Kiili valla Vaela küla Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 kinnistute DP - Transpordiamet

Failid

Sisu (failidest)

N PÕHIJOONIS W E S 11 Tallinna ringtee 30401:001:2021 Transpordimaa 100% 11 Tallinna ringtee 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1646 30401:003:0228 Transpordimaa 100% Transpordimaa 100% Vaela tee 44 ee 30401:001:2876 a ringt 0 55.3.20 Tallinn 55 .10 Elamumaa 100% ee 11 55 .00 maant 1186 55 .90 põhi 54 .80 aantee 52 54 .70 0 53.00 52.2 riigim .90 53.10 52.80 54 .60 53.20 3 0 54 .50 52.3 53.30 53.40 52.7 54 .40 Vaela 53.50 0 0 54 .30 52.4 53.60 54 .20 52.4 52.50 53.70 0 54 .10 52.5 53.80 52.2 52.30 0 52.6 54 .00 53.90 0 52.10 0 52.6 0 54 .90 silla 52.00 1152.7Tallinna ringtee 53 5 3.7 .80 0 52 52.70 5 53 5 3.6 0 .80 52 52.10 0 53 3.50 0 30401:001:2020 .90 52.8 kerg 53 .40 0 53 0 52.2 53.20.30 52.9 .00 Transpordimaa 100% .00 4 0 .60 60 53.10 0 0 2.7 0 53 52.3 .8 5 52 52.5 0 liiklu 52 52.4 .90 .30 105 53.10 52 52 7 52.40 53 .3 stee 53 0 3 Lõige 52.30 .2 53.1 0 53.00 52.20 0 52.90 2.5 1-1´ 25 53.0 52.80 R10 0 3.5 52.9 Vaela tee 42 0 52.7 0 30401:001:2875 15 52.8 0 Elamumaa 100% 0 52.60 51.8 .90 0 52.7 50 m 51 .0 0 52 .10 0 nd 52 .2 0 11 Tallinna ringtee itsevöö 52 .3 0 52.6 52 .4 0 52 .5 tee ka 0 52 30401:001:1950 52.5 60 Transpordimaa 100% Vaela tee 59 0 tee 52 30401:001:2019 .40 ka 304 Maatulundusmaa 100% autojuhtide puhkehoone itsev Pindala: 16 912 m² 005 ja tualettruum 4 4 52.3 52.5 Kergliiklustee T32 ö 0 0 4K Peeter Suure merekindluse riigim önd 30401:001:1702 rooduvarjendi Kiili Betooni ang Transpordimaa 100% 79 30 m kontorihoone taga asuv süvend aan Vaela tee 55 ru - Pindala: 410.0 m² (nn katlavaan) 30501:001:0540 tee Vae 105 almaa Tootmismaa 100% kõrv valvuriputka la 5746 m² L100 Pindala: 2764 m² ker 2 g 0m liiklu 50 0 0 m² 4 n PRK0004911 tee 4 stee 0k 115 06 O 52.50 pma 52.50 jalgrattaparkla, 10 kohta tee ni te kait Vaela tee 51 e 30401:001:1022 sevö 103 Elamumaa 100% ö .4 nd 3 Peeter Suure merekindluse ringtee P11 0 Vaela tee 57 52.60 ääres olev rooduvarjendi süvend (nn m Tillupõllu 30501:001:0541 30401:001:1949 katlavaan) Tootmismaa 100% Maatulundusmaa 100% Pindala: 9265 m² Pindala: 39692.0 m² R12 Vaela tee 49 52.60 Vaela tee 57a 30401:001:1021 R2 52.70 30501:001:0542 Elamumaa 100% Tootmismaa 100% Vaela tee 53 30401:001:0195 52 .7 0 4 Elamumaa 100% 52.6 0 52.5 0 P10 52.70 6856 m² LT 100 3275 m² LT 100 Jalgtee R2 3 0m 0 0 m² Vaela tee 40 30401:001:2026 4 0m 0 0 m² 30401:001:2027 Transpordimaa 100% Maatulundusmaa 100% 0k 0k R1 P0 P0 R0 R0 11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3110 P10 Vaela tee 47 Hansu 30401:001:1019 Transpordimaa 100% 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% 3 Vaela tee 45 101 196 m² Ä ja/või T 0-100 P10 Maatulundusmaa 100% Pindala: 50059.0 m² 30401:001:0049 7 3 Kergliiklustee T33 1 20 m 4 50 000 m² Elamumaa 100% 30401:001:1722 Transpordimaa 100% R3 3k P10 Kurna tee 65301:001:3118 P112 Transpordimaa 100% 7 3 R32 17.5 3 Aidamehe P8 Tominga 3 30401:001:1166 Vaela tee 43 Maatulundusmaa 100% 30401:001:1295 30401:001:1121 Pindala: 39991.0 m² Elamumaa 100% Maatulundusmaa 100% P10 P2 Saare 30501:001:0063 Maatulundusmaa 100% P12 jalgrattaparkla, 4 kohta 11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3119 Transpordimaa 100% P10 Pärna tee 2 30401:001:1304 Kergliiklustee T34 30501:001:0064 Rebase Üldkasutatav maa 100% 65301:001:2835 Transpordimaa 100% Maatulundusmaa 100% P5 4 P28 P10 11115 Kurna-Tuhala tee Ringi 30401:001:1946 30401:001:1511 Transpordimaa 100% Maatulundusmaa 100% jalgrattaparkla, 10 kohta Vaela tee 43a .5 30401:001:2523 R2 Peeter Suure merekindluse jaovarjendi asukoht ning jaovarjend 13 Maatulundusmaa 100% P4 Tootsi LEGEND 30401:001:1165 Maatulundusmaa 100% Pärnaõie tee planeeringuala piir 30501:001:0522 kinnistu piir 13.5 Transpordimaa 100% plan. krundi piir ajutise krundi piir Hansu kinnistu aadress 30401:001:0369 katastriüksuse tunnus Minna 13.5 Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve 30401:001:1692 Maatulundusmaa 100% ol.olev naaberhoone Magnoolia tee 11 30501:001:0334 Elamumaa 100% plan. hoone orient. asukoht plan. jalakäijate juurdepääs (persp. sõiduautode juurdepääs) 4 plan. hoonestusala HD Krundi sihtotstarve ja osakaal (%) krundi plan. suurus m² katastriüksuse liikide kaupa plan. krundi ehitusõigus Vikmari Magnoolia tee T2 Pos nr suurim hoonete kõrgus (m) hoonete arv suurim ehitisealune 30501:001:0333 Magnoolia tee T1 krundil pind (m²) 30401:001:0943 suurim korruselisus Transpordimaa 100% 30501:001:0328 Elamumaa 100% Transpordimaa 100% Pn plan. sõiduautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv) Rn plan. veoautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv) plan. juurdepääs krundile ol.olev sõidutee plan. tee ja parkla orient. asukoht plan. kõnnitee orient. asukoht perspektiivse kogujatee võimalik kulgemine (väljaehitamine ei ole käesolevast planeeringust huvitatud isiku kohustus) plan. tee peatumisnähtavus plan. tee liitumisnähtavus tee kaitsevöönd plan. piirdeaed plan. kohustuslik kõrghaljastusega puhverala plan. kõrghaljastusega puhverala orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga) säiliv haljasala puurkaev PRK0004911 ja selle san. kaitsetsoon R= 50 m võimalik jäätmemaja/ -konteineriteala ja jalgrattaparkla ol.olev veekogu plan. sademeveetiik Märkused: Plan. kogujatee lõige 1-1´ 1) joonisel näidatud hoonete, parklate, juurdepääsuteede ja kõrghaljastuse paiknemine on illustratiivne. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Juurdepääsuteed peavad olema enne välja ehitatud, kui antakse ehitusõigus hoonetele; 2) geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ 28.01.2025, töö nr 5908-22. Alusplaani koordinaadid on esitatud krundi piir krundi piir L-EST´97 ja kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 02.2025; kõnnitee 3) joonisele on kantud Teedeprojekt OÜ töö nr T02022 "Riigitee 11115 km 2,196 - 4,556" eskiislahendus, seisuga 27.09.2022; sõidutee 4) planeeringu joonistel on võimaliku lahendusena näidatud perspektiivne ühendus Tallinna ringteega, et tagada piirkonna pikaajaline liiklusvõrgu sidusus ja arenduspotentsiaal. Tallinna ringteega ühendava täiendava ligipääsu rajamise kohustus on seotud tulevaste arendustegevustega ning selle rajamine lahendatakse vastavate tulevaste detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamise käigus. Täiendava ligipääsu rajamine Tallinna ringteele (11) on järgnevate detailplaneeringute elluviimise tingimus. 4 7 3 2.5 3.5 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Kiili vald Põhijoonis Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Evely Ehrpas Kiili Vallavalitsus 22003824 M 1:1000 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Jaanus Aavik GreenLadu Project 1 OÜ 06.05.2026 4 Töö number 22003824 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Versiooni kuupäev: 06.05.2026 Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja GreenLadu Project 1 OÜ Kiili Vallavalitsus Registrikood: 16389709 Nabala tee 2a, Kiili alev, 75401 Harjumaa Planeerija/projektijuht Koordinaator Evely Ehrpas Jaanus Aavik [email protected] [email protected] Plannum OÜ www.plannum.ee Tartu mnt 84a, Tallinn Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 3 SISUKORD 1 – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................5 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ..........................................................................................5 1.1.1. Kehtivad õigusaktid .............................................................................................................................5 1.1.2. Arengukavad ja -strateegiad ................................................................................................................5 1.1.3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud)................................................................................................................................................5 1.1.4. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid ........................................................................5 1.1.5. Eesti Standardid ...................................................................................................................................6 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ....................................................................................6 2.1. Seadusjärgsed kitsendused ......................................................................................................................... 8 2.1.1. Maxima Logistikakeskuse ohtlik ala ...................................................................................................8 2.2. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................ 9 3. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ...................................................................................................................................................................10 4. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS .......................................................11 4.1. Planeeringu eesmärk algatamisel.............................................................................................................. 11 4.2. Planeeringu eesmärkide vastavus kehtivale üldplaneeringule ................................................................ 12 4.3. Planeeringu eesmärgid kehtestamisel ...................................................................................................... 14 5. PLANEERINGUALA LAHENDUS ...............................................................................................................14 5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad ............................................................................................................. 14 5.2. Planeeringuala krundijaotus ....................................................................................................................... 14 5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted ............................................................................ 15 5.4. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................................................... 15 5.5. Arhitektuurse lahenduse hindamine .......................................................................................................... 17 5.5.1. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ............................................................................................19 5.6. Avaliku ruumi nõuded ................................................................................................................................. 19 5.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ....................................................................................... 20 5.8. Miljööväärtuslikud alad ............................................................................................................................... 21 5.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 21 5.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ...................................................................................................... 23 5.10.1. Veevarustus .....................................................................................................................................23 5.10.2. Kanalisatsioonivarustus ..................................................................................................................24 5.10.3. Päikesepaneelide paigalduse tingimused .......................................................................................24 5.10.4. Elektrivarustus .................................................................................................................................24 5.10.5. Sidevarustus ....................................................................................................................................25 5.10.6. Soojavarustus ..................................................................................................................................26 5.11. Kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted ........................................................................................... 27 5.11.1. Jäätmed ...........................................................................................................................................28 5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed ................................................................................... 28 5.13. Kaitsealused objektid ............................................................................................................................... 32 5.14. Keskkonnatingimused .............................................................................................................................. 32 5.14.1. Mürahinnang ....................................................................................................................................33 5.14.2. Põhjavesi ..........................................................................................................................................34 5.15. Tuleohutuse tagamine .............................................................................................................................. 34 5.16. Servituutide vajaduse määramine ........................................................................................................... 35 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ...........................................................35 7. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE .............................................................................................................................36 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED.................................................................................36 9. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL ...................................................................................40 2 – JOONISED ............................................................................................................................................43 3 – TEHNILISED TINGIMUSED JA KOOSTATUD UURINGUD ........................................................................45 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 5 1 – SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1.1.1. Kehtivad õigusaktid ◼ „Planeerimisseadus“, jõustumine 01.07.2015; ◼ Ehitusseadustik, jõustumine 01.07.2015; ◼ Siseministri 30.03.2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; ◼ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; ◼ Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; ◼ Kiili Vallavalitsuse poolt 22.11.2022 määrusega nr 4 vastu võetud „Kiili valla detailplaneeringukohaste ja planeeringlahenduse elluviimiseks vajalike ja sellega seotud rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“. ◼ Kiili Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5 „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded“; ◼ Kiili Vallavalitsuse 16.01.2024 korraldus nr 18 „Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringu koostamise algatamine“ ja lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. 1.1.2. Arengukavad ja -strateegiad ◼ Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud „Kiili valla üldplaneering“; ◼ Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10 algatatud „Kiili valla üldplaneering“; ◼ Kiili valla arengukava 2024-2035 (Kiili Vallavolikogu 19.10.2023 määrus nr 11). 1.1.3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud) ◼ Geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500, koostas 16.02.2022 Geodeesia24 OÜ, töö nr 5908-22. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis; ◼ Geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500 Vaela tee 55 katastriüksuse osas, koostas 28.01.2025 Geodeesia24 OÜ, töö nr 10211-25. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis; ◼ Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 kinnistu detailplaneeringu sademevee puhverdamise eksperthinnang, Kobras OÜ töö nr 2025-034 04.02.2025; ◼ Liiklusmüra hinnang, logistikahooned, Vaela küla detailplaneering, Kajaja Acoustics OÜ töö nr 25035-01; ◼ Sirin arenduse liiklusskeem, Vaela küla, Kiili vald, Harjumaa, Teedeprojekt OÜ 26.02.2025 töö nr T00125. 1.1.4. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid ◼ Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrus nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“; ◼ „Tuleohutuse seadus“, vastu võetud 05.05.2010; ◼ „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 30.03.2017 määrus nr 17; ◼ „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord“, siseministri 18.02.2021 määrus nr 10; ◼ Transpordiameti 11.03.2022 otsusega nr 1.1-7/22/64 kinnitatud juhend „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“; ◼ Transpordiameti juhend MA 2018-015 „ Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“. 6 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 1.1.5. Eesti Standardid ◼ Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; ◼ Eesti Standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; ◼ Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“. 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringuala asub Harjumaal Kiili vallas Vaela külas. Planeeritav ala piirneb põhjast riigimaantee kõrvalmaanteega 11 Tallinna ringtee (km 15,32-15,34) ja idast riigimaantee kõrvalmaanteega 11506 Vaela tee km 0,67-0,73. Vaela tee on ühendatud riigiteega 11115 ja Kurna liiklussõlmega läbi T-kujulise lihtristmiku km 4,56. Vaela tee 59 katastriüksusel on olemasolev juurdepääs riigiteelt 11506 km 0,67, mis jääb jalakäijate viadukti pealesõidule. Aidamehe ja Hansu katastriüksused ei ole seotud teedevõrguga. Läänest piirneb planeeringuala haritavate põllumaadega, lõunast põllumaaga Aidamehe katastriüksuse ulatuses ja 02.01.2018 kehtestatud „Mardi detailplaneeringu“ alusel kavandatud elamumaa kruntidega Hansu katastriüksuse ulatuses, vaata Skeem 1. Skeem 1. Maa-ja Ruumiameti väljavõte. Planeeringuala on tähistatud roosa piirjoonega. Tabel 1. Planeeringuala moodustavad katastriüksused Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala Hansu 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% 50059.0 m² Aidamehe 30401:001:1166 Maatulundusmaa 100% 39991.0 m² Vaela tee 59 30401:001:2019 Maatulundusmaa 100% 16892.0 m² 11 Tallinna ringtee 30401:001:2020 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on katastriüksusest haaratud 425 m² suurune osa Kergliiklustee T32 30401:001:1702 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on katastriüksusest haaratud 410 m² suurune osa PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 7 Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala 11115 Kurna-Tuhala 30401:003:0228 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on tee katastriüksusest haaratud 5780 m² suurune osa Jalgtee 30401:001:2027 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on katastriüksusest haaratud 1349 m² suurune osa Saare 30501:001:0063 Maatulundusmaa 100% Planeeringualasse on katastriüksusest haaratud 1441 m² suurune osa Tominga 30401:001:1121 Maatulundusmaa 100% Planeeringualasse on katastriüksusest haaratud 485 m² suurune osa Kergliiklustee T33 30401:001:1722 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on katastriüksusest haaratud 66 m² suurune osa Kergliiklustee T34 30501:001:0064 Transpordimaa 100% Planeeringualasse on katastriüksusest haaratud 175 m² suurune osa Planeeringuala pindala on ca 12,0 ha. Tabel 2. Planeeringuala naabrid Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Tillupõllu 30401:001:1951 Maatulundusmaa 100% Tillupõllu 30401:001:1949 Maatulundusmaa 100% 11 Tallinna ringtee 30401:001:2020 Transpordimaa 100% 11 Tallinna ringtee 30401:001:1950 Transpordimaa 100% 11 Tallinna ringtee 30401:001:1646 Transpordimaa 100% Vaela tee 44 30401:001:2876 Elamumaa 100% Vaela tee 49 30401:001:1021 Elamumaa 100% Vaela tee 45 30401:001:0049 Elamumaa 100% Vaela tee 43 30401:001:1295 Elamumaa 100% Vaela tee 40 30401:001:2026 Maatulundusmaa 100% Vaela tee 42 30401:001:2875 Elamumaa 100% 11115 Kurna-Tuhala tee 65301:001:3110 Transpordimaa 100% Tominga 30401:001:1121 Maatulundusmaa 100% Saare 30501:001:0063 Maatulundusmaa 100% 8 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Kergliiklustee T34 30501:001:0064 Transpordimaa 100% Kergliiklustee T33 30401:001:1722 Transpordimaa 100% Vaela tee 51 30401:001:1022 Elamumaa 100% Vaela tee 53 30401:001:0195 Elamumaa 100% Vaela tee 57 30501:001:0606 Tootmismaa 100% Vaela tee 57a 30501:001:0542 Tootmismaa 100% Vaela tee 55 30501:001:0540 Tootmismaa 100% Vaela tee 47 30401:001:1019 Maatulundusmaa 100% Vaela tee 43a 30401:001:2523 Maatulundusmaa 100% Magnoolia tee 11 30501:001:0334 Elamumaa 100% Magnoolia tee T2 30501:001:0333 Transpordimaa 100% Vikmari 30401:001:0943 Elamumaa 100% Tootsi 30401:001:1165 Maatulundusmaa 100% Minna 30401:001:1692 Maatulundusmaa 100% Ringi 30401:001:1511 Maatulundusmaa 100% 2.1. Seadusjärgsed kitsendused Planeeringualale ulatuvad või sellel asuvad järgmised seadustest tulenevad piirangud: Tabel 3. Kitsendused Kitsenduse mõjuala Ulatus (m²) Seotud kitsendusi põhjustava objekti nähtus Veehaarde sanitaarkaitseala 3495 puurkaev PRK0004911 R= 50 m Tee kaitsevöönd 7398 riigimaantee põhimaantee 11 Tallinna ringtee osas 50 m laiune ala ning riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Vaela tee osas 30 m laiune ala sõidutee äärmise rea välisservast mõõdetuna Elektripaigaldise kaitsevöönd 55 elektri kõrgepinge maakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m Sideehitise kaitsevöönd 12 sidekaabli kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m Maaparandussüsteemi 22956 Maaparandusehitise reguleeriv võrk 4109450020100 reguleeriv võrk Saire (ehitamise aasta 1982) Ohtlik ala (ammoniaak- 109 706 C-kategooria ohtliku ettevõtte Maxima Eesti OÜ mürgistus) R= 1700 m Maxima Logistikakeskuse külmhoone 2.1.1. Maxima Logistikakeskuse ohtlik ala Planeeringuala jääb täies ulatuses C-kategooria ohtliku ettevõtte R= 1700 m ohtliku ala raadiusesse. Käesolevas peatükis on antud ülevaade Maxima Logistikakeskusele koostatud riskianalüüsist. Ülevaade ohualadest: Ammoniaagimahuti lekke korral tekkivad ohualad: Eriti ohtlik ala – 194 m; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 9 Väga ohtlik ala – 660 m; Ohtlik ala – 1700 m. R= 1700 m on tegemist kõige raskema õnnetuse stsenaariumiga, mille esinemistõenäosust on hinnatatud klassile „Väike“ kuuluvaks (esinemistõenäosus ühe aasta jooksul: >0,05% kuni 0,5%). Hinnangu andmisel esinemistõenäosusele on arvesse võetud järgmised objektiivsed asjaolud: ◼ arvutuse objektiks olev ammoniaagimahuti paikneb hoones sees; ◼ normaalsetel tingimustel ammoniaagimahuti hoiukoha uks on suletud ja lukus; ◼ arvutuse aluseks on mahuti hermeetilisuse kadu olulisel määral (tegemist ei ole pihkumise stsenaariumiga, vaid aine väljavooluga); ◼ arvutuse aluseks olev ammoniaagi kogus on maksimaalne võimalik kogus, mida süsteemi töö ajal mahutis ei esine (aine esineb arvestatavas koguses süsteemi torustikus. Võimaliku õnnetuse korral torustiku automaatselt isoleeritakse mahutist, vähendades sellega lekkiva aine kogust ning seega ka ohualade ulatust). Vaadeldud R= 1700 m ohualaga õnnetuse tekkimiseks on vajalik mitme eelduse täitmine (mahuti peab kaotama oma hermeetilisust olulisel määral, õnnetuse toimumise hetkel peab mahutis olema maksimaalselt võimalik aine kogus ning mahuti hoiukoha uks peab jääma avatuks jaks, mil aine väljub mahutist. Kui kasvõi üks nimetatud eeldustest ei täitu või täitub osaliselt, siis vaadeldud õnnetust arvutatud ohualadega ei toimu või kui toimub, siis väiksemate ohualadega. Ülevaade Maxima Logistikakeskuse ohust teavitamise süsteemist: Ohust teavitamiseks Õlleköögi tee 24 (65301:001:2822) kinnistul on rajatud varajase hoiatamise süsteem. 2.2. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala hõlmab tervenisti või osaliselt Aidamehe (30401:001:1166), Hansu (30401:001:0369), Vaela tee 59 (30401:001:2019), 11115 Kurna-Tuhala tee (30401:003:0228), 11 Tallinna ringtee (30401:001:2020), Kergliiklustee T32 (30401:001:1702), Kergliiklustee T34 (30501:001:0064), Kergliiklustee T33 (30401:001:1722), Saare (30501:001:0063), Tominga (30401:001:1121) ning Jalgtee (30401:001:2027) katastriüksuseid. Aidamehe katastriüksuse läänepoolne osa jääb 4109450020100 Saire maaparandusehitise reguleeriva võrgu alale. Katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-ja Ruumiameti andmetel on: haritav maa 39506.0 m², muu maa 485.0 m². Hansu katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on samuti maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa-ja Ruumiameti andmetel on: haritav maa 48003.0 m², muu maa 455.0 m², metsamaa 1601.0 m². Vaela tee 59 katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on samuti maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa- ja Ruumiameti andmetel on: haritav maa 4957.0 m², muu maa 3774.0 m², metsamaa 535.0 m², looduslik rohumaa 7626.0 m². 11115 Kurna-Tuhala tee planeeringualasse jääval osal kulgeb olemasolev kaherealine ja kahesuunalise liiklusega kõrvalmaantee 11506 Vaela tee. 11 Tallinna ringtee planeeringualasse jääval osal kulgeb olemasolev avaliku kasutusega 11863 Vaelasilla kergliiklustee. Kergliiklustee T32 planeeringualasse jääval osal kulgeb olemasolev avaliku kasutusega 3040054 Kangru - Vaela kergliiklustee ning mitteavalik 3040415 Pärna tee lõik 1 juurdepääsutee. Kergliiklustee T33 ja Kergliiklustee T34 planeeringualasse jääval osal kulgeb olemasolev avaliku kasutusega 3040054 Kangru - Vaela kergliiklustee. Saare ja Tominga katastriüksuste planeeringualasse jäävad osad on hoonestamata põllumaa, kuid kuhu on koostamisel veekeskuse rajamiseks detailplaneering. Vaela tee 59 katastriüksuse kagunurka lõikab seda läbiv sidemaakaabel. Katastriüksust kitsendavad olemasoleva sidekaabli ja kõrgepinge elektimaakaabelliini kaitsevööndid koridoris laiusega 2 m, avalikult kasutatava tee kaitsevööndi 30 m ja 50 m tsoonid ning Vaela tee 57 katastriüksusel asuva puurkaev-pumpla PRK0004911 R= 50 m sanitaarkaitsetsoon. Hansu katastriüksuse idanurka koormab Vaela tee 57 10 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering katastriüksusel kulgeva sidemaakaabli kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m. Aidamahe katastriüksusel kulgevad olemasolevad maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu drenaazitorud. „Harju maakonnaplaneering 2030+“, mis on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/78, järgi jääb planeeringuala „väärtuslikule põllumaale“. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade (VPM) kasutamiseks ja säilitamiseks ning kajastatud esialgse informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Harju maakonnas. Üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja üldplaneeringute koostamiseks: ◼ Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks. ◼ Üldplaneeringuga võib määrata täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid. Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt, kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt ning maanteede planeeritavatest trassikoridoridest). Kehtivas „Kiili valla üldplaneeringus“ on planeeringualale jääv osa määratud rajatavale tootmis- ja/või ärihoonete maale. Maapind planeeringualal on tasane, langedes maantee suunas, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 47,01 m Aidamehe katastriüksuse loodenurgas kuni 52,84 m Vaela tee 59 katastriüksuse lõunaosas. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS Planeeringualasse jäävast Vaela tee 59 katastriüksusest lõunasse jäävad olemasolevad tootmismaad- Vaela tee 57 (30501:001:0606) aadressil tegutseb OÜ Kiili Betoon, mis tegeleb betoonist valmistatud aia- ja linnadisaini väikeelementide, infrastruktuuri- ja ehitusdetailide tootmisega. Samal aadressil tegutseb ka treilerirent. Vaela tee 57a katastriüksusel asub samuti tootmishoone. Planeeritavatest äri- ja tootmishoonetest ca 150 m kaugusele itta riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Vaela tee äärde jäävad enamasti 2-korruseliste üksikelamute ja neid teenindavate abihoonetega hoonestatud elamumaa krundid. Itta jäävad lisaks 04.10.2005 kehtestatud „Pärna mü detailplaneeringu“ alusel moodustatud elamukrundid, mis tänaseks on osaliselt hoonestatud. Planeeringualast kagusse jäävad 15.11.2007 kehtestatud „Karla kinnistu detailplaneeringu“ alusel moodustatud ja tänaseks hoonestamata elamumaa krundid, planeeringualast lõunasse, teisele poole Opmani teed jäävad 15.09.2011 kehtestatud „Arise kinnistu detailplaneeringu“ alusel moodustatud ja tänaseks osaliselt hoonestatud elamumaa krundid. Alast lõunasse jäävad 02.01.2018 kehtestatud „Mardi detailplaneeringu“ alusel kavandatud elamumaa krundid, mis tänaseks on osaliselt hoonestatud. Planeeringualast ca 130 m kaugusele edelasse jäävad olemasolevad Pikkaru, Pikavälja ja Opmani tee äärsed üksik-, kaksik- ja ridaelamutega hoonestatud elamukrundid, mis on moodustatud 26.06.2008 kehtestatud „Väljaääre, Ääre, Lagemaa, Nurga, Pikavälja, Lepiku II detailplaneeringu“ alusel ning 12.02.2009 kehtestatud „Ilba I kinnistu detailplaneeringu“ alusel moodustatud elamumaa krundid, mis tänaseks on realiseerimata. Viimastest põhjapoole jäävad haritavad põllumaad. Planeeringuala ümbritsevate kehtestatud detailplaneeringute alusel on avaliku ruumina kavandatud sõidu- ja kõnniteed, osaliselt on planeeritud kõrghaljastatud üldkasutatavaid alasid. Käesoleva planeeringuga kavandatava hoonestuse mahuline analüüs lähtuvalt kontaktvööndi hoonestuse eripärast ja keskkonnast: ◼ Eelistatud asukoht ja puhvertsoonid- uute hoonete ja rajatiste paigutamisel on need viidud võimalikult kaugele olemasolevatest elamutest, planeeritud on kõrghaljastatud puhvertsoonid, et vähendadad võimalikku müra, saastet ja visuaalset mõju. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 11 ◼ Hoone suurus ja kuju- planeeritud hoone(d) jäävad olemasolevatest elamupiirkondadest põhjasuunda ehk riigimaantee kõrvalmaantee 11 Tallinna ringtee äärde. Planeeritavad hooned omavad mürasummutavat efekti, mis on positiivseks tulemuseks olemasolevatele elamutele. Riigimaantee kõrvalmaantee 11 Tallinna ringtee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus planeeringualaga piirnevas lõigus km 15,104 kuni km 18,707 on 2024. aasta loenduse andmete alusel 20 834 sõidukit, millest sõidu- ja pakiautod moodustasid 87% ehk 17 974 sõidukit, veoautod ja autobussid 4% ehk 930 sõidukit ning autorongid 9% ehk 1930 sõidukit. Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas lõigus on mõlemal sõidusuunal suvisel perioodil 120 km/h, talvisel 90 km/h. Riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Vaela tee ööpäeva keskmine liiklussagedus 2024.aasta loenduse andmete alusel on 162 sõidukit, millest sõidu- ja pakiautod olid 86% (139), veoautod ja autobussid 11% (18), autorongid 3% (5). Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas lõigus on mõlemal sõidusuunal 50 km/h. Piirkonna teed on kõvakattega ja avaliku kasutusega. Lähimad bussipeatused jäävad planeeringualast ca 500 m kaugusele itta riigimaantee kõrvalmaantee 11502 Kurna tee äärde, peatused „Kurna tee“. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud mahasõiduga olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11506 Vaela tee lähtuvalt Teedeprojekt OÜ poolt 26.02.2025 koostatud tööst nr T00125. Tee-eskiisi järgi on riigimaantee kõrvalmaantee 11 Tallinna ringtee äärde kavandatud uus kogujatee, selle kõrvale on ette nähtud kergliiklustee. 4. PLANEERINGUALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS 4.1. Planeeringu eesmärk algatamisel Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vaela külas Aidamehe (30401:001:1166), Hansu (30401:001:0369), Vaela tee 59 (30401:001:2019), 11115 Kurna-Tuhala tee (30401:003:0228), 11 Tallinna ringtee (30401:001:2020), Kergliiklustee T32 (30401:001:1702), Kergliiklustee T34 (30501:001:0064), Kergliiklustee T33 (30401:001:1722), Saare (30501:001:0063), Tominga (30401:001:1121) ning Jalgtee (30401:001:2027) katastriüksuste osaline jagamine/liitmine ja moodustatud hoonestatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse 1 äri- ja/või tootmismaa krunt, 1 tootmismaa krunt ja 3 transpordimaa krunti. Äri- ja/või tootmismaa krundile tohib ehitada min ühe kuni 3-korruselise hoone kõrgusega kuni 20,0 m ning ehitisealuse pinnaga kuni 50 000 m² (hoonestustihedus kuni 1,23, krundi täisehituse protsent kuni 61%). Plan. krundi pos 1 minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala. Kruntide arv ja suurus võivad täpsustuda detailplaneeringu koostamise käigus (kruntide arvu suurenemisel ehitusõigus ei suurene). Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Arendajal tuleb esitada vähemalt 3 alternatiivset piisavalt erinevat eskiislahendust. Kiili vald ja huvitatud isik moodustatavad komisjoni eskiislahenduste arutamiseks ja asukohta paremini sobiva eskiisi leidmiseks. Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on vajalik kavandada piisava laiusega kõrghaljastatud puhvervöönd või rajada häiringu levikut takistav piire. Kaitsev piire või puhverala rajada häiringut põhjustava objekti territooriumile. Detailplaneeringu ligipääsu lahenduse aluseks tuleb võtta Teedeprojekt OÜ poolt koostatud Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala km 2,196–4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000–0,550 eskiisprojekt. Täpsem lahendus on esitatud punktis 3.3.5 (Ristumine riigiteega nr 11502 Kurna tee). Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on välja ehitada ringristmik vastavalt eelpool mainitud Teedeprojekt OÜ eskiisprojektile. 12 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga lahendatakse lisaks kruntide varustamine tehnovõrkudega ning antakse maa-ala haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtteline lahendus. 4.2. Planeeringu eesmärkide vastavus kehtivale üldplaneeringule Planeeringuala asub kehtiva „Kiili valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26) kohaselt tootmismaal, mille kõrvalotstarbeks on määratud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (vaata Skeem 2), Hansu katastriüksuse lõunaosa jääb vähesel määral võimalikule EV- väikeelamumaa arengualale. Üldplaneeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud maakasutuse kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Planeeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud maakasutuse kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam. Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Kiili valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.2.4.3 „Planeeritav maakasutus“, tootmismaa (T): ◼ Maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa (T). Lubatud on maakastuse kõrvalotstarve – ärimaa (Ä) – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused. ◼ Tootmistehnoloogia korraldada selliselt, et tootmismaa piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole lubatud määra. Perspektiivis muuta kõigi vallas paiknevate tootmisettevõtete tehnoloogia keskkonda mittehäirivaks. ◼ Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada kõrghaljastusena. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.2.4.3 „Planeeritav maakasutus“, kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B): ◼ Maakasutuse juhtotstarve on kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 13 ◼ Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides või ühisparklatena. ◼ Ärihoonete ümbrused kujundada heakorrastatud haljasalaks. ◼ Kuna valla arengu huvides pole otstarbekas haljastusega alasid kinni ehitada ärihoonetega, määrata sellistele aladele täpsustatud juhtotstarve haljastatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (BH). ◼ Haljastatud ja elanikele avalikus kasutuses vajalikel puhkeväärtuslikel aladel on võimalik vastavalt detailsemale krundi plaanile lubada puhkemajandust teenindavaid ehitisi (sh väike- ja ajut isi ehitisi), mis kuuluvad antud üldplaneeringu põhimõtete järgi büroo-, teenindus ja ärihoonete maa alla. ◼ Juba haljastatud aladel ehitamiseks kehtestatakse eritingimused: nt 20% krundist on ehitusala, 80% hoonete juurde kuuluv haljastatud ala hoonet ümbritseva haljasalana. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 2.2.4.3 „Planeeritav maakasutus“, väikeelamumaa (EV): ◼ Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP). ◼ Elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam. ◼ Elamuala tähendab ala, mille peamiseks maakasutuse viisiks on elamumaa ja sellega seonduvad kasutusviisid: äri, liiklus, haljastus jne. Hansu katastriüksuse lõunaosa jääb kehtiva üldplaneeringuga määratud EV- väikeelamumaa võimalikule arengualale, mille pindala on 134 179 m² (Skeemil 3 markeeritud roosa viirutusega). Vastavalt üldplaneeringule peab väikeelamumaa juhtotstarve moodustama minimaalselt 60% ja kõrvalsihtotstarve võib moodustada kuni 40%. Hansu katastriüksuse osale jääva EV-ala suurus on 18 790 m² (Skeemil 3 markeeritud helesinise täisvärviga), mis moodustab 14% kõrvalsihtotstarvet kogu EV-alast ehk üldplaneeringu nõudega on käesoleva planeeringu puhul arvestatud. Skeem 3. EV- väikeelamumaa võimalik arenguala (roosa viirutus) ja Hansu kinnistule jääva EV-ala (helesinine täisvärv). Planeeritava ala näol on tegemist maateeäärse alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures ulatuses äri- ja/või tootmismaa funktsiooniga. Arvestades planeeritava ala lähiümbruse olemasolevat maakasutust ja juba eksisteerivaid mõjusid, sobib planeeritav ala hoonestamiseks. Planeeritava ala lähiümbrus on juba mõjutatud riigimaantee lähedusest ja piirkonnas eksisteerivast äri-tootmistegevusest ning neist tulenevast liikluskoormusest ja visuaalsest mõjust, valgusreostusest, saasteainetest ja mürast. 14 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Detailplaneeringu elluviimine ei suurenda neid mõjusid määral, mida saaks planeeritava ala paiknemist arvestades pidada eelduslikult oluliseks. Eelnevale tuginevalt on käesolev detailplaneering kehtiva üldplaneeringu kohane. 4.3. Planeeringu eesmärgid kehtestamisel Detailplaneeringu koostamise käigus täpsustusid ja osaliselt muutusid planeeringu eesmärgid võrreldes algatamisel sõnastatud lähteülesandega. Muudatused puudutavad planeeringuala ligipääsulahendust ja liikluskorralduse põhimõtteid, mis täienesid menetluse käigus läbiviidud uuringute ning asjakohaste spetsialistide hinnangute tulemusel. Planeeringu algatamisel oli eesmärgiks kavandada planeeringualale juurdepääs lähtudes Teedeprojekt OÜ töö nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,196-4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000- 0,550“ eskiislahendusest. Menetluse käigus selgus, et algselt kavandatud ligipääsulahenduse realiseerimine ostuks keeruliseks ning puudutaks mitmeid eraomanikke ning planeeringu kehtestamise järgsesse realiseerimise ajaaknasse kõik vajalikud tegevused uue tee rajamiseks ei mahuks. Ligipääsulahenduse muutmise vajadus tulenes eelkõige järgmistest asjaoludest: ◼ täpsustunud liikluskoormuse prognoosidest ja liiklusmõjude hindamisest, mille kohaselt oleks algne lahendus suunanud suure osa raskeveokite liiklusest elamualade lähedusse ning üle eraomandis olevate eramute; ◼ Transpordiameti ning teedeprojekteerimise eriala spetsialistide seisukohtadest, mille kohaselt on vajalik lahendada planeeringuala teenindamine tervikliku kogujatee süsteemi kaudu, arvestades riigimaantee ohutusnõudeid ja ristmike vahekaugusi; ◼ vajadusest viia planeeringulahendus kooskõlla piirkonna pikaajaliste liikuvuse arengusuundadega, sealhulgas kergliikluse sidususe ja liiklusohutuse parandamisega; ◼ avaliku huvi kaalutlustest tulenevast eesmärgist vähendada planeeringu elluviimisest tulenevat negatiivset mõju olemasolevatele eramutele. Seetõttu kujunes detailplaneeringu kehtestamisel eesmärgiks mitte üksnes hoonestusõiguse määramine, vaid ka piirkonna liikluskorralduse ja ligipääsude terviklik ümbermõtestamine, mille tulemusel kavandatakse planeeringualale uus kogujatee, mis suunab raskeveokite liikluse eemale Opmani tee elamupiirkonnast ning kasutab planeeringualale ligipääsuks olemasolevat, raskeliikluse jaoks sobilikku Vaela teed. Muudatused planeeringu eesmärkides ei muuda detailplaneeringu põhisisu ega selle vastavust kehtivale üldplaneeringule, vaid täpsustavad ja parandavad lahendust selliselt, et planeeringu elluviimine oleks pikaajaliselt toimiv, ohutu ja ümbritsevasse keskkonda sobituv. 5. PLANEERINGUALA LAHENDUS 5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritud maa-ala suurus- 12 ha. Kavandatud kruntide arv- 4. Krunditud maa bilanss- Ä ja/või T 101 196 m² (86%), L 100% 15 877 m² (14%). 5.2. Planeeringuala krundijaotus Planeeringulahendusega nähakse ette Aidamehe (30401:001:1166), Hansu (30401:001:0369), Vaela tee 59 (30401:001:2019), 11115 Kurna-Tuhala tee (30401:003:0228), 11 Tallinna ringtee (30401:001:2020), Kergliiklustee T32 (30401:001:1702), Kergliiklustee T34 (30501:001:0064), Kergliiklustee T33 (30401:001:1722), Saare (30501:001:0063), Tominga (30401:001:1121) ning Jalgtee (30401:001:2027) katastriüksuste piiri, suuruse ja sihtotstarbe osaline muutmine. 1115 Kurna-Tuhala tee (30401:003:0228), 11 Tallinna ringtee PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 15 (30401:001:2020), Kergliiklustee T32 (30401:001:1702), Kergliiklustee T34 (30501:001:0064), Kergliiklustee T33 (30401:001:1722) katastriüksuste lõikudest on ette nähtud moodustada transpordimaa krunt pos 3, Saare (30501:001:0063), Tominga (30401:001:1121) ning Jalgtee (30401:001:2027) katastriüksuste lõikudest moodustatakse plan. transpordimaa krunt pos 4. Planeeringualas olevatest katastriüksustest on ette nähtud moodustada 4 uut krunti: Pos 1 krunt- sihtotstarve äri- ja/või tootmismaa, pindala 101 196 m²; Pos 2 krunt- sihtotstarve transpordimaa, pindala 5746 m²; Pos 3 krunt- sihtotstarve transpordimaa, pindala 6856 m²; Pos 4 krunt- sihtotstarve transpordimaa, pindala 3275 m². Planeeritav krundijaotus on tabelina ja graafiliselt kujutatud joonisel 4- Põhijoonis. 5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted Plan. krundi pos 1 hoonestusala on kavandatud 4 m kaugusele planeeritud krundi piirist Vaela ee 57 ja 57a, Vaela tee 47 ning Tootsi kinnituga piirnevas lõigus, Ringi ja Tillupõllu kinnistuga piirnevas osas on hoonestusala kavandatud plan. krundi piirile (selle osas on võetud kinnistu omaniku nõusolek, vt kooskõlastus 6), Vaela tee 43a, Magnoolia tee 11, Vikmari kinnistutest on plan. hoonestusala kavandatud 13,5 m kaugusele. 13,5 m tsoon on ette nähtud kohustusliku kõrghaljastusega puhveralaks, mis eraldab kavandatava äri/tootmisala planeeringualast lõunas asuvast elamualast. Puhveralal ei ole lubatud hoonete ega parkimisalade rajamine ning see tuleb kujundada mitmerindelise kõrghaljastusena. Planeeringuga on plan. krundile pos 1 ette nähtud võimalus rajada kuni ühekorruseline valvurihoone krundi peamise juurdepääsu ja kogujateelt mahasõidu vahetusse lähedusse. Valvurihoone eesmärk on tagada territooriumi ligipääsukontroll ning suurendada turvalisust ja tööprotsesside sujuvust. Valvurihoonele on ette nähtud hoonestusala, mis on kavandatud 4 m kaugusele Tillupõllu kinnistust, muus osas on hoonestusala paigutamisel ja suurusel arvestatud kogujateelt mahasõidu ruumivajadusega. Autojuhtide puhkehoone hoonestusala on kavandatud, lähtudes veoautode parkimisvajaduse maa-ala suurusest. Kõik plan. hoonestusalad on kavandatud, arvestades riigitee kaitsevööndeid. Plan. hoonestusalad on graafiliselt kajastatud joonisel 4- Põhijoonis. 5.4. Krundi ehitusõigus Ehitusõiguse tabel on kajastatud joonisel 4- Põhijoonis. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Plan. krundile pos 1 uuelt kogujateelt mahasõidu juurde on kavandatud 1-korruseline valvurihoone ning veoautode parkla juurde autojuhtidele mõeldud puhkeruumid. Käesoleva planeeringuga on soovituslik alale rajada kaasaegsetele nõuetele vastavad äri- ja/või tootmishooned, milles kasutakse keskkonnasõbralikke lahendusi: hooned omavad tulevikus BREEAM (Building Research Establishment's Environmental Assessment Method) sertifikaati. BREEAM-sertifikaat on maailma juhtiv teaduspõhine kinnisvara jätkusuutlikkuse standard, mis tugineb hoone keskkonnasäästlikkuse standardiseeritud hindamissüsteemil. Keskkonnasäästlik ehitustegevus ja BREEAM-sertifikaat võimaldavad vähendada planeeritud hoonete halduskulusid. Planeeringuga on alale lubatud rajada järgmised äri- ja/või tootmistegevused: e-kaubandus, postiteenused, kergetööstus, hulgimüük, transport ja logistika, jaekaubandus vm keskkonda mittehäiriv tegevus. Elamualade läheduses on keelatud äri- ja tootmistegevused, mis tekitavad normatiivset taset ületavat müra, õhu- ja veesaastet, vibratsiooni, lõhnu või muid häiringuid, mis võivad häirida elamukvaliteeti. 16 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Võimaliku tootmistegevuse tehnoloogiline kirjeldus Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikku tootmistegevuse tehnoloogiat, mis sobib planeeringus lubatud tegevustega eeldusel, et tegemist on keskkonda mittehäiriva, kaasaegse ja energiatõhusa tootmistegevusega (BREEAMi või sarnaste keskkonnastandardite kontekstis). Täpne tehnoloogiline kirjeldus antakse projekti koostamise käigus. E-kaubanduse ja jaekaubanduse logistikatehnoloogia: ◼ Automatiseeritud lao- ja komplekteerimissüsteemid: Kauba liikumist juhivad konveierliinid, robottõstukid ja skaneerimissüsteemid. ◼ Tarkvarapõhine laohaldus (WMS), mis võimaldab reaalajas jälgida kaupade liikumist, optimeerida lao täituvust ja vähendada raiskamist. ◼ Tellimuste pakendamine ja sorteerimine toimub robotiseeritud töökohtades, vähendades manuaalset tööd ja vigade tekkimise riski. ◼ Energiatõhus valgustus ja küttelahendused (nt LED, kaugjuhitav ventilatsioon, päikesepaneelide integreeritus katusele). Posti- ja kullerteenused: ◼ Sorteerimisliinid ja skaneerimisseadmed, mis tuvastavad pakke ning suunavad need õigesse kanali. ◼ Elektrooniline siltide printimine ja automaatne paki mõõtmine, et kiirendada postiprotsessi ja vähendada inimlikku eksimust. ◼ Vajadusel elektrisõidukite laadimistaristu, kui teenust osutatakse keskkonnasõbralike sõidukitega. Kergetööstuse tootmine (nt elektroonika, mööbel, pakendid): ◼ CNC-töötlusseadmed, laserlõikurid või 3D-printerid toodete täpseks valmistamiseks väikse keskkonnamõjuga. ◼ Komplekteerimisliinid väikemoodulite või osade ühendamiseks. ◼ Kasutatakse madala mürataseme ja heitgaasivabade tehnoloogiate kombinatsiooni (nt vaakumhaardega manipulaatorid, tolmukogurid, vähesaastavad liimimis- või keevitusseadmed). ◼ Jääkainete kogumissüsteemid ja nende taaskasutus vastavalt ringmajanduse põhimõtetele. Hulgimüük ja tootmisega seotud ladustamine: ◼ Külm- või soojalaod sõltuvalt toodete iseloomust (toidud, elektroonika, rõivad jms). ◼ Automatiseeritud riiul- ja korvisüsteemid kõrguse ja pinna optimeerimiseks. ◼ Transporditeede planeerimine ohutu ja efektiivse liikumise tagamiseks (sh tõstukite ja inimeste liikumise eraldatus). Transport ja logistika: ◼ Digitaalselt juhitud laoterminalid, kus andurite ja kaamerate abil juhitakse kaupade laadimist ja mahalaadimist. ◼ Optimeeritud sõidukite parkimisskeemid, laadimisbokside integreerimine ja veokite kütusekulu juhtimine. ◼ Logistikapargi energiatõhus küte, valgustus ja hooneautomaatika, nt BMS-süsteemid. Planeeringuga ei ole alale lubatud järgmised tegevused: ◼ Suuremahuline tootmine, mis tekitab olulist õhu- või mürasaastet (nt metallurgia, keemia- või puidutööstus, plastitööstus); ◼ Loomakasvatus, kalatööstus; ◼ Tegevused, mis tekitavad ohtlikke jäätmeid (nt akude tootmine, keemilised laborid). Plan. krunt pos 3, pos 4 ja pos 5 on kavandatud persp. kogujamaantee aluseks avalikult kasutatavaks maaks. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 17 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Rajatised Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist. Rajatise ehitamisel tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Rajatise juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Rajatiste asukoht tuleb kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega. Erandina võib rajatisi ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatis peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. 5.5. Arhitektuurse lahenduse hindamine Käesolevas peatükis on analüüsitud, kuidas planeerimise käigus tagada, et tehtavad otsused ei kahjustaks olemasolevate naaberkinnistute omanike õigusi ega põhjustaks neile püsivat negatiivset mõju. 1. Elukeskkonna parendamise aspektid Elukeskkonna parandamine toimub terviklikult ja mitmetasandiliselt: ◼ Loodus- ja rohealad: rohealade integreerimine keskkonnas tõstab ruumikvaliteeti, vähendab planeeringuala soojussaare efekti ja pakub puhkevõimalusi. Planeeringuga on ette nähtud kohustusliku 13,5 m laiuse kõrghaljastatud puhverala rajamine Hansu katastriüksuse lõuna- ja idaossa, et vähendada plan. äri- ja tootmishoonetest tulenevat võimalikku häiringut. Planeeritavad kõrghaljastatud alad pakuvad lisaks puhkevõimalusi plan. hoonetes töötavatele inimestele ning sademevee kohapealset immutamist. ◼ Liikuvuskeskkond: jalakäijate ja ratturite jaoks atraktiivne, ohutu ja loogiline liikumisvõrgustik aitab suurendada keskkonna sidusust ja terviklikkust. Käesoleva planeeringuga on ette nähtud riigimaantee kõrvalmaanteede 11502 Kurna tee ja 11115 Kurna-Tuhala tee ristmiku ümberehitamine ning ühendustee rajamine riigimaantee kõrvalmaanteega 11506 Vaela tee. Lisaks on kavandatud uue kogujatee kulgemine riigimaantee kõrvalmaanteega 11 Tallinna ringtee paraleelselt. Uus liikluslahendus vastab tänapäevastele normidele, on ohutu ja tulevikku vaatav, arvestab planeeringust lisanduva liikluskoormusega ning viib liikluse Opmani tee äärsetest elamutest eemale. Kuna liikluskoormus piirkonnas planeeringu elluviimisel suureneb, on planeeringuga ette nähtud alljärgnevad leevendusmeetmed, et vältida piirkonna elanikele tõusvast liiklussagedusest põhjustatud kahju tekitamist: • Kavandatavad teed ja parklad on ette nähtud tolmuvastaste pinnakatetega, et vähendada õhusaaste tekkimist. • Planeering teeb ettepaneku vähendada Vaela tee planeeringualas olevas lõigus kiirusepiirang 30 km/h-ni, mis vähendaks müra, vibratsiooni ja liiklusohtlikkust. • Planeeringuga kavandatud uue kogujatee äärde on ette nähtud kergliiklustee, mis pikendab olemasolevat kergliiklustaristut ning suurendab elanike liikuvusvõimalusi. • Tee-eskiisiga on ettenähtud ülekäigurajad vajalikesse kohtadesse, mis võimaldavad jalakäijate ohutumat liikumist ning toimivad lisaks liiklustrahustava meetmena. 18 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering • Liiklusmüra hinnangu tulemusel on keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuse nõuded planeeringuala mõjualas olevatel lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud. Vaela tee 44 katastriüksusel asuva eluhoone fassaadidele mõjuvad kõrged müratasemed on tingitud kõrge liikluskoormusega Tallinna ringteest. Vaadeldud võimalikud hoonestuse alternatiivid lähimatele müratundlikele hoonetele mõjuvaid müratasemeid ei mõjutanud. Planeeringuala peamine mõju lähimatele hoonetele on tingitud logistikahooneid teenindava transpordi poolt põhjustatud Vaela tee liikluskoormuse kasvust. Liikluse suurenemine iseenesest ei pruugi tingimata kaasa tuua elukeskkonna halvenemist, kui liikluskorraldus on kavandatud inimmõõtmeliselt ning leevendusmeetmeid rakendatakse sihipäraselt. ◼ Kliimatingimused ja energiatõhusus- uute hoonete rajamisel on oluline lähtuda energiaefektiivsuse ja kestlikkuse aspektidest, misläbi on võimalik parandada hoonete energiatõhustust ja vähendada nende jalajälge. Käesoleva planeeringuga on soovituslik alale rajada kaasaegsetele nõuetele vastavad äri- ja/või tootmishooned, milles kasutakse keskkonnasõbralikke lahendusi: hooned omavad tulevikus BREEAM (Building Research Establishment's Environmental Assessment Method) sertifikaati. BREEAM-sertifikaat on maailma juhtiv teaduspõhine kinnisvara jätkusuutlikkuse standard, mis tugineb hoone keskkonnasäästlikkuse standardiseeritud hindamissüsteemil. Keskkonnasäästlik ehitustegevus ja BREEAM-sertifikaat võimaldavad vähendada planeeritud hoonete halduskulusid. ◼ Müra- uued rajatavad hooned peavad vastama sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, Eesti Standardile EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Vastavalt Kajaja Acoustics OÜ poolt koostatud tööle nr 25035-01 „Liiklusmüra hinnang. Logistikahooned, Vaela küla detailplaneering” ei mõjuta planeeringuga kavandatud hooned ega liikluslahendus lähimate müratundlike hoonete tänaseid müratasemeid. ◼ Töökohtade loomine- planeeringuga kavandatu realiseerimise järgselt rajatavad hooned loovad piirkonda uusi ja kaasaegsetele tingimustele vastavaid töökohti. 2. Ruumilise keskkonna harmooniline kujundamine ja ruumikvaliteet ◼ Inimmõõtmelisus ja ruumikvaliteet: Avaliku ruumi ja hoonestuse mõõtkava peab sobima piirkonna iseloomuga. Plan. äri- ja/või tootmishoonete välimus ja disain peavad olema omavahel harmoonias. Maanteepoolsed hoonefrondid on valla visuaalseks visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet. Plan. hooned on kavandatud madalad (kuni 3-korruselised), mistõttu sobituvad nad harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. ◼ Valguse ja privaatsuse säilitamine: Plan. hooned on olemasolevatest eluhoonetest läänepool ning piisavalt kaugel, et need ei mõjuta eluhoonete insolatsiooni. Hansu katastiüksuse lõuna- ja idaossa on kavandatud kohustusliku kõrghaljastuse rajamise ala, mis pakub visuaalset eraldatust Magnoolia tänava elamuarendusest, Vaela tee äärseid elamuid eraldab planeeringualast olemasolev kõrghaljastatud ala, mis säilitab arenduse ja olemasoleva hoonestuse vahelise privaatsuse. 3. Hoonete ja rajatiste alternatiivne paigutamine ◼ Tagasihoidlikum maht või kõrgus: Planeeringu koostamise käigus on analüüsitud ning arvestatud naabruses paiknevate hoonete mahtudega ning kavandatud kuni 3-korruseline hoonemaht sobitub harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda ega tekita naaberhoonetele varjutust, vaadete sulgemist ega tugevat kontrasti olemasoleva hoonestusega. ◼ Hoonete nihutamine või pööramine: Kavandatud hoonete paigutamisel on arvestatud, et need ei halvendaks elamute insolatsiooni ega riivaks privaatsust. Planeeritud hooned jäävad olemasolevatest elamupiirkondadest põhjasuunda ehk riigimaantee kõrvalmaantee 11 Tallinna ringtee äärde. Planeeritavad hooned omavad mürasummutavat efekti, mis on positiivseks tulemuseks olemasolevatele elamutele. ◼ Funktsioonide diferentseerimine: Mürarikaste funktsioonide (nt laadimine) paigutamisel on arvestatud lähipiirkonnas paiknevaid elamuid- Magnoolia tänava elamuarenduse läheduse tõttu on planeeringuga keelatud laadimisala kavandamine Hansu katastiüksuse lõunaossa, muudes külgedes on laadimine lubatud, kuna need jäävad olemasolevatest elamutest piisavalt kaugele või kõrghaljastatud puhverala taha. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 19 Kokkuvõtte analüüsi tulemustest, lähtudes kuidas ruumilahenduses on saavutatud tasakaal erahuvi ja avaliku huvi vahel: ◼ Detailplaneeringu lahenduses on saavutatud tasakaalustatud ruumiline tervik, kus on arvestatud nii arendaja huvi, avalikku huvi (liikuvus, keskkond, töökohtade loomine) kui ka naaberkinnistute omanike õigusi ja huve. ◼ Planeeringulahendus: • parandab piirkonna elukeskkonda infrastruktuurielementide kaudu; • leevendab arendusest tulenevat potentsiaalset negatiivset mõju (sh liiklus, müra, õhusaaste, privaatsus); • kehtestab arhitektuursed ja ruumilised nõuded, mis tagavad planeeritud hoonestuse sobivuse olemasoleva ruumilise keskkonna konteksti; • seab selged kasutustingimused, nt laadimisala piirangud elamute läheduses, piirdeaedade iseloom, haljastuslahendused. 5.5.1. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Plan. krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine hoonestusalast välja. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele: ◼ Hoonestusviis: lahtine; ◼ Hoonete arv krundil: krundil pos 1 kuni 4 hoonet; ◼ Hoonete korruselisus: krundil pos 1 kuni 3 korrust; ◼ Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: krundil pos 1 kuni 20 m; ◼ Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas, kivi, betoon, metall, tellis, fassaadiplaat, plekk jne), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete seintele, katustele. Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet; ◼ Rajada planeeringualale maksimaalselt sobituvad ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustavad hooned. Hoonete projekteerimisel arvestada kõrgemate nõuetega. Ehitusprojekti staadiumis esitada arendajal vähemalt kolm eskiislahenduse tööd, seejuures vähemalt kahelt erinevalt arhitektilt; ◼ Katusekalle 0º-30º. Katusekattematerjal: plekk, rullmaterjal vms; ◼ Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi pos 1 piirile. Piirde suurim kõrgus: 2 m, piirde liik: metall-võrkaed, paneelaed. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud. Põhjendus arhitektuurinõuete seadmisele: ◼ Arhitektuurinõuded on seatud tagamaks, et: • planeeringualale kavandatav hoonestus oleks visuaalselt kooskõlas ümbritseva keskkonnaga; • maanteede äärsed hooned oleksid valla visuaalne visiitkaart ja avalikkusele esteetiliselt vastuvõetavad; • uusehitiste arhitektuur ei domineeriks ümbritsevate hoonete üle, vaid looks tervikliku ja inimmõõtmelise ruumi. ◼ Kohustuslik kõrghaljastus, piiratud korruselisus ja kvaliteetsed viimistlusmaterjalid tagavad, et plan. hoonestus sobitub olemasolevasse keskkonda ega põhjusta kontrasti, visuaalset või akustilist häiringut. 5.6. Avaliku ruumi nõuded Käesoleva detailplaneeringuga on plan. krundile pos 1 ette nähtud suletud territooriumiga logistikakeskus ning avaliku kasutusega uus kogujatee ning ringristmik. 20 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Kvaliteetse uue kogujatee/tänava loomine avaliku ruumina on oluline, et edendada säästvat ja terviklikku elukeskkonda. Avalik ruum ei ole üksnes liikumiseks. See on olemisruum, mille terviklikust toimimisest sõltub ühiskonna sidusus ja elukeskkonna kvaliteet. Tänav/tee ei ole mitte ainult liiklemise koht, vaid ka ruum, kus inimesed suhtlevad ja puhkavad. Järgnevalt on esitatud põhimõtted ja suunised kvaliteetse tänava kui avaliku ruumi loomiseks: ◼ Inimkesksed disainipõhimõtted- rõhutada inimeste mugavust ja heaolu, et tänav oleks kergesti jalutatav ja ligipääsetav. Arvestada erinevate kasutajate vajadustega. ◼ Rohealad ja haljastus- integreerida tänavaruumi haljasalasid, et luua meeldiv keskkond. Roheline infrastruktuur aitab parandada õhukvaliteeti ja vähendada müra. Selleks kasutada kohalikke taime- ja puuliike, et soodustada elurikkust ning luua meelitav ja esteetiliselt nauditav tänavaruum. ◼ Jalgrattateed ja kõnniteed- rajada jalgratta- ja kõnniteed, et soodustada inimeste liikumist. Maastikuarhitekt Liina Ollema esitas järgnevad soovitused (töö on leitav ptk 3- Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud, dokument 4): ◼ Haljasaladel kasutada mitmerindelist haljastust, sh nii leht- kui okaspuuliike ning põõsaste liike, püsikuid, lilli jm. Soovituslikult kasutada vabakujulist lahendust. Eelistada kodumaiseid liike, sh rohurinde loomisel. ◼ Elurikkuse suurendamiseks luua võimalusel minimaalselt hooldust vajavaid alasid, mida niidetakse kaks korda aastas – kevadel ja sügisel (sügisene niide viia alalt ära). ◼ Planeeritav haljastus peab jääma väljaspoole ristmike külgnähtavusala ja tagatud peab olema nõutud nähtavus ristmikel; ◼ Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete ehitamisega. ◼ Olme- ja kontorihoone juurde kujundada töötajatele n-ö rohelised puhkenurgad. ◼ Planeeritava ala idaosas, puurkaevu kaitsetsoonis ja olemasoleva veega täitunud süvendi ümber, säilitada olemasolev kõrghaljastus. ◼ Parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada katastriüksusel selle siseselt tegelikku vajadust arvestades (lähtuda nt töötajate arvust). Hoone mahust väljapoole kavandatavad jalgrattakohad näha ette varjualusega. Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte kavandada ülenormatiivset parkimist ja kavandada minimaalne vajalik hulk parkimiskohti. Parkimiskohtade vajaduse suurenemisel on võimalik kohti juurde rajada (arvestada asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel). ◼ Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega. ◼ Kõvakattega pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed, teenindusplatsid) peavad olema minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket. ◼ Territooriumi sisene liiklus peab olema turvaline, st vältida tuleb teenindava transpordi, töötajate parkla ja jalakäigualade ristumisi. Parkla(te) ja hoonete vahelised jalgteed siduda ning eristada sõiduteedest (nt erinevad pinnakatted ja/või katendi toonid). Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks, kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. ◼ Hooned tuleb visuaalselt ja ruumiliselt olemasolevasse keskkonda sobitada. Välisilme pehmendamiseks on soovitav kasutada haljastuselemente (nt vertikaalhaljastus). ◼ Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mille mõju võib ulatuda planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada täiendavat kõrghaljastust. 5.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ◼ Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 21 ◼ tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”; ◼ haljastusprojekt esitada koos hoone ehitusprojektiga; sh projektis näha ette parkimiskohtade ja -alade hajutamine kõrghaljastusega, et läbi selle või teiste toimingute vähendada soojussaarte tekkimise võimalust; ◼ kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Vastavalt ehitusseadustikule võib tee ehitusprojekte koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Transpordiamet; ◼ planeeringuala piirneb riigiteedega ja sellest tulenevat peab ehitusprojektide koostamisel arvestama olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme; ◼ Rae Vallavalitsus 19.02.2024 kirjas nr 6-1/314-1 seab tingimuseks, et Rae valla territooriumil tuleb ette näha vähemalt 2,5 m laiused sidusad jalgratta- ja/või jalgteed; ◼ Terviseamet 01.08.2023 kirjas nr 9.3-1/23/4438-2 seab tingimusteks, et maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid; tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust; ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00; ◼ Arvestades, et planeeringuala paikneb C-kategooria ohtliku ettevõtte mõjualas, tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada ohtliku ettevõtte ohualast tulenevate üldiste ohutuspõhimõtetega. Projekteerimisel tuleb tagada hoonete ja rajatiste vastavus kehtivatele tuleohutus-, tööohutus- ja evakuatsiooninõuetele ning lahendada hoonete kasutajate ohutus ehitusprojekti koosseisus. Planeeringuga ei kavandata elamuid ega muid püsivat viibimist nõudvaid tundlikke funktsioone. Täiendavad ohutusmeetmed, sealhulgas hoonete sisemised korralduslikud ja tehnilised lahendused, täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja pädevate asutuste nõuetele. Käesolev detailplaneering ei sea täiendavaid ehituskeelde ega -piiranguid võrreldes kehtiva üldplaneeringu ja õigusaktidega. 5.8. Miljööväärtuslikud alad Planeeringuala ei jää miljööväärtuslikule alale ega piirne sellega. 5.9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on kavandatud mahasõiduga olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11506 Vaela tee, mille ööpäeva keskmine liiklussagedus 2024.aasta loenduse andmete alusel on 162 sõidukit, millest sõidu- ja pakiautod olid 86% (139), veoautod ja autobussid 11% (18), autorongid 3% (5). Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) on planeeringu liikluslahenduse koostamisse kaasatud teedeprojekteerija. Uue kogujatee ja ringristmiku liikluslahendus on koostatud Teedeprojekt OÜ poolt 26.02.2025 (vt Lisa 10). Esialgne liiklusskeem on kantud joonisele 7- Ligipääsud ja kohustused, täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 22 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Teedeprojekt OÜ poolt on koostatud töö nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,196- 4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000- 0,550”. Antud töö raames on tehtud ettepanek kavandada planeeringuala lõunakülge uus kogujatee ning kergliiklustee, ringristmik riigimaantee kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala tee ja 11502 Kurna tee ristmikule ning tehtud ettepanek muuta 11506 Vaela tee tee liiki (vaata Lisa 6). Planeeringu koostamise käigus on eeltoodud kogujatee eskiislahendust täpsustatud ja muudetud- planeeringuga on plan. transpordimaa krundile pos 3 ette nähtud uus kogujatee riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Vaela tee pikendusena. Uuelt kogujateelt on ette nähtud mahasõit plan. krundile pos 1. Plan. transpordimaa krunt pos 3 on kavandatud 20 m, sellele planeeritud sõidutee 7 m, sõidutee ja kergliiklustee vaheline haljasriba 3 m ja kergliiklustee 2,5 m laiusena. Uue ringristmiku Vaela tee poolne haru on kavandatud sarnaste mõõtmetega, v.a plan. krundi pos 5 laius, mis on kavandatud 17,5 m eesmärgiga koormata võimalikult vähe Saare ja Tominga erakinnistuid neist transpordimaa krundiks pos 5 äralõigatavate maatükkidega. Plan. transpordimaa krundid pos 3, pos 4 ja pos 5 on ette nähtud avaliku kasutusega ning pärast valmimist tasuta võõrandada kohalikule omavalitsusele. Planeeringujoonistel on võimaliku lahendusena näidatud perspektiivne ühendus Tallinna ringteega, et tagada piirkonna pikaajaline liiklusvõrgu sidusus ja arenduspotentsiaal. Tallinna ringteega ühendava täiendava ligipääsu rajamise kohustus on seotud tulevaste arendustegevustega ning selle rajamine lahendatakse vastavate tulevaste detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamise käigus. Täiendava ligipääsu rajamine Tallinna ringteele (11) on järgnevate detailplaneeringute elluviimise tingimus. Tabel 4. Planeeritavate hoonete normatiivne parkimine vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.1 Detailplaneeringus ettenähtud Pos Normatiivsete Normatiivne Ehitise otstarve sõiduautode nr parkimiskohtade arvutus parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv 1 Asutused 10 000/90= 111 111 112 Tööstusettevõte/ ladu 90 000/250= 360 360 32 Kokku: 471 144 Joonisele 4- Põhijoonis on kantud illustratiivsed parkimiskohad sõidu- ja veoautodele. Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest. Planeeritava lahenduse puhul on plan. krundile pos 1 planeeritava logistikakeskuse näol tegemist suletud territooriumiga, kus saavad liikuda ja parkida ainult vastavat luba/õigust omavad sõidukid. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete tegelik kasutajate arv. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel parkimist ja tagurdamist ei ole ette nähtud. Laadimisala ei tohi planeerida Hansu katastriüksuse lõunaossa, et vähendada laadimisest tuleneva võimaliku müra levikut Magnoolia tänava elamutele. Vähendamaks soojussaarte efekti on soovituslik parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega. Liiklusmüra hinnangu tulemusel on keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuse nõuded planeeringuala mõjualas olevatel lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud. Vaela tee 44 katastriüksusel asuva eluhoone fassaadidele mõjuvad kõrged müratasemed on tingitud kõrge liikluskoormusega Tallinna ringteest. Vaadeldud võimalikud hoonestuse alternatiivid lähimatele müratundlikele hoonetele mõjuvaid müratasemeid ei mõjutanud. Planeeringuala peamine mõju lähimatele hoonetele on tingitud logistikahooneid teenindava transpordi poolt põhjustatud Vaela tee liikluskoormuse kasvust. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 23 Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab õigeaegselt nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid, et tagada liiklusohutus. Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest: 1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti tuvastamist; 2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Nähtavuskolmnurgad on joonisele 4- Põhijoonis kantud vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu võetud määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8: ◼ Teeandmiskohustusega ristmik- peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 50 km/h; liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas); ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 60 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus LN1= 105 m. Kõik teed ja parklad on ette nähtud rajada kõvakattega aladena. Täpsemaks teeala väljaehitamiseks koostatakse edasised tööjoonised ja –projektid, kus on oluline juba arvesse võtta täpsemalt projekteeritavate hoonete asukoht. Üldjuhul tuleb juurdepääsud kavandada avalikena ja universaalse disaini põhimõttest lähtuvad, teede projekteerimisel arvestada jalg- ja jalgrattateede vajadusega, kui kavandatav äri- või tootmishoone kasutusotstarve seda eeldab. Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele (sõiduauto, kaubaauto, jalgratas jm) ja liikumisvõimalustega inimestele vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele. Eelistada keskkonnasõbralikke liikumisviise toetavaid lahendusi. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 5.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad 5.10.1. Veevarustus Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks OÜ Kiili KVH poolt 18.08.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 1173. Ehitusprojektis lähtuda OÜ Kiili KVH ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehnilistest üldtingimustest. Detailplaneeringuala asub vastavalt Kiili valla ÜVK arendamise kavale AS Tallinna Vesi pinnaveetoitele üle viidaval alal. Vastavalt Kiili valla ÜVK arendamise kavale teostatakse AS Tallinna Vesi pinnaveetoitele üleminekuks vajalikud tööd liituja kulul. Enne nimetatud tööde lõpetamist OÜ Kiili KVH detailplaneeringualal veevarustuse teenuseid ei osuta. Planeeringuala hinnanguline veetarbimine on 50 m³/kuus. Plan. krundi pos 1 veevarustuse saamiseks on ette nähtud uue veetoru rajamine, mis ühendatakse ühest otsast transpordimaa katastriüksusel Kurna tee (65301:001:3118) asuva ning teisest otsast Sausti kraavi ääres kulgeva olemasoleva veetoruga. Täpne veetoru kulgemine ning väljaehitamise maht antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Erakinnistuid uue veetoru kulgemisega koormates tuleb ehitusprojektis küsida maaomaniku nõusolek. Liitumispunkt plan. veetoruga on kavandatud plan. krundile pos 1. Majaühenduste maakraanidele peab jääma vaba juurdepääs avarii korral sulgemiseks. 24 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Plan. veetorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks. Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: ◼ projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; ◼ Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected]). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel; ◼ tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast: https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045; ◼ kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel; ◼ ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ- d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ- d kui ka Motoral OÜ-d; ◼ tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045; ◼ kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. 5.10.2. Kanalisatsioonivarustus Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks OÜ Kiili KVH poolt 18.08.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 1173. Planeeringualal tekkiva reovee hinnanguline kogus on 50 m³/kuus. Planeeringuala reovesi on ette nähtud juhtida Magnoolia tee T2 (30501:001:0333) katastriüksusel asuvasse isevoolsesse kanalisatsioonikaevu nr 400/315, mille ligikaudsed koordinaadid on x=6577321.5; y=546350.0. Liitumispunkt plan. kanalisatsioonitoruga on kavandatud plan. krundile pos 1. Plan. kanalisatsioonitorule on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks. 5.10.3. Päikesepaneelide paigalduse tingimused Päikesepaneelide paigalduse tingimused: ◼ Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt sobiv lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina. ◼ Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud. ◼ Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone. ◼ Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist väljanägemist. ◼ Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele. 5.10.4. Elektrivarustus Planeeringu elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 15.08.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 456940. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 25 Planeeritud kruntidele elektriühenduse võimaldamiseks on planeeritud uus komplektalajaam plan. krundile pos 1. Uue alajaama asukoha valikul on arvestatud, et see oleks koormuskeskme läheduses planeeritava tee ääres ja et selle teenindamiseks on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud 20 kV maakaabelliiniga alajaamast 7960:(Saue) Vaela tee 57 (30501:001:0541) katastriüksusel. Uuest planeeritud alajaamast on nähtud ette uutele objektidele välja 0,4 kV maakaabelliinid ja liitumispunkt Elektrileviga. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud krundile 0,4 kV liitumis- ja/või jaotuskilp. Kilbid on planeeritud tarbijate kruntidele enamjaolt mitmekohalistena teealasse ning on alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kruntide aadressid. Planeeritavate tänavatele, kogujateele ja parklatele näha ette tänavavalgustus. Valgustus planeerida maakaabliga ühendatud metallpostidel LED valgustitega, mis on eelprogrammeeritud DDF2 (ON-21:00 100%, 21:00-23:00 70%, 23:00-05:00 50%, 05:00-07:00 70%, 07:00-OFF 100%) programmiga. Tänavavalgustuse projekti tegemisel küsida vallast tehnilised tingimused ja kooskõlastada projekt Kiili Vallavalitsusega. Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju olemasolevatele ja rajatavatele elamualadele. Valgusteid on lubatud paigaldada nii postidele teede/parklate äärde või hoonete külge. Plan. elektri maakaabelliinidele ja tänavavalgustuskaablile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Ehitusprojektis kooskõlastada tööjoonised täiendavalt. 5.10.5. Sidevarustus Planeeringu sidevarustuse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 07.09.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 38227559 ning Enefit AS poolt 29.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-E-20240229- 011. Detailplaneeringuga haaratud alal ja selle ääres paiknevad Telia sideehitised: sidekanalisatsioon sidekaevudega, pinnases paiknevad sidekaablid, sidemast Vaela EMT VS ja ELASA andmesidele kuuluvad sideehitised. Planeeringualal on võimalus liituda mõlema teenusepakkujaga. Telia sidekanalisatsiooniga liitumiseks on planeeritud uus sidekanalisatsioon transpordimaa katastriüksusele 11 Tallinna ringtee (30401:001:2020). Plan. sidekanalisatsiooni liitumine on ette nähtud olemasolevast sidekaevust F52S70_K05. Enefit AS kiire internetivõrguga liitumiseks on planeeritud uus sidekaabel algusega olemasolevast 11 Tallinna ringitee (30401:001:2020) transpordimaa katastriüksusel asuvast ELA SA sidekaevust nr 094K12. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks: ◼ Projekteeritav sidetrass peab olema terves ulatuses elektriliselt tuvastatav. Tuvastustraadid peavad seadmete ühendamiseks olema kaevamisvajaduseta kättesaadavad. ◼ Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatete all 1 m. Olemasolev sidekanalisatsioon ei tohi jääda projekteeritud hoonestuse ja rajatiste alla. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8 mm. ◼ Tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele tasapinnale. Telia sideehitiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine sideehitiste 26 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering kaitseks ja isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele §15”. ◼ Hoonete püstitamiseks tehtavale ehitusprojektile tuleb taotleda uued tehnilised tingimused. ◼ Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest; ◼ Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele; ◼ Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid; ◼ Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast; ◼ Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised; ◼ Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused; ◼ Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Enefit AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks: ◼ Detailplaneeringu alal näha ette sidekaabel sarnaselt elektrivõrguga. Ehitatava jaotuskapi asukoht näha ette võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. ◼ Kinnistu sideliitumise punktid planeerida elektriliitumise kilpi. Täpsem tehnorajatise paiknemine pannakse paika liitumislepinguga. ◼ Sidevõrgu planeerimisel juhinduda Side planeerimise põhimõtetest, leitav aadressilt https://public- docs.energia.ee/partnerile/side-planeerimise-pohimotted.pdf ◼ Projekteeritud tehnovõrgule näha ette servituudialad. Sidevõrgu elementidele eraldi katastriüksust mitte moodustada. Võimalusel rajada planeeritav side -ja elektrivõrk ühisesse kasutusalasse. HOONE SISESE SIDEVÕRGU PLANEERIMINE ◼ Hoonete sisese sidevõrgu planeerimisel juhinduda järgnevast juhendist: https://publicdocs.energia.ee/partnerile/hoone-sisese-sidevorgu-lahenduse-soovituslikud-materjalid.pdf ◼ Kehtestatud planeeringu olemasolul sideühenduse väljaehitamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. ◼ Liitumislepingu sõlmimiseks pöörduda Enefit AS poole meiliaadressil [email protected]. ◼ Pärast liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist teostab Enefit AS projekteerimis- ja ehitustööd. ◼ Kliendi soovil võib operaatorineutraalse sideliitumise projekteerimis- ja ehitustöid korraldada liituja ise. Selleks tuleb Enefit AS-le esitada vabas vormis kirjalik avaldus aadressile [email protected]. ◼ Enefit AS väljastab lähteülesande projekteerimiseks. Projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmitakse liituja valitud töövõtja ning Enefit AS vahel kolmepoolne koostööleping. Kolmepoolse lepingu korral tuleb ennem ehitamist Enefit AS-le esitada projekt kooskõlastamiseks EPP keskkonna kaudu. Järgnevalt koostab Enefit AS ehitajale vajalikud kiuskeemid optiliste ühenduste tegemiseks. Kolmepoolse lepingu korral tuleb kasutada ainult Enefit AS poolt heaks kiidetud materjale. ◼ Ehituse valmimisel tuleb vajalik ehitus dokumentatsioon üle anda EPP keskkonna kaudu Enefit ASle. ◼ Peale ehitustegevuste lõppu haldab ja hooldab sidevõrku Enefit AS. Plan. sidekanalisatsioonile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. 5.10.6. Soojavarustus Planeeringu küttevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Esmar Gaas OÜ poolt 03.06.2024 väljastatud tehnilised tingimused. Plan. krundi pos 1 küttegaasivarustus lahendatakse Opmani tee T2 (30501:001:0244) katastriüksusele rajatud Ø200mm B-kategooria küttegaasi jaotustorustiku baasil. Plan. küttegaasitoru kulgeb piki transpordimaa katastriüksuseid Magnoolia tee T1 ja Magnoolia tee T2 ning plan. transpordimaa krundil pos 3. Liitumispunkt PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 27 plan. gaasiküttetoruga on planeeritud plan. krundile pos 3. Plan. krundile pos 1 planeeritava valvurihoone kütmine lahendatakse lokaalselt näiteks maaküttesüsteemi või soojuspumba baasil. Täpne soojusvarustus määratakse hoone ehitusprojektis, arvestades keskkonnanõudeid. Esmar Gaas OÜ tingimused ehitusprojekti koostamiseks: ◼ Kinnistute küttegaasiga varustamise võib ette näha nii B-kategooria torustiku baasil (sellise lahenduse korral tuleb liitumispunktidesse ette näha lokaalsed tarbija rõhuregulaatorid, jaotusvõrk liitumispunktideni B-kategooria gaasipaigaldis) kui ka A-kategooria torustiku baasil (näha ette jaotusvõrgu osana planeeringuala teenindav rõhuregulaatorkapp, jaotusvõrk liitumispunktideni A-kategooria gaasipaigaldis). ◼ Kõik planeeritavad gaasitorustikud projekteerida plasttorudest. Gaasitorustike läbimõõdud määrata tööprojektide koostamisel, kui on täpsustunud konkreetsed gaasitarbed. ◼ Gaasitorustike planeeringulahenduse koostamisel lähtuda „Seadme ohutuse seadusest“ ning vastavatest Eesti Vabariigis kehtivatest normatiividokumentidest ning tunnustatud juhendmaterjalidest. ◼ planeeringualale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused gaasijaotusvõrgu valdajalt; ◼ planeeritud torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel; ◼ planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks tuleb sõlmida kinnistu omaniku ja gaasijaotusvõrgu valdaja vahel gaasijaotusvõrguga liitumise leping; ◼ detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb seada kõigile kinnistutele, millistele on planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid torustike, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus võrguvaldaja kasuks; ◼ kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas OÜ-ga. 5.11. Kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringualal leidub kõrghaljastust vähe. Ala on kasutusel haritava põllumaana (taliraps allakülvita). Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ei asu planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringuala lõuna- ja idakülge kavandatakse 13,5 m laiune kohustuslik kõrghaljastuse puhver, et vähendada võimalikke häiringuid (müra, valgusreostus, õhusaaste) kõrvalaladele. Planeeringus on arvestatud üldplaneeringu nõudega, et plan. krundi minimaalne haljastuse protsent on 20%, millest minimaalselt 60% peab olema kõrghaljastatud ala. Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Ehitusprojekti raames koostada detailplaneeringuga moodustatud kruntidele haljastusprojekt. Planeeringu koostamisse on kaasatud maastikuarhitekt (töö on leitav ptk 3- Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud, dokument 4), kes on andnud järgmised omapoolsed soovitused: ◼ Haljasaladel kasutada mitmerindelist haljastust, sh nii leht- kui okaspuuliike ning põõsaste liike, püsikuid, lilli jm. Soovituslikult kasutada vabakujulist lahendust. Eelistada kodumaiseid liike, sh rohurinde loomisel. ◼ Elurikkuse suurendamiseks luua võimalusel minimaalselt hooldust vajavaid alasid, mida niidetakse kaks korda aastas – kevadel ja sügisel (sügisene niide viia alalt ära). ◼ Planeeritav haljastus peab jääma väljaspoole ristmike külgnähtavusala ja ristmikel peab olema tagatud nõutud nähtavus; ◼ Haljastus- ja kujunduslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete ehitamisega. ◼ Olme- ja kontorihoone juurde kujundada töötajatele n-ö rohelised puhkenurgad. ◼ Planeeritava ala idaosas, puurkaevu kaitsetsoonis ja olemasoleva veega täitunud süvendi ümber säilitada olemasolev kõrghaljastus. ◼ Parkimine, sh jalgrattaparkla tuleb lahendada katastriüksusel selle siseselt tegelikku vajadust arvestades (lähtuda nt töötajate arvust). Hoone mahust väljapoole kavandatavad jalgrattakohad näha ette varjualusega. Minimeerimaks kõvakatteliste alade hulka, mitte kavandada ülenormatiivset parkimist ja 28 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering kavandada minimaalne vajalik hulk parkimiskohti. Parkimiskohtade vajaduse suurenemisel on võimalik kohti juurde rajada (arvestada asendiplaanilise lahenduse välja töötamisel). ◼ Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega. ◼ Kõvakattega pinnad (parkimis- ja manööverdusalad, juurdepääsuteed, teenindusplatsid) peavad olema minimaalselt vajalikus ulatuses, kuna liigselt suured kõvakattega alad suurendavad kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätavad vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida kuumasaarte teket. ◼ Territooriumi sisene liiklus peab olema turvaline, st vältida tuleb teenindava transpordi, töötajate parkla ja jalakäigualade ristumisi. Parkla(te) ja hoonete vahelised jalgteed siduda ning eristada sõiduteedest (nt erinevad pinnakatted ja/või katendi toonid). Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks, kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid. ◼ Hooned tuleb visuaalselt ja ruumiliselt olemasolevasse keskkonda sobitada. Välisilme pehmendamiseks on soovitav kasutada haljastuselemente (nt vertikaalhaljastus). ◼ Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mille mõju võib ulatuda planeeringualast väljapoole. Võimaliku valgusreostuse mõju vähendamiseks rajada täiendavat kõrghaljastust. Prügikonteinerid on ette nähtud plan. krundile pos 1. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse hooneprojekti koosseisus. Jäätmete kogumine tuleb korraldada kooskõlas „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale“. Plan. krundi pos 1 perimeetrile on lubatud kuni 2 m kõrge piirdeaia (paneelaed, võrkaed vms) rajamine planeeritava logistikakeskuse piiramiseks. Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis. 5.11.1. Jäätmed Jäätmete kogumine toimub plan. äri- ja tootmismaa krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas“. 5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed Detailplaneeringuga haaratud ala paikneb osaliselt maaparandusehitise SAIRE (maaparandussüsteemi/ ehitise kood 4109450020100/003) maa-alal. Maaparandussüsteemi maa-alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud maaparanduse/veemajanduse ala spetsialist. Kuna maaparandus on maa kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks (MaaParS § 2), siis Aidamehe (30401:001:1166) katastriüksuselt maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõpetamine on võimalik vaid maaomaniku avalduse alusel (MaaParS § 54 lg 2) pärast detailplaneeringu kehtestamist maaüksuse sihtotstarbe muutmisel. Planeeringu sademeveelahenduse koostamisse on kaasatud ekspert, kelle poolt on koostatud töö “Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 kinnistu detailplaneeringu sademevee puhverdamise eksperthinnang“, Kobras OÜ töö nr 2025-034, 04.02.2025, vaata Lisa 8. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 29 Eksperthinnanguga on leitud sademevee puhverdamiseks mahutite/torustike maksimaalne maht erinevate äravoolu vooluhulkade korral. Uuritud on puhvermahuti maksimaalset mahtu erinevate äravoolu vooluhulkade korral- 17, 20, 25 ja 30 l/s. Kokkuvõtvalt tuuakse hinnangus välja, et sademevett on kinnistusiseselt võimalik puhverdada erinevate meetmetega, näiteks sademevee torustike üledimensioneerimisega, mahutite paigaldamisega või avatud sängi rajamisega (tiigid/kraavid). Erinevaid lahendusi võib projekteerimise etapis omavahel kombineerida. Joonisele 6- Tehnovõrkude koondplaan on näidatud võimaliku sademeveetiigi ja sademeveetoru esialgne asukoht. Ehitusprojekti staadiumis, kui on selge rajatava sademevee juhtimise lahendus, kooskõlastada lahendus puudutatud maaomanikega, kelle kinnistut sademeveerajatistega kitsendatakse. Sademevete juhtimisel Sausti kraavi tuleb projektis teostada riigitee aluse truubi vooluhulkade läbilaskmisarvutused. Parklate alad peavad olema varustatud I-klassi õlipüüdjatega. Katuste sademeveed võib suunata eelvoolu suunata ilma puhastamata. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Sadevesi kogutakse parklatest ja platsidelt (varustatud õlipüüduriga) drenaažitorustiku abil kokku ja juhitakse olemasolevatesse ja/või planeeritavatesse sadevee kogumiskraavidesse. Lisaks imbub sadevesi osaliselt ka pinnasesse. Sadevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud osaliselt immutada oma krundi piires. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele. Planeering teeb ettepaneku kasutada alal lisaks looduslähedasi sademeveesüsteeme. Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda. Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu. SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid, mida saju korral ei kasutata ja kuhu saab mahutada suurema hulga vett. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või linnapiirkonnaga. Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures: ◼ Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada ruumilise keskkonna kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus; ◼ Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke 30 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja puhastab linnakeskkonna õhku. ◼ Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada (näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest enne vee kasutamist. ◼ Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal. Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega. ◼ Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vet mitteläbilaskvatel pindadel, puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett. ◼ Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena. ◼ Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist, filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab. Puhverriba kasutatakse sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse „kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna (näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel. Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel: taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil. ◼ Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse sademeveesüsteemi komponenti. ◼ Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 31 ◼ Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele. ◼ Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate sadude ajal ja vahetult pärast neid. Käesoleva planeeringuga on lubatud alljärgnevad sademeveelahendused: ◼ Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada plan. haljasaladel, kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi ning sademevett kohapeal taaskasutada. Uus kuivendussüsteemi lahendus ja sademeveelahendus ei tohi halvendada ei riigi ega ka teiste mõjutatud kinnitute niiskusrežiimi. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. ◼ Sademevesi on ette nähtud puhverdada sademeveetiigis ning ülevool suunatakse sademeveetoruga Sausti kraavi läbi Ringi (30401:001:1511) katastriüksuse (vt kooskõlastus 6). ◼ Sademevesi on ette nähtud puhverdada sademeveetiigis ning ülevool suunatakse sademeveetoruga Sausti kraavi piki Tillupõllu (30401:001:1949) katastriüksusele rajatavat uue kogujateega paralleelselt kulgevat kraavi pidi (vt kooskõlastus 6). Sademevee eesvooluks oleva kraavi osalise rekonstrueerimise koos vajalike ehitusprojektidega alates Kaasiku tänav T2 (30501:001:0103) kuni Küttimi tee T4 (30501:001:0322) on arendaja kui huvitatud isiku kohustus, kes realiseerib selle väljaehitamise enne, kui antakse ehitusõigus hoonetele. Uus kuivendussüsteemi lahendus ja sademeveelahendus ei tohi halvendada ei riigi ega ka teiste mõjutatud kinnitute niiskusrežiimi. Tööde ala alates Kaasiku tänav T2 truubist kuni Küttimi tee T4 truubini, truubid kaasarvatud, kus huvitatud isik teostab Sausti peakraavi puhastamise ja rekonstrueerimise tööd peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist otsuses kokkulepitud aja jooksul. Antud lõigus Sausti peakraavi puhastustööde teostamiseks koostatakse rekonstrueerimisprojekt, mis kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate isikutega, sh koostatakse vajalikud alusuuringud (geodeetiline mõõdistus ning välitööd), mis on vajalikud puhastus- ja rekonstrueerimisprojekti koostamiseks (skeemil märgitud sinise joonega Sausti peakraavi ca 832 m pikkusel lõigul). Rekonstrueeritavast lõigust allavoolu jääval osal (Küttimi tee T4 truubist kuni Vääna jõeni) hinnatakse Sausti peakraavi olemasolev olukord visuaalse vaatluse teel, mille tulemusena antakse antud lõigu probleemide kirjeldus (koos fotodega) ning hinnang vajalike tegevuste kohta. Tööde käigus ei töötata läbi kogu kuivendusvõrgu lahendust, sh ei teostata geodeetilisi mõõdistusi ega mistahes hüdrotehnilisi arvutusi, sh modelleerimist, skeemil oranži joonega kuni Vääna jõeni ca 2,33 km pikkusel lõigul). 32 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Skeem 4. Planeeringuala sademeveelahendus. 5.13. Kaitsealused objektid Planeeringualal ja selle naabruses kaitsealused objektid puuduvad, mis seaksid piiranguid või tingimusi planeeringulahenduse koostamisele. 5.14. Keskkonnatingimused ◼ Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Kõikide tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel tuleb vältida põhjavee reostuse tekitamist; ◼ Äri- ja tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee reostuskaitse. Uute tootmisettevõtete puhul tuleb jälgida nende keskkonnaloa või kompleksloa kohuslaseks olemist. Tagada tuleb, et keskkonnaloa kohustusega ettevõtted ka vastavaid lube omaks ning lubades sätestatud tingimusi täidaks. Õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õigusakti kohast õhusaasteluba; ◼ tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades vastavaid standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid, kuna planeeritav ala paikneb kõrge radoonisisaldusega (100-150 kBq/m³) pinnasega alal. Tulenevalt asjaolust, et radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus inimesed viibivad pikemat aega, on vajalik ehitusprojektis teostada radoonitaseme mõõtmised; ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras; ◼ Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele; ◼ Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale“; ◼ Valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 33 valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid. ◼ Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme; ◼ Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid; ◼ Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust; ◼ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00- 07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Võimalike soojussaarte tekkimist vähendavad meetmed (täpsed meetmed antakse projekti koostamise käigus): ◼ Rohekatused: Katused, mis on kaetud taimestikuga, aitavad vähendada katuse temperatuuri ja ümbritseva õhu soojenemist. Lisaks pakuvad need ka isolatsiooni, mis võib vähendada hoone jahutuskulusid. ◼ Heledad katusematerjalid: Tumeda katuse asemel heledate, peegeldavate („cool roof“) materjalide kasutamine aitab päikeseenergiat tagasi peegeldada, vähendades katuse pinna temperatuuri ja ümbritseva õhu soojenemist. ◼ Hajutatud hoonestus ja tuulekoridorid: Soovitatav on planeerida hoonete paigutus nii, et võimaldatakse looduslikku ventilatsiooni ja jahutust. ◼ Rohealade ja puude istutamine: Kõrghaljastuse ja rohealade rajamine aitab varju pakkuda, vett aurustada ja õhku jahutada. Eriti oluline on see parkimisalade ja teiste kõvakattega alade läheduses. ◼ Vettläbilaskvad pinnakatted: Asfaldi ja betooni asemel on soovitav vettläbilaskvate materjalide kasutamine, mis vähendab vee äravoolu ja võimaldab vee aurustumist, seeläbi jahutades ümbritsevat õhku. ◼ Energiatõhusad jahutussüsteemid: Energiatõhusate jahutussüsteemide kasutamine vähendab energiatarbimist ja heitgaase, mis võivad kaasa aidata soojussaare efektile. Näiteks on võimalik kasutada geotermilist või päikeseenergiaga jahutust. ◼ Valgustuse optimeerimine: LED-valgustuse kasutamine ja valgustuse intensiivsuse reguleerimine aitab vähendada energiatarbimist ja soojuse tootmist. ◼ Soojuskiirguse vähendamine materjalide valikul: Ehitusmaterjalide valikul tuleks eelistada neid, millel on madal soojuskiirgus. 5.14.1. Mürahinnang Planeeringu koostamise käigus on koostatud kavandatava tegevuse kohta mürahinnang. Hinnangu tervikdokumenti vaata Lisa 9- Liiklusmüra hinnang, 09.02.2025. Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuse nõuded on projektiala mõjualas olevatel lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud. Vaela tee 44 kinnistul asuva eluhoone fassaadidele mõjuvad kõrged müratasemed on tingitud kõrge liikluskoormusega Tallinna ringteest. Projekteeritavate logistikahoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt 34 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…40 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest, lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Vaadeldud võimalikud projektala hoonestuse alternatiivid lähimatele müratundlikele hoonetele mõjuvaid müratasemeid ei mõjutanud. Projektala peamine mõju lähimatele hoonetele on tingitud logistikahooneid teenindava transpordi poolt põhjustatud Vaela tee liikluskoormuse kasvust. Vastavalt Tellija käest saadud andmetele kavandatakse uue algatatud planeeringu lahendusega Vikmari Ja Hansu kinnistu piirile 13,5 m laiune kõrghaljastatud haljasala, millel on ka mõningane müravähendav efekt Vikmari kinnistu elanikele. Tööstusmüra eraldi ei uuritud, kuna lähim tehnoseade võib asuda vähemalt 70 m kaugusel ja 16 m kõrgusel lähimast elamumaa kinnistust. Seetõttu ei ole tõenäoline tööstusmüra levik elamualadele. 5.14.2. Põhjavesi Vastavalt Maa-ja Ruumiameti põhjavee loodusliku kaitstuse kaardirakenduse andmetele jääb planeeringuala maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes põhiliselt looduslikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, mistõttu tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. 5.15. Tuleohutuse tagamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Minimaalseks tuleohutusklassiks on planeeritud TP2, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoonete rajamist. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud äri- ja tootmishoonete (V ja VI kasutusviis) arvestuslik tulekahju kestvus Eesti Standardi EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 30 l/s. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Planeeritud hoonete tulekustutusvesi lahendatakse plan. hüdrandist, mis saab toite plan. veetorust, või plan. tuletõrje veemahutist. Tuletõrje hüdrant ja/või tuletõrje veemahuti on kavandatud plan. krundile pos 1. Hüdrandi tootlikkus selgub peale selle rajamist ja vastavalt sellele valitakse tuletõrjeveemahuti suurus. Hüdrandi ja mahuti täpne asukoht antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 35 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. 5.16. Servituutide vajaduse määramine Planeeringulahendusega tehakse järgmised servituutide/ kaitsevööndite seadmise ettepanekud: ◼ Plan. krundile pos 1 tehakse tehnovõrgu servituudi seadmise ettepanek koridoris laiusega 2 m plan. elektri maakaabelliinile võrguvaldaja kasuks; ◼ Plan. krundile pos 1 tehakse kaitsevööndi seadmise ettepanek plan. jaotus-liitumiskilbile 2 m laiuse alana plan. kilbi seinast mõõdetuna; ◼ Plan. krundile pos 1 tehakse kaitsevööndi seadmise ettepanek plan. alajaamale 2 m laiuse alana plan. alajaama seinast mõõdetuna; ◼ Plan. krundile pos 1 tehakse tehnovõrgu servituudi seadmise ettepanek koridoris laiusega 2 m plan. elektri maakaabelliinile võrguvaldaja kasuks; ◼ Plan. krundile pos 1 tehakse tehnovõrgu servituudi seadmise ettepanek koridoris laiusega 2 m plan. sidekanalisatsioonile võrguvaldaja kasuks; ◼ Plan. krundile pos 1 tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. küttegaasitorustikule koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks; ◼ Plan. krundile pos 2 tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. tänavavalgustuskaablile koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks; ◼ Plan. krundile pos 3 tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. tänavavalgustuskaablile koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks; ◼ Plan. krundile pos 4 tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. tänavavalgustuskaablile koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks; ◼ Opmani tee T2 (30501:001:0244) katastriüksusele tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. küttegaasitorustikule koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks; ◼ Magnoolia tee T2 (30501:001:0333) katastriüksusele tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. küttegaasitorustikule koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks; ◼ Magnoolia tee T1 (30501:001:0328) katastriüksusele tehakse servituudi seadmise ettepanek plan. küttegaasitorustikule koridoris laiusega 2 m võrguvalda kasuks; Planeeringuala väliselt teeb käesolev detailplaneering ettepaneku plan. sidekanalisatsioonile servituudi vajadusega ala seadmiseks koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks katastriüksusele 11 Tallinna ringtee (30401:001:2020). 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on ala kavandatud suletud territooriumiks, lubatud on piirdeaia rajamine plan. krundi pos 1 perimeetrile. Tagada piirete korrashoid. Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. Pideva korrashoiu ja puhtuse hoidmise olulisust ei saa kunagi ületähtsustada. See peab olema koordineeritud ja püsiv. Prügi ja graffiti peab kiiresti eemaldama, parandustöödel peab kasutama algsega sarnanevaid materjale. Koha korrasolek ja puhtus mõjutavad meie hoiakuid ja tundeid. Tõendamist on leidnud, et korrashoiu kvaliteedi ja kordategemise kiiruse kasvades väheneb paiga tahtlik kahjustamine ja 36 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering hooletussejätmine. Puudulikult korrashoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna tunnuseks. 7. VÕIMALIKUD MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED MÕJUD NING MÕJU LOODUSKESKKONNALE Planeeringu realiseerudes kasvab liikluskoormus olemasolevale tänavavõrgule. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud mahasõiduga olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11506 Vaela tee. Seoses raskeliikluse lisandumisega olemasolevale riigiteele, on planeeringuga ette nähtud riigimaantee kõrvalmaantee 11506 Vaela tee osaline ümberehitamine. Riigitee mahasõit plan. krundile pos 2 on kavandatud sujuvamaks ning toodud allapoole, kergliiklustee on ette nähtud teisele poole sõiduteed, et tagada jalakäijate turvalisus ristmikel. Planeeringuga on ette nähtud ka ringristmiku väljaehitamine huvitatud isiku poolt vastavalt lisas 10 olevale Teedeprojekt OÜ eskiisprojektile. Planeeringu realiseerumisel lisandub piirkonda uusi töökohti ning muudetakse liikluskorraldust, mis omavad majanduslikult ja liikluskorralduslikult positiivset mõju. Suurenevast liiklussagedusest tulenevate negatiivsete mõjude leevendusmeetmete kohta on antud ülevaade ptk-is 5.5. Planeeringu elluviimine muudab olemasolevat looduskeskkonda. Planeeringula on täna haritav põllumaa, kuhu planeeringu realiseerumisel rajatakse logistikakeskus ja seda teenindavad teed ning parkimisalad. Kõrghaljastuse puhverala on kavandatud planeeringuala lõunaossa. Planeeringualal olevates looduslikes kooslustes toimub teatud muutusi, ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Täiendavate (kõrg)haljastatud alade rajamine aitab vähendada realiseeritud planeeringust tulenevaid tõenäolisi keskkonnahäiringuid ja mitmekesistab looduskooslusi piirkonnas. Ala ei asu rohevõrgustiku tuumalal, toetuskõlbulikul põllumaal, inventeeritud vääriselupaigal ega alal ei ole tuvastatud looduskaitsealuseid taime- ja linnuliike. Seega ei ole planeeritava näol tegemist olulise keskkonnamõjuga. Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei avalda kultuurilist mõju, sest alal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud. 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kiili Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kõik rahalised kohustused on käesoleva detailplaneeringu elluviija (edaspidi Arendaja) kanda. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Planeeringujoonistel on võimaliku lahendusena näidatud perspektiivne ühendus Tallinna ringteega, et tagada piirkonna pikaajaline liiklusvõrgu sidusus ja arenduspotentsiaal. Tallinna ringteega ühendava täiendava ligipääsu rajamise kohustus on seotud tulevaste arendustegevustega ning selle rajamine lahendatakse vastavate tulevaste detailplaneeringute või projekteerimistingimuste koostamise käigus. Täiendava ligipääsu rajamine Tallinna ringteele (11) on järgnevate detailplaneeringute elluviimise tingimus. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 37 Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine: ◼ Käesoleva detailplaneeringu Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt; ◼ Kiili Vallavalitsus osaleb teede ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud eraldi kokkuleppe alusel; ◼ Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest; ◼ Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele. Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist; ◼ Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed ja nendega seonduvad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele; ◼ Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne, kui Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi või pangagarantii seadmist Valla kasuks; ◼ Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (äri- ja/või tootmishoone, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa; ◼ Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel õigus nõuda avalikult kasutatava teega piirnevate kinnistute omanikelt avalikult kasutatava tee hoolduskulude kompenseerimist. Kompenseerimise tingimused lepitakse kokku selleks sõlmitud eraldi kokkuleppes; ◼ Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Kiili Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Planeeritava krundi pos 1 igakordne omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete asukoht, juurdepääsuteed ja parkimisalad, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub plan. krundi pos 1 omanik(ud). Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoonete täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord Planeering realiseeritakse kahes etapis: esimeses etapis rajatakse juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja tuletõrje veevõtukoht; teises etapis rajatakse hooned. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega; 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine, sh 11115 Kurna-Tuhala tee ringristmik: 2.1. Sademevee eesvooluks oleva kraavi osalise rekonstrueerimise koos vajalike ehitusprojektidega alates Kaasiku tänav T2 (30501:001:0103) kuni Küttimi tee T4 (30501:001:0322) on Arendaja kui huvitatud isiku kohustus, kes realiseerib selle väljaehitamise enne, kui antakse ehitusõigus hoonetele. Uus kuivendussüsteemi- ja sademeveelahendus ei tohi halvendada ei riigi ega ka teiste mõjutatud kinnitute niiskusrežiimi. Tööde ala alates Kaasiku tänav T2 truubist kuni Küttimi tee T4 truubini, truubid kaasarvatud, kus Arendaja teostab Sausti peakraavi puhastamise ja rekonstrueerimise tööd 38 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist otsuses kokkulepitud aja jooksul. Antud lõigus Sausti peakraavi puhastustööde teostamiseks koostatakse rekonstrueerimisprojekt, mis kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate isikutega, sh koostatakse vajalikud alusuuringud (geodeetiline mõõdistus ning välitööd), mis on vajalikud puhastus- ja rekonstrueerimisprojekti koostamiseks (skeemil märgitud sinise joonega Sausti peakraavi ca 832 m pikkusel lõigul). Rekonstrueeritavast lõigust allavoolu jääval osal (Küttimi tee T4 truubist kuni Vääna jõeni) hinnatakse Sausti peakraavi olemasolev olukord visuaalse vaatluse teel, mille tulemusena antakse antud lõigu probleemide kirjeldus (koos fotodega) ning hinnang vajalike tegevuste kohta. Tööde käigus ei töötata läbi kogu kuivendusvõrgu lahendust, sh ei teostata geodeetilisi mõõdistusi ega mistahes hüdrotehnilisi arvutusi, sh modelleerimist, skeemil oranži joonega kuni Vääna jõeni ca 2,33 km pikkusel lõigul). 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamiseks; 4. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste, üldkasutatavate alade ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamine; 5. Uute avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne) üleandmine võrguettevõtjatele; 6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ja üldkasutatavate alade ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine; 7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Hoonete ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et Arendaja poolt on (100%) valmis ehitatud/lepingud sõlmitud: 7.1. ligipääsuga seotud avalikult kasutatavad teed koos mahasõitudega (sh 11115 Kurna-Tuhala tee ringristmik) ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side, kaugküte jne); 7.2. uus kuivendussüsteem. Uus sademeveelahendus ei tohi halvendada teiste mõjutatud kinnistute niiskusrežiimi ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala olemas oleva maaparandus süsteemide toimimine; 7.3. liitumisleping kohaliku vee-ettevõtjaga. 8. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine kohalikule omavalitsusele; 9. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. Kasutuslubade väljastamise tingimuseks on, et: 9.1. on väljastatud kasutusload neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ning avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatistele; 9.2. kõik üldkasutatavad alad peavad olema valmis ehitatud ja lõpetatud vastavalt detailplaneeringus ettenähtud tingimustele; 9.3. avalikult kasutatavate teed ja teedega seonduvad rajatised ning üldkasutatavad alad peavad olema Valla omandis; 9.4. uue kuivendussüsteemi lahendus. Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel ◼ Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis; ◼ Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 39 juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused 1. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt kümne (10) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja kehtivate ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a. pos 3) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamise. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga; 2. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt kümme aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisest. Katastriüksuste jagamine ning kõik teised tegevused, mis eelnevad detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ehituslubade väljastamisele, ei loeta käesolevas detailplaneeringus detailplaneeringu elluviimise alustamiseks. Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest; 3. Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks, kui on tuvastatud, et detailplaneeringuga põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse avalikku huvi ning kahju tekitanud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju tekitanud ja/või tekitavate kahjude krundi omanikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate tulevaste tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest; 4. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. 40 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 9. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Projekteerija märkused Kooskõlastus Jr Kooskõlastaj kooskõlastaj Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri e originaali k a a tingimuste asukoht täitmise kohta 1.Telia Eesti AS 15.04.2024, Projekt kooskõlastatakse märkustega: Digitaalne Tingimused (Dmitri nr ◼ Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste kooskõlastus. lisatud Kirsanov) 38804622 planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel seletuskirja tagada sideehitise ohutus ja säilimine ptk 6.5. vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele; ◼ Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/juhendid; ◼ Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast; ◼ Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised; ◼ Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused; ◼ Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. 2.Elektrilevi OÜ 16.04.2024, Kooskõlastatud tingimustel: Digitaalne Tingimus (Yulia Kolnes) nr Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. kooskõlastus. lisatud 701586958 seletuskirja 9 ptk 6.4. 3.Enefit AS 23.04.2024 Detailplaneering kooskõlastatud. E-kiri. Tingimused (Janno puuduvad. Järvpõld) 4.Kiili KVH OÜ 14.05.2024 Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: Digitaalne Tingimus (Silver Parri) 1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kooskõlastus. lisatud sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu seletuskirja teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja ptk 6.1. seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; 2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 41 kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel; 3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast: https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045 4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel; 5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ- d kui ka Motoral OÜ-d; 6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." <https://www.riigiteataja.ee/akt/40712201204 5> . 7) kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. 5.Esmar Gaas Nr 1321-EG Olles tutvunud läbivaatamiseks ja seisukoha Digitaalne Tingimus (Indrek Olesk) 12.06.2024 võtmiseks esitatud „Vaela külas Hansu, kooskõlastus. lisatud Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering.” seletuskirja (koostaja Plannum OÜ, töö nr. 22003824), ptk 5.10.5. kooskõlastab Esmar Gaas OÜ detailplaneeringu lahenduse, järgmistel tingimustel: 1) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused gaasijaotusvõrgu valdajalt; 2) planeeritud torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel; 3) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks tuleb sõlmida kinnistu omaniku ja gaasijaotusvõrgu valdaja vahel gaasijaotusvõrguga liitumise leping; 4) detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb seada kõigile kinnistutele, millistele on planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid torustike, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus võrguvaldaja kasuks; 42 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 5) kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas OÜ-ga. Kooskõlastatud lahendus ei vähenda projekteerija vastutust lahenduse vastavuse osas tehnilistele ja normdokumentide nõuetele. 6.OÜ Nõges 21.02.2025 Käesolevaga kinnitan enda nõustumist juurde Digitaalne Tingimused Vara (juhatuse lisatud põhijoonisel v2 näidatud alternatiivse kooskõlastus. puuduvad. liige Arvo kogujatee ja sademekanalisatsiooni Nõges) paiknemisega. Kõikides muudes joonisel kajastamist leidnud lahendustes ei oma seisukohta ega anna nõusolekut. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 43 2 – JOONISED Joonis 1- Asukohaskeem Joonis 2- Ruumilise keskkonna analüüs M 1:4000 Joonis 3- Tugiplaan M 1:1000 Joonis 4- Põhijoonis M 1:1000 Joonis 5- Krundijaotus M 1:2000 Joonis 6- Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 Joonis 7- Ligipääsud ja kohustused M 1:3000 Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering 45 3 – TEHNILISED TINGIMUSED JA KOOSTATUD UURINGUD Lisa 1. OÜ Kiili KVH poolt 18.08.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 1173; Lisa 2. Telia Eesti AS poolt 07.09.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 38227559; Lisa 3. Enefit AS poolt 29.02.2027 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-E.20240229-011; Lisa 4. Maastikuarhitektuursed soovitused Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering, Kiili vald, Harjumaa. Koostaja maastikuarhitekt Liina Ollema, 07.03.2024; Lisa 5. Teedeprojekt OÜ töö nr T02022 „Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala km 2,196-4,556 ja riigitee nr 11507 Kangrumetsa tee km 0,000-0,550“ eskiis; Lisa 6. Esmar Gaas OÜ poolt 03.06.2024 väljastatud tehnilised tingimused; Lisa 7. Elektrilevi OÜ poolt 17.12.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 486990; Lisa 8. Aidamehe, Hansu ja Vaela tee 59 kinnistu detailplaneeringu sademevee puhverdamise eksperthinnang, Kobras OÜ töö nr 2025-034, 04.02.2025; Lisa 9. Liiklusmüra hinnang. Logistikahooned, Vaela küla detailplaneering. Kajaja Acoustics OÜ töö nr 25035-01, 09.02.2025; Lisa 10. Sirin arenduse liiklusskeem, Teedeprojekt OÜ 26.02.2025 töö nr T00125; Lisa 11. Inseneribüroo Statum töö nr 2024-T136 „Tee 11115 ja 11502 ristmiku liiklusuuring“. N TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN W E S 11 Tallinna ringtee 30401:001:2021 Transpordimaa 100% liitumispunkt plan. sidekanalisatsiooniga (Enefit-lahendus) 11 Tallinna ringtee 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1646 30401:003:0228 Transpordimaa 100% Transpordimaa 100% Vaela tee 44 094K12 0 30401:001:2876 55.3.20 55 .10 55 .00 Elamumaa 100% 55 .90 54 .80 52 54 .70 53.00 52.20 .90 53.10 52.80 54 .60 53.20 0 54 .50 53.30 52.3 53.40 52.7 54 .40 53.50 0 0 54 .30 F52S70_K0552.4 53.60 52.5 54 .20 53.70 0 52.4 54 .10 52.5 0 53.80 52.3 0 52.2 54 .00 53.90 52.10 0 0 52.6 52.60 0 54 .90 52.00 1152.7Tallinna ringtee 53 0 5 3.7 .80 0 52 52.7 5 53 5 3.6 0 .80 52 0 52.10 53 3.50 0 30401:001:2020 .90 52.8 53 .40 53 0 0 52.2 53.20.30 52.9 .00 .70 .60 Transpordimaa 100% liitumispunkt plan. .00 53.10 0 52.3 0 .80 52 52 52.5 0 53 52 52.4 sidekanalisatsiooniga (Telia-lahendus) .90 .30 53.10 52 52 52.40 53 .3 52.30 53 0 .20 53.1 53.00 52.20 0 52.90 53.0 52.80 0 52.9 Vaela tee 42 0 52.7 52.8 0 30401:001:2875 0 52.7 52.6 0 0 51.8 .90 0 Elamumaa 100% m 51 .0 0 50 52 .10 0 evöönd 52 .2 0 11 Tallinna ringtee 52.6 52 .3 0 52 .4 0 e kaits 52 .5 0 52 30401:001:1950 te 52.5 Transpordimaa 100% Vaela tee 59 0 tee 52 30401:001:2019 .40 ka plan. tänavavalgustuse võimalik asukoht Maatulundusmaa 100% itsev Pindala: 16 912 m² 52.3 52.5 Kergliiklustee T32 ö 0 0 önd 30401:001:1702 võimalik sademetoru Transpordimaa 100% 30 m Vaela tee 55 Pindala: 410.0 m² 2 AJ 7960 30501:001:0540 Tootmismaa 100% 5746 m² L100 Pindala: 2764 m² 2 0m 0 0 m² 0k plan. 20 kV elektri maakaabelliin olemasolevast alajaamast 7960:(Saue) plan. alajaamani 52.50 plan. liitumis-jaotuskilp tee 52.50 ka Vaela tee 51 itsev 30401:001:1022 Elamumaa 100% öön plan. tänavavalgustuse kilp d 30 Vaela tee 57 52.60 m Tillupõllu 30501:001:0541 30401:001:1949 Tootmismaa 100% Maatulundusmaa 100% Pindala: 9265 m² võimalik truup Pindala: 39692.0 m² Vaela tee 49 52.60 Vaela tee 57a 30401:001:1021 52.70 30501:001:0542 Elamumaa 100% Tootmismaa 100% Vaela tee 53 30401:001:0195 52 .70 Elamumaa 100% 52.6 0 52.5 0 52.70 6856 m² LT 100 3275 m² LT 100 Jalgtee 3 0m 0 0 m² Vaela tee 40 30401:001:2026 4 0m 0 0 m² 30401:001:2027 Transpordimaa 100% Maatulundusmaa 100% 0k 0k P0 P0 R0 R0 11115 Kurna-Tuhala tee Vaela tee 47 65301:001:3110 võimalik valgustus hoone küljes Hansu 30401:001:1019 Transpordimaa 100% 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% Vaela tee 45 101 196 m² Ä ja/või T 0-100 Maatulundusmaa 100% Pindala: 50059.0 m² 30401:001:0049 Kergliiklustee T33 1 20 m 4 50 000 m² Elamumaa 100% 30401:001:1722 Transpordimaa 100% 3k P112 R32 Aidamehe 30401:001:1166 Vaela tee 43 Tominga Maatulundusmaa 100% 30401:001:1295 30401:001:1121 Pindala: 39991.0 m² Elamumaa 100% Maatulundusmaa 100% võimalik sademetoru LEGEND Saare 30501:001:0063 planeeringuala piir plan. tänavavalgustuse võimalik asukoht Maatulundusmaa 100% kinnistu piir 11115 Kurna-Tuhala tee plan. krundi piir 65301:001:3119 ajutise krundi piir Transpordimaa 100% Hansu kinnistu aadress Pärna tee 2 30401:001:0369 katastriüksuse tunnus 30401:001:1304 Kergliiklustee T34 Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve Üldkasutatav maa 100% 30501:001:0064 Transpordimaa 100% ol.olev naaberhoone plan. hoone orient. asukoht 11115 Kurna-Tuhala tee Ringi 30401:001:1946 30401:001:1511 Transpordimaa 100% plan. hoonestusala Maatulundusmaa 100% Vaela tee 43a plan 30401:001:2523 Maatulundusmaa 100% Krundi sihtotstarve ja osakaal (%) krundi plan. suurus m² . sa katastriüksuse liikide kaupa plan. krundi ehitusõigus Pos nr suurim hoonete kõrgus (m) hoonete arv suurim ehitisealune dem krundil pind (m²) suurim korruselisus eve Tootsi Pn plan. sõiduautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv) etiik 30401:001:1165 vini, Maatulundusmaa 100% Pärnaõie tee kraa lek austi so 30501:001:0522 Rn plan. veoautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv) etoru S ike nõu PLANEERINGUALA SADEMEVEESKEEM M 1:8000 Transpordimaa 100% e n mev oma s ade lik maa res võimalik sademetoru vi ä ä 55.30 k 55.20 55.10 plan. juurdepääs krundile 55.00 ali 54.90 52.90 54.80 53.00 52.20 aja 53.10 52.80 54.70 53.20 53.30 54.60 52.30 53.40 52.70 54.50 53.50 54.40 52.40 kraa 53.60 52.50 54.30 53.70 52.30 52.40 54.20 52.50 53.80 53.90 52.20 52.60 54.10 võim iseks v 52.10 54.00 52.60 52.00 52.70 53.90 53.80 52.70 53.70 52.80 53.60 52.10 52.90 53.50 52.80 53.40 53.00 53.30 52.20 52.90 53.20 53.00 52.70 53.10 52.30 52.60 52.50 52.80 52.40 52.90 53.10 52.30 austi 52.40 53.30 52.30 53.20 53.10 53.00 52.20 52.90 ni 53.00 52.80 m 52.90 52.70 uni S veetoru 52.80 raja 52.60 51.80 52.70 52.00 51.90 52.10 52.40 52.20 plan. kanalisatsioonitoru ühendus ol.oleva 52.60 52.50 52.30 52.50 52.40 k ol.olev sõidutee 52.30 52.50 etoru soleva reoveetoruga kaevus 400/315 p. ve Minna a pers va olem plan. hüdrant 52.50 30401:001:1692 võimalik truup ol.olev kõnnitee 52.50 e 52.60 kulg Maatulundusmaa 100% planeeringuala piir 52.60 52.70 52.70 52.60 52.50 plan. tee ja parkla orient. asukoht liitumispunkt plan. küttegaasitoruga Magnoolia tee 11 52.70 30501:001:0334 plan. kõnnitee orient. asukoht plan. veetoru liitumispunkt ol.oleva toruga Elamumaa 100% võimalik sademeveetoru perspektiivse kogujatee võimalik kulgemine (väljaehitamine ei ole käesolevast planeeringust huvitatud isiku kohustus) võimalik kraav tee kaitsevöönd plan. kohustuslik kõrghaljastusega puhverala 256 HD plan. kõrghaljastusega puhverala orient. asukoht plan. sademeveetiik (täpne asukoht antakse projektiga) Vikmari Magnoolia tee T2 säiliv haljasala Magnoolia tee T1 2 30401:001:0943 30501:001:0333 Transpordimaa 100% 30501:001:0328 puurkaev PRK0004911 ja selle san. Elamumaa 100% Transpordimaa 100% kaitsetsoon R= 50 m võimalik jäätmemaja/ -konteineriteala ja jalgrattaparkla plan. 20 kV elektri maakaabelliin plan. 0,4 kV elektri maakaabelliin plan. liitumis- ja/või jaotuskilp plan. komplektalajaam persp. plan. tänavalgustuse kaabelliin ja valgustuspost (täpne lahendus antakse projektiga) plan. veetoru persp. veetoru (täpne toru asukoht antakse ehitusprojekti käigus kooskõlastatult kinnistu omanikuga, kelle maale toru rajatakse) plan. kanalisatsioonitoru võimalik sademevee kanalisatsioonitoru ol.olev veekogu Kaasiku tänav T2 plan. sademeveetiik 30501:001:0103 võimalik kraav Transpordimaa 100% HD ol.olev tuletõrje hüdrant plan. tuletõrje hüdrant plan. sidekanalisatsioon plan. küttegaasitoru Tööde ala alates Kaasiku tänav T2 truubist kuni Küttimi tee T4 truubini, truubid kaasarvatud, kus huvitatud isik teostab plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala Sausti peakraavi puhastamise ja rekonstrueerimise tööd peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist otsuses kokkulepitud aja jooksul. Antud lõigus Sausti peakraavi puhastustööde teostamiseks koostatakse rekonstrueerimisprojekt, plan. tuletõrje veemahuti võimalik asukoht mis kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate isikutega, sh koostatakse vajalikud alusuuringud (geodeetiline mõõdistus ning välitööd), mis on vajalikud puhastus- ja rekonstrueerimisprojekti koostamiseks (skeemil märgitud sinise joonega Märkused: Sausti peakraavi ca 832 m pikkusel lõigul). 1) joonisel näidatud hoonete, parklate, juurdepääsuteede ja kõrghaljastuse paiknemine on illustratiivne. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Juurdepääsuteed peavad olema enne välja ehitatud, kui antakse ehitusõigus hoonetele; 2) joonisel näidatud tehnovõrkude lahendused on illustratiivsed. Täpsed võrkude kulgemised ja lahendused antakse Küttimi tee T4 ehitusprojeki koostamise käigus; 30501:001:0322 3) geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ 28.01.2025, töö nr 5908-22. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 02.2025. Transpordimaa 100% Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 Rekonstrueeritavast lõigust allavoolu jääval osal (Küttimi tee T4 truubist kuni Vääna jõeni) hinnatakse Sausti peakraavi detailplaneering olemasolev olukord visuaalse vaatluse teel, mille tulemusena antakse antud lõigu probleemide kirjeldus (koos fotodega) Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: ning hinnang vajalike tegevuste kohta. Tööde käigus ei töötata läbi kogu kuivendusvõrgu lahendust, sh ei teostata www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Kiili vald Tehnovõrkude koondplaan geodeetilisi mõõdistusi ega mistahes hüdrotehnilisi arvutusi, sh modelleerimist, skeemil oranži joonega kuni Vääna jõeni ca Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava 2,33 km pikkusel lõigul). Evely Ehrpas Kiili Vallavalitsus 22003824 M 1:1000 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Jaanus Aavik GreenLadu Project 1 OÜ 06.05.2026 6 Kiili Vallavalitsus Teie 14.05.2026 nr 8-1/2539-39 [email protected] Nabala tee 2a Meie 17.06.2026 nr 7.2-2/26/844-14 75401, Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev Kiili vald, Vaela küla, Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili vald, Vaela küla, Hansu (katastritunnus 30401:001:0369), Aidamehe (katastritunnus 30401:001:1166) ja Vaela tee 59 (katastritunnus 30501:001:0607) kinnistute detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused äri-ja tootmishoonete püstitamiseks ning seotud taristu rajamiseks, planeeringulahendusega kavandatakse kohalikku teedevõrku. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Plannum OÜ töö nr 22003824 „Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering“ järgmiste märkustega lahenduses arvestamiseks. 1. Planeeringu seletuskirjas käsitletakse planeeringualale projekteeritavat kogujatee funktsioonis olevat kohalikku teed (pos 2 krunt) kui riigitee 11506 Vaela tee pikendust. Tegemist on kohalikku liiklust teenindava teega. Palume seletuskirjas planeeritavat kogujateed käsitleda avaliku teena, millel riigihuvi puudub. Riigiteelt 11506 Vaela teel ja kavandataval kogujateel puuduvad riigitee tunnused. Peale ringristmiku välja ehitamist ja Vaela tee rekonstrueerimist palume teedevõrku korrastada nii, et ringristmiku läänesuunaline haru jääb munitsipaalomandisse. Teemat on käsitletud Kiili vallavalitsuse ja Transpordiameti 26.03.2025 koosolekul (memo 26.03.2025). 2. Palume seletuskirjas korrigeerida juurdepääsu Vaela tee 59 kinnistule, mis on ette nähtud kavandatavalt avaliku kasutusega kogujateelt (mitte riigiteelt 11506 Vaela tee). 3. Seletuskirjas viidatakse lisale 6 (millega on tehtud ettepanek muuta tee liiki), kuid lisa 6 ei ole leitav planeeringumaterjalide hulgas. Palume täpsustada. 4. Seletuskiri on vastuolus põhijoonisega. Seletuskirjas viidatakse Pos 5 krundile (lk 16, 22 jne), mida ei ole kantud põhijoonisele. Palume lahendust täpsustada. 5. Seletuskirjas punkt 3 (lk 11) viidatakse kogujatee äärsele kavandatavale kergliiklusteele, „mis pikendab olemasolevat kergliiklustaristut ja suurendab elanike liikumisvõimalusi“, kuid põhijoonisel on planeeringuala pos 2 lõigus kergliiklustee katkestatud, teeületusrada viib haljasalale. Kergliiklustee kavandamata jätmine kogujatee äärde planeeringuala lõigus on vastuolus Harju maakonna 2030+ planeeringus toodud kergliiklustee kavandamise põhimõtetega, Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 mille kohaselt „kergliiklustee planeerimisel on esmatähtsaks turvalisus, loogilisus, ühtlus ja pidevus“. Samuti on kergliiklustee katkestus vastuolus koostamisel oleva Kiili valla üldplaneeringuga, mis näeb kohaliku liiklust teenindava tee äärde kergliiklustee. 6. Palume täpsustada, miks on parkimiskohtade arv normatiivist 10 korda väiksem, normatiiv näeb ette 360 parkimiskohta, kuid kavandatud on 32. Viidatakse praeguses etapis teada olevale tegelikule kasutajate arvule, kui tegelik kasutajate arv selgub alles planeeringu ellu viimisel. 7. Sademevee lahenduse kavandamsiel jääb ebaselgeks krundi 1 tiigist ülevoolu suunamine sademeveetorudega „võimalikku kraavi“, mis paikneb perspektiivse kogujatee ääres. Palume täpsustada kohustuste joonistel ja seletuskirjas elluviimise kavas, kas võimalik kraav (mis rajatakse piki Tillupõllu (30401:001:1949) katastriüksusele rajatava kogujateega paralleelselt kulgeva kraavina) kuni Sausti peakraavini rajatakse käesoleva planeeringu mahus või kuhu tiigi ülevool suunatakse kuni kraavi välja ehitamiseni. Lisada selgitavale skeemile sademeevee juhtimise suunad, tähistada kraavid tingmärkides ning täpsustada riigitee truubi asukohta joonisel ja seletuskirjas koos truubi läbimõõduga. Palume lisada selgitus, millal truubi läbilaskvus arvutatakse ning vajadusel tuleb truup asendada. 8. Planeeringu joonisest 7- ligipääsud ja kohustused on välja jäetud olemasolevate juurdepääsudega ühendamine. Palume lisada teeprojektiga muudetavate ristmike kokkuviimine (vt väljavõte joonisest 7 allpool tooduna) arendaja poolt väljaehitatavate teede mahtu. Samuti palume lisada kohustuste joonisele, et peale ringristmiku ehitamist tuleb füüsiliselt sulgeda riigitee 11506 olemasolev liiklusohtlik ristmik. 9. Palume arvestada, et ringristmiku rajamine on eelduseks mistahes hoonele ehitusloa saamiseks. 10. Palume selguse huvides joonistele kanda kõik tingmärgid. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. - Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. - Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. - Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud koostöökokkuleppe alusel. Kokkuleppe järgi kohustub huvitatud isik või kohalik omavalitsus korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, ristumiskoha ning sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse hiljemalt enne ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist. 2 (3) - Transpordiamet ei võta kohustusi planeeringuga seotud rajatiste välja ehitamiseks ja rajatiste hooldamiseks. - Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: seletuskiri, põhijoonis, tehnovõrkude joonis Krista Einama 58627026, [email protected] 3 (3) Saatja: "Krista Einama" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Vaela tee 59 DP märkustest Kuupäev: 2026-07-02 10:31 Palun reg From: Evely Ehrpas <[email protected]> Sent: Thursday, July 2, 2026 1:27 PM To: Krista Einama <[email protected]> Subject: Vaela tee 59 DP märkustest Tere, Krista! Täname, et olete põhjalikult süvenenud esitatud planeeringu materjalidesse ja esitasite nende kohta õigustatud tähelepanekud. Paari tähelepaneku sisust on mul keeruline arusaada, mistõttu toon need siin kirjas välja ja palun nende sisu Teil veelkord selgitada, et saaksin märkused korrektselt sisse viia: 1. Märkus 7: ….ning täpsustada riigitee truubi asukohta joonisel ja seletuskirjas koos truubi läbimõõduga. Palume lisada selgitus, millal truubi läbilaskvus arvutatakse ning vajadusel tuleb truup asendada. Truubid on kavandatud perspektiivse kogujatee alla, mitte riigiteele. Palun täpsustage, millisest truubist jutt käib või märkige see ära joonisele. 2. Märkus 8: Samuti palume lisada kohustuste joonisele, et peale ringristmiku ehitamist tuleb füüsiliselt sulgeda riigitee 11506 olemasolev liiklusohtlik ristmik. Palun täpsustage, millisest ristmikust jutt käib. Kas 11506 mahasõidust Vaela tee 59 kinnistule? 3. Märkus 9: Palume arvestada, et ringristmiku rajamine on eelduseks mistahes hoonele ehitusloa saamiseks. Hetkel on planeeringu seletuskirjas elluviimise peatükis kirjas: “Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne, kui Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi või pangagarantii seadmist Valla kasuks.” Kas selline lause võiks sobida ka Transpordiametile? Ette tänades vastuste eest, Evely Ehrpas projektijuht - planeerija <mailto:[email protected]> [email protected] +372 566 755 98 Plannum OÜ Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn N TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN W E S 11 Tallinna ringtee 30401:001:2021 Transpordimaa 100% liitumispunkt plan. sidekanalisatsiooniga (Enefit-lahendus) 11 Tallinna ringtee 11115 Kurna-Tuhala tee 30401:001:1646 30401:003:0228 Transpordimaa 100% Transpordimaa 100% Vaela tee 44 094K12 0 30401:001:2876 55.3.20 55 .10 55 .00 Elamumaa 100% 55 .90 54 .80 52 54 .70 53.00 52.20 .90 53.10 52.80 54 .60 53.20 0 54 .50 53.30 52.3 53.40 52.7 54 .40 53.50 0 0 54 .30 F52S70_K0552.4 53.60 52.5 54 .20 53.70 0 52.4 54 .10 52.5 0 53.80 52.3 0 52.2 54 .00 53.90 52.10 0 0 52.6 52.60 0 54 .90 52.00 1152.7Tallinna ringtee 53 0 5 3.7 .80 0 52 52.7 5 53 5 3.6 0 .80 52 0 52.10 53 3.50 0 30401:001:2020 .90 52.8 53 .40 53 0 0 52.2 53.20.30 52.9 .00 .70 .60 Transpordimaa 100% liitumispunkt plan. .00 53.10 0 52.3 0 .80 52 52 52.5 0 53 52 52.4 sidekanalisatsiooniga (Telia-lahendus) .90 .30 53.10 52 52 52.40 53 .3 52.30 53 0 .20 53.1 53.00 52.20 0 52.90 53.0 52.80 0 52.9 Vaela tee 42 0 52.7 52.8 0 30401:001:2875 0 52.7 52.6 0 0 51.8 .90 0 Elamumaa 100% m 51 .0 0 50 52 .10 0 evöönd 52 .2 0 11 Tallinna ringtee 52.6 52 .3 0 52 .4 0 e kaits 52 .5 0 52 30401:001:1950 te 52.5 Transpordimaa 100% Vaela tee 59 0 tee 52 30401:001:2019 .40 ka plan. tänavavalgustuse võimalik asukoht Maatulundusmaa 100% itsev Pindala: 16 912 m² 52.3 52.5 Kergliiklustee T32 ö 0 0 önd 30401:001:1702 võimalik sademetoru Transpordimaa 100% 30 m Vaela tee 55 Pindala: 410.0 m² 2 AJ 7960 30501:001:0540 Tootmismaa 100% 5746 m² L100 Pindala: 2764 m² 2 0m 0 0 m² 0k plan. 20 kV elektri maakaabelliin olemasolevast alajaamast 7960:(Saue) plan. alajaamani 52.50 plan. liitumis-jaotuskilp tee 52.50 ka Vaela tee 51 itsev 30401:001:1022 Elamumaa 100% öön plan. tänavavalgustuse kilp d 30 Vaela tee 57 52.60 m Tillupõllu 30501:001:0541 30401:001:1949 Tootmismaa 100% Maatulundusmaa 100% Pindala: 9265 m² võimalik truup Pindala: 39692.0 m² Vaela tee 49 52.60 Vaela tee 57a 30401:001:1021 52.70 30501:001:0542 Elamumaa 100% Tootmismaa 100% Vaela tee 53 30401:001:0195 52 .70 Elamumaa 100% 52.6 0 52.5 0 52.70 6856 m² LT 100 3275 m² LT 100 Jalgtee 3 0m 0 0 m² Vaela tee 40 30401:001:2026 4 0m 0 0 m² 30401:001:2027 Transpordimaa 100% Maatulundusmaa 100% 0k 0k P0 P0 R0 R0 11115 Kurna-Tuhala tee Vaela tee 47 65301:001:3110 võimalik valgustus hoone küljes Hansu 30401:001:1019 Transpordimaa 100% 30401:001:0369 Maatulundusmaa 100% Vaela tee 45 101 196 m² Ä ja/või T 0-100 Maatulundusmaa 100% Pindala: 50059.0 m² 30401:001:0049 Kergliiklustee T33 1 20 m 4 50 000 m² Elamumaa 100% 30401:001:1722 Transpordimaa 100% 3k P112 R32 Aidamehe 30401:001:1166 Vaela tee 43 Tominga Maatulundusmaa 100% 30401:001:1295 30401:001:1121 Pindala: 39991.0 m² Elamumaa 100% Maatulundusmaa 100% võimalik sademetoru LEGEND Saare 30501:001:0063 planeeringuala piir plan. tänavavalgustuse võimalik asukoht Maatulundusmaa 100% kinnistu piir plan. krundi piir 11115 Kurna-Tuhala tee ajutise krundi piir 65301:001:3119 Transpordimaa 100% kinnistu aadress Hansu katastriüksuse tunnus Pärna tee 2 30401:001:0369 Kergliiklustee T34 maakasutuse sihtotstarve 30401:001:1304 Maatulundusmaa 100% Üldkasutatav maa 100% 30501:001:0064 Transpordimaa 100% ol.olev naaberhoone plan. hoone orient. asukoht plan. tuletõrje veemahuti 11115 Kurna-Tuhala tee Ringi 30401:001:1946 plan. hoonestusala 30401:001:1511 Transpordimaa 100% Maatulundusmaa 100% Vaela tee 43a plan 30401:001:2523 Krundi sihtotstarve ja osakaal (%) Maatulundusmaa 100% krundi plan. suurus m² katastriüksuse liikide kaupa . sa plan. krundi ehitusõigus Pos nr suurim hoonete kõrgus (m) hoonete arv suurim ehitisealune dem krundil pind (m²) suurim korruselisus eve Tootsi Pn plan. sõiduautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv) etiik 30401:001:1165 vini, Maatulundusmaa 100% Pärnaõie tee kraa lek Rn plan. veoautode parkimiskohtade arv (n- kohtade arv) austi 30501:001:0522 so etoru S ike nõu PLANEERINGUALA SADEMEVEESKEEM M 1:8000 Transpordimaa 100% e n mev oma s ade lik maa res võimalik sademetoru plan. juurdepääs krundile vi ä ä 55.30 k 55.20 55.10 55.00 ali 54.90 52.90 54.80 53.00 52.20 aja 53.10 52.80 54.70 53.20 53.30 54.60 52.30 53.40 52.70 54.50 53.50 54.40 52.40 kraa 53.60 52.50 54.30 53.70 52.30 52.40 54.20 52.50 53.80 53.90 52.20 52.60 54.10 võim iseks v 52.10 54.00 52.60 52.00 52.70 53.90 53.80 52.70 53.70 52.80 53.60 52.10 52.90 53.50 52.80 53.40 53.00 53.30 52.20 52.90 53.20 53.00 52.70 53.10 52.30 52.60 52.50 52.80 52.40 52.90 53.10 52.30 austi 52.40 53.30 52.30 53.20 53.10 53.00 52.20 52.90 ni 53.00 52.80 m 52.90 52.70 uni S veetoru 52.80 raja 52.60 51.80 52.70 52.00 51.90 52.10 ol.olev sõidutee 52.40 52.20 plan. kanalisatsioonitoru ühendus ol.oleva 52.60 52.50 52.30 52.50 52.40 k 52.30 52.50 etoru soleva reoveetoruga kaevus 400/315 p. ve Minna a ol.olev kõnnitee pers va olem plan. hüdrant 52.50 30401:001:1692 võimalik truup 52.50 e 52.60 kulg Maatulundusmaa 100% planeeringuala piir plan. tee ja parkla orient. asukoht 52.60 52.70 52.70 52.60 52.50 liitumispunkt plan. küttegaasitoruga Magnoolia tee 11 plan. kõnnitee orient. asukoht 52.70 30501:001:0334 plan. veetoru liitumispunkt ol.oleva toruga Elamumaa 100% perspektiivse kogujatee võimalik kulgemine võimalik sademeveetoru (väljaehitamine ei ole käesolevast planeeringust huvitatud isiku kohustus) võimalik kraav tee kaitsevöönd plan. kohustuslik kõrghaljastusega puhverala 256 HD plan. kõrghaljastusega puhverala orient. asukoht plan. sademeveetiik (täpne asukoht antakse projektiga) Magnoolia tee T2 säiliv haljasala Vikmari Magnoolia tee T1 2 30401:001:0943 30501:001:0333 puurkaev PRK0004911 ja selle san. Transpordimaa 100% 30501:001:0328 Elamumaa 100% kaitsetsoon R= 50 m Transpordimaa 100% võimalik jäätmemaja/ -konteineriteala ja jalgrattaparkla plan. 20 kV elektri maakaabelliin plan. 0,4 kV elektri maakaabelliin plan. liitumis- ja/või jaotuskilp plan. komplektalajaam persp.plan. tänavalgustuse kaabelliin ja valgustuspost (täpne lahendus antakse projektiga) plan. veetoru persp. veetoru (täpne toru asukoht antakse ehitusprojekti käigus kooskõlastatult kinnistu omanikuga, kelle maale toru rajatakse) plan. kanalisatsioonitoru võimalik sademevee kanalisatsioonitoru ja voolu suund ol.olev veekogu plan. sademeveetiik Kaasiku tänav T2 30501:001:0103 võimalik kraav ja voolusuund Transpordimaa 100% HD ol.olev hüdrant plan. hüdrant plan. sidekanalisatsioon plan. küttegaasitoru Tööde ala alates Kaasiku tänav T2 truubist kuni Küttimi tee T4 truubini, truubid kaasarvatud, kus huvitatud isik teostab plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala Sausti peakraavi puhastamise ja rekonstrueerimise tööd peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist otsuses kokkulepitud aja jooksul. Antud lõigus Sausti peakraavi puhastustööde teostamiseks koostatakse rekonstrueerimisprojekt, plan. tuletõrje veemahuti võimalik asukoht mis kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate isikutega, sh koostatakse vajalikud alusuuringud (geodeetiline mõõdistus ning välitööd), mis on vajalikud puhastus- ja rekonstrueerimisprojekti koostamiseks (skeemil märgitud sinise joonega Märkused: Sausti peakraavi ca 832 m pikkusel lõigul). 1) joonisel näidatud hoonete, parklate, juurdepääsuteede ja kõrghaljastuse paiknemine on illustratiivne. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Juurdepääsuteed peavad olema enne välja ehitatud, kui antakse ehitusõigus hoonetele; 2) joonisel näidatud tehnovõrkude lahendused on illustratiivsed. Täpsed võrkude kulgemised ja lahendused antakse Küttimi tee T4 ehitusprojeki koostamise käigus; 30501:001:0322 3) geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ 28.01.2025, töö nr 5908-22. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 02.2025. Transpordimaa 100% Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 Rekonstrueeritavast lõigust allavoolu jääval osal (Küttimi tee T4 truubist kuni Vääna jõeni) hinnatakse Sausti peakraavi detailplaneering olemasolev olukord visuaalse vaatluse teel, mille tulemusena antakse antud lõigu probleemide kirjeldus (koos fotodega) Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: ning hinnang vajalike tegevuste kohta. Tööde käigus ei töötata läbi kogu kuivendusvõrgu lahendust, sh ei teostata www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Kiili vald Tehnovõrkude koondplaan geodeetilisi mõõdistusi ega mistahes hüdrotehnilisi arvutusi, sh modelleerimist, skeemil oranži joonega kuni Vääna jõeni ca Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava 2,33 km pikkusel lõigul). Evely Ehrpas Kiili Vallavalitsus 22003824 M 1:1000 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Jaanus Aavik GreenLadu Project 1 OÜ 02.07.2026 6 N LIGIPÄÄSUD JA KOHUSTUSED W E S 0 55.3.20 55 .10 55 .00 55 .90 54 .80 52 54 .70 0 53.00 52.2 .90 53.10 52.80 54 .60 53.20 54 .50 52.30 53.30 53.40 52.7 54 .40 53.50 0 0 54 .30 52.4 53.60 52.5 54 .20 53.70 0 52.4 54 .10 52.5 0 53.80 52.3 0 52.2 0 52 54 .00 53.90 0 52.10 0 .60 52.6 52.00 52 54 .90 .70 53 5 3.7 .80 52 52.70 5 53 5 3.6 0 .80 52.10 53 3.50 0 52.80 52 .90 53.3.40 0 53 0 52.2 53.20 0 52.9 .00 .00 .70 .60 53.10 0 0 .80 52 53 52.3 52 52.5 .40 52 .90 52 .30 53.10 52 52 52.40 53 .3 52.30 53 0 .2 53.1 0 53.00 52.20 0 52.90 53.0 52.80 0 52.9 0 52.7 0 52.8 0 Lõige 0 52.6 51.8 .90 0 52.7 0 51 .0 0 0 52 .1 0 52 .2 0 52 .3 0 52.6 52 .4 0 52 .5 0 52 52.5 0 52 .40 1-1´ 52.3 52.5 0 0 52.50 52.50 52.60 52.60 52.70 52 .70 52 .60 52.5 0 52.70 võimalik avaliku kasutusega servituudi vajadusega ala pindalaga 3674 m² Plan. kogujatee lõige 1-1´ krundi piir krundi piir kõnnitee sõidutee 4 7 3 2.5 3.5 LEGEND planeeringuala piir kinnistu piir plan. krundi piir ol.olev naaberhoone plan. hoone orient. asukoht plan. tee ja parkla orient. asukoht LÄHIALA LIIKLUSSKEEM M 1:2000 plan. kõnnitee orient. asukoht perspektiivse kogujatee võimalik kulgemine 30 55. 20 55. 10 (väljaehitamine ei ole käesolevast planeeringust huvitatud isiku kohustus) 55. 00 55. .90 54 .80 52 0 54 .70 53.00 52.2 .90 53.10 52.80 54 .60 53.20 0 54 50 53.30 52.3 53.40 52.7 54. 40 53.50 0 0 54. 30 52.4 53.60 52. 54..20 53.70 0 52. 50 54 .10 52.5 53.80 52.2 52.30 40 Huvitatud isiku poolt 52 53.90 52.10 0 .60 54 .00 0 52.6 52.00 52 54 .90 .70 53 52.70 53 .70.80 52 53 53 .80 arendaja poolt väljaehitatav teedemaht 52.10 53 .60 0 52 52.8 53. .50 .90 53.3 40 53 0 90 53.20 0 .00 52.2 52. 53.10 .00 0 .70 .60 52.50 53 52.3 .80 52 52 52.40 .90 52 .30 53.10 52 52 52.40 53 .30 52.30 53 .20 53 53.00 52.20 .10 väljaehitatav teemaht 52.90 53.0 52.8 0 0 52.90 52.70 52.80 0 Lõige 52.6 51.8 0 52. 0 51.9 00 70 52. 10 20 52. 52. 30 52. 40 0 52. 52. 52.5 60 52.50 52 ol.olev veekogu .40 1-1´ 52.30 52.5 0 plan. sademeveetiik 52.50 52.50 52.60 võimalik kraav ja voolusuund 52.60 52.70 52 .70 52.60 52 .50 52.70 säiliv haljasala võimalik jäätmemaja/ -konteineriteala ja jalgrattaparkla Märkused: 1) joonisel näidatud hoonete, parklate, juurdepääsuteede paiknemine on illustratiivne. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Juurdepääsuteed peavad olema enne välja ehitatud, kui antakse ehitusõigus hoonetele; 2) joonisele on kantud Teedeprojekt OÜ töö nr T02022 "Riigitee 11115 km 2,196 - 4,556" eskiislahendus, seisuga 27.09.2022; 3) planeeringu joonistel on võimaliku lahendusena näidatud perspektiivne ühendus Tallinna ringteega, et tagada piirkonna pikaajaline liiklusvõrgu sidusus ja arenduspotentsiaal. Tallinna ringteega ühendava täiendava ligipääsu rajamise kohustus on seotud tulevaste arendustegevustega ning selle rajamine lahendatakse vastavate tulevaste detailplaneeringute või Persp.kogujatee võimalik kulgemine, projekteerimistingimuste koostamise käigus. Täiendava ligipääsu rajamine Tallinna ringteele (11) on järgnevate mis ei kuulu huvitatud isiku poolt väljaehitamisele detailplaneeringute elluviimise tingimus. Vaela külas Hansu, Aidamehe ja Vaela tee 59 detailplaneering Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Kiili vald Ligipääsud ja kohustused Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Evely Ehrpas Kiili Vallavalitsus 22003824 M 1:3000 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Jaanus Aavik GreenLadu Project 1 OÜ 02.07.2026 7

Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →