Maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 28. juuni 2017 nr 1-3/17/1755 Maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Keskkonnaministeeriumi kantsleri 30.06.2005 käskkirja nr 801 alusel anti aktsiaseltsile Reiden Dolomiit (registrikood 10033242) maavara kaevandamise luba nr KMIN-083 ehitusdolokivi kaevandamiseks Anelema dolokivimaardla Anelema dolokivikarjääri mäeeraldisel. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 27.09.2012 käskkirjaga nr 886 muudeti maavara kaevandamise luba nr KMIN-083 järgmiselt: mäeeraldise teenindusmaa pindala laiendati 21,77 ha (kokku 69,38 ha) sh mäeeraldise pindala 5,97 ha (kokku 50,27 ha) võrra. Aktsiaselts Reiden Dolomiit esitas Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa nr KMIN-083 muutmise taotluse (edaspidi ka taotlus; saabunud 24.11.2015, registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis nr 12-9/15/10362 all). Taotluse kohaselt sooviti pikendada kaevandamisloa kehtivusaega 10 aasta võrra. Muude loa tingimuste muutmist ei taotletud. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 15.07.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/705 registreeriti maavara kaevandamise luba nr KMIN-083 ümber Osaühingu Eesti Killustik nimele. Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Jõe 3, 10151 Tallinn; edaspidi ka taotleja) esitas Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa nr KMIN-083 muutmise uuendatud taotluse (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 27.07.2016 nr 14-2/16/6 all). Taotlus oli sisult sama võrreldes aktsiaseltsi Reiden Dolomiit esitatud taotlusega, kuid kaevandamisloa ümberregistreerimisest tulenevalt tekkis vajadus esitada kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotlus Osaühing Eesti Killustik nimel. Kuna taotlus oli sisult sama, ei algatatud uut menetlust, vaid jätkati aktsiaseltsi Reiden Dolomiit poolt eelnevalt esitatud taotluse menetlemisega. Riigilõiv 225 € on tasutud riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel oli taotluse esitamisel s.o seisuga 30.09.2015 mäeeraldise piires 1369,4 tuh m3 ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru. Tulenevalt keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 2 lg 5 punktist 2 märgitakse taotluse vormile muudetaval loal olev maavara kogus, kui taotletakse loa muutmist ja sellega ei kaasne maavara koguse muutmist. Nimetatud määruse § 6 lg 3 punkti 2 alusel kantakse loa vormile taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. Taotletava mäeeraldise piires on seisuga 30.03.2017 jääkvaru suurus 1303,752 tuhat m3, antud kogus kantakse ka muudetud loale. Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 130 lõike 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi menetluses olnud pooleli olevad üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmise menetlused. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Maavara kaevandamise loa muutmise taotlus on avalikustatud 15.01.2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 19.01.2016 ajalehes Pärnu Postimees. Taotluse menetlusse võtmisest teavitati 22.01.2016 kirjaga nr 14-5/16/684 taotlejat ja Halinga Vallavalitsust. Kuni kaevandamisloa muutmise või muutmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus arvamusi ja vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnaamet saatis 28.02.2017 kaevandamisloa muutmise taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Halinga Vallavolikogu nõustus 19.04.2017 otsusega nr 5 kaevandamisloa muutmisega (otsus registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.04.2017 nr 12-2/17/2478-4 all). Keskkonnaamet saatis 24.04.2017 maavara kaevandamise loa muutmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 15.05.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-68 kaevandamisloa muutmisega tingimusel, et korralduses täpsustatakse muudetava loa vormile kantava maavara kogust. Antud märkusega on käesolevas korralduses arvestatud. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 07.06.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 09.06.2017 ajalehes Pärnu Postimees avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise otsuse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu avalikustamisest Ametlikes Teadaannetes. Ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud. Juhindudes HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlus- osalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Samuti sätestab KeHJS § 6 lõige 31 kohustuse küsida KMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel asjaomaste asutuste seisukohta eelhinnangu eelnõule. Keskkonnaamet küsis 28.02.2017 kirjaga nr 12-2/17/2478-3 kohaliku omavalitsuse arvamust kaevandamisloa andmise ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu (sh eelhinnangu eelnõu, esitatud korralduse lisas 1) kohta. Halinga Vallavolikogu nõustus KMH algatamata jätmisega (otsus registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.04.2017 nr 12-2/17/2478-4 all). Keskkonnaamet küsis Osaühingult Eesti Killustik 08.06.2017 kirjaga nr 12-2/17/2478-6 arvamust või vastuväiteid maavara kaevandamise loa andmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja 2 (8) kättesaamisest alates. Osaühing Eesti Killustik ei avaldanud määratud tähtaja jooksul arvamusi ega vastuväiteid. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Alates 01.01.2017 hakkas kehtima MaaPS ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. MaaPS § 67 lõige 1 sätestab, et kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui MaaPS § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra. Vastavalt MaaPS § 66 lg 2 punktile 2 muudetakse kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. Kaevandamisluba nr KMIN-083 kehtib kuni 03.05.2019. Kaevandamisloa kehtivusaega pole varem pikendatud, mistõttu on võimalik loa pikendamine taotletud aja võrra s.o 10 aastat. Kaevandamisloas määratud maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 250 tuh m3. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel oli seisuga 30.09.2015 mäeeraldise piires ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru suurus 1369,4 tuh m3. Lähtuvalt kaevandamisloa kehtivusajast, jääkvaru suurusest seisuga 30.09.2015 ja loas sätestatud maavara kaevandamise keskmisest aastamäärast ilmneb, et taotleja ei jõua loa kehtivusaja jooksul kogu maavara väljata ega kaevandamisega muudetud maad korrastada. Mäeeraldisel paikneva maavara ammendamiseks eeldusel, et kaevandatakse igal aastal keskmise aastamäära ulatuses, kuluks umbes 6 aastat. Loa muutmise taotluse kohaselt on viimastel aastatel vähenenud aastased kaevandamismahud (2014 ~ 40 tuh m3, 2015 ~ 47 tuh m3), mis on ligikaudu 5 korda vähem loas määratud keskmisest aastamäärast. Arvestades viimaste aastate kaevandamismahtusid, kuluks maavara väljamiseks ca 28 aastat. Lisaks sätestab MaaPS § 80 lõige 1, et kaevandamisloa omaja peab korrastama uuritud või kaevandatud maa tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt 07.08.2008 väljastatud korrastamistingimuste kohaselt tuleb Anelema dolokivikarjäär korrastada valdavalt tehisveekoguks. Kaevandatud maa korrastamine jagatakse kahte etappi, milleks on tehnoloogiline korrastamine ja bioloogiline korrastamine. Hinnanguliselt kulub tehnoloogiliseks korrastamiseks ca 2 aastat, bioloogiliseks korrastamiseks ca 3 aastat. Seejärel saab hinnata, kas korrastamistööd on teostatud korrastamisprojekti kohaselt või vajavad parandamist. Sellele järgneb korrastatuks tunnistamise korraldamine, sh korrastamiskomisjoni moodustamine, korrastamiskomisjoni poolt ala looduses ülevaatamine ning ettepaneku tegemine loa andjale maa korrastatuks tunnistamise või tunnistamata jätmise osas. Ala korrastatuks tunnistamise korraldamiseks kulub ligikaudu 4 kuud kuni aasta. Seega tuleb kaevandatud ala korrastamiseks arvestada ca 5-6 aastat. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid palus Keskkonnaamet 13.02.2017 kirjaga nr 12-2/17/2478 Osaühingul Eesti Killustik analüüsida Anelema dolokivikarjääri mäeeraldise ammendamise ja karjääri korrastamise võimalikkust juhul, kui kaevandamisloa kehtivusaega pikendatakse 10 aasta võrra. Ühtlasi märkis Keskkonnaamet, et MaaPS § 60 lõike 1 ja § 67 lõike 1 kohaselt on võimalik 3 (8) kaevandamisloa kehtivusaega pikendada põhjendatud argumentide olemasolul maksimaalselt 30 aasta võrra. Osaühing Eesti Killustik on oma 23.02.2017 kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.02.2017 nr 12-2/17/2478-2 all) selgitanud, et 2016. aasta lõpu seisuga on Anelema dolokivikarjääri kaevandatava varu suuruseks ligikaudu 1300 tuh m3. Prognoosides piirkonna ehitusmaterjalide vajadust on Osaühing Eesti Killustik seisukohal, et kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine 20 aasta võrra on põhjendatud. Eeltoodud argumente kaaludes on Keskkonnaamet seisukohal, et antud olukorras on otstarbekas kaevandamisloa kehtivusaega pikendada 20 aasta võrra. MaaPS § 72 sätestab, et kaevandamisloa muutmise, sealhulgas kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise, mäeeraldise laiendamise ja kaevandamislubade liitmise ning kaevandamisloa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse asjakohases ulatuses kaevandamisloa taotluse kohta MaaPS 4. peatüki 2. jaos kehtestatud nõudeid. Keskkonnaministeerium on kontrollinud taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidanud andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Maavara kaevandamise loa taotlust kontrollis keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (Maa-ameti 03.12.2015 kiri nr 10.1-3/18136). Vastavalt MaaPS § 49 lõigetele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa muutmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punkti 28 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik. Käesoleval juhul on mäeeraldise pindala 50,27 ha ning loa omanik taotleb selle kehtivusaja pikendamist nii, et tingimused jäävad samaks, seega kuulub kavandatav tegevus lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Samas sätestab KeHJS § 11 lõige 6 järgmist: kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldisele antud maavara kaevandamise loa nr KMIN-121 andmise menetluse käigus ning kaevandamisloa muutmise käigus on läbi viidud keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH) ja koostatud aruanne „AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema dolokivimaardla kaevandamise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2011), mis kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 12.04.2012 kirjaga nr 11-2/11/828-7. KMH aruandes käsitletakse muuhulgas ka Anelema dolokivikarjääri seniseid kaevandamise keskkonnamõjusid. KMH aruandes jõuti järeldusele, et kavandatavad laiendused ei avalda pinna- ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele olulist negatiivset mõju ning see jääb viimaste aastate jooksul 4 (8) kujunenud tasemetele. KeHJS § 6 lõige 21 sätestab, et kui sama seaduse § 6 lg 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju kohta antakse eelhinnang, lähtudes KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumitest ja tuginedes KMH aruandes toodule. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk I). Eelhindamisel selgus, et 2.2.1 kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja kaitsealustele liikidele; 2.2.2 kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas ning ei halvendata mõju müra osas; 2.2.3 tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna varu väljamine toimub samadel tingimustel; 2.2.4 negatiivne lisamõju maastikuilmele puudub, kuna tegemist on kasutuses oleva karjäärialaga, kus looduslik maastik on juba muudetud; 2.2.5 kaevandamisega muudetud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa muutmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa muutmise taotluse puhul esineb MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. MaaPS § 55 lg 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Osaühing Eesti Killustik ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 11.07.2016). MaaPS § 55 lg 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Ehitusmaavarade asjus on riigi huvi määratletud Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020“. Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi (edaspidi ka juhend) punktis 4 on toodud juhud, mil ehitusmaavarade kaevandamisloa andmise või muutmise taotluste üle otsustamisel ei kaaluta riigi huvi varustuskindluse aspektist. Nimetatud juhendi punkti 4.1.3.3 kohaselt ei kaaluta riigi huvi, kui taotletakse kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist ja sealjuures ei kaasne loaga kaevandada lubatud maavaravaru ja mäeeraldise pindala suurenemist. 5 (8) Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisloa nr KMIN-083 kehtivusaja pikendamine vastuolus riigi huviga ja täiendav maavara varustuskindluse analüüs loa alusel kaevandatava materjali vajaduse tuvastamiseks ei ole vajalik. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lg 1 punkti 9 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kehtivale kaevandamisloale nr KMIN-083 on märgitud järgnevad täiendavad tingimused: Loa omanik peab 1. Enne mäetööde alustamist esitama Keskkonnaministeeriumile läbivaatamiseks seireprogrammi. Programmi koostamisel peab lähtuma KMH aruande peatükist 10 „Hinnang senisele seirele ja kavandatav seire“. Seire tulemused peab esitama Keskkonnaametile ja loa andjale. 2. Kasutama tolmu leviku tõkestamiseks purustatava ja purustatud materjali täiendavat niisutust. 3. Tolmu leviku minimeerimiseks kuivadel perioodidel kastma karjäärisiseseid teid. 4. Jälgima lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuul on suunatud lähedal asuvatele (<500 m) elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 5 m/s, tuleb lõhketööd ajutiselt peatada, kuni tuule suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni. 5. Tolmu koguse minimeerimiseks kasutama koormakatteid dolokivijahu või killustiku jäätmete transportimisel. 6. Mürataseme vähendamiseks katma metallist punkrite välisseinad müra summutava kerge materjaliga. 7. Tolmu koguse ja mürataseme minimeerimiseks läbi viima laadurjuhtide täiendava instruktaaži. 8. Neli korda aastas kontrollima mõju piirkonda jäävate kaevude veetaseme muutusi ja vee kvaliteeti. 9. Rajama uue kaevu, et tagada elamu (elamute) nõuetekohase varustatuse majandus-joogiveega, kui kaevandamistegevusega kaasneva veetaseme alanduse tulemusena jääb elamu (elamute) kaev kuivaks. 10. Kontrollima karjäärist väljapumbatava vee kvaliteeti. 11. Lõhketöödest tuleneva mõju leevendamiseks enne lõhketööde tegemist passistama lõhketööde mõjupiirkonda jäävad majad. 12. Tagama, et transpordivahendite kiirus karjääris ei ületa 30 km/h. 13. Müra leviku vähendamiseks rajama 3-4 m kõrguse piirdevalli. 14. Põhjendatud kaebuste esitamisel tegema mürataseme mõõdistamist ja selle kaardistamist ning vajadusel rakendama leevendusmeetmeid. 15. Karjääri töötamisel tegema kord aastas (suvel, kui karjäär töötab maksimaalse võimsusega) mürataseme mõõdistamist ja selle kaardistamist ning vajadusel rakendama leevendusmeetmeid. 16. Tagama, et mäetöid tehakse ainult tööpäevadel kella 7.00-21.00-ni. Puhkepäevadel on mäetööde tegemine keelatud. 17. Teavitama oma tegevusest Maanteeameti lääne regiooni, kellega koostöös leitakse vajadusel leevendavate meetmete rakendamise võimalusi võimaliku liiklusohutuse ja riigimaantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamiseks. 6 (8) 18. Muutma maatulundus- ja tootmismaa sihtotstarbe mäetööstusmaaks. Täiendav tingimus nr 1 antud sõnastuses ei ole asjakohane, kuivõrd Aktsiaselts Reiden Dolomiit on Keskkonnaministeeriumile esitanud nõutud seirekava 18.10.2012. Nimetatud tingimus sõnastatakse järgmiselt: KMH aruande „AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema dolokivimaardla kaevandamise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2011) peatükis 10 „Hinnang senisele seirele ja kavandatav seire“ kirjeldatud seire tulemused esitama viivitamatult Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile. Täiendavat tingimust nr 3 täpsustakse järgmiselt: tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal karjäärisiseseid teid kastma või töötlema vastavate vahenditega. Täiendavat tingimust nr 8 täpsustatakse järgmiselt: neli korda aastas kontrollima KMH aruandes välja toodud mõju piirkonda jäävate kaevude veetaseme muutusi ja vee kvaliteeti. Täiendavat tingimust nr 9 täpsustatakse järgmiselt: rajama uue kaevu, et tagada KMH aruandes välja toodud mõju piirkonda jääva(te) elamu(te) nõuetekohase varustatuse majandus-joogiveega, kui kaevandamistegevusega kaasneva veetaseme alanduse tulemusena jääb elamu(te) kaev kuivaks. Täiendavat tingimust nr 13 täpsustatakse järgmiselt: müra leviku vähendamiseks rajama lähedalasuvate elamute suunale 3-4 m kõrguse piirdevalli. Täiendavat tingimust nr 17 täpsustatakse järgmiselt: tegema koostööd Maanteeametiga võimaliku liiklusohutuse ja riigimaantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamisel. Täiendav tingimus nr 18 kustutatakse, kuivõrd seadusest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid kaevandamisloale ei kanta. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48, § 67 lõike 1, KeHJS § 6 lõike 21, 22, 3 ja 31, § 9, § 11 lõiked 2 ja 4, § 12 lg 11 punkti 1 ja Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Halinga Vallavolikogu 19.04.2017 otsusele nr 5, maavarade komisjoni 15.05.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-68 ja Osaühingu Eesti Killustik taotlusele, otsustan: 3.1 Pikendada Osaühingu Eesti Killustik Anelema dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa nr KMIN-083 kehtivusaega 20 aastat ehk kuni 03.05.2039. 3.2 Täpsustada loa vormi punktis 9 täiendavaid tingimusi järgmiselt: 3.2.1 Tingimus nr 1: KMH aruande „AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema dolokivimaardla kaevandamise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2011) peatükis 10 „Hinnang senisele seirele ja kavandatav seire“ kirjeldatud seire tulemused esitama viivitamatult Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile. 3.2.2 Tingimus nr 3: tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal karjäärisiseseid teid kastma või töötlema vastavate vahenditega. 7 (8) 3.2.3 Tingimus nr 8: neli korda aastas kontrollima KMH aruandes välja toodud mõju piirkonda jäävate kaevude veetaseme muutusi ja vee kvaliteeti. 3.2.4 Tingimus nr 9: rajama uue kaevu, et tagada KMH aruandes välja toodud mõju piirkonda jääva(te) elamu(te) nõuetekohase varustatuse majandus-joogiveega, kui kaevandamistegevusega kaasneva veetaseme alanduse tulemusena jääb elamu(te) kaev kuivaks. 3.2.5 Tingimus nr 13: müra leviku vähendamiseks rajama lähedalasuvate elamute suunale 3-4 m kõrguse piirdevalli. 3.2.6 Tingimus nr 17: tegema koostööd Maanteeametiga võimaliku liiklusohutuse ja riigimaantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamisel. 3.2.7 Kustutada täiendav tingimus nr 18. 3.3. Kanda loa vormi punkti 6.1 maavara koguseks: aktiivne ja kaevandatav tarbevaru 1303, 752 tuh m3; punkti 6.2 maavara koguse esitamise seisuks: 30.03.2017. 3.4 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine maavara kaevandamise loa nr KMIN-083 muutmise taotlusele. 3.5 Avalikustada Anelema dolokivikarjääri kaevandamisloa muutmise teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Muudetud maavara kaevandamise luba nr KMIN-083 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Saata: Osaühing Eesti Killustik, ([email protected]), Halinga Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet Marin Varblane maapõuespetsialist Maapõuebüroo 8 (8)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet KMIN-083 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Osaühing Eesti Killustik 1.2. Äriregistrikood 10126848 1.3. Aadress Jõe tn 3, 10151 Tallinn 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Anelema Karjäär OÜ 2.2. Äriregistri kood 14168074 2.3. Aadress Anelema dolomiidikarjäär, Anelema küla, Halinga vald, 87205 Pärnu maakond 3. Maardla 3.1.Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Anelema dolokivimaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0047 ehitusdolokivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Anelema dolokivikarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Pärnu maakond, Halinga vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 50,27 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 69,38 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne uuring nimetus "Anelema dolokivikarjääri jääkvaru arvutuse seletuskiri (varu seisuga 01.01.2006)" geoloogiafondi number 8159 varude kinnitamise otsus ja kuupäev 13.11.2009 käskkiri nr 2122 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru 1303,752 tuh m3  aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru passiivne reservvaru kaevandatav varu 1303,752 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.03.2017 7. Katend, Katendi kogus tuh m3, sh mulla kogus tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond tükikivina, killustikuna kasutamine ehitusbetooni valmistamiseks, killustikuna asfaldi- ja betooni segudeks 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 250 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 30.06.2005 kuni 03.05.2039 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: veekogu 10. Täiendavad Loa omanik peab: tingimused 1. KMH aruande „AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema dolokivimaardla kaevandamise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2011) peatükis 10 „Hinnang senisele seirele ja kavandatav seire“ kirjeldatud seire tulemused esitama viivitamatult Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile. 2. Kasutama tolmu leviku tõkestamiseks purustatava ja purustatud materjali täiendavat niisutust. 3. Tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal karjäärisiseseid teid kastma või töötlema vastavate vahenditega. 4. Jälgima lõhketööde läbiviimisel tuule suunda. Kui tuul on suunatud lähedal asuvatele (<500 m) elumajadele ja kui tuule kiirus ületab 5 m/s, tuleb lõhketööd ajutiselt peatada, kuni tuule suuna muutumiseni või tuule vaibumiseni. 5. Tolmu koguse minimeerimiseks kasutama koormakatteid dolokivijahu või killustiku jäätmete transportimisel. 6. Mürataseme vähendamiseks katma metallist punkrite välisseinad müra summutava kerge materjaliga. 7. Tolmu koguse ja mürataseme minimeerimiseks läbi viima laadurjuhtide täiendava instruktaaži. 8. Neli korda aastas kontrollima KMH aruandes välja toodud mõju piirkonda jäävate kaevude veetaseme muutusi ja vee kvaliteeti. 2 (2)  9. Rajama uue kaevu, et tagada KMH aruandes välja toodud mõju piirkonda jääva(te) elamu(te) nõuetekohase varustatuse majandus-joogiveega, kui kaevandamistegevusega kaasneva veetaseme alanduse tulemusena jääb elamu(te) kaev kuivaks. 10. Kontrollima karjäärist väljapumbatava vee kvaliteeti. 11. Lõhketöödest tuleneva mõju leevendamiseks enne lõhketööde tegemist passistama lõhketööde mõjupiirkonda jäävad majad. 12. Tagama, et transpordivahendite kiirus karjääris ei ületa 30 km/h. 13. Müra leviku vähendamiseks rajama lähedalasuvate elamute suunale 3-4 m kõrguse piirdevalli. 14. Põhjendatud kaebuste esitamisel tegema mürataseme mõõdistamist ja selle kaardistamist ning vajadusel rakendama leevendusmeetmeid. 15. Karjääri töötamisel tegema kord aastas (suvel, kui karjäär töötab maksimaalse võimsusega) mürataseme mõõdistamist ja selle kaardistamist ning vajadusel rakendama leevendusmeetmeid. 16. Tagama, et mäetöid tehakse ainult tööpäevadel kella 7.00-21.00-ni. Puhkepäevadel on mäetööde tegemine keelatud. 17. Tegema koostööd Maanteeametiga võimaliku liiklusohutuse ja riigimaantee seisukorra halvenemise küsimuse lahendamisel. 11. Loa andmise Keskkonnaministeeriumi kantsleri 27. septembri 2012. a käskkirjaga nr ja muutmise 886 on muudetud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 30. juuni 2005. a otsused käskkirja nr 801, millega on AS-le Reiden Dolomiit (registrikood 10033242) antud maavara kaevandamise luba KMIN-083. Luba on ümberregistreeritud kantsleri 14.07.2016. a käskkirjaga nr 705; luba on muudetud Keskkonnaameti Maapõuebüroo juhataja 29.03.2017 korraldusega nr 1-3/17/752; luba on muudetud Keskkonnaameti Maapõuebüroo juhataja 28.06.2017 korraldusega nr 1-3/17/1755. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 28.06.2017 3 (2)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 28.06.2017 Keskkonnaametis Kehtib kuni 27.06.2022 Alus AvTS § 35 lg 1 p 8; LKS § 53 lg 1 Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Anelema dolokivimaardla asub Halinga vallas Pärnumaal, Pärnu-Jaagupi alevikust ligikaudu 5 km kirdes, lauge karbonaatse platoo reljeefis nõrgalt esilekerkival aluspõhjalisel kõvikul. Dolokivimaardla piirkonna abs kõrgus jääb 26–32 m piiridesse ja suhteline kõrgus ei ületa 4 m. Kehtiva Anelema dolokivikarjääri mäeeraldis pindalaga 50,27 ha ja teenindusmaa pindalaga 69,38 ha paiknevad katastriüksustel 18803:002:0119 Anelema dolomiidikarjäär (mäetööstusmaa), 18803:002:0117 Aare (mäetööstusmaa), 18803:002:0364 Reideni (mäetööstusmaa), 18803:002:0271 Anni-Tooma (mäetööstusmaa), 18803:002:0322 Valli (mäetööstusmaa), 18803:002:0125 Tuha (mäetööstusmaa), 18803:002:0100 Killu (mäetööstusmaa), 18803:002:0118 Elbe (mäetööstusmaa), 18803:002:0098 Mulla (mäetööstusmaa), 18803:002:0367 Dolomiidi (mäetööstusmaa), 18803:002:0366 Dolomiidi (mäetööstusmaa), 18803:002:0365 Dolomiidi (mäetööstusmaa), 18803:002:0023 Dolomiidi alajaam (tootmismaa) ja 18803:002:0368 Dolomiidi (mäetööstusmaa). Anelema dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa lääne- ja põhjaosas asuvad keskpinge elektriõhuliinid TÕRDU:PJA (VID kood K3296353) ja ALEVI:PJA (VID kood K3292348), lisaks asub lääneosas alla 1 kV elektriõhuliin Eramu "Karu" (VID kood M199301018), elektrimaakaabelliin Eramu "Karu" (VID kood MKL199301018) ning alajaam Dolomiit:(P- Jaagupi) (VID kood M1330238). Põhjaosas jäävad teenindusmaale veel elektrimaakaabelliinid VÄLISVALGUS (VID kood MKL25820383) ja Pae IIs:(P-Jaagupi) (VID kood MKL5440131), viimati nimetatud maakaabelliini kaitsevöönd jääb 1 m ulatuses ka mäeeraldise alale. Kehtiva mäeeraldise taotluse seletuskirja kohaselt kuuluvad TÕRDU:PJA ja ALEVI:PJA elektriõhuliinid OÜ-le Jaotusvõrk (alates 17.05.2012 Elektrilevi OÜ), kes on kooskõlastanud tegevuse liinide piiranguvööndites vastavalt nende poolt esitatud tingimustele. Anelema dolokivikarjääri mäeeraldise kaguosa jääb riigi kõrvalmaantee Uduvere - Suigu - Nurme nr 19210 äärmise sõiduraja teljest ~ 48 m kaugusele, teenindusmaa ~ 5 m kaugusele äärmise sõiduraja teljest. Mäeeraldise teenindusmaa kirdeosas asub puurkaev katastri numbriga 6318 (keskkonnaregistri kood PRK0006318), sanitaarkaitsealaga 50 m. Veeseaduse kohaselt on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime Anelema dolokivikarjääri mäeeraldis hõlmab täielikult Anelema dolokivimaardla (reg nr 0047) aktiivse tarbevaru plokke 1, 8, 12, 13, 16, 21 ja 24. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel on seisuga 30.03.2017 kaevandamisloaga KMIN-083 määratud mäeeraldise piires 1303,752 tuh m3 ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru. Maavaraks on Alam-Siluri Jaani lademe Anelema kihistu dolokivi. Dolokivi on põhiliselt keskmise- kuni paksukihiline. Kihtide üleminekud on järk-järgulised, kohati teravad. Kogu kihindi ulatuses esinevad kirde- ja loodesuunalised vertikaalilähedased lõhed, mille pinnad on kaetud raudoksiididega. Mäeeraldisel teised loodusvarad puuduvad. Dolokivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. Mäeeraldise piires looduslik maastik hävib ning vastupanuvõime puudub, kuid peale kaevandamist maa-ala korrastatakse ja selle tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale, alal puudub inimasustus. Olemasoleva karjääri loodepiirist enam kui 2 km kaugusele loodesse jääb Oese soo hoiuala, mille kaitse-eesmärk on rabadele, siirde- ja madalsoodele omaste taimede elupaigatüüpide ning siirdesoo- ja rabametsade, samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaiga kaitse. Anelema dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa edelaosa jääb Angoja (keskkonnaregistri kood VEE1150500) veekaitse- ja kalda piiranguvööndisse, mäeeraldisel piiranguvööndiga kattumist ei ole. Mäeeraldisel asub II kategooria kaitsealuse liigi Sisymbrium supinum (unilook, madal; keskkonnaregistri kood KLO9300518) leiukoht. Olemasoleva loa taotluse seletuskirjas on kirjeldatud, et unilook jääb purustus-sorteerimissõlme ja sõelmete puistangute vahetusse lähedusse ja leiukoha alal kaevandamist ei toimu. Kirjeldatakse, et vajaduse korral on võimalik taime ümber istutada. Anelema dolokivikarjääri laienduste edelapiirist ligi 500 m edelas, Angoja vasakkalda vööndis, paikneb arheoloogilise mälestusmärgina tuntud „Hiie Jumal“ (ohvrikivi), mille kaitsevöönd on 50 m. Pinnavormide vastupanuvõime kaevandamisele puudub. Loa kehtivusaja pikendamine ei muuda olemasolevat olukorda, kuna kaevandamistegevuse eesmärk on varu väljamine. Muudatusi tootmistehnoloogias ja tööde mahtudes kavandatud ei ole. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 2 (7) 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajaloolised ning kultuurilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Looduslikus lasundis olev dolokivi kobestatakse puur-lõhketöödega, vajadusel purustatakse suured tükid täiendavalt hüdrovasaratega. Viimast kasutatakse lõhkamisel jäävate suurte tükkide (tükid, mis ei mahu purustisse) tükeldamiseks ja karjääri ee liikumisel majadele lähemale kui 200 m ning elektrialajaama kaitsetsooni. Kobestatud dolokivi suunatakse purustus-sorteerimissõlmedesse. Osaühing Eesti Killustik kasutab statsionaarseid purustus- sorteerimissõlmi, mis jäävad olemasoleva mäeeraldise põhjaossa. Killustikuks purustatud dolokivimass fraktsioneeritakse vajaliku jämeduse järgi fraktsioonideks ning suunatakse tarbijatele. Valmistoodang laetakse kalluritele või ajutistesse kuhilatesse kopplaaduri abil. Valmistoodangu transpordiks kasutatakse "MAN" ja “SCANIA” tüüpi kallureid, mille kandevõime on kuni 26 (järelkäruga kuni 40) tonni. Kaevandamise perioodil säilitatakse pinnasevee taseme alandus olemasolevast dolokivikarjäärist kaevandamisel aastate jooksul välja kujunenud tasemel, maapinnast 10–14 m sügavusel ja merepinnast 14–16 m tasemel. Karjääri nõlvad jäetakse püstloodiliseks. Peale kasuliku kihi ammendamist kujundatakse kaevandatud maa veekoguks. 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatavat dolokivi kasutatakse ehitusobjektide varustamiseks vajaliku materjaliga. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Dolokivi kaevandamise ja killustiku tootmisjäätmed moodustuvad purustatud dolokivi sõelumisel tekkivast peenest materjalist (< 4 mm). Sellest osaliselt täiteks ja põlluväetiseks realiseeritavast üle jääv peen materjal ladustatakse ajutistesse kuhilatesse karjääri põhja või selle teenindusmaale. Sõelmed moodustavad ligi 29% kaevandatavast dolokivist ehk ligi 210 tuh t aastas ja koguhulgast orienteeruvalt pool ehk 105 tuh t kasutatakse põllumajanduses. Dolokivi sõelmed on keskkonda saastavate elementide ja komponentide vabad. Kuna need on karbonaatse koostisega ja vähese savimineraalide sisaldusega, ei eraldu nendest tuulise ilmaga palju tolmu. Dolokivi sõelmetele täiendavalt tuleb tootmisjäätmetena tinglikult käsitleda ka ajutisi kattekihi puistanguid (huumushorisondi ja moreeni piirdevallid, kuhilad). Nagu sõelmeidki, kasutatakse neid karjääri likvideerimise ja korrastamise käigus. 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Dolokivimaardla lähiümbruse maad on valdavalt kasutuses põllumaana. Lähimad majapidamised paiknevad Anelema ja Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldiste piirist ligi 100 m (Rapitsa) kuni 300 m (või kaugemalgi) kaugusel lõunas (Tani-Jaani, Hõbetse), 200 m kaugusel edelas (Annuse, Uue-Tooma) ning põhjas ligikaudu 200 m kaugusel. Töötavast karjääri purustus-sorteerimissõlmest 250 m kaugusele jäävad Peedi talu hooned ja 1,4 km 3 (7) kaugusele edelasse jääb Uduvere asula. Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldise lõunapiirist ligi 20 m kaugusel paikneb vana, kuid kasutuses olev elektrialajaam Anelema. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust dolokivi kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2. jäätmeteke Dolokivi kaevandamise ja killustiku tootmisjäätmed moodustuvad purustatud dolokivi sõelumisel tekkivast peenest materjalist (< 4 mm). Sellest osaliselt täiteks ja põlluväetiseks realiseeritavast üle jääv peen materjal ladustatakse ajutistesse kuhilatesse karjääri põhja või selle teenindusmaale. Sõelmed moodustavad ligi 29% kaevandatavast dolokivist ehk ligi 210 tuh t aastas ja koguhulgast orienteeruvalt pool ehk 105 tuh t kasutatakse põllumajanduses. Dolokivi sõelmetele täiendavalt tuleb tootmisjäätmetena tinglikult käsitleda ka ajutisi kattekihi puistanguid (huumushorisondi ja moreeni piirdevallid, kuhilad). Nagu sõelmeidki, kasutatakse neid karjääri likvideerimise ja korrastamise käigus. 3.3. vesi ja pinnas Looduslik pinnasevee tase varieerus karjääri piirkonnas 42 aastat tagasi enne kaevandamise alustamist valdavalt 24,5 kuni 26 m abs kõrguse piirides. Kaevandamise tulemusel on see karjääris alandatud absoluutse kõrguse järgi 14–15 m tasemeni. Veepinna 10–12 m suuruse alanduse tulemusel on kujunenud karjääri ümbritsev alanduslehter, mille raadius ületab 1–1,5 km piiri. Vee juurdevool olemasolevasse karjääri oli viimastel aastatel kvartalite keskmisena <36 m3/h, paduvihmade ja lumesulamise perioodidel ületas selle 2–3 kordselt ja erandjuhtudel ulatus kuni 614 m3/h. Karjääris veepinna alandamiseks ja väljapumbatava vee puhastamiseks savi- ja tolmuosakestest rajati karjääri läänepiirile karjääri põhja veekogur, mille maht ulatub 16 ööpäeva keskmisele veehulgale. Veekoguris settib veest valdav enamus savi- ja tolmuosakesi ning vesi pumbatakse Angojja, kust see voolab Elbu ojja. Kui arvestada, et piirkonna aasta keskmine sademete norm on 660 mm ja sellest minimaalselt 20% infiltreerub pinnasesse, ülejäänu aurustub või voolab väljapoole mäeeraldise piiri, tasakaalustub väljapumbatava vee hulk sademete hulgaga, mis langeb ringi pindalale, mille raadius on ligi 1 km. Seega on karjääri mõjuraadius 1 km ja lõhetsoonide piires kuni 2,4 km reaalne. Karjäärist toimub pidev pinnase-sademevee väljapumpamine. Selle tulemusel pole eeldatavalt karta, et karjääris lõhketööde või võimalike pisiavariide tulemusel tekkiv reostus ohustaks karjääri mõjupiirkonnas asuvate elamute kaevude vee kvaliteeti. Maavara kaevandamise tulemusena kaasneb maa-ala reljeefi ja pinnase pöördumatu ümberkujundamine. Kujunenud ja kujuneva maastiku korrastamisel tuleb arvestada kohalike elanike huve, soove ja ettepanekuid. Kaevandatud ala korrastamine toimub korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel tuleb arvestada kujunenud ja kujunevat olukorda. Tulevikus kujundatakse karjäär veekoguks. 3.4. õhu saastatus Dolokivi kaevandamise, purustamise ja transpordiga kaasnevad tolm ja heitgaasid. Tekkiv tolm on karbonaatne. Tolmu leviku minimeerimiseks kastetakse kuival perioodil karjäärisiseseid 4 (7) teid, niisutatakse purustatavat materjali, kasutatakse purustussorteerimissõlme töös niisutusseadmeid ning dolokivijahu transportimisel koormakatteid. Tolm tekib lõhkepuuraukude puurimisel ja peamiselt purustatud dolokivist killustiku valmistamisel, vähesel määral täiendavalt selle ladustamisel ja transpordil. Tolm tekib ka lõhkamisel. Tolmutekke minimeerimiseks lõhkepuuraukude puurimisel tuleb kavandada vajalike puuraukude puurimine kas märgpuurimismeetodil või tolmupüüduriga varustatud pneumo- meetodil. 3.5. müra ja vibratsioon Dolokivi kaevandamisel ja killustiku valmistamisel on müra peamine tekitaja statsionaarne purustuskompleks PDSU 200, mille maksimaalne müratase ulatub vahetult purusti kõrval 110- 120 dB-ni. Tagasihoidlikumad müraallikad (kuni 90 dB-ni) on teised töötavad mehhanismid: MOBIREX MRK, ekskavaator, kopplaadur ja kallurautod. Nendele võib ajuti lisanduda lühiajaliselt hüdrovasara müra, mida kasutatakse vajadusel lõhkamisel suureks jäänud tükkide purustamiseks, ja väga lühiajaline (<2 sek) lõhkamisega kaasnev müra. Karjääris kulgeb karjäärisisene tee nii purustatud mäemassi veoks purustussõlme kui ka valmistatava valmistoodangu väljaveoks. Karjäärist väljasõidu tee on asfalteeritud. Karjääris üheaegselt töötavate mehhanismide müra ei summeeru ja taseme suurenemine on minimaalne. Mitme mehhanismi üheaegsel töötamisel tekitatud müra on tavapärasest müratasemest mõne protsendi võrra suurem. Dolokivi kaevandamise, purustamise ja transpordi käigus on tehnika hajutatud ning vahekaugused mõõdetavad kümnetes ja sadades meetrites. Seega karjääris ja karjääri väljaveo teel ei ületa müraallikate müra intensiivsus 90–120 dB. Kaevandamisel kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase on normeeritud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007.a määrusega nr 108 (“Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord1”). Karjääris kasutatavad masinad ei tohi ületada kehtestatud müra normväärtuseid. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004.a määrusega nr 122 (“Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid veoautosid. Kaevandamisloa valdaja peab järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 (“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”) kehtestatud müra normväärtuseid. Plahvatusel tekkiv õhulööklaine võib põhjustada erineva intensiivsusega kahjustusi (näiteks aknaklaaside purunemise), kui ülerõhk ületab juba 1,5 kPa piiri. Kahjustusi tekitavad lööklained on omased välislaengute lõhkamistele (lõhkeaine plahvatab maapinnal või õhus). Süvislaenguga lõhkamise korral (kui topise pikkus ületab enam kui 15 korda lõhkeaugu läbimõõdu) jääb tekkiva lööklaine mõju oluliselt alla ohtlikkuse piiri ja seda pole tarvis arvestada. Sõltuvalt vajaliku toodangu mahust toimub lõhkamine Anelema dolokivikarjääri mäeeraldisel nädalas maksimaalselt 1 kuni 3 korda, seega lõhkamine on lühiajaline ja harv nähtus. Lõhkamine tuleb läbi viia ainult tööpäevadel. Lõhkamisel tuleb jälgida tuule suunda ja maksimaalselt vältida lõhkamist, kui tuul on suunatud elumajadele, mis asuvad lõhkekohale lähemal kui 500 m. Lõhkamisel tekkivate gaaside ja tolmu kontsentratsioon sellisel kaugusel ei ületa lubatut. 5 (7) 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Võimalikud avariid ja nende likvideerimine: Mehhanismide ja transpordivahendite riketest tulenevate naftaproduktide sattumine karjäärivette. Likvideerimiseks kasutatakse selleks karjääris hoitavaid absorbente. Rajatakse õlitõkend pumplasse suubuva vee teele. Liigne tolmu eraldumine õhku. Töö peatatakse, likvideeritakse purustus-sorteerimissõlme või tolmu utiliseerimisseadme rikked või teostatakse plaaniväline karjäärisiseste (sh vajadusel väljaveo) teede kastmine. Lõhketöödega kaasneb lubatust kõrgem pinnasevõnke tase (seismograafide andmetel). Vähendatakse viidete laengute suurust või isegi viidete (lõhatavate puuraukude) arvu. Vastav muudatus fikseeritakse lõhketööde passis. Ohtlike kemikaalide sattumine keskkonda. Ohtlikud jäätmed (mootorite, käigukastide ja teiste sõlmede jäätmed ning määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jm) kogutakse arendaja poolt karjääri paigaldatud erikonteineritesse, välistamaks nende sattumist keskkonda. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Karjääri lähipiirkonda ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju neile puudub. 5.1. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletava Anelema dolokivikarjääri maa-alale ei jää looduskaitsealasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. Karjääri territooriumil kasvab II kaitsekategooria katteseemnetaim madal unilook (Sisymbrium supinum). Arvestades asjaolu, et senine kaevandamistegevus ei ole taimele mõju avaldanud, ei ole põhjust eeldada, et loa kehtivusaja pikendamine ja kaevandamistegevuse jätkumine seda muudaks. 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest Tolmu tekke vältimiseks tuleb kuival ajal karjäärisiseseid teid niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. Karjääri avamisega on maastik pöördumatult muutunud. Hilisemal maa-ala korrastamisel taastatakse kaevandatud maa-ala võimalikult looduslähedane seis. 6.1. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju (müra ja tolmu osas) maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi karjääris töötavate masinate koosmõjul ning eelkõige on see häiriv inimestele. Anelema dolokivikarjäär külgneb kehtivate mäeeraldistega Anelema II dolokivikarjäär (maavara kaevandamise luba nr KMIN-121) ja Anelema III dolokivikarjäär (maavara kaevandamise luba nr KMIN-136, asub Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldise lamamis). Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldisele antud maavara kaevandamise loa KMIN-121 andmise menetluse käigus ning kaevandamisloa muutmise käigus on läbi viidud keskkonnamõju hindamine ja 6 (7) koostatud aruanne „AS Reiden Dolomiit ja Põhjanael OÜ poolt Anelema dolokivimaardla kaevandamise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne“ (koostaja OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2011). KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 12.04.2012 kirjaga nr 11-2/11/828-7. KMH aruandes käsitleti muuhulgas ka Anelema dolokivikarjääri seniseid kaevandamise keskkonnamõjusid. KMH aruandes jõuti järeldusele, et kavandatavad laiendused ei avalda pinna- ja pinnaseveele, keskkonnale ja piirkonna elanikele olulist negatiivset mõju ning see jääb viimaste aastate jooksul kujunenud tasemetele. Lähimad talumajad paiknevad Anelema ja Anelema II dolokivikarjääri mäeeraldiste piirist ligi 100 m (Rapitsa) kuni 300 m (või kaugemalgi) kaugusel lõunas (Tani-Jaani, Hõbetse) ning 200 m kaugusel edelas (Annuse, Uue-Tooma). Talumajad paiknevad ka Anelema dolokivikarjääri mäeeraldise põhjapiiri taga ligikaudu 200 m kaugusel. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:  kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja kaitsealustele liikidele;  kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas ning ei halvendata mõju müra osas;  tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna varu väljamine toimub samadel tingimustel;  negatiivne lisamõju maastikuilmele puudub, kuna tegemist on kasutuses oleva karjäärialaga, kus looduslik maastik on juba muudetud;  kaevandamisega muudetud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et senise tegevuse jätkumisel Anelema dolokivikarjääri alal kaevandamisloale kantud täiendavaid tingimusi täites eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 7 (7)