HANKELEPING nr 5-3/25-0349-1
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, registrikood 77001613, asukoht Lõõtsa 8a,
11415 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel direktor Ergo Tars, (edaspidi nimetatud tellija),
ja
Aktsiaselts Kernel, registrikood 10134411, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Vanemuise
tn 45, 51003, mida esindab volikirja alusel Priit Truusalu, (edaspidi nimetatud täitja),
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmimised käesoleva hankelepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Leping sõlmitakse riigihanke nr 301512 „IPv4 aadresside ostmine“ tulemusena, lähtudes
riigihanke alusdokumentidest ja täitja pakkumusest.
1.2. Lepingu esemeks on IPv4 /22 vahemiku 80.250.120.0/22 (80.250.120.0-80.250.123.255) müük,
koos IP-aadresside ümberregistreerimise, üleandmise ja kaasneva konsultatsiooniga (edaspidi
tooted ja/või teenused). Täpsemalt on lepingu ese kirjeldatud riigihanke alusdokumentide
koosseisus olevas tehnilises kirjelduses.
1.3. Üleandmise tähtaeg on kuni 14 päeva lepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest.
1.4. Hankelepingu maksumus on 33 600,00 eurot, millele lisandub käibemaks.
1.5. Täitja märgib e-arvele hankelepingu osa viitenumbri 301512 001 000 000 ja finantseerimisallika
9NA0-RR20-03212-BAAS (Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline
pilvetaristule üleminek).
1.6. Poolte esindajad toodete ja teenuste vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate
dokumentide allkirjastamisel:
1.6.1. Tellija esindaja: Riho Mikko, tel: 5331 1659, e-post:
[email protected].
1.6.2. Täitja esindaja: Priit Truusalu, tel: 5017 477, e-post:
[email protected].
Tellija Täitja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Ergo Tars Priit Truusalu
direktor volikiri
Hankeleping nr …..
Lisa nr 1
HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED
1. Üldosa
1.1. Hankelepingu üldtingimused (edaspidi nimetatud Üldtingimused) on riigihanke tulemusel
sõlmitud raamlepingu lisa, hankelepingu lahutamatu osa ning pooltele täitmiseks kohustuslik.
1.2. Pooled võivad hankelepingu eritingimustes kokku leppida üldtingimustes käsitlemata või
üldtingimusi täpsustavates küsimustes, kui vastav võimalus on raamlepingus ja selle lisades
ette nähtud, samuti erisusi üldtingimustest. Üldtingimustes ja eritingimustes sisalduvate sätete
vastuolu korral loetakse ülimuslikuks eritingimustes sätestatu.
2. Mõisted
2.1. Mõisted laienevad nii hankelepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.
2.1.1. Pooled – tellija ja täitja ühise nimetusega.
2.1.2. Üldtingimused – käesolevad hankelepingu üldtingimused. Kui üldtingimustes ei ole
fikseeritud teisiti, tähendavad üldtingimustes viidatud punktid vastavaid üldtingimuste
punkte.
2.1.3. Leping – hankelepingu eri- ja üldtingimused koos lisadega või raamlepingus toodud
juhtudel tellimus hankelepingu üldtingimustega kogumis. Üldtingimuste kontekstis
lühendatud terminiga leping.
2.1.4. Riigihanke alusdokumendid – riigihangete seaduse kohaselt tellija poolt läbiviidava
hankemenetlusega seonduv dokumentatsioon. Riigihanke alusdokumendid
moodustavad lepingu lahutamatu osa.
2.1.5. Asi – võib koosneda eraldi või koosolevalt alljärgnevast:
2.1.5.1. tarkvarast, mis tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone,
andmebaasi-, rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende
mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva
dokumentatsiooniga;
2.1.5.2. seadmetest, mis tähendavad lepingus kirjeldatud asju, hõlmates nendega otseselt
seotud tarkvara, mis on vajalik asja funktsioneerimiseks ning nende kohta
koostatud kirjalikke või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud
dokumente;
2.1.5.3. telekommunikatsioonidest, mis tähendavad sisemise ja välise
telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid,
teenuseid ja protseduure;
2.1.5.4. tarkvara, seadmete või telekommunikatsioonide paigaldamiseks või
seadistamiseks tehtavatest töödest.;
2.1.5.5. asjade detailne sisu on kokku lepitud hanke eseme tehnilises kirjelduses, tellija
pakkumuse esitamise ettepanekus jm lepingu oluliseks osaks ja lisaks olevates
dokumentides.
2.1.6. Teenus – Asjade ülekandmine, registreerimine, paigaldamine ja seadistamine, sh
häälestamine koos koolitusega ja tehnilise toe pikendamine jms.
2.1.7. Asukoht – asukoht tähendab tellija asukohta või muud kokkulepitud kohta, välja
arvatud täitja asukoht, kuhu asi tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse.
2.1.8. Puudus ja viga – puuduse või veaga on tegemist juhul, kui asi ei vasta lepingus ja selle
lisades sätestatud tingimustele, sh tehniliste parameetrite, kvaliteedi, kasutusviisi,
ühilduvuse, koostalitlusvõime, funktsionaalsuste ja muude näitajate osas. Puudusega on
asi ka juhul, kui asja otstarbekohane kasutamine on takistatud, häiritud või kui see annab
ebaõigeid tulemusi
2.1.9. Tõrge - tõrkeks loetakse asja töövõime osaline või täielik kadu või kõrvalekalle selle
tavapärasest talitlusest või funktsionaalsusest olenemata töövõime kao kestusest.
2.1.10. Tööpäev – tööpäevana käsitletakse kalendripäeva, mis ei ole kas laupäev, pühapäev või
rahvuspüha või riigipüha pühade ja tähtpäevade seaduse tähenduses.
3. Hind ja maksmine
3.1. Lepingu hind sisaldab kõiki makse, välja arvatud käibemaks.
3.2. Lepingu hind tasutakse tellija poolt üksnes täitja poolt nõuetekohaselt esitatud arve(te) alusel.
Ettemaksete tasumist ei toimu.
3.3. Lepingu hind väljendatakse eurodes.
3.4. Täitja esitab tellijale arve(d) masinloetaval kujul e-arve(te)na. Arve(d) esitatakse pärast
vastuvõtuakti allkirjastamist tellija poolt.
3.5. E-arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
3.5.1. info e-arve esitaja kohta;
3.5.2. info maksja kohta;
3.5.3. hankelepingu number;
3.5.4. hanke viitenumber;
3.5.5. lepingu osa viitenumber;
3.5.6. asjade ja teenuste nimetused, seerianumbrid, kirjeldused;
3.5.7. välisvahendite alusel asjade soetusel ka viide vastavale projektile.
3.5.8. käibemaksukohustuslase number;
3.5.9. summa käibemaksuta;
3.5.10. käibemaks;
3.5.11. kogusumma.
3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 30 kalendripäeva, v.a kui välisvahendite kaasamise
tõttu on ettenähtud teistsugune maksetähtaeg. Erisused maksetähtaja osas sätestatakse
tellimuses või hankelepingu eritingimustes.
3.7. Vajadusel sätestatakse kõik vahemaksed maksegraafikus, mis kinnitatakse lepingu lisana.
3.8. Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab täitjale lepingus ettenähtu, maksab täitja
tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.
3.9. Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda tellijalt viivist iga
maksmisega viivitatud kalendripäeva eest 0,15 % maksmata summast kalendripäevas.
4. Informatsioon ja aruanded
4.1. Täitja kinnitab, et on kõikide lepingu tingimustega tutvunud.
4.2. Niipea kui võimalik, varustab tellija täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja
dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline.
4.3. Tellija abistab täitjat nii palju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida
täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks vajab.
4.4. Täitja annab tellijale viimase nõudmisel igal ajal lepingu täitmist (sealhulgas asju, projekti
kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.
4.5. Juhul kui täitja kasutab EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest
rahastatava hankelepingu puhul alltöövõtjaid ning alltöövõtulepingu maksumus ületab 50 000
eurot käibemaksuta, siis peab täitja esitama andmed alltöövõtu kohta. Taaste- ja
vastupidavuskava vahendite kasutamisel tuleb edukal pakkujal esitada pärast hankelepingu
sõlmimist riigihangete registri lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi hankelepingu täitmises
osalenud alltöövõtjate kohta sõltumata riigihanke eeldatavast maksumusest ja
alltöövõtulepingu maksumusest. Täitja sisestab jooksvalt alltöövõtjatega seotud info –
alltöövõtja nimi ja registrikood, alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja summa –
riigihangete registrisse, kus hankelepinguga seotud andmete juures on olemas vastav vaheleht
alltöövõtu jaoks.
5. Asjade kohaletoomise ja üleandmise tingimused
5.1. Asjad tarnitakse, paigaldatakse ja seadistatakse tellija poolt märgitud asukohta.
5.2. Eeldatakse, et kõigi asjade, tarkvara, lisaseadmete ning komponentide üleandmine toimub
samaaegselt, v.a. juhul kui tellija on tellija on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
andnud nõusoleku nende tarnimiseks osade kaupa.
5.3. Asja üleandmisel allkirjastab täitja üleandmise akti, milles peavad olema välja toodud
vähemalt järgnevad asja üleandmist iseloomustavad andmed:
5.3.1. hankelepingu number;
5.3.2. tarnitud asjade ja osutatud teenuste detailiseeritud nimekiri ning esinenud puudused, kui
on;
5.3.3. asjade seerianumbrid grupeerituna asjade, üleandmise kuupäeva ja tarneaadresside
kaupa;
5.3.4. asja vastuvõtmist ja/või kättesaamist kinnitanud isiku ees- ja perekonnanimi ning asja
vastu võtnud kontaktisiku ees- ja perekonnanimi iga tarneaadressi kohta;
5.4. Tellija kontrollib asjade vastavust lepingutingimustele ning allkirjastab vastuvõtuakti hiljemalt
15 kalendripäeva jooksul arvates toote üleandmisest, või esitab täitjale kirjaliku motiveeritud
avalduse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Ebakvaliteetse või puudusega asja vastuvõtmisest
keeldumisel, on tellijal õigus keelduda asja eest tasumisest kuni täitja poolt puuduste
kõrvaldamiseni. Puuduste kõrvaldamise kulud kannab täitja.
5.5. Lepingutingimustele mittevastava asja vastuvõtmine tellija poolt ei piira ega välista tellija
õigust alandada hinda või kasutada muid seaduse või lepinguga ettenähtud
õiguskaitsevahendeid. Samuti ei piira asja vastuvõtmine tellija õigust kasutada seaduse või
lepinguga ettenähtud õiguskaitsevahendeid olukorras, kus asja mittevastavus või selle esinev
puudus selgub hilisemalt.
5.6. Mistahes asjade ja teenuste osa valmimisel/tarnimisel võib tellija anda välja vastuvõtuakti
vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta tellija kohustust täita kõiki lepingus
ettenähtud kohustusi.
5.7. Pooled peavad informeerima teist poolt viivitusest või viivituse sattumise ohust ja põhjustest
esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 päeva jooksul asjaolust teadasaamisest.
6. Asja kvaliteet ja vastavus lepingu tingimustele
6.1. Üleantava asja omadused ja kvaliteet peab vastama kokkulepitud tingimustele ning tootja poolt
kehtestatud tehniliste- ja kvaliteedinõuetega.
6.2. Asja vastavus punktis 6.1. kehtestatud tingimustele tõestatakse kvaliteedisertifikaadiga või
mõne teise dokumendiga (sh litsentsikoodi), mis antakse üle täitjale koos asjaga.
6.3. Lepingus käsitlevad pooled mõisteid "asja mittekvaliteetsus" ja "asja mittevastavus lepingule"
järgmises tähenduses:
6.3.1. asja mittekvaliteetsus – asi ei vasta kvaliteedisertifikaadile, tootja poolt kirjeldatud
omadustele või mõnele muule poolte vahel kokku lepitud asja kvaliteeti tõendavale
dokumendile.
6.3.2. asja mittevastavus lepingule – asi ei vasta lepingutingimustele, kui see ei vasta tellija
nõutud tingimustele ja omadustele, sh tehniliste parameetrite, kasutusviisi, ühilduvuse,
koostalitlusvõime, funktsionaalsuse ja muude näitajate osas, samuti kui asi on toodetud
viisil, milles pooled kokku ei leppinud või ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab
või milleks selliste omadustega asja tavapäraselt kasutatakse.
6.4. Juhul, kui tellija avastab asja mittevastavuse lepingule või mittekvaliteetsuse, teavitab tellija
täitjat mittevastavuse või mittekvaliteetsuse ilmnemisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem, kui 10 tööpäeva jooksul mittevastavuse või
mittekvaliteetsuse tuvastamisest.
6.5. Tuvastatud mittevastavuse või mittekvaliteetsuse fikseerib tellija kahepoolses aktis, milles
märgitakse kõik asjal ilmnevad puudused. Enne akti koostamist teavitab tellija täitjale
võimalusest tulla tuvastatud asjaolude kirjaliku fikseerimise juurde, v.a juhul kui puudus on
kergesti tuvastatav või kui punkti 6.4 teavituse järgselt on täitja tellija juba aktsepteerinud
puuduse olemasolu.
6.6. Kui täitja tellija ettepanekule viibida kahepoolse akti koostamise juures tellija poolt teavitatud
ajal, 3 tööpäeva jooksul ei reageeri või jätab koostamise juurde ilmumata, on tellijal õigus:
6.6.1. koostada ühepoolne akt, mis on tellija poolt nõuete esitamise aluseks;
6.6.2. kaasata akti koostamise juures erapooletut eksperti. Ekspertiisikulude kandmise kohustus
lasub täitjal.
6.7. Kui asi ei vasta lepingutingimustele, s.o on mittekvaliteetne või muul viisil lepingutingimustele
mittevastav võib tellija nõuda täitjalt:
6.7.1. asja parandamist mõistliku tähtaja jooksul ning täitja kulul;
6.7.2. asja asendamist mõistliku tähtaja jooksul ning täitja kulul;
6.7.3. asja parandamise või asendamisega seotud kulude hüvitamist, kui täitja ei ole sellele
eelnevalt tellija poolt määratud tähtaja jooksul asja parandanud ega asendanud;
6.7.4. asja hinna või renditasu alandamist.
6.8. Täitja poolt ettenähtud kohustuste täitmisega viivitamisel rakendatakse lepingu punkti 9
sätteid.
6.9. Tellijal on õigus lisaks punktis 6.7 toodule asja mittekvaliteetsuse või lepingu tingimustele
mittevastavuse ilmnemisel rakendada leppetrahvi 30 % mittevastava(te) asja(de) hinnast iga
tuvastatud rikkumise kohta.
6.10. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust nõuda täitjalt kahjude hüvitamist leppetrahvi
ületavas osas, sh ulatuses, milles välisrahastuse andja nõuab projekti toetuse tagasi.
6.11. Tellija poolt punktides 6.7-6.9 ettenähtud nõuete esitamine ei võta temalt õigust leping
ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada.
7. Teated ja kirjavahetus
7.1. Tellija ja täitja vaheline kirjavahetus eelkõige elektroonilisel teel ning selleks otstarbeks
määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel. Vajadusel võib teateid ja kirjavahetust
edastada ka posti teel.
7.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille
edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks:
7.2.1. e-kirja saatmise korral sellele järgneval tööpäeval;
7.2.2. kui teade on üle antud allkirja vastu;
7.2.3. kui teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on
möödunud 5 kalendripäeva.
8. Lepingu muutmine ja täiendamine
8.1. Lepingu muutmine toimub üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel RHS § 123 sätestatut
silmas pidades. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või
poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.
8.2. Hankija poolt kindlaksmääratud asjade tarnetähtaegade pikendamine on poolte kokkuleppel
lubatud üksnes juhul, kui asjade või nende komponentide tarne oluline takistus või viibimine
on tingitud täitjast sõltumatute asjaolude mõjul nagu näiteks pandeemia, sõda või muud
siseriiklikud ja rahvusvahelised piirangud, mis raskendavad asjade või nende komponentide
kättesaadavust täitja jaoks. Tarnetähtaja pikendamine on võimalik takistuse kestuse aja võrra,
kui ettevõtja sellisest takistusest tellijat koheselt teavitab.
9. Poolte vastutus lepingu rikkumisel
9.1. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest
Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.
9.2. Lepingus märgitud leppetrahvisummade maksimummäära arvestamisel võetakse aluseks
lepingu hind brutosummana (käibemaksuga).
9.3. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult, järgmised juhud:
9.3.1. Täitja keeldub hankelepingu täitmisest või hilineb oma lepingujärgsete kohustuste
täitmisega rohkem kui 30 kalendripäeva;
9.3.2. täitja ei kõrvalda puudusi või viivitab nende kõrvaldamisega rohkem kui 30
kalendripäeva;
9.3.3. täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või välja kuulutatud maksejõuetus;
9.3.4. täitja on korduvalt eksinud lepingus toodud üleandmisakti ja/või e-arve koostamise
nõuete vastu;
9.3.5. täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või litsentsi;
9.3.6. täitja ei täida garantiiperioodil lepingust tulenevaid kohustusi;
9.3.7. täitja annab oma lepingujärgsed kohustused üle kolmandatele isikutele;
9.3.8. pool on rikkunud konfidentsiaalsusnõuet;
9.3.9. pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;
9.3.10. tellija on viivituses lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui 30
kalendripäeva, v.a juhul kui seadus annab talle õiguse lepingujärgsete maksete
peatamiseks või õiguse keelduda maksete tasumisest.
9.4. Poolel on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi 30% lepingu hinnast iga
vastava juhtumi korral. Tellijal on õigus käesolevas punktis nimetatud leppetrahv kinni pidada
täitjale tasumisele kuuluvatest summadest. Leppetrahvi nõude esitamine ei võta poolelt õigust
nõuda tekitatud kahju, sh välisrahastuse alusel rahastatud projekti toetuse tagasimakse
hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
9.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, v. a juhul, kui pool rikkus kohustust
tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
10. Lepingujärgsete kohustuste peatumine
10.1. Tellija võib peatada täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või
täielikult, kui:
10.1.1. täitja ei täida lepingut või ei tee seda nõuetekohaselt;
10.1.2. vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid
täitjapoolseid kohustuste rikkumisi;
10.1.3. tellija lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab muu asjaolu,
mille eest vastutab täitja.
10.2. Makseid võib tellija peatada üksnes rikkumise äralangemiseni.
10.3. Täitja võib peatada tellijale lepingujärgsete kohustuste täitmise kas osaliselt või täielikult, kui:
10.3.1. tellija ei täida lepingut;
10.3.2. tellija ei anna täitjale lepingu täitmiseks vajalikke juhiseid ja/või informatsiooni;
10.3.3. täitja lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab muu asjaolu,
mille eest vastutab tellija.
11. Testid
11.1. Kui pooled on kirjalikult kokku leppinud, viiakse pärast asjade tarnimist, kokkupanekut ja/või
installeerimist asjade nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.2. Kui lepingus ei ole teste ette nähtud, võib tellija viia läbi testid, mida ta peab vajalikuks selleks,
et kontrollida asjade vastavust neile esitatud nõuetele.
11.3. Täitja esitab tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide
koopiad.
11.4. Kui asi või mistahes selle osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui täitja on teinud
vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.
11.5. Kordustestide eest täitjale täiendavat tasu ei maksta.
12. Dokumentatsioon
12.1. Täitja varustab tellijat nõuetekohase dokumentatsiooniga, mis on vajalik, et tellija saaks asju
ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.
12.2. Kogu asja juurde käiv nõuetekohane dokumentatsioon ja kasutusjuhendid tuleb tellijale anda
asjade üleandmise hetkel paberkandjal ja/või elektroonselt.
13. Koolitus
13.1. Kui lepingu eritingimustes on kindlaks määratud, peab täitja koolitama tellija personali asjade
kasutusviiside, -mugavuste, funktsionaalsuste ning hoolduse osas.
13.2. Koolituse toimumise täpne aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt tellija kontaktisikuga.
14. Load ja litsentsid
14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest.
Tellija teeb täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside
väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist.
14.2. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori-
või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.
14.3. Täitja garanteerib, et tellijale asja kasutamiseks antava litsentsi üleandmisega ei rikuta
kolmandate isikute õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu tellijale
nõude või tellija vastu hagi kohtusse ning see rahuldatakse, on sellise (kahju)nõude tasumise
eest kolmandale isikule vastutav täitja. Lisaks (kahju)nõude täitmisele peab täitja hüvitama
tellijale ka kõik menetlusega seotud võimalikud kulud, sh advokaaditasud ja muud
kohtumenetlusega seonduvad kulud.
15. Riski üleminek
15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb tellijale üle lepingu objektiks oleva asja
üleandmisel, samuti hetkel, mil tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta asja
üleandmisele peab kaasa aitama. Täitjale läheb asja tagastamisel juhusliku hävimise või
kahjustumise risk üle hetkest, mil tellija on asjad täitjale üle andnud, sh täitja esindajana
tegutseva kullerfirmale üle andnud.
16. Kolmandad isikud
16.1. Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule.
16.2. Täitja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
17. Konfidentsiaalsus
17.1. Pooled peavad lepingu täitmise käigust teineteiselt ükskõik mis vormis saadud kogu
informatsiooni, millele seda avaldanud lepingupool on osutanud kui konfidentsiaalsele või
mille konfidentsiaalsust võib mõistlikult eeldada, konfidentsiaalseks (sh isikuandmed, know-
how) ja ei anna seda edasi kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele ja advokaatidele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama.
17.2. Täitja kasutab lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset informatsiooni üksnes
lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Täitja kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik
talle lepingu täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalse info, isikuandmed ja nimetatute
koopiad, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti.
17.3. Pooled täidavad kõiki lepingu täitmise kohas kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid
nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja
Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju.
17.4. Täitja kohustub võtma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
17.5. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
17.6. Pooled on kohustatud hoidma saladuses teise poole poolt kasutatavaid töömeetodeid, töös
kasutatud protsesse, süsteeme jmt, millised neid kasutav pool on ise välja töötanud.
17.7. Pooled võivad teise poole kirjalikul nõusolekul võimaldada juurdepääsu konfidentsiaalsele
informatsioonile üksnes nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks
vajadus ning tagavad, et need töötajad on teadlikud ja täidavad isikuandmete töötlemisalaseid
nõudeid ning õigusakte.
17.8. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamiseks isikule, kes ei ole eelnevas lõikes nimetatud
poole töötaja, tuleb küsida teise poole luba kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, v.a
kui see on vajalik lepingus toodud eesmärkide täitmiseks ning isikud on teadlikud ja täidavad
isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ning õigusakte.
17.9. Konfidentsiaalsusnõue kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast seda tähtajatult.
17.10. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta
kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
17.11. Tellijal õigus seada täiendavaid juhised isikuandmete töötlemiseks.
18. Avalikud suhted
18.1. Pooltel on keelatud avalikkusele edastada mistahes lepingu täitmisega seonduvat teavet, anda
teavet ja/või kommentaare ajakirjandusele, esitada pressiteateid või pidada antud osas avaliku
auditooriumi ees kõnet, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib
vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.
18.2. Nimetatud kohustus laieneb ka kõikidele kolmandatele isikutele, keda täitja lepingu täitmisel
kasutab või kes muul viisil saavad teavet käesoleva lepingu asjaolude kohta.
19. Lepingu kehtivus
19.1. Leping jõustub selle sõlmimise hetkest ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni
mõlema poole poolt, kui lepingus ei ole määratletud teisiti.
19.2. Lepingu võib lõpetada ennetähtaegselt poolte kokkuleppel. Lepingu erakorraline ülesütlemine
on võimalik üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
20. Vääramatu jõud
20.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled
võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.
20.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult teatama teisele poolele, esitades
teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:
20.2.1. takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;
20.2.2. takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;
20.2.3. asjaolu ettenägematus;
20.2.4. asjaolu vältimatus ja ületamatus.
20.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude
esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma
asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poolel. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine
takistatud enam kui 60 kalendripäeva võrra võib teine pool öelda lepingu üles.
21. Kehtiv seadusandlus
21.1. Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi
õigusakte.
22. Vaidluste lahendamine
22.1. Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul ja eeldusel, et
mõlemad pooled on sellest kirjalikult teatanud, püüavad pooled leida lahenduse läbirääkimiste
teel.
22.2. Läbirääkimiste tulemusel kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju
Maakohtus.