Maavara kevandamise loa edastamine

KORRALDUS 27. juuni 2017 nr 1-3/17/1721 Maavara kaevandamise loa andmine Muri kruusamaardla Muri kruusakarjääri mäeeraldisel ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Liivram OÜ (registrikood 12898176, aadress Vaksali tn 8a, 71012 Viljandi) esitas Keskkonnaametile Muri kruusamaardla Muri kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris numbriga 10.02.2017 nr 12-2/17/2409-1). Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisluba taotletakse Viljandi maakonnas Karksi vallas Muri külas kinnistule Müüri (registriosa nr 2953639, katastriüksuse tunnus 60001:001:0207). Maa kuulub Liivram OÜ-le. Taotletav mäeeraldise pindala on 8,35 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 8,35 ha. Geoloogilise uuringu tegija oli OÜ Inseneribüroo STEIGER. Aruande nimetus: Viljandi maakonna Muri uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.11.2016) H. Vahtra. EGF nr 8764. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 23.12.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/1336. Mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 1007 tuh m3 ning kaevandatav varu on 835 tuh m3. Maavara kasutatakse ehitusel ja teedeehitusel. Taotletav loa kehtivusaeg on 15 aastat. Maavara kaevandamise taotletav keskmine aastamäär on 56 tuh m3. Kaevandamisloa taotlus avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.03.2017 ja ajalehes „Sakala“ 11.03.2017 arvamuste esitamise tähtajaga kaks nädalat. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega seisukohti ei laekunud. Kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teade saadeti 08.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/2409-3 maaomanikule, kohalikule omavalitsusele, naaberkinnistute omanikele ja taotletava mäeeraldise välispiirist 500 m raadiusesse jäävatele maaomanikele, kelle kinnistu on Maa-ameti kaardirakenduse andmetel hoonestatud. Keskkonnaametile ei esitatud avalikustamise käigus arvamusi ja ettepanekuid. Keskkonnaamet saatis 29.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/2409-6 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Karksi Vallavolikogu on oma 23.04.2008 otsusega nr 76 delegeerinud keskkonnalubade taotlustele arvamuste andmise Karksi Vallavalitsusele. Karksi Vallavalitsus nõustus oma 10.04.2017 korraldusega nr 2-3/187 maavara kaevandamise loa andmisega Muri kruusakarjääri mäeeraldisele tingimusel, et. Liivarm OÜ-l on enne kaevandamisega alustamist kohustus taotleda maasihtotstarbe muutmist. Karksi Vallavalitsus määras oma 19.06.2017 korraldusega nr 2-3/276 Karksi vallas, Muri külas, Müüri katastriüksuse (60001:001:0207) maa sihtotstarbeks mäetööstusmaa (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.06.2017 numbriga 12-2/17/2409-17). Keskkonnaamet saatis 18.05.2017 kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus oma 09.06.2017 protokollilise otsusega nr 17-90 kaevandamisloa andmisega Muri kruusakarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 13.06.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise otsuse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu avalikustamisest Ametlikes Teadaannetes. Avalikustamise käigus esitas Maanteeamet 14.06.2017 kirjaga nr 15-5/17-00038/074 oma seisukoha Muri kruusakarjääri maavara kaevandamise loa andmise korralduse eelnõule ning palus lisada loale täiendav tingimus, mille kohaselt riigi tugimaantee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia teekaitsevööndisse katendi ladustamine ja ajutiste ehitiste püstitamine on keelatud (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 14.06.2017 numbriga 12-2/17/2409-14). Keskkonnaamet andis 13.06.2017 kirjaga nr 12-2/17/2409-13 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kättesaamisest arvates. Liivram OÜ teatas 15.06.2017, et neil puuduvad ettepanekud ja vastuväited maavara kaevandamise loa ja loa andmise otsuse eelnõule (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.06.2017 numbriga 12-2/17/2409-16). II. KAALUTLUSED 2.1.Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 14.03.2017 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Loa andja kontrollis kaevandamisloa taotluse vastavust MaaPS ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm” nõuetele ja pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. 2 (8) Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja Maa-amet (07.03.2017 nr 9-3/17/4373). Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Liivram OÜ esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maa sihtotstarbe muutmine tuleb loa omanikul pärast loa saamist korraldada. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 ja lõigete 22, 3 ja 31, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” (edaspidi ka KMH määrus) § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma hinnangu selle kohta, kas ettevõtte kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 28 lõike 4 kohaselt annab kaevandamisloa kohaliku tähtsusega maardlas Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõigete 22 ja 31 kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt. lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 31 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. • Kaevandamine ei mõjuta naaberkinnistute veerežiimi. • Põhjaveetasemest allapoole jääva varu kaevandamist tuleb alustada Imavere-Karksi-Nuia maanteepoolsest osast, et idaossa jõudes oleks alale moodustunud stabiilse veetasemega järv. • Taotletaval alal kehtivad II kategooria alade müranõuded, neil aladel on tööstusmüra sihtväärtus päeval 50 ja öösel 40 db. Loa omanik peab tagama, et müra sihtväärtused kaevandamisel ei oleks ületatud. • Kavandatava kaevandamisega ei ületata eeldatavasti piirmäärasid õhusaastatuse ja vibratsiooni osas. 3 (8) • Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puuduvad võimalikud piirangud, mis eeldaksid täiendava nõusoleku saamist MaaPS § 49 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikutelt. Maanteeamet on kooskõlastanud oma 02.02.17 kirjaga nr 15-5/17-00038/009 Muri karjääris kaevandamise järgmistel tingimustel: - karjääri korrastamiskomisjoni koosseisu kaasata Maanteeameti esindaja; - karjääri teenindustee ristumiseks riigiteega koostada projekt, mis kooskõlastada Maanteeametiga; - karjääri teenindustee rajada tolmuvaba kattega vähemalt 15 meetrit enne ristumist riigiteega. Vastavalt MaaPS § 87 lõikele 2 nimetatakse korrastamistööde vastuvõtukomisjoni koosseisu kaevandamisloa andja esindaja, mäeeraldise ja selle teenindusmaa kinnisasja omanik või tema esindaja või riigimaa korral kinnisasja valitseja või tema volitatud isik, kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ja vajalik arv asjatundjaid komisjoni moodustaja äranägemisel. Sellest tulenevalt ei kanta Maanteeameti poose esindaja kaasamise tingimust maavara kaevandamise loale täiendavaks tingimuseks. Maanteeameti tingimused nr 2 ja 3 seatakse kaevandamisloasse. Elektrilevi OÜ on 26.10.2016 kaevandamise kooskõlastanud järgmistel tingimustel: - kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevuste-kooskolastamise- vorm. - töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. - kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi. - kooskõlastus kehtib üks aasta. - õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. - õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. - elektriõhuliini kaitsevööndis kaevandamine ilma täiendava kooskõlastuseta keelatud. 02.01.2017 on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 247318: - enne elektripaigaldise kaitsevööndis kaevandamise alustamist taotleda uued tehnilised tingimused kaevandamiseks ja esitada kaevandamise projekt (mäetööde arengukava) Elektrilevi OÜ-le kooskõlastamiseks. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist Elektrilevi OÜ-ga. - projekt peab enne kooskõlastamist saama kirjaliku heakskiidu Elektrilevi OÜ tehnovõrkude spetsialistilt. Selleks saata planeering eelnevalt ülevaatamiseks Elektrilevi OÜ iseteeninduse kaudu: https://www.elektrilevi.ee/et/projektide-kooskolastamise-vorm. - juhul kui mitteelektriprojektiga tuleb ümber paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab taotleja. Esitatud tehnilised tingimused seatakse kaevandamisloa täiendavatesse tingimustesse. 4 (8) Taotletavast Muri kruusakarjääri mäeeraldisest kagus 30 meetri kaugusel Müüri järve kaldaalas asub II kaitsekategooriaaluse liigi soohiilakas (liparis loeselii) leiukoht. Soohiilakas on Eestis oma leviku põhjapiiril, kasvades meist loode pool vaid Ahvenamaa saartel ja nende naabruses Rootsi rannikul. Lubjalembese liigina on soohiilakas levinud rohkem Lääne-Eestis, kuid üksikuid leiukohti on teada ka mujal Eestis. Kokku on Eestis umbes poolsada enam-vähem elujõulist populatsiooni, kuid enamasti on neis leitud vaid üksikuid taimi, sest taimed on raskesti märgatavad ning igal aastal maapealset osa ei moodusta. Soohiilakas on II kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks. Soohiilaka kasvukohti ohustab liigi kaitse tegevuskava järgi peamiselt kuivendamine ja võsastumine. Geoloogilise uuringu käigus Muri kruusakarjääri mäeeraldise piires määrati ala keskmiseks pinnaveetaseme abs kõrguseks 90,5 meetrit ning uuringuruumi kaguservas 90,4 meetrit. Muri mäeeraldise põhjaveetase jääb kaevandite ja puuraukude andmetel absoluutkõrgustasemelt 87,1 - 90,5 m vahemikku, keskmiselt 89,0 m. Põhjaveetase tõuseb läänest ida suunas. Müüri järve veetaseme kõrguseks mõõdeti 89,0 meetrit. Järve ümbritseb õõtsik ja soosetted. Järv on hakanud ka kinni kasvama ja toitub minimaalselt põhjaveest, pigem vaid sademetest. Kuigi uuringupunktides fikseeritud keskmine põhjaveetaseme abs kõrgus ühtib Müüri järve veetasemega, on uuringuruum ja Müüri järv hüdrogeoloogiliselt erinevad süsteemid. Neid eraldab kasuliku kihi lamamiks olevad saviliivmoreeni setted, mille lasum tõuseb uuringuruumi kaguservas ligikaudu 4 m tekitades uuringuruumi ja järve vahele nö veebarjääri. Sellest tulenevalt ei ole ette näha ohtu soohiilaka leiukohale. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. 13.03.2017 seisuga ei ole Liivram OÜ karistusregistri andmetel kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest karistusregistrisse kantud. 2.4. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Vastavalt keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikele 4 kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ märgitakse nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Liivram OÜ esitas oma arvamuse loa andmise eelnõusse kantud täiendavatele tingimustele 10.04.2017 ning palus eemaldada loalt sinna kantud tingimus, mille kohaselt tuleb põhjaveetasemest allapoole jääva varu kaevandmist alustada Imavere-Karksi-Nuia maanteepoolsest osast, et idaossa jõudes oleks alale moodustunud stabiilse veetasemega järv (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.04.2017 numbriga 12-2/17/2409- 9). Oma kirjas selgitas Liivram OÜ, et kõikide Eestimaa järvede veetase kõigub ilmastikutingimuste ja muude tegurite tõttu mitmekümne sentimeetri võrra aastas ning Müüri järve põhjatipus kasvav kaitsealune taim on nende veetaseme kõikumistega hästi kohanenud. Samuti selgitati, et kaitsealune taim kasvab õõtsikul või (ja) täiesti soostunud, vahetult Müüri järvega piirneval alal, mille pealispind tõuseb või langeb sõltuvalt järve veetaseme muutustest. 5 (8) Taotletava Muri kruusakarjääri geoloogiline uuring näitas, et karjääri alal on veetase tunduvalt kõrgem Müüri järve veetasemest – mõõtmise momendil oli Müüri järve veetase 89 m, 50 m lääne poole (riigimaantee poole) oli veetase aga 90,4 m ja puuraukudest võetud proovid näitasid veenivoo langust lääne suunas e. Müüri järvest eemale. Põhjuseks võib olla vettpidava lamami tõus kavandatava karjääri Müüri järvega piirneval alal – selgelt avaldus see ühes geoloogiliseks uuringuks tehtud kaevandis. Lisaks selgitas Liivram OÜ, et veealune kaevandamine Müüri järvega piirneval karjäärialal mõjutab Müüri järve ja teda ümbritseva õõtsiku ning soo veetaset väga vähe - Müüri järve vahetus läheduses asub Nuudsaku järv, mis on Müüri järvega ühendatud ühe kanali ja ühe kraavi abil. Kahe järve veepeegel kokku on 96 000 m2. Kahe järve veepeegel ja veega küllastunud õõtsiku- ja sooala kokku on 160 000 m2. Võrdluseks saab tulevasse karjääri rajada maksimaalselt 71 000 m2 suuruse järve (kogupinnast on nõlvatervikud maha arvatud). Tehnoloogiliselt on võimalik ühe väljamisega vee alt väljata kuni 1500 m3 materjali, mis jääb vähemalt nädalaks valli nõrguma. Seejärel tõstetakse väljatud materjal edasi ning väljatakse uuesti kuni 1500 m3 materjali välja nõrguma. Majanduslikult ei ole otstarbekas sellist tsüklit korrata tihedamini kui üks kord kuus, eriti paralleelse veepealse ja veealuse kaevandamise korral. Ühe veealuse kaevandamise tsükli tulemusena võib Müüri - Nuudsaku järvede veetase langeda ajutiselt kuni 1,9 cm. (3000:160000 = 0,01875 m). Arvestades Muri karjääri ala hüdrogeoloogiat, kompenseerib väljatud alale lääne poolt nõrguv vesi ka mingil määral järvede veetaseme võimalikku langust, sest uuringu andmetel on üldjuhul tegemist hea filtratsiooniga materjaliga. Liivram OÜ juhtis ka tähelepanu, et tehnoloogiliselt ja majanduslikult ei ole Muri karjääris veealuse kaevandamise alustamine riigimaantee nr.49 äärest ja liikumisega karjääri idapiiri poole sobiv. Tuginedes Muri uuringuruumis läbiviidud geoloogilise uuringu aruandele ja Liivram OÜ poolt esitatud selgitustele leiab Keskkonnaamet, et kaevandamise alustamise kohta ja suunda määrava tingimuse lisamine maavara kaevandamise loale pole vajalik. Võttes arvesse Maanteeameti ja Elektrilevi OÜ poolt esitatud tingimusi on kaevandamisloa L.MK/329442 andmisel Muri kruusakarjääri mäeeraldisele on otstarbekas kanda loale järgmised täiendavad tingimused: 1. Karjääri teenindustee ristumiseks riigiteega koostada projekt, mis kooskõlastada Maanteeametiga. 2. Karjääri teenindustee rajada tolmuvaba kattega vähemalt 15 meetrit enne ristumist riigiteega. 3. Enne elektripaigaldise kaitsevööndis kaevandamise alustamist taotleda uued tehnilised tingimused kaevandamiseks ja esitada kaevandamise projekt (mäetööde arengukava) Elektrilevi OÜ-le kooskõlastamiseks. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist Elektrilevi OÜ-ga. 4. Projekt peab enne kooskõlastamist saama kirjaliku heakskiidu Elektrilevi OÜ tehnovõrkude spetsialistilt. Selleks saata planeering eelnevalt ülevaatamiseks Elektrilevi OÜ iseteeninduse kaudu: https://www.elektrilevi.ee/et/projektide-kooskolastamise-vorm. 5. Juhul kui mitteelektriprojektiga tuleb ümber paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab taotleja. 6. Riigi tugimaantee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia teekaitsevööndisse katendi ladustamine ja ajutiste ehitiste püstitamine on keelatud. 6 (8) III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Karksi Vallavalitsuse 10.04.2017 korraldusele nr 2-3/187, maavarade komisjoni 09.06.2017 protokollilisele otsusele nr 17-90 ja Liivram OÜ taotlusele otsustan: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Liivram OÜ (registrikood 12898176, aadress Vaksali tn 8a, 71012 Viljandi) maavara kaevandamise loa taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 2. Anda Liivram OÜ-le maavara kaevandamise luba nr L.MK/329442 Muri kruusamaardla Muri kruusakarjääris kehtivusajaga 15 aastat. 3. Antavasse loasse kanda järgmised andmed: 3.1. loa omanik: Liivram OÜ (registrikood 12898176, aadress Vaksali tn 8a, 71012 Viljandi). 3.2.kaevandaja: Liivram OÜ (registrikood 12898176, aadress Vaksali tn 8a, 71012 Viljandi). 3.3.maardla: mäeeraldis asub Muri kruusamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0948. Maardla põhimaavara on ehituskruus; 3.4.mäeeraldis: Muri kruusakarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 8,35 ha ja see asub Viljandi maakonnas Karksi vallas; 3.5.mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 8,35 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on veekogu; 3.6.geoloogiline uuring: Uuringu tegija osaühing OÜ Inseneribüroo STEIGER. Aruande nimetus: Viljandi maakonna Muri uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.11.2016) H. Vahtra. EGF nr 8764. Varud on kinnitatud Keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/16/1336; 23.12.2016; 3.7.maavara: mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivne tarbevaru 1007 tuh.m3. Kaevandatav varu on ehituskruusal 835 tuh.m3. Mulla maht 24 tuh.m³; 3.8.Maavara kasutusala: ehitus, teedeehitus. Kaevandamise keskmine aastamäär 56 tuh.m³. Loa kehtivusaeg on 15 aastat; 3.9.Täiendavad tingimused: 3.9.1. Karjääri teenindustee ristumiseks riigiteega koostada projekt, mis kooskõlastada Maanteeametiga. 3.9.2. Karjääri teenindustee rajada tolmuvaba kattega vähemalt 15 meetrit enne ristumist riigiteega. 3.9.3. Enne elektripaigaldise kaitsevööndis kaevandamise alustamist taotleda uued tehnilised tingimused kaevandamiseks ja esitada kaevandamise projekt (mäetööde arengukava) Elektrilevi OÜ-le kooskõlastamiseks. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist Elektrilevi OÜ-ga. 3.9.4. Projekt peab enne kooskõlastamist saama kirjaliku heakskiidu Elektrilevi OÜ tehnovõrkude spetsialistilt. Selleks saata planeering eelnevalt ülevaatamiseks Elektrilevi OÜ iseteeninduse kaudu: https://www.elektrilevi.ee/et/projektide-kooskolastamise-vorm. 3.9.5. Juhul kui mitteelektriprojektiga tuleb ümber paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab taotleja. 3.9.6. Riigi tugimaantee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia teekaitsevööndisse katendi ladustamine ja ajutiste ehitiste püstitamine on keelatud 7 (8) 4. Avalikustada Liivram OÜ-le maavara kaevandamise loa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba L.MK/329442 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Saata: Liivram OÜ Teadmiseks: Karksi Vallavalitsus, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet Epp Kuslap maapõuespetsialist Maapõuebüroo 8 (8)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/329442 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Liivram OÜ 1.2. Äriregistrikood 12898176 1.3. Aadress Vaksali tn 8a, 71012 Viljandi 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Liivram OÜ 2.2. Äriregistri kood 12898176 2.3. Aadress Vaksali tn 8a, 71012 Viljandi 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Muri kruusamaardla 3.2. Maardlaosa nimetus - 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0948 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Muri kruusakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht Viljandi maakond, Karksi vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 8,35 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 8,35 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Viljandi maakonna Muri uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.11.2016)“ geoloogiafondi number EGF 8764 varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 23.12.2016 käskkiri nr 1-2/16/1336 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru ehituskruus, 1 007 tuhat m3 aktiivne reservvaru - passiivne tarbevaru - passiivne reservvaru - kaevandatav varu ehituskruus, 835 tuhat m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.11.2016 7. Katend, Katendi kogus 118 tuhat m3, sh mulla kogus 25 tuhat m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond ehitus, teedeehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär 56 tuhat m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 27.06.2017-26.06.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: tehisveekogu 10. Täiendavad 1. Karjääri teenindustee ristumiseks riigiteega koostada projekt, mis tingimused kooskõlastada Maanteeametiga. 2. Karjääri teenindustee rajada tolmuvaba kattega vähemalt 15 meetrit enne ristumist riigiteega. 3. Enne elektripaigaldise kaitsevööndis kaevandamise alustamist taotleda uued tehnilised tingimused kaevandamiseks ja esitada kaevandamise projekt (mäetööde arengukava) Elektrilevi OÜ-le kooskõlastamiseks. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist Elektrilevi OÜ-ga. 4. Projekt peab enne kooskõlastamist saama kirjaliku heakskiidu Elektrilevi OÜ tehnovõrkude spetsialistilt. Selleks saata planeering eelnevalt ülevaatamiseks Elektrilevi OÜ iseteeninduse kaudu: https://www.elektrilevi.ee/et/projektide-kooskolastamise-vorm. 5. Juhul kui mitteelektriprojektiga tuleb ümber paigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab taotleja. 6. Riigi tugimaantee 49 Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia teekaitsevööndisse katendi ladustamine ja ajutiste ehitiste püstitamine on keelatud. 1. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 27.06.2017 ja muutmise korraldusega nr 1-3/17/1721. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 27.06.2017 2 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Mäeeraldis asub taotlejale kuuluval Müüri kinnistul (katastritunnus 60001:001:0207, pindala 8,87 ha, sihtotstarve 100 % maatulundusmaa). Kinnistu piirneb reformimata riigimaa ning Sarapuu (60001:003:1551), Müürijärve (60001:001:0208), Tammemäe (60001:001:0206), Kangru (60001:003:0111) ja 49 Imavere - Karksi-Nuia tee (60001:003:1430) katastriüksustega. Taotletav karjäär jääb Viljandi linnast ~18 km kaugusele. Lähim suurem asula on Õisu alevik, ~6,5 km kaugusel läänes, Karksi-Nuia jääb ~13,5 km kaugusele lõunasse. Lähimad majapidamised asuvad teenindusmaa piirist ~150 m kaugusel lõunas - Kangru talu, ~180 m kaugusel kirdes - Sarapuu talu ja ~160 m kaugusel idas - Nuutsaku õppe- ja puhkekeskus. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir asub loodes riigimaantee Imavere - Viljandi - Karksi -Nuia (tee nr 49) teljest ~20 m kaugusel, kattudes kaitsevööndiga kuni ~13 m ulatuses. Taotletavat mäeeraldist läbib kirde-edelasuunaline MORNA:NUI elektriõhuliin (VID kood K3559873; kuni 20 kV) kaitsevööndiga 10 m liini teljest. Lisaks ulatub mäeeraldisele ~1 m ulatuses Müüri elektrimaakaabelliini (VID kood MKL197460414) kaitsevöönd, kaabel ise jääb kõrvalkinnistule (Tammemäe 60001:001:0206). Ala katavad heinamaa, metsamaa ja võsa ning läbivad loode-kagu- ja kirde-edelasuunalised pinnaseteed. Karksi valla üldplaneeringu järgi on ala ette nähtud puhkemajanduse arendamiseks koos hoonete ehitamise õigusega. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Kasulik kiht on peamiselt veeriseline peene- kuni keskmiseteraline kruus. Kruusaterad on hästi ümardatud ning valdavalt karbonaatsed, 10 - 20% leidub tardkivimeid. Kohati esineb kruusas selgeid liivakihte. Sügavuse suunas muutub materjal peeneteralisemaks asendudes kruusaka liivaga, kus kruusa sisaldus jääb 20 - 30% piiresse. Sügavuse suunas tõuseb materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus keskmiselt 5 korda (~2%-lt ~10%-ni). Kasuliku kihi paksus maardla piires on 10,7 - 15,7 m (keskmiselt 12,1 m) vähenedes taotletava maardla kaguosas 2 - 3 meetrini ning suidub lõpuks täielikult välja. Kasuliku kihi lamam jääb abs kõrguste vahemikku 80,2 m läänenurgas kuni 86,3 meetrini põhjaosas, kaguservas tõuseb järsult kuni 89,6 meetrini. Keskmine kasuliku kihi lamami abs kõrgus on 84,7 m. Lamamiks on hall või pruun tihe liivsavimoreen. Looduslik maastik, pinnavormid ja mets mäeeraldise piires hävivad, mille tõttu muutub visuaalselt maastikupilt. Kaevandamise jooksul looduskeskkonna vastupanuvõime puudub. Pärast kaevandamist maa-ala korrastatakse, mille tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. Mäeeraldise piiridest ja püsiva nõlva kaldenurkadest kinnipidamise korral ei tekitata kahju naaberkinnistutele. Kruus on taastumatu loodusvara, seega puudub taastumisvõime. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Alale ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitsealasid, samuti puuduvad kaitstavad üksikobjektid. Taotletavast alast ~55 - 90 m kaugusel kagus asub Müüri järv kaldapiiranguvööndiga 50 m. Taotletavast Muri kruusakarjääri mäeeraldisest kagus 30 meetri kaugusel Müüri järve kaldaalas asub II kaitsekategooriaaluse liigi soohiilakas (liparis loeselii) leiukoht. Soohiilakas on Eestis oma leviku põhjapiiril, kasvades meist loode pool vaid Ahvenamaa saartel ja nende naabruses Rootsi rannikul. Lubjalembese liigina on soohiilakas levinud rohkem Lääne-Eestis, kuid üksikuid leiukohti on teada ka mujal Eestis. Kokku on Eestis umbes poolsada enam-vähem elujõulist populatsiooni, kuid enamasti on neis leitud vaid üksikuid taimi, sest taimed on raskesti märgatavad ning igal aastal maapealset osa ei moodusta. Soohiilakas on II kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks. Soohiilaka kasvukohti ohustab liigi kaitse tegevuskava järgi peamiselt kuivendamine ja võsastumine. Geoloogilise uuringu käigus Muri kruusakarjääri mäeeraldise piires määrati ala keskmiseks pinnaveetaseme abs kõrguseks 90,5 meetrit ning uuringuruumi kaguservas 90,4 meetrit. Muri mäeeraldise põhjaveetase jääb kaevandite ja puuraukude andmetel absoluutkõrgustasemelt 87,1 - 90,5 m vahemikku, keskmiselt 89,0 m. Põhjaveetase tõuseb läänest ida suunas. Müüri järve veetaseme kõrguseks mõõdeti 89,0 meetrit. Järve ümbritseb õõtsik ja soosetted. Järv on hakanud ka kinni kasvama ja toitub minimaalselt põhjaveest, pigem vaid sademetest. Kuigi uuringupunktides fikseeritud keskmine põhjaveetaseme abs kõrgus ühtib Müüri järve veetasemega, on uuringuruum ja Müüri järv hüdrogeoloogiliselt erinevad süsteemid. Neid eraldab kasuliku kihi lamamiks olevad saviliivmoreeni setted, mille lasum tõuseb uuringuruumi kaguservas ligikaudu 4 m tekitades uuringuruumi ja järve vahele nö veebarjääri. Sellest tulenevalt ei ole ette näha ohtu soohiilaka leiukohale. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires teadaolevalt puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused taotletava mäeeraldise alal puuduvad. Taotletavast alast vahetult lõunasse jääb arheoloogiline kinnismälestis Asulakoht 2 (5) (kultuurimälestiste registri number 13209) ja selle 50 m laiune kaitsevöönd, mille piiresse jääb ka kinnismälestis Kultusekivi (registri number 13210). Kuna mälestiste asukohas ei kaevandata, siis võib eeldada, et nende vastupanuvõime säilib. Tiheasustusega alasid lähipiirkonda ei jää. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Enne kaevandamisega alustamist tuleb mäeeraldise piires demonteerida ja likvideerida erinevad varemed ja vundamendijäänused. Raadata tuleb mets, juurida kännud ja teisaldada kattekiht. Katend kooritakse buldooseri või ekskavaatoriga. Eemaldatud katendit saab kasutada hiljem ammendatud karjääriala korrastamisel. Seletuskirja kohaselt toimub põhjaveetasemest üles- ja allapoole jääva varu kaevandamine paralleelselt. Kaevandamist alustatakse põhjaveetasemest kõrgemale jääva varu väljamisega ning esimesel võimalusel alustatakse ka põhjaveetasemeest allapoole jääva varu kaevandamist. Põhjaveetasemest kõrgemale jäävat maavara kaevandatakse ekskavaatori või rataslaaduriga. Kaevandamine toimub vastavalt kasuliku kihi paksusele kas topeltastanguga või kontrollitud varistamisega. Kaevise laadimine toimub kaevandamise käigus otse kalluritele või esmalt mobiilsesse purustus- ja sorteerimissõlme. Puistangus olev materjal laetakse valmistoodanguna kallurile ja veetakse karjäärist välja. Rataslaaduriga kaevandamisel seisab laadur astangu all ning ekskavaatoriga kaevandamisel seisab ekskavaator astangu peal. Kaevist ammutatakse mõlemal juhul alt üles. Põhjaveetasemest allapoole jäävat varu saab väljata ilma põhjaveetaset kunstlikult alandamata ekskavaatori ja pikkpoom ekskavaatoriga. Veealust varu väljates seisab ekskavaator kuival astangul, ammutab kaevist alt üles ning tõstab materjali enne turustamist veekogu kaldale nõrguma. Vajadusel analoogselt veepealse varu kaevandamisega laetakse materjal peale nõrgumist kas kallurile või purustus-sorteerimissõlme. Alternatiivina või kaevandamise lõppjärgus kasutatakse veealuse varu väljamiseks pinnasepumpa, mille küljes on kruusa raimamise jaoks kobestid. Pinnasepumbast suunatakse kaevis edasi hüdropuistangusse, kust vesi nõrgub tagasi veekokku. Karjääri teenindamiseks kasutatakse loodes asuvat riikliku Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia (tee nr 49) tugimaanteed. 2.1. loodusvarade kasutamine Muri kruusakarjääris kaevandatavat materjali hakatakse kasutama peamiselt purustatult ja/või fraktsioneeritult teedeehituses või ehitussegudes. Ehituskruus on sobilik purukruusa tootmiseks, mida saab kasutada nii tee aluste ja katendikihtides kui ka kruusateede ehitamiseks ja hooldamiseks. Taotletaval mäeeraldisel esinevaid veeriseid ja munakaid saab kasutada kruuskillustiku valmistamiseks, mida saab teedeehituses kasutada peamiselt täitematerjalina. Looduslikust materjalist kruusa väljasõelumisel vastab liiv oma keskmiste näitajate poolest ehitusliiva nõuetele, mis sobib teedeehituses nii muldkeha kui ka katendi ehitamiseks. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Taotletavas mahus kruusa kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas. 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Ümbritsev maa on kasutusel maatulundusmaana. 3 (5) 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust maavara kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2. jäätmeteke Kaevandamise käigus teisaldatav katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal madala trapetsikujulise puistanguna, mida hilisemalt kasutatakse ala korrastamiseks või võõrandatakse. Jäätmeid kaevandamisel ei tekitata. Karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist mõju ei tekitata. 3.3. vesi ja pinnas Talude kaevude veetasemetele kaevandamine negatiivset mõju ei avalda ja veerežiimi ei muuda, kuna vett karjäärist ära ei juhita ja talud jäävad karjäärist kaugele. 3.4. õhu saastatus Kaevandamismasinate tekitatud tolmu hulk kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50 - 100 m kaugusel. Karjäär külgneb Imavere-Karksi-Nuia maanteega ja ka kaevise vedu hakkab toimuma mööda seda. Tee on mustkatte all, seega materjali transpordil mööda manteed tolmu ei teki. Karjääris töötavate masinate tööprotsessil eraldub teatud hulk heitgaase, mille kogus on võrreldav tavaliste igapäevaste analoogsete mehhanismidega (traktor, veoauto, kombain jne). Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. 3.5. müra Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse (atmosfääriõhu kaitse seadus¹, vastuvõetud 15.06.2016) §-le 57 kuulub taotletav ala II kategooria alade hulka - haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisale 1 on II kategooria aladel tööstusmüra piirväärtus päeval 60 ja öösel 45 ning müra sihtväärtus päeval 50 ja öösel 40 db. Kuna tegemist on tööstusest puutumata alaga ning planeeritakse uut tegevust, tuleb lähtuda määruses toodud sihtväärtustest ning loa omanikul tuleb tagada, et müra sihtväärtused kaevandamisel ei oleks ületatud. Maantee liiklustihedus suureneb materjali vedavate masinate tõttu. 3.6 vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, sest lõhkamist ega hüdrovasaraid töös ei kasutata. 4 (5) 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Ettevõtte töötajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning kasutatavad seadmed peavad vastama selleks tööks kehtestatud tehnilistele nõuetele. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Natura 2000 võrgustiku alad mäeeraldisel ja lähiümbruses puuduvad. 5.1. kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Mõju II kategooria kaitsealuse liigi elupaigale ei ulatu, kui põhjaveetasemest allapoole jääva maavara kaevandamist alustatakse maanteepoosest otsast. 6. KeHJS § 6 lg 3 punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedust ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Loa omanik peab tagama, et kaevandamisest tulenev tööstusmüra ei ületaks piirkonnas väljaspool mäeeraldist II kategooria ala müratasemete sihtväärtusi - päeval 50 ja öösel 40 db. Hüdrogeoloogia aspektist lähtuvalt kaevandamisel mõju ei ole, kuna veetaset ei alandata. Põhjaveetasemest madalamale jääva maavara kaevandamist tuleb alustada karjääri maanteepoolsest osast, et karjääri idaossa jõudes oleks alale moodustunud stabiilse veetasemega järv. Visuaalselt on tegevuse kestel maastikupilt häiritud. Hiljem kui maa-ala korrastatakse, likvideeritakse ka visuaalne häiring. Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab tekkida kõigi müraallikate koosmõjul. Teataval määral võib mürahäiring elamute juures suureneda liikluskoormuse tõusu tõttu Imavere-Karksi-Nuia maanteel. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ette näha ei ole. Keskkonnaameti hinnangul kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna:  Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid.  Kaevandamine ei mõjuta naaberkinnistute veerežiimi.  Põhjaveetasemest allapoole jääva varu kaevandmaist tuleb alustada Imavere-Karksi- Nuia maanteepoolsest osast, et idaossa jõudes oleks alale moodustunud stabiilse veetasemega järv.  Taotletaval alal kehtivad II kategooria alade müranõuded, neil aladel on tööstusmüra sihtväärtus päeval 50 ja öösel 40 db. Loa omanik peab tagama, et müra sihtväärtused kaevandamisel ei oleks ületatud.  Kavandatava kaevandamisega ei ületata eeldatavasti piirmäärasid õhusaastatuse ja vibratsiooni osas.  Mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega. 5 (5)  97.73 6 452 500 .52 94 60 98 97. 98.04 97.59 97. .25 97.71 98 97.61 98.05 I .37 65 98.28 98 49 . 98 98 . 98.22 39 98 . 97 98. 98.08 97.83 98.27 põld 4 77 98.40 18 . 55 97.60 77 98 98. 97.81 98 . . 98 97 98.27 98.47 Š/PA-3 98.13 1,5 98,29 11,53,0 EK 63 85,29 . 83 98.46 98 97.67 66 1,0 EL . 98.41 . 98 21 98 98.30 7,5 TL . 64 98 . 98 98.83 98.41 97.72 98.62 64 98.43 98.46 . 86 98 98.38 36 . 98 . 90 98.71 98 . 97 98.80 97.91 98.27 98.74 3 98.57 98.39 98.41 97.92 98.50 98.33 .62 75 98 N 56 06 98.42 . . 98 98.57 . 98 59 98 . 98 6 452 400 V' 98.71 98.76 97.93 98.36 98.60 98 58 73 . 19 . 98 98.11 98.24 98 61 . 98.30 98 . 98.03 97 98.42 98.73 98.09 98.46 98.45 98.25 Sarapuu 98.03 98.65 60001:003:1551 50 63 45 . . 98 . 98 94 98.14 98 . 12 98.18 97 . 98 98.57 98.55 98 Š/PA-8 98.34 Müüri 98.17 98.54 98.59 1,5 20 97.82 36 98.67 98.31 . 60001:003:0072 98,49 98 . 98 47 10,7 93 . Mäeeraldise ja mäeeraldise 98 86,29 EK . 52 97 98.24 . teenindusmaa piiripunktide 97 98.36 98.34 98.50 98.27 koordinaadid 97.97 98.23 98.23 98.74 88 97.66 98.76 Š-2 16 98.13 . 98.21 97 . 29 98 40 86 Nr X Y . 1,3 31 98 . 98 98.31 . 72 97,99 98.64 98 . 1 6 452 068,78 595 070,25 97 81 4,7+2,9 EK . 98.42 77 97 91,99- 98.42 14 97.59 . 98.19 98 26 . 1,8 EL 2 6 452 174,28 595 112,92 97 98 . 93 98 98.35 98.79 97. 98.28 97.87 98.00 98.38 98.14 99.12 3 6 452 411,04 595 210,33 ee 98.15 98.50 4 6 452 466,44 595 230,54 at 24 98.15 06 98.28 . . 98 98 ui 21 98.63 5 6 452 208,48 595 381,54 85 97.81 97 . 97.95 97 . 6 452 300 30 -N 97.90 98.14 98.84 97.66 6 6 452 129,28 595 446,76 72 0i 98.80 Ka 98.05 . 14 98.19 98.71 s 97 98.06 k 7 6 452 009,00 595 350,50 1 97.92 : 8. 98.03 r 9 98 03 98.02 98.11 99.28 8 6 452 070,70 595 305,90 16 0 97.92 re- 85 1: 06 . 97.75 97.79 I 20 . 97.89 I 9 6 452 084,69 595 288,10 47 98 11,0 - 12,0 7. 97.69 . 98 00 ve 97 9 98.94 98 97.64 98.31 97.76 99 10 6 452 088,79 595 262,00 20 60 ma 98.90 PA-15 . 97.63 97.77 97.86 1,5 98.90 11 6 452 078,20 595 231,41 I 96.39 97.61 97,60 5 49 97.63 11,51,5 EL 97.45 8 12 6 452 008,09 595 184,29 71 97.51 08 . 99.40 84,60 97 8,0 TL 98.25 99.13 11 . 15 98 97.45 . 77 2,0 EL 97.63 . 98 98 97. 97.95 99.01 98.30 98.56 99.24 põld Pindala 8,35 ha 98 98.00 . 27 97.46 97.59 97.84 97.55 97.96 99.44 99.17 97.67 98.13 97 97.43 97.39 97.33 90 29 . 17 72 . 97 21 97.51 . . 97 24 97.36 88 . 99.22 98 98 97.61 98 . . 97.45 98.87 98 97.63 97 97.74 98.24 99.20 97.41 97.98 .47 99.41 97.18 99.15 97.30 97.77 84 84 99 97.36 97.19 97.38 99.06 97.25 98.75 47 80 97 97.05 99.42 97.97 . 08 97.67 99.49 97.27 . . 39 99 . 97 97.32 23 97.19 98 98.83 . 31 98 97.06 21 . 97.08 57 99.60 98 99.27 . 97.15 98.53 98 . 97.49 99.07 97 97.58 97.29 99.60 100.38 96.99 98.85 99.55 99.72 põld 97.53 97 99.14 99.55 . 64 97.27 .23 97.91 99 98.28 Kangru 97.19 97.22 97.18 99.62 5 100.86 91.57 1 Š/PA-1 97.10 84 99.46 100.23 67 97.58 60001:003:0112 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 12 97.01 97.68 98.33 . 99.66 19 1,2 . 97.22 91.27 97 98.89 98 . 99.14 99.52 100.64 99.68 97 98 98.66 96,97 4 24 97.20 .23 99.38 .6 100.49 17 97.13 9 12,14,8 EK 97.32 . 9 99.81 91.34 66 . 98 6 452 200 98.97 91.21 98 . 83,67 99.35 99.70 1 97 97 97.87 99.56 97.09 97.09 97.08 7,3 EL 98.46 99.10 91.33 98 97.19 .10 99.88 101.01 96.92 Š-9 100.48 99.22 I Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 97 91.19 97.66 II 97.42 97.20 97.12 96.99 97.35 98.67 9 .5 1 99,54 1,9 99.99 91.06 91.27 91.01 78 97.36 97.12 99.22 9 91.34 97 98.94 10 96.96 91.35 4,5+ . 90,47 . 96.98 ' 91.13 97 08 97.99 99.39 . 24 EK 93,14- 98 29 07.06.2016 V . 92.44 Š-4 16 97 98.21 I Aktiivse tarbevaru piir (Ta) 98 . 97.23 98.46 71 91.64 . 98 . 100.71 96.86 11 Plokk 1 aT 97.96 . 98 96.98 91.02 3 .8 8 2 97 3 99.19 91.38 1,6 9 .3 99.43 92.43 3 98.24 98.49 92.87 Müüri 9 98.88 91.53 91.06 97,30 99.56 92.27 9 97.29 2 4,4+ 96 96.96 98.83 99.40 91.31 2 .3 92.21 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus .97 97.09 97.66 92 60001:001:0207 Š/PA-10 98.06 98.55 91,30- EK 97.19 93.85 24 92.19 97 32 97.25 98.35 100.92 . 96.91 98.58 0,6 . 91.97 I I' Geoloogilise läbilõike joon 92 97.32 99.12 92 97.49 97.05 97.00 97.47 98.21 100.10 99.32 99.50 93,31 92.56 8 96 92 97.76 .6 5 .96 98.73 .0 9,32,4 EK 2 9 9 97.69 .9 8 9 10 9 99.65 83,41 97.63 8 2 .7 97.51 99.36 Maapinna samakõrgusjoon, m 43 92.17 5 44 . 25 9 2 96.97 6,9 EL 98 9 . 76 97.88 . 92.26 . 97.54 99.08 100.28 99.83 1 98 97.04 2 6 2 98 99.24 97.23 98 9 . 97.49 1 4.4.1 7 97.53 98.14 9 98.52 97 . .0 3 .1 97.33 100.38 4 9 9 .8 5 8 4 99.62 9 0 .9 99.23 3 3 9 96 9 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon 3 97.75 99.53 9 . 9 4 97.03 97 98.28 98 99.64 99.29 .2 8 97.17 7 .2 9 97.68 6 94.06 97.68 99.31 35 18 9 97.34 97.72 98.55 99.28 . 92.52 90,47 9 99.44 99.50 99 96. 58 92.06 3 .0 82 . 2 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev .8 95 . 97.60 97.09 84 4 97.59 97.11 97.40 99.03 6 0 93.63 07.06.2016 8 97.72 97.66 .1 6 95.28 9 99.26 9 9 92.78 9 94.00 9 9 9 .84 97.89 .2 98.92 93.28 97.21 7 98.29 96 95.12 97.81 97.44 .5 3 5 02 7.33 98.27 97.65 . 97.17 99 99.26 9 9 9 97.78 97.67 98.81 .2 0 94.78 93.87 3 98.02 97.77 99.30 2 97 . 83 Ranna või kaldapiiranguvöönd Š-11 . Müüri 99.00 03 7 97.78 98.51 K-3 1,7 98 96.19 8. .7 63 98.06 98.01 K-2 2,0 vare 99.08 98.97 98 9 99.31 99 . 99. 2 2 . 98 80 1,1 6 Sarapuu 98 95.70 60001:001:0207 97.39 69 9 58 98.13 97.89 97.37 9. . 1199 98.58 97.71 99,31 . 98 55 92,78 . 0 97.09 . 6 32 9 . 97,93 98 98 3 98 8 8 . 9 8 98.50 .0 .86 2,7+ 60001:003:1551 98 8 58 97.55 5 9 5 . .7 98 98 EK . 98.33 97.33 97.06 95.23 88,98- 98 97.97 97.92 98.06 97.48 92.16 98.57 98.14 98 97.32 97.95 4 .0 99.29 98.58 95.56 94.01 Teekaitsevöönd 98 98 96.29 98.09 98.11 92.24 98.17 99.12 4 98.03 98.90 95 9 81 97.82 98.28 98 98.82 98.27 99.11 93 98.11 97.40 .52 95.51 92.38 98 94.56 45 98.57 . 97.90 6 98 98 84 9 85 98.11 9 98.28 Elektripaigaldise kaitsevöönd 81 . I 33 89.84 9 98.13 95.44 . ' 97.57 95.27 91.88 88 93.66 2 98.27 98 98.61 81 98.62 97.42 98.54 . 9 98.30 98.88 94.77 93.97 62 . 98 98.00 98 97.68 98 86 . 98.34 93.45 . 1 98 6 452 100 97.78 97.94 73 94.03 93.48 91.81 9 90.44 89.97 Š-7 98.55 97.70 98.52 98.84 99.00 98.52 98.09 94.91 98.91 98.37 97.99 vund 35 9 98.28 1,0 8. 78 97.70 95.68 . 98.16 Muinsuskaitse kitsendused 90 98.53 98 87 4 98 985 . 98.48 97,73 97.93 .02 93.12 8 8 98.68 9 92.61 5,1+2,5 EK 8 98.84 97 91.55 98.48 98.64 . 96.32 41 97.64 91,63- 92.65 82 98.55 98.03 2,6 EL 93.56 97.17 95.34 90.09 98.22 98.62 98.23 98.41 1097.74 98.65 93.76 Š-9 96 98.65 98.68 vund 98.81 92.35 Kaevand-puuraugu nr Katendi paksus, m Š/PA-5 Š-14 98.77 . 98.57 95. 06 98 97.74 91.11 98.64 9 98.87 98.65 98.84 98.74 1,9 . 98.77 97 13 2,8 1,2 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m EL - Ehitusliiv 99 98.52 92 93.97 K 99,54 . 98.37 83 98.94 98 98,67 98.67 98.41 98.01 98.69 90,78 4,5+EK 11 98.57 EK - Ehituskruus 55 15,73,7 EK 98.48 97.89 0,0 Müürijärve Lamami abs kõrgus, m IV 98.67 93,14- 94. 98.68 80,17 K-1 1,6 97.73 98.51 98.54 TL - Täiteliiv põld 5,1 TL 98.72 vare 98.54 98.13 91.97 89,58 60001:001:0208 6,9 EL 98.63 98.77 98.71 98,39 8 98.44 95.98 94.35 93.54 K-3 1,7 Kaevandi nr Katendi paksus, m 23 98.61 97.79 92.14 1 98.85 98 90.64 . 98.63 98.02 98 98.15 98.90 96.64 90,40 4 99,31 Suudme abs kõrgus, m 15 98.67 98.06 100.78 98.86 98.27 98.36 9 07.06.2016 Š-13 22 . 98.54 10 99 . 75 . 98.93 99 22 99 . 0,8 62 98.73 98 98.21 . 98.85 93.80 92. 98 89.45 84 97,98 89.79 92 93 98.14 91 96.66 5,2+ I 102.31 98.72 90 98.67 I 98.81 98 91,98- ' 98.67 98.52 98.87 Tammemäe 97.67 41 98.63 98.77 93.49 Märkused: . 97.93 98 98.40 98.83 31 101.13 98.88 60001:001:0206 91.47 Š-12A 98.54 89 98.31 . 98.92 97.73 92.98 41 99 91. 98.67 85 89.81 . 99.06 1,2 99 . 97.64 98 9 98.00 9 98.90 98.86 96.70 93,18 89.38 1.Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti 77 süsteemis. 99.77 99.23 98.92 98.78 98.55 2,8+EL 98.97 98.88 98.83 97.86 96.11 89,18- 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 98.81 42 98.86 . Š-12 100.86 98.92 põld 98 98.49 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07-08.06.2016. Š/PA-6 1,1 98.79 95 99.03 99 2,3 97.43 91,92 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Kangru 98,98 0,8 89.49 89.19 96 98.69 98.62 12,21,4 EL 90,02 5. Plaani koostamise aluseks on Viljandi maakonna Muri uuringuruumi geoloogilise uuringu 99 60001:003:0111 99.02 84,48 98.88 91.43 2,8 EK 91.02 aruande uuringuruumi plaan (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0950). 62 95.69 93.73 6,0 TL . 98.91 96.83 98 98.75 2,0 EL 6. Kasutatud on: 6 452 000 99.07 12 99.13 99 93.25 7 89.76 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 17.11.2015); I 98.93 95.97 595 100 595 200 595 300 595 400 I - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed). I 98.93 ' 84 99.07 99.12 90.65 . 93.96 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 98 V 98.97 99.14 põld 89.71 Objekti nimetus ja aadress Joonis nr 1 / 2 99.05 91.84 Joonise sisu 99.03 98.91 98.89 Muri kruusakarjäär Mõõtkava Mäeeraldise plaan Viljandi maakond, Karksi vald 1 : 1 000 0 10 20 50 m Koostas Annika Vohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 30.12.2016 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kontrollis Ole Sein Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Töö nr16/1813 Kinnitas Ole Sein  Läbilõige IV-IV' W E m m Tee 101 101 Läbilõige I-I' Läbilõige III-III' K-3 NW SE NW SE 100 99,31 100 Š/PA-5 m m m m Tee Tee K-1 98,67 102 102 101 101 99 98,39 0,3 99 Š-9 Š-7 99,54 0,3 97,73 0,8 0,3 101 101 100 100 98 98 Tee 0,8 0,9 0,3 Tee 100 100 99 Š-13 99 97 0,6 1,7 97 Š-7 1,0 Š/PA-8 97,98 Š/PA-3 Š-4 97,73 1,6 98,49 0,3 Pr. 7-1 99 98,29 99 98 97,30 98 96 2,8 96 Kr. 58,3 1,0 0,2 0,5 Pr. 5-1 St. 2,5 0,2 0,3 0,6 0,8 Kr. 36,4 M. 3,0 Š/PA-10 98 98 97 0,3 97 95 95 1,0 St. 2,0 EK 93,31 0,8 1,9 0,8 0,8 M. 2,9 Š/PA-10 Pr. 7-1 EK 3,5 97 1,5 Pr. 9-1 97 96 96 94 94 1,5 Kr. 58,3 Kr. 57,1 93,31 1,6 Pr. 7-2 Pr. 8-1 St. 2,5 5,2 Pr. 5-2 St. 1,7 Kr. 33,6 M. 3,0 Š-12A Kr. 38,2 0,3 Tee 96 Pr. 3-1 Kr. 60,8 M. 2,9 96 95 Pr. 4-1 95 93 St. 2,8 93 St. 2,1 EK St. 2,1 0,6 Kr. 66,7 EK Kr. 57,9 93,18 M. 2,8 M. 3,0 M. 2,8 St. 1,5 St. 1,2 3,5 EL Pr. 10-1 95 EK 4,5 Š-11 95 94 94 92 6,5 EK 92 M. 3,1 Pr. 9-2 M. 3,0 Kr. 38,9 EK 92,78 Pr. 7-2 Pr. 5-3 St. 1,7 4,1 Kr. 62,6 EK Kr. 33,6 94 Pr. 3-2 Pr. 8-2 St. 1,4 94 93 Š-12 93 91 Kr. 18,8 6,1 M. 2,8 91 Muri kruusakarjäär St. 2,8 Muri kruusakarjäär 4,5 Kr. 50,8 M. 3,0 4,6 Pr. 4-2 0,4 St. 13,0 EK Kr. 32,8 M. 2,8 91,92 vt. 90,4 m St. 2,2 EK Kr. 57,9 M. 2,2 3,0 St. 1,3 EL 09.08.2016 93 M. 3,0 M. 2,8 Plokk 1 aT 0,3 93 92 St. 1,4 1,2 92 90 8,6 TL Plokk 1 aT Pr. 10-2 90 5,5 6,4 0,6 EL EK M. 3,0 6,0 0,4 Kr. 18,2 6,2 0,4 EK Pr.12A-1 Pr. 5-4 Pr. 10-1 Muri kruusakarjäär 6,1 St. 5,1 92 92 91 Kr. 29,6 1,1 91 89 Kr. 31,4 89 Pr. 3-3 Kr. 38,9 6,0 M. 2,7 1,1 St. 1,3 St. 13,0 Kr. 26,0 Pr. 8-3 St. 1,7 EL St. 11,9 Kr. 35,9 M. 2,8 Plokk 1 aT M. 3,3 vt. 90,0 m M. 2,1 91 Pr. 11-1 91 90 1,9 90 88 5,3 88 EL 08.06.2016 TL M. 2,5 St. 15,6 EK vt. 90,5 m Kr. 44,0 vt. 87,7 m vt. 90,4 m vt. 89,4 m 09.08.2016 TL M. 2,1 09.08.2016 3,0 08.06.2016 St. 1,4 08.06.2016 Pr. 10-3 90 EK M. 3,1 90 89 89 87 11,6 87 8,5 Pr. 10-2 Kr. 29,6 EK 4,0 Pr. 5-5 Kr. 18,2 St. 4,0 Pr. 3-4 9,2 St. 5,1 Kr. 24,0 M. 2,9 89 Kr. 26,3 89 88 3,5 88 86 St. 8,0 86 vt. 88,5 m M. 2,7 EL St. 11,1 Pr. 8-4 EL 3,8 M. 2,5 09.08.2016 M. 2,6 Kr. 38,8 EL 88 5,3 88 87 87 85 Pr. 10-4 8,3 85 TL St. 12,0 14,0 Kr. 27,7 M. 2,5 vt. 87,1 m 11,0 Pr. 10-3 St. 3,2 87 09.08.2016 Pr. 3-5 EK 87 86 86 84 84 Kr. 29,6 M. 2,8 Kr. 31,6 St. 4,0 EL 9,9 St. 11,1 12,2 M. 2,9 Pr. 5-6 86 M. 2,5 86 85 85 83 83 EL Kr. 21,8 TL St. 6,4 M. 2,6 10,7 85 8,3 Pr. 10-4 85 84 84 82 82 13,0 EL Kr. 27,7 St. 3,2 84 M. 2,8 84 83 83 81 81 9,9 EL 83 83 82 82 80 80 18,5 10,7 82 82 81 81 79 79 17,6 Läbilõige V-V' SW NE Läbilõige II-II' m m NW SE m m 101 101 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir 101 101 100 Š/PA-6 100 Aktiivse tarbevaru ploki piir K-3 98,98 K-1 Š/PA-8 Tee 100 99,31 100 99 98,39 98,49 99 Keskmine põhjaveetase (89,0 m) 0,3 99 0,3 99 Nõlvaterviku piir (1 : 1,4 veepeal, 1 : 2 veeall) Š/PA-1 0,3 Tee PA-15 0,3 0,8 98 98 97,60 1,3 96,97 0,9 Š/PA-10 Kaevand-puuraugu nr 98 Š/PA-1 98 0,9 Kasvukiht 93,31 Suudme abs kõrgus, m 96,97 97 1,5 97 0,3 2,3 Pr. 6-1 0,3 Proovi number 1,7 Pr. 8-1 97 97 Kr. 5,7 1,6 Kruusa sisaldus, % 0,3 96 St. 2,2 Kr. 60,8 96 1,2 Sügavus maapinnast, m 0,6 Savi- ja tolmusisaldus, % Pr. 15-0 M. 2,3 St. 2,1 Orgaanikarikas liiv ja saviliiv 96 1,5 Kr. 13,1 96 Liiva peensusmoodul 3,7 EL M. 3,0 Pr. 10-1 1,2 Pr. 1-1 EL - ehitusliiv St. 9,9 95 EK 95 Kr. 38,9 M. 2,0 Pr. 6-2 Kr. 51,2 St. 1,7 EK - ehituskruus 95 Pr. 1-1 95 St. 2,6 4,1 EL Kr. 35,9 Liivsavi M. 2,8 TL - täiteliiv 3,0 Kr. 51,2 94 M. 2,7 Pr. 8-2 94 St. 2,6 St. 2,0 EK Pr. 15-1 EK Kr. 50,8 M. 2,7 M. 2,8 3,0 94 Kr. 13,2 94 St. 2,2 Veetaseme abs kõrgus, m EK EK St. 10,3 93 4,0 M. 2,8 93 Kruus vt. 90,4 m Pr. 1-2 Mõõtmise kuupäev M. 2,3 6,5 EK 09.08.2016 93 TL 4,0 93 Kr. 51,3 6,2 Proovitud intervall, m Pr. 1-2 5,0 Š-14 92 St. 1,5 92 Kr. 51,3 Muri kruusakarjäär Pr. 6-3 M. 3,0 90,78 Pr. 8-3 Peeneteraline liiv 92 St. 1,5 92 Kr. 16,6 EK Pr. 15-2 Kr. 35,9 M. 3,0 91 St. 12,8 6,0 91 Kr. 19,1 St. 15,6 St. 10,9 EK Plokk 1 aT M. 2,2 Muri kruusakarjäär M. 2,1 91 6,0 91 TL M. 2,3 Pr. 1-3 EK Keskmise- kuni jämedateraline liiv 10,7 Kaevand-puuraugu sügavus, m 90 90 TL Plokk 1 aT vt. 89,8 m 09.08.2016 Kr. 21,9 Pr. 1-3 0,7 9,5 St. 8,2 90 vt. 89,8 m 90 9,2 Kr. 21,9 vt. 89,0 m M. 2,6 8,0 09.08.2016 89 89 St. 8,2 09.08.2016 EL Pr. 6-4 vt. 88,5 m Kruusakas liiv (kruusa sisaldus >20%) M. 2,6 1,3 Pr. 8-4 89 89 Kr. 16,6 09.08.2016 Pr. 15-3 EL Kr. 38,8 Kr. 23,9 88 St. 10,4 9,0 88 St. 12,0 vt. 88,1 m St. 11,1 M. 2,4 88 09.08.2016 9,0 88 M. 2,5 Liivsavimoreen M. 2,3 TL 87 Pr. 1-4 EK 87 TL Kr. 24,9 87 Pr. 1-4 87 12,5 St. 6,8 Pr. 6-5 12,2 11,0 Kr. 24,9 86 M. 2,8 86 St. 6,8 Kr. 11,2 Teekaitsevöönd Pr. 15-4 EL 86 Kr. 26,2 M. 2,8 86 St. 6,3 St. 5,1 EL 85 M. 2,7 85 Pr. 1-5 EL 12,2 M. 2,8 14,5 Kr. 28,4 Elektripaigaldise kaitsevöönd 85 EL Pr. 1-5 85 Märkused: 12,2 St. 3,0 13,0 Kr. 28,4 84 M. 3,0 84 St. 3,0 13,3 84 84 EL 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti 77 süsteemis. M. 3,0 13,3 83 83 Muinsuskaitse kitsendused EL 2.Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 15,8 14,0 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07-08.06.2016. 83 83 14,0 82 82 4. Kasutatud on Viljandi maakonna Muri uuringuruumi geoloogilise uuringu 14,8 82 82 aruande uuringuruumi geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0950). 5.Karjääri nõlvatervikud tuleb jätta veepealses osas nõlvusega 1 : 1,4 ja vee all nõlvusega 1 : 2. 17,6 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonis nr 2 / 2 Muri kruusakarjäär Geoloogilised läbilõiked Mõõtkava H 1 : 1 000 Viljandi maakond, Karksi vald III-III' ... V-V' V 1 : 100 0 10 20 50 m Koostas Annika Vohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 30.12.2016 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Joonestas Ole Sein Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Töö nr16/1813 Kinnitas Ole Sein