Matsalu siselahe veeteede mõõdistusandmed

Taivo Kivimäe Hüdrograafia ja Meie 14.07.2016 nr 7-9/16/9207 navigatsioonimärgistuse teenistus Veeteede Amet [email protected] Matsalu siselahe veeteede mõõdistusandmed Austatud Taivo Kivimäe Keskkonnaametis on koostamisel Matsalu rahvuspargi uus kaitse-eeskiri. Kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt kavandatakse Matsalu laht osaliselt (Haeska sadama, Haeska rahude lääneserva, Lambarahu, Ummika ja Keemu muuli vahelisest joonest kuni Saastna ja Puise poolsaarte vahelise ühendusjooneni) arvata Välislahe sihtkaitsevööndisse, kus kaitseala valitseja nõusolekuta on ujuvvahendiga sõitmine keelatud, välja arvatud kaitse-eeskirjas sätestatud inimeste viibimiseks lubatud juhtudel sihtkaitsevööndis, sadamates ja märgistatud laevateedel, Sibula sonni sihtkaitsevööndis kaluri kalapüügiloa alusel, üleujutusaladel 15. novembrist 28. (29.) veebruarini, järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Juhime tähelepanu, et tegemist on esialgse eelnõuga, mis võib muutuda nii avalikustamise-eelselt kui avalikustamise käigus. Edastame Teile eelnõu praeguse seisu (Lisa 1) ja väljavõtte seletuskirjast (Lisa 2). Kaitse-eeskirja eelnõu aktuaalse seisu edastame Teile avalikustamise ajal. Projekteeritavasse Välislahe sihtkaitsevööndisse jäävad neli sadamat – Kiideva (omanik Ridala vald), Saastna (omanikud Margo Karp ja Lauri Karp), Keemu (haldaja Riigimetsa Majandamise Keskus) ja Haeska (omanik Ants Ale), mida peale kalurite kasutavad aktiivselt ka turistid jt meresõitjad. Seetõttu on oluline lihtsustada nimetatud sadamatest ligipääs avamerele nii, et selleks ei oleks vajalik taotleda kaitseala valitseja nõusolekut. Et lihtsustada sadamatesse sisse- ja väljasõitu tegi Keskkonnaamet ettepaneku määratleda sadamatest planeeritavasse Väinamere sihtkaitsevööndisse kulgevad veeteed, mida mööda on võimalik ujuvvahenditega, sh mootoriga ujuvvahenditega, liigelda aastaringselt kaitseala valitseja nõusolekuta. Üldkasutatava laevatee täpse asukoha kindlaks määramiseks teostas Veeteede Amet 2013. – 2015. aastal Matsalu lahes mööda praegust Kalatee sihtkaitsevööndit hüdrograafilisi mõõdistamisi. Mõõdistuste läbiviimisel lähtuti 23. aprillil 2012. aastal toimunud koosolekul Keskkonnaameti poolt esitatud skeemist ning leiti, et sealsed sügavused on piisavad (mõõdistusandmed on sügavuspunktidena) ning et praegusele Kalatee asukohale saab rajada üldkasutatavat laevateed. Lisaks mõõdistati kaks võimalikku laevatee asukohta Väinamere sihtkaitsevööndis ning tehti esialgsed joonised. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaamet palub edastada Veeteede Ametil 2013. – 2015. aastal tehtud Matsalu Välislahe sihtkaitsevööndi, sh potentsiaalse üldkasutatava laevatee asukoha mõõdistamise andmed kujul, mis võimaldaks neid kasutada MapInfo programmis. Lisaks kaitseala tsoneeringu kavandamisele on andmed kasutatavad ka võimalike teadustööde tegemisel, näiteks Matsalu lahe kinnikasvamise modelleerimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Lotman Juhataja Hiiu-Lääne-Saare regioon Lisad: 1. Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja määruse eelnõu (10 lk) (lisa1_maarus_MatsaluRP.doc) 2. Väljavõte Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja määruse eelnõu seletuskirjast (Ujuvvahendiga_liikumine_Matsalu_rahvuspargi_vetel.rtf) Kirsi Loide 472 4729 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 09.05.2016 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Matsalu rahvuspargi kaitse eesmärk (1) Matsalu rahvuspargi2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) Matsalu lahe ja roostiku ning neid ümbritsevate niitude ja metsade ning saarerikka Väinamere bioloogilist mitmekesisust, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid, tasakaalustatud looduskasutust, Lääne-Eestile iseloomulikke külamaastikke ja kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise, tutvustamise ja arengule kaasaaitamise; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ja laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*), loopealsed (6280*), sinihelmikaniidud (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*) ja lammi-lodumetsad (91E0*); 3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on väike-laukhani (Anser erythropus), hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyanus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), väikekoskel (Mergellus albellus), tutkas (Philomachus pugnax), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väiketiir (Sterna albifrons) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria); 4) kaitsealuseid ja teisi liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba- vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), sõtkas (Bucephala clangula), suurrüdi (Calidris canutus), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), plüü (Pluvialis squatarola), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); 5) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on emaputk (Angelica palustris), kõre (Bufo calamita), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), hallhüljes (Halichoerus grypus), jõesilm (Lampetra fluviatilis), saarmas (Lutra lutra), harilik vingerjas (Misgurnus fossiilis), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja käsitiivalised; 6) kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elupaiku. Need liigid on kivirullija (Arenaria interpres), liivatüll (Charadrius hiaticula) ja plütt (Limicola falcinellus); 7) kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende elupaiku. Need liigid on müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta), aasnelk (Dianthus superbus), hall soolmalts (Halimione pedunculata), harilik muguljuur (Herminium monorchis), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks loodusreservaadiks, kahekümne kuueks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Lääne maakonnas Hanila vallas Esivere, Kõera, Mõisaküla, Rannaküla, Salevere ja Ullaste külas; Lihula vallas Keemu, Kelu, Kirbla, Kirikuküla, Kloostri, Laulepa, Lautna, Liustemäe, Matsalu, Meelva, Metsküla, Pagasi, Penijõe, Petaaluse, Rannu, Saastna, Seli ja Võigaste külas; Martna vallas Allikotsa, Kabeli, Keravere, Keskküla, Keskvere, Kurevere, Laiküla, Liivaküla, Männiku, Oonga, Rannajõe, Rõude, Tammiku ja Tuka külas ning Ridala vallas Haeska, Kiideva, Koidu, Puiatu, Puise, Põgari-Sassi, Saardu, Sinalepa ja Tuuru külas.  (2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevused (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ja § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. (2) Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning liinirajatiste hooldustöödel. (3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud piiranguvööndis, õuemaal ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lisaks on telkimine ja lõkke tegemine lubatud sihtkaitsevööndis selleks ette valmistamata kohtades järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul. (4) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga, välja arvatud jetiga, sõitmine kiirusega kuni 5 sõlme, välja arvatud: 1) Väinamere piiranguvööndis ja Välislahe sihtkaitsevööndis, kus ujuvvahendiga sõitmine on lubatud kiirusega kuni 15 sõlme; 2) järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kus lubatud kiirust ei piirata; 3) sihtkaitsevööndis § 14 lõikes 3 sätestatud juhul. (5) Kaitsealal on lubatud kalapüük, arvestades järgmisi tingimusi: 1) kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid on nakkevõrk, kastmõrd, avaveemõrd, ääremõrd, rivimõrd ja kuni saja õngekonksuga õngejada; 2) harrastuspüügil on püügivahenditest keelatud kasutada nakkevõrku aastaringselt ning unda jääkatte lagunemisest 14. novembrini ja jäävabadel talvedel 28. (29.) veebruarist 14. novembrini; 3) sihtkaitsevööndis väljaspool üleujutusalasid on kalapüük lubatud §-s 13 sätestatud juhtudel; 4) üleujutusaladel on kalapüük lubatud 15. novembrist 28. (29.) veebruarini.  (6) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, arvestades järgmisi tingimusi: 1) keelatud on linnujaht, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul nuhtlusisendite küttimiseks; 2) sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks ja nuhtlusisendite küttimiseks. § 6. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 4) anda projekteerimistingimusi; 5) anda ehitusluba; 6) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk LOODUSRESERVAAT § 8. Loodusreservaadi määratlus (1) Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- ja veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. (2) Kaitsealal on viis loodusreservaati: 1) Hanemaa loodusreservaat; 2) Härjamaa loodusreservaat; 3) Sipelgarahu loodusreservaat; 4) Tondirahu loodusreservaat; 5) Valgerahu loodusreservaat. § 9. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk Loodusreservaatide kaitse-eesmärk on tagada Hanemaa, Sipelgarahu, Tondirahu, Valgerahu, Suur-Härjamaa ja Väike-Härjamaa saare ning nende lähiümbruse säilimine ja kujunemine üksnes loodusliku protsessina ning pesitseva, sulgiva ja rändepeatusel oleva linnustiku häirimatus.  § 10. Tegevus loodusreservaadis Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine ning ujuvvahendiga liikumine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil, kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala seisundi jälgimise ja hindamise ning teadustegevuse eesmärgil. 4. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 11. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on 26 sihtkaitsevööndit: 1) Haeska sihtkaitsevöönd; 2) Jõgede sihtkaitsevöönd; 3) Kasari luha sihtkaitsevöönd; 4) Laiküla sihtkaitsevöönd; 5) Matsalu metsa sihtkaitsevöönd; 6) Matsalu parkmetsa sihtkaitsevöönd; 7) Mõisaküla sihtkaitsevöönd; 8) Puise metsa sihtkaitsevöönd; 9) Puise ranna sihtkaitsevöönd; 10) Põgari sihtkaitsevöönd; 11) Rooglaiu sihtkaitsevöönd; 12) Saardu metsa sihtkaitsevöönd; 13) Saardu ranna sihtkaitsevöönd; 14) Saarte sihtkaitsevöönd; 15) Saastna sihtkaitsevöönd; 16) Salevere sihtkaitsevöönd; 17) Salmi sihtkaitsevöönd; 18) Sauemere sihtkaitsevöönd; 19) Sibula sonni sihtkaitsevöönd; 20) Siselahe sihtkaitsevöönd; 21) Suitsu sihtkaitsevöönd; 22) Teorehe sihtkaitsevöönd; 23) Tuka sihtkaitsevöönd; 24) Ullaste sihtkaitsevöönd; 25) Võigaste sihtkaitsevöönd; 26) Välislahe sihtkaitsevöönd. § 12. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk (1) Haeska, Kasari luha, Puise ranna, Põgari, Rooglaiu, Saardu ranna, Saastna, Salmi, Suitsu ja Teorehe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste säilitamine ja taastamine, linnustiku puhke-, toitumis- ja pesitsusaegse rahu tagamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning kultuuripärandi objektide ja kaitstavate looduse üksikobjektide säilitamine. (2) Laiküla, Matsalu metsa, Matsalu parkmetsa, Mõisaküla, Puise metsa, Saardu metsa, Salevere, Tuka, Ullaste ja Võigaste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Lääne-Eestile iseloomulike metsa-, soo- ja niidukoosluste ning nende liigirikkuse säilitamine ja taastamine, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning kultuuripärandi objektide ja kaitstavate looduse üksikobjektide säilitamine. (3) Jõgede, Saarte, Sauemere, Sibula sonni, Siselahe ja Välislahe sihtkaitsevööndi kaitse- eesmärk on vee- ja rannikukoosluste, veelindude pesitsemis-, rändepeatus- ja sulgimisalade, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning Matsalu siselahe roostiku soodsa seisundi säilitamine. § 13. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud: 1) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine Jõgede sihtkaitsevööndis ning selleks ette valmistatud ja tähistatud kohas; 2) harrastus- ja õngepüük Välislahe ja Jõgede sihtkaitsevööndis. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 2) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd; 3) veekogude loodusliku veerežiimi taastamine; 4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus seada tingimusi raie tehnoloogia, aja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse suhtes; 5) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd; 6) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 7) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalikud tegevused; 8) pilliroo ja adru varumine; 9) kutseline kalapüük Välislahe sihtkaitsevööndis lõkspüünisega aastaringselt ja nakkevõrguga 1. juulist kuni jääkatte lagunemiseni ning jäävabadel talvedel 28. (29.) veebruarini; 10) kutseline kalapüük Saarte sihtkaitsevööndis lõkspüünise ja nakkevõrguga 15. juulist jääkatte lagunemiseni või jäävabadel talvedel 28. (29.) veebruarini; 11) kutseline kalapüük Sibula sonni sihtkaitsevööndis lõkspüünisega aastaringselt ja nakkevõrguga 1. septembrist jääkatte lagunemiseni või jäävabadel talvedel 28. (29.) veebruarini, kusjuures kutseline kalapüük on lubatud vaid isikutel, kes omavad ajaloolist püügiõigust ning kes kasutavad traditsioonilist madalapõhjalist puupaati ja traditsioonilisi ääremõrdasid, mille suu kõrgus ei ületa 1 meetrit. § 14. Keelatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis keelatud, välja arvatud käesoleva määrusega lubatud juhtudel: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt on lubatud ehitisi püstitada ka ehituskeeluvööndisse. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on sihtkaitsevööndis keelatud inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kinnisasja valdajal oma kinnisasja piires ning sinna ja tagasi liikumiseks: 1) Kasari luha, Puise ranna, Rooglaiu, Saardu ranna, Saastna, Suitsu ja Välislahe sihtkaitsevööndis jääkatte lagunemisest või jäävabadel talvedel 1. märtsist 30. juunini, välja arvatud Kasari luha sihtkaitsevööndis Kasari ja Rõude jõe vahelisel alal, kus inimestel on keelatud viibida jääkatte lagunemisest või jäävabadel talvedel 15. veebruarist 31. juulini, ning Välislahe sihtkaitsevööndis kaluri kalapüügiloa alusel; 2) Haeska, Põgari, Salmi, Sibula sonni, Siselahe ja Teorehe sihtkaitsevööndis jääkatte lagunemisest või jäävabadel talvedel 1. märtsist 14. novembrini, välja arvatud Sibula sonni sihtkaitsevööndis kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel; 3) Saarte sihtkaitsevööndis jääkatte lagunemisest või jäävabadel talvedel 1. märtsist 14. juulini, välja arvatud Tauksi saarel, kus inimestel on keelatud 15. veebruarist 31. juulini; 4) Jõgede sihtkaitsevööndis 11. maist 30. juunini, välja arvatud isikutel, kes omavad kaluri kalapüügiluba Sibula sonni sihtkaitsevööndis kalastamiseks. (3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on sihtkaitsevööndis ujuvvahendiga sõitmine keelatud, välja arvatud: 1) sihtkaitsevööndis § 14 lõikes 2 sätestatud inimeste viibimiseks lubatud juhtudel; 2) sadamates ja märgistatud laevateedel; 3) üleujutusaladel 15. novembrist 28. (29.) veebruarini; 4) järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. § 15. Vajalik tegevus Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine ning kanalite või kraavide alaline või ajutine sulgemine. 5. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 16. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on kolm piiranguvööndit: 1) Matsalu piiranguvöönd; 2) Parkide piiranguvöönd; 3) Väinamere piiranguvöönd. § 17. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk (1) Matsalu piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide kaitse; maa kasutamisest mõjutatud traditsioonilise maastikuilme, sealhulgas maastikus mosaiikselt paiknevate niidu- ja sooelupaigatüüpide ning Kasari, Liivi, Suitsu, Penijõe ja Tuudi jõe kallaste säilitamine ja taastamine; miljööväärtusliku kultuuripärandi, sealhulgas taluarhitektuuri, traditsioonilise asustusstruktuuri ja rahvakultuuri ning ajaloolis-kultuuriliste objektide kaitse ja säilitamine. (2) Parkide piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Haeska, Kiideva, Kloostri, Matsalu, Penijõe, Saastna, Suure-Rõude ja Väike-Rõude mõisa pargi ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. (3) Väinamere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on vee- ja rannikukoosluste, veelindude rändepeatus- ja sulgimisalade ning kaitsealuste liikide kaitse.  § 18. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega; 2) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas; 4) õuemaal uute kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrgete elamu teenindamiseks vajalike hoonete püstitamine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) Matsalu piiranguvööndis turberaie langi pindalaga kuni viis hektarit ja lageraie langi pindalaga kuni üks hektar; 2) Parkide piiranguvööndis puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) pilliroo varumine külmumata pinnasel; 5) rajatise püstitamine; 6) piirkonda sobivas ehitusstiilis hoone püstitamine, arvestades välja kujunenud asustusstruktuuri; 7) ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; 8) kaitse-eesmärgist lähtuvalt kaitseala tarbeks ehitise püstitamine ka ehituskeeluvööndisse. § 19. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul üksikkraavide rajamine põllu- ja õuemaa ning tee tarbeks; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal; (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. § 20. Vajalik tegevus Matsalu piiranguvööndis poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. 6. peatükk LÕPPSÄTTED § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 22. Määruse muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” lisas esitatud Haeska hoiuala kaart „Haeska”, Rajametsa hoiuala kaart „Rajametsa” ning Väinamere hoiuala kaardid „Väinamere 4” ja „Väinamere 5” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaartidega (lisatud).  (2) Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” lisas esitatud Väinamere hoiuala kaart „Väinamere 3” asendatakse käesoleva määruse lisas 3 esitatud kaardiga (lisatud). § 23. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 5. mai 1997. a. määrus nr. 94 „Matsalu looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistada kehtetuks. § 24. Otsuse kehtetuks tunnistamine Haapsalu rajooni TSN Täitevkomitee 22. aprilli 1964. a otsuse nr 17 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude, ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine” lisa 1 „Pargid” punkt 9 tunnistada kehtetuks. § 25. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri xxx käskkirjaga algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos läbi viidud ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5. § 26. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). ² Kaitseala on moodustatud Matsalu Riikliku Looduskaitsealana Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” (ENSV Teataja 1957, 14, 125). 2005. aastal nimetati ala ümber rahvuspargiks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 jääb Matsalu rahvuspark Väinamere linnualale ja punkti 2 alapunktist 517 Väinamere loodusalale, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Matsalu rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala), ühtlasi on kaitseala ka Euroopa Nõukogu diplomiala. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee Taavi Rõivas Peaminister Marko Pomerants Keskkonnaminister Heiki Loot Riigisekretär Lisa 1. Matsalu rahvuspark 1 Matsalu rahvuspark 2 Matsalu rahvuspark 3 Matsalu rahvuspark 4 Matsalu rahvuspark 5 Lisa 2. Haeska Rajametsa Väinamere 4 Väinamere 5 Lisa 3. Väinamere 3  Lisa 2. Ujuvvahendiga liikumine Matsalu rahvuspargi vetel – väljavõtted Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjast 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Eksperdile edastatud eelnõu kohaselt lubati ujuvvahenditega liikuda kaitseala sihtkaitsevööndites ja piiranguvööndites ainult lubade alusel ning ujuvvahendite suurimaks lubatud kiiruseks oli merel 15 sõlme ja jõgedel 8 sõlme. Ekspert viitas sellele, et nimetatud nõuet tuleks täpsustada, st lube väljastab kaitseala valitseja. Lisaks tegi ekspert ettepaneku vähendada ujuvvahendite suurimat piirkiirust merel 10 sõlmeni. Praeguses kaitse-eeskirja eelnõus on ujuvvahenditega liikumist kaitsealal oluliselt leevendatud. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta on ujuvvahenditega lubatud liikuda piiranguvööndis, sihtkaitsevööndisse jäävates sadamates ja märgistatud laevateedel, Sibula sonni sihtkaitsevööndis kaluri kalapüügiloa alusel ning üleujutusaladel 15. novembrist 28. (29.) veebruarini. Loetletud leevendused on tingitud sellest, et peamine põhjus ujuvvahendite liikumise piiramiseks on linnustiku häirimatuse tagamine, kuid ülal nimetatud piirkondades ja aegadel on linnustiku häirimine enamasti välistatud või minimaalne, mistõttu ei ole põhjendatud nendes kohtades ja aegadel ujuvvahenditega liikumise piiramine. Sibula sonni sihtkaitsevööndis on ujuvvahenditega lubatud liikuda vaid kaluritel, et toetada traditsioonilise kalapüügi jätkumist. Lisaks eeltoodud juhtudele on kaitseala valitseja nõusolekuta ujuvvahenditega lubatud liikuda ka järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Erandid tulenevad LKS § 30 lõikest 2. Eksperdi poolt välja pakutud maksimaalse merel liikumise kiiruse vähendamise ettepanekut 10 sõlmeni ei võetud arvesse, kuna Veetee Ameti soovitatud ujuvvahenditega liikumiskiirused on merel 15 sõlme ja jõgedel 5 sõlme. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga, välja arvatud jetiga, sõitmine kiirusega kuni 5 sõlme, välja arvatud: Väinamere piiranguvööndis ja Välislahe sihtkaitsevööndis, kus ujuvvahendiga sõitmine on lubatud kiirusega kuni 15 sõlme; järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kus lubatud kiirust ei piirata; sihtkaitsevööndis § 14 lõikes 3 sätestatud juhul. Ujuvvahendite suurim lubatud kiirus Väinamere piiranguvööndis ja Välislahe sihtkaitsevööndis on sarnaselt kehtivale kaitse-eeskirjale 15 sõlme. Mujal (Siselahe, Sibula sonni, Salmi sihtkaitsevööndis ja Saarte sihtkaitsevööndi) veealal ning kaitseala jõgedel on senist ujuvvahendite suurimat kiirust vähendatud 5 sõlmeni. Suurimat lubatud kiirust on jõgedel ja kaldalähedastel aladel vähendatud Veeteede Ameti soovituse järgi (Veeteede Ameti 03.11.2011 kiri nr 6-1-3/2783), et vältida väikelaevade tekitatud tehislainetuse (lööklainetuse) otsest negatiivset mõju põhjaelustikule ja kalastikule ning kallaste erosiooni. Kiirusepiirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kuna nimetatud tegevustel võib erandkorras osutuda vajalikuks sõita ujuvvahenditega kiiremini, kui kaitse-eeskirjas lubatud. Kaitsealal on keelatud jetiga sõitmine, et vältida selle mootorist paiskuva tugeva veejoa kahjulikku mõju kaitseala jõgede kallastele, madalaveelise Matsalu lahe põhjasetetele ja sealsele elustikule. Lisaks on mitme uuringu kohaselt linnud jettide tekitatud häiringute (müra, suur kiirus jne) suhtes oluliselt tundlikumad kui tavapäraste mootorpaatide suhtes (Burger, P. 1998. Effects of motorboats and personal watercraft on flight behavior over a colony of Common Terns. The Condor, vol 100, pp 528– 534. Rodgers Jr, J. A. & Schwikert, S. T. 2002. Buffer-zone distances to protect foraging and loafing waterbirds from disturbance by personal watercraft and outboard-powered boats. Conservation Biology, vol 16, pp216–224.) 2.5.5.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekuta on sihtkaitsevööndis ujuvvahendiga sõitmine keelatud, välja arvatud sihtkaitsevööndis § 14 lõikes 2 sätestatud inimeste viibimiseks lubatud juhtudel; sadamates ja märgistatud laevateedel; Sibula sonni sihtkaitsevööndis kaluri kalapüügiloa alusel; üleujutusaladel 15. novembrist 28. (29.) veebruarini; järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Märgistatud laevateede esialgsed asukohad on määratud koostöös Veeteede Ameti ning sadamate esindajatega (Keskkonnaameti 06.05.2012 kiri nr HLS 1-2.5/12/35). Laevateed jagunevad üldjoontes kaheks: üldkasutatav laevatee, mida haldab ja märgistab igal aastal Veeteede Amet, ning sadamate sissesõidud, mida haldavad ja märgistavad sadamate esindajad. Üldkasutatav laevatee asub endise Kalatee sihtkaitsevööndi asukohas ning on Veeteede ameti soovitusena 100 m laiune. Sadamate sissesõidud on üldkasutatava laevateega võimalikult risti, et laevaliikluse mõju lahe elustikule oleks võimalikult väike, ning sissesõidud on ligikaudu 50 m laiad. Laevateede täpsed asukohad selguvad suure tõenäosusega 2016. aastal, kui 2013.–2015. aastal toimunud hüdrograafiliste mõõdistustööde põhjal projekteeritakse märgistatavate teede asukohad. Laevateede märgistamise vajaduse tingis asjaolu, et Matsalu rahvuspargi Välislahe sihtkaitsevööndis asub neli sadamat (Kiideva, Keemu, Saastna ja Haeska), mida peale kalurite kasutavad aktiivselt ka turistid ning muud meresõitjad. Samas on Välislahe sihtkaitsevöönd küllaltki oluline lindude toitumis- ja rändepeatusala, kus nt kevadeti peatub mitukümmend tuhat rändlindu (nt merivardid, sõtkad, väikekosklad, hahad, aulid, tuttvardid jne). Tulenevalt linnustiku häirimatuse kaitsest, on kaitse-eeskirjas kavandatud inimestel lubada kevadel ja varasuvel (jääkatte lagunemisest 1. juulini) viibida Välislahe sihtkaitsevööndis ainult valitseja nõusolekul. Kuid kuna selles sihtkaitsevööndis asuvad eelnevalt nimetatud neli sadamat, on teisalt oluline lihtsustada ujuvvahenditega liikumist nimetatud nelja sadama ja avamerel paikneva Väinamere piiranguvööndi vahel, kus linnustiku kaitseks liikumispiiranguid rakendatud pole. Seda võimaldataksegi eelnevalt mainitud märgistatud laevateede kaudu, mis võimaldavad ujuvvahenditega liiklejaid suunata nii, et nende tegevus ei häiriks alal peatuvaid või toituvaid linde. Sibula sonni sihtkaitsevööndis on ujuvvahendiga lubatud liikuda kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel ning üleujutusaladel on lubatud ujuvvahenditega liikuda 15. novembrist 28. (29.) veebruarini. Sibula sonni sihtkaitsevöönd eraldub endisest Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndist uue vööndina. Terve siselahe piirkond, sh sinna kuuluv Sibula sonni sihtkaitsevöönd, on väga oluline lindude kevad- ja sügisrände piirkond. Lisaks pesitsevad Sibula sonni sihtkaitsevööndis ja selle lähiümbruses mitmed kaitseala kaitse- eesmärgiks olevad linnuliigid, nagu hüüp, rooruik, täpikhuik ja mustviires. Tulenevalt eelnevast on oluline tagada sealse linnustiku häirimatus nii pesitsus- kui ka rändeperioodil. Samas on Sibula sonni piirkond traditsiooniline kalapüügiala, kus läbi aegade on kalapüügiga tegelenud vaid lähipiirkondade elanikud. Seeläbi on Sibula sonni piirkonnas paiknevad loodusväärtused, eeskätt linnustik, arenenud koos sealse mõõduka kalastamisega. Tulenevalt eelnevast on Sibula sonni sihtkaitsevööndis lubatud ujuvvahendiga liikuda eelkõige traditsioonilisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel, muudel juhtudel on nimetatud sihtkaitsevööndis lubatud viibida vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusolekuta on sihtkaitsevööndis ujuvvahendiga sõitmine keelatud, välja arvatud sihtkaitsevööndis § 14 lõikes 2 sätestatud inimeste viibimiseks lubatud juhtudel; sadamates ja märgistatud laevateedel; üleujutusaladel 15. novembrist 28. (29.) veebruarini; järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Üleujutusaladel on lubatud ujuvvahendiga liikuda talvisel perioodil, s.o 15. novembrist 28. (29.) veebruarini. Ujuvvahendiga liikumise piirangud üleujutusaladel on kehtestatud lindude häirimise vältimiseks, kuna kevadel ja sügisel üleujutusalaks muutuvat jõgede luhta kasutavad arvukad vee- ja rannikulinnud rändepeatus- ja toitumispaigana. Talvisel ajal ujuvvahenditega üleujutusaladel liikumine linde ei häiri.