Arvamus eelnõu kohta

Kaitseministeerium Teie: 13.03.2017 e-kiri [email protected] Meie: 04.04.2017 nr 5-1/4610 Arvamus eelnõu kohta Kaitseressursside Ametil (KRA) on hädaolukorra seaduse rakendusaktide eelnõude juurde järgnevad tähelepanekud: 1. Siseministri määrus „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ Eelpool nimetatud määrusest ega hädaolukorra seadusest (HOS) ei selgu, kus peetakse arvestust elutähtsate teenuste osutajate (ETO) tegevuse üle. Probleem seisneb selles, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13.10.2016 määruse nr 332 p-st 2 ei tohi riigikaitselise sundkoormise määramisel koormata elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vajalikku vara. Seega on vaja pidada vastava vara üle ühtset arvestust ning see informatsioon peaks olema KRA-le kättesaadav. 2. „Kriitilist tegevust mõjutavate võimalike ohtude näidisnimekiri“ Lisada õiguslike asjaolude alla riigikaitselised kohustused. Selgitame, et nendeks võivad olla näiteks riigkaitselistel ametikohtadel olevad isikud ja sõjaaja ametikohtadega isikud jt mobilisatsioonipiirangud ning varale ja vahenditele seatud riigikaitselised sundkoormised. 3. Lisada taastekavasse nende isikute juurde, kes kuuluvad kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal sõjaaja ametikohtadele, märge „sõjaaja ametikoht“. Selliselt saab ettevõte ise arvestada riskiga, et isikud ettevõttes kuuluvad mobilisatsioonipiirangu alla. 4. Määrus „Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine“ Eelnõu § 3 lg-te 2, 3, 4 ja 5 kohaselt kuuluvad kriisikomisjonidesse maavanemad. Regionaalsed kriisikomisjonid peaksid olema otsustusvõimelised (§ 8) ka juhul, kui näiteks tulenevalt haldusreformist kaoks ära maavanema institutsioon. 5. Määrus „Hädaolukorra riskianalüüs“ Kinnitatud riskianalüüs või riskianalüüsi väljavõte peaks olema teatavaks tehtud KRA-le. Selgitame, et määruse § 10 p 8 kohaselt antakse riskianalüüsi järeldustes hinnang, millised hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ja isikute varud ning riigi tegevusvaru on vaja moodustada. Eelnimetatud varusid aga ei tohiks sundkoormata RKSKS tähenduses ning seetõttu on vajalik info ressursside osas edastada ka KRA-le. Näiteks on oluline määruse lisas Maneeži 3 / 10117 Tallinn / 717 0700 / [email protected] / www.kra.ee Registrikood 70007647 5 „Võimeanalüüs“ sisalduv info olemasoleva olukorra/võimekuse kirjeldus tehnika ja vahendite, sh tegevusvaru kohta ning isikkoosseisu kohta hädaolukorra ennetamise, valmistumise ja lahendamisega seotud tegevuste osas. Määruse § 11 lg 2 kohaselt avaldab ja tutvustab juhtiv asutus riskiankeedi riskianalüüsi kinnitamisel avalikkust. Riigisaladust sisaldava riskianalüüsi riskiankeeti ei koostata. Tekib küsimus, kas ankeeti ei koostata üldse või seda ei avalikustata? Kui ankeeti ei koostata üldse, siis millisel juhul ja määral riigisaladust sisaldav riskiteave kogutakse ja kuidas ja kellele info edastatakse? 7. Määrus „Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise ja sundkasutamise eest hüvitise arvutamise ja maksmise kord“ Eelnõu § 5 lg 2 sätestab andmed, mille isik peab hüvitise saamiseks asutusele esitama, samas lg 3 kohaselt ei ole lg-s 2 sätestatud nimekiri ammendav ja asutusel on õigus nõuda täiendavaid andmeid hüvitise asjaolude väljaselgitamiseks ning lg 4 kohaselt makstakse 30 päeva jooksul hüvitis välja alles siis, kui kõik vajalikud dokumendid, § 5 lg-tes 2 ja 3, on esitatud. Seega võib tekkida olukord, kus põhjendamatult venib hüvitise väljamaksmise otsuse langetamine ja seega ka hüvitamine ning seda mitte ainult sundkasutuse, vaid ka sundvõõrandamise korral. Tekib vastuolu põhiseaduse §-ga 32 (sundvõõrandamise eest makstav hüvitis peab olema kohene). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Pae peadirektor Kristi Vink +372 717 0779 [email protected] 2 (2)