Maavara kaevandamise loa andmine Soomra kruusamaardla Soomra V liivakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 13. juuni 2017 nr 1-3/17/1555 Maavara kaevandamise loa andmine Soomra kruusamaardla Soomra V liivakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD OÜ Tambira (registrikood 11686259, aadress Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnu maakond) esitas 07.04.2016 Keskkonnaametile Soomra kruusamaardla Soomra V liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.04.2016 nr 12-2/16/4384-2 all). Taotletav Soomra V liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Audru vallas Soomra külas paiknevas Soomra kruusamaardlas (registrikaardi nr 0762). Soomra V liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad taotlejale kuuluvatel kinnistutel Kitsemäe (katastritunnus 15905:001:0248, uus registriosa nr 3425706) ja Jääraku (katastritunnus 15905:001:0322, uus registriosa nr 4521606). Taotletava mäeeraldise pindala on 6,95 ha ja selle teenindusmaa pindala 9,21 ha. Kaevandajaks on märgitud OÜ Tambira. Geoloogilise uuringu tegija oli Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus: P. Koppel, R. Sinisalu, S. Liibert, 2015. Soomra kruusamaardla Soomra V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.11.2015.a). EGF nr 8666. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 07.03.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/216. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Soomra kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 23 ja 24 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 25 ja 26, külgnedes kehtiva mäeeraldisega Soomra II kruusakarjäär (loa nr L.MK/319057). Mäeeraldise piires on maavaravarud järgmised: ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 65 tuh m3, millest kaevandatav varu on 63,7 tuh m3 ning täiteliiva aktiivne tarbevaru on 218 tuh m3, millest kaevandatav varu on 180,3 tuh m3. Nõlvatervikut Soomra II kruusakarjääri ja taotletava Soomra V liivakarjääri mäeeraldistega külgnemise piirkonda ei jäeta. Maavara kasutatakse tsiviil- ja teedeehitusel. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Maavara kaevandamise taotletav keskmine aastamäär on 18 tuh m3. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 21.03.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Maavara kaevandamise loa taotlus on avalikustatud 18.04.2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, millega on teavitatud avalikkust ja antud seega huvitatud isikutele võimalus arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet teavitas 18.04.2016 kirjaga nr 12-2/16/4384-3 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Taotluse avalikustamise käigus laekus Keskkonnaametile vastuväide kaevandamisloa taotlusele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.05.2016 nr 12- 2/16/4384-4 all). Vastuväites peeti vajalikuks läbi viia keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH), mille käigus peeti vajalikuks hinnata kavandatava maavara kaevandamise tegevuskoha keskkonnataluvust; selgitada, millised on keskkonna pöördumatud muutused, millega kaasneb vahetu mõju nii keskkonnale, sealhulgas põhjaveevarudele, inimeste tervisele, nende heaolule või nende varale. Antud juhul oli laekunud vastuväite esitaja peamiseks mureks Peedi talu salvkaevu veevarustuse küsimus, mistõttu palus Keskkonnaamet 23.05.2016 kirjaga nr 12-2/16/4384-5 loa taotlejal esitada eksperthinnang, mis kirjeldaks:  Peedi talu salvkaevu seisundit ja hooldusvajadust  Soomra V liivakarjääri eeldatavat mõju Peedi talu salvkaevule ja piirkonna veerežiimile  Soomra V liivakarjääri ja teiste Soomra maardlas asuvate karjääride võimalikku koosmõju Peedi talu salvkaevule ja piirkonna veerežiimile  Klimaatiliste tingimuste võimalikku mõju Peedi talu salvkaevu veetasemele, võttes võrdlusena aluseks teiste Soomra piirkonna seirekaevude andmed ja võrreldes neid riigi meteoroloogiliste andmetega. OÜ Tambira esitas vastavalt lähteülesandele koostatud eksperthinnangu (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.11.2016 nr 12-2/16/4384-11 all), milles toodi välja järgmised asjaolud: 1. Soomra piirkonna vabapinnalise põhjavee seisund sõltub ilmastikutingimustest ning veetase kõigub väga suure amplituudiga. Põhjaveetaseme sesoonse kõikumise muutus võib olla üle 2 m. Põhjavesi voolab veelahkmealalt karjääride suunas. Sademetevaesel ajal toimub põhjavee väljavool karjääris kujunenud veekogudesse veetaseme alanemise arvel. 2. Veetasemete erinevus Peedi kinnistu ja Soomra II kruusakarjääris on 1,6 m. Veetasemete erinevuse tagab kinnistu ja karjääri vahel paiknev tammina käituv maantee. Kui karjääris alandataks veetaset 1 või 1,5 m, siis alaneks see ka Peedi kinnistul, kuid jääb karjääri veetasemest kõrgemaks. 3. Peedi talu salvkaevu rakete kõrgus maapinnast ettenähtud 70 cm asemel oli 15 cm. 4. Peedi talu salvkaevu vesi ei vasta joogivee nõuetele: salvkaevu vee analüüs näitas põhjavees kõrgenenud hägusust ja permanganaatset hapnikutarvet ning värvuse muutust. Kõik nimetatud näitajad viitavad orgaaniliste ainete, sh huumushapete sisalduse suurenemisele ja bakterite olemasolule vees. Orgaaniliste ainete ülemäärane sisaldus muudab vee värvuse kollakaks ning annab ebameeldiva lõhna ja maitse. Salvkaevu vee mikrobioloogiline analüüs viitab põhjavee fekaalsele reostusele. 5. Veetase salvkaevus on alanenud ilmastikutingimuste tõttu. 6. Veetaseme jätkuva alanemise korral tuleb salvkaevu hakata puhastama ja desinfitseerima igal aastal. 7. Soomra V liivakarjääri ja teiste Soomra maardlas asuvate karjääride veetaset isevooluliselt alandada ei ole võimalik salvkaevule mõju avaldamata. Sademetevaesel aastal jääb salvkaev kuivaks. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes kavatses Keskkonnaamet seada antavale kaevandamisloale täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: karjäärist vee väljapumpamine ja veetaseme alandamine on keelatud. 2 (8) Keskkonnaamet saatis 07.12.2016 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Audru Vallavalitsus (Audru Vallavolikogu on 15.10.2015 määrusega nr 19 delegeerinud otsustusõiguse vallavalitsusele) nõustus 03.02.2017 korraldusega nr 24 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.02.2017 nr 12-2/17/3077 all) kaevandamisloa andmisega. Keskkonnaamet saatis 28.02.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 27.03.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-39 kaevandamisloa andmisega. Komisjon tegi loa andmise korralduse eelnõu kohta kaks ettepanekut: määrata veetaseme alandamise keeld numbriliselt (mäeeraldise piires on veetase vahemikus 22,74–26,40 abs m) ning sätestada maavara kaevandamise loas nõuded veetaseme seire kohta. Keskkonnaamet kaalus esitatud ettepanekuid. Taotluse seletuskirjas on toodud, et mäetööde käigus vett ära ei juhita. Veetase moodustuvas veekogus on seega sama, nagu ümbruskonna põhjaveetase, mis sõltub sademete hulgast. Antavale loale vee väljapumpamise ja seeläbi veetaseme alandamise keelamise täiendavaks tingimuseks seadmise eesmärgiks on tagada, et vett välja ei juhitaks ja karjääri ei kuivendataks, mitte reguleerida veetaset karjääris. Kui piirkonna põhjaveetase peaks loa omajast mittetuleneval põhjusel (nt kestva põua tõttu) langema madalamale tasemele, poleks loa omajal võimalik seda hoida loas ettenähtud tasemel. Seega pole loas veetaseme abs kõrguste määramine põhjendatud ega otstarbekas. Karjääri veetaseme seire annab informatsiooni veetaseme kõrguse kohta mõõtmise hetkel, kuid ei tõenda, kas vett juhitakse karjäärist välja või mitte. Veetaseme tahtlikku alandamist tõendavad selleks otstarbeks rajatud kraavid, pumpla või muud ehitised ja seadmed, mis võimaldavad veetaset kunstlikult alla viia. Seega pole loaga määratud veetaseme kõrguste seiramise kohustuse lisamine põhjendatud ega otstarbekas. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 03.04.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 06.04.2017 ajalehes Pärnu Postimees avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Määratud tähtaja jooksul ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud. Juhindudes HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlus- osalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Samuti sätestab KeHJS § 6 lõige 31 kohustuse küsida KMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel asjaomaste asutuste seisukohta eelhinnangu eelnõule. Keskkonnaamet küsis 07.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/4384-12 kohaliku omavalitsuse arvamust kaevandamisloa andmise ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu (sh eelhinnangu eelnõu, esitatud korralduse lisas 1) kohta. Audru Vallavalitsus nõustus 03.02.2017 korraldusega nr 24 kaevandamisloa andmisega. Keskkonnaamet küsis OÜ-lt Tambira 03.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/3077-3 arvamust või vastuväiteid maavara kaevandamise loa andmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. OÜ Tambira soovis täpsustada loale kanda kavandatud täiendava tingimuse põhimõtet, mille kohaselt on karjäärist vee väljapumpamine ja veetaseme alandamine keelatud (OÜ Tambira 04.04.2017, 05.04.2017, 18.04.2017 e-kirjad, lisaks kohtusid Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja OÜ Tambira esindajad 07.04.2017 ja arutasid kõnealust teemat). OÜ 3 (8) Tambira soovib mäeeraldise piirides vastavalt kaevandusee liikumisele rajada ajutisi tamme (tekitades seeläbi n.ö ajutisi veehoidlaid), et juhtida vett ühe tammi tagant teise taha ja vältida vee alt kaevandamise keerukust ning vähendada maavara kadu (selgitav kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.04.2017 nr 12-2/17/3077-4 all). Kirjeldatud tegevuse käigus toimub veetaseme ajutine alandamine mäeeraldise piirides, mäeeraldiselt vett välja ei juhita. Kuivõrd taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 200 m kaugusel Peedi kinnistul asub salvkaev, mille veetaseme kõrgus on teataval määral sõltuv Soomra maardlas ja taotletavas Soomra V liivakarjääris vee liikumisest ning karjäärist vee väljapumpamine mõjutaks oluliselt ka nimetatud salvkaevu veetaset, palus Keskkonnaamet taotlejal esitada eksperthinnang, mis selgitaks planeeritava tammiviisilise kaevandamise ja mäeeraldise piirides veetaseme alandamise võimalikku mõju Peedi talu salvkaevule ja piirkonna veerežiimile. OÜ Tambira esitatud eksperthinnangu (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.05.2017 nr 12- 2/17/3077-5 all) kohaselt avaldub plokiviisilise kuivendamise mõju ligikaudu 145 m kaugusele. Peedi talu salvkaev asub 190 m kaugusel, mistõttu eksperthinnangut aluseks võttes võib eeldada, et lühiajalisel karjäärisisesel veetaseme alandamisel puudub oluline mõju Peedi talu salvkaevule ja piirkonna veerežiimile. Eeltoodu alusel sõnastab Keskkonnaamet kaevandamisloale seatava täiendava tingimuse järgmiselt: karjäärist vee väljapumpamine ja ärajuhtimine on keelatud. II. KAALUTLUSED 2.1 Õiguslik alus Alates 01.01.2017 hakkas kehtima MaaPS ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõigetele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja kuni 31.12.2016 kehtinud keskkonnaministri 20.05.2005 määruses nr 40 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vorm“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Maavara kaevandamise loa taotlust kontrollis keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 06.04.2016 kiri nr 10.1-3/6297). 2.2 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” (edaspidi ka KMH määrus) § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma 4 (8) eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk I). Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • rajatava karjääri mõju kohta Peedi talu salvkaevu veetasemele on koostatud eksperthinnang, milles on välja toodud, et kui karjääris veetaset alandatakse, alaneb veetase ka Peedi talu kaevus. Tulenevalt eeltoodust lisab Keskkonnaamet kaevandamisloale täiendava tingimuse: karjäärist vee väljapumpamine ja ärajuhtimine on keelatud; • tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega; • oluline kumulatiivne mõju puudub. 2.3 Kaalutused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vastavalt OÜ Tambira esitatud seletuskirjale (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.09.2016 nr 12-2/16/4384-8 all) Soomra V liivakarjääris ehitus- ja 5 (8) täiteliiva kaevandamisel jäätmeid jäätmeseaduse § 2 lõike 1 mõistes ei teki ja kaevandamisjäätmekava ei nõua Keskkonnaameti kinnitamist. MaaPS § 55 lg 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ Tambira ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri teade seisuga 28.04.2016 ja 03.04.2017). Muu hulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Kuivõrd maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiks põhjustada, ei ole kaevandamisloa andmine vastuolus riigi huviga. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Vastavalt keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikele 4 kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ märgitakse nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänenurk ulatub kinnismälestise Kalmistu (arheoloogiamälestis; mälestise registrinumber 11726) kaitsevööndisse ~ 10 m ulatuses. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on kinnismälestise kaitsevöönd 50 m. Taotlusele on lisatud Muinsuskaitseameti tingimuslik kooskõlastus. Keskkonnaamet seab antavale loale täiendava tingimuse, mille kohaselt kaevandamisloa omanikul tuleb Muinsuskaitseameti 04.01.2016 kirjas nr 26454 seatud tingimustest kinni pidada. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserv jääb Kihlepa – Lepaspea riigimaantee nr 19108 äärmise sõiduraja välimisest servast ~10 m kaugusele. Taotlusele on lisatud tingimuslik Maanteeameti kooskõlastus Soomra II kruusakarjääri laienduse avamiseks. Keskkonnaamet seab antavale loale täiendava tingimuse, mille kohaselt kaevandamisloa omanikul tuleb Maanteeameti 31.03.2014 kirjas nr 15-2/14-00151/279 seatud tingimustest kinni pidada. Taotluse avalikustamise käigus laekus Keskkonnaametile vastuväide kaevandamisloa taotlusele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.05.2016 nr 12-2/16/4384-4 all). Võttes aluseks laekunud vastuväite sisu ja vastavalt taotleja poolt esitatud eksperthinnangutes toodu (vt ptk I), lisab Keskkonnaamet antavale kaevandamisloale täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: karjäärist vee väljapumpamine ja ärajuhtimine on keelatud. Soomra kruusamaardlasse taotletava Soomra IV liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele algatatud keskkonnamõju hindamise aruande („Soomra IV liivakarjääri maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine“, OÜ Hendrikson & Ko) koostamise käigus on analüüsitud ka õhusaaste (tolmu) levikut. Võttes aluseks nimetatud KMH aruandes toodu ja arvestades kõigi 6 (8) Soomra kruusamaardla kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste ekspluateerimisel võimalikke tekkivaid ja kumuleeruvaid mõjusid, lisab Keskkonnaamet antavale loale täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks MaaPS § 48, KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ja lõiked 22, 3 ja 31, § 9, § 11 lõiked 2 ja 4, § 12 lg 11 punkti 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1- 1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Audru Vallavalitsuse 03.02.2017 korraldusele nr 24, maavarade komisjoni 27.03.2017 protokollilisele otsusele nr 17-39 ja OÜ Tambira taotlusele otsustan: 3.1 Anda OÜ-le Tambira maavara kaevandamise luba nr L.MK/329334 Soomra kruusamaardlas Soomra V liivakarjääri mäeeraldisel kehtivusajaga 15 aastat. Loas määran: 3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1 Loa omanik: OÜ Tambira, registrikood 11686259, aadress Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnu maakond. 3.2.2 Kaevandaja: OÜ Tambira, registrikood 11686259, aadress Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnu maakond. 3.2.3 Maardla: Soomra kruusamaardla, registrikaardi nr 0762, põhimaavara on ehituskruus. 3.2.4 Mäeeraldis: Soomra V liivakarjäär. Mäeeraldise pindala: 6,95 ha. Mäeeraldise asukoht: Pärnu maakond, Audru vald, Soomra küla. 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa pindala: 9,21 ha. Kaevandatud maa kasutamise sihtotstarve: veekogu. 3.2.6 Geoloogilise uuringu tegija: Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Aruande nimetus: P. Koppel, R. Sinisalu, S. Liibert, 2015. Soomra kruusamaardla Soomra V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.11.2015.a). EGF nr 8666. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 07.03.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/216. 3.2.7 Mäeeraldise piires on maavaravarud järgmised: ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 65 tuh m3, millest kaevandatav varu on 63,7 tuh m3 ning täiteliiva aktiivne tarbevaru on 218 tuh m3, millest kaevandatav varu on 180,3 tuh m3. 3.2.8 Maavara kasutusalad: tsiviil- ja teedeehitus. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär: 18 tuh m3. 3.2.9 Täiendavad tingimused: 1. Kaevandamisloa omanikul tuleb Muinsuskaitseameti 04.01.2016 kirjas nr 26454 ja Maanteeameti 31.03.2014 kirjas nr 15-2/14-00151/279 seatud tingimustest kinni pidada. 2. Karjäärist vee väljapumpamine ja ärajuhtimine on keelatud. 3. Tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega. 2. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine OÜ Tambira Soomra V liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotlusele. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3. Avalikustada OÜ-le Tambira kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba nr L.MK/329334 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. 7 (8) Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest alates, esitades vaide korralduse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Lisa: Eelhinnang Saata: OÜ Tambira ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet, Audru Vallavalitsus Marin Varblane maapõuespetsialist Maapõuebüroo 8 (8)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/329334 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi OÜ Tambira 1.2. Äriregistrikood 11686259 1.3. Aadress Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnu maakond 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi OÜ Tambira 2.2. Äriregistri kood 11686259 2.3. Aadress Lindamäe talu, Kärbu küla, Audru vald, 88310 Pärnu maakond 3. Maardla 3.1.Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Soomra kruusamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0762 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Soomra V liivakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Pärnu maakond, Audru vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 6,95 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 9,21 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus P. Koppel, R. Sinisalu, S. Liibert, 2015. Soomra kruusamaardla Soomra V uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.11.2015.a) geoloogiafondi number 8666 varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 07.03.2016 käskkiri nr 1-2/16/216. 6. 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:  aktiivne tarbevaru ehitusliiv 65 tuh m3 täiteliiv 218 tuh m3 aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru passiivne reservvaru kaevandatav varu ehitusliiv 63,7 tuh m3 täiteliiv 180,3 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2017 7. Katend, Katendi kogus 24 tuh m3, sh mulla kogus 24 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond tsiviil- ja teedeehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 18 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 13.06.2017 kuni 12.06.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: veekogu 10. Täiendavad 1. Kaevandamisloa omanikul tuleb Muinsuskaitseameti 04.01.2016 tingimused kirjas nr 26454 ja Maanteeameti 31.03.2014 kirjas nr 15-2/14- 00151/279 seatud tingimustest kinni pidada. 2. Karjäärist vee väljapumpamine ja ärajuhtimine on keelatud. 3. Tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega. 11. Loa andmise Loa andmise õiguslikud ja faktilised asjaolud on toodud Keskkonnaameti ja muutmise Maapõuebüroo juhataja 13.06.2017 korralduses nr 1-3/17/1555. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 13.06.2017 2 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paikneb Pärnu maakonnas Audru vallas Soomra külas taotlejale kuuluvatel kinnistutel Kitsemäe (15905:001:0248) ja Jääraku (15905:001:0322). Taotletav mäeeraldis hõlmab kohaliku tähtsusega Soomra kruusamaardla (reg.kaart nr 0762) aktiivse tarbevaru plokke 23–26. Varu nimetatud plokkides on kinnitatud keskkonnaministri 07.03.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/216. Taotletav mäeeraldis pindalaga 6,95 ha ja teenindusmaa pindalaga 9,21 ha külgneb kehtiva mäeeraldisega Soomra II kruusakarjäär (loa nr L.MK/319057, omanik OÜ Tambira). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääneserv jääb Kihlepa–Lepaspea riigimaantee nr 19108 äärmise sõiduraja välimisest servast ligikaudu 10 m kaugusele. Kaevandamise tingimused riigimaantee teekaitsevööndis on kooskõlastatud Maanteeametiga (Maanteeameti 31.03.2014 kiri nr 15-2/14-00151/279). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänenurk ulatub ligikaudu 10 m ulatuses arheoloogiamälestise nr 11726 kaitsevööndisse. Võimalik kaevandamine selle kinnismälestise kaitsevööndis on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga (Muinsuskaitseameti 04.01.2016 kiri nr 26454). Taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale, alal puudub inimasustus. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime 2015. aastal tegi Osaühing Eesti Geoloogiakeskus OÜ Tambira tellimusel Soomra kruusamaardla lõunaosas Soomra V uuringuruumi geoloogilise uuringu. Kokku rajati 11 puurauku sügavusega 2,3–6,0 m. Uuringupunktide vahekaugused olid 79–176 m. Laboriuuringuteks võeti 21 proovi. Proovide intervallid olid vahemikus 0,4–3,6 m (keskm. 1,8 m). Soomra V uuringuruumi varu kinnitati keskkonnaministri 07.03.2016 käskkirjaga nr 1- 2/16/216. Maardla kujutab loode–kagusuunalist, looduses halvasti jälgitavat lamedaharjalist, ca 2 km pikkust ja 0,3–0,5 km laiust rannavalli, mille materjaliks kruus, kruusasegune liiv ja liiv. Maardla põhjaosas on liiva lamamiks saviliiv vähese peene kruusaga või veeriseid sisaldav saviliivmoreen. Maardla lõunaosas on lamamiks liivsavimoreen. Maardla äärealadel on lamamiks savikas liiv, harva peene kruusaga. Veetase taotletava mäeeraldise piires jääb absoluutkõrguste vahemikku 22,74–26,40 m. Mäeeraldise varuks on Soomra V geoloogilise uuringu käigus leitud varu. Varuala kontuur on piiritletud puuraukude ja külgneva Soomra II mäeeraldisega. Varu on arvutatud neljas plokis (keskkonnaregistri maardlate nimistu järgi plokid 23–26), mis jagunevad kvalitatiivsete näitajate alusel ehitus- ja täiteliivaks. Täiendavalt jaotuvad ehitusliiva ja täiteliiva varu kumbki üleval- ja allpool põhjaveetaset asuvateks varuplokkideks. Mäeeraldise piires on maavaravarud järgmised: ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 65 tuh m3, millest kaevandatav varu on 63,7 tuh m3 ning täiteliiva aktiivne tarbevaru on 218 tuh m3, millest kaevandatav varu on 180,3 tuh m3. Nõlvatervikut Soomra II kruusakarjääri ja taotletava Soomra V liivakarjääri mäeeraldistega külgnemise piirkonda ei jäeta. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat, maavara kaevandamise taotletavaks keskmiseks aastamääraks on 18 tuh m3. Liiv looduses ei taastu. Mäeeraldise piires looduslik maastik hävib ning vastupanuvõime puudub, kuid peale kaevandamist maa-ala korrastatakse ja selle tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Mäeeraldisele ega selle teenindusmaale ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealasid. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajaloolised ning kultuurilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänenurk ulatub ligikaudu 10 m ulatuses arheoloogiamälestise nr 11726 kaitsevööndisse. Võimalik kaevandamine selle kinnismälestise kaitsevööndis on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga (Muinsuskaitseameti 04.01.2016 kiri nr 26454). 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Mäenduslikud tingimused varualal esineva ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamiseks on soodsad. Kasuliku kihi kogupaksus on 1,3–7,1 m (keskm. 4,4 m). Kasuliku kihi paksusest allpool põhjaveetaset on 1,2–5,2 m (keskm. 3,3 m). Kaevetöödele eelnevalt kooritakse kasvukiht, mille paksus on 0–0,8 m (keskm. 0,4 m) ja maht mäeeraldisel kokku on 24 tuh m3. Muld vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrguste vallidena ja säilitatakse kaeveala korrastamiseks. Vallide moodustamisel järgitakse Maanteeameti 31.03.2014 kirjas nr 15- 2/14- 00151/279 esitatud tingimusi. Kaevandamine on teostatav ekskavaatoriga valdavalt ühe kaeveastmena. Mäetöödel kaeveala ettevalmistamisel ja hilisemal projektijärgsel ala korrastamisel sobib kasutada nõlvade tasandamisel buldooserit. Peale kasuliku kihi ammendamist on varuala uuringuaegse veetaseme alusel võimalik kujundada veekoguks keskmise sügavusega 3 m. Rajatava karjääri mõju kohta Peedi talu salvkaevu veetasemele on koostatud eksperthinnangud, milles on välja toodud, et Peedi talu ja karjääride veetaseme alanemine aasta vältel sõltub ilmastikutingimustest. Ainult siis, kui Soomra karjääridest II ja V peaks suunatama kaevandamisel vett välja, mõjutab see oluliselt veetaset ka salvkaevus. Kui karjäärid korrastatakse veekogudeks, siis mõju puudub, sest veetase tõuseb looduslikule tasemele. Kui sademeid on vähe, langeb veetase nii karjääridesse kujundatud veekogudes kui ka Peedi kinnistu salvkaevus (looduslik protsess, mitte karjääridest tingitud). Eeldatavalt kaevetööd ei avalda olulist mõju põhjaveetasemele, kui mäetööde käigus vett mäeeraldiselt ära ei juhita. Tulenevalt eeltoodust lisab Keskkonnaamet kaevandamisloale täiendava tingimuse: karjäärist vee väljapumpamine ja ärajuhtimine on keelatud. 2010. aastal andis Keskkonnaamet OÜ-le Tambira Soomra II kruusakarjääri avamiseks kaevandamisloa nr L.MK/319057. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 5,74 ha. 2 (6) Kaevandamisluba kehtib kuni 05.07.2025. Mäeeraldise kaevandatavad varud on järgmised: ehituskruus 100 tuh m3; ehitusliiv 59 tuh m3; täiteliiv 103 tuh m3. Karjääriala korrastatakse veekoguks. Peale kaevandatava varu ammendamist on seega soovitatav kujundada taotletava mäeeraldise karjääriala külgneva mäeeraldisega ühtseks veekoguks. 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatavat liiva kasutatakse ehitusobjektide varustamiseks vajaliku materjaliga. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Liiva kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ja kooritud katend kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana. Taotletav karjäär külgneb kehtiva mäeeraldisega Soomra II kruusakarjäär (loa nr L.MK/319057, mäeeraldise pindalaga 5,74 ha), lisaks on Soomra kruusamaardlas eraldatud mäeeraldised Soomra kruusakarjäär (loa nr L.MK/317843, mäeeraldise pindalaga 13,69 ha) ja Soomra III liivakarjäär (loa nr L.MK/323352, mäeeraldise pindalaga 4,32 ha). 17.12.2012 esitas OÜ NURME TEEDEEHITUS Keskkonnaametile Soomra IV liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse, hetkel on taotluse menetlus peatatud seoses keskkonnamõju hindamise algatamisega 22.07.2013. Lähimad majapidamised jäävad taotletava mäeeraldise põhjapiirist ligikaudu 170 m kaugusele loode poole Kooli kinnistule ja mäeeraldise läänepiirist ligikaudu 200 m lääne poole Peedi kinnistule. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2. jäätmeteke Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, kuna karjääris ei rikastata maavara. Muld ja katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatakse hilisemal maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. 3.3. vesi ja pinnas Vee ja pinnase kaitsmiseks pole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kui jälgitakse, et kaevandamisel ei satu kütust ega õli pinnasesse ja vette. Veealuse varu väljamisel vett karjäärist välja ei pumbata ega juhita ära. Soomra piirkonna vabapinnalise põhjavee seisund sõltub ilmastikutingimustest ning veetase kõigub väga suure amplituudiga vastavalt sademetele: sademetevaesel aastaajal veetase langeb üle 2 m (looduslik põhjavee käitumine). Sademeterikkal aastaajal põhjaveetase tõuseb oma endisele tasemele. Põhjavesi voolab veelahkmealalt karjääride suunas. Sademetevaesel ajal toimub põhjavee väljavool karjääris kujunenud veekogudesse veetaseme alanemise arvel. 3 (6) Karjääri veekogude peegelpind on suur ja intensiivse päikesepaiste ning sademete vähesuse korral veetase neis langeb. Selle tagajärjel suureneb Peedi kinnistult põhjavee väljavool karjääri. Peedi kinnistu ja Soomra II kruusakarjääri vahel on maantee, mis hoiab (maantee tihendab setteid sedavõrd, et tegu on tammi või veepidemega) veetaset Peedi kinnistul 1,6 m kõrgemal. Kui karjääris alandataks veetaset mäeeraldiselt vee väljapumpamise või ärajuhtimise teel, siis alaneks see ka Peedi kinnistul, kuid jääks karjääri veetasemest kõrgemaks. Kui sademeid on vähe, siis 4,35 m sügavune salvkaev, milles veesamba kõrgus on 0,8 – 1,0 m, jääb kuivaks, sest vabapinnalise põhjavee veetaseme amplituud on üle 2 m sademetevaesel aastaajal. Eelnevat arvesse võttes lisatakse antavale kaevandamisloale täiendav tingimus, mille kohaselt on karjäärist vee väljapumpamine ja ärajuhtimine keelatud. 3.4. õhu saastatus Looduslikult sisaldab kaevandatav liiv ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika teistes töötavates karjäärides. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Kuivaperioodidel tuleb karjäärisiseseid teid tolmu tekke vältimiseks niisutada. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. 3.5. müra Mäetöödega kaasneb müra, mille peamised tekitajad on karjääris töötavad kaevandamismasinad. Kaevandamisel kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase on normeeritud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007.a määrusega nr 108 (“Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1”). Karjääris kasutatavad masinad ei tohi ületada kehtestatud müra normväärtuseid. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004.a määrusega nr 122 (“Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid veoautosid. Kaevandamisloa valdaja peab järgima sotsiaalministri 04.03.2002.a määrusega nr 42 (“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”) kehtestatud müra normväärtuseid. 3.6. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tagatakse kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavad töö- ja kaitsevahendite olemasolu. 4 (6) 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Karjääri lähipiirkonda ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju neile puudub. 5.1. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletavale Soomra V liivakarjääri maa-alale ei jää looduskaitsealasid. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänenurk ulatub ligikaudu 10 m ulatuses arheoloogiamälestise nr 11726 kaitsevööndisse. Võimalik kaevandamine selle kinnismälestise kaitsevööndis on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga. 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest Ennetavate ja leevendavate keskkonnatingimuste seadmise korral ei ulatu kaevandamisega kaasnev mõju tõenäoliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Tolmu tekke vältimiseks tuleb kuival ajal karjäärisiseseid teid niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. Karjääri avamisel muutub maastik pöördumatult. Hilisemal maa-ala korrastamisel taastatakse kaevandamisega muudetud maa-ala võimalikult looduslähedane seis. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivsed mõjud maavarade kaevandamisel saavad eelkõige tekkida kõigi Soomra maardlas asuvate karjääride koostöötamisel. Taotletav Soomra V liivakarjäär karjäär külgneb kehtiva mäeeraldisega Soomra II kruusakarjäär, lisaks on maardlas eraldatud mäeeraldised Soomra kruusakarjäär ja Soomra III liivakarjäär. Soomra maardlas ei ole ette nähtud ega lubatud karjääride alalt vee väljapumpamine ja põhjavee tasemest allpool kaevandamisest tingitud põhjavee taseme alanemine on lokaalne. Seega ei ole eeldada alanduslehtri teket ulatuses, mis võiks ohustada lähedal asuvate majapidamiste kaevude veetaset. Kaevandamine ei kujuta eeldatavalt ohtu piirkonna põhjaveekvaliteedile. Taotletava Soomra IV liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele algatatud keskkonnamõju hindamise aruande („Soomra IV liivakarjääri maavara kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine“, OÜ Hendrikson & Ko) koostamise käigus on analüüsitud ka müra levikut. Lähimate müratundlike elamualade kontekstis on määrav olemasolevate karjääride mõju, mis võib põhjustada ka kehtestatud mürataseme piiri ületamist teatud elamualadel. Koosmõju suhtes on ebasoodsas seisus Kooli kinnistu, mis jääb vahetult Soomra II kruusakarjääri kõrvale (eraldajaks on ainult maantee). Nimetatud kinnistut mõjutavad peamiselt Soomra II kruusakarjäär ning Soomra III liivakarjäär. Mürataset vähendavad kõrghaljastus ning kujunev süvend, samuti talu suunale rajatud katendivallid. Taotletav Soomra V mäeeraldis jääb Kooli talu elamust ligikaudu 170 m kaugusele ja Peedi talu elamust ligikaudu 200 m kaugusele läände. Seega taotletavas Soomra V liivakarjääris kaevandamisel eeldatavalt ei ületata kehtestatud müra normtasemeid. Eelnimetatud keskkonnamõju hindamise aruande koostamise käigus analüüsiti ka õhusaaste (tolmu) levikut. Eeldati, et Soomra II ja Soomra III mäeeraldisel toimub toodangu väljavedu samas ehk maksimaalses mahus (st 5 koormat ehk 10 veoki möödasõitu tunnis iga mäeeraldise kohta). Üldtolmu ehk summaarsete tahkete osakeste kumulatiivsed kontsentratsioonid jäid 5 (6) teeäärsetel elamumaadel oluliselt madalamaks kui piirväärtus. Piirväärtuse lähedasi kontsentratsioone võib esineda teealal ja kruusatee vahetus läheduses kuni 30-40 m kaugusel teest, kui kõigi mäeeraldiste väljavedu suundub ühes suunas. Peentolmu (PM10) kontsentratsioonid jäid teeäärsetel elamumaadel oluliselt madalamaks kui piirväärtus. Piirväärtuse lähedasi kontsentratsioone võib esineda teealal ja kruusatee vahetus läheduses samuti kuni 30-40 m kaugusel teest, kui kõigi mäeeraldiste väljavedu suundub ühes suunas. Tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • rajatava karjääri mõju kohta Peedi talu salvkaevu veetasemele on koostatud eksperthinnang, milles on välja toodud, et kui karjääris veetaset alandatakse, alaneb veetase ka Peedi talu kaevus. Tulenevalt eeltoodust lisab Keskkonnaamet kaevandamisloale täiendava tingimuse: karjäärist vee väljapumpamine ja ärajuhtimine on keelatud; • tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega; • oluline kumulatiivne mõju puudub. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et Soomra V liivakarjääri avamisel kõiki kaevandamisloale kantud täiendavaid tingimusi täites eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 6 (6)