Kuusalu valla üldplaneeringu lisauuringust

LEGEND Olemasolev tee Perspektiivne autotee + kergliikluse viadukt/tunnel 3 00 Perspektiivne kergliikluse viadukt/tunnel 30 35 4 Detailplaneeringu ala 01 530304 30 Perspektiivne bussipeatus koos Pargi-reisi parklaga 2 35 Perspektiivne bussipeatus 33 30 3 Olemasolev kergliiklustunnel 33 35 30 35 353 4 037 3 6 03 3 53 6 3530335 11 1126 33 0 26 3 30 001 6 35 353 3530306 11260 0305 7 033 11 111 353 10 4 05 3530013 3530004 38 353031 37 3530004 07 35303 36 5 8 35300 353 35 3530058 030 0 3530057 34 Kiiu alevik 8 33 111 353 32 6 32 05 031 31 30 35 35303 1 Kavandada Tallinna suunalise 3530009 3 rambi ümberehitus, vasakpoolne 353031 22 bussipeatus kavandada kahe rambi vahele. Narva-suunaline ramp 353 kavandada kogujatee asukohas ja bussipeatus viia rambile. Bp 35 031 seonduvad kergliiklusteed üle 30 vaadata, kas on realiseerimine 00 4 võimalik ja lahendused ohutud. 5 15 Kogujatee ristumine kavandada 303 kohalikult teelt. 35 ÜP-s kavandada sõlme ümberehitus.  LEGEND Perspektiivne bussipeatus koos Pargi-reisi parklaga Olemasolev tee Perspektiivne bussipeatus Olemasolevad kergliiklustunnelid Perspektiivne autotee + kergliikluse viadukt/tunnel Perspektiivne kergliikluse viadukt/tunnel 60 Detailplaneeringu ala 11 27 112 Liiklusõlme mitte kavandada 0 23 kuna olemasolevad LS ca 2,5 3 30 35 km kaugusel, vastuolu Normidega. Kui kavandatakse 35300 riste, siis lahendada riigiteega 11 3530065 11260 ühendus. Riste rajamine 3530021 3 10 ei ole Maanteeameti huvi. Balti 7 35 62 Spooni mahasõit näidata 018 30 tavaliiklusele likvideeritavana- 02 11270 0 11260 avarii-juurdepääs vms 35 30 45 3530339 02 1 44 11106 43 11260 7 42 0 111 41 40 39 3530047 38 11106 58 Kuusalu alevik 35300 35 30 35 353005 05 30 9 0 55 05 30 2 35 0 35 6 56 04 0 30 353 30 35 005 35 2  0 1126 112 60 85 3530040 60 112 6 1127 52 51 50 35 61 30 35303 10 49 7 353036 48 47 46 9 45 2 75 353036 7 11 LEGEND Olemasolev tee 07 2 353037 35 111 30 04 4 Perspektiivne autotee + kergliikluse viadukt/tunnel Perspektiivne kergliikluse viadukt/tunnel 35 30 00 Detailplaneeringu ala 4 35 Perspektiivne bussipeatus koos Pargi-reisi parklaga 2 30 Perspektiivne bussipeatus 00 42 Olemasolev kergliiklustunnel 35303 71  112 35 60 32 11282 32 8 85 57 58 56 59 55 54 53 52 1 35 71 35 32 532 30 71 3 36 5 6 perspektiivne kogujatee lõunapoolsete teede Liiapeksi liiklussõlmega ühendamiseks 353036 7 LEGEND 41 53000 Olemasolev tee 3 Perspektiivne autotee + kergliikluse viadukt/tunnel Perspektiivne kergliikluse viadukt/tunnel 5 Detailplaneeringu ala 271 Perspektiivne bussipeatus koos Pargi-reisi parklaga 3 35 Perspektiivne bussipeatus Olemasolev kergliiklustunnel   Kuusalu Vallavalitsus Teie 22.10.2020 nr 7-1/3395 [email protected] Mõisa tee 17 Meie 07.12.2020 nr 15-2/20/49802-2 Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harju maakond Kuusalu valla üldplaneeringu lisauuringust Olete esitanud Maanteeametile tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks OÜ Hendrikson & Ko ning Reaalprojekt OÜ poolt koostatud uuringu „Liikluskorraldus, sellega kaasnevad sotsiaal-majanduslikud mõjud ja müra tagamise meetmed põhimaanteel nr 1/E20 Tallinn-Narva Kuusalu valla territooriumil (30,7 - 63,6 km)“. Uuringusse on Maanteeamet kaasatud nõustaja rollis. Sellest tulenevalt soovime tähelepanu juhtida mõningatele aspektidele, mida tuleb uuringu puhul arvestada, kui see võetakse aluseks koostamisel olevale üldplaneeringule. I. osa Üldplaneeringu ja liiklusuuringu üldine seos Koostatud liikluskorralduslik uuring on vajalik analüüsimaks riigitee mõjusid ja liikluskorralduslikku lahendust üldplaneeringu tasandil. Soovime juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et praegusel hetkel on planeeringu puhul pigem tegemist liikluskorraldusliku eskiisiga, millest puuduvad mitmed olulised komponendid, sh erinevate variantide võrdlus. Puudub võimalus analüüsida, mil moel on jõutud väljapakutud liikluskorraldusliku lahenduseni. Kuna uuringuga ei ole analüüsitud mõju looduskeskkonnale, rajatiste majanduslikku otstarvet, liiklusanalüüsi ega muid liiklusega seotud asjaolusid, tuleb antud uuringu väljundit võtta kui ühte võimalikku lahendust. Seega tuleks üldplaneeringus antud uuringu sisendiks võtmisel arvestada asjaoluga, et üldplaneeringusse kantakse endiselt peale pigem kavandatud teede koridorid. Täpsemad liiklussõlmede liikluskorralduslikud lahendused, kogujateede paigutused jms selguvad konkreetsete teelõikude projekteerimise faasis. Seega tuleks üldplaneeringus seletuskirjas või muul viisil üldplaneeringus selgelt välja tuua, et üldplaneeringu kaardil kajastatud liiklussõlmede ja kogujateede lahendused on indikatiivsed ning võivad tulevikus oluliselt muutuda. Tulenevalt olukorrast, kus käesolevat uuringut kavatsetakse võtta aluseks üldplaneeringu koostamisel, on meie hinnangul vajalik liiklussõlmede, ristete ja tunnelite asukohad määrata üldplaneeringus endiselt laiema mõjualaga (näiteks ovaali või ringina määrata ära liiklussõlme ruumivajadus). II osa. Uuringu lähteülesanne ning uuringuga seatud kohustused ja kavandatud teede kuuluvus Arvestada, et Maanteeamet täidab oma kohustusi vastavalt Riigiteede teehoiukavale, mitte käesolevas uuringus paika pandud kohustuste alusel. Sellest tulenevalt tuleks uuringust eemaldada kohustuste määramine (nii hoolduse kui välja ehitamise osas) või märkida see üldisemal tasemel. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Ei saa nõustuda, et uuringus määratakse Maanteeametile nii rahalisi (ehitamine, hooldus, projektide koostamine vms) kui ka mitterahalisi (kokkulepete sõlmimine, projekti koostamine, lubade väljastamine, lubade taotlemine vms) kohustusi ilma, et nende osas oleks vastavaid kokkuleppeid Maanteeametiga. Üldplaneeringu üheks oluliseks osaks on ka kohaliku transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuriga seotud asukohtade ja kitsenduste määramine. Seetõttu tuleks uuringus, koostöös Maanteeametiga, välja selgitada, millised põhimaanteega külgnevad perspektiivsed teed (sh kogujateed) on riigitee tunnustega ning millised kohalike teede tunnustega. III osa. Uuringu täiendust vajavad aspektid Esitame üldised märkused uuringu kohta järgnevalt. 1. Uuringu sissejuhatuses välja tuua töögrupi koosseis, sh teede projekteerimise eest vastutavad isikud ja nende pädevused. 2. Uuringu liikluskorralduslikus osas välja tuua olemasoleva riigitee nr 1 Tallinn–Narva põhimaantee funktsioon iseloomulikud näitajad (liikluskooseis, liiklussagedused, kiiruspiirangud vms). 3. Käsitleda uuringu eesmärki tõsta olemasoleval 2+2 sõidurajaga maanteel lubatud sõidukiirust 120 km/h ja viia taristu vastavusse I klassi maantee nõuetega. Tuua välja meetmed riigitee nõuetega vastavusse viimiseks (samatasandiliste ristmike ja teeületuskohtade likvideerimine, tagasipöördekohtade sulgemine, kiirusemuuteradade pikendamine, bussipeatuste ümberehitamine, müratõkkerajatised, ulukitarad, jms). 4. Uuringus on kajastatud kogujateid meie hinnangul rohkem kui hädavajalik Näiteks on mitmetele kinnistutele kavandatud kogujatee kaudu juurdepääs, millel on juurdepääs kohaliku tee kaudu juba olemas. Tuleb arvestada, et uuringus esitatud koguses ei pruugita tulevikus kogujateid rajada. 5. Uuringu liikluskorralduslikus osas olete välja toonud „kogujateede kvaliteet peab tagama kinnistute omanikele samas kvaliteedis juurdepääsu põhimaanteele ning olema võimalikult lühike“. Uute koguja-/juurdepääsuteede kvaliteeti ei saa võrdsustada põhimaantee või mõne muu riigitee kvaliteediga. Rajatavad teed peavad vastama kehtivate seadustega määratud kvaliteedi- ja seisundinõuetele ning neid ei tohiks siduda teiste teede kvaliteediga. 6. Kogujateede graafilisel kajastamisel läbivalt arvestada, et põhimaanteega paralleelse kogujatee ja/või kergliiklustee vahel peab olema normidele vastav vaheriba. St tuleb arvestada ka eramaadele kavandatavate teede paigutamisega, et oleks tagatud normidest tulenevad nõuded. 7. Joonistele tuleks kanda looduskaitsealad ning muud olulised kitsendused, mis mõjutavad perspektiivsete teede kavandamist. 8. Joonistele tuleks kanda arendusalade (detailplaneeringute kohane) teedevõrk, et vältida dubleeriva teedevõrgu kavandamist. 9. Perspektiivsed rambid esitada kogujateedest erineva tingmärgiga (liikluskorralduslikud põhimõtted on neis erinevad). 10. Liikluskorralduslikus lahenduses tuleb analüüsida eriveoste (7x7m) ligipääsetavust. 11. Uuringus käsitleda ökoduktide paigutust ning määrata ökoduktide võimalikud asukohad vastavalt ulukiuuringutele. 12. Uuringus on läbivalt käsitletud teemat, et teekond ristumiskohtade sulgemise tõttu võib pikeneda maksimaalselt 3 km võrra. Samas on käesolevas uuringus välja toodud ka Maanteeameti seisukoht, milles on ära märgitud kuni 5 km teekonna pikenemine (peatükk 2 punkt 10). Selgitame, et 3 km teekonna pikenemist ei ole võimalik kõikjal tagada juba minimaalse liiklussõlmede vahekauguse tõttu, mis tuleneb normidest ning optimaalsest teedevõrgu kavandamisest. Eksitav tekst tuleb seletavast osast välja jätta. 13. Uuringu graafilises osas käsitleda ka põhimaantee äärsete bussipeatuste likvideerimist. Kajastada põhimaantee bussipeatuste likvideerimine läbivalt sama tingmärgiga. Kogujatee bussipeatused soovitame kajastada erineva tingmärgiga. 14. Me ei saa nõustuda uuringus toodud väitega, et "pika-ajaliselt võib eeldada ka massühistranspordi asendumist nõudetranspordiga". Maakondliku ühistranspordi korraldamisel peab arvestama selle 2 (4)  rajasõltuvusega, mis tähendab, et varasemalt tehtud otsused mõjutavad omakorda järgmisi tegevusi ja valikuid. Antud olukorras tähendab Kivisilla jt peatuste paigutamine kogujatee äärde ja vähese kasutatavusega peatuste likvideerimine pigem seda, et jätkub avalike maakonnaliinide eristamine (st tulevikus suureneb Tallinn–(Kuusalu)–Loksa ekspressliinide osakaal maakonnaliinide arvelt) ja seega suureneb surve valla eelarvele etteveoliinide (sh nn "point-via-point-to-point" liinide) käivitamiseks ja käigushoidmiseks. See võimaldaks ka väiksemate asulate (nt Hirvli küla) elanikel kasutada mööda põhimaanteed liikuvaid avalikke kiir- ja ekspressliine ning kaugliine. 15. Uuringus tuua välja kasutatud teadusmaterjalid, seadused, normid, muud uuringus kasutatud kirjandus, millest on uuringu koostamisel lähtutud. 16. Uuringu kokkuvõte peaks olema viimane peatükk ning võtma kokku, kuidas uuringu lähteülesanded said täidetud ning milles uuringus selgusele jõuti: kas uuringusse jäi kitsaskohti, mis vajaksid täiendavat uuringut vms. Esitame täpsemad märkused uuringus välja pakutud lahenduste kohta järgnevalt. 17. Uuringu peatükk 1 punkt 3. Kodasoo liiklussõlmes kavandatu ei vasta nõuetele ning tuleb uuringu koostajal (projekteerijal) täiendavalt läbi töötada. 18. Uuringu peatükk 1 punkt 5. Kaaluda riigitee nr 1 km 32,0–34,2 vahemikus kogujatee alternatiivina juurdepääsude tagamist kohalike teede kaudu. 19. Uuringu peatükk 1 punkt 7. Maanteeameti ühistranspordikeskuse info alusel on bussipeatuste kasutatavus 1-5 reisijat kuus. Kaaluda, kas kergliiklustunneli kavandamine on vajalik. Kohalik tee nr 3530013 ristub riigiteega nr 11260. Kaaluda, mis otstarvet kogujatee täidab ning kas see on kavandatud ulatuses vajalik (vaata joonist 1). 20. Uuringu peatükk 1 punkt 12. Uuringus välja tuua, et perspektiivselt on tanklast väljasõit määratud likvideerimisele. Rambi kaudu tanklast väljasõidu kavandamine on ajutine lahendus tagamaks liiklusohutus. Rampi kogujateeks mitte planeerida, kuna see ei vasta kehtivatele normidele. 21. Uuringu peatükk 1 punkt 13. Jalg- ja jalgrattatunneli paigutus jätta lahtiseks, et täpsemate uuringutega selgitada välja vajalik asukoht ja vajadus. Kavandada jalg- ja jalgrattateed riigitee aluselt välja tulenevalt riigitee lõigus maanteekraavi ja perspektiivse ulukitara asukohast. Hinnata jalg- ja jalgrattateede ruumivajadust ning viia uuringus kavandatud kergliiklustee võrgustik vastavusse normidega. 22. Uuringu peatükk 1 punkt 14. Kaaluda põhitee äärsed parklad jätta alles SOS taskutena. 23. Uuringu peatükk 1 punkt 15. riigitee nr 1 km 42,9 mahasõit säilitada üksnes avarii välja- ja juurdepääsuna (tõkkepuuga suletud). Liiklussõlme antud piirkonda mitte planeerida, kuna liiklussõlme kavandamine läheks vastuollu normidega. Riste kavandamise vastu Maanteeametil huvi puudub ning me ei loe uuringust välja ega saa täpselt aru keda või mida antud riste teenindaks. Juurdepääs külgnevatele kinnistutele on tagatud riigitee nr 11260 kaudu. Samuti ei ole meile arusaadav keda või mida teenindaks km 42-45 kavandatud kogujatee. Riigitee nr 1 km 41,9 (karjääri ms) ristmik määrata likvideerimisele või näha planeeringus ette ristumiskoha ümberehitamine koos kiirusmuuteradadega (vaata joonist 2). 24. Uuringu peatükk 1 punkt 22. Uuringusse kanda Liiapeksi liiklussõlme lahendus („Riigitee 1 km 51-53 Liiapeksi liiklussõlm“ Reaalprojekt töö nr P19101) lahendus koos bussipeatuse ja parklate eeldatavate asukohtadega (vaata märkusi joonisel nr 3). 25. Uuringu peatükk 1 punkt 23. Kembla küla liiklussõlme asemel kaaluda optimaalsemaid lahendusi, kuna tagatud ei ole normide kohane eritasandiliste liiklussõlmede vaheline kaugus tuleb piirkonna liikluskorralduslik lahendusele leida alternatiivne lahend. Samuti on ristuvate teede liiklussagedused madalad ning piirneb Lahemaa ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga (Natura 2000 linnu- ja looduskaitsealad). Kaaluda piirkonda optimaalsemaid lahendusi. 26. Uuringu peatükk 1 punkt 30. Kavandatud taristu planeerida sedasi, et liiklussõlme asukoht jääks väljaspoole Lahemaa rahvusparki ning sealseid piirangualasid. 27. Uuringu peatükk 3 punkt 11. Tuua välja, et müra hinnangu koostamine ja vastavad leevendusmeetmed on vastavalt AÕKS § 56 lg 3 ja § 58 arendaja kohustus. 3 (4)  28. Uuringu peatükk 3 punkt 12. Märkida, et määratavad puhveralad peaksid arvestama liiklussageduse kasvu ja perspektiivse müratasemega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Uuringu joonised märkustega Hans Keskrand 59819102 [email protected] 4 (4)