Kiri

OÜ Marksi Maja J.Käisi tn 1-1 reg. 11704922 63305 PÕLVA MTR EEP001698 tel 516 6930 [email protected] Tegevusluba: E 450/2009 Tellija: Hannes Podekrat E3920 Asukoht: Orunuka Kiidjärve küla, Põlva vald Põlvamaa Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt Büroo juhataja: Agu Roht/ Vastutav spetsialist: Agu Roht/ allkirjastatud digitaalselt volitatud arhitekt 7 kutsetunnistus nr 117180 Arhitekt: Artur Tisler/ Omanik: Katrin Peil/ Hannese, Kiidjärve küla, Põlva vald, Põlvamaa Tel 522 9125, [email protected] 06. november 2020 SISUKORD 1. Seletuskiri ………………………………………….……….…lk 4…18 Joonised: Asendiplaan ..........................................................................................AS-01 Nähtavuskolmnurgad ...........................................................................AS-02 Vaade edelast ........................................................................................AR-01 Vaade kirdest ........................................................................................AR-02 Vaade loodest ja kagust .......................................................................AR-03 I korruse plaan .....................................................................................AR-04 Katuse plaan …......................................................................................AR-05 Vundamendi plaan ….........................................................................AR-06 Lõige 1-1 ……………….....................................................................AR-07 Sokli sõlm .............................................................................................AR-08 Räästa sõlm ..........................................................................................AR-09 Harja sõlm ............................................................................................AR-10 Tarindite spetsifikatsioon .....................................................................AR-11 Avatäidete spetsifikatsioon ………………………..……..……..……AR-12 E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 2/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht  Situatsiooni plaan. Asukoha plaan. Orunuka katastriüksus on tähistatud punase ringiga. E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 3/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht  SELETUSKIRI 1. Üldosa Põhiprojekt on koostatud Põlvamaale, Põlva valda, Kiidjärve külla, Orunuka katastriüksusele (62201:001:1446) üksikelamu püstitamiseks. Projekteerimise aluseks on Põlva Vallavalitsuse poolt 28.07.2020.a. projekteerimistingimused nr 2011802/05590, tellija soovid ja „Ehitusseadustik1“, mis vastu võetud 11.02.2015.a.-l; täiendavalt: Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“, vastu võetud 17.07.2015.a.; „Tuleohutuse seadus“ vastu võetud 05. mail 2010.a., Siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ vastu võetud 30. märtsil 2017 a., EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 3 „Küttesüsteemid“; EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 7 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus“ osa 6: „Tuletõrje veevarustus“; Majandus-ja taristuministri määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“, vastu võetud 02.juulil 2015.a; Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonete ja mürataseme mõõtmise meetodid”, vastu võetud 04.märtsil 2002.a., Riigikogu seadus “Seadme ohutuse seadus” vastu võetud 18.02.2015.a. ja Keskkonnaministri määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” vastu võetud 08.novembril 2019.a. Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Maamõõdubüroo A&O OÜ poolt juulis 2020.a. mõõdistatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr 185/20). Töövõtja peab lähtuma sellest, et hoone tuleb, arvestades head ehitustava, ehitada lõplikult valmis. Lisaks peab töövõtja arvestama tööjooniste tellimise vajadusega ehituse läbiviimiseks. Kui lepingus ei ole mainitud ehituse või selle osa teostusnõudeid, peab töövõtja täitma lepingus samalaadsete või võrdlust kannatavate tööde kohta antud ettekirjutusi või nende puudumisel kasutama samalaadsete ehitustööde puhul üldiselt nõutavat ja kõnealusel ametialal valitsevat menetlust hea ja korraliku töötulemuse saavutamiseks. Töövõtja peab tööde tegemisel järgima Riigikogu seadust „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“ vastu võetud 16.06.1999. E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 4/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht Ehitise kasutusiga on 50 aastat, klass D (EPN 15.1 ja EPN 11.1 p3). Hoone tööea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid, tarindi osad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlblikkuse. Mittekandvate tarindite ja tarindi osade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, pööningupõranda soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid nende tugevus püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud nende asendamiseni. Maa-aluste vee ja kanalisatsioonitorustiku kasutusiga tuleb ehitada kasutuseaga 50 aastat. Maa-alustel kaabelliinidel peab kasutusiga olema 20 aastat. Hoone ventilatsioonisüsteemide, soojaveetorustike ja müüritud küttekolde kasutusiga peab olema vähemalt 20 aastat. Hoone külmaveetorustiku, kanalisatsiooni ja küttesüsteemi kasutusiga peab olema 50 aastat. Projekti ühe eksemplari peab säilitama hoone kestvusea jooksul. 2. Asendiplaaniline lahendus Elamu ehitatakse katastriüksuse kirdepoolsesse ossa harjajoonega loode-kagu suunaliselt. Elamu asukoht on valitud katastriüksuse kõrgemale kohale ja kagu pool kasvavast metsast eemale, mis tagaks parema valgustuse hoone ruumides. Pääs katastriüksusele on riigiteelt 18138 Akste-Häätaru teelt, mille liiklussagedus on 136 autot ööpäevas (2019.a.). Mahasõit riigiteelt on ehitatud riigitee 18138 Akste-Häätaru rekonstrueerimise käigus. Riigiteele sõidul on nähtavuskolmnurgad antud asendiplaanilisel joonisel AS-02. Mahasõidu piirkonnas on riigiteel liikumise piirkiiruseks 70 km/h. Edelasuunas on mahasõidust kiirusepiirang ca 75 m pärast 50 km/h ja kirdesuunas 72 m pärast liikumiskiirus 90 km/h. Nähtavuskolmnurgad on projekteeritud lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgas tuleb vajadusel ette näha puude või võsa eemaldamine. Projekteeritud elamu jääb tervikuna riigitee kaitsevööndisse, mis on 30 m äärmise sõiduraja servast. Maanteelt tuleva liiklusmüra LpA,eq,T piirtase õuealal võib päevasel ajal (kella 7...23) olla 60 dBA ja öisel (kella 23...7) ajal 55 dBA. Alus: keskkonnaministri määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vastu võetud 16.12.2016.a. Lisa 1. Maanteeamet on teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Vajadusel kõik müra leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Elamu püstitatakse riigitee servast 12.8 m kaugusele. Ca 2/3 katastriüksusest on lage maa reljeefi langusega edela ja kagu suunas. Katastriüksuse kagupiiril on mets. E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 5/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht Autode parkimisala 3-le autole omal kinnistul ja kaetakse tänavakivist või kruusast kattega. Katastriüksuse loodepiiril kulgeb 0,4 kV maakaabelliin, mille kaitsevöönd on 1 m kummalegi poole liini. Elamu ühendatakse 0,4 kV maakabliga elektrivarustuse süsteemi kinnistu põhjanurgas asuvast liitumiskilbist. Maakaablid, mis jäävad sõidutee või platside alla peavad olema paigaldatud hülsis. Majandus-joogivesi saadakse Orunuka ja Metsaveere katastriüksuste piirile rajatavast puurkaevust. Puurkaevu rajamiseks peab tegema koostööd vallavalitsuse ja Keskkonnaametiga. Puurkaevu rajamiseks peab koostama sellekohase projekti ja taotlema ehitusloa. Reoveed juhitakse läbi 2...3 m septiku imbväljakule. Imbväljaku tuulutuskorstnate ja septiku tühjenduskorkide kuja on 5 m. Hoone ümber tehakse 4 cm paksustest tänavakividest niiskuskaitseriba 5 o kaldega hoonest eemale. Segaolmejäätmed kogutakse sissesõidutee lähedale paigaldatavasse konteinerisse, mis peavad asuma vähemalt 2 m kaugusel hoonest ja 5 m kaugusel kinnistu piirist. Sademeteveed immutatakse maapinda kinnistu piires. Territooriumi heakorra ja täiendava kõrghaljastuse rajamiseks peab vajadusel koostama sellekohase projekti. 3. Arhitektuurne lahendus Ehitatav elamu on ühekorruseline, keldrita ristkülikukujulise põhiplaaniga, madala viilkatusega ehitis. Esimesele korrusele on ette nähtud teha neli tuba, köök, kolmeruumiline saun, WC ja tehnoruum. Peasissepääs hoonesse on kirde poolt. Edelaküljele jääb avar terrass. Hoone välisseinad ehitatakse puitkarkassil villtäitega ja kaetakse voodrilauaga ning värvitakse toonvärviga. Sokliosa kaetakse õhekrohviga, toon hall. Seina horisontaalne ja vertikaalne laudis värvitakse rohekashalliks (toon TVT 4918, Vivacolor värvikaardi järgi). Liistud värvitakse valgeks. Katuse katteks paigaldatakse valtsprofiilplekk, toon RR32 hall. Hoone aknad valmistatakse PVC raamidega, raami toon valge. Uste puitosad värvitakse valgeks. Välisviimistlusmaterjalide toonid on toodud joonistel AR-01...AR-03. Välistingimustes olevad viimistlusmaterjalid peavad olema ilmastikukindlad. Siseviimistluse tegemisel tuleb järgida ViimistlusRYL 2010 nõuetest. I korruse põrandad tehakse tubades koridoris ja köögis kilpparketist kattega. Saua ruumides, koridoris, WC-s ning tehnoruumis tehakse põrandad keraamilistest plaatidest katetega. Niisketes ruumides E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 6/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht peab plaatpõranda alla tegema niiskustõkke või hüdroisolatsiooni, mis on pööratud seintele 20 cm kõrguselt. Niiskete ruumide põrandate paadid peavad olema märjalt mittelibedad. Eluruumide seinad ja laed värvitakse või tapetseeritakse. Niisketes ruumides paigaldatakse seintele keraamilised plaadid või muu niiskust ja desinfitseerimist taluv materjal (WC-s vähemalt 1,5 m kõrguselt ja pesemisruumides 2,0 m kõrguselt). Niisketes ruumides peab seinte ja lae pindadele tegema niiskustõkke. Niiskete ruumide seinte ülaosa ja lagede pinnad värvitakse pesemis- ja kulumiskindlate värvidega. Leiliruumi seinad ja laed viimistletakse kas valitud oksavabast okas- või haavapuidust laudisega. 4. Konstruktiivne lahendus 4.1. Kasutatud normdokumendid EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused. EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2. Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014/AC:2015 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks. EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. 4.2. Koormused Kasuskoormus: Põrandad qk= 2,0 kN/m2, Qk= 2,0 kN Katusel (klass H): katusel 28o qk=1,2 kN/m2, Qk= 1,5 kN E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 7/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht Tuulerõhk hoonele kõrgusega 8 m: 0,730 kN/m2 [tuulekiiruse baasväärtus vref=21 m/s, maastikutüüp I (EVS 1991-1-4:2006 Osa 1-4)]. Osavarutegurid- Alalised koormused γG=1,20 Muutuvad koormused γQ=1,50 Välispiirete soojapidavus Tarindi nimetus Soojajuhtivustegur U [W/m2K] Välissein VS-1 0.15 Lagi L-1 0,11 Põrandad P-1 Uk=0,1199, Uiso=0,10 Aknad 0,9 Välisuksed 1,0 Heliisolatsioon Tarindi nimetus Õhumürapidavus R'w[db] Välissein (VS-1) 52 4.3. Lühikirjeldus Elamu on puitkarkassil vahetäitega väliseintega, mis kaetakse väljast viimistluslaudadega. Hoone rajatakse plaatvundamendile, mille alus, kandev osa ja perimeeter soojustatakse. Aluspõrandasse paigaldatakse küttetorustik. Vaheseinad tehakse puit- või metallkarkassil villtäitega, katteks OSB ja kipsplaadid. Katuse katet kannab ferm. Ruumide laed ehitatakse fermi alumisele vööle. Plaatvundamendi valamiseks tuleb kasutada betooni C25/30 XC2. Põrandaaluse soojustamiseks tuleb kasutada vahtpolüstüreenist plaate EPS 120 plaate soojuserijuhtivusega 0,036 W/mK ja sokli soojustamiseks ümber perimeetri vahtpolüstüreenist plaate EPS 120 Perimeeter soojaerijuhtivusega kuni 0,036 W/mK. Välisseintes kasutatava mineraalvilla soojaerijuhtivuse peab olema mitte rohkem kui 0,037 W/mK. Pööningu põranda soojustamiseks on soovitav kasutada kivivillplaate soojaerijuhtivusega mitte rohkem kui 0,037 W/mK või tselluvilla soojaerijuhtivusega 0,039 W/mK. E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 8/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht Puidust kandekonstruktsioonide minimaalne tugevusklass C24 (tugevussorteeritud puit) kasutusklass 2. Betooni tugevusklass C25/30. Armatuur A500HW. Poltide minimaalne tugevusklass 8.8. Terase mark S235. Kasutatavad kinnitusmaterjalid peavad olema tööajalt pikemad, kui kinnitatav materjal. Tihendus ja teipmaterjalid peavad olema ette nähtud kasutamiseks kohtades, kus neid kasutatakse. Puit ja kivipinnad peavad olema eraldatud hüdroisoleeriva materjaliga. Tööde kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja ViimistlusRYL 2010 esitatud kvaliteedinõuetele. 4.4. Plaatvundament Vundamendi projekteerimisel on arvestatud et pinnase kandevõime on 200 N/m2, mida tuleb täpsustada järgmise projekteerimise staadiumiga. Plaatvundament toetub liivalusele minimaalse paksusega 200 mm (tihedus D=97%). Plaatvundament valatakse betoonist C25/30 XC2 vahtpolüstüreenist EPS 120 plaatidest, kogupaksusega 300 mm. tehtud raketise vahele. EPS plaadi peale tuleb paigaldada ehituskile paksusega 0,2 mm. Plaat armeeritakse ehitusinseneri poolt tehtud armeerimise joonise järgi. Plaati tuleb teha defirmatsioonivuugid vähemalt iga 6 m tagant või nagu plaatvundamendi joonis ette näeb. R/betoonplaadi servadesse tuleb asetada ankrud puitkarkass-seinte alumise raami ankurdamiseks sammuga ca 2 m. Plaati paigaldatakse põrandaküttetorustik. Värske õhu andmiseks sauna kerise alla tuleb paigaldada 110 mm läbimõõduga toru, mille ots viiakse läbi vundamendi ja kaetakse kaitseks näriliste ja putukate eest metallvõrguga. Plaadi tegemise ajal tuleb paigaldada kõik põranda alla jäävad torud ja kaablid. Terrassi vundament tehakse kruvivaiadest pikkusega vähemalt 1,5 m. Kruvivaia keere (labad) peab jääna allapoole külmumispiiri. 4.5. Põrandad Aluspõrandaks on raudbetoonplaat. Eluruumides paigaldatakse aluspõrandale alusvaip ja sellele laudparkett. Niisketes ruumides tehakse aluspõrandale hüdroisolatsioon, mis tuleb pöörata 20 cm seintele või niiskustõke. Seejärel paigaldatakse märjalt mittelibedad keraamilised plaadid. E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 9/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht 4.6. Välisseinad Hoone välisseinad tehakse puitkarkassil 45x195 mm s600 ja vahed täidetakse mineraalvillaga. Puitkarkassi alumine vöö tuleb isoleerida betoonpinnast hüdroisoleeriva materjaliga. Väljastpoolt paigaldatakse puitkarkassile tuuletõkkeplaat 25 mm. Põhiseinale paigaldatakse puitkarkassi kohalt kinnitusliistud 50x50 mm horisontaalse voodrilaudise 20 mm kinnitamiseks. Vertikaalse voodrilaua kinnitamiseks paigaldatakse tuuletõkkeplaadile vertikaalsed ja horisontaalsed kinnitusliistud 25x50(70) mm. Seestpoolt paigaldatakse karkassile aurutõkkekile, siis horisontaalne puitroovitus 45x45 mm s ca600, sõltuvalt OSB plaadi mõõtmetest. Vahe täidetakse mineraalvillaga. Seinetele paigaldatakse esmalt OSB plaadid 10 mm ja seejärel kipsplaadid. Kipsplaatide vuugid ei tohi kattuda OSB plaatide vuukidega. Soovitatav ülekate 300 mm. Niiskes ruumis tuleb kasutada niiskuskindlaid kipsplaate. 4.7. Siseseinad Hoone siseseinad tehakse puitkarkassil 50x100 mm s600 või metallkarkassil s600, täiteks mineraalvill. Metallkarkassi puhul võib soovitavalt kasutada AVP 70/40 karkassiposte ja horisontaalseid AVP akustilisi horisontaalseid profiile. Oluline on, et vaheseinte profiilid oleksid muudest konstruktsioonidest eraldatud elastse materjaliga. Karkassile paigaldatakse mõlemalt poolt OSB plaadid 10 mm ja sellele kipsplaadid 13 mm. Niiskete ruumide siseseinad tehakse seestpoolt niiskuskindlast kipsplaadist kattega, tehakse aurutõke ja paigaldatakse keraamilised plaadid. Leiliruumi lisasoojustamiseks paigaldatakse lava tagustele seintele vähemalt 5 cm paksune mineraalvillakiht, mis kaetakse polüetüleenkilega. Kilepinna tuulutuseks jäetakse peale paigaldatava voodrilaua ning kile vahele õhuvahe (vähemalt 40 mm) nii, et selles saaks õhk liikuda. Lae ja seina liitumisnurgas peab jääma õhupilu ca 4 cm õhu väljumiseks voodrilaua tagant ja põranda ligidalt peab olema õhul võimalus siseneda laudvoodri taha. Samuti peab lakke pandava viimistluslaua taha jätma õhuvahe õhu liikumiseks laudise taga laiusega 40 mm. 4.8. Katus Katuse kande elementideks on puitfermid, sammu määrab ehitustoote valmistaja. Puitfermidele paigaldatakse mittehingav aluskate, mis kinnitatakse lattidega 50x50 mm ning sellele paigaldatakse roovitus 32x100 mm. Roovituse sammu määrab valitud profiilpleki paksus ja fermide samm. Samas võib valtsprofiilpleki puhul aluskatte ära jätta, E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 10/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht kui paigaldatakse aluslaudis 32(25)x100 mm s110. Katuse servadesse paigaldatakse sademevete ärajuhimiseks rennid ja allaviigutorud. Uste kohale tuleb paigaldada lumetõkked. 4.9. Lagi Lagi ehitatakse fermide alumisele vööle. Vööle kinnitatakse altpoolt aurutõkkekile ja sellel kinnitatakse puitroovid 32x100 mm s417, sellele OSB plaat 15 mm ja seejärel kipsplaat 13 mm või viimistluslaud. Konstruktsiooni pealne täidetakse tselluvillaga või kivivillplaatidega mille üldpaksus peab olema 400 mm paksuselt. Räästa piirkonnas peab soojustuskihi tuule mõjude kaitseks panema tuuletõkkeplaadi, mis ulatub soojustuskihist vähemalt 30 cm kõrgemale. 5. Vesivarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ehitamisel tuleb järgida järgmisi normdokumente: EVS 932:2017 Ehitusprojekt. EVS 835:2014 Hoone veevärk; EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; RIL 77 2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Elamu saab vee naaberkinnistu piirile rajatavast puurkaevust. Puurkaevu rajamisel peab koostööd tegema vallavalitsuse ja Keskkonnaametiga. Veetrass tehakse hooneni PEM 32 toruga, paigaldus sügavus 1,8 m. Hoonesse peab paigaldama veemõõteseadme. Sooja vee saamiseks paigaldatakse elektrilised kuumutusseadmed või soojendatakse õhk- vesi soojuspumba abil. Külma vee vooluhulgaks arvestatakse 0,6 l/sek ja soojale veele 0,4 l/sek. Vee vajadus ööpäevas on 300 l/d. Hoonete sisetorustik ehitatakse PEX või analoogsetest torudest. Sulgearmatuurina kasutatakse kuulkraane. Enne hoonesisese veetorustiku kasutuselevõttu peab tegema surveproovi 10 minuti jooksul rõhuga 1000 kPa alumisest punktist mõõdetuna, kui veetorustik ja selle ühenduskohad on nähtaval. Veetorustiku võib kasutusele võtta pärast süsteemi läbiuhtmist joogiveega. Reoveed juhitakse läbi 2...3 m3 septiku imbväljakule. Imbväljaku tuulutustorudel on kuja 5 m, mis ei tohi ulatuda 5 m üle kinnistu piiri. Imbväljak rajatakse ja septik paigaldatakse E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 11/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht tootja tehase paigaldusjuhendite järgi. Kanalisatsiooni välistrassi PVC Dv 110 läbilaskevõimeks on arvestatud kuni Q=2,0 l/sek. Kanalisatsioonitoru väljaviik DN 110 paigaldatakse läbi vundamendi / vundamendi alla 0.7…1,2 m sügavusele maapinnast. Kõik läbiviigud läbi vundamendi/aluse või muudest konstruktsioonidest peavad olema hülsis. Kanalisatsiooni sisevõrgud ehitatakse PP ja PVC torudest läbimõõduga Dv 50...110 mm. Kanalisatsioonitorustiku horisontaalosa kalle võib olla i=0,01...0,02. Kanalisatsiooni ööpäevane vooluhulk on 300 l/d. Hoone külmaveetorustiku ja kanalisatsioonisüsteemi kasutusiga peab olema 50 aastat, soojaveetorustikul 20.a. Välisvõrkude ehitusest Vajalik süvendikraav rajatakse uuele kanalisatsiooni- ja veetorustikule. Hoone vundamendi vahetus läheduses talvistes tingimustes teostatavate kaevetööde puhul tuleb kasutada meetmeid vundamendi aluspinnase läbikülmumise vältimiseks. Torustiku kraavi kaevamisel peab kanalites olema vaba ruumi vähemalt: - toru alla 200 mm - toru kõrvale 400 mm - kaevu ümber 300 mm Kanalisatsioonitorustiku liivaluse minimaalne paksus on 200 mm. Aluskiht tihendada 90% tihedusastmeni, vältides aluspinnase rikkumist. Kinnistu omanik peab torustikud üle vaatama enne kaevikute täitmist. Kanalisatsioonitorud katta 200 mm paksuse liivakihi ja kaevepinnasega. Torule peab paigaldama toru laest (pealmisest pinnast) arvatult 300...400 mm kõrgusele avastuslindi. Vahekaevu katteks tuleb paigaldada kaas, mille kandevõime on 25T. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse PVC DV 110 SN8 muhvidega. Liidetes kasutatakse kummitihendeid. Kanalisatsioonitorustiku kalle võib olla i=0,01...0,02. Torustiku paigaldamise minimaalne sügavus maapinnast toru peale on 70 cm, soovitatav sügavus 120 cm. Omapuhasti tuleb ehitada tootjatehase paigaldusjuhendite järgi. Omapuhasti tuulutustorude ja puhastuskorkide kuja on 5 m. E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 12/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht 6. Küte ja ventilatsioon Hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemide ehitamisel tuleb järgida järgmisi normdokumente: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63, vastu võetud 11.12.2018.a. „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” EVS-EN ISO 13790 Ehitiste energiatõhusus. Energiatarbimise leidmine ruumide kütmiseks ja jahutamiseks“ EVS-EN 15251 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“ EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid; EVS 932:2017 Ehitusprojekt. RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; MAARYL 2010 “Ehitustööde üldised kvaliteedi nõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine. EJKÜ soovitus /2007 „Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad” Hoone tehnosüsteemide RYL 2012 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1” LVI 20-10348 Soone juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine” LVI 20-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine” Hoone ruume köetakse vesitorupõrandakütte süsteemiga. Soojusgeneraatoriks paigaldatakse ligikaudu 5 kW võimsusega õhk-vesi soojuspump. Sauna leiliruumi köetakse elektritoitel töötava kerisega. Eluruumides hoitakse kütteperioodil temperatuur piirides 20...22 C ja pesemiseruumides 25 C. Põrandakütte energiakulu on 3204,7 kWh/a, ventilatsiooni kütte energiakulu on 149,7 kWh/a ja energiakulu soojale veele 1895,9 kWh/ a. Hoone ruume ventileeritakse avatäidete kaudu ja pööningule paigaldatava ventilatsiooniseadmega, mille soojuslik kasutegur on parem kui 80% ja sfp parem kui 1,8. Köögis asuva elektripliidi kohalt peab tegema elektrilise kohtäratõmbe läbi seina õue, võimsusega vähemalt 50 l/sek. Äratõmbe kanal peab olema ehitatud mittepõlevatest materjalidest ja omama tulepüsivust EI15. Hügieeniruumidest peab tegema väljatõmbesüsteemi võimsusega vähemalt 30 l/sek. Pööningul olev torustik tuleb isoleerida vähemalt 7,5 cm paksuse mineraalvill- ja mittepõleva tuuletõkkematerjaliga. Ventilatsioonitoru ots peab ulatuma vähemalt 50 cm üle katuse pinna ja olema kaetud E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 13/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht katusega kaitseks sademete eest. Sauna leiliruumis peab lava taha soojusisolatsiooni mahtu paigaldama äratõmbetoru, mis on põranda kohalt ca 30 cm alati avatud ja lae all ca 30 cm allapoole reguleeritava plafooni või siibriga. Kerise alla on ette nähtud enne põranda valamist tuua värske õhu juurdevoolutoru, mille ots on väljast kaetud putukavõrguga. Hoone ventilatsioonisüsteemide ja soojaveetorustike kasutusiga peab olema vähemalt 20 aastat, küttesüsteemil 50.a. 7. Elektrivarustus Elektrivarustus paigaldatakse sellekohase projekti järgi, mille koostamisel peab arvestama järgmisi normdokumente: Riigikogu seadus “Seadme ohutuse seadus” vastu võetud 18.02.2015.a. Majandus- ja taristuministri määrus nr. 91 „ Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord1“ 14. juulist 2015 a; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 74 „ Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esita- tavad nõuded“ 26. juunist 2015 a; EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloo- mustus, määratlused. Elektrivarustus ehitatakse 0,4 kV maa-aluse kaabli kaudu kinnistu põhjanurgas asuvast liitumiskilbist peakaitsmega 3x20A kuni hoone peakilbini, mis paigaldatakse hoone peasissepääsu ligidale. Üldvalgustuseks kasutatakse LED-valgusteid. Niisketes ruumides peavad olema niiskuskindlad valgustid ja lülitid ning pistikupesad (vähemalt IP 44). Kuumutusseadmete ees peab olema lekkevoolukaitse. Elektriliste seadmete toitmiseks paigaldatakse pistikupesad. Seadmeid võib kasutusele võtta, kui ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Seadmeid peab kontrollima seaduses ette nähtud tähtaegadel. Elektriseadmete kasutuseaks tuleb hea projekteerimistava kohaselt ette näha 20.a. Side ja andmesidevõrgu töö lahendatakse 4G juhtmevaba sidesüsteemide abil. E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 14/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht 8. Tuleohutus Tuleohutuse tagamisel on lähtutud Siseministri määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ vastu võetud 30. märtsil 2017 a.; EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 3 „Küttesüsteemid“; EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 7 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus“ osa 6: „Tuletõrje veevarustus“. Hoone tuleohutusklass on TP-3. Hoone kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on I kasutusviis. Hoone ruumide põlemiskoormus on kuni 600 MJ/m2. Hoones ei moodustata eraldi tuletõkkesektsioone. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõudeid pole. Siseseinte ja lae kattematerjali tuletundlikkus peab olema vähemalt D-s2,d2, põranda katetele nõudeid ei esitata. Katusekatte pinna tuletundlikkus on projekteeritud Broof(t2-t4) . Terrassi põranda pinnakihi tuletundlikkus peab olema DFL-s2. Hoones paigaldatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2. Köögis pliidi kohale paigaldatava ventilatsiooni äratõmbe kanal peab olema ehitatud mittepõlevatest materjalidest ja omama tulepüsivust EI15. Leiliruumi kütmiseks paigaldatakse elektriline keris, mille ohutuskujad määrab ke- rise valmistaja. Kerist võib paigaldada sellekohast kutsetunnistust omav isik. Vähemalt ühte eluruumi peab paigaldama autonoomse tulekahjusignalisatsiooni anduri. Hoones on soovitav hoida 1 pulberkustuti kustutusaine massiga vähemalt 6 kg. Tulekustutusvesi saadakse Savilaane (87202:002:1032) katastriüksusel Akste-Häätaru tee ääres asuvast tulekustutusvee võtukohast, mis jääb edela poole ja asub mööda teed liikudes ca 1,3 km kaugusele. Arvutuslik tulekustutusvee vajadus I kasutusviisiga hoonete puhul on 10 l/sek ja arvutuslik tulekahju kestvus on 3 h (alus EVS:812-6:2012+A1:2013 tabel 1 järgi). 10x60x60x3=108 000 l ehk 108 m3. Veevõtukaevu asukoht on lk 16 oleval plaanil. E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 15/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht 9. Keskkonnakaitse Segaolmejäätmete kogumine ja käitlemine peab olema organiseeritud vastavuses Põlva Vallavolikogu määrusega nr 39 17.05.2018.a. „Põlva valla jäätmehoolduseeskiri“. Prügikonteinerid paigaldada hoonest kirde poole jäävale alale vähemalt 2 m kaugusele hoonetest ja 5 m kaugusele kinnistu piirist. Ehitamise käigus tekkivad jäätmed anda:  metall metallijäätmekäitlusega tegelevasse ettevõttesse.  ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja koguda liikide kaupa ning anda üle jäätmete liigiti käitlemiõigust omavale ettevõttele. Kõva PVC-plasti ja autorehve kinnistu territooriumil põletada ei tohi. Plastjäätmed, paber, rehvid, luminofoorlampide pirnid, akud ja patareid peab üle andma sellekohast tegevusluba omavale utiliseerimisettevõttele või viima kogumispunkti. Sademeteveed immutatakse maapinda kinnistu piires. Orgaanilised jäätmed on soovitav komposteerida. Kompostihunnik teha või paigaldada komposteerimiskonteiner sobivasse kohta – vähemalt 5 m kaugusele kinnistu piiridest. 10. Energiatõhususest Vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63 vastu võetud 11.12.2018.a. „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ võib väikeelamus pinnaga kuni 120 m2 energiatõhususarv olla kuni 165 kWh aastas ruutmeetri kohta. Hoonele on väljastatud energiaarvutusel põhinev energiamärgis, mille kohaselt on energiatõhususarv E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 16/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht 150,1 kWh/m2 aastas. Peale hoone lõpliku valmimist tuleb koostada uus energiatõhususe arvutus, juhul kui on ehitustööde käigus tehtud olulisi projektimuudatusi. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ning hallituse ja kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ajavahemikul 1. juunist kuni 31. august ei tohi projekteeritavas hoones ruumitemperatuur ületada 27 kraadi C kohta rohkem kui 150 kraadtundi. Hoonete välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhkupidavad ja piisavalt soojustatud. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei või piirete soojajuhtivus üldjuhul ületada väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Sellest väärtusest kõrgema soojajuhtivusega akende puhul tuleb tagada soojuslik mugavus küttelahendustega. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse üldjuhul kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Projekteeritud hoones on ette nähtud piisav soojustus, mis peab tagama vajaliku soojustuse ning sõlmede ehitamisel on lähtutud sellest, et oleks välistatud niiskuskonvektsiooni tekkimine. Tehnosüsteemid tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende pikaajaline ja efektiivne töötamine optimaalses tööpiirkonnas. Üleliigseid soojuskadusid tuleb vältida torustike ja soojussalvestite otstarbekohese soojustamisega. Hoonete energiavarustus peab olema energiatõhus. 11. Juhised hoone ekspluateerimiseks Hoone ekspluateerimisel tuleb korras hoida kõik insenervõrgud. Ilmnenud vigastused või lekked tuleb koheselt kõrvaldada. Põrandad, seinad ja laed peavad olema korras, uksed ja aknad normaalselt sulguvad. Katuse seisukorda kontrollida vähemalt kaks korda aastas või koheselt peale ekstremaalsete ilmaolude möödumist. Hoone seisukorda võib kõige rohkem rikkuda konstruktsioonidesse tungiv vesi. 12. Muud Valdkondades, kus Eesti ehitusnormid (k.a. eelnormid) puuduvad, on aluseks võetud Soome ehitusnormid ning juhised. Konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud, et ehitustöödel juhindutakse MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja ViimistlusRYL 2010 nõuetest. E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 17/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht Ehitamisel tuleb täita konkreetsele tööle esitatavaid nõudeid vastavalt toote valmistaja, RYL-, EPN, RT ja ET-kartoteekide või muud antud juhul rakenduvat juhist või eeskirja. Monteeritavatele ehitus-konstruktsioonidele ja elementidele tuleb projekteerida valmistus- ja / või tootejoonised. Projekti muutuseid ehitamisel võib teha vaid vastava osa projekteerija kirjalikul nõusolekul. Materjalide paigaldamisel ja nendega töötamisel tuleb arvestada konkreetse materjali ja toote tootja-poolsete nõuetega. Volitatud arhitekt 7: A. Roht E3920 Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt. 06.november 2020.a. 18/18 Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; vastutav spetsialist: A. Roht  63 62.80 62.94 5 .7 62 8 .8 62.81 61 Ehitise tehnilised näitajad 62.43 62.67 62.67 .03 Ehitisealune pind 135,7 m² 6448500 62 62.63 .16 61.96 677900 62 61.81 .36 62 Suletud netopind 113,3 m² 62 .04 61 62.11 61.59 62.13 62.55 .65 A Hoone maht 628,9 m² 61 põld 61.33 61.31 61.75 PL400 61.34 60.64-60.57 62.04 Tulepüsivusklass TP3 O/o e. liitumiskilp .65 .87 61 60 61.31 61.81 61.05 .26 61 60.91 .45 .40 61 61.34 61 61 .62 E 60 Ehitise kordinaadid 61.31 60.92 60.68 Nr. X: Y: 61 .17 ,20 Jäätmete konteinerid E 61.05 61.05 61 52 11 60. 61.33 61.26 1 6 448 465,98 677 950,94 60.51 Si 12 61.34 .83 ss ,81 60 60.56 60.6 .93 es 2 6 448 460,57 677 943,76 ter Puurkaev 61 Linnumäe 60 E 60.82 õit ee põld 60.49 33 1 m 61.18 8,99 87202:002:0054 60 . dig a 1 61.12 61.09 0,5 3 6 448 448,52 677 952,84 61.15 vö ön Parkla 3-le autole 0 .72 50 60 a itse 2 0, 60.1 k el 3,0 4 6 448 453,93 677 960,02 .58 ka ab E 60.63 V 60 14 60 .98 Ma a 2 60.11 ,35 59 61.07 61.11 61.03 61.03 V 59.71 59.2 60.92 61.02 E .16 Kr Imbväljaku kordinaadid 60 60 .21 V 60.42 V 58.7 59 .72 61.02 +/- 0 = 61,40 4 59.37 Nr. X: Y: 60.81 5, 39 60.70 V V 60.98 61 60.82 60.89 1 6 448 437,43 677 948,67 3 59.98 59.66 57.4 N 15 60.60 60.88 60.46 ,09 2 6 448 431,41 677 940,69 60 9, 5 59.44 70 .7 60.97 K 59 60.52 0 4 .1 3 6 448 429,81 677 941,89 59 .5 59 60.24 60.43 59.98 it 59.66 58.48 60.88 etr 4 6 448 435,83 677 949,88 0 me K d3 59 57.5 59.84 ön 60.39 59.81 .6 8 itsevö 1 Puurkaevu kordinaadid m 4 58 a e ek 2 .1 6 59.65 põld T 0, 0 59.51 59 60.55 vä lja k2 S 60 X: Y: A Orunuka 62201:001:1446 2 Im b 58.22 59.55 3 3 5 59.33 Kr .1 .4 59 58 6 448 467,55 677 987,13 60.32 60.41 59.53 58.9 59.02 8 59.95 .9 60.51 4 57 .7 59.83 59.0 59.58 58 60.21 Kiidjärve metskond 27 59.25 59 87202:002:1024 60 1 .0 58.74 60.29 59 59.38 57.59 58.8 59.66 51 58.75 58. 57.28 59.50 58.24 59.46 59 57.51 58.78 56.76 59.29 59.11 58.8 58.86 59.16 58.81 56.83 58.49 18138 Akste - Häätaru tee 87202:002:0996 56.50 Baaspunktiks on kasutatud Trimble VRS Now Eesti GNSS püsijaama 58.65 58.45 58.56 58 6448400 BASE 1 (6444410.087, 703140.885, 54.927) 677950 58.33 56.05 57.98 57.77 Kassioru Põlva Aasa tn 6 62201:001:1448 57.18 A&O MAAMõõDUBüROO OÜ Tel. 5115882 Töö nr. 185/20 54.92 Kiidjärve külas Orunuka ja Metsaveere maa-ala Leht 2 /Lehti 2 Reg nr 11704922 Joonis: plaan M 1:500 OÜ Marksi Maja MTR EEP001698 MK E 450/2009 Asendiplaan AS-01 Objekt: Objekti asukoht Põlva vald Kiidjärve küla Orunuka Tegevuslitsentsid Büroo juhataja: A. Roht E3920 Tellija Hannes Podekrat 179 MA ; 36 MA-k Elamu Kiidjärvel Autor: A. Tisler PP Töö täitja R.Reimo 13.07.2020.a Vastutav arhitekt: A. Roht Orunuka, Kiidjärve küla, Põlva vald, Põlvamaa M: 1:500 A3 Juhataja A. Parts 16.07.2020.a Klient: Hannes Podekrat November 2020 GSPublisherVersion 0.80.100.100   Remida Aasamäe Põlva Vallavalitsus Teie 24.11.2020 [email protected] Kesk 15 Meie 04.12.2020 nr 15-2/20/54408-2 Põlva vald, 63308, Põlva, Põlva maakond Orunuka kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Põlva valla Kiidjärve küla Orunuka kinnistu (katastritunnus 62201:001:1446) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 237958). Kinnistu asub riigitee nr 18138 Akste - Häätaru km 5,38-5,5 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja elamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on OÜ Marksi Maja 06.11.2020 töö „Põlva vallas, Kiidjärve külas asuva Orunuka katastriüksusele püstitatava üksikelamu põhiprojekt“ (edaspidi projekt). Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteelt mahasõidu projekteerimiseks 10.07.2020 kirjaga nr 15-2/20/30854-2 (edaspidi nõuded). Meile teadaolevalt on 26.11.2020 seisuga Orunuka (ja ka Metsaveere naaberkinnistul) ilma meie nõusolekuta teekaitsevööndis teostatud pinnasetöid (kasvupinnase eemaldamine ja kruusaga katmine), mis on vastuolus EhS § 70 lg 2 p 2. Ehitusloa aluseks olev projekt ei vasta meie esitatud nõuete punktidele 3 ja 6. 1. Nõuete punkt 3 sätestab, et antud riigitee lõigus puudub hoonestusjoon, millest tulenevalt me ei anna nõusolekut ehitusloakohustusliku hoone ehitamiseks teekaitsevööndisse (30 m riigitee äärmise sõiduraja servast). Projektiga on kavandatud elamu 12,8 m kaugusele riigitee servast. Arvestades asulavälist liikluskeskkonda ja Orunuka katastriüksuse loode- kagu suunalist läbimõõtu (ca 70 m) on sobilik ja vajalik kavandada ehitusloakohustuslikud hooned väljapoole riigitee kaitsevööndit. 2. Nõuete punkt 6 käsitleb riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurka. Projekti seletuskirja pt 2. „Asendiplaaniline lahendus“ on lause „Mahasõidu piirkonnas on riigitee liikluse piirkiiruseks 70 km/h“. Juhime tähelepanu, et Orunuka kinnistuga piirnevas lõigus kehtib riigitee erinevates suunades erinev piirkiirus – vasakul pool teed ehk vahetult Orunuka kinnistu poolses sõidusuunas kiiruspiirang puudub st kehtib üldine kiiruspiirang 90 km/h, paremal pool teed ehk Orunuka kinnistu poolt vaadates teisel pool teed kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Orunuka kinnistu ristumiskoha nähtavuskolmnurga konstrueerimisel tuleb lähtuda kiiruspiirangust 90 km/h. Projekti joonisel AS-02 „Asendiplaan; Nähtavuskolmurgad“ kujutatud Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  nähtavuskolmnurgad ei ole korrektselt konstrueeritud. Nähtavuskolmnurkade konstrueerimise näidisjoonis on toodud Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ joonisel nr 5.9 „Nähtavuskolmnurgad ristmikul peatunud sõidukile“. Nähtavuskaugus paremale ning vasakule tuleb anda peatee sõiduradade telgede sihis ning täisnurga all. Meie nõuete p 11 lubab nähtavuskolmnurkade kujutamisel kasutada alusena Maa-ameti väljavõtet. Nähtavuskolmnurgad kogu ulatuses peavad olema kujutatud kas geodeetilisel alusplaanil (mis on mõõdistatud väiksemas ulatuses) või Maa-ameti väljavõttel (ortofoto). Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 44 p 1, § 70 lg 2 p 2 ja lg 3, § 71 lg-d 1 ja 2 alusel jätame ehitusloa kooskõlastamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. E3920_PP_AR-3-01_SELETUSKIRI 2. E3920_PP_AS-4-01_Asendiplaan 3. E3920_PP_AS-4-03_Nahtavuskolmnurgad Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)