[EIS] Eelnõu JUM/17-1359 - "Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu" kooskõlastamine

Lisa 1 Riigikohtu arvamus isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu kohta 1. Eelnõust jääb selgusetuks, mil määral EL määrust nr 2016/679 ja IKS-i kohaldatakse kohtumenetlusele. Eelnõu seletuskirjas kinnitatakse, et üldmäärus ei reguleeri põhiseaduslike institutsioonide tegevust nende põhiülesande täitmisel. Eelöeldu peaks seega kehtima ka kohtute kohta vähemalt õigusemõistmisel. Samas kavandatav IKS § 2 sätestaks, et „käesolevat seadust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 2016/679 kohaldatakse: 1) süüteomenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega;“ Kuigi seletuskirja lk-l 2 küll kinnitatakse, et muudetakse mh HKMS-i, eelnõu ise seda ette ei näe. Seletuskirjast ei selgu, kuivõrd IKS laieneb või ei laiene õigusemõistmisele, nt kas kohtulahendite avalikustamine on või ei ole õigusemõistmise osa. Ühest küljest võib TsMS ja HKMS vastavas osas muutmata jätmisest järeldada, et tegu on riigisisese õiguse küsimusega. Teisalt aga muudetakse KarRS-i, sätestades kustunud karistuste korral kohtulahendite nn puhastamise kohustuse (kavandatav KarRS § 352), ja KrMS-i (laienevad VTMS § 62 lg-st 2 tulenevalt ka väärteomenetlusele), mille tulemusel süüteomenetluses jõustunud otsused pseudonüümitakse. 2. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse rakendusseaduse vajadust sellega, et uus isikuandmete kaitse seadus (eelnõu kiidetud heaks VV-s 12.04.2018) koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega on liialt üldine, et detailsemal tasemel tagada seadusliku aluse põhimõtte korrektset järgimist. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks töötlemiseks ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus. Arvestades andmekaitsereformi mahukust ja riigisisest mõju ning arvamuse andmiseks jäetud lühikest tähtaega, on kahetsusväärne, et rakendusseaduse eelnõu on saadetud arvamuse andmiseks eraldi isikuandmete kaitse seaduse eelnõust. Uue IKS § 2 p 2 järgi kohaldatakse IKS ja isikuandmete kaitse üldmäärust süüteomenetlustele ja kohtumenetlustele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Nt üldmääruse art 18 (andmesubjekti õigused kriminaaluurimises ja -menetluses) lubab riigisiseselt ette näha, et kui isikuandmed sisalduvad kohtuotsuses, karistusregistris või kriminaaluurimise ja -menetluse käigus töödeldavas toimikus, teostatakse üldmääruse artiklites 13, 14 ja 16 osutatud õigusi vastavalt liikmesriigi õigusele. Uue IKS-i eelnõu vastavustabelis (seletuskirja lisa 1) on selle kohta vaid märge „reguleeritakse eriseaduse tasandil“. IKSRS eelnõu seletuskirjas selliseid erisusi selgesõnaliselt esile toodud ei ole. Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku täiendada rakendusseaduse seletuskirja selgitusega, millised üld- ja eriseaduste normid edaspidi süüteomenetlusele kohalduvad, ja mitte piirduda üksnes eelnõus ettenähtud üksikmuudatuste põhjendustega. 3. Karistusregistri seadust täiendatakse eelnõus sättega, mille järgi tuleb teise füüsilise isiku karistusandmete saamiseks nimetada päringu põhjus ehk seadusest tulenev alus või päringu muu eesmärk. Eelnõust ega seletuskirjast aga ei tulene ühest vastust küsimusele, kas päringu eesmärgi väljatoomine on piisav andmete saamiseks või on registripidajal kohustus seda eesmärki ka hinnata. Kui ainuüksi eesmärgi nimetamisest ei piisa ning eesmärki tuleb hinnata, siis kes ja milliste kriteeriumite alusel seda teeb ning kuidas toimub sellise otsustuse vaidlustamine? Seletuskirjas üksnes tõdetakse, et kehtiv KarRS-i regulatsioon on vastuolus üldmääruse art-ga 10, kuna andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks ei ole ette nähtud piisavaid kaitsemeetmeid selliste isikuandmete töötlemiseks ehk päringuid võib teha ka ilma  Lisa 1 põhjuseta ja et registripäringu eest tasu ettenägemine (eelnõu järgi ka suurendamine) ei välista põhjendamatute päringute saatmist karistusregistrisse. 4. Seoses karistusregistri arhiivi andmetele juurdepääsuga osutame Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. veebruari 2018. a määrusele kriminaalasjas nr 1-14-10087, kus käsitleti mh küsimust sellest, kas kohus tohib süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise või vabastamata jätmise põhjendamisel tugineda karistusregistri arhiiviandmetele. Määruse p-s 35 on juhitud tähelepanu sellele, et karistusregistri arhiivis olevate andmete kasutamise keeld on ennetähtaegse vabastamise menetluses reguleeritud mõnevõrra vastuoluliselt. Kui ennetähtaegsel vabastamisel ei ole arhiiviandmetel tulenevalt KarRS §-st 5 õiguslikku tähendust, nähtub KarRS § 20 lg 1 p-st 8, et vanglateenistusel on siiski õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil, mida seetõttu kaudselt ennetähtaegse vabastamise hindamisel arvestatakse. Samuti tuleks kaaluda, kas alaealiste süüdimõistmisel ei peaks nende karistuse andmete (lõplik) kustutamine karistusregistri arhiivis olema lühema tähtajaga kui täiskasvanutel (kehtiva KarRS § 24 lg 6 teine lause). 5. Tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 10 muudab eelnõu süüteomenetluste regulatsiooni (KrMS § 1691, § 3151 lg 1, § 349 lg 5 ja § 4081 lg 2; VTMS § 160 lg 7) kitsamaks osas, mis puudutab kohtuistungi aja, kohtulahendi kuulutamise ja kättesaadavaks tegemise aja, Riigikohtule esitatud kaebuse menetlusse võtmise või võtmata jätmise ning (süüdimõistva) kohtulahendi avalikustamist kohtu(te) veebilehel. Edaspidi ei avalikustata veebis süüdistatava ega süüdimõistetu nime, kohtuotsuse avalikustamisel tuleb see asendada initsiaalide või tähemärgiga, muul juhul ei kajastata nime mingilgi kujul. 6. Eelnõuga KrMS §-s 4081 tehtavat muudatust kohtu veebilehel avalikustatavas lahendis süüdistatava nime initsiaalide või tähemärgiga asendamiseks ei rakendata tagasiulatuvalt. KarRS §-s 352 nähakse ette rakendussäte. Seletuskirjas sisalduva selgituse järgi seisneb see endises korras, s.t et karistuse kustumisel saab esitada lahendi avalikustanud kohtule taotluse kohtulahendi isikuandmetest puhastamiseks. Eelnõus (KarRS § 352) on aga järgmine sõnastus: „Kuni 2018. aasta 1. detsembrini avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes asendatakse isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist.“ Teisisõnu ei näe rakendussäte ise ette andmesubjekti poolt esitatavat taotlust, vaid kohustus avalikustatud andmete kustutamiseks on kirja pandud automaatse järelmina. Samal ajal ei võimalda infosüsteemide ühildamatus automaatset asendamist pärast karistusandmete kustumist karistusregistris. Täiendavalt tuleb silmas pidada ning ka eelnõus ja/või seletuskirjas täpsustada, et avalikustamise all mõeldakse kehtivat KrMS § 4081, mis paneb kohustuse otsuse avalikustamiseks veebilehel. Seega saab ka avalikustamise lõpetamine puudutada vaid kohtu veebilehel avalikustamist, mitte muul moel (nt kohtuotsuse paberkandjal koopia väljastamine) avalikustatud lahendeid. 7. Olukorras, kus EL-i õigusest tulenevalt on süüdistatava isikuandmed nii enne süüteoasja avalikku arutamist (nt istungite ajakava), arutamise ajal kui ka lahendi jõustumisel seni kehtiva korraga võrreldes enam kaitset vajavad (paradigma muutus), tuleks ilmselt ümber mõtestada ka lahendi avalikustamisel isikuandmete kas initsiaalide või tähemärgiga asendamisel jäetud kaalutlusruum. Seetõttu võiks seletuskirjas kajastuda eelnõu väljatöötaja seisukoht, mis kaalutlusest lähtudes peaks valiku ühe või teise isikuandmete kaitse meetme kasuks  Lisa 1 otsustamisel tegema. Senine arusaam on olnud, et lähtuda tuleb eeskätt kannatanu ja tunnistajate isikuandmete kaitse vajadusest. 8. KrMS § 1691 (kohtuistungi toimumise aja avaldamine kohtu veebilehel) kontekstis avaldatakse seletuskirjas lühidalt arvamust, et kriminaalmenetluses süüdi mõistmata isiku andmete avalikustamine ei ole oluline kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks PS § 24 lõike 3 tähenduses. Viitega põhiseaduse kommenteeritud väljaandele nõustutakse, et üldjuhul on kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks nõutav (ja samas piisav), kui kohtusaali uksele või selle vahetusse lähedusse paigutatud teadetetahvlilt on võimalik leida vastavaks päevaks kavandatud kohtuistungite ajakava ning andmed kohtuistungi aja kohta on avaldatud kohtu veebilehel, mistõttu ei ole kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tagamiseks vajalik lisaks kohtuistungi ajakavale ka süüdistatava nime avalikustamine. Süüdimõistvas kohtuotsuses süüdimõistetu isikuandmete initsiaalide või tähemärgiga asendamise muudatuse juures on välja toodud nende andmete tundlikkus ja häbimärgistav mõju ning võimalus saada karistusandmeid pärast otsuse jõustumist karistusregistrist. 9. Nõustudes põhimõtteliselt eeldusega, et isikuandmete riigipoolsete kaitsemeetmete rakendamine on välistatud olukorras, kus elektrooniliselt avalikustatud andmed väljuvad n-ö riigi kontrolli alt, puudub seletuskirjas igasugune analüüs – sh kohtuistungi avalikkuse ja kohtuotsuse avaliku kuulutamise põhimõtte valguses – ja selgitus selle kohta, kuidas mõjutab veebilehtedel süüdistatava ja süüdimõistetu isikuandmete kajastamise keeld nende andmete muul moel avalikuks tegemist enne avalikku kohtuistungit, avalikul kohtuistungil või pärast seda nt paberkandjal või suuliselt teavet edastades. Nt kas süüteoasjade kohtuistungite ajakavas, mis paigutatakse kohtusaali ukse taha, võib kajastada süüdistatava nime või millistest normidest lähtudes peab kohus otsustama jõustunud otsuse väljastamise lubatavuse ja ulatuse üle. 10. KarS §-s 1571, mis sätestab väärteokaristuse delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avaldamise eest, asendatakse tulenevalt isikuandmete kaitse üldmääruse art-st 9 ja õiguskaitseasutuste direktiivi art-st 10 mõiste „delikaatsed isikuandmed“ sõnadega „eriliiki isikuandmed“. Seletuskirjas tõdetakse, et sisult kattub uus termin sellega, mida nimetatakse kehtivas IKS-is delikaatseteks isikuandmeteks. Kehtiva IKS § 2 lg 4 p 8 järgi on delikaatsed isikuandmed andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist, mida üldmääruse art 9 eriliiki isikuandmeteks siiski ei loe. Järelikult ei ole muudatus üksnes terminoloogiline. Samuti võiks kaaluda termini asendamist üksnes karistusnormi pealkirjas, avades sisu üldmääruse art 9 lg 1 kohaselt karistusnormi dispositsioonis. Seda põhjendab mh asjaolu, et mõistet ei ole riigisiseselt avatud ka uues IKS-i eelnõus. 11. Eelnõu § 6 kohaselt nimetab ATS § 1061 lg 1 alguses töötajat, kuigi puudutab nii töötajaid kui ka teenistujaid. 12. Kavandatav ATS § 1061 lg 2 p 2 sätestab teatavate arhiveeritud andmete kustutamise tähtajaks 1 aasta. Tuleks kaaluda, kas see on põhjendatud, arvestades, et samal ajal võib toimuda kohtuvaidlus, mis võib kauem aega võtta. 13. Eelnõu § 17 muudatused HMS § 7 kohta näevad ette, et haldusorgan võib haldusmenetluses haldusakti või toimingu tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolude kohta, kui seadusega või seaduse alusel ei ole ette nähtud teisiti (eelnõu § 17 p 2). Esiteks on ebaselge, miks piirab säte seda vaid haldusakti andmise ja toimingu sooritamisega. Nii võib ka halduslepingu sõlmida füüsilise isikuga,  Lisa 1 kusjuures selleks võib olla vajalik isikuandmete töötlemine. Kuna haldusleping eeldab teoreetiliselt koordinatsioonilist suhet ja põhimõtteliselt võiks siin andmetöötluse õiguslikuks aluseks olla ka nõusolek, on Justiitsministeerium ise rõhutanud, et avalik-õiguslikus suhtes peaks eelistama seaduse alusel töötlemist nõusolekule (seletuskirja lk 7). Ka ei pruugi haldusleping olla võrdsete poolte vaheline õigussuhe. Teiseks on küsitav kitsendav klausel „asjas olulise tähendusega asjaolude kohta“. On mõistetav, et selle eesmärk on tagada minimaalsuse printsiibi järgimine. Samas võib see pahatahtlikkuse korral põhjustada eraldi põhjendamatuid vaidlusi – kas haldusorgan on jäänud isikuandmete töötlemisel üksnes „olulise tähendusega asjaolude“ piiresse. Ka võib see takistada asja õigeks lahendamiseks kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamist, kuna haldusorganid hakkavad võtma lähtekohaks, et pigem kogume tõendeid igaks juhuks vaidluse vältimiseks võimalikult vähe ning haldusmenetluse alguses ei pruugi ka ette olla teada (ex ante vaade), kas mingi asjaolu saab olema oluline lõppotsustuse tegemisel või mitte (ex post kontroll). 14. HMS § 7 lõiget 4 muudetakse nii, et haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärust. Põhjendamatult on sättest täiesti välja jäetud viide isikuandmete kaitse seadusele (ja selle alusel antud õigusaktidele). 15. Eelnõu § 17 p 2 osas tuleb silmas pidada, et HMS § 7 lg 5 väljendid „seadusega“ ja „seaduse alusel“ on sisult samatähenduslikud. Ilmselt mõeldakse „seaduse alusel“ all seaduse alusel antud muid õigusakte. 16. Eelnõu § 21 sätestab kavandatavas ITDS § 152 lg-s 6, et eraõiguslikes ja avalik- õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed võtta aluseks andmetena isiku tuvastamisel ja isikut tõendavate dokumentide väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise kohta. On selge, et mistahes avaliku andmekogu avalikke andmeid võib õiguskäibes kasutada. Mida see säte sisuliselt soovib öelda? Kas seda, et andmekogu andmetel on õiguslik tähendus, nagu on öeldud kehtivas sama paragrahvi lõikes 3, või soovib ta pigem õiguslikku tähendust n-ö leevendada? Olukorras, kus mõnes seaduses on sõnaselgelt kirjas, et andmeil on „informatiivne ja statistiline tähendus“ (nt kavandatav KutS § 14 lg 4, PGS § 32 lg 6) või „õiguslik tähendus“ (nt kavandatav RavKS § 17 lg 5), jääb sättega öeldav ebaselgeks. 17. Eelnõu § 79 sätestaks kavandatavas RHS § 181 lg-s 5², et registris teostatud seisundit ja lepinguta lõpetatud seisundit kandvate riigihangete andmeid, vaidlustusmenetluse tulemuste andmeid ja digitaalseid riigihanke dokumente hoitakse registris tähtajatult. Kas on põhjendatud siin andmete, nt karistusandmete säilitamine tähtajatult olukorras, kus nt karistusregistris on karistusandmete säilitamine piiratum? 18. Eelnõu § 108 lg-d 2 ja 3 viitavad eelnõu § 90 p-le 16 ja § 74 p-le 9, mida eelnõu versioonis ei ole.  Justiitsministeerium Teie 23.03.2018 nr 8-1/2455 [email protected] Meie 16.04.2018 nr 6-6/18-14 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu märkused isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/18-0281 - "Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/18-0281 - Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Eesti Linnade Liit; Haridus- ja Teadusministeerium; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Maaeluministeerium; Kultuuriministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus; Riigikontroll Kooskõlastamise tähtaeg: 16.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3fa2d9a0-78dc-4cb1-9009-717eb04b15f4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3fa2d9a0-78dc-4cb1-9009-717eb04b15f4?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main