Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures. Eelnõu arvamuse avaldamiseks. MKM

Tehnilise Järelevalve Amet Meie 26.06.2017 nr 2-9/17-0543/17-5497 Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi poolt kooskõlastamiseks esitatud Vabariigi Valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures“ eelnõu. Ootame Teie vastust 2017. aasta 4. juuliks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Elari Kasemets osakonna juhataja Lisad: määruse eelnõu ja seletuskiri} /*Lisaadressaadid: Maanteeamet Riigi Infosüsteemi Amet Rando Paurson 6397660 [email protected] Harju 11 / 15072 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 08.06.2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riigikaitselise töökohustusega töökohtade (edaspidi riigikaitseline töökoht) moodustamise kord elutähtsa teenuse osutaja juures ja riigikaitselise töökoha andmete esitamise kord. § 2. Riigikaitselise töökoha moodustamine (1) Riigikaitseliseks töökohaks võib määrata vaid töökoha, mis on vältimatult vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks elutähtsat teenust korraldava asutuse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud tasemel. (2) Riigikaitseliseks töökohaks võib määrata lisaks lõikes 1 sätestatule, kui see on vältimatult vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks nõutud tasemel: 1) täisühingut juhtima õigustatud osaniku koha; 2) usaldusühingus ühingu kohustuste eest vastutava isiku (täisosanik) koha; 3) osaühingu juhatuse liikme koha; 4) aktsiaseltsi juhatuse liikme koha; 5) välismaa äriühingu filiaali juhataja koha; 6) tulundusühingu juhatuse liikme koha. (3) Füüsilisest isikust ettevõtja poolt elutähtsa teenuse osutamise korral loetakse riigikaitselisel töökohal olevaks vaid äriühingu loonud füüsiline isik. (4) Elutähtsa teenuse osutaja poolt lõigete 1-3 alusel määratud riigikaitselisel töökohal töötavat töötajat ei loeta riigikaitselisel töökohal töötavaks: 1) töökohal osalise tööajaga töötamise korral, väljaarvatud tervishoiutöötaja, kes töötab elutähtsat teenust osutava tervishoiuteenuse osutaja juures; 2) kui elutähtsa teenuse osutaja ei arvesta töötaja maksustatavalt tulult maha tulumaksu; 3) elutähtsa teenuse osutaja tegevuse lõppemise korral; 4) elutähtsa teenuse osutaja likvideerimise menetluse algatamise korral; 5) elutähtsa teenuse osutaja pankroti väljakuulutamise korral; 6) elutähtsat teenust osutava äriühingu ühinemise või jagunemise korral; 7) füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamisel; 1 8) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse või hädaolukorra seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud ametiasutuse poolt elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamata jätmise korral; 9) elutähtsa teenuse osutamise lõpetamise korral; 10) kui töötaja on aja-, asendus- või tegevteenistuses; 11) töötaja hoidub kõrvale kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest. (5) Elutähtsa teenuse osutaja eraldumise korral, loetakse riigikaitselisel töökohal olevaks vaid töötajad, kes jätkavad tööd äriühingus, mis eraldumise tulemusel osutab elutähtsat teenust. (6) Riigikaitselistel töökohtadel olevate isikute arv elutähtsa teenuse osutaja juures ei või ületada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis toodud töötajate arvu, kes töötavad töökohal, mis on vahetult vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. (7) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või hädaolukorra seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud ametiasutus esitab hädaolukorra seaduse § 40 lõike 1 alusel kinnitamiseks esitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani enne kinnitamist kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile. Kaitseministeerium kooskõlastab riigikaitselise töökohustusega isikute ülempiiri. Kaitseministeeriumile esitatakse kooskõlastamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani muudatused, kui muudatus puudutab riigikaitselise töökohustuse määramist. (8) Kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või hädaolukorra seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud ametiasutus kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani muudatustega, esitab ta kinnitatud riskianalüüsi ja plaani teadmiseks Kaitseministeeriumile. § 3. Riigikaitselise töökohustusega töökoha määramisest teavitamine (1) Töökoha riigikaitseliseks töökohaks määramine tuleb töötajale teha teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töökohale asumisel või 15 tööpäeva jooksul töökoha riigikaitseliseks töökohaks määramisest arvates. (2) Isikut teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui töökohta ei loeta enam riigikaitseliseks töökohaks. Teavitamist ei pea kohaldama paragrahvi 2 lõike 4 punktides 1-6 ja 10-11 sätestatud juhtudel. § 4. Riigikaitselise töökohustusega töökohtade arvestus ja neil töötavate kaitseväekohustuslaste suhtes rakendatavate piirangute arvestus (1) Elutähtsa teenuse osutaja peab arvestust tema koosseisus olevate riigikaitseliste töökohtade ja neil töötavate isikute üle. (2) Lisaks lõikele 1 peetakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kes töötavad riigikaitselisel töökohal, suhtes rakendatavate piirangute üle arvestust kaitseväekohustuslaste registris. (3) Riigikaitselise töökohustusega töökohal töötava kaitseväekohustuslase andmed esitatakse kaitseväekohustuslaste registrisse töötamise registriga toimuva andmevahetuse kaudu. Andmete esitamise ajaks loetakse töötamise registrisse töökoha riigikaitselise töökohustusega töökohaks määramise kohta teabe esitamise aeg. 2 (4) Kui elutähtsa teenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, peab füüsilisest isikust ettevõtja kaitseväeteenistusega seotud erisuste rakendamise soovi korral esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonselt Kaitseressursside Ametile oma isikukoodi. Elektroonse andmevahetuse tingimused tuleb eelnevalt kokku leppida Kaitseressursside Ametiga. (5) Füüsilisest isikust ettevõtja andmete esitamise ajaks loetakse kaitseväekohustuslaste registris kande tegemise aeg. (6) Kaitseressursside Amet kannab esitatud teabe füüsilisest isikust ettevõtja töötamisest riigikaitselisel töökohal kaitseväekohustuslaste registrisse kümne tööpäeva jooksul teabe esitamisest arvates. (7) Kaitseväekohustuslast ja kaitseväekohustust võtta soovivat isikut, kelle kohta ei ole kaitseväekohustuslaste registri piirangute osas riigikaitselise töökohustusega ametikohaga seotud märget tehtud, ei loeta kaitseväeteenistuskohustuse rakendamisel riigikaitselise töökohustusega ametikohal töötavaks isikuks. (8) Kaitseressursside Amet teavitab elutähtsa teenuse osutajat, kui Kaitseressursside Ametile saab teatavaks isiku mittetöötamine riigikaitselisel töökohal või § 2 lõikes 4 sätestatud asjaolud ning annab 30 päeva selgituste andmiseks või puuduste kõrvaldamiseks. (9) Kui elutähtsa teenuse osutaja poolt määratud riigikaitselisel töökohal töötavate isikute arv ületab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsis toodud töötajate, kes on vahetult vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, arvu, on Kaitseressursside Ametil õigus teha elutähtsa teenuse osutajale ettepanek mitte hiljem kui 30 päeva jooksul viia töötajate arv kooskõlla nimetud arvuga. (10) Lõigetes 8 ja 9 sätestatud tähtajaks selgituse andmata jätmisel või puuduse kõrvaldamata jätmisel või § 2 lõike 7 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või selle muudatuse Kaitseministeeriumiga kooskõlastamata jätmisel kustutab Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registrist märke rakendatavate piirangute kohta. (11) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus teavitab Kaitseressursside Ametit § 2 lõike 4 punktides 3-9 sätestatud asjaolude korral. (12) Kaitseressursside Ametil on õigus taastada lõike 10 alusel kaitseväekohustuslaste registrist kustutatud märge, kui talle saab teatavaks § 2 lõigetes 4 või 5 sätestatud asjaolude ära langemine ning töötaja on jätkuvalt töötamise registris märgitud kui riigikaitselisel töökohal töötav isik või elutähtsa teenuse osutaja esitab kirjaliku kinnituse, et on viinud riigikaitseliste töökohtade arvestuse kooskõlla määruses sätestatuga või elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus on täitnud § 2 lõikes 7 sätestatud tingimused. (13) Isikut, kelle kohta ei ole töötamise registris tehtud märget töötamise kohta riigikaitselisel töökohal ei loeta mistahes seadusest tuleneva töökohustuse rakendamisel riigikaitselise töökohustusega töökohal töötavaks isikuks. § 5. Määruse jõustumine 3 Määrus jõustub 2018. aasta 1. juulil. Jüri Ratas Peaminister Margus Tsahkna Kaitseminister Heiki Loot Riigisekretär 4  Vabariigi Valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) sätestatakse riigikaitselise töökohustusega töökohtade (edaspidi riigikaitseline töökoht) moodustamise kord elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) juures ja riigikaitselise töökoha andmete esitamise kord. Eelnõu eesmärk on võimaldada igal juriidilisel isikul, kelle juures on töökohad, mis on vahetult seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega, määrata töökoht riigikaitselise töökohustusega töökohaks. Sellel töökohal töötav isik on vabastatud eriolukorra töödel osalemise ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest ning isikut ei kutsuta mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse. Samuti võib kaitseväeteenistuse seaduse1 kohaselt riigikaitselisel töökohal töötava isiku ühekordselt vabastada õppekogunemisel osalemisest, kui töökoha asutuse juht või tema volitatud isik on eelnevalt esitanud selleks kirjaliku taotluse põhjendusega, miks ei saa õppekogunemise ajal seda isikut asendada. Ühelt poolt on määruse kehtestamine vajalik, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevus olukorras, kus kaitseväekohustusega ETO töötaja on kutsutud kas õppekogunemisele või sõjalise valmisoleku tõstmiseks korraldatud lisaõppekogunemisele või mobilisatsiooni korral tegevteenistusse. Teisalt sätestatakse määrusega tingimused, millal isikut ei või määrata või teda ei loeta riigikaitselisel töökohal töötavaks isikuks. Eelnõu kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. Sama volitusnormi alusel on juba kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.09.2016. a määrus nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 103), millega kehtestati riigikaitselise töökohustusega töö- ja ametikohtade loomise kord riigiasutustele ja riigi asutatud asutustele. Määruse koostajad peavad vajalikuks eraldi määruse kehtestamist ETOde osas, sest neid puudutav regulatsioon erineb riigiasutustele kehtestatud regulatsioonist. Regulatsiooni erisused on tingitud eelkõige ETO poolset töökohtade arvestuse erisusest, valitsuse poolse võimaluse puudumisest mõjutada ettevõtjate töötajate arvu ja töökohtade jaotust ning töökorraldust. Eelnõu kohaselt ei märgita kaitseväekohustuslaste registrisse isikute mobiliseerimise piiranguid, vaid märgitakse isiku töötamine riigikaitselise töökohustusega töökohal. Andmete esitamise eest kaitseväekohustuslaste registrisse vastutab elutähtsa teenuse osutaja. Eelnõu sätestab tingimused, mille alusel loetakse töökoht riigikaitselise töökohustusega töökohaks. Kas või ühele eelnõus sätestatud tingimusele mittevastavat töökohta ei loeta riigikaitselise töökohustusega töökohaks. Tingimuste täitmist kontrollib Kaitseressursside Amet. Eelnõu täpne mõju Kaitseväe sõjaaja struktuuri mehitamisele ei ole hetkel teada. Määrus nr 103 alusel seni kehtestatud riigikaitseliste ameti- ja töökohtade analüüs näitas, et ca 10 % riigikaitselisel 1 § 76 lõige 4 1 ameti- või töökohal töötajatest oli nimetatud Kaitseväe sõjalise auastmega ametikohale, mille mõju võib hinnata väikeseks. Eelnõu koostajatel ei olnud piisavalt andmeid hindamaks, kas sarnane proportsioon kehtib ka ETOde töötajate puhul, kes hakkavad alates 1. juulist 2017 vastutama 14 erineva elutähtsa teenuse toimepidevuse eest. Kuna mõju Kaitseväe sõjaaja üksuste mehitamisele ei ole võimalik hinnata, lähtuti sarnasest printsiibist nagu määrus nr 103 puhul, s.t. sõjaaja ametikohale nimetatud isikud jäävad mobilisatsiooni korral riigikaitsekohustust täitma enda töökohal. Kui negatiivne mõju Kaitseväe sõjaaja üksuste mehitatusele ja seega riigi kaitsevõimele peaks osutuma ülemäära suureks, võib Kaitseministeerium algatada määruse muutmise, millega sellest põhimõttest loobutakse. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakond (tel 717 0013, e-post: [email protected]). Juriidilise kontrolli eelnõule ja seletuskirjale tegi osakonna juhataja asetäitja Guido Pääsuke (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eesti iseseisev kaitsevõime põhineb eelkõige eelnevalt väljaõpetatud reservil ehk nii-öelda reservarmeel. Reservarmee põhimõte eeldab, et Eesti vastu suunatud relvastatud ründe korral kutsutakse teenistusse isikud, kes igapäevaselt töötavad väljaspool Kaitseväge. Teiste isikute lisavõimekust vajatakse ka eriolukorra tööde teostamisel, kus eriolukorra töid juhtiv asutus võib vajada täiendavate tööde tegemisemiseks isikute abi, kes igapäevaselt ei ole eriolukorra töid teostava asutusega töö- või teenistussuhte kaudu seotud. Samas töötab osa eriolukorra töödel kasutamiseks sobivaid või reservis olevaid isikuid tööandjate juures, kelle poolt osutatavad teenused on eluliselt vajalikud ühiskonna toimepidevuse tagamisel ehk tegemist on elutähtsate teenustega. Sellisel juhul võib elutähtsa teenuse osutamisega vahetult seotud töötaja puudumine eriolukorra töödel osalemise või kaitseväeteenistusse kutsumise tõttu olulisel kahjustada teenuse osutamise võimekust. Kui eriolukorra töid korraldaval asutusel ja Kaitseväel on võimalik puuduv isik asendada teise isikuga, siis tööandjal puudub sageli kiire alternatiiv dubleeriva töötaja osas. Seetõttu on riigikaitseseadusega antud Vabariigi Valitsusele volitusnorm näha ette piirangu ETO kasuks töötavate isikute kaitseväeteenistusse või eriolukorra töödele kohustamise osas läbi ettevõtja poolt temale ETO kasuks riigikaitselise töökohuse panemise. Kuivõrd riigikaitseline töökohustus on seotud muudest avaliku võimu kasuks tehtavatest kohustuslikest tegevustest vabastamisega on vajalik riigikaitselise töökohustusega töökohtade üle arvestuse pidamine ning osapooltele teatavaks tegemine. Eelnõus sätestatakse nõuded, kuidas tuleb ETO poolt töökohale riigikaitselise töökohustuse määramine teha sellel töötavale töötajale teatavaks. Määrus koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu koostamisel on lähtutud 01.07.2017 jõustuvast hädaolukorra seadusest2. Paragrahvis 1 on sätestatud määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse riigikaitseliste töökohtade moodustamise kord elutähtsa teenuse osutaja juures töökohtade osas, mille eraldi loetlemine valitsuse määruse tasandil ei ole mõistlik, kuivõrd sellega kaasneks märkimisväärne halduskoormus ning vähendatakse ETOde võimalus kiirelt ja efektiivselt oma tööd ümber korraldada arvestades töötajate liikuvust ning neile antud ülesandeid. Näiteks ei ole eelnõus sätestatust lähtuvalt vaja eelnevalt Vabariigi Valitsuse määrust muuta, kui ETO soovib muuta spetsialisti töökoha peaspetsialisti töökohaks või asendada senine riigikaitseline 2 RT I, 03.03..2017, 1 (https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017001) 2 töökoht uuega. Vajalikud toimingud, mis lähtuvad ETO koostatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsist ja plaanist, saab ETO ise teha. Seega on eelnõuga ettenähtud korras kehtestatud korras määratud ja teatavaks tehtud riigikaitselistest töökohtadest moodustuv loend paindlik ja vähem koormavam nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile. Paragrahvis 2 sätestatakse riigikaitselise töökohta moodustamine ETO poolt. Lõikes 1 sätestatakse, et riigikaitseliseks töökohaks võib määrata vaid töökoha, mis on vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks nõutud tasemel ja kui töökohal töötav isik töötab täistööajaga töölepingu alusel. See on vajalik tagamaks, et riigikaitselisteks töökohtadeks tunnistatakse vaid see töökoht, mis on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vajalik. Samas ei seotaks teenuse osutamisega töökohti, mille tegevus ei ole vältimatult teenuise osutamisega seotud ja seeläbi vähendades avaliku võimu võimalusi isiku koormiseks teiste hädavajalike tegevuste raames. Eelnõuga nähakse ette, et riigikaitselise töökohustuse võib panna vaid täistööajaga töötavale isikule. Kui sama tööd teeb osalise tööajaga mitu inimest, siis ei saa neist igaühe tegevus üksiti olla vältimatult vajalik. Samuti on sellisel juhul tööandjal olemas reserv töötajate näol, kui ühte osalise tööajaga isikutest koormatakse muu tegevuse raames. Lõige 2. ETO poolt osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks võib ettevõtja poolt olla vajadus ka teatava juhtimiskompetentsi olemasolu. Kuivõrd äriühingute tegevust juhtivate isikutega ei pruugita seaduse alusel sõlmida töölepinguid, siis on eelnõus ka ettenähtud loetelu äriühing juhtimisega seotud töökohtadest, mida võib lugeda riigikaitseliseks töökohaks. Nendeks on lähtuvalt seadusest täisühingut juhtima õigustatud osaniku koht3, usaldusühingus ühingu kohustuste eest vastutava isiku koht4, osaühingu juhatuse liikme koht5, aktsiaseltsi juhatuse liikme koht6, välismaa äriühingu filiaali juhataja koht7 ning tulundusühistu juhatuse liikme koht8. Sarnaselt muu töökohaga on eelduseks, et koht on vältimatult vajalik elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Lõikes 3 sätestatakse, et füüsilisest isikust ettevõtja poolt elutähtsa teenuse osutamise korral loetakse riigikaitselisel töökohal olevaks vaid äriühingu loonud füüsiline isik. Riigikaitseline töökohustus kohaldub ainult füüsilisele isikule. Lõikega 4 kehtestatakse erandid, mille korral ETO ei või isikut määrata riigikaitselisel töökohal olevaks isikuks. Punktiga 1 korratakse üle põhimõte, et kui isik alustab osalise tööajaga töötamist tuleb ta vabastada riigikaitselise töö tegemise kohustusest. Osalise tööajaga isikut on võimalik kasutada täiendavates tegevustes, mistõttu piirangu näitamine tema suhtes on diskrimineeriv teiste näiteks eriolukorra tööle rakendatud isikute suhtes. Erandiks on tervishoiutöötajad. Eelnõu koostamise käigus selgus, et võib esineda olukordi, kus ka ühe osalise tööajaga tervishoiutöötaja puudumine haiglas võib suures ulatuses halvata elutähtsa teenuse toimimise. 3 Äriseadustik § 88 4 Äriseadustik § 128 lõige 1, arvestades § 125 lõiget 1 5 Äriseadustik § 180 6 Äriseadustik § 306 jj 7 Äriseadustik § 385 8 Tulundusühistuseadus § 55 3 Punktis 2 tuuakse selguse mõttes välja riigikaitse seaduse § 48 lõikes 3 sätestatu, et kui isik osutab täistööajaga tööd mitmele isikule, siis võib temalt riigikaitselise töö tegemist nõuda vaid isik, kes arvestab töötajale makstavalt töötasult maha tulumaksu lähtuvalt tulumaksuseaduse § 42 lõigetest 1 ja 2 ning teine tööandja ei või talle riigikaitselist töökohustust panna. Punktis 3 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja tegevuse lõppemisel lõppeb ka automaatselt riigikaitseline töökohustus. Sätte eesmärk on välistada olukorrad, kus ettevõtte lõpetamisel ei teavitata ametiasutusi töösuhete lõppemisest ETOga. Ka olukorras, kus äriühing jaotumisel jaguneb ning töötajad jäetakse jagunevasse äriühingusse, mille tegevus loetakse lõppenuks. Sellisel juhul on avalikul võimlik võimalik isikuid kohustada muude tegevuste raames. Punktis 4 on eraldi välja toodud, et kui otsustakse algatada ETO likvideerimismenetlus, siis menetluse algusega lõpeb ka riigikaitseline töökohustus. Likvideerimine ei pruugi alati olla seotud näiteks majandusraskustega vaid ettevõtja on otsustanud tegevuse muudel põhjustel lõpetada, siis antud olukorras ei ole mõistlik ka töökohustuse jätkumine. Punktis 5 kohaselt ei või töökohust määrata ettevõtte poolt, kelle suhtes on välja kuulutatud kohtu määrusega maksujõuetus ehk pankrot. Sellisel juhul on eeldatav, et ettevõtja ei suuda tagada ka muid võetud kohustusi, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamisel. Punkti 6 kohaselt kui on otsustatud elutähtsat teenust osutava äriühingu ühinemine või jagunemine, siis riigikaitselist töökohustust määrata ei saa, sest ühinemisel või jagunemisel ei ole riigil teada, milline ettevõtja jätkab ja kas jätkab elutähtsa teenuse osutamist. Samuti soovitakse vältida olukorda, kus jagunemisel satub senine riigikaitselise töökohustusega isik tööandja juurde, kes elutähtsat teenust ei osuta või isiku tegevus ei ole enam vältimatult teenuse osutamisega seotud, kuid mingil põhjusel jäetakse riigikaitselise töökohuse märge kustutamata. Punktides 1-6 sätestatu toetab ka töövõtjat olukorras, kus soovitakse riigikaitselise töökohustuse rakendamist kuid töövõtja on huvitatud töösuhte muutmisest, sest ettevõtja tegevus ei pruugi olla perspektiivne või muudatused olla tööalaselt sobivad. Seega on tal lihtsam töökohta vahetada ning tema suhtes ei saa rakendada riigikaitseseaduse §-st 51 tulenevaid piiranguid töösuhte lõpetamisel. Punktis 7 on toodud välja, et olukorras, kus füüsilisest isikust ettevõtja on oma tegevuse peatanud ning ühtlasi ei osuta ta enam elutähtsat teenust ei ole tal ka võimalik eeldada, et riigikaitselisest töökohustused tulenevad piirangud kehtivad tema suhtes edasi, kuivõrd tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole lõpetatud. Punktis 8 sätestatakse, et ETOl ei ole õigust riigikaitselisi töökohti määrata, kui ta jätab riigi ees täitmata hädaolukorra seadusest tuleneva kohustuse kehtestada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan ning esitada see kinnitamiseks asjaomastele ametiasutustele või kui asjaomane ametiasutus ei kinnita ETO koostatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. Nimetatud dokumendis peab ettevõtja määrama oma tegeliku tööjõu vajaduse lähtuvalt hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel elutähtsa teenuse toimepidevust korraldava asutuse juhi määruses toodud nõuetest. Punkti 9 kohaselt ei või ka riigikaitselisi töökohti ette näha tööandja juures, mis lõpetab elutähtsa teenuse osutamise või kellega on teenuse osutamise leping lõppenud (nt tee sõidetavuse tagamiseks). Punktidega 10 ja 11 nähakse ette, et riigikaitselise töökohuste määramisel peab arvestama ka isiku kohustuste täitmisega. Riigikaitselisel töökohal töötav isik ei ole vabastatud kohustuslikust aja- või asendusteenistusest. Aja- või asendusteenistuse ajal on isik vabastatud tööandjale töö tegemise kohustusest. Samuti ei saa tööandja eeldada, et riigikaitselise töökohustuse rakendamise korral isik vabastatakse tema kasuks aja- või asendusteenistusest. Aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks on tööandjal võimalik võtta kaitseväeteenistuskohustust täitva isiku asemele asendaja, seega ei ole isiku puudumine vältimatult seotud teenuse osutamisega. Säte ei hõlma reservteenistuse ajal õppekogunemisel osalemist, kuivõrd õppekogunemine on lühiajaline ja toimub üldjuhul üldise kaitsevalmiduse ajal, mil riigikaitselise töökohustuse täitmise nõudmine ei ole lubatud. Küll aga on 4 riigikaitselise töökohustusega isik vabastatud üldise kaitsevalmiduse ajal toimuva lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest ning teda ei saa kutsuda mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistusse. Samuti ei või ETO määrata riigikaitselisel töökohale isikut, kes talle teadaolevalt hoidub tahtlikult kõrvale kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest, sealhulgas õppekogunemisel osalemisest. Riigikaitselist töökohustust ei saa panna ka juba tegevteenistuses olevatele isikutele, kes teevad tööd mõne elutähtsa teenuse osutaja kasuks (nt meditsiiniasutuses). Samuti ei loeta riigikaitselise töökohustusega töötajaks ajateenijaid, kes mobilisatsiooni korral loetakse tegevteenistusse võetuks.9 Lõige 5 tagab, et ETO eraldumise korral loetakse riigikaitselisel töökohal olevaks vaid need töötajad, kes jätkavad tööd äriühingus, mis eraldumise tulemusel osutab elutähtsat teenust. Lõige on vajalik, vältimaks riigikaitselise töökohustuse panemist isikutele, kes ei ole seotud enam elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega olukorras kus äriühing on jagunenud eraldumise teel ning elutähtsa teenuse osutamisega seonduv on üle antud teisele või uuele äriühingule.10 Lõige 6 sätestab riigikaitseliste töökohtade piirarvu kehtestamise ETO kohta, millest rohkem ei saa ETO enda koosseisus riigikaitselisi töökohti kehtestada. Piirmäär tuleneb elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsist, millega kehtestatakse ka personali hulk, mis on vältimatult vajalik elutähtsa teenuse taseme hoidmiseks. Elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtestab omakorda elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse organ määrusega. Oluline on silmas pidada elutähtsa teenuse nõutud taseme tagamist, kuna kriisiolukorras ei pruugi olla hädavajalik elutähtsa teenuse tavapärases mahus tagamine vaid tuleb tagada nõutud teenuse tase. Lõige 7 kehtestab täiendava kontrollmeetme riigikaitseliste töökohtade määramisele, kuna riigikaitselisel töökohal töötajaid ei saa kasutada Kaitseväe sõjaaja üksustes mobilisatsiooni ja lisaõppekogunemise korral. Maandamaks seda riski esitab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või asutus, mis on hädaolukorra seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud riskianalüüsi kinnitajaks, ETO poolt koostatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani enne kinnitamist kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile. Kaitseministeerium hindab, kas kavandatav riigikaitseliste töökohal töötavate isikute arv võib mõjutada sõjalise riigikaitse ettevalmistamist või ei. Kaitseministeerium kasutab seda võimalust erandkorras juhul kui selgub, et riigikaitseliste töökohustusega isikute arv ETO koosseisus mõjutab oluliselt Kaitseväe sõjaaja struktuuriüksuse mehitatust. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada ka elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani muudatused, mis puudutavad riigikaitselise töökohustuse määramist. Kaitseministeeriumil on õigus jätta elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis kooskõlastamata riigikaitselise töökohustusega isikute arvu ülempiir. Sellisel juhul tuleb elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis muuta kavandatavat riigikaitseliseks töökohustusega isikute arvu. Kui kaitseministeerium on jätnud selle kooskõlastamata (sh kui on antud mittekooskõlastus) on Kaitseressursside Ametil õigus piirata märgete tegemist kaitseväekohustuslaste registris. Kui riskianalüüsi kinnitav asutus ei ole nõus Kaitseministeeriumi poolt pakutava riigikaitseliste töökohustusega isikute arvuga, siis kinnitab riskianalüüsi kinnitav asutus riskianalüüsi Kaitseministeeriumi märkusega. Kaitseressursside Amet lähtub riigikaitseliste töökohtade märkimisel Kaitseministeeriumi poolt edastatud arvust. (vt ka § 4 selgitust) Lõige 8 paneb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või asutusele, mis on määratud riskianalüüsi kinnitajaks, kohustuse edastada Kaitseministeeriumile teadmiseks kinnitatud elutähtsa 9 Riigikaitseseadus § 81 lõige 1 10 Äriseadustik § 434 lõiked 1 ja 4 5 teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs ja plaan juhul kui kinnitatud plaan erineb lõike 7 alusel kooskõlastamiseks esitatud plaanist. See tagab, et Kaitseministeeriumil on õige info, mille alusel Kaitseressursside Amet riigikaitseliste töökohtade piirarvust kinni pidamist saab kontrollida. Riskianalüüsis olevat teavet saab kasutada ka teiste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, eelkõige välistamaks elutähtsa teenuse toimimiseks vältimatult vajaliku vara sundkoormamist. Paragrahvis 3 reguleeritakse töötaja riigikaitselise töökohustusega töökoha määramisest teavitamine. Töökoha määramine riigikaitseliseks töökohaks tuleb töötajale teha teatavaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töökohale asumisel või 15 tööpäeva jooksul töökoha riigikaitseliseks töökohaks määramisest arvates. See on vajalik, et töötaja oskaks arvestada kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal tema suhtes rakendada võidavate meetmetega ja põhiõiguste piiramisega. Ühtlasi antakse teavitamisega töötajale võimalus vastulauseks. Samal põhjusel teavitatakse isikut, kui tema töökohta ei loeta enam riigikaitseliseks töökohaks. Teavitamisekohustust ei ole olukorras, kus vajadus riigikaitselise töökohustuse panemise puudumisest on ilmne. Riigikaitselisest töökohal töötamise lõppemisest teavitamise kohustus puudub eelkõige olukordades, kus tööandja ei osuta enam elutähtsat teenust või isik täidab talle pandud muud või vabatahtlikult võetud riigikaitselist kohustust. Küll on riigikaitselise töökohal töötamise lõppemise teavitamise kohustus olukorras, kus isikuga sõlmitakse osalise tööajaga töötamise leping või kui isik töötab mitme tööandja juures ning tema maksustatavalt tulult arvestab tulumaksu maha teine tööandja. Tööandja peab teavitama töötajat riigikaitselisel töökohal töötamise lõppemisest kui ta jätab riigi eest täitmata tal seoses elutähtsa teenuse osutamisega seotud kohustused. Paragrahvis 4 sätestatakse arvestuse pidamine riigikaitselise töökohustusega töökohtade üle ning neil töökohtadel töötavate kaitseväekohustuslaste suhtes rakendatavate piirangute arvestus. Lõikes 1 sätestatakse ETO kohustus pidada arvestust tema koosseisus olevate riigikaitseliste töökohtade ja neil töötavate isikute üle. Tegemist on tavalise tööandja kohustusega. Tööandja kohustus pidada arvestust isikute üle tuleneb ka maksukorralduse seadusest. 11 Riigikaitselise töökohaga töökohad moodustavad vaid osa tööandja loodud töökohtadest. Lõiked 2 ja 3. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt peetakse arvestust kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustuse täitmise üle kaitseväekohustuslaste registris.12 Muuhulgas peetakse kaitseväekohustuslaste registris arvestust kaitseväekohustuslaste suhtes rakendatavate piirangute üle.13 Kaitseväekohustuslaste registris olev teave on vajalik isikute kaitseväeteenistusse kutsumise otsustamisel, mistõttu nähakse eelnõuga ete, et teave riigikaitselisel töökohal töötavatest isikutest saadakse andmevahetuse kaudu töötamise registriga (edaspidi TÖR). Kuna ETOd haldavad töötamise registris kõiki töötajate andmeid, ei too see neile kaasa halduskoormise tõusu. Samuti on see vajalik Kaitseressursside Ameti halduskoormuse tõusu vältimiseks. Sarnane andmevahetus toimub ka näiteks kaitseväekohustuslaste registri ning riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu vahel. Kui riigikaitselisel töökohal töötav isik ei ole kaitseväekohustuslane või teda ei loeta kaitseväekohustust võtta soovivaks isikuks, siis tema andmeid kaitseväekohustuslaste registrisse ei võeta. Tagamaks selgust, millal loetakse andmed esitatuks eelnõus ette, et andmed loetakse riigile, sh kaitseväeteenistust korraldavatele ametiasutustele hetkel, mil teave on ETO poolt kantud töötamise registrisse. TÖRi kasutamine andmete esitamiseks toetab majandus- ja taristuministri eestvedamisel algatatud halduskoormuse vähendamise projekti (nn. nullbürokraatia projekt), kuna ei suurenda ETOde halduskoormust riigiasutustega suhtlemisel. Samuti ei paisuta see sisebürokraatiat, kuna arvestus töötajate oluliste andmete üle riigis on koondatud ühte registrisse. 11 Maksukorralduse seadus § 252 12 Kaitseväeteenistuse seadus § 11 13 Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus § 8 lõige 10 6 Lõigetega 4-6 reguleeritakse füüsilisest isikust ettevõtjat (edaspidi FIE) andmete edastamist seoses riigikaitselisel töökohal töötamisega. Kuivõrd FIE loonud isikut ei registreerita töötamise registris ei ole võimalik ka seda teavet saada kaitseväekohustuslaste registrisse andmekogude vahelise andmevahetuse kaudu. Kaitseväeteenistusega seotud erisuste rakendamise soovi korral tuleb FIE-l esitada Kaitseressursside Ametile oma isikukood kas kirjalikult või elektroonselt. Elektroonse andmevahetuse tingimused tuleb eelnevalt ametiga kokku leppida. Kaitseressursside Amet on kohutatud kandma teabe FIE töötamisest riigikaitselisel töökohal kaitseväekohustuslaste registrisse kümne tööpäeva jooksul teabe esitamisest arvates. FIE andmete esitamise ajaks loetakse sellisel juhul kaitseväekohustuslaste registris kande tegemise aeg. See tagab õigusselguse ja väldib arusaamatusi perioodil, mil esitatud andmeid ei ole jõutud registrisse kanda. Lõige 7 sätestab, et kaitseväekohustuslast ja kaitseväekohustust võtta soovivat isikut, kelle kohta ei ole kaitseväekohustuslaste registris riigikaitselise töökohustusega töökohaga seotud märget tehtud, ei loeta kaitseväeteenistuskohustuse rakendamisel riigikaitselise töökohustusega töökohal töötavaks isikuks. Ainult kaitseväekohustuslaste registrisse kantud andmed riigikaitselisel töökohal töötamise kohta on Kaitseväele nähtavad ja võimaldavad sõjaaja ametikohtade planeerimist ning piirangute üle arvestuse pidamist. Säte on seotud ka Kaitseressursside Ameti õigusega teha kontrolli riigikaitselise töökohtade määramise õigsuse üle. Kuna Kaitseressursside Ametil ei ole õigus muuta ETO tehtud kannet töötamise registris fikseeritakse rikkumised kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute määramiste suhtes kaitseväekohustuslaste registris. Võimalikud rikkumised riigikaitselise töökohustuse määramisel mõjutavad eelkõige reservarmee koosseisu, samas riivates vähesel määral töötaja enda õigusi. Isikul on õigus tutvuda tema kohta töötamise registris hoitava teabega ning kahtluse korral peab ta järelepäringuga pöörduma tööandja poole. Lõike 8 kohaselt on Kaitseressursside Ametil õigus teavitada elutähtsat teenuse osutajat kui ametile saab teatavaks isiku mittetöötamine riigikaitselisel töökohal või eelnõu paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud asjaolud, mille korral riigikaitselisel töökohal töötavaks märgitud isikut ei loeta riigikaitselisel töökohal töötavaks. Säte on vajalik selleks, et vältida riigikaitseliste töökohtade ebaõiget märkimist isiku põhjendamatuks tööle kohustamiseks ettevõtja kasuks väljaspool vältimatut vajadust või kaasa aitamaks muust töö- või teenistuskohustusest kõrvale hoidmiseks. Näiteks olukorras, kus Kaitseressursside Amet tuvastab, et äriühingu korral on riigikaitseline töökohustus märgitud ka isikutele, kes töötavad ettevõtja heaks, mis ei osuta elutähtsat teenust on tal võimalik märge isiku suhtes rakendatava piirangu kohta kaitseväekohustuslaste registris kustutada kui puudusi 30 päeva jooksul ei kõrvaldata. Lõiked 9-10 sätestavad meetmed, mida Kaitseressursside Ametil on õigus kasutada, et hinnata elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitselise töökoha määramise lubatavust. Elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajaliku töötajate piirarvust kinnipidamise hindamisel lähtub Kaitseressursside Amet elutähtsa teenuse riskianalüüsis sätestatud personali miinimumarvust, mis on vajalik tagamaks teenuse osutamine hädaolukorra ajal. Tuvastades võimaliku rikkumise, peab Kaitseressursside Amet saatma ETOle teate, milles palub võimalikku rikkumist selgitada ja rikkumise korral viia andmed kooskõlla lubatud piirmääraga. ETOle peab andma aega vastamiseks ja andmete parandamiseks vähemalt 30 päeva. Kui ETO ei ole tähtajaks põhjendust esitanud ja andmeid korrigeerinud, on Kaitseressursside Ametil õigus kustutada vastava ETOga seotud isikute juurest märge kaitseväekohustusega seotud piirangute kohta piirmäära ületamise ulatuses. See tähendab, et riigil on õigus neid isikuid kutsuda riigikaitseseaduses sätestatud korras kaitseväeteenistusse. Piirangut kohaldatakse sõltumata riigikaitselise töökoha märkest isiku osas töötamise registris. Kaitseressursside Amet saab kasutada seda võimalust ka juhul kui elutähtsa teenuse korraldaja ei 7 esita Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja plaani või kui Kaitseministeerium jätab riigikaitseliste töökohtade hulga kooskõlastamata. Kaitseressursside Amet teavitab ETOt, et tähtajaks reageerimata jätmisel kaitseväekohustuslaste registris tehtud märked kustutatakse. Lõige 11 paneb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele kohustuse teavitada Kaitseressursside Ametit juhul kui ETO lõpetab tegevuse, algatatakse ETO likvideerimise menetlus, kuulutatakse välja pankrot, äriühing ühineb või jaguneb, ETO tegevus peatatakse, elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan jäetakse kinnitamata või kui ETO lõpetab elutähtsa teenuse osutamine. Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel on kõige parem ülevaade oma vastutusalas toimuvast, samuti võib eeldada, et ETOd ise ei ole piisavalt motiveeritud sellisel juhul Kaitseressursside Ametit teavitama. Lõike 12 kohaselt on Kaitseressursside Ametil õigus taastada kaitseväekohustuslaste registris märge isiku suhtes kohaldatava õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kutsumise või mobiliseerimise osas, kui ilmneb eelnõu § 2 lõigetes 4 või 5 sätestatud asjaolude ära langemine. Näiteks kui isik on vabastatud ajateenistusest, siis võib ETO tema töösuhte taastumisel määrata isikuks, kes töötab riigikaitselisel töökohal. Kui ETO on ületanud sätestatud riigikaitseliste töökohtade piirmäära, taastatakse tema töötajate sellekohased märked kaitseväekohustuslaste registris peale seda kui elutähtsa teenuse osutaja esitab kirjaliku kinnituse, et on viinud riigikaitseliste töökohtade arvestuse kooskõlla määruses sätestatuga. Kaitseväekohustuslaste registris kustutatud märke taastamise õigus on ka olukorras, kus märge on kustutatud seoses elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kooskõlastamata jätmisega. Kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus esitab ETO elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks ja saab ka ministeeriumi kooskõlastuse, on Kaitseressursside Ametil õigus märge taastada. Lõige 13 sätestab, et riigikaitseseaduses reguleeritud riigikaitselist töökohustust saab rakendada vaid nende isikute suhtes, kelle kohta on tehtud vastav märge töötamise registrisse. Sellisel juhul ei saa lugeda, et ETO on riiki teavitanud isiku tööle võtmisest ja tema töökoha määramisest kui riigikaitselise töökohustusega töökohaks. Ehk määramisest tuleneva õiguse rakendamiseks tuleb see ka teistele seotud osapooltele teatavaks teha. Paragrahvis 5 sätestatakse määruse jõustumine 2018. aasta 1. juuli. Jõutumise tähtaja määramisel on arvestatud hädaolukorra seaduse § 53 lõikega 6, mille kohaselt ETO koostab seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2018. aasta 1. juuliks. See võimaldab ka hinnata, kas ETO on kinni pidanud talle kehtestatud piirmääradest. Lisaks on ajaline üleminek vajalik andmekogude tehniliseks täiendamiseks, et tagada andmete sujuv vahetus. Seotud andmekogudeks on töötamise register, kaitseväekohustuslaste register ning riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu. Ka ettevõtjad, kes eelistavad töötamise registrisse esitada teavet andmekogude vahelise andmevahetuse kaudu peavad arvestama uute muudatustega töötamise registri andmekooseisu osas. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul puudub otsene kokkupuude Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkonnas. 4. Määruse mõjud 8 Riigikaitseliste töökohtade moodustamine ETO juures aitab kaasa paremini korraldada riigile vajalikku töö- ja teenistuskohustust. Samuti võimaldab määrus ETOl arvestada töötaja pikema töökohustusega kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal ning vähendab riski elutähtsa teenuse toimepidevuse katkemise osas eriolukorra ajal, lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni korral. Määrus toetab halduskoormuse vähendamise projekti (nn nullbürokraatia projekt), kuna ei suurenda ETOde halduskoormust riigiasutustega suhtlemisel. Tänu TÖRi kasutamisele riigikaitseliste töökohtade määramisel ei pea ettevõtjad neid andmeid topelt esitama. Olemasolevate andmekogude (TÖR ja kaitseväekohustuslaste register) kasutamine väldib ka riigi halduskoormuse suurenemist. Määruse mõju Kaitsevae sõjaaja üksuste mehitatusele ning seega riigi sõjalise kaitsevõimele on hinnanguliselt väike. Sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud isikud, kes määratakse riigikaitselise töökohustusega töökohale, asendatakse reservis olevate isikutega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele rahalist tulu. Andmekogude arenduskulu on hinnanguliselt kuni 100 000 eurot. Arenduskulu kaetakse vastava andmekogu tehnilise arenduse eest vastutavale isikule riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub 2018. aasta 1. juulil. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi kaudu ning saadetakse arvamuse andmiseks Eesti Pangale, Kaitseväele, Kaitseressursside Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Õliühingule ja Eesti Asfaldiliidule. 9