Pr Kati Tamtik Teie: 08.06.2017 nr 16-6/15-1427-003
Tehnilise Järelevalve Amet
Meie: kuupäev digitaalallkirjas
nr 15-2/04466-1
Arvamus Liivi lahe tuulepargi hoonestusloa
taotluse algatamise kohta
Austatud proua Tamtik
Tehnilise Järelevalve Amet pöördus 08.06.2017 kirjaga nr 16-6/15-1427-003
Rahandusministeeriumi poole, et küsida seisukohta hoonestusloa andmise menetluse
algatamiseks. Taotluse kohaselt soovib Eesti Energia AS püstitada Liivi lahte meretuulepargi.
Käesolevaga esitab Rahandusministeerium oma seisukoha kui ruumilise planeerimise ning
riigivara küsimuste eest vastutav ministeerium.
Esiteks märgime, et täna Rahandusministeeriumis asuv planeeringute osakond asus varem
Siseministeeriumis ning regionaalministri valitsemisalas. 2010. aastal asus regionaalminister
Eesti Energia AS esialgse taotluse kohta seisukohale, et enne hoonestusloa menetluse
algatamist tuleb läbi viia planeerimisseaduse kohane planeerimismenetlus, et jõuda
võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huve arvestavalt ning eri elualasid integreerivalt
parima lahenduseni.
Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeering kehtestati 17.04.2017. Nagu märgite oma
kirjas, jääb Eesti Energia AS taotletav ala täielikult Pärnu mereala planeeringus märgitud
tuuleparkide arenduspiirkonda. Järelikult tuleb Eesti Energia AS taotluse menetlemisel silmas
pidada Pärnu mereala planeeringus toodud mereruumi kasutuspõhimõtteid ja –tingimusi ning
eeldusi, mis tuleb hoonestusloa andmiseks ning hoonestusloa keskkonnamõju hindamise
(KMH) läbiviimiseks täita.
Pärnu mereala planeeringust1 tulenevad tingimused, mida tuleb hoonestusloa menetluse
käigus arvesse võtta on üldistatult järgmised:
1. Hoonestusloa menetlemisel tuleb teha koostööd:
1.1. Veeteede Ametiga, et selgitada välja laevateede ja tuulikute jaoks sobivaimad alad
arenduspiirkonnas. Planeeritud arenduspiirkond asub muuhulgas ka kavandatavatel
laevateedel, kuid edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel analüüsitakse
meresõiduohutust tuulepargi lähedal (sh jäämurdmise perioodil) ning tuulikute asukohad
1
Planeering on leitav Pärnu Maavalitsuse veebilehel http://parnu.maavalitsus.ee/kehtiv-maakonnaplaneering
Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee /
registrikood 70000272
olemasolevate ja kavandatavate laevateede suhtes kooskõlastatakse Veeteede Ametiga.
Meresõiduohutuse tagamiseks ei rajata tuulikuid laevateedele.
1.2. Muinsuskaitseametiga, et tagada laevavrakkide säilimine ning tuulikute ohutu rajamine ja
nende hilisem hooldamine. Koostöös Muinsuskaitseametiga selgitatakse, kas tuulikupargi
võimalikus arenduspiirkonnas asuvad laevavrakid uuritakse ja teisaldatakse uude asukohta või
piiratakse ehitustegevust laevavraki lähistel (kaitsevööndis). Eelistatud on laevavraki
säilitamine in situ.
1.3. Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitseliste objektide tõrgeteta
töövõime.
1.4. Lennuametiga, et vältida tsiviillennunduse radarite häiringuid.
1.5. Kohalike omavalitsustega, sh kaabelühenduste kavandamisel, et tagada kohalike
huvidega arvestamine.
2. Hoonestusloa menetlemisel tuleb läbi viia järgmised uuringud või analüüsid:
2.1. Arheoloogilised eeluuringud, et selgitada välja vrakkide olemasolu antud alal ning nende
iseloom.
2.2. Visualiseering maismaa erinevatest punktidest.
2.3. Kalade rände ja kudealade täpsustamine ning tuulepargi mõju kalapopulatsioonidele.
2.4. Tuulikupargi mõju lindudele, nende rände ja toitumispaikadele, sh tuleb täpsustada auli ja
vaerase elupaigad.
2.5. Mõju nahkhiirte rändele.
2.6. Merekaabli elektromagnetvälja võimalik mõju kalastikule.
2.7. Sotsiaalmajanduslik analüüs hindamaks elektrienergia kvaliteeti ja parandamise
võimalusi Kihnu saarel.
3. Hoonestusloa KMH käigus tuleb hinnata:
3.1. mõju veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele. Hinnata tuleb mõju kogu mõjuala
ulatuses, mitte üksnes taotluse esemeks oleval merealal.
3.2. visuaalset mõju.
3.3. kalakudealade säilimise tagamise võimalusi.
3.4. ehitustööde aegseid mõjusid (kalastikule/kalandusele, linnustikule, laevaliiklusele jne), sh
maismaal toimuvate tegevuste mõju (tuulikute ja vundamentide transport sadamasse ja sealt
merealale, kaablite paigaldamine, alajaama rajamine), opereerimise aegseid mõjusid (sh
hooldustööd) ning töötada välja asjakohased leevendavad meetmed.
3.5. sotsiaalmajanduslikke mõjusid, sh kalandusele ning näha ette leevendavad meetmed.
3.6. mõju riigikaitseliste objektide töövõimele. Tuulikupargid ei tohi põhjustada nii
riigikaitselise mereseiresüsteemi kui ka riigikaitselise õhuseiresüsteemi töövõime vähenemist.
3.7. uute kaablite mõju kalandusele ja veealusele kultuuripärandile.
3.8. kumulatiivset mõju – mõju merealale, mis avaldub kavandatava tuulepargi ning teiste
tegevuste ning projektide koosmõjus.
4. Muud tingimused, mida tuleb tuulepargi kavandamisel arvestada:
4.1. visuaalse mõju minimeerimiseks koondatakse tuulikud võimalikult kompaktsetesse
parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud (st mitte kaetud lausaliselt
tuulikupargiga).
4.2. välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal
merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane).
4.3. tuulikuid ei kavandata mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca
10 km). 10-12 km kaugusele rannikust on tuulikuparkide arendamine lubatud, kui selleks on
olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse
vabas vormis.
4.4. juhul kui tuulikud rajatakse radarite töötsooni, paigutatakse need selliselt, et oleks tagatud
sidesüsteemide tõrgeteta töö.
2 (3)
4.5. tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammitavaid (suurt ehitusaegset müra tekitavaid)
vundamente.
4.6. elektrikaablite ja torujuhtmete alal ja nendest 0,5 meremiili ulatuses mõlemal pool on
ankurdamine, traalimine ja mistahes muu kaableid kahjustada võiv tegevus keelatud.
4.7. elektrikaablite kavandamisel uues asukohas arvestatakse kaitstavate loodusobjektidega.
4.8. tuulikute elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et paraneks ka Kihnu jaotusvõrgu
ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Lahenduse väljatöötamisel arvestada sotsiaalmajandusliku
analüüsi tulemusi.
Kuigi koostöövajadus kohalike omavalitsustega on käesoleva kirja punktis 1 juba välja
toodud, rõhutame, et merel toimuvatest arendustest võivad olla mõjutatud rannikul asuvad
kohalikud omavalitsused ning kogukonnad. Kohaliku omavalitsuse õigust maakasutuse
kavandamisel võib mõjutada kaabelühenduste rajamine, mis paratamatult peavad mingis
punktis jõudma maismaale. Seega rõhutame vajadust teha hoonestusloa menetlemisel
koostööd kohalike omavalitsustega ning arvestada just kohalike kogukondade põhjendatud
huvide ja väärtustega tuulepargi ja kaabelühenduste rajamiseks tingimuste seadmisel.
Täiendavalt märgime, et Rahandusministeeriumi hinnangul vajab ülevaatamist hoonestusloa
regulatsioon veeseaduses ning see tuleks ühtlustada hoonestusõiguse andmise regulatsiooniga.
Oleme samasisulise ettepaneku teinud ka seisukohakirjas Ösel Offshore OÜ hoonestusloa
taotlusele.
Hoonestusloa regulatsioon peab olema luba mereala kui avaliku ressursi koormamiseks, st
asjaõiguslik instrument. Käesoleval ajal on temast kujunenud planeeringu ja ehitusprojekti
koostamise taoline menetlus, mis kohati on dubleeriv ja liiga detailne, kuna selle menetluse
eesmärk on teoorias teine – eesmärk on anda luba merepõhja koormamiseks. Lisaks ei ole
hoonestusloa menetlus õiglane kõigi mereruumi kasutada soovijate vahel, kuna lähtub
printsiibist, et eesõigus on taotlejal, kes esimesena taotluse suudab esitada. Võrdlevate
taotluste esitamise võimalus ei taga siiski võrdset osalemisvõimalust avaliku ressursi
kasutamise taotlemisel.
Palume koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kaaluda regulatsiooni
täiendamise võimalusi. Rahandusministeerium on valmis protsessis osalema, ennekõike
mereala planeeringu ja hoonestusloa seoste ülevaatamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab Toomas Tõniste
Riigihalduse minister Rahandusminister
Teadmiseks: Pärnu Maavalitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Anni Konsap 611 3127
[email protected]
3 (3)