Kiri

LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMISE LÄHTEÜLESANNE (TEHNILINE KIRJELDUS) Auditeerimise eesmärk Auditeerimine on mõeld ud tee projekteerimis protsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Auditeeritav ad töö d Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 veoautode parkla ehitusprojekt (projekteeri ja Roadplan OÜ); Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise põhiprojekt (projekteeri ja EXTech Design OÜ); Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise põhiprojekt (projekteeri ja EXTech Design OÜ) . Auditeerimise etap id Põhiprojekti liiklusohutuse audit . Töö teostamisel juhinduda „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 83; aval damismärge RT I, 03.07.2015, 32. Töö teostamise ajakava Töö teostamise aluseks loetakse Lepingu allkirjastamist Poolte poolt. Auditeerimise läbiviimise orienteeriv aeg on perioodil jaanuar - märts 20 2 1 . Iga projekti auditeerimise täpse aja teatab T ellija T öövõtjale eraldi vähemalt 3 päeva enne vastava projekti auditeerimiseks esitamist. Iga projekti liiklusohutuse auditi koostamise aeg on kuni 10 kalendri päeva alates vastava projekti auditeerimise alustamiskorralduse esitamist. Aruanded tuleb Tellijale esitada läbivaatamiseks digitaalselt. Tellija vaatab auditi aruande läbi 7 kalendri päeva jooksul alates vastava aruande saamisest, sh vajadusel korraldab projekti auditeerimiskoosoleku. Töövõtja kohustuseks on auditeerimiskoosolekul osalemine ja auditeerimiskoosoleku protokollimine, kui Tellija peab vajalikuks koosolekud kokku kutsuda. Töö esitamine Töövõtja k ohustus on esitada iga projekti auditi aruanne (vastavalt lisas 9. 1 olevale vormistuse mallile) ning pädeva asutuse otsuse protokoll ( vastavalt lisas 9. 2 olevale näidisele ). Auditi aruanne peab olema allkirjastatud pädeva isiku poolt. Töö esitada digitaalselt allkirjastatult *. doc või *. docx formaadis . Nõuded auditi koostajale Auditeerimist võib teha pädev isik (audiitor) , kelle kvalifikatsioon on tõendatud liiklusohutuse audit eerimise tegevusalal. Audiitor peab viimase 3 aasta ( 01 /201 8 – 12 /20 20 ) jooksul olema täitnud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee liiklusohutuse auditeerimise lepingu maksumusega vähemalt 2 5 00 eurot ilma käibemaksuta. Auditeerimisse võib tellija teadmisel kaasata teisi eksperte. Kui auditeerimist teeb audiitorite rühm, peab vähemalt ühe rühma liikme kvalifikatsioon olema tõendatud. Audiitor ega ükski audiitorite rühma liige ei tohi olla osalenud või osaleda auditeeritava põhiprojekti koostamisel . Audiitori CV koos kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga (kutsetunnistus liiklusohutuse auditeerimise ametialal) tuleb esitada tellijale 3 päeva jooksul alates Töövõtulepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isiku vastavust eel toodud nõuetele 3 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. Töö teostamiseks esitatud informatsioon Projektdokumentatsioon vastavalt tabelile. Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Esitatakse koos auditeeritava projektiga Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Lisa tud tehniline kirjeldus Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Projekti koostamisel on projekti tellija lubanud kasutada lähiriikide norme ja/või juhendmaterjale. Põhjendused normidest kõrvale kaldumise korral esita takse projekti seletuskirja s. Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvut u sandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud E sitatak se põhiprojekti auditeerimiseks koos auditeeritava projektiga. Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . Informatsioon tuleb hankida Töövõtjal. Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta L iiklusõnnetuste i nfo ja analüüs projektis puudub. Info tuleb hankida Töövõtjal ( auditeerijal kasutada Teeregistri andmeid , Maa-ameti rakendusi ja Liikluskindlustuse fondi kodulehte ) V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele E ole esitatud Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks Ei ole esitatud Lisad: Auditi aruande vormistamise mall . Pädeva asutuse otsuse protokolli n äidis. Tehniline kirjeldus Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 veoautode parkla ehitusprojekti koostamiseks ( ei sisalda lisasid 1-7 ) Tehniline kirjeldus „ Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise põhiprojekti koostamine “ (ei sisalda lisasid 2-3) T ehnili ne kirjeldus „ Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise põhiprojekti koostamine “ (ei sisalda lisasid 2-5) Koostas: Ave Ots 0 9 . 12 .20 20 Maanteeameti põhja regiooni ehitusosakonna projektijuht -8890 -8890 0 0 Töövõtja logo LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMINE PROJEKTI/OBJEKTI NIMI AUDITEERIMISE ETAPP : … ARUANNE Aruanne on koostatud Maanteeameti … teehoiu osakonna tellimusel Tallinn 20 20 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc515007365 \h 3 1 Üldine informatsioon PAGEREF _Toc515007366 \h 4 1.1 Ehitusprojekt / objekt PAGEREF _Toc515007367 \h 4 1.2 Auditeerija PAGEREF _Toc515007368 \h 4 1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised PAGEREF _Toc515007369 \h 4 2 Kirjeldus PAGEREF _Toc515007370 \h 4 2.1 Olemasolev olukord PAGEREF _Toc515007371 \h 4 2.2 Kavandatud lahendus PAGEREF _Toc515007372 \h 4 3 Auditi teemad PAGEREF _Toc515007373 \h 4 3.1 Eelprojekti staadium PAGEREF _Toc515007374 \h 4 3.2 Põhiprojekti staadium PAGEREF _Toc515007375 \h 5 3.3 Enne tee liikluseks avamist PAGEREF _Toc515007376 \h 5 3.4 Pärast tee kasutusele võtmist PAGEREF _Toc515007377 \h 5 4 Riskide hindamise skaala PAGEREF _Toc515007378 \h 6 5 Auditeeritud projekti/objekti skeem PAGEREF _Toc515007379 \h 6 6 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas PAGEREF _Toc515007380 \h 7 7 Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud PAGEREF _Toc515007381 \h 9 8 Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu PAGEREF _Toc515007382 \h 9 9 Audiitori kinnitus PAGEREF _Toc515007383 \h 9 Sissejuhatus Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Põhiprojekti auditeerimise käigus käsitletakse eelneva etapi (eelprojekti) auditeerimise teemasid juhtudel, kui: auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt ; auditeeritava lahendu se osas on koostatud eelprojekt , kuid seda ei ole auditeeritud; eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat; põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline realiseerimine. Tee liikluseks avamisele eelnev auditeerimine tehakse pärast teetööde vastuvõtmist ja enne tee liikluseks avamist. Kui tee avatakse liikluseks etapi kaupa, siis tehakse auditeerimine vastavalt tee avamise etappidele. Kuu aja möödumisel tee kasutusele võtmisest (ehitusaegse liikluskorralduse eemaldamist) teeb audiitor kohapealse vaatluse, kuidas liiklejad tegelikult teed kasutavad, analüüsides ka eelmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleeme . Üldine informatsioon E hitusprojekt / objekt Projekt/objekt: Projekti koostaja: Töö nr: Projekti /objekti vastutav isik: Tellija esindaja: Auditeerija Töövõtja nimi: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded : Auditeerimise etapp: Töö teostamise aeg: Välitööde teostamise aeg: Eelnevalt teostatud auditeerimised Auditeerimise etapp: Töövõtja: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Kirjeldus Olemasolev olukord Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Kavandatud lahendus Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Auditi teemad Eelprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Geograafilisest asukohast ja aastaaegadest tulenevad tingimused ning kliima- ja ilmastikutingimused Ei tuvastatud Ristmike lahendus ja nendevaheline kaugus Sõiduradade arv ja tüüp Uuele teele lubatava liikluse koosseis Tee funktsioon teedevõrgus Lubatud sõidukiirused, sealhulgas projekt- ja piirkiirus Tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil, sõidutee laius, jalgrattateede ja kõnniteede olemasolu Tee plaan ja pikiprofiil, sealhulgas tee horisontaalsed ja vertikaalsed raadiused Nähtavus, sealhulgas nähtavuskaugus ning möödasõidu- ja külgnähtavus Ristmike asendiplaanid Ühistransport, ühissõidukite peatused ja vastav infrastruktuur Maantee ja raudtee samatasandilised ristumised Põhiprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Asendiplaan Ei tuvastatud Liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja püstmärgised Valgustatud teede ja ristmike valgustus Teerajatised Tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad takistused Teeäärsed püsitakistused Turvaliste parklate olemasolu Jalakäijate ja jalgratturite liiklemisvõimalused Teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine Enne tee liikluseks avamist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate ohutus ja nähtavus erinevates ilmaoludes, samuti pimeda ajal ja halva nähtavuse korral Ei tuvastatud Liiklusmärkide ja teemärgiste loetavus Liiklejate teavitamise võimalused tee seisundist Tee katte kvaliteet, sealhulgas haardetegur Erinevused projektlahendusest ja nende mõju liiklusohutusele Pärast tee kasutusele võtmist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate tegelik teekasutus Ei tuvastatud E elmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleemide analüüs R iskide hindamise skaala Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus. Auditeeritava projekti/ objekti skeem Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: D1/16 Riski selgitus: Palun jälgida esitatavate skeemide, jooniste ja fotode mahtu. Soovituslik ühe skeemi, joonise või foto maksimaalne maht ei tohi ületada 200 KB. Käesolevatele näidistele lisatud piltide maht jääb alla 60 KB. Juhtudel, kui skeemil, joonisel või fotol soovitakse markeerida (näidata) mingit ala või kohta, tuleb marker ske emi, joonise või fotoga siduda. Liikluseks avatava tee päevaste ja öiste liiklustingimustega on audiitor kohustatud tutvuma projekteeritava objekti asukohas. Nimetatud olukorra illustreerimiseks tuleb lisaks päevast olukorda kirjeldavale fotole lisada ka öist olukorda illustreeriv foto. Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Risk: Riski selgitus: Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud Tähelepanek Ettepanek Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks Audiitori kinnitus PROTOKOLL Pädeva asutuse otsused liiklusohutusauditi koosseisus esitatud ettepanekute osas Üldine informatsioon Ehitusprojekt / objekt Projekt/objekt: Projekti koostaja: Töö nr: Projekti/objekti vastutav isik: Tellija esindaja: Auditeerija Töövõtja nimi: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Auditeerimise etapp: Töö teostamise aeg: Välitööde teostamise aeg: Eelnevalt teostatud auditeerimised Auditeerimise etapp: Töövõtja: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Riskide hindamise skaala Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus. Auditeeritava projekti/objekti skeem Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas , projekteerija kommentaarid, pädeva asutuse otsused. Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Risk: Riski selgitus: Projekteerija kommentaar: Liiklusohutuse auditi aruandele koostab projekteerija omapoolse vastuse, probleemidega mittenõustumise korral esitab pädevale asutusele eriarvamuse. Projekteerija vastuse allkirjastab tõendatud kvalifikatsiooniga pädev isik. Projekteerija vastuses peavad sisalduma vastused kõigile audiitori esitatud probleemidele. Iga probleemi kohta peab projekteerija otsustama, kas ta on nõus probleemi olemusega, ja tegema otsuse lahenduse muutmiseks või motiveeritud eriarvamusele jäämiseks. Projekteerijal on õigus jääda audiitori toodud probleemide suhtes eriarvamusele. Sel juhul projekti ei korrigeerita. Pädeva asutuse otsus: Pädev asutus võib audiitori määratletud probleeme mitte arvestada. Vajadusel konsulteerib pädev asutus projekteerijaga. Probleemide kohta, mida pädev asutus peab väheoluliseks või auditi lähteülesandest välja jäävaks või kui audiitori soovitused ei ole sobivad majanduslikke või keskkonnakaitselisi piiranguid arvestades, esitab pädev asutus motiveeritud vastused audiitorile ja säilitab need koos auditi aruannetega. Auditi protokolli kooskõlastamine ja kinnitamine Kooskõlastas: (nimi) põhja regiooni ehituse projektijuht Kooskõlastas: (nimi) põhja regiooni liikluskorraldaja Kooskõlastas: (nimi) Teehoiu korraldamise osakonna alalise liikluskorralduse rakenduskoordinaator Kooskõlastas: (nimi) põhja regiooni k orrashoiu projektijuht Kooskõlastas: (nimi) põhja regiooni e hituse juhtivinsener Kooskõlastas: (nimi) t aristu arendamise osakonna projektijuht Kinnitas: (nimi) põhja regiooni strateegilise planeerimise juht Tehniline kirjeldus Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 veoautode parkla ehitusprojekti koostamiseks Töö eesmärk Projekti eesmärgiks on rajada 100-kohaline veoautode parkla koos teenindusjaamaga, mis vastab Euroopa Komisjoni „ Safe and secure truck parking “ pronksi taseme nõuetele . Olemasolev olukord P arkla kavandatakse Tallinna linna Lasnamäe linnaosa territooriumil e riigitee nr 11 Tallinna ringtee ~km 1,35-1,60 lõiguga piirnevatel e maaüksustel e : Lagedi tee 19 ( 78401:101:2764 ) , Lagedi tee 17 ( 78401:101:2763 ) , Lagedi tee 15 ( 78401:101:2762 ) ning eelnimetatud maaüksuste ja Lagedi tee 21 ( 78401:101:3045 ) v aheline reformimata riigimaa. Juurdepääs parklasse on kavandatud läbi Lagedi tee 21 ( 78401:101:3045 ) maaüksuse vastavalt Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojektile ( EXTech Design OÜ töö nr 1981 ). Väljavõte ühendusteede projekti asukoha skeemist , millel on näidatud ka veoautode parkla kavandatav asukoht: EXTech Design OÜ poolt on koosta t ud ka Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu veoautode parkla eskiisprojekt ( töö nr 1981 -2) (Lisa 1) , mille alusel on Maanteeamet 08.05.2020 korraldusega nr 1-3/20/081 andnud projekteerimistingimused riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 veoautode park la ehitusprojekti koostamiseks (Lisa 2). Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu veoautode parkla eskiisprojektiga kavandatud tegevuste kohta on 2020 a koostatud keskkonnamõju eelhinnang ( OÜ Hendrikson & KO töö nr 190 03447 ) ja Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojekti liiklusmüra modelleerimine ( OÜ Hendrikson & KO töö nr 19003447 ) ( sisalduvad Lisas 1 ). Projektiga käsitletaval alal ( Lagedi tee 17 maaüksusel) paikneb amortiseerunud salvkaev. Piirkonnas puudub ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus . Projektiga käsitletav ala asub osaliselt Väo lubjakivimaardla alal. Kitsendused: esialgne info on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardi rakendusel t https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html Lähteülesanne Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finan tsiliselt mõistlikud lahendused 100-koh alise veokite parkla rajamiseks. P rojekteerimisel on aluseks p.2. 3 nimetatud eskiisprojekt ja projekteerimistingimused. Euroopa Komisjoni „ Safe and secure truck parking “ pronksi taseme nõuetele vastavad teenused on kirjeldatud lühikeses väljaandes „Käsiraamat turvaliste veoautoparklate haldajatele ja kasutajatele“ Lisa 3 . Täiendavalt tuleb kavandada tõkkepuud parkla sisse sõiduteedele . Teen uste osutamiseks vajalik teenindusjaam l ahendada eskiisil näidatud hoonestusalal teisaldatavate soojakutega ( sh sanitaarsoojakutega) . Projekti mahus tuleb täpsustada soojakute arv , suurus ja võimalik siselahendus ning projekteerida soojakute paigaldamiseks vajalik kõvakattega plats. Eeldatavalt on vajalik ette näha m inimaal selt 3 sanitaarsoojakut mõõtudega 2,4 x 6 m ning üks konteiner toidua u tomaadi ( suupistete ja kuumade jookide müügi ks) jaoks, mille mõõdud täpsustada projekteerimise käigus sõltuvalt toidu automaatide lahendusest. Platsi planeerimisel a rvestada, et perspektiivselt võib tekkida vajadus täiendavate soojakute paigaldamiseks. Projektis anda so ojakute lahenduse põhimõtteline kirjeldus . S oojakutesse sisenemine peab olema piiratud elektroonilise või füüsilise pääsuga, et neid saaks kasutada ainult parkla kasutajad . Soojakutes peavad olema elektripistikud vabalt kasutamiseks . N äha ette soojakute ühendus ed elektriga ning vee - ja kanalisatsiooni torustikega . Küt mine ja vee soojendamine lahendada elektri ga (õhksoojuspumbad , boilerid ) . Veevarustus lahenda da uue puurkaevu ga . Puurkaevu peab projekteerima selleks hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav ettevõtja (veeseaduse § 208) . Projekteerimisel järgida keskkonnaministri 09.07.2015 a. määruse nr 43 „ Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid “ nõudeid , mis on kättesaadav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001 Puurkaevu asukoha valikul a rvestada v eeseadusest tulenevate piirangutega puurkaevu hooldusalal selliselt, et ei väheneks parkimiskohtade arv ja et oleks tagatud kavandatavate kanalisatsiooniehitiste nõuetekohased kujad ( VeeS § 133-137 ). Veeseadus on kättesaadav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044 Näha ette o lemasoleva salvkaevu likvideerimine järgides keskkonnaministri 09.07.2015 a. määruse nr 43 nõudeid, mis on kättesaadavad lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001 Vormistada salvkaevu lammutamise ehitusteatis koos selle juurde kuulu vate dokumentidega. Reoveekäitlus lahendada tuginedes veeseaduse ja selle alamaktide nõuetest lähtuvalt ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 02.06.2016 määrusega nr 16 – Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri , mis on kättesaadav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/410062016002?leiaKehtiv Pakkuda võimalikud lahendusvariandid, mis tuleb enne lõpliku lahenduse koostamist täpsustada ja kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga. Sade mevee ärajuhtimi ne kavandada läbi õlipüüduri ( sh kombinatsioonis liiva-õlipüüdur või liiva-mudapüüdur- õlipüüdur sõltuvalt p rojekteeritavas t lahendusest) . Pakkuda v õimalikud lahendusvariandid , mis tuleb enne lõpliku lahenduse koostamist täpsustada ja kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ga. Kui sademevee äravoolu ei ole võimalik lahendada isevoolsena või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ei anna selleks nõusolekut, siis tuleb projekteeri da pumpla. Kõrgusliku lahenduse kavandamisel arvestada, et sade mevee isevoolse lahenduse korral ei saa parklat süvendada Väo lubjakivi maardla alalt lubjakivi väljakaevamise eesmärgil . Kavandada liitumine elektrivõrguga, mille vajaliku võim s use määramisel arvestada järgmiste tarbijatega: tõkkepuud, sisse- ja väljaregistreerimis e seade, turvakaamerad, liikluskaamera, soojakud ( WC-d, dušid, toiduautomaat ) , tänavavalgustus, wifi leviala tagamine kogu alal, infokiosk, õlipüüdur, pumpla, elektriühendused külmutatud kaupa transportivatele veokitele . Kõik idele parkimiskoh tadele näha ette elektriühenduse valmidus ( kõrid ja kaevud e paigaldamine) . Kavandada liitumine sidevõrguga wifi püsisideühendus e, parkimissüsteem i , liikluskaamera, turvakaamerate ja infokiosk i jaoks. P umpla , reoveepuhasti ning õlipüüdur i lahendus kavandada mobiilside lahendusega . Parkimisalal peab olema wifi ühendus. Seadmete arv peab olema selline, et kogu parkimisala oleks ühendusega kaetud. Seadmed projekteerida valgustusmastidele . ITS lahendused projekteerida vastavalt Tehnilise kirjelduse ITS sisendile (Lisa 4) . Müratõkked (müravall ja müratõkkeseinad) kavandada vastavalt eskiisprojekti lahendusele ja liiklusmüra modelleerimise tulemustele. Teenindussoojakute ja Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu ühendusteede ehitusprojekti mahus rajatava bussipeatuse vahele kavandada 2,5 m laiune jalgtee. Väljavõte ühendusteede projekti plaanilahendusest , millel on informatiivsel eesmärgil näidatud ka parkla hoonestusala ja bussipeatuse kavandatav asukoht : Teenindava personali jaoks p rojekteerida parkimiskohad sõiduautodele (5 tk). Parkimisalale peava d parkima pääsema ka eriveosed (pikkus 30 m ja laius 7 m) . Veokite parkla sse näha ette lumekoristustellingute (3 tk) paigaldamine . Tellingute kavandamisel arvestada, et veoki katuselt lükatav lumi ei koguneks sõidualale ega jääks takistama mööduva veoki liikumist. Soovitav kavandada veokite katustelt lükatava lume jaoks haljasala vm mittesõidetav ala. Lumetellingute v õimaliku lahenduse kavandamisel võib lähtuda Paides Tallinna tn Olerexi tanklas olevast lumetellingust ( Hymer Alu Arctica toode) või selle analoogist. Igas tellingu komplektis peab sisalduma pika varrega spetsiaalne lumekoristuskaabits. Koostada perspektiivse tankla ala eskiis vastavalt Tehnilise kirjelduse lisale (Lisa 7). Tellija nõusolekul võib projekteerimisel kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on . Uurimistööd Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “, mis on kättesaadav lingilt https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Juhendid/Liikluskorraldus/riigiteede_ajutise_liikluskorralduse_juhend_ma_2018-009.pdf Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab eskiisil kujutatud parkla terviklahenduse projekteerimist: Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded “ , mis on kättesaadav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/119042016003 ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“ , mis on kättesaadav lingilt https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/t2iendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. N ivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustad a l ooduses, mis säiliksid kuni ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema parkla ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks ning projekteerimiseks vajalike uuringute (sh pu ittaimestiku dendroloogiline uuring) tegemiseks vajalikus mahus . V ee ärajuhtimissüsteemi ( suubla tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus teha olemasolevate kraavide mõõdistused kuni lähima vooluveekoguni (sõltuvalt lahenduse s t Pirita jõeni ja/või Väo ojani) . Kaevude olemasolul esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad , kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkud e sügavus/kõrgus kanda plaanile; Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal . Koostada piiriandmete aruanne. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohalike omavalitsustega. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinna ta lahenduse sobivust keskkonda. K oostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada Tellijale digitaalselt. Teostada geotehnilised uurimustööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 1 5. 1 1.201 8 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “ Geotehniliste uuringute juhistest ” , mis on kättesaadav lingilt https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/geotehniliste_uuringute_juhis.pdf ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded , mida on võimalik osta Eesti Standardikeskusest : https://www.evs.ee/et/search?OnlySuggestedProducts=false&query=EVS-EN+1997-1%3A2005%2BNA+2006+ E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab parkla ja eskiisil näidatud rajatiste (müratõkked , teenindusjaama hoonestusala ) projekteerimist . M aaradari kasutamine on lubatud. Park imis alal tuleb puurida tuleb vähemalt 20 puurauku 2,5 m sügavusele või kuni lubjakivini. Lisaks teha puuraugud parkla sissesõiduteede ala (100 m sammuga) , hoonestusala ja müratõkkeseinte projekteerimiseks vajalikus mahus. Uurida võimaliku turba paiknemist projekteeritaval alal (igast nurgast 1 puurauk ja 2 puurauku ühel nurki ühendaval mõttelisel diagonaalil tsentrist võrdsel kaugusel) . Koostada geotehniliste uurimustööde a ruanne , mis esitada Tellijale digitaalselt . Geotulbad tuleb esitada viimases *. ags formaadis . Hüdrogeoloogilised uuringud teostada mahus, mis on vajalikud sade mevee ärajuhtimise, p uurkaevu , reovee käitluse ja sade mevee puhasti projekteerimiseks ning salvkaevu lammutamiseks . Hüdrogeoloogiliste uuringute teostajal peab olema vastav hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba ( veeseaduse § 208) . Aruanne esitada digitaalselt koos puurkaevu ehitusprojektiga. Teostada puittaimestiku dendroloogiline hindamine . Dendroloogilise uuringu koostamisel lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus e st nr 15 „ H aljastuse inventeerimise kord ” ,mis on kättesaadav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/417062020004 ning Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrus e st nr 17 „ Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord “ , mis on kättesaadav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/409032013056?leiaKehtiv P õhiprojekti asendiplaanile kanda inventeeri tud puud koos võrade ulatusega. Vajadusel teha parkla ehitusprojekti koostajale ettepanekuid I, II ja III väärtusklassi kõrghaljastuse säilitamiseks ning esitada ettepanekud säilitatava kõrghaljastuse kaitsemeetmete rakendamise kohta . Puude likvideerimise korral tuua välja liigiliselt , arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. L ikvideeritavate puude kohta esitada asendusistutuse arvutus . Koostada k atendi projekt : Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel , mis on kättesaadav Maanteeameti veebilehel https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine (faili nimi on Katendiarvutamise programm). Koormussageduse määramiseks koostada eeldatav liiklussageduse prognoos sissesõiduteel (arvestuslikult 100 raske veokit päevas sõiduraja kohta) Projekteerida püsikatend. K atendi arvutus teostada kahekihilise asfaltkattega (täitematerjal tardkivist ) ja killustikalusega katendikonstruktsiooni varian tidele . Lisaks tuleb arvestada „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi “ Tabel 1 märkus tes tooduga , mis on kättesaadav lingilt https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Juhendid/ehitus/killustikust_katendikihtide_ehitamise_juhis.pdf Katend p rojekteerida k asutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2 . T3 järgselt , mis on kättesaadav lingilt https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/elastsete_teekatete_projekteerimise_juhend_29_03_17.pdf Katendi projekt peab muuhulgas sisaldama katendi maksumust ning ehitustehnoloogia kirjeldust. Maksumus p eab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada katendi tüüpsed ristprofiilid . Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid) esitada otsustamiseks Tellijale digitaals e lt. Olemasolevate üld - ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada kavandatava parkla piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud . Töövõtja peab lisama projekti juurde lingid kõikide kehtestatud üld - ja detailplaneeringute põhijoonis tele ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas . Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada parkla ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa ja/või isikliku kasutusõiguse ala määramiseks ko ostada krundijaotuskava . Krundijaotuskava on tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajaliku kinnisasja omandamise või piiratud asjaõiguse seadmise plaan . Põhiprojekti osad Koostada Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 veoautode parkla põhiprojekt vastavalt määruses „ Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded “ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele , mis on kättesaadavad lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/114012020004 Koostada valgustuse põhiprojekt; Koostada ITS lahenduse põhiprojekt ; Koostada tehnovõrkude (side, elekter, veevarustus, reovee käitlus) eelprojektid ja sade me vee ärajuhtimise põhiprojekt; Koostada puurkaevu ehitusprojekt (koos puurkaevu pumpla lahendusega) ; Koostada müratõkete eelprojekt; Koostada kõikide projektiga kavandatud tööde e hitusmaksumuste kalkulatsioon ; Koostada perspektiivse tankla ala eskiis ( parkla projektjoonisel tankla ala mitte näidata ). Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse . P rojekti de koostami s e üldised nõuded Töövõtja peab koostama normidekohase tervikliku parkla ehitusprojekti, mis peab sisaldama kõikide eriosade lahendusi, selgitusi, jooniseid ja töömahtusid, mis on vajalikud projektiga kavandatud ehitustööde teostamiseks. Töövõtja peab kasutama optimaalseid liiklust sulgemata realiseeritavaid lahendusi, mis tagavad projekti alusel tehtava töö kvaliteedi ning arvestavad Tellija rahaliste võimalustega. Töövõtja peab Töö tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest , Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, määruste, standardite normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade, terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee , Maanteeameti veebilehel https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid-1 ning standardeid saab osta Eesti Standardikeskuse st www.evs.ee Töövõtja peab projekti koostamisel ning vormistamisel järgima Tellija poolt etteantud lähteandmete alusel „ Tee ehitusprojektile esitatavaid nõudeid “ (Majandus- ja taristuministri 0 9 .0 1 .20 20 määrus nr 2 , mis on kättesaadav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/114012020004 ) ja „ Tee projekteerimise norme “ (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 , mis on kättesaadav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015014 ). Koostada parkla asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav parkla , piirnevate teede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus jne). Koostada parkla asendiplaanid koos liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada sissesõiduteede pikiprofiilid koos geoloogili s e profiil iga . Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ( sissesõidutee d, parkimisala, hoonestusala) ristlõigetest, milles näida ta ära katendi konstruktsioonid . Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool projekteeritavalt alalt , kraavide puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad väljaspool parklat . V ältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Sissesõiduteede ja kõikide parklakohtade projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Eriveoste puhul arvestada, et nad kasutavad parkimiseks mitut parkimiskohta. N äha ette võsa raiumine , vajadusel puude likvideerimine ja kändude juurimine ning maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Koostada kasutus- ja hooldusjuhend . Lähtuda Maanteeam eti kodulehel olevast juhisest Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted Koostada töömahtude aruanded . Kõikide projektiga kavandatavate tööde kohta k o ostada töömahuloend (kululoend) vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele koos eeldatava ehitusmaksumuse kalkulatsiooniga. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline ) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee de kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga . Müratõkked Koostada müratõkete ( müratõkkeseinte ja müravalli) eelprojektid vastavalt mürauuringu tulemustele. Müratõk kete eelprojekt peab sisaldama: Topo -geodeetiline uuring peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate hoonete ja parkla vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega maastikumudeli (DTM mudeli) ; Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vaja minev maa-ala) ; Info suhtluse kohta kohaliku omavalitsuse ja elanikega ; Müratõkke kõrgus teekattest ja pikkus ; Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015 , mida saab osta E esti Standardikes k usest https://www.evs.ee/et/search?OnlySuggestedProducts=false&query=EVS-EN+14388%3A2015 ), eluiga, hooldustingimused; Geotehnilised puuraugud mahus ( müratõkkeseinte jaoks min 3 puurauku), mis annaksid piisavat teavet reaalsete vundamentide valiku kohta; Eelarve. Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering , piirded jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. P arkla markeerimisel võtta aluseks eskiisprojekti lahendus . Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on põhi projekti koosseisus koostada parkla valgustuse projekt uue valgustuse rajamiseks vastavalt valgustuse tehnilis tele tingimus tele ( Lisa 5 ) . Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll -süsteemi. R ajatava valgustuse hooldust hakkab korraldama Maanteeamet. Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti veebilehelt kättesaadavast Riigiteede haljastustööde juhisest. Lähtudes Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusest nr 17 „ Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord “ , mis on kättesaadav lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/409032013056?leiaKehtiv ning dendroloogilise uuringu mahus tehtud asendusistutuse arvutusest koostada haljastusprojekt, mi lles lahendada asendusistutus projekti piirkonnas . K oosolekud, k ooskõlastamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, vajadusel kohalike omavalitsuste esindajatega ning vaja dusel tehnovõrkude valdajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus , asukohaga Heli tn 6 Tallinnas või Skype vmt suhtlustarkvara teel . Tö ökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ning nende asutustega , ke llega kooskõlastamise vajadus selgub projekteerimise käigus. Kooskõlastused ja kooskõlastuste koondtabel ( kuhu on lisatud kooskõlastuse tingimused ja märkus kooskõlastuse tingimustega arvestamise kohta või põhjendus mittearvestamise kohta ) tuleb esitada põhiprojekti mahus. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Töövõtja vastutab kõikide vajalike kooskõlastuste õigeaegse taotlemise eest, millega oleks tagatud kooskõlastuse andmine kooskõlastaja poolt enne Töö üleandmise tähtaega. Kui kooskõlastust andvad asutused annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Projektiga kavandatud tegevusest puudutatud isikutelt küsib Tellija arvamused ehitusloa menetluses . Ehitusloa menetlus Tellija korraldab põhiprojekti ( parkla projektjoonisel perspektiivset tankla ala mitte näidata ) ehitusloa menetluse võimalusel 3 kuu jooksul alates põhiprojekti vastuvõtmisest. R ajatistele, millele väljastab ehitusl oa kohalik omavalitsus , tuleb Töövõtjal esitada ehitusloa taotlus ehitisregistri kaudu . Töövõtjal on kohustus Tellija poolt antud tähtaja (min 10 päeva sõltuvalt töö mahust) jooksul parandada põhiprojekti vastavalt ehitusloa menetluses esitatud arvamustele ja kooskõlastustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse . Vormistusnõuded Põhip rojekt vormistada eesti keeles ja esitada digitaalselt. Tellijal on õigus nõuda projekti esitamist paberil kuni kahes eksemplaris. Vajadusel koostab Töövõtja oma kulul täiendavad projektide eksemplarid kohalikele omavalitsustele ja kommunikatsioonide valdajatele. Projekti tiitellehtedele kanda Tellija poolt esitatud logod. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (. dgn või . dwg ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xls või . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . doc või . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid ja ehitusmaksumuste kalkulatsioonid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele , mis on lättesaadavad lingilt HYPERLINK "https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused" https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused ja esitada . xls või . xlsx failidena . Kululoendi päises märkida kasutatud teetööde tehnilise kirjelduse versiooni kuupäev. Lisad: Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 0,6-2,8 Väo-Lagedi lõigu veoautode parkla eskiisprojekt (töö nr 1981-2) . P rojekteerimistingimused riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 veoautode parkla ehitusprojekti koostamiseks . Käsiraamat turvaliste veoautoparklate haldajatele ja kasutajatele . Tehnilise kirjelduse ITS sisend . V algustuse tehnilis ed tingimus ed. Nõuded Töövõtjale. Perspektiivse tankla ala eskiisi nõuded. Koostas: Ave Ots, Maanteeamet, [email protected] Tehniline kirjeldus Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise põhiprojekti koostamine Töö eesmärk R iigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 6,26-6,35 asuva l iiklusohtliku k oha ümberehituse põhiprojekti koostamine teelõigu ohutuse tõstmiseks . Projekteerimisel arvestada b ussipeatuste asukoht ade muutmi sega, ohutu te teeületuskoh tade ja bussipeatusi teeületuskohtadega ühendava te jalg tee d e rajamisega, Koogi poe parkla eraldamisega riigiteest ning projekti realiseerimiseks tehniliselt vajalik u teemaa määramisega . Tööde mahu kavandamisel a rvestada, et tegemist on ajutise meetmega teelõigu liiklusohutuse tõstmiseks k uni maantee rekonstrueerimiseni , mida kavandatakse riigitee nr 1 Tallinn-Narva mnt Maardu-Jägala lõigu eelprojekti ga. Olemasolev olukord Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 6,26-6,35 lõik asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas . Maantee lõigul asuva Koogi ristmiku (ristumine riigiteega nr 11261 Jägala-Joa tee ) ala on ebamäärane. K aupluse lähedal pargivad teel sõidukid, peatuvad bussid ning liiguvad jalakäijad. Suurim lubatud sõidukiirus riigiteel nr 11260 (peateel) on 50 km/h ning kõrvalteel 11261 Jägala–Joa on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 30 km/h. Seoses hoonestuse paiknemisega ristmiku vahetus läheduses on nähtavus ristmikul ühes suunas piiratud. A asta keskmine liiklussagedus 201 9 aasta loenduse andmetel riigitee l nr 11260 enne Koogi ristmikku oli 875 autot ööpäevas, sh 2 % veoautosid ja autobusse ning 9 8 % sõidu- ja pakiautosid , ja peale ristmikku 661 autot ööpäevas , sh 4 % veoautosid ja autobusse ning 9 6 % sõidu- ja pakiautosid . Riigiteel nr 11261 liikus 2019 aastal 291 autot ööpäevas, millest 99% olid sõidu- ja pakuautod. K atte laius on 6,2 m ja sõi dutee laius 6 m ; Kate : 1989 aastal ehitatud mustkate, mida on viimati pinnatud 2016-2017 a. Kitsendused: esialgne info on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardi rakendusel t https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused Käesolevate tingimuste koostamisel on võetud aluseks tee visuaalsel ülevaatusel põhinev hinnang ning Teeregistri ( https://teeregister.mnt.ee ) andmed. Lõigu alg- ja lõppkilomeeter täpsustada projekti koostamise käigus. Lähteülesanne Projekti koostamise aluseks on Lisa 1 Maanteeameti 06.11.2020 k orraldus nr 1-3/20/20 8 „P rojekteerimistingimuste andmi ne riigitee nr 11260 Jõelähtme- Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ . Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Kavandada meetmed maanteelõigu ohutuse tõstmiseks . Töövõtjal koostada vähemalt 2 plaanilahenduse eskiisvarianti, mille st tellija teeb valiku. Põhiprojekti staadiumis vormistada üks tellija poolt valitud variant. Plaanilahenduse eskiisvariantide koostamisel kaaluda tõstetud ristmiku lahendust, vasakpoolse bussipeatuse nihutamist Koogi tee 17 kinnistuga piirnevasse lõiku, Koogi pole parkla eraldamist kummipostidega vmt . Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase – rahuldav; Sõiduradade arv – 2; Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m, p õhjendatud vajadusel kitsam. Maantee ristlõike laiuse lõplikul valimisel lähtuda Riigiteede liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1 . Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 50 km/h . Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Uurimistööd Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Topo -g eodeetilised uurimustööd teostada projekti koostamiseks vajalikus mahus: Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded “ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. N ivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustad a l ooduses, mis säiliksid kuni tee- ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 15 m sõidutee teljest . Ristuv 11261 Jägala-Joa tee mõõdistada ca 50 m pikkuselt alates riigitee nr 11260 teemaa piirist. Ristuvate kraavide olemasolul teha mõõdistused sademevee ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). Sõltuvalt projekt lahend usest tuleb mõõdistada ka projektalast välja jäävad mõlema ristuva riigitee ääres paiknevad pikikraavid mahus , mis tagab sademevee ärajuhtimise lahendamise eelvoolu ni. Kaevude olemasolul tuleb kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad , kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkud e sügavus/kõrgus kanda plaanile; Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaan il. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal . Koostada piiriandmete aruanne. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress ), mõõdistusviisi ( L-Est , plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohalik u omavalitsusega. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinna ta lahenduse sobivust keskkonda. K oostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada Tellijale digitaalselt. Teostada geotehnilised uurimustööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 1 5. 1 1.201 8 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “ Geotehniliste uuringute juhis test ” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab Töö eesmärgi täitmist. M aaradari kasutamine on lubatud . Jalg- ja jalgrattateede l näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine . Ristmiku alal teha uuringud katendi arvutamise ning ehitus e töö m ahtu de määarmiseks vajalikus mahus. Bussipeatuse asukoha muutmisel peab uuring võimaldama maantee laiendamist. Koostada geotehniliste uurimustööde a ruanne , mis esitada Tellijale digitaalselt . Geotulbad tuleb esitada viimases *. ags formaadis. Koostada k atendi aruanne : Koostada katendi tugevuse kontrollarvutus programmi KAP kõige uuema versiooni alusel . Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt . Katendi aruanne esitada kooskõlastamiseks Tellijale digitaals e lt. Olemasolevate üld - ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud ning arvestada nendega projekti koostamisel (perspektiivse te mahasõi tude asukohad näidata asendiplaanil, kuid nende ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld - ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada projektiga kavandatavat tegevust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa ja/või isikliku kasutusõiguse ala määramiseks ko ostada krundijaotuskava . Krundijaotuskava on tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajaliku kinnisasja omandamise või piiratud asjaõiguse seadmise plaan . Põhiprojekti osad Koostada Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 6,26-6,35 asuva liiklusohtlik u koha ümberehituse põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele , sh: tehnovõrkude eelprojektid; valgustuse põhi projekt; e hitusmaksumuste kalkulatsioon ; krundijaotuskava. Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse . P rojekti de koostami s e üldised nõuded Töövõtja peab koostama normidekohase tervikliku tee rekonstrueerimise ehitusprojekti, mis peab sisaldama kõikide eriosade lahendusi, selgitusi, jooniseid ja töömahtusid, mis on vajalikud projektiga kavandatud ehitustööde teostamiseks. Töövõtja peab kasutama optimaalseid liiklust sulgemata realiseeritavaid lahendusi, mis tagavad projekti alusel tehtava töö kvaliteedi ning arvestavad Tellija rahaliste võimalustega. Töövõtja peab Töö tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, määruste, standardite normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade, terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehel www.evs.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee. Töövõtja peab projekti vormistamisel järgima „Tee ehitusprojektile esitatavaid nõudeid“ (Majandus- ja taristuministri 0 9 .0 1 .20 20 määrus nr 2) . Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projek ti alast ülevaatlik asendiskeem ortofotol , kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteerit av jalg- ja jalgrattatee, teeületuskohad, piketaaž, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõi gu asendiplaan koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonis. Koostada teelõigu pikiprofiil koos geoloogili s e profiil iga . Pikiprofiil tuleb koostada ka kõig ile ristmikele ja mahasõitudele . Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada sademevee piki - ja põiksuunaline äravool projekteeritavalt alalt , kraavide puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel . M aaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna võ i maaparandussüsteemi valdajaga . V ältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Ristumiskohad: Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Täiendava id mahasõite mitte kavanda da. Olemasoleva te mahasõi tude korrasta mine projekteerida vastavalt mahasõidu tüüp lahendustele . Näha ette võsa raiumine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt , vajadusel puude likvideerimine ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Koostada kasutus- ja hooldusjuhend . Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted “. Koostada töömahtude aruanded (mahud pikettide kaupa) . Kõikide projektiga kavandatavate tööde kohta k o ostada töömahuloend (kululoend) vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele koos eeldatava ehitusmaksumuse kalkulatsiooniga. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline ) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga . Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering , piirded jms). Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Kui kavandatakse uusi teeviitasid, siis tuleb k oostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on põhi projekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt teevalgustuse rajamiseks / ümberehitamiseks . Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard Riigimaanteede valgustamise juhis . Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda . T agada valgustuse terviklahendus projekteeritavale lõigule eelneva ja järgneva l õi gu valgustuse lahendusega. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll -süsteemi. Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti Riigiteede haljastustööde juhisest . Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalik u omavalitsuse esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus , asukohaga Heli tn 6 Tallinnas või Skype teel . Tö ökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ning nende asutustega , ke llega kooskõlastamise vajadus selgub projekteerimise käigus. Kooskõlastused ja kooskõlastuste koondtabel ( kuhu on lisatud kooskõlastuse tingimused ja märkus kooskõlastuse tingimustega arvestamise kohta või põhjendus mittearvestamise kohta ) tuleb esitada põhiprojekti mahus. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Töövõtja vastutab kõikide vajalike kooskõlastuste õigeaegse taotlemise eest, millega oleks tagatud kooskõlastuse andmine kooskõlastaja poolt enne Töö üleandmise tähtaega. Kui kooskõlastust andvad asutused annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Projektiga kavandatud tegevusest puudutatud era isikutelt küsib Tellija arvamused ehitusloa menetluses . Ehitusloa menetlus Tellija korraldab põhiprojekti ehitusloa menetluse võimalusel 3 kuu jooksul alates põhiprojekti vastuvõtmisest. Töövõtjal on kohustus Tellija poolt antud tähtaja (min 10 päeva sõltuvalt töö mahust) jooksul parandada põhiprojekti vastavalt ehitusloa menetluses esitatud arvamustele ja kooskõlastustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. Vormistusnõuded Põhip rojekt ja uuringud vormistada eesti keeles ning esitada digitaalselt vastavalt Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend ile (Lisa 2). Tellijal on õigus nõuda projekti esitamist paberil kuni kahes eksemplaris. Vajadusel koostab Töövõtja oma kulul täiendavad projektide eksemplarid kohalik u le omavalitsusele ja kommunikatsioonide valdajatele. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (. dgn või . dwg ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xls või . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . doc või . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid ja ehitusmaksumuste kalkulatsioonid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele ( https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused ) ja esitada . xls või . xlsx failidena . Kululoendi päises märkida kasutatud teetööde tehnilise kirjelduse versiooni kuupäev. Lisad: Maanteeameti 06.11.2020 korraldus nr 1-3/20/20 8 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11260 Jõelähtme- Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ . Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. Nõuded Töövõtjale. Koostas: Ave Ots, Maanteeamet, [email protected] KORRALDUS 06.11.2020 nr 1-3/20/208 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 11260 Jõelähtme– Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 24504:008:0485) Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme külas. Projekteerimistingimused on kooskõlas Jõelähtme valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas. Riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 asuva liiklusohtliku koha ümberehitus. Vajalik on rakendada meetmeid lõigu ohutuse tõstmiseks ristmiku ümberehitusega, sh arvestada bussipeatuste asukohtade muutmisega, ohutute teeületuskohtade rajamisega, bussipeatusi teeületuskohtadega ühendavate kergliiklusteede rajamisega, Koogi poe parkla eraldamisega kõrvalmaanteest ning projekti realiseerimiseks tehniliselt vajaliku teemaa määramisega. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja  2 kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele. 3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: 1. Projekteerimistingimused riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 asuva liiklusohtliku koha ümberehituse ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 24504:008:0485 4.2.Koha-aadress: Harju maakond Jõelähtme vald (Jõelähtme küla) Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas. *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Probleemiks ebamäärane ristmikuala, kus pargivad kaupluse olukord lähedal sõidukid, peatuvad bussid ning liiguvad jalakäijad. Suurim lubatud sõidukiirus riigiteel nr 11260 (peateel) on 50 km/h ning kõrvalteel 11261 Jägala–Joa on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 30 km/h. Seoses hoonestuse paiknemisega ristmiku vahetus läheduses on nähtavus ristmikul ühes suunas piiratud. Aastane keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2019. aastal 661 autot/ööpäevas. 5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 asuva liiklusohtliku koha ümberehitus. Vajalik on rakendada  meetmeid lõigu ohutuse tõstmiseks ristmiku ümberehitusega, sh arvestada bussipeatuste asukohtade muutmisega, ohutute teeületuskohtade rajamisega, bussipeatusi teeületuskohtadega ühendavate kergliiklusteede rajamisega, Koogi poe parkla eraldamisega kõrvalmaanteest, ning projekti realiseerimiseks tehniliselt vajaliku teemaa määramisega. 5.1.3. Lubatud suurim 50 km/h, põhjendatud juhtudel madalam sõidukiirus 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv 2 5.1.6. Ristlõige/ Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“. Sõidurada 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. 5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ristmiku ümberehitus. 5.2.3. Näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. 5.2.4. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.5. Vajadusel näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele. Mahasõidud on kättesaadavad teeregistris. Juhul kui projekteerimise käigus selgub, et teeregistri ei ole olemasolevat mahasõitu näidatud, kuid see on olemas ning kasutuses, siis näha ette mahasõidu rekonstrueerimine. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. 5.3.2. Bussipeatused projekteerida avatud taskuna, täpsemad parameetrid lahendada projekteerimise käigus. 5.3.3. Rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine. 5.3.4. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3). 5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Ei kavandata. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. 5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.  5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 asuva liiklusohtliku koha ümberehituse ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.9.3. Vajadusel näha ette üksikpuude langetus teemaalt. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata ☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☐ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☒ Ei kohaldu Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem Koostas: Margus Viiklepp, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Jõelähtme Tere, vaatasin Koogi küla ristmiku ümberehitamise Põhjendus: Vallavalitsus PT eelnõud ja jäi silma, et bussipeatuste osas Liiklusohtliku koha realiseerimisaasta on planeeritud kavandatakse nende jäämist olemasolevasse 2021. aastasse ning seda võib käsitleda kui ajutise asukohta, samas on meil olnud jutuks, et tuleks meetmena liiklusohutuse tõstmiseks Koogi ristmikul. lähtuda juba uuest Narva mnt reki ja kogujateede Maardu-Jägala eelprojektiga (Narva mnt lahendusest rekonstrueerimine) vaadatakse terve lõigu bussipeatuste paiknemine üle tervikuna arvestades LOK koha lahendust. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 2 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 1 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 3 Telia Eesti AS 4 Elektrilevi OÜ Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ Põhjendus: elektrivõrgu kohta palume tellida Tehnilised Projekteerimistingimuste punktis 5.8.1 on tehnovõrkude tingimused mitteelektriprojektile tehniliste tingimuste taotlemise nõue toodud. (https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised- tingimused). Teeprojekti koostamise käigus Otsus: Elektrilevi võrgu ümber projekteerimiseks tuleb eelnevalt sõlmida kolmepoolne koostööleping ning 1) Ettepanekuga on arvestatud. juhinduda väljastatavast projekteerimise 2) Mitte arvestada esitatud arvamusega. Teeprojekti lähteülesandest. koostamise käigus olemasoleva elektrivõrgu kohta täiendavaid tehnilisi tingimusi ei tellita ega sõlmita Elektrilevi võrgu ümberprojekteerimiseks kolmepoolset koostöölepingut. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 09.10.2020 saadetud pöördumine: Põhjendus: Mis on Teie hinnangul tähtsamad punktid koogi 19 1) Kui antud hetkel paikneb tee kinnistuga. osaliselt Koogi 19 kinnistul ning ristmiku rekonstrueerimisega ei 21.10.2020 saadetud pöördumine: ole võimalik teed kinnistult ära tõsta, tuleb vajaminev maa riigile Koogi tee 19 hoonestuse ehitamisel on eesmärk võõrandada. säilitada välisilme ja taastada olemasolevad hooned 2) Bussipeatuste lahendused koos kuuriga. vaadatakse üle vastavalt tehnilise Koogi tee 19 24504:008:0454 kirjelduse punktile 5.3. 2 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Ilmselt koogi 19 maatükilt midagi võõrandada ei ole. 3) Mahasõitude paiknemine ja Sest suure hoone esikylg avaneb otse tänava suunas kinnistule juurdepääsud ja sealt midagi võõrandada oleks hoone kasutajale vaadatakse üle ohtlik(hetkel on osa riigiteest kinnistul. Kinnistule projekteerimisprotsessi jooksul. on väljastatud olemasoleva paigutusega 4) Valgustuslahendus lahendatakse projekteerimistingimused kehtvusajaga praegusest vastavalt tehnilise kirjelduse hetkest veel u 2 aastat. punktile 5.6. Ol.ol bussipeatus pidi vanade plaanide järgi liikuma 5) Vastavalt edasi üle ristmiku linna suunas. projekteerimistingimuste punktile 5.7.2 tagada vete piki- ja Praegust Koogi kagunurgast sisenevat ja loode põiksuunaline äravool teemaalt. nurgast väljuvat vanast ajast välja kujunenud teed Vajadusel projekteerida pinnavete tahaks säilitada. Peamine sissepääs on kinnistule ärajuhtimissüsteemide ehitamine, põhjatipp. ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, Valgusti on kohe hoone ukse ees kas seda ei saaks mis asuvad teega piirnevatel viia üle ristmiku. See hakkab aknasse paistma. katastriüksustel). 6) Hoone kaitsmise vajadus ja Kogu kinnistu on ymbritseva maaga võrreldes võimalikud meetmed selgitatakse madalam ja kuna hooned on plaanis säilitada siis välja projekteerimise jooksul. ilmselt peaks tegema koogi 19 kinnistust lääne Otsus: suunas teega paralleelselt kuivenduskraavi. Seal oli 1) Vajadusel näha ette vajamineva see kunagi olemas koogi 19 põhjapoolsest otsast maa võõrandamine Koogi 19 naaberkinnistuga ristumiskohast aga ilmselt kinnistult. mõistetud selle funktsiooni on teeäär täidetud ja 2) Bussipeatuste lahendused kraav kadunud. Koogi 19 kinnistul puudub igasugune projekteerida vastavalt dreenimisvõimalus kuna ymbritsevad maad on projekteerimistingimuste punktile kõrgemad. 5.3. 3) Võimalusel säilitada peamine Hoone kaitsmiseks liiklusvahendite teelt kõrvale mahasõit kinnistule kinnistu kaldumise juhuks peaks olema kiirust alandav/ põhjatipust. kokkpõrke mõju vähendav piire tee ja maja vahel. 3 Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Olen näinud metallkonstruktsiooni mis on 4) Arvamusega mitte arvestada. ymarpalgiga kaetud ja sobiks maja säilitatava Projekteerida valgustus vastavalt välisilmega. projekteerimistingimuste punktile 5.6. 5) Arvamusega mitte arvestada. Vete äravool lahendada projekti käigus vastavalt tehnilise kirjelduse puntile 5.7.2. 6) Arvamusega arvestada osaliselt. Vajadusel projekteerida hoone kaitsmiseks vajalikud meetmed. 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Koogi tee 21 24504:008:0132 Koogi tee 2a 24504:008:0590 tunnus Koogi tee 17 24504:008:0332 Koogi tee 4 24504:008:1320 Kase tee 1 24501:001:1638 11261 Jägala-Joa Koogi tee 2 24504:008:1360 Koogi kergtee 24501:001:1651 tee 24504:008:0351 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 4  Tehniline kirjeldus Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise põhiprojekti koostamine Töö eesmärk R iigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 23,8-24,2 asuva l iiklusohtliku k oha ümberehituse põhiprojekti koostamine teelõigu ohutuse tõstmiseks . Projekteerida tuleb ohutud teeületuskoh ad ja bussipeatusi teeületuskohtadega ühendava d kergliiklustee d bussipeatuste piirkonnas , kavandada liikluskeskkon d, mis on vastavuse s suurima lubatud sõidukiirusega , ning määrata projekti realiseerimiseks tehniliselt vajalik teemaa . Asukohaskeem (Maa-ameti geoportaal ) : Olemasolev olukord Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 23,8-24,2 lõik asub Kuusalu vallas Kuusalu külas . Maanteelõik on rekonstrueeritud 201 7 aastal vastavalt Riigi t ee nr 11260 Jõelähtme- Kemba km 20,1-24,35 Kiiu -Kuusalu lõigu remondi põhi projekt ile ( Reaalprojekt OÜ töö nr P16001a). Maanteelõigu rekonstrueerimise järgselt paranes katte seisukord, mistõttu ei järgi liiklejad enam teelõigul kehtivat kiiruspiirangut 50 km/h. A asta keskmine liiklussagedus 201 9 aasta loenduse andmetel oli 1786 autot ööpäevas , sh 1% autoronge, 2 % veoautosid ja autobusse ning 97 % sõidu- ja pakiautosid ; K atte laius on 8 m ja sõidu ra jad 2 x 3 m ; Kate : kahekihiline asfaltbetoonkate (AC surf cm + AC base 5 cm) kompleksstabiliseeritud alusel (KS32 20 cm). Kitsendused: esialgne info on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardi rakendusel t https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused Käesolevate tingimuste koostamisel on võetud aluseks tee visuaalsel ülevaatusel põhinev hinnang ning Teeregistri ( https://teeregister.mnt.ee ) andmed. Lõigu alg- ja lõppkilomeeter täpsustada projekti koostamise käigus. Lähteülesanne Projekti koostamise aluseks on Lisa 1 Maanteeameti 06.11.2020 k orraldus nr 1-3/20/207 „P rojekteerimistingimuste andmi ne riigitee nr 11260 Jõelähtme- Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ . Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Kavandada meetmed maanteelõigu ohutuse tõstmiseks, sh p rojekteerida teeületuskohad ja bussipeatusi teeületuskohtadega ühendavad kergliiklusteed . Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase – rahuldav; Sõiduradade arv – 2; Sõiduraja laius – vastavalt olemasolevale ; Kindlustatud peenra laius – vastavalt olemasolevale ; Tugipeenra laius – vastavalt olemasolevale ; Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – vastavalt olemasolevale, p õhjendatud vajadusel kitsam. Maantee ristlõike laiuse lõplikul valimisel lähtuda Riigiteede liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1 . Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 50 km/h . Arvestada, et tegu on eriveoste koridoridega , kus tuleb tagada eriveoste liikumiseks vähemalt 7 m laiune ja 7 m kõrgune koridor. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Uurimistööd Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “. Topo -g eodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab teeületuskohtade , jalg- ja jalgrattateede ja s ademevee äravoolurajatiste projekteerimist: Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded “ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. N ivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustad a l ooduses, mis säiliksid kuni tee- ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 15 m sõidutee teljest . Ristuvate kraavide olemasolul teha mõõdistused sademevee ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). Kaevude olemasolul tuleb kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad , kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkud e sügavus/kõrgus kanda plaanile; Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaan il. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal . Koostada piiriandmete aruanne. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress ), mõõdistusviisi ( L-Est , plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohalik u omavalitsusega. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinna ta lahenduse sobivust keskkonda. K oostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada Tellijale digitaalselt. Teostada geotehnilised uurimustööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 1 5. 1 1.201 8 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “ Geotehniliste uuringute juhis test ” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded . Informatiivsel eesmärgil on l ubatud on kasutada Reaalprojekt OÜ 2016 a tööd nr GL16011 „Mnt nr 11260 Jõelähtme- Kemba km 20,1-24,35 täiendav ehitusgeoloogiline uuring “ (Lisa 5 ) . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab teeületuskohtade ning jalg- ja jalgrattateede projekteerimist. M aaradari kasutamine on lubatud . Jalg- ja jalgrattateede l näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 5 0m tagant . Teeül e tuskohtade juures teha uuringud maantee võimalikuks laiendamiseks vajalikus mahus. Koostada geotehniliste uurimustööde a ruanne , mis esitada Tellijale digitaalselt . Geotulbad tuleb esitada viimases *. ags formaadis. Koostada k atendi aruanne : Koostada katendi tugevuse kontrollarvutus programmi KAP kõige uuema versiooni alusel . Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt . Katendi aruanne esitada kooskõlastamiseks Tellijale digitaals e lt. Olemasolevate üld - ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud ning arvestada nendega projekti koostamisel (perspektiivse te mahasõi tude asukohad näidata asendiplaanil, kuid nende ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld - ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada projektiga kavandatavat tegevust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa ja/või isikliku kasutusõiguse ala määramiseks ko ostada krundijaotuskava . Krundijaotuskava on tee ehitusprojekti realiseerimiseks vajaliku kinnisasja omandamise või piiratud asjaõiguse seadmise plaan . Põhiprojekti osad Koostada Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 23,8-24,2 asuva liiklusohtlik u koha ümberehituse põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele , sh: tehnovõrkude eelprojektid; valgustuse põhi projekt; e hitusmaksumuste kalkulatsioon ; krundijaotuskava. Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse . P rojekti de koostami s e üldised nõuded Töövõtja peab koostama normidekohase tervikliku tee rekonstrueerimise ehitusprojekti, mis peab sisaldama kõikide eriosade lahendusi, selgitusi, jooniseid ja töömahtusid, mis on vajalikud projektiga kavandatud ehitustööde teostamiseks. Töövõtja peab kasutama optimaalseid liiklust sulgemata realiseeritavaid lahendusi, mis tagavad projekti alusel tehtava töö kvaliteedi ning arvestavad Tellija rahaliste võimalustega. Töövõtja peab Töö tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, määruste, standardite normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade, terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehel www.evs.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee. Töövõtja peab projekti vormistamisel järgima „Tee ehitusprojektile esitatavaid nõudeid“ (Majandus- ja taristuministri 0 9 .0 1 .20 20 määrus nr 2) . Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projek ti alast ülevaatlik asendiskeem ortofotol , kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteerit av jalg- ja jalgrattatee, teeületuskohad, piketaaž, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõi gu asendiplaan koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonis. Koostada projekteeritava jalg- ja jalgrattatee pikiprofiil koos geoloogili s e profiil iga . Pikiprofiil tuleb koostada ka kõig ile ristmikele ja mahasõitudele ning maantee ümber ehitamise korral ka ümberehitatavale maanteelõigule. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada sademevee piki - ja põiksuunaline äravool projekteeritavalt alalt , kraavide puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel . M aaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna võ i maaparandussüsteemi valdajaga . V ältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Ristumiskohad: Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Täiendava id mahasõite mitte kavanda da. Olemasoleva te mahasõi tude korrasta mine projekteerida vastavalt mahasõidu tüüp lahendustele . Näha ette võsa raiumine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt , vajadusel puude likvideerimine ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Koostada kasutus- ja hooldusjuhend . Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted “. Koostada töömahtude aruanded (mahud pikettide kaupa) . Kõikide projektiga kavandatavate tööde kohta k o ostada töömahuloend (kululoend) vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele koos eeldatava ehitusmaksumuse kalkulatsiooniga. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline ) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga . Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering , piirded jms). Arvestada eriveoste koridoridega (nt vajadusega kavandada teisaldatavad liiklusmärgid). Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Kui kavandatakse uusi teeviitasid, siis tuleb k oostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on põhi projekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt teevalgustuse rajamiseks / ümberehitamiseks . Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard Riigimaanteede valgustamise juhis . Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda . T agada valgustuse terviklahendus projekteeritavale lõigule eelneva ja järgneva l õi gu valgustuse lahendusega. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll -süsteemi. Arvestada eriveoste koridoridega (nt laiusgabariidi tagamine mastide paigutusel). Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti Riigiteede haljastustööde juhisest . Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalik u omavalitsuse esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus , asukohaga Heli tn 6 Tallinnas või Skype teel . Tö ökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega ning nende asutustega , ke llega kooskõlastamise vajadus selgub projekteerimise käigus. Kooskõlastused ja kooskõlastuste koondtabel ( kuhu on lisatud kooskõlastuse tingimused ja märkus kooskõlastuse tingimustega arvestamise kohta või põhjendus mittearvestamise kohta ) tuleb esitada põhiprojekti mahus. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Töövõtja vastutab kõikide vajalike kooskõlastuste õigeaegse taotlemise eest, millega oleks tagatud kooskõlastuse andmine kooskõlastaja poolt enne Töö üleandmise tähtaega. Kui kooskõlastust andvad asutused annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Projektiga kavandatud tegevusest puudutatud era isikutelt küsib Tellija arvamused ehitusloa menetluses . Ehitusloa menetlus Tellija korraldab põhiprojekti ehitusloa menetluse võimalusel 3 kuu jooksul alates põhiprojekti vastuvõtmisest. Töövõtjal on kohustus Tellija poolt antud tähtaja (min 10 päeva sõltuvalt töö mahust) jooksul parandada põhiprojekti vastavalt ehitusloa menetluses esitatud arvamustele ja kooskõlastustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. Vormistusnõuded Põhip rojekt vormistada eesti keeles ja esitada digitaalselt vastavalt Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhendile (Lisa 2). Tellijal on õigus nõuda projekti esitamist paberil kuni kahes eksemplaris. Vajadusel koostab Töövõtja oma kulul täiendavad projektide eksemplarid kohalik u le omavalitsusele ja kommunikatsioonide valdajatele. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (. dgn või . dwg ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xls või . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . doc või . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid ja ehitusmaksumuste kalkulatsioonid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele ( https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused ) ja esitada . xls või . xlsx failidena . Kululoendi päises märkida kasutatud teetööde tehnilise kirjelduse versiooni kuupäev. Lisad: Maanteeameti 06.11.2020 korraldus nr 1-3/20/207 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11260 Jõelähtme- Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ . Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. Nõuded Töövõtjale. Väljavõte Reaalprojekt OÜ tööst nr P16001 a ( seletuskiri; joonis 2.6 - asendiplaan ja liikluskorraldus; joonis 2.12 – vertikaalplaneering ja tehnovõrgud ; joonis 3.3 - sõidutee pikiprofiil; joonis 4.1 - tüüpristprofiilid ) . Mnt nr 11260 Jõelähtme- Kemba km 20,1-24,35 täiendav a ehitusgeoloogili s e uuring u aruanne ( Reaalprojekt OÜ töö nr GL16011 ). Koostas: Ave Ots, Maanteeamet, [email protected] KORRALDUS 06.11.2020 nr 1-3/20/207 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 11260 Jõelähtme– Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 35201:001:0229, Kahala küla, Kuusalu vald, Harju maakond) Harju maakonnas Kuusalu vallas Kuusalu külas. Projekteerimistingimused on kooskõlas Jõelähtme valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 asuva liiklusohtliku koha ümberehitus. Vajalik on rakendada meetmeid lõigu ohutuse tõstmiseks, sh rajada ohutud teeületuskohad ja bussipeatusi teeületuskohtadega ühendavad kergliiklusteed bussipeatuste piirkonnas, viia liikluskeskkond vastavusse suurima lubatud sõidukiirusega, ning määrata projekti realiseerimiseks tehniliselt vajalik teemaa. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel.  2 Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse: Katastri tunnus Katastriüksuse aadress Vana-Narva mnt 67, Kuusalu küla, Kuusalu vald, Harju 35201:002:0204 maakond Kärsamäe, Kuusalu küla, Kuusalu vald, Harju maakond 35201:002:1066 Maanteeamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“ Maanteeamet otsustab: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele. 3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel.  3 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: 1. Projekteerimistingimused riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8- 24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Ümberehitamine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 35201:001:0229 4.2.Koha-aadress: 11260 Jõelähtme-Kemba tee, Harju maakond Kuusalu vald (Kahala küla). Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas. *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 asub Kuusalu olukord vallas, Kuusalu külas, kus on kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Ühele poole teed on rajatud kergliiklustee (osaliselt valgustatud), teelõigul paiknevad bussipeatused „Käli“. Antud teelõigu AKÖL oli 2019. aastal 1799 a/öp. Probleem on sõidukiirustes, mida ületatakse oluliselt. Liikluskeskkond ei vasta lubatud sõidukiirusele. 5.1.2. Projekti eesmärk Riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 asuva liiklusohtliku koha ümberehitus. Vajalik on rakendada meetmeid lõigu ohutuse tõstmiseks, sh rajada ohutud teeületuskohad ja bussipeatusi teeületuskohtadega ühendavad kergliiklusteed bussipeatuste piirkonnas, viia liikluskeskkond vastavusse suurima lubatud sõidukiirusega, ning määrata projekti realiseerimiseks tehniliselt vajalik teemaa. 5.1.3. Lubatud suurim 50 km/h, põhjendatud juhtudel madalam sõidukiirus 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv 2 5.1.6. Ristlõige/ Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“ Sõidurada 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 5.2.2. Vajadusel näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest kinnipidamiseks. 5.2.3. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine. 5.2.4. Vajadusel tuleb ristmike projektlahenduse sobivust kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.5. Vajadusel näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine. 5.3.2. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4. Kergliiklusteed 5.4.1. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3). 5.4.2. Kergliiklusteede laius vastavalt olemasolevale kergliiklusteele, põhjendatud vajadusel kitsam. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Ei kavandata. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. 5.6.2. Põhiprojekti mahus tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).  5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust, ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☐ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☒ Ei kohaldu Lisa. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem Koostas: Margus Viiklepp, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht  Korralduse „11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet nõustub Põhjendus: projekteerimistingimuste eelnõu algatamisega. Palume lisada projekti seletuskirja eraldi alapeatükina järgmised kultuuripärandi kaitsest Otsus: tulenevad tingimused. 1. Arvestada Muinsuskaitseameti nõuetega. 2. Lugeda Muinsuskaitseameti poolt Projektiala jääb osaliselt arheoloogiamälestiste projekteerimistingimused kooskõlastatuks. Kultusekivi (reg-nr 18200) ning Kalmistu (reg-nr 18408) kaitsevööndisse.Arheoloogiline uuring kaevetöödel ei ole esialgu vajalik, kuid kõikidel kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Loa taotlemine ega teatise esitamine ei ole vajalik, kui tööd toimuvad kaitsevööndis ning projekt on Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. Projekti joonistele kanda mälestise ja kaitsevööndite piirid ja nimetus. 1  Korralduse „11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. 2 Maa-amet Projekteeritav ala asub Tsitre fosforiidimaardla Põhjendus: (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart nr 0194) fosforiidi passiivse reservvaru 1. plokil. Otsus: 1. Lugeda Maa-ameti poolt Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 projekteerimistingimused kooskõlastatuks. punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt. Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS § 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat 2 Korralduse „11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Projekteeritav ala asub olemasoleva kõrvalmaantee Jõelähtme – Kemba nr 11260 teemaal, seega ei ole alust arvata, et maantee liiklusohtliku koha ümberehitamine projekteerimistingimuste eelnõus kirjeldatud viisil halvendaks maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Maa-amet lubab Tsitre fosforiidimaardlaga kattuval alal olemasoleva maantee liiklusohtliku koha ümberehitamist Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kuusalu vallas Kuusalu külas projekteerimistingimuste eelnõus „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ esitatud viisil. 3  Korralduse „11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr arvamuse osas 1 Kuusalu Vallavalitsus Põhjendus: Kuusalu vallavalitsus ei saatnud teksti osa projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse küsimisel. Pädev asutus eeldab, et Kuusalu vallavalitsus soovib kergliiklustee ühenduse pikendamist pildil näidatud mahasõiduni (35201:002:0204). Otsus: 1) Arvestada Kuusalu valla poolt esitatud lahendusega pikendada kergliiklusteed joonisel näidatud (35201:002:0204) kinnistu mahasõiduni. 2 MTÜ põhja Ühistranspordikeskus 3 Telia Eesti AS 4 Eesti Lairiba ELA SA haldus kooskõlastab Otsus: Arenduse Sihtasutus projekteerimistingimuste eelnõu. 1) Arvestada arvamusega. Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning projekt kooskõlastada ELA SA haldusega. 4  Korralduse „11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas Käli tee 4 35201:002:0558 1) Kuna Käli elamu kvartalis ja Kuusalu külas Põhjendus: elab tohutult palju noori ning lapsi siis 1) Antud tee peal asub eriveoste üleüldiselt oleks hea lahendus sulgeda lõik koridor, millega seoses ei ole (Jõelähtme-Kemba tee nr 260 / Kuusalu tee võimalik teele paigaldada 10t nr 106 ristmikust kuni Jõelähtme-Kemba tee piirangut. nr 260 / Kuusalu-Leesi tee nr 270ga) 1.1km 2) Seoses eriveoste koridoriga ei ole ulatuses raskeveokitele täismassiga näiteks võimalik teele künniseid rajada. 10t. Kaalupiirang peaks tagama kohalike 3) Vastavalt projekteerimistingimuste põllumeeste traktori/kombaini, kooli- ja punktile 5.6.1 projekteeritakse liinibusside lubamist kuid välistama valgustus vastavalt raskeveokid, kes suunduvad üldjuhul Balti „Riigimaanteede valgustamise Spooni poole laadima. Raskeveokitele jääb juhisele“. Täpne valgustuse läbisõiduks ja väljundiks Kahala viadukti lahendus selgub projekteerimise kaudne liiklus. See on ohutu, piisavalt suur, käigus. hõreda liiklusega ja elamutest eemal. 2) Kuna suveperioodil on suur probleem Otsus: piirkiiruse 50km/h kinnipidamisest 1) Arvamusega mitte arvestada. autojuhtide ja suures osas ka mootorratturite 2) Arvamusega mitte arvestada. poolt siis tasuks kaaluda ka künnis(t)e Projektis kaaluda muid kiirust paigaldamist lõigule. alandavaid meetmeid muutes 3) Ei lugenud täpselt liikluskeskkond vastavaks projekteerimistingimustest välja kuid sõidukiirusega. loodame, et mõlemad ülekäigurajad tulevad 3) Võtta arvamus teadmiseks. hästi valgustatud 5  Korralduse „11260 Jõelähtme–Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Käli põik 1 35201:002:0552 Käli tee T1 35201:002:1056 tunnus Käli põik 2 35201:002:0554 Kärsamäe 35201:002:1066 11260 Jõelähtme- Käli tee 1 35201:002:0555 Tarva põik 3 35201:002:1530 Kemba tee 35201:001:0229 Käli tee 3 35201:002:0556 Veekulli pumpla 35301:001:0651 Vana-Narva mnt Käli põik 35201:002:0562 Kullipesa tee T1 35301:001:1517 67 35201:002:0204 Kiiu-Käli jalgtee Kullipesa tee 1 35201:002:0496 L12 35201:002:0563 Veekulli 35201:002:0497 Käli mänguväljak 35201:002:0565 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 6  Lp Pakkujad Meie 09.12.2020 nr 12-1/20/57040-1 Hinnapäring riigiteede põhiprojektide liiklusohutuse auditeerimise teostamiseks 1. Hanke ese Kutsume Teid osalema lihthankes riigiteede põhiprojektide liiklusohutuse auditeerimine. Auditeeritavad projektid: 1.1.Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 1,5 veoautode parkla ehitusprojekt; 1.2.Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 6,26-6,35 liiklusohtliku koha ümberehitamise põhiprojekt; 1.3.Riigitee 11260 Jõelähtme – Kemba km 23,8-24,2 liiklusohtliku koha ümberehitamise põhiprojekt. Auditeerimine tuleb läbi viia vastavalt Tehnilisele kirjeldusele (Lisa 1). Hankelepingu tingimused on lisatud Töövõtulepingu projektis (Lisa 3). 2. Hindamiskriteerium Eduka pakkumuse kriteeriumiks on hinnapäringu tingimustele vastava pakkumuse madalaim käibemaksuta hind (Lisa 2: Hinnapakkumus (vorm 1), punkt 2, tabeli rida 4). Kui kaks või enam pakkumust on võrdse madalaima käibemaksuta maksumusega, siis tunnistatakse edukaks hankijale ajaliselt varem laekunud pakkumus. 3. Hankes osalemise tingimused  Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kes on oma hinnapakkumuses esitanud valeandmeid;  Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kelle hinnapakkumus ei vasta käesolevas hinnapäringus sätestatud tingimustele. 4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine  Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hinnapäringu tingimustele vastava madalaima maksumusega pakkumus ületab hankija eelarvesse planeeritud rahalisi võimalusi;  Kõik pakkumused lükatakse tagasi juhul, kui tingimustele vastav madalaima hinnaga (käibemaksuta) pakkumus ületab RHS §14 p 1 lg 1 sätestatud piirmäära. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  5. Pakkumuse esitamise tingimused  Pakkumus tuleb esitada Lisa 2 Hinnapakkumuse (Vorm 1) kohaselt. Hinnapakkumuses tuleb täita vabaks jäetud lahtrid maksumuste ja kokkuvõtete osas. Hinnapakkumuses esitada maksumused täpsusega kaks kohta peale koma;  Pakkumus peab olema allkirjastatud ettevõtte tippjuhi või tema poolt volitatud isiku poolt (viimasel juhul lisada volikiri Lisa 2 (Vorm 2));  Tähtaegselt esitatud hinnapakkumusega aktsepteerib pakkuja lisatud töövõtulepingu tingimusi ning Tema pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuse esitamisest;  Ühispakkumuse esitamisel esitada volikiri ühispakkuja esindamiseks (Lisa 2 (Vorm 3));  Pakkumuse esitamise tähtaeg on 17.12.2020 kell 10:00. Pakkumuse palume saata digitaalselt allkirjastatuna e-postiga aadressil: [email protected] . Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse õigeaegse üleandmise kogu riski. Hinnapakkumust küsides ei seo Maanteeamet ennast esitatud pakkumuste aktsepteerimisega. Langetatud otsustest teavitatakse Pakkujaid hinnapakkumuses esitatud e-posti aadressil. Edukaks tunnistatud pakkuja peab allkirjastama ja saatma tema poolt allkirjastatud Töövõtulepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates selle allkirjastamiseks esitamist Hankija esindaja poolt määratud e-posti aadressile. Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei allkirjasta lepingut 3 päeva jooksul alates Hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest edukale pakkujale, siis hindab Hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks hindamise tulemusel järgmise pakkuja. Sel juhul on Hankijal on õigus nõuda esialgselt edukalt pakkujalt kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janar Tükk juhataja põhja teehoiu osakond Lisad: Lisa 1: Tehniline kirjeldus koos lisadega Lisa 2: Vormid 1-3 Lisa 3: Töövõtulepingu projekt Ave Ots 5223872 [email protected] 2 (2)  TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet, registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4, 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige/mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese Lepingu esemeks on Riigiteede põhiprojektide liiklusohutuse auditeerimine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. 2. Lepingu üldtingimused 2.1. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. 2.1.2. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. 2.1.3. Lisa 3 – Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti vorm. 2.2. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. 2.3. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke tulemusena. 2.4. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. 2.5. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. 2.6. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 3. Tähtajad ja Töö üleandmine 3.1. Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu allkirjastamist Poolte poolt. 3.1.1. Töö teostatakse vastavalt Lisa 1 punktis 5 kirjeldatud ajakavale kolmes osas. 3.2. Töö (kõikide osade) üleandmisel esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. 3.3. Tellija peab Töö üle vaatama 7 kalendripäeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. 3.4. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendripäeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). 1 3.5. Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku; 4.1.2. pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.3. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi. 4.2. Tellijal on kohustus: 4.2.1. tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule; 4.2.2. tasuda viivist vastavalt Lepingule. 4.3. Töövõtjal on õigus: 4.3.1. saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; 4.3.2. saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. 4.4. Töövõtjal on kohustus: 4.4.1. teha Töö vastavalt Lepingule; 4.4.2. tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; 4.4.3. tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti; 4.4.4. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; 4.4.5. informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; 4.4.6. tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. 4.5. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 131 ja § 132 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. 5.2. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 2 5.3. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. 5.4. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). 5.5. Lepingu punktis 5 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. 6. Tasumine 6.1. Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). 6.2. Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest kolmes osas lepingu lisas 2 toodud vastava Töö osa maksumuse alusel alljärgnevalt: 6.2.1. …. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas …. eurot, kokku …. eurot pärast esimese Töö osa üleandmis-ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt. 6.2.2. …. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot pärast teise Töö osa üleandmis-ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt. 6.2.3. …. eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot pärast kolmanda Töö osa üleandmis-ja vastuvõtmisakti allkirjastamist Poolte poolt. 6.3. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. 6.4. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf- formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. 7. Poolte vastutus 7.1. Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. 7.2. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. 7.3. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. 7.4. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust, kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma Lepingulisi kohustusi. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. 7.5. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. 3 7.6. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 7.7. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. 8. Poolte kontaktisikud 8.1. Töövõtja kontaktisik:………....., tel.: (+372) ..., e-post: …; 8.2. Tellija kontaktisik:…….….., tel: (+372) ….., e-post: …. 9. Lepingu kehtivus 9.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 9.1. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. 9.2. Töövõtja võib Lepingust taganeda, kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. 9.3. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: 9.3.1. Töövõtja tegevus lõpeb; 9.3.2. kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. 10. Teated 10.1. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. 10.2. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. 10.3. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressile, loetakse see kättetoimetatuks järgmiseks tööpäevaks. 11. Muud tingimused 11.1. Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. 11.2. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 11.3. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. 11.4. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt. 12. Isikuandmete töötlemine 12.1. Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse 4  üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid). 12.2. Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. 12.3. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid. 12.4. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused. 12.5. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. 12.6. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: 12.6.1. töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; 12.6.2. töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; 12.6.3. hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; 12.6.4. täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; 12.6.5. aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; 12.6.6. aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; 12.6.7. pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; 12.6.8. teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; 12.6.9. järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks. 13. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5  Lisa 3 TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga ……….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6