Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum MTÜ hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

-864235 -144145 0 0 Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Muinsuskaitseamet Kultuuriministeerium Veeteede Amet Tallinna Linnakantselei 10.08.16 nr 16-7/ 16-1205-002 Hoonestusloa taotlus ele arvamuse küsimine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 22 6 – 22 16 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (registrikood 80298189) esitas 27.07.2016 TJA- le tulenevalt VeeS § 22 7 lõikest 4 hoonestusloa taotluse, millega kavandatakse Tallinna lahte skulptuuri „Betooni valatud merelaine“. Skulptuur rajatakse Tallinna lahte kaldast umbes 100 m kaugusele ning skulptuuri suuruseks on planeeritud 25 m 2 . Kõnealune hoonestusloa taotlus esitati lähtuvalt VeeS § 22 7 lõikest 4 ning taotlusesse märgitud hoonestusala kattub TJA- le 18.04.2016 esitatud MTÜ Kalevipoja Kojutulek hoonestusloa taotluses märgitud alaga. Kuna taotlustesse märgitud alad kattuvad, siis tuleb TJA-l hoonestusloa menetlejana kaaluda vastavalt VeeS § 22 7 lõikele 5 kumb taotlus vastab kõige enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule ning algatada menetlus sobivaima taotluse alusel. Lähtuvalt eelnevast ning tuginedes VeeS § 22 7 lõikele 4 küsime teie VeeS § 22 6 lõike 2 kohast arvamust MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum 27.07.2016 esitatud hoonestusloa taotlusele. Põhistatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Kärt e hitus- ja elektriosakonna peaspetsialist osakonna juhataja ülesannetes Lisa: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum MTÜ hoonestusloa taotlus ja lisad Liis Piper 667 2004 [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23 10614 Tallinn 26.07.2016 Hoonestusloa taotlus skulptuuri "Betooni valatud merelaine" rajamiseks Tallinna lahte. Palume välja anda hoonestusloa skulptuuri "Betooni valatud merelaine" rajamiseks Tallinna lahte vastavalt MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi eskiisiprojektile "Betooni valatud merelaine". Ehitise kasutamise otstarve 24213 (skulptuur) Ehitise maksimaalne kõrgus 0,00m (merepinnast) Ehitise sügavus 1,7m Ehitiste arv koormataval alal 1 Ehitiste ehitisealune pindala 25m2 (skulptuur) Koormatava ala koordinaadid 59°27'19"N ja 24°48'23"E Hoonestusloa taotluse kestus 50 aastat Lugupidamisega MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi juhatuse liikmed Marten Esko /allkirjastatud digitaalselt/ Johannes säre /allkirjastatud digitaalselt/ 1 LISAD: Lisa 1. MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi eskiisiprojekt "Betooni valatud merelaine". Lisa 2. Skulptuuri "Betooni valatud merelaine" asendiplaan ja eskiislahendused. Lisa 3. Skulptuuri "Betooni valatud merelaine" asukohavaated. 2  LISA 1 SKULPTUURI “BETOONI VALATUD MERELAINE” ESKIISIPROJEKT Kontseptsioon MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt kunstnik Neeme Külmalt tellitav skulptuur “Betooni valatud merelaine” (edaspidi skulptuur) kujutab endast 25m2 ja 50cm paksust ruudukujulist veealust betoonvormi, mis, nagu pealkirjas seisab, sisaldab ideeliselt endas merelainet. Skulptuur lähtub formaalselt kunstniku 2005–2006 aastal valminud teosest “Betooni valatud lehm” [Eesti Kunstimuuseumi Skulptuurikogu – EKM j 50481 S 1865], mille minimalistlik-kontseptuaalne ideestik lähtub betoonvormi sees oleva visuaalselt nähtamatu objekti mõttelise olemasolu tunnetamises. Sarnaselt viitaks ka skulptuur veealuse kultuurikihistuse olemasolule, olles otseseks viiteks võimalikele laevavrakkidele ja muule mere poolt võetule. Erinevalt “Betooni valatud lehmast” on skulptuuri betoonvorm samuti visuaalselt peidetud, sest see paikneb keskmistes ilmastikutingimustes veepinnast allpool, andes oma olemasolust märku ainult läbi enda kohal murduvate lainete. Skulptuuri olemasolule ja täpsemale paiknevusele annaks lisaks märku kaldal asuv silt, mis viitaks nii skulptuuri ideestikule kui ka koordinaatidele. Skulptuur jätaks puutumata Pirita tee rannajoone ja mereääre visuaalse üldmulje, olles siiski nii oluline lisandus juba olemasolevatele ümberkaudsetele skulpturaalsetele objektidele kui ka mõtteline kunstiline tähis Tallinna kui merelinna avaliku ruumi kultuuriloos. (Lisa 3. Pildid 1–5) Asendiplaaniline lahendus Skulptuur paikneb Tallinna lahe idakalda vahetus läheduses, koordinaatidel 59°27'19"N ja 24°48'23"E, jäädes merepinnast (Kroonlinna nullist) 80cm allapoole (Lisa 2. Joonis 1 / Joonis 3). Skulptuur asetseb Pirita tee kaldarinnatisest 100m kaugusel olles orienteeritud piki kaldajoont. Kaldalt on skulptuur vaadeldav ainult juhul kui lainetusest või kestvast maatuulest tingituna veetase langeb. Lisaks toimib see ka lainemurdjana, mistõttu annab skulptuuri veealusest olemasolust märku selle kohal murduvad lained. (Lisa 3. Pildid 1–5) Arhitektuur-ehituslik lahendus Skulptuur on ehituslikult ruudukujuline 5 m küljepikkusega 50 cm paksune betoonplatvorm, mis omakorda toetub killustikpadjale olemata otseselt merepõhja ankurdatud. Skulptuuri asukohas on keskmine veesügavus 130-150cm. Selleks, et skulptuur annaks laine murdmise kaudu oma olemasolust märku, kuid jääks ise visuaalselt märkamatuks, on skulptuuri pealispind viidud 80cm allapoole keskmist veepinna taset. Konstruktiivne osa Skulptuur seisneb konstruktiivselt 5000 x 5000 x 500 mm monoliitbetoonist vormis (Joonis 2.), mille esialgsetel hinnangutel põhinev täismass oleks 30t. Vastavalt hüdrogeoloogilisele uuringule paikneb kavandatav skulptuur Tallinna lahe piirkonnas kus u. 1,5m sügavusel merepinnast algab võrdlemisi tugev aluspõhi – sinisavi liivakivi vahekihtidega. Tulenevalt tugevast aluspõhjast ja betoonvormi suurusest ei ole otsene ankurdamine vajalik ning oleks antud tingimustes ka raskendatud. Skulptuuri transpordiks ja paigalduseks on teoreetiliselt kaks varianti, mille lõplik otsus oleneb skulptuuri valamise asukohast ja sellest tulenevast transpordi trajektoorist. 1) Skulptuur valatakse kohapeal või lähiümbruses ning tõstetakse lõplikusse asukohta. 2) Skulptuur valatakse eemal, ning transporditakse kas öise laiveosena või võimaluse korral, kui transporditeele ei jää madalamaid elektriliine või muid takistusi, kõrgveosena. Muid ehitusetappe peale skulptuuri valu, transpordi, paigalduse ning sildi paigalduse, ette ei ole nähtud. Skulptuuri ehitusjärgsed hoolduskulusid ja säilituskulusid ei eksisteeri, sest skulptuuri mõningane nihkumine, erosioon ja järkjärguline võimalik lagunemine on osa skulptuuri ideestikust, milles meri võtab endale tagasi oma laine. Samas on skulptuuri säilivus ja püsivus vees betooni materjaliomadustest tingituna siiski vähemalt 50 aastat.  LISA 2 SKULPTUURI “BETOONI VALATUD MERELAINE” ASENDIPLAAN JA ESKIISLAHENDUSED Joonis 1 “BETOONI VALATUD MERELAINE” ESKIISLAHENDUS M 1:200 VAADE (KÕIGILT KÜLGEDELT IDENTNE) LISA 2 Joonis 2 “BETOONI VALATUD MERELAINE” MAHUJOONIS SKULPTUURI “BETOONI VALATUD MERELAINE” ASENDIPLAAN M 1:500  LISA 3 SKULPTUURI “BETOONI VALATUD MERELAINE” ASUKOHAVAATED Vaade teose asukohale Pirita teelt. Teos ei varjuta vaateid Tallinna lahele. “Betooni valatud merelaine” ei varjuta vaadet Tallinna vanalinnale. LISA 3 SKULPTUURI “BETOONI VALATUD MERELAINE” ASUKOHAVAATED Otsevaade teose asukohale, 100 m kaldast. Hukkunud langevarjuri monument. “Betooni valatud merelaine” ei varjuta juba olemasolevaid monumente ja teoseid. LISA 3 SKULPTUURI “BETOONI VALATUD MERELAINE” ASUKOHAVAATED Otsevaade teose asukohale koos tänavatasandi ja Pirita tee piirdega.