Kiri

KORRALDUS 03.07.2020 nr 1-3/20/120 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 21131 Masa–Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 21131 Masa–Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 21131 Masa–Kaali km 2,2-3,2 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 59201:002:0681) Saare maakonnas Saaremaa vallas Kõljala külas. Projekti eesmärk on riigitee 21131 Masa–Kaali km 2,2–3,2 lõigul kergliiklejate liiklusohutuse parandamine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Maanteeamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade  2 omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 21131 Masa–Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele. 3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Projekteerimistingimused riigitee 21131 km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 21131 Masa–Kaali km 2,2–3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 21131 Masa–Kaali km 2,2–3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ehitamine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav tee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Andres Urm 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 59201:002:0681 4.2.Koha-aadress: Saare maakond Saaremaa vald (Kõljala ja Kaali külad) Projekteeritava teelõigu asukoha skeem on esitatud lisas. *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastritunnus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse Krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev olukord Asulas (sõidukiirus 50 km/h) liiguvad jalakäijad ja jalgratturid sõidukitega samas liiklusruumis. Sõidutee kate on kitsas ja pole tagatud ohutu liikumine Kaali koolist, Kaali külastuskeskusest kuni kortermajadeni ning teiselt poolt kortermajadest lasteaeda. 5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee nr 21131 Masa–Kaali km 2,2–3,2 kergliiklejate liiklusohutuse parandamine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu. Täpne jalgratta- ja jalgtee ulatus selgub projekteerimise käigus. 5.1.3. Projektkiirus 50 km/h 5.1.4. Projekteerimise lähtetase rahuldav 5.1.5. Jalgratta- ja jalgtee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 5.2.2. Sõidutee säilitada olemasolevas laiuses. 5.2.3. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate ristumiskohtade ümberehitamine lähtudes jalgratta- ja jalgtee projektlahendusest, võimalusel kasutada tüüplahendusi. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.2.4. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.5. Ristumiskohtadest jalgratta- ja jalgtee üleminekul tuleb projekteerimisega lahendada teeandekohustus. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Lahendada kergliiklejate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.3.2. Projekteerimise käigus hinnata ja vajadusel muuta projektalale jäävate bussipeatuste asukohtasid lähtudes jalgratta- ja jalgtee projektlahendusest. 5.4.Jalgratta- ja jalgteed 5.4.1. 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam. 5.4.2. Jalgratta- ja jalgtee kavandada riigiteest paremale, põhjendatud juhul vasakule. 5.4.3. Lahendada jalgratta- ja jalgtee sõiduteest eraldamine lähtudes teelõigul lubatud sõidukiirusest. 5.5.Teevalgustus 5.5.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. 5.5.2. Terviklahenduse saavutamiseks kaaluda km 2,2–2,6 ning km 3,0–3,2 sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee ühist valgustamist ning km 2,6–3,0 olemasoleva sõidutee valgustuse demonteerimist ning jalgratta- ja jalgteele eraldiseisva valgustuse rajamist. 5.5.3. Lahendada jalgratta- ja jalgtee ehitamisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.6.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.6.1. Kattematerjalid, ehituslikud tingimused jms määrata tehnilise kirjeldusega arvestades Saaremaa eripära. 5.6.2. Lahendada sademevete piki- ja põiksuunaline äravool olemasoleva ja projekteeritava tee katetelt ja muldkehast. Näha ette veeviimarite (nõvad, kraavid, truubid, sademeveesüsteemid vms) ehitamine ja ümberehitamine. 5.6.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.7.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. 5.7.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.7.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.7.3. Arvestada piirangute ja kitsenduste osas Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 21131 Masa – Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks Lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.8.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.8.1. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“.  5.8.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.9.EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud 5.10. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Lisa. Asukoha skeem Koostas: Anni Luht, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht  Asukoha skeem: Riigitee nr 21131 Masa–Kaali km 2,2–3,2 Kaali–Kõljala vahelisele lõigule projekteeritav jalgratta- ja jalgtee KM 3,2 KM 2,2 *Täpne jalgratta- ja jalgtee ulatus selgub projekteerimise käigus  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Väljavõte 06.05.2020 kirjast: Põhjendus: 06.05.2020 nr 6- Kergliiklustee kavandatakse osaliselt Kaali Keskkonnaamet on pidanud vajalikuks Kundaratsi 2/20/6809-2 maastikukaitseala (edaspidi Kaali MKA) Kaali kinnisasjal asuva kraatri asukohas selle kahjustamise 18.06.2020 nr 6- piiranguvööndisse. Kaali maastikukaitsealal kehtib vältimiseks projekteerida kergliiklustee teisele poole 2/20/6809-4 looduskaitseseaduses (LKS) ja vastavas kaitse- riigiteed. Selgitame, et kergliiklusteede projekteerimisel Alus: projekteeritav eeskirjas1 kehtestatud kaitsekord. Kaali MKA kaitse- tuleb liiklusohutuse kaalutlusel see võimalikult pikas kergliiklustee jääb eesmärgiks on kaitsta meteoriidikraatreid ja neid ulatuses projekteerida ühele poole teed, et vältida osaliselt Kaali ümbritsevat pärandkultuurmaastikku ning alal põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Nimelt juhtub maastikukaitseala esinevaid kaitsealuseid sambla- ja samblikuliike kergliiklejatega sageli liiklusõnnetusi just teed ületades. Kaali ning käsitiivalisi. Maanteeamet on seisukohal, et kõnesolev kraater paikneb piiranguvööndisse Projekteerimistingimuste ning ehitusloa riigiteest sedavõrd kaugel (põhikaardi andmetel riigiteest väljastamiseks Kaali MKA territooriumil on vajalik ca 5-6 m kaugusel), et erilahendusi kasutades (näiteks Keskkonnaameti kooskõlastus vastavalt kaitse- kitsam kergliiklustee, äärekiviga või piirdesüsteemiga eeskirja § 6 p-dele 5 ja 6, sama on sätestatud ka LKS lahendus riigitee ääres) on projekteerimisel võimalik § 14 lg 1 p-des 6, 7 ja 8. Kaitse-eeskirja § 14 lg 2 p 1 kaaluda kergliiklustee kavandamist kraatriga samale poole alusel on Kaali piiranguvööndis keelatud teed. Kraater on looduses tähistatud turismiobjekti Keskkonnaameti2 nõusolekuta uute ehituste tähisega ning olemasolevalt on piki riigiteed liikudes püstitamine. Seega on kergliiklustee ehitamiseks võimalik selle külastamine. Kergliiklustee olemasolul on vajalik Keskkonnaameti nõusolek nii riigitee ääres liikumine ohutum. Kogemuslikult teame projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa väita, et inimene ei vaheta sihtpunkti jõudmiseks lühikeses väljastamiseks. Seisukoha võtmisel kavandatud lõigus kergliiklustee poolt, vaid kasutab otseteed, mis tegevusele lähtub Keskkonnaamet sellest, kas pärsiks käesoleval juhul projekti eesmärki. Eeltoodut tegevus võib mõjutada Kaali MKA kaitseväärtusi. arvesse võttes leiame, et on põhjendatud kaaluda 1 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Tee ehitatakse tugeva inimmõjuga piirkonda. Seal kergliiklustee projekteerimist kraatriga samale poole teed asub kõrge külastatavusega Kaali kraater, Kaali kool ning lõplik asukoht selgitada projekteerimisel. ning Kaali külastuskeskus. Lisaks hoonestusele on piirkonna maastikus domineerivaks elemendiks Otsus: kultuurpõllud. Tee ehitamise asukohas kaitse- 1. Mitte arvestada 06.05.2020 kirjas 6-2/20/6809-2 eesmärgiks seatud loodusväärtuseid (liikide esitatud tingimusega projekteerida kergliiklustee elupaigad, elupaigatüübid) ei esine. Peamised Kundaratsi kinnisasjal asuva kraatri asukohas teisele kaitseväärtused on koondunud peakraatri piirkonda, poole riigiteed. Kraatri asukohta kergliiklustee kus töid ei teostata. Küll aga asub maantee ääres projekteerimisel tuleb kasutada erilahendusi, et kraater Kundratsi maaüksusel (tunnus 71401:001:0378) üks ei saaks kahjustatud. Samuti tuleb kavandatava kraatritest, mida töödega kahjustada ei tohi. Selles tegevuse mõjude väljaselgitamiseks tellida geoloogilt asukohas tuleb kergliiklustee kavandada maanteest ekspertarvamus ning teha projekti koostamisel lõunasse, et välistada kaitse-eesmärgiks oleva kraatri Keskkonnaametiga koostööd. kahjustamist. Kraater asub vahetult maantee ääres 2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu ning sinna äärde kergliiklustee ehitamine kraatrit Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. kahjustamata eeldatavalt võimalik ei ole (lähtuda 3. Projekt kooskõlastada Keskkonnaametiga ehitusloa tuleb ka ettevaatusprintsiibist). menetluses. Lähtudes eeltoodud asjaoludest nõustub Keskkonnaamet projekteerimistingimuste väljastamisega Kaali-Kõljala kergliiklustee projekteerimiseks LKS § 14 lg 1 p 7 ning kaitse- eeskirja § 6 p 5 alusel. Koostatav ehitusprojekt tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks LKS § 14 lg 1 p-de 6 ja 8 ning kaitse-eeskirja § 6 p 6 alusel. Arvestada tuleb eelmises lõigus toodud tingimust. Väljavõte 18.06.2020 kirjast: Keskkonnaamet käesolevas kirjas kõiki 06.05.2020 kirjas toodud asjaolusid üle ei korda. Kõnealune kraater Kundratsi maaüksusel asub ligikaudsete koordinaatidega X= 6470933,4 ja Y= 422474,5. Kraater on märgitud ka Maa-ameti põhikaardile. 2  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Kraater asub maanteest ca 5-6 m kaugusel. Samas kraatri geoloogiline ulatus võib olla suurem, st nt kraatri vall võib asuda maanteele lähemal. Kraatri kontuurid on paremini nähtavad kui aluskaardina kasutada Maa-ameti reljeefikaarti. Kaali maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta muuhulgas alal paiknevaid meteoriidikraatreid. Seega peab kergliiklusteed ehitades olema selge, et tegevus läheduses asuvat kraatrit ei mõjutaks negatiivselt. Samas kui kergliiklustee ehitada maantee ja kraatri vahelisele alale, ei ole selge, kas see võib negatiivselt kraatrit mõjutada või mitte. Ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleks kergliiklustee kavandada teisele poole maanteed, kuna siis eeldatavalt mõjud kraatrile on minimaalsed. Kui leitakse, et kergliiklustee tuleb ehitada tehnilistel põhjustel siiski maantee ja kraatri vahelisele alale, tuleb tellida geoloogilt ekspertarvamus kavandatud tegevuse mõjude väljaselgitamiseks ja välistada kraatri kahjustamine. 2 Muinsuskaitseamet Projekteeritavasse alasse jäävad ehitismälestisest Otsus: 07.05.2020 nr 5.1- Kõljala mõisa park (reg-nr 21040) ja selle 1. Projekti seletuskirja lisada info mälestiste kohta 17.6/405-1 lähistel asuvad Kõljala mõisa ehitismälestistest ning samuti tingimused ja juhised Alus: projekteeritava abihooned. Mõisa kompleksis asuvatele mälestistele ehitustegevuseks. kergliiklustee vahetus on kehtestatud ühine kaitsevöönd. Samuti asuvad 2. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu lähedusesse jäävad projekteeritava ala läheduses Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. ehitismälestis ning arheoloogiamälestised Kindlustatud asula (reg-nr 3. Projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga arheoloogiamälestised 12602) ja Ohverdamiskoht (reg-nr 12602). ehitusloa menetluses. Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestistega seotud taotluste ja projektide läbivaatamise komisjon tutvus esitatud materjalidega 07.05.2020 toimunud koosolekul (protokoll nr 209). Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, asus seisukohale: 3  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 1. Kõljala mõisa ajalugu ulatub 16. sajandisse, mistõttu on suur tõenäosus, et kaevetöödel satutakse mõisa vanemasse ajaloosse kuuluvatele müüridele. Kus varasem hoonestus võis asuda, pole täpselt teada, sest Kõljala kesk- ja varauusaegset mõisa ei ole seni ehitusarheoloogiliselt uuritud. 2. Arvestades, et teetööd toimuvad vana mõisasüdame ja Kaali pronksiaegse keskuse vahetus läheduses, tuleb kaevetöödel ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndite ala arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh mõisa varasema hoonestuse müüride ja vundamentide) ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) tuleb sellisel juhul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametile. 3 Maa-amet Edastatud andmete kohaselt piirneb 21131 Masa- Otsus: 11.05.2020 nr 6- Kaali tee (katastritunnus 59201:002:0681) Aiamaa 1. Juhul, kui projekti koostamisel selgub vajadus 3/20/6349-2 (katastritunnus 59201:001:0847) kinnisasjaga, mille äralõikeks Aiamaa kinnisasjast, kaasata Maa-amet Alus: projekteeritava riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja maade omandamise protsessi ning ehitusloa kergliiklustee vahetus volitatud asutus Maa-amet. Aiamaa kinnisasjal menetlusse. läheduses asuvad asuvad olemasolevad mahasõidud ning 2. Juhul, kui tööde maa-alasse jäävad geodeetilised geodeetilised märgid juurdepääsuteed naaberkinnistutele. märgid nr C040 (GPA ID 3298) ja nr C041 (GPA nr C040 ja C041 Projekti töötsooni või selle lähedusse jääb 2 ID 3299), lisada seletuskirja info nende geodeetilist märki: nr C040 (GPA ID 3298) ja nr kõrvaldamise kohta ning Maa-ameti geodeesia C041 (GPA ID 3299). Nimetatud geodeetilised osakonna juhataja teavitamise vajadus. märgid võib kõrvaldada ja nende asendamine ei ole 3. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Maa- vajalik. Pärast geodeetilise märgi kõrvaldamist ameti poolt kooskõlastatuks. palume saata teavitus Maa-ameti geodeesia 4  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Projekteerimistingimuste eelnõust ei selgu kas Aiamaa kinnisasjast on vajalik äralõige teemaa tarbeks või mitte. Ehitusloa andmiseks peab olema Aiamaa kinnisasjast äralõige välja jagatud ja Maanteeametile üle antud. Põhiprojekt koos lõpliku äralõike suurusega tuleb esitada Maa-ametile kooskõlastamiseks. Pärast vajaliku kooskõlastuse andmist saab nõustuda äralõike välja jagamisega ning üle andmisega. Maa-amet nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Saaremaa - Põhjendus: Vallavalitsus *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 2 Telia Eesti AS - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 5  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 3 Elektrilevi OÜ Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ-le kuuluva Otsus: 20.05.2020 nr JV- elektrivõrgu kohta palume tellida „tehnilised 1. Projekti koostamiseks tellida Elektrilevi OÜ-lt KHO-1/1762-2 tingimused“ mitteelektriprojektile tehnilised tingimused. (https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised- 2. Lugeda, et arvamuse andja on nõus tingimused). projekteerimistingimuste eelnõuga. 4 Eesti Lairiba Projekti alasse jääb ELA SA sidevõrgu objekt Otsus: Arenduse Sihtasutus ELA106. 1. Projekti koostamiseks taotleda ELA SA halduselt 29.04.2020 21131 Masa–Kaali km 2,2–3,2 jalgratta- ja jalgtee tehnilised tingimused ning projekti valmides ehitusprojekti koostamiseks taotleda ELA SA esitada projekt ELA SA haldusele halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning kooskõlastamiseks. projekti valmides kooskõlastada see ELA SA 2. Lugeda, et arvamuse andja on nõus haldusega. projekteerimistingimuste eelnõuga. 5 AS Kuressaare Planeeritud tee alla jäävad vee- ja Selgitus: Veevärk kanalisatsioonitrassid. Trassi kaitseala on 2 meetrit Koostatava projekti eesmärgiks ei ole parkla rajamine. 08.05.2020 torust. Tööde teostamisel arvestada toru Projektala lähedusse jäävad olemasolevad parklad, mis paiknemisega ja mitte lõhkuda olemasolevaid asuvad 5920030 Kõljala külatee (katastritunnus torustikke. Tööde alasse jäävate veetrasside 59201:002:0815) ja 21131 Masa-Kaali tee kinnisasjadel. maakraanide kaped ja kanalisatsioonikaevud tuleb Otsus: tõsta tee tasandile. Trassidele peab olema tagatud 1. Projekti koostamisel arvestada olemasolevate juurdepääs peale parkla valmimist. torustikega. Tööde alasse jäävate veetrasside maakraanide kaped ja kanalisatsioonikaevud projekteerida teega samale tasapinnale. 2. Lugeda, et arvamuse andja on nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 1 Orava 59201:001:0849 Oleme kirja kätte saanud ja selle manuses olevate Otsus: dokumentidega tutvunud. Eelnõu on OK. 6  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Soovime saada infot konkreetsema projektlahenduse 1. Lugeda, et arvamuse andja on kohta selle tekkimisel. nõus projekteerimistingimuste eelnõuga. 2. Projekt esitada kinnistu omanikule ehitusloa menetluses arvamuse avaldamiseks. 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus Nirgi 59201:002:0168 Töökoja 59201:002:0424 Kastani 59201:002:0528 Kadaka 59201:002:0479 Allika 59201:001:0647 Mõisalauda 59201:002:0738 Taru 59201:002:0831 Välja 59201:002:0422 Lageda 59201:002:0553 Kundratsi 71401:001:0378 Mõisa 59201:002:0325 Kaupluse 59201:002:0020 Kaevu 59201:002:0048 Kaali 59201:001:0864 Rauna 59201:001:0863 Vabaõhukohviku 59201:002:0457 maastikukaitseala 2 Tähistaeva 59201:002:0552 Müügiplatsi 59201:002:0456 Haakeri 59201:001:0688 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 7  Lp Pakkuja Meie 03.12.2020 nr 12-1/20/55907-1 Hinnapakkumusel osalemise kutse Maanteeamet kutsub Teid osalema lihtmenetlusega riigihankel ja esitama hinnapakkumust järgmisele tööle: „ Riigitee 21131 Masa – Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamine“. Pakkumuse koostamisel palume arvestada järgmiste tingimustega: 1. Esitatava pakkumuse aluseks on Lisas 1 „ Tehniline kirjeldus riigitee 21131 Masa – Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamine“ esitatud nõuded. 2. Hinnapakkumus tuleb esitada hiljemalt 14.12.2020.a. kell 10:00 e-posti aadressile [email protected] 3. Hinnapakkumus tuleb esitada Hankija poolt etteantud Lis 2 kohasel vormil, kus tuleb täita maksumuse osa täpsusega kaks kohta peale koma. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks. 4. Esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamisel kontrollitakse, kas pakkumus on esitatud nõutud kujul. 5. Edukaks tunnistatakse vastavaks tunnistatud pakkumuste seast madalaima maksumusega pakkumus. Kui kaks või enam vastavaks tunnistatud pakkumust on võrdse madalaima maksumusega, siis valitakse edukas pakkumus liisuheitmise teel hankija poolt määratud korras, ajal ja kohas ning kus osalevad võrdsete maksumustega pakkumused esitanud pakkujate seadusjärgsed või volitatud esindajad. 6. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast lepingu sõlmimist. Töö tegemise aeg on 150 kalendripäeva. 7. Hankija jätab endale õiguse kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse. 8. Kõik pakkumused lükatakse tagasi juhul, kui tingimustele vastav madalaima maksumusega pakkumus on võrdne või suurem RHS § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud piirmäärast. 9. Täiendava informatsiooni puhul pöörduda: Toomas Magus, tel +372 503 3754, e-post: [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Vaidla Juhataja Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: Lisa 1 Tehniline kirjeldus; Lisa 2 Hinnapakkumuse vorm; Lisa 3 Töövõtulepingu projekt; Toomas Magus +372 503 3754 [email protected] 2 (2)  Lisa 1 Tehniline kirjeldus Riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Riigitee nr 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 kergliiklejate (s.h. koolilapsed) liiklusohutuse parandamine jalgratta- ja jalgtee ehituse kaudu ja sõidukiiruste rahustamine. 2. Olemasolev olukord Teelõik paikneb Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Kõljala ja Kaali külade vahel. Teelõigul liiguvad jalakäijad ja jalgratturid vahetult sõidutee ääres, sõidukitega samas liiklusruumis. Sõidutee kate on kitsas ja pole tagatud ohutu liikumine Kaali külastuskeskusest kortermajadeni ja lasteaeda. Lisaks liiguvad mõlemas suunas tee ääres ka Kaali kooli minevad ja koolist tulevad lapsed. Lubatud kiirus lõigul kuni 50 km/h. Liiklussagedused (2019.a loendus): 279 autot /ööpäevas (93 % sõiduautod). 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida jalgratta- ja jalgtee alates Kõljala endise mõisahoone eest kuni Kaali külastuskeskuseni, s.h teeületuskohad jalakäijatele ja jalgratturitele riigimaantee ületamisel. 3.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 3.3. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.3.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.3.2. Jalgtee ristlõige – 2,5 m (põhjendatud juhtudel väiksem); 3.3.3. Jalgtee katte tüüp – asfaltbetoon; 3.3.4. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.3.5. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 3.4. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 3.5. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab jalgratta- ja jalgtee ning vete äravoolurajatiste projekteerimist: 3.5.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 3.5.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.  3.5.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 3.5.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 3.5.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 3.5.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 3.5.7. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 50 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas. 3.5.8. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne. 3.5.9. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 3.5.10. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 3.5.11. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 3.5.12. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 3.5.13. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 3.5.14. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 3.5.15. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 3.5.16. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus elektrooniliselt. 3.6. Teostada geotehnilised uurimustööd: 3.6.1. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 3.6.2. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab jalgratta- ja jalgtee projekteerimist, s.h näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse 2  määramine iga 50m tagant. 3.6.3. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektrooniliselt. 3.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 3.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada ehituse mahtudesse). 3.7.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 3.7.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 3.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 4. Keskkonnamõjude eelhinnang 4.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. 4.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 4.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 5. Krundijaotuskava 5.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 5.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 6. Projekteerimistingimuste menetlus 6.1. Projekteerimistingimuste menetlus on Maanteeameti poolt läbi viidud vastavalt korraldusele 03.07.2020.a. nr 1-3/20/120 (Tehnilise kirjelduse Lisa 3). 7. Põhiprojekti osad 7.1. Koostada riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 7.2. Tehnovõrkude eelprojektid (vajadusel, kui jäävad ehitusele ette). 7.3. Teevalgustuse projekt. 7.4. Krundijaotuskava. 7.5. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 7.6. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud 3  märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 8. Projektide koostamise üldised nõuded 8.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 8.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 8.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 8.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 8.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 8.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 8.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 8.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 8.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 8.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 8.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 8.9.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 8.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 8.9.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 8.10. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 8.11. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 8.12. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 8.13. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 8.14. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa) jalgtee ja parkla osas eraldi. 8.15. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 4  8.16. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 8.17. Koostada töömahuloend (kululoend). 8.18. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. 8.19. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 8.19.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 8.19.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 9. Liikluskorraldusvahendid 9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 9.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 9.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 10. Tehnovõrkude ümbertõstmine 10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada põhiprojektid koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 10.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 11. Haljastus ja hooldus 11.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 11.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 12.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus, asukohaga Maanteeameti Kuressaare esindus, Marientali 27, Kuressaare. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 12.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord 5  kahe kuu jooksul: 12.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. 12.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 12.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. 12.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 12.7. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. 12.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 12.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 12.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 13. Vormistusnõuded 13.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 1 eksemplaris paberkandjal ja elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 13.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 13.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 13.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 13.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 13.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 13.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 13.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 13.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris digitaalselt (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: Lisa 1 - Projekteeritava lõigu asukoha skeem; Lisa 2 – Nõuded töövõtjale; Lisa 3 – 03.07.202.a. korraldusega nr 1-3/20/120 kinnitatud projekteerimistingimused ja selle lisad; 6 Tehniline kirjeldus Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem  Tehniline kirjeldus Lisa 2 Nõuded Töövõtjale 1. PROJEKTI JUHTIMINE 1.1. Tellija organisatsioon 1.1.1. Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi. 1.1.2. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle protokollimise. 1.2. Töövõtja organisatsioon 1.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid). 1.2.2. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest: 1) Projektijuht. 1.2.3. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul. 1.2.4. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine. 1.2.5. Projektijuht peab: 1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest; 2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise; 3) suhtlema projektiga seotud ametkondadega; 4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi; 5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti; 6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid; 7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult; 8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul; 9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused; 10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta; 11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades 1.2.6. Projekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel. Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest. 2. NÕUDED ISIKUTELE 2.1. Lepingus ja tehnilises kirjelduses (projekteerimistingimustes) toodud ülesannete täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevaid võtmeisikuid: 2.1.1. Projektijuht Võtmeisikute kanditaatide CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 2.2 toodud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. 2.2. Nõuded isikutele on alljärgnevad: 2.2.1. Projektijuht 1) Projektijuht peab omama õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Projektijuhi kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust teedeehituse ja korrashoiu allerialal ja ametialal projekteerimise juhtimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et projektijuht omab õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. 2) Projektijuht peab viimase 5 aasta (12/2015-11/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee (teeseaduse § 4 või ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehituseprojekti (lepingu täitmismaksumusega vähemalt 10 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projektijuhina järjestikku vähemalt 4 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, projektijuhi projektis osalemise aeg.  Lisa 2 HINNAPAKKUMUS Hankija nimi: Maanteeamet Hanke nimetus: Riigitee nr 21131 Masa – Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamine 1. Käesolev pakkumus on esitatud järgneva(te) pakkuja(te) poolt: Jrk nr Pakkuja nimi Registrikood Aadress E-posti aadress1 1. 2. Võttes arvesse hankedokumentides sätestatut, pakume ennast teostama eelnimetatud riigihanget alljärgneva hinna eest: Rea nr Töö nimetus Maksumus (euro) Riigitee nr 21131 Masa – Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja 1. … jalgtee põhiprojekti koostamine 2. Ettenägemata tööde osa 10% real 1 toodud maksumusest ... 3. Kokku koos ettenägemata tööde osaga ... 4. Käibemaks 20% ... 5. Kokku koos käibemaksuga ... 3. Kinnitame käesolevaga kõigi hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. 5. Kinnitame, et vastutame solidaarselt hankelepingu täitmise eest2. 6. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid. 7. Kinnitame, et juhul kui meie pakkumus tunnistatakse edukaks ning me võtame selle tagasi, siis hüvitame hankija nõudmisel: a. Riigihangete seaduse § 119 lõikes 3 sätestatud kulud. 8. Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele, osalevad hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele. 9. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5% pakkumusest) täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud kirjaliku nõusoleku alltöövõtja kasutamiseks. 10. Käesolev pakkumus on jõus 30 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. 11. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on3: 1 Kuhu esitatakse teated sätestatud korras. 2 Ühise pakkumuse esitamise korral. 3 Esitada ühe isiku kontaktandmed.  Kontaktisiku nimi Ettevõtja/organisatsiooni nimi Aadress Telefon Faks e-post Märkused: _____________________ Kuupäev: /digitaalallkirja kinnituslehel/ Pakkuja nimi, registrikood ja aadress1:______________________ /allkirjastatud digitaalselt/ (esindaja nimi ja ametinimetus) 1 Ühise pakkumuse esitamise korral pakkuja andmed, keda on volitatud esitama teis(t)e pakkuja(te) nimel riigihanke pakkumust ning tegema teis(t)e pakkuja(te) nimel järgnevaid hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid.  PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING NR ….. Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese Lepingu esemeks on riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus (… projekteerimise tingimused). 2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus /ja hinnapakkumuse jaotus/. 2.1.3. Lisa 3 – Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm. 2.1.4. Lisa 4 - Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik. 2.1.5. Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm. 2.1.6. Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused.( kui esitati) 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud avatud menetlusega/lihtmenetlusega riigihanke „…………….“ (viitenumber …..) tulemusena. 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. 2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu sõlmimist. 3.2. Töö teostamise tähtajad ja üleandmine toimub Lisa 4 kohaselt. 3.2.1. Juhul, kui talviste ilmastikuolude tõttu ei ole Töövõtjal võimalik teostada geodeetilisi uurimistöid Lisas 4 toodud tähtaegadeks, siis lepivad Pooled kirjalikult kokku täiendava tähtaja nimetatud tööde tegemiseks. 3.3. Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on Tellija jaoks väga oluline. Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu vastava maantee remondi või ehituse teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist. 3.4. Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 3.5. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 15 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 15 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.6. Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 30 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö 15 päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkustega (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 3.7. Kui Töö või Töö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Töö tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi; 4.1.4. nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult; 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule; 4.2.3. anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks. Töövõtjale Töö tegemise ajal Tellija poolt üleantud dokumentide üleandmise kohta koostatakse vastav akt, millele kirjutavad alla Poolte kontaktisikud. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud Tasu; 4.3.3. nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt  esitada Tellijale viivitamatult arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest, vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Tööd vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas majandustegevuse teade teede projekteerimiseks), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; 4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti; 4.4.4. vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki Tööle omase kõrge kvaliteediga; 4.4.5. korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellijaga kontaktisikuga ja teiste Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt kord kuus asukohaga Marientali 27, Kuressaare. Töökoosolekul peavad kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalevad võtmeisikud. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 2 nädala jooksul arvates Lepingu sõlmimisest; 4.4.6. saata Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi teade 3 tööpäeva enne soovitud koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga; 4.4.7. koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks Tellija esindajale; 4.4.8. vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku; 4.4.9. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest. Juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele hiljem tugineda; 4.4.10. kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused ning järgida eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhi- projekti koostamise nõuetega; 4.4.11. koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel, kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi; 4.4.12. anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel, sealhulgas Töö realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2 tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt; 4.4.13. mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta. Kui Töövõtja soovib võtmeisikut asendada, peab Töövõtja tõendama, et asendava isiku kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud nõuetele; 4.4.14. suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt, kui kirjalikult. Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja muud Töövõtja esindajad ei valda eesti keelt, kohustub Töövõtja tagama sünkroontõlke eesti keeles; 4.4.15. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5. Lepingu punktides 5.1. - 5.4. nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 6.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). 6.2. Töö teostamise maksumusele võivad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks töödeks 10% protsenti Töö teostamise maksumusest……. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas ….., kokku …. eurot. Ettenägemata töö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid töid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. 6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa Vastuvõtmisakti alusel koostatud arve 20 kalendripäeva jooksul pärast arve(te) saamist vastavalt Lepingu lisas 4 sätestatud tingimustele. 6.4. Ettenägematute tööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 6.5. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö või Töö osa vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või  edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. 7. Tagatised ja Töövõtugarantii 7.1. Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale või deponeerima (intressi nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest Täitmistagatise, mis on 10% Tasust. Täitmistagatis on Lepingu Lisa 5 kohane panga garantiikiri või deposiit Tellija arveldusarvele, millega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust, tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõpuni. Lepingule vastava Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis. Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50% võrra pärast kogu Töö vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb Garantiiaegseks tagatiseks. 7.2. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab Tööde vastuvõtuaktis märgitud kogu Töö vastuvõtmise kuupäevast alates. Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele. 7.3. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta. 7.4. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul, lähtuvalt puuduse olemusest. Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul, parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise. 7.5. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496. Selgitusena märkida Lepingu number xxx deposiit. 8. Poolte vastutus 8.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 8.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 8.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,5% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 8.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 8.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 8.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Samuti on Pooled kokku leppinud, et Töövõtja kohustub Tellija nimel täitma käesolevas punktis nimetatud vaidlusega seonduva kohtulahendi, sealhulgas hüvitama kohtulahendiga väljamõistetud kahju ja väljamõistetud menetluskulud; 8.7. Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud aegumistähtaja jooksul. 8.8. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu, mis vastaks vähemalt järgmistele tingimustele: 8.8.1. kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; 8.8.2. kindlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on võrdne Tasuga eurot; 8.8.3. kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni garantiiperioodi lõppemiseni; 8.8.4. kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. 8.9. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist eelnimetatud tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia. 9. Poolte kontaktisikud 9.1. Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) ning nende kontaktandmed on toodud Töövõtja poolt esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1. 9.2. Tellija kontaktisik (projektijuht): Toomas Magus, tel: (+372) 50 33754, e-post: [email protected] 10. Lepingu kehtivus 10.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 10.2. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 10.3. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 10.4. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 10.4.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 10.4.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 11. Teated 11.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 11.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 11.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks. 12. Muud tingimused 12.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 12.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 12.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 12.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 13. Isikuandmete töötlemine 13.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid). 13.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. 13.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid. 13.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused. 13.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. 13.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: 13.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; 13.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; 13.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; 13.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; 13.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; 13.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; 13.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; 13.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; 13.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. 14. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa 3 TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Tööde teostamise period: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt  Lisa nr 4 Töö ja Töö osade üleandmise ja maksegraafik Töövõtulepingule Üleandmise tähtaeg alates Makse % Töö Maksumus Makse suurus Riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamine lepingu kogu- maksu- EUR EUR sõlmimisest, musest päevades 1 Töö osa: Keskkonnamõjude eelhinnang ja geodeetilised uurimustööd 60 20% 3 Töö osa: Geotehnilised pinnaseuuringud ja krundijaotuskava 90 20% Töö osa: Riigitee 21131 Masa-Kaali km 2,2-3,2 jalgratta- ja jalgtee projekt ekspertiisi ja 5 120 30% liiklusohutusauditi teostamiseks 6 Töö: Põhiprojekt 150 30% Töö kogumaksumus : x 100% Ettenägemata tööde osa 10% : x x x Kokku koos ettenägemata tööde osaga: x x x Käibemaks 20% x x KOKKU: x x Tellija Töövõtja  TÄITMISTAGATISE VORM GARANTIIKIRI nr ______ (edaspidi Garantiikiri) Garant: ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ E-posti aadress: Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Maanteeamet Asukoht: Teelise 4, Tallinn 10916 Registrikood: 70001490 Garantii tellija(d): ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ 1. Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid kohustusi. 2. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. 3. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud: (a) Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile; (b) Garandilt taotletava väljamakse summa. 4. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile. 5. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. 6. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. 7. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui:  a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse. 8. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikirja väljastamise aeg ja koht: Garandi esindajate allkirjad: