Seisukoha küsimine täpsustatud taotlusele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11, Tallinn 15072 Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 07.04.2015 Uuendatud 15.10. 2015 1 Täiendatud 24.08.2016 2 Täiendatud hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga Käesolevaga esitame teile täiendatud hoonestusloa taotluse Saaremaa lääneranniku piirkonnas territoriaalmeres tuuleelektrijaama3 rajamiseks. Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) ning Elektrituruseaduses (§921 lg2) sätestatud nõuetele. Palume korraldada hoonestusloa menetluse algatamine käesolevas taotluses esitatud meretuulepargi rajamiseks väljaspool Pärnu maakonna mereplaneeringu ala. Üldinformatsioon Saare Wind Energy OÜ (edaspidi lühendina ka SWE OÜ) kavandab meretuulepargi arendamist Saaremaa lääneranniku piirkonnas territoriaalmeres. Meretuulepargi asukoht asub üldiselt üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ tuuleparkide rajamiseks eelistatud alaks määratletud piirkonnas. Samuti on arvestatud olemasolevate 1 Hoonestusloa taotluse esitamise järgselt hakkasid 1.07.2015 kehtima veeseaduse muudatused, mistõttu on hoonestusloa menetlemine üle antud Tehnilise Järelvalve Ametile (TJA) ning on muutunud mõned nüansid hoonestusloa taotlusele esitatavates nõuetes. Käesolev uuendus sisaldab vajalikke korrektuure. 2 Hoonestusloa taotluse menetlemisel selgus 2016 aasta mais, et hoonestusloa menetlust ei saa algatata Pärnumaa merealal, sest seal koostamisel olevat maakonnaplaneeringut ei ole veel kehtestatud. Kuna maakonnaplaneeringu kehtestamise prognoositav aeg on jätkuvalt ebaselge, siis esitatakse käesolevaga 07.04.2015 esitatud (ja 15.10.2015 uuendatud) taotluse täiendatud variant. 3 Edaspidi käesolevas taotluses on kavandatavat avalikku veekogu koormavat tuuleelektrijaama nimetatud sünonüümina ka meretuulepargiks. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  looduskaitsealadega, laevateedega, piisava kaugusega rannikust jms. Mere sügavus selles piirkonnas on ca 20 – 35 meetrit. Üldine ülevaade kavandatavast meretuulepargist on esitatud joonisel 1. Tuulepargi kavandatud võimsus on 600 MW ning esialgsete toodanguarvutuste (detailides konfidentsiaalne) kohaselt on kogu toodangu maht ca 2,8 TWh aastas. Käesolevaks ajaks koostatud lahenduses on kavas kasutada 100 Siemens SWT-6.0-154 (http://www.energy.siemens.com/hq/en/renewable-energy/wind-power/platforms/d6- platform/) elektrituulikut, igaüks võimsusega 6 MW. Arendajal on sõlmitud koostööleping Siemens Wind Power A/S’ga (Taani), kuid konfidentsiaalsusnõudest tulenevat ei ole lepingu täpset sisu võimalik käesolevas materjalis avaldada. Liitumine Eesti põhivõrguga toimub vastavalt Elering AS poolt on SWE OÜ’le väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt Lihula – Sindi – Kilingi-Nõmme piirkonnas kas Sindi või Lihula alajaamas. Meretuulepargist kuni liitumispunktini rajatakse veekaabelliini ja maismaal kulgevat elektriülekandesüsteemi hõlmav lahendus, mida täpsustatakse ja täiendatakse ka käesolevast hoonestusloa taotlusest eraldiseisvate täiendavate töödega (sh planeeringud maismaal). Meretuulepargi liitumise küsimuses analüüsitakse koostöö võimalusi ka võimaliku täiendava Eesti- Läti vahelise elektriühendusega. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh hoonestusloa menetlus ja selle osaks olev KMH4 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks tuuleelektrijaama tööle hakkamise ja võrguga liitumise ajaks 2022 aasta. Kavandatava meretuulepargi (sh liitumistasud ja merekaablite rajamine) maksumuseks on äriplaani raames tehtud arvutuste kohaselt suurusjärgus 1,7 miljardit eurot. Tegemist on suure investeeringumahuga objektiga, mille arendamisel toimub täiendava kapitali kaasamine ja organisatsiooni etapiviisiline kasv vastavuses projekti arengufaasidega. Finantsarvutuste järgi ei ole investeeringuid võimalik katta üksnes omakapitali ja laenudega, seepärast arvestatakse meretuulepargi projekti arendamisel ka ÜRO kliimakonventsiooni Kyoto protokolli paindlikes mehhanismides, ühisrakendus ja heitkogustega kauplemine (ingl. k. vastavalt Joint Implementation ja Emission Trading), osalemisega ning projekti tulemusena välditud kasvuhoonegaaside koguste (ingl. k. Emission Reduction Unit, ERU-de) müümise võimalusega. Sõltuvalt kvoodikaubanduse arengutest saab miljonite kvootide müümisega rahvusvahelisel turul märkimisväärset täiendust investeeringute tegemiseks. Vastavalt elektrituruseadusele (§922) võib hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. SWE OÜ on tänasel hetkel elektriettevõtja (tooja ja müüja) tootes elektrienergiat päikesepaneelidega Jüris Harjumaal ja müües seda teisele ettevõttele. SWE OÜ osakapital on üle seaduses nõutud 31 950 €. 4 KMH – keskkonnamõju hindamine. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Arendatava projekti hoonestamisloa väljastamise ajaks (st elektrituruseaduse nõude hetkeks) kujundatakse läbi täiendavate energiafirmade, koostööpartnerite ja investorite kaasamise SWE OÜ projekti mastaapsusele vastavaks ettevõtteks. Käesolevas etapis on kaasatud mitmeid erialaeksperte ja asjatundjaid, nt käesoleva taotluse koostamisel on konsultandina osalenud Eestis keskkonnakorralduse ja mereplaneerimise valdkonnas suure kogemusega Hendrikson & Ko OÜ. Äriplaaniliste arvutuste kohaselt ei ole tuulepark majanduslikult rentaabel juhul, kui arendatav projekt ei osaleks Kyoto paindlikes mehhanismides ja puuduks võimalus rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside kvooditurul realiseerida välditavaid heitkoguseid. Projekt ei avalda Eesti elektritarbijatele hinnasurvet läbi taastuvenergia tasu kasvu, sest tasu iga- aastane kogusumma on limiteeritud. Ehitise kasutamise otstarve Meretuulepargi rajamine on eelkõige oluline samm elektritootmises järk-järgult taastuvatele energiaallikatele üleminekul. Arvesse võttes EL poolt seatud eesmärke 2030. aastaks kui kasvuhoonegaaside heidet tuleb vähendada 40% võrreldes 1990. aastaga, taastuvatel allikatel elektritootmine tuleb viia 27%-ni ja juba kaugemas perspektiivis jõuda süsinikuvaba majanduseni, siis annab kavandatav tuulepark nende eesmärkide saavutamiseks kaaluka panuse. Arvutusliku aastase elektritoodangu 2 800 GWh juures välditakse pea 2,5 miljoni tonni CO2 paiskamist atmosfääri. Eesti 2014. a elektritoodangust (13 274 GWh) moodustaks planeeritav elektritoodang 21%. Meretuulepargi kasutamise otstarbeks on elektrienergia tootmine ning suunamine põhivõrku. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil (2 x 20-25 aastat) pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Meretuulepark koosneb elektrituulikutest, neist merel paiknevasse alajaama ühendatud elektrikaablitest, merel paiknevast alajaamast ning elektri ülekandesüsteemist kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama). Elektrituulikud. Käesolevaks ajaks koostatud lahenduses on kavas kasutada Siemens SWT-6.0-154 (http://www.energy.siemens.com/hq/en/renewable-energy/wind-power/platforms/d6- platform/) elektrituulikut. Tuuliku mõned olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: o võimsus 6 MW; o rootori diameeter 154 m; o torni kõrgus täpsustatakse kuid orienteeruvalt 102 m; o elektrienergia tootmiseks sobiv tuule kiirus 3-25 m/s; o gondli ja tiibade kaal 360 tonni. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks 180 meetrit merepinnast. http://www.energy.siemens.com/hq/pool/hq/power-generation/renewables/wind- power/platform%20brochures/D6%20Offshore%20brochure_English_Apr2014_WEB.pdf Tuulikute paigutamiseks kasutatakse kogu maailmas üldjuhul üht kolmest alljärgneval joonisel toodud põhimõttelisest vundamendi tüübist (Skeem 1), millest esimene ja teine on enimlevinud. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Skeem 1. Tuulikute vundamentide tüübid (gravitatsiooniline vundament, vai-vundament, tripood- vundament. Täpne tuuliku vundamendi tüübi valik sõltub eelkõige merepõhja geoloogiast. Kõvade setete puhul (aluspõhja kivimid, lubjakivi jne) ei pruugi vai-vundamendi pinnasesse rammimine olla teostatav. Pehmete setete puhul (pehme savi, meremuda jms) võib betoonvundament vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu). Pinnasesse süvistatava vaia süvistussügavus sõltub geoloogilisest situatsioonist ja võib olla kuni ca 15-20 meetrit merepõhja setetes. Arvestades Läänemere võimalikke jääolusid on praeguste eelduste kohaselt meretuulepargis kasutatavaks lahenduseks gravitatsiooniline vundament. Gravitatsiooniline vundament paigutatakse merepõhjale ilma süvistamata. Vajalikuks võib osutuda kuni mõne meetri sügavuseni toimuv pehmete setete (muda jms) eemaldamine ja merepõhja tasandamine (nt kivirahnude eemaldamine). Seega on gravitatsioonilise vundamendi sügavus kuni 3 meetrit merepõhja setetes. Tuulikute paigutamise sügavus on 20-35 meetrit. Seega, juhul kui kasutatakse vaivundamenti või vaiadega tripood-vundamenti, on ehitise sügavus merepinnalt 20-35 meetrit merepõhjani ning lisaks kuni 20 meetrit merepõhja setetes. Kokku merepinnalt mõõtes on ehitise maksimaalne sügavus kuni 55 meetrit. Gravitatsioonilise vundamendi korral on vastav maksimaalne sügavus 38 meetrit merepinnalt (kuni 35 meetrit veekihti + 3 meetrit põhjasetteid). Iga vundamendi põhjapindala on suurusjärgus kuni 500 m2. Praeguste teadmiste kohaselt on merepõhi valdavalt liivane ja kivine. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam ning tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Igast elektrituulikust lähtub elektrikaabel toodetud elektri ülekandmiseks. Need kaablid koondatakse/ühendatakse ning nad suunduvad tuulepargis merel paiknevasse alajaama. Selles tuulepargi siseses elektrienergia nö „kokkukogumise“ süsteemis kasutatakse pinget suurusjärgus kuni 33 kilovolti (kV). Need kaablid paigutatakse merepõhjale või maetakse suhteliselt madalale merepõhja pinnasesse (kuni 1 meetri sügavuseni). Merel paiknev alajaam. Meretuuleparki rajatav alajaam on elektrituulikuga analoogsel vundamendil paiknev platvorm, millel paikneb alajaam, kus elektrituulikutes toodetud ja tuulepargi siseste kaablitega „kokkukogutud“ elekter tõstetakse kõrgmale pingele (eeldatavasti 110 – 150 kV) ning siit algab ülekandesüsteem (merekaabel + maismaal paiknevad kaablid või õhuliinid) kuni liitumispunktini mandril paiknevas alajaamas (nt Sindi või Lihula). Foto 1. Illustreeriv näide alajaamast Nystedi meretuulepargist Taanis. Meretuulepargist kuni liitumispunktini rajatakse veekaabelliini ja maismaal kulgevat elektriülekandesüsteemi (maakaabel või õhuliin) hõlmav lahendus, mida täpsustatakse ja täiendatakse ka käesolevast hoonestusloa taotlusest eraldiseisvate täiendavate töödega (sh planeeringud maismaal). Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Elektri ülekandelahendused maismaal lahendatakse vastavasisuliste teiste planeeringute ja projektidega ning need ei ole käesoleva taotluse osaks. Veekaabelliin on kavandatud meretuulepargist suunaga Saaremaale, kuid selle konkreetne asukoht täpsustub edasises protsessis maismaalahenduse, meres täpsustuvate tingimuste (sh KMH) ja muude asjaolude alusel. Käesoleval ajal on taotluses mitu alternatiivset ülekandesüsteemi (veekaabelliini) asukohta. Liivi lahes on võimalik maismaale jõudmise kohtadeks Häädemeeste piirkond ning Virtsu piirkond. Veekaabelliinide alternatiivi valik ja trassi täpsustamine toimub edaspidi teostatavate täiendavate uuringute ja KMH raames. Meretuulepargi liitumise küsimuses analüüsitakse koostöö võimalusi ka võimaliku täiendava Eesti- Läti vahelise elektriühendusega. Käesolevaks on koostatud esmane põhimõtteline lahendus ülekandesüsteemist ja selle ruumilisest paiknemisest, see on esitatud joonisel 2. Meretuulepargi liitumise küsimuses analüüsitakse koostöö võimalusi ka võimaliku täiendava Eesti- Läti vahelise elektriühendusega/elektriühendusena, kuid seda lahendust detailsemalt ei ole käeolevale dokumentatsioonile veel lisatud. Ülekandesüsteemi paigutamisel on arvestatud et see oleks tehniliselt teostatav ja ohutu, arvestaks looduskaitseliste piirangutega (läbides võimalikult vähe kaitsealasid ja nende väärtuslikumaid osasid), sotsiaal-majanduslike huvidega (nt kalandus, maakasutus) ja oleks majanduslikult otstarbekas. Ülekandesüsteemi pikkus meretuulepargis asuvast alajaamast kuni põhivõrgu ülekandeliinini on orienteeruvalt kuni 186 kilomeetrit (vt joonis 2). Sellest maismaal olev osa on pikkusega 33 kilomeetrit ja meres olev osa, ehk veekaabelliin 153 kilomeetrit (Virtsu piirkonnas maismaale jõudmise korral ca 140 km). Vaatamata suurele ülekandevõimsusele (600 MW) on merekaabli läbimõõt suurusjärgus mõnikümmend sentimeetrit (eeldame orienteeruvalt kuni 30 cm). Seega on otseselt merekaabli poolt kasutatava merepõhja pindala kuni 45 900 ruutmeetrit. Merekaabli paigaldamine toimub spetsiaalsete kaablipaigalduslaevade abil. Võimalik on kaabli nö merepõhja kündmine adra laadse seadmega, mis kõigepealt avab merepõhja vao, seejärel paigaldab kaabli ning sama seadeldis seejärel ka sulgeb vao. Võimalik on ka kõigepealt merepõhja süvendi loomine, teise laeva pealt kaabli paigaldamine ning kolmanda tööoperatsioonina kaabli katmine merepõhja pinnasega. Täpne töö tehnoloogia valitakse arvestades lõpliku trassi asjaolusid ja kaablipaigaldusettevõtte tehnilise võimekust arvestades. Kaabli paigaldamisel ulatub tööde teostamise koridori laius mõnest meetrist mõnekümne meetrini. Käesoleval etapil eeldatakse laia töö koridori orienteeruvalt 30 meetrit. Sellisel juhul on veekaabelliini ehitusala pindala kuni 4 590 000 ruutmeetrit, ehk ca 4,6 km2. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 2007 aasta määrusele nr 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on veekaabelliini kaitsevöönd 100 meetri kauguseni kaablist mõlemale poole, seega ca 200 meetri laiune koridor. Sellisest arvestades on kaitsevööndi pindala 30,6 miljonit ruutmeetrit, ehk 30,6 km2. Veekaabelliini ehitusalase pindala sõltub edasise projekti arendamise käigus täpsustuva tehnoloogia valikust, täpsest trassivalikust ning otsustaja poolsest seisukohast, millena täpselt defineeritakse ehitisealust pindala (kaabli laius, ehitustööde teostamise koridori laius või kaitsevööndi laius). Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Foto 2. Illustreeriv foto adrast, mida on võimalik kasutada kaabli süvistamiseks merepõhja. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Meretuulepark kavandatakse Saaremaa läänerannikust 10 – 27 km kaugusele. Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on 154,4 miljonit m2 (154,4 km2) ning olulisimate äärmiste punktide koordinaadid on: 1) 21o28,646´ E 58o 9,466´ N o 2) 21 46,115´ E 58o11,080´N 3) 21o53,362´ E 58o 6,386´ N o 4) 21 30,178´ E 58o 5,669´ N Meretuuleparki kavandatakse 100 elektrituulikut. Nende täpne asukoht määratletakse edasise hoonestusloa menetluse käigus võttes arvesse erinevate menetlusosalejate ja KMH käigus täpsustavaid tingimusi ning tehnilis-majanduslikke asjaolusid, mis samuti täpsustuvad edasise protsessi käigus. Meretuulepargi optimaalses lahenduses on kavandatava suurusega elektrituulikud üksteisest ca 800 – 1100 meetri kaugusel. Seega on 100 elektrituuliku poolt hõlmatav mere territoorium koos tuulikutevahelise alaga suurusjärgus 100 km2 (100 miljonit m2). Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Iga tuuliku vundament on pindalaga suurusjärgus kuni 500 m2. Seega on 100 elektrituuliku poolt hõlmatava merepõhja pindala ca 50 000 m2. Kui arvestada ehitusalana tuuliku labade/rootori maksimaalse ulatuse (diameeter 154 m) projektsiooni maapinnal/merepinnal, siis on ühe tuuliku pindala ca 19 000 m2 ning 100 tuuliku summana 1 900 000 m2 ehk 1,9 km2. Meretuuleparki rajatakse 1 alajaam, mis on elektrituulikuga analoogsel vundamendil paiknev platvorm, selle ehitise pindala on suurusjärgus 500 m2. Elektri ülekandesüsteemi pikkus meretuulepargis asuvast alajaamast kuni põhivõrgu ülekandeliinini on 186 km, sellest 153 km veekaabelliini (Virtsu piirkonnas maismaale jõudmise korral ca 140 km). Otseselt merekaabli poolt kasutatava merepõhja pindala on kuni 45 900 m2. Arvestades ehitusalase pindala ja koormatava ala hulka ka ehitustööde teostamise koridori (laiusega kuni ca 30 meetrit) on pindala 4 590 000 m2 (4,6 km2) ning kui ehitusalase pindala ja koormatava ala hulka arvatakse veekaabelliini kaitsevöönd (200 meetri laiune), siis on pindala 30,6 miljonit m2 (30,6 km2). Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuva ruumilise lahenduse ja tehnoloogia valikust otsustaja poolsest seisukohast, millena täpselt defineeritakse ehitisealust pindala on maksimaalseks avaliku veekogu koormatava ala suuruseks (meretuulepark koos alajaama ja tuulepargi siseste kaablitega ca 100 km2 + veekaabelliin maksimaalses tõlgenduses ca 30,6 km2) ligikaudu 130 miljonit ruutmeetrit ehk 130 km2. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis on vajalik teostada keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH osaks on ka keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läbi vastava seaduse (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus) kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi faasis, kuid seniseid analoogiaid arvestades on tõenäoliselt kõige mahukamateks linnustiku ja mereelustiku (merepõhi, kalastik, mereimetajad) uuringud. Täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine, elektrituuliku konkreetne modifikatsioon ja seadistamine jms) jaoks (kuid samaaegselt on need abiks ka KMH’s) on vajalik teostada täiendavaid töid. Kõikide teemade osas tehakse konkreetse etapi vajadusi arvestavas täpsusastmes uuringud enne hoonestusloa andmist, kuid mõningatel juhtudel tehakse veelgi täpsemad, konkreetsemad ja mahukamad uuringud/analüüsid pärast hoonestusloa andmist enne. Vajalikud uuringud:  Batümeetriat täpsustav uuring  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Tuuletingimuste, lainetuse ja jääolude täpsustav uuring (sh eeldatavasti 1 aastane mõõtmine)  Logistika ja ehitusaegne tööde korralduse kontseptsioon Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Hoonestusloa taotletav kestus SWE OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Tuuleelektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta Meretuulepargi võimsus on 600 MW. Liitumine Eesti põhivõrguga toimub vastavalt Elering AS poolt on SWE OÜ’le väljastatud tehniliste tingimuste (kiri 05.02.2015 nr 2-7/2015/1-2, vt lisa 2) kohaselt kas Sindi või Lihula alajaamas. Meretuulepargist kuni liitumispunktini rajatakse veekaabelliini ja maismaal kulgevat elektriülekandesüsteemi hõlmav lahendus, mida täpsustatakse ja täiendatakse ka käesolevast hoonestusloa taotlusest eraldiseisvate täiendavate töödega (sh planeeringud maismaal). Arvestades ettevalmistuse (sh hoonestusloa taotlemine) aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks tuuleelektrijaama võrguga liitumise ajaks 2022 aasta. Veiko Väli Valery Makushin Juhatuse liige Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisad: 1. Joonised (1 ja 2) kavandatava tuuleelektrijaama asukoha piirkonnaga. 2. Elering AS tehnilised tingimused liitumiseks Lihula või Sindi alajaamas. 3. Keskkonna-alane ja planeeringuline ekspertarvamus. Hendrikson&Ko Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Lisa 1. Joonis 1. Meretuulepargi asukoht ja üldised andmed. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Joonis 2. Elektriülekandeliini põhimõtteline lahendus. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Lisa 2. Elering AS tehnilised tingimused liitumiseks Lihula või Sindi alajaamas Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee -864235 -144145 0 0 Veeteede Amet Valge 4 11413 TALLINN 25.08.16 nr 16-6/ 15-1443-011 Seisukoha küsimine täpsustatud taotlusele Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, Mõisa tn 10, 75301 Rae vald) esitas 07.04.2015 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile hoonestusloa taotluse, mille kohaselt kavandatakse Eesti territoriaalvetesse Saaremaa läänerannikule 100 tuulikuga meretuuleparki. Tulenevalt 01.07.2015 kehtima hakanud veeseaduse redaktsioonist ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-st 25 on alates 01.07.2015 hoonestuslubade menetlejaks Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA), kuid enne 01.07.2015 esitatud hoonestusload menetletakse lõpuni lähtudes seadustest, mis kehtisid taotluse esitamise hetkel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium küsis 23.04.215 kõnealuse hoonestusloa taotluse kohta veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 22 7 kohast arvamust Keskkonnaministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Veeteede Ametilt, Lennuametilt ja Muinsuskaitseametilt. Arvamuse andjad ei välistanud tuulepargi rajamise võimalust, kui tuulikute asukohtade valikul tehakse valitsusasutustega täiendavat koostööd leidmaks tuulikutele lahendused, mis ei avalda mõju SiM haldusala side- ja seiresüsteemidele ning kui hoonestusala puhul arvestatakse laevateedega. Samuti tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine ja allveearheoloogilised uuringud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis lähtuvalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõikest 2 hoonestusloa menetlemise 30.09.2015 üle Tehnilise Järelevalve Ametile. Menetluse käigus ilmnes, et tuulepargist maismaale kulgev merekaabelliin on esialgse taotluse põhjal planeeritud läbi Pärnu maakonna merealade planeeringu. Kuna planeerimismenetlus ei ole lõppenud, siis vastavalt VeeS § 22 8 lg 2 punktile 2 peab Vabariigi Valitsus keelduma hoonestusloa menetluse algatamisest. Lähtuvalt eelnevast täpsustas taotleja 24.04.2016 oma taotlust ning muutis merekaabli asukohta selliselt, et selle maabumispunkt asuks Virtsus ega puutuks kokku Pärnu maakonna merealade planeeringuga . Palume Veeteede Ametil taotluse meresõidu ohutuse seisukohalt üle vaadata ning avaldada oma arvamus, kas uus taotlusesse märgitud kaabli asukoht on sobiv ega häiri laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist. Põhistatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Kirjale oleme lisanud Saare Wind Energy OÜ täpsustatud taotluse koos lisamaterjaliga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Kärt Ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialist osakonna juhataja ülesannetes Lisa: Saare Wind Energy OÜ 24.08.2016 täpsustatud taotlus Liis Piper 667 2004 [email protected]