Hoonestusloa andmine

OTSUS Tallinn 12.05.17 nr 1-10/17-173 Hoonestusloa andmine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 226-2216 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. 1. Asjaolud ja menetluskäik Agro marine OÜ (registrikood 12157112, aadress Kanali tee 6, Tallinn10112) esitas 02.09.2016 TJA-le hoonestusloa taotluse sinimerekarbi kasvanduse rajamiseks (lisa 1). Taotleja plaanib rajada neljale erinevale alale sinimerekarpide kasvanduse, millest igaüks koosneb 10 – 50 eraldiseisvast paralleelselt jooksvast liinist. Iga liini pikkus on kuni 125 m ja laius kuni 0,4 m. Liin koosneb plastik torust ehk ujukist, mille külge on kinnitatud kuni 1 cm läbimõõduga naturaalsest köiest punutud võrk. Võrgu silma orienteeruv suurus on umbes 20x20 cm ja võrgu kõrgus olenevalt mere sügavusest 3 – 3,5 m. Liin ankurdatakse mõlemast otsast merepõhja teisaldatava betoon ankruga, mille kaaluks on arvestatud 300 – 500 kg. Ankru liini pikkus sõltub mere sügavusest antud kohas. Lisaks kasutatakse vastavalt vajadusele ka metallist lisa ankruid. Liinide vahele jäetakse vähemalt 10 m laiune vahe, et liine oleks võimalik hooldada. Tulenevalt VeeS § 229 lõikest 3 moodustavad avaliku veekogu koormatava ala ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alused pinnad. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. Eeltoodu alusel on käesoleva hoonestusloa koormatava ala suurus 246 113 m2. Jäävabal perioodil on plastikust torud õhuga täidetud ning ujuvad merepinnal. Talve perioodiks pumbatakse torudesse vett ning uputatakse need 3 – 3,5 m sügavusele mere pinnast, kuid nii, et kasvuvõrk ei puutuks kokku mere põhjaga. Sinimerekarbid kinnituvad köiest võrgule ning üks eeldatav kasvu periood on 3 aastat. Selle aja jooksul kasvavad karbid eeldatavalt 3 – 4 cm pikkusteks, sõltuvalt kasvanduse asukohast ning vee soolsusest. Karbid korjatakse spetsiaalselt selleks valmistatud seadmega. Ühe liini kasvuperioodi eeldatav tootlikkus on 10 – 12,5 tonni sinimerekarpe. Karpidest saadakse valgurikkaid toidulisandeid loomsele toidule ning maheväetist põllumajandusele. Lisandväärtusena puhastavad karbid läbi oma toitumise vett reostusest. VeeS § 227 lg 2 alusel küsitakse asjaomastelt asutustelt seisukoht hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta. TJA tegi 05.09.2016 kirjaga nr 16-3/16-0833-008 (lisa 2) ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks Maaeluministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Keskkonnaametile, Veeteede Ametile ja Muinsuskaitseametile. Arvamuse avaldajad ei näinud hoonestusloa menetlemise algatamist välistavaid asjaolusid (lisad 3-7), kuid Muinsuskaitseamet seadis taotlejale kohustuseks enne hoonestusloa andmist läbi viia allveearheoloogilised uuringud planeeritavate kasvanduste alal Abrukast lõunas, Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul. Lähtuvalt eeltoodust algatas TJA 13.12.2016 käskkirjaga nr 16-3/16-473 Agro marine OÜ 02.09.2016 esitatud hoonestusloa taotluse põhjal hoonestusloa menetluse sinimerekarbikasvanduse rajamiseks koos kohustusega viia kahe aasta jooksul läbi alleveearheoloogilised uuringud (lisa 7). 29.03.2017 teavitas Muinsuskaitseamet TJA-d kirjaga nr 1.1-7/1816-2 (lisa 9), et taotleja pöördus 01.12.2016 Muinsuskaitseameti poole küsimusega, kas allveearheoloogilisi uuringuid oleks võimalik teostada peale testperioodi lõppemist ja sobiva ala väljavalimist. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et hoonestusloa võib väljastada ilma eelneva allveearheoloogilise uuringu kohustuseta testperioodiks s.o kolmeks aastaks tingimusel, et igale taotluses näidatud alale paigaldatakse üks testliin, mis on u 40 meetrit pikk ja 0,4 meetrit lai. Taotlejal tuleb enne testliini paigaldamist saata Muinsuskaitseametile testliini alla jääva ala koordinaadid ja merepõhja andmed. Peale testperioodi lõppu tuleb koormataval alal enne hoonestusloa andmist sinimerekarpide kasvanduse rajamiseks taotluses kirjeldatud mahus teostada allveearheoloogiline uuring. 2. Õiguslikud järeldused Pädev asutus saab otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Tulenevalt VeeS § 2210 keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; esineb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut. Hoonestusloa taotluse läbivaatamisel ja asjaomaste asutuste arvamuse avaldamisel ei tuvastatud hoonestusloa andmist välistavaid asjaolusid. Lähtuvalt Muinsuskaitseameti seatud tingimusest tohib taotleja testperioodil kolme aasta jooksul kasutada koormatavat ala osaliselt, ilma allveearheloogilist uuringut läbi viimata. Enne ala terves ulatuses kasutuselevõttu peab taotleja esitama Tehnilise Järelevalve Ametile allveearheoloogilise uuringu tulemused ning taotlema hoonestusloa tingimuste muutmist lähtuvalt VeeS §-st 2212. Lähtuvalt eeltoodust leiab TJA, et taotlejale tuleb anda hoonestusluba. Vastavalt VeeS § 229 lg 2 punktidele 1 - 8 määrab hoonestusloa andmisel TJA hoonestusloa omaja; avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suuruse ruutmeetrites; ehitise kasutamise otstarbe; ehitise lubatud maksimaalse kõrguse ja sügavuse ning muud ehitise olulised tehnilised andmed; ehitiste suurima lubatud arvu ja suurima lubatud ehitisealuse pinna; hoonestusloa kehtivuse tähtaja; hoonestusloa kasutamise piirangud; muud vajalikud tingimused. Vastavalt VeeS § 2217 lõikest 1 tuleb avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ehitise omanikul maksta iga-aastast hoonestustasu. Hoonestustasu suurus on 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. VeeS § 2218 kohaselt arvestatakse hoonestustasu alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni. Hoonestustasu arvestab Tehnilise Järelevalve Amet. VeeS § 2218 lõike 2 kohaselt tuleb pärast ehitusloa väljastamist kuni ehitise kavandatud otstarbel kasutamise alguseni maksta hoonestustasu kümme protsenti VeeS § 2217 lõikes 1 sätestatud tasumäärast. Hoonestustasu tuleb maksta täismääras alates ehitise kavandatud otstarbel kasutamise algusest. Arvestades Muinsuskaitseameti seatud tingimust koormatava ala kasutuselevõtu osas ja lähtuvalt eeltoodust leiab TJA, et testperioodi tuleb käsitleda olukorrana, kus sinimerekarpide kasvandus ei ole veel kasutusel kavandatud otstarbel. Seetõttu tuleb hoonestustasu arvestamisel (testperioodi) 3 aasta jooksul rakendada VeeS § 2218 lõikes 2 sätestatud tasumäära. 3. Otsus Veeseaduse § 229 lõike 1 alusel: 1. Anda hoonestusloa avaliku veekogu koormamiseks sinimerekarpide kasvandusega ning määrata hoonestusloa omajaks Agro marine OÜ (registrikood 12157112, aadress Kanali tee 6, Tallinn10112). 2. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid on: Abruka: X: 6443004.1 Y: 409999.7 X: 6442997.2 Y: 410304.1 X: 6443201.4 Y: 410308.7 X: 6443208.3 Y: 410004.3 Ala suurus 62149,5 m2. Soela väinast loodes: X: 6510076.80 Y: 408050.90 X: 6510069.70 Y: 408350.20 X: 6510273.90 Y: 408355.00 X: 6510280.90 Y: 408055.80 Ala suurus: 61235,0 m2. Lõmala: X: 6453532.9 Y: 381217.4 X: 6453523.8 Y: 381521 X: 6453727.9 Y: 381527.2 X: 6453737 Y: 381223.6 Ala suurus: 62225,0 m2. Võirahu: X: 6545936.4 Y: 432756.4 X: 6545931.3 Y: 433052.9 X: 6546135.5 Y: 433056.4 X: 6546140.6 Y: 432759.9 Ala suurus: 60503,5 m2. 3. Koormatava ala suurus on kokku 246 113 m2. 4. Rajatise kasutamise otstarbeks määrata majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 lisa põhjal 24232 – vesiviljelusehitis. 5. Taotleja tohib kolme aasta jooksul peale hoonestusloa andmist igale käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud alale paigutada ühe testliini pikkusega 40 m ja laiusega 0,4 m. 6. Taotlejal tuleb enne testliini paigaldamist saata Muinsuskaitseametile testliini alla jääva ala koordinaadid ja merepõhja andmed. 7. Taotleja peab enne käesoleva otsuse punktis 2 kirjeldatud alade terves ulatuses kasutuselevõttu teostama aladel allveearheoloogilise uuringu. 8. Hoonestusluba kehtib 50 aastat eeldusel, et taotleja viib enne koormatava ala terves ulatuses kasutuselevõttu alal läbi allveearheoloogilise uuringu.  Allveearheoloogiline uuring tuleb läbi viia hiljemalt kolme aasta jooksul peale käesoleva otsuse jõustumist. 9. Agro marine OÜ-l tuleb maksta iga-aastast hoonestustasu 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Hoonestustasu on 10 730,53 € aastas (tootmismaa keskmine väärtus Eestis on 1,09 €/m2 x 246 113 m2 x 4%). Hoonestustasu arvestamise aluseks oleva maa keskmine väärtus tuleneb maa hindamise seaduse §-s 61 sätestatud maa korralise hindamise tulemustest. Hoonestustasu suurus arvestatakse ümber, kui maa korralise hindamise tulemusel kehtestatakse uued vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnad. 10. Lähtuvalt VeeS § 2218 lõikest 2 maksab taotleja 3-aastasel testperioodil (so maksimaalselt kolme aasta jooksul) hoonestustasu 10% punktis 9 kirjeldatud hoonestustasu suurusest ehk 1073,05 €. 11. Agro marine OÜ-l tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis avalikust veekogust eemaldada. 12. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks. 13. Käesolev otsus teha teatavaks Agro marine OÜ-le. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak Peadirektor Lisad: 1. Agro marine OÜ 02.09.2016 hoonestusloa taotlus; 2. TJA 05.09.2016 kiri nr 16-3/16-0833-008; 3. Maaeluministeeriumi 07.09.2016 vastuskiri nr 6.1-1/7341-1;  4. Keskkonnaministeeriumi 04.10.2016 vastuskiri nr 16-3/16/8081-2; 5. Keskkonnaameti 05.10.2016 vastuskiri nr 14-3/16/587-3; 6. Veeteede Ameti 05.10.2016 vastuskiri nr 6-3.-1./3094; 7. Muinsuskaitseameti 07.10.2016 vastuskiri nr 1.1-7/1816-1; 8. Hoonestusloa menetluse algatamise käskkiri 13.12.2016 nr 16-3/16-473; 9. Muinsuskaitseameti 29.03.2017 kiri nr 1.1-7/1816-2. Koostaja: Liis Piper  -864235 -144145 0 0 Veeteede Amet Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Muinsuskaitseamet 05.09.16 nr 16-3/ 16-0833-008 Seisukoha küsimine hoonestusloa taotlustele Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 22 6 -22 16 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise samuti loa tingimuste muutmise üle. Agro Marine OÜ esitas 02.09.2016 TJA- le neli hoonestusloa taotlust, mille eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus. Taotleja esitas taotluse d nelja erineva ala kohta eesmärgiga välja selgitada , milline ala on Eesti vetes sinikarpide kasvatamiseks sobivaim. Selle tarbeks soovib taotleja kõigile neljale alale esmalt paigutada testliinid ning kui on selgunud, milline ala (või alad) on karpide kasvatuseks sobiv, siis rajada sinna juba taotluses kirjeldatud mahus sinikarbi kasvandus. VeeS § 22 7 lõike 1 kohaselt otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TJA pärast asjaomaste lt asutustelt arvamuse saamist. Eelnevast tulenevalt teeme Teile ettepaneku arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Oma v astuses palume käsitleda veeseaduse § 22 7 lõikes 7 toodud tingimusi ning samuti, kas teie hinnangul esineb kõnealuse taotluse puhul VeeS §-s 22 8 kirjeldatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid . Põhistatud arvamuse palume saata Tehnilise Järelevalve Ametile 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Taotleja esitas neli taotlust aladele: Abruka, Lõmala , Soela ja Võirahu. Palume võimalusel käsitleda neid kui ühte taotlust. Taotlused koos täpsema kirjelduse ja joonistega on lisatud käesoleva kirja juurde. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahto Tuuling Ehitus- ja elektriosakonna juhataja Lisa: Neli hoonestusloa taotlust aladele Abruka, Lõmala , Soela ja Võirahu. Liis Piper 667 2004 [email protected] Ahto Tuuling Teie: 05.09.2016 Tehnilise Järelevalve Amet nr 16-3/16-0833-008 [email protected] Meie: 07.09.2016 nr 6.1-1/7341-1 Arvamus Agro Marine OÜ hoonestusloa taotlusele Austatud härra Tuuling Maaeluministeerium edastab seisukoha Agro Marine OÜ hoonestusloa taotlusele, mille eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus. Vastavalt Teie soovile, käsitleme Agro Marine OÜ nelja hoonestusloa taotlust, kui üht terviklikku taotlust. Lähtudes Agro Marine OÜ esitatud planeeritava tegevuse koordinaatidest, peab arvestama asjaoluga, et Agro Marine OÜ kavandatav tegevus hakkaks toimuma Eesti Vabariigi territoriaalvetes määratletud väikestes püügiruutudes 271, 293 ja 327. Juhime siinjuures tähelepanu asjaolule, et tegemist on väga aktiivsete kalapüügipiirkondadega. Maaeluministeerium pooldab Agro Marine OÜ hoonestusloa menetluse algatamist, kuid siinjuures on väga oluline, et antud piirkondade ruumilisel planeerimisel arvestataks kutselise kalapüügi olukorraga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Olavi Petron Kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Eduard Koitmaa +372 625 6233 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Hr Ahto Tuuling Teie 5.09.2016 nr 16-3/16-0833-008 Tehnilise Järelevalve Amet Meie 4.10.2016 nr 16-3/16/8081-2 Seisukoha küsimine hoonestusloa taotlustele Austatud härra Tuuling Esitasite Keskkonnaministeeriumile dokumendid seisukoha saamiseks seoses Agro Marine OÜ hoonestusloa taotlusega. Esitatust selgub, et kavandatava tegevuse käigus toimub tahkete ainete uputamine merre. Vastavalt veeseaduse § 8 lg 2 p 7 on selliseks tegevuseks vajalik vee erikasutusluba. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel annab vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium. Meie hinnangul ei kujuta tegevus, mille jaoks Keskkonnaministeerium loa väljastab, endast olulist mõju merekeskkonnale, mistõttu ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Lisaks ei näe me vajadust täiendavateks uuringuteks. Seega pole esitatud materjalide põhjal hoonestusloa andmist välistavaid asjaolusid kavandatavaks tegevuseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler Rene Reisner 626 2855, [email protected] Narva mnt 7a [email protected] Registrikood 70001231 15172 Tallinn www.envir.ee Telefon 626 2802  Ahto Tuuling Teie 05.09.2016 nr 16-0833-008 Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Meie 05.10.2016 nr 14-3/16/587-3 Seisukoht hoonestusloa taotlustele Austatud hr Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet esitas Keskkonnaametile 05.09.2016 kirjaga nr 16-3/16-0833-008 Osaühingu Agro marine (registrikood 12157112) poolt esitatud hoonestusloa taotlusele seisukoha andmiseks. Osaühingu Agro marine soovib rajada karbikasvatuse katseliinid 4 paigas rannikumeres. Katseliinide rajamine ei kahjusta kuidagi vee-elustikku, kuid projekti edukuse suhtes on väga suured kahtlused. Soovitakse hakata kasvatama sinimerekarpe. Ilmselt peetakse, selle nime all silmas söödavat rannakarpi (Mytilis trossulus), kes meie rannikumere soolsuse juures ei saa kuidagi kasvada 3-4 cm pikkuseks. Reeglina jäävad meie rannikumeres antud liigi esindajad 2-3 cm pikkusteks. Katseliinide rajamisel peab silmas pidama, et söödav rannakarp on toiduks paljudele meie mereliikidele ning on oht, et karbikasvandus saab toitealaks osadele linnuliikidele (nt hahk) ning ka karbist toituvatele kaladele (nt ümarmudil). Ümarmudil on küll põhjaeluviisiga kala, kuid tema noorjärgud toituvad ka kõrgemates veekihtides. Eriti rohkesti on viimasel ajal täheldatud ümarmudila levikut Abruka ümbruses. 1. Abruka Ala Abrukast lõunas jääb Kura kurgu hoiualale (Keskkonnaregistri kood KLO2000316), mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 “Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” muutmine“. Ala kuulub ka Natura 2000 alade võrgustikku Kura kurgu linnualana (VV 05.08.2004 vastu võetud määrus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“). Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud seitsme elupaigatüübi ning ühe imetajaliigi kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide (kokku 33 liiki) elupaikade kaitse. Kõnealusel mere alal on registreeritud Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud mereelupaigatüübi veealused liivmadalad (nn Natura kood 1110) esinemine. Tegemist ei ole Kura kurgu hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud kooslusega. Samas on piirkond oluline kõnealuse hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud lindude talvitumis- ja toitumisalana. 2. Lõmala Asub meres Karala-Pilguse külade lähedal. Lähimad kaitstavad looduskaitselised objektid on Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310; Nautra 2000 võrgustiku Karala-Pilguse loodus- ja linnuala) 2,2 km kaugusel ja Riksu ranniku hoiuala (KLO2000327; Natura 2000 võrgustiku Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Riksu ranniku loodus- ja linnuala) 3,3 km kaugusel. Tegemist on rändlindude toitumis- ja talvitumisalaga. 3. Soela Esitatud koordinaatide alusel asub see ala hoopis Hiiu maakonnas Kärdla lähedal Tareste lahes. Seega mitte Saaremaal Soela lahes. 04.10.2016 kirjaga nr 14-9/16/587-2 edastatud täpsustatud asukoha järgi asub ala Soela väinast loodes. Soovitud ala asub väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kuid jääb Väinemere hoiuala (moodustatud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ muutmine“) ja samades piirides Väinamere loodus- ja linnuala (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“) vahetusse lähedusse. Läheduses on ka Selgarahu hallhülge püsielupaik, ca 4 km. 4. Võirahu Rajatakse eelmise kasvanduse lähedale, kuid Väinemere hoiualale. Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud 23 elupaigatüübi ning kokku viie taime- ja loomaliigi (sh hallhülge (Halichoerus grypus), läänemere viigri (Phoca hispida bottnica)) kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ (linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide (kokku 33 liiki) elupaikade kaitse. Kaalumise alused Sinimerekarpide kasvatus rajatakse Kura kurgu ja Väinamere hoiualadele, samuti soovitakse neid rajada peamiselt Riksu ranniku, Karala-Pilguse, Väinamere hoiualade lähedusse. Seega tuleb seisukoha võtmisel kaaluda, kas kavandatud tegevus võib kahjustada hoiuala kaitse- eesmärke ja samuti Natura 2000 ala. Hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks ning seal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 70 kohaselt on Natura võrgustikku kuulvate alade eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. LKS § 3 lg 1 kohaselt loetakse elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Seisukoha võtmisel lähtub Keskkonnaamet LKS § 32 lg-st 2, mis sätestab, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala 2 (3) moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Võimalikud mõjud 1. Linnud – mõju lindudele ei ole eeldada, sest linnud kasutavad seda ala toitumiseks. Merre rajatakse köis, mis teoorias võib lindude surmasid põhjustada (kinni jäämine), aga arvestades seda, et köis on 1 cm paksune ja tugevast materjalist (jäik) silma suurusega 20 cm, siis on see ebatõenäoline. Linnud märkavad seda takistust ega uju sinna sisse. Pigem võib see parandada hoopis lindude toitumistingimusi, sest osad linnud toituvad karpidest ja karbid puhastavad merevett. 2. Hülged – mõju tõenäoliselt ei ole, kui jälgida, et paigutatava kasvatusvõrgu silma küljepikkus ei oleks suurema suurusega kui 200 mm. Suurem silmasuurus (küljepikkus) võib ohtlikuks saada hüljestele, kes võivad võrkudesse takerduda ja hukkuda. Kui selgub, et tekib probleem hüljeste hukkumisega tuleks paigaldada katseala lähedusse hülgepeletid. 3. Elupaigatüüpe kavandatud tegevus ei mõjuta, sest Kura kurgu ja Väinamere hoiualadel kaitse-eesmärgiks olevat mere elupaigatüüpi registreeritud ei ole ning ei ole ette näha mõjusid läheduses asuvatele hoiualadele. 4. Karbikasvandusel on kindlasti positiivne mõju rannikumere puhastamise osas, sest karbid oma elutegevusega filtreerivad veest välja toitaineid ning läbi selle puhastavad rannikumerd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Helena Vipre 680 7430 [email protected] 3 (3)  -864235 -144145 0 0 Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet info@tja .ee Teie: 05.09. 20 16 nr 16-3/16-0833-008 Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 6-3-1/ 3094 Agro Marine OÜ h oonestusloa taotlus Lugupeetud Ahto Tuuling Veeteede Amet on läbi vaadanud Teie poolt edastanud Agro Marine OÜ hoonestusloa taotluse , mille eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus . Täiendavalt on 04. 10 .2016 hoonestusloa taotleja oma kirjaga täpsustanud Soela vä inast loodesse jääva ala koordinaate . Oleme taotluse läbi vaadanud veeliik luseohutuse tagamise seisukohalt ning teatame, et meil ei ole vastuväiteid taotluses esitatud ala de le esmalt t estliinide paigutamise osas ja ühtlasi hoonestuslao menetluse algatamisele. Juhime tähelepanu, et hoonestusloa taotleja peab alad e tähistuse kooskõlastama Veeteede Ametiga, esitades selleks navigatsioonimärgistuse projekt i vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrusele nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest tea vitamise nõuded ning kord“ . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaidi Katus h üdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja asetäitja Kert Süsmalainen 620 5683 [email protected] Hr Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet Teie 05 .0 9 .16 nr 16-3/16-0 833 -00 8 [email protected] Meie 6 . 10 .2016 nr 1.1-7/ 1816 -1 Vastus hoonestusloa taotlusele Agro Marine OÜ esitas neli hoonestusloa taotlust, mille eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus. Taotluses näidatud asukoh t a des ei paikne kultuurimälestisi . Kasvanduse rajamisel tuleb arvestada seni veel teadmata kultuuriväärtusega asjadega. Planeeritavad kasvanduste alad asuvad kohtades, kus ei ole teostatud merepõhja mõõdistustöid. Seni teostatud süstemaatiliste arhiiviuuringute tulemusena on tegemist piirkondadega, kus on toimunud mitmeid laevahukke (register.muinas.ee, vrakiregister). Hoonestusloa menetluse algatamisel on vaja lik määrata allveearheoloogilis e uuringu kohustus planeeritavate kasvanduste alal Abrukast lõunas, Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul . Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. Kultuuripärandi kaardistamine ja väljaselgitamine on kalakasvanduse ala määramise seisukohalt oluline asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimist. Allveearheoloogilis e uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringuks väljastab Muinsuskaitseamet. Eelnevad allveearheoloogilised uuringud kultuuriväärtusega objektide kindlaks tegemiseks ennetavad mainitud leidude kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde käigus ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral kasvanduse rajamise järgus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Roio Veealuse pärandi vaneminspektor [email protected] 640 30 64 OTSUS Tallinn 13.12.16 nr 16-3/16-473 Hoonestusloa menetluse algatamine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 226-2216 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. 1. Asjaolud ja menetluskäik Agro marine OÜ (registrikood 12157112, aadress Kanali tee 6, Tallinn10112) esitas 02.09.16 TJA-le hoonestusloa taotluse sinimerekarbi kasvanduse rajamiseks (lisa 1). Taotleja soovib rajada kasvanduse neljale erinevale alale, mis asuvad Saaremaa ja Hiiumaa lähiümbruses: 1) Abrukast lõunas – suurusega 62149.50 m2; 2) Soela väinast loodes – suurusega 61235 m2, taotlust täpsustatud koordinaatide osas 04.10.16; 3) Võirahu – suurusega 60503.50 m2; 4) Lõmala sadama lähedal – suurusega 62225 m2. Taotluse kohaselt plaanib taotleja rajada neljale erinevale alale sinimerekarpide kasvanduse, millest igaüks koosneb 10 – 50 eraldiseisvast paralleelselt jooksvast liinist. Iga liini pikkus on kuni 125 m ja laius kuni 0,4 m. Liin koosneb plastik torust ehk ujukist, mille külge on kinnitatud kuni 1 cm läbimõõduga naturaalsest köiest punutud võrk. Võrgu silma orienteeruv suurus on umbes 20x20 cm ja võrgu kõrgus olenevalt mere sügavusest 3 – 3,5 m. Liin ankurdatakse mõlemast otsast merepõhja teisaldatava betoon ankruga, mille kaaluks on arvestatud 300 – 500 kg. Ankru liini pikkus sõltub mere sügavusest antud kohas. Lisaks kasutatakse vastavalt vajadusele ka metallist lisa ankruid. Liinide vahele jäetakse vähemalt 10 m laiune vahe, et liine oleks võimalik hooldada. Jäävabal perioodil on plastikust torud õhuga täidetud ning ujuvad merepinnal. Talve perioodiks pumbatakse torudesse vett ning uputatakse need 3 – 3,5 m sügavusele mere pinnast, kuid nii, et kasvuvõrk ei puutuks kokku mere põhjaga. Sinimerekarbid kinnituvad köiest võrgule ning üks eeldatav kasvu periood on 3 aastat. Selle aja jooksul kasvavad karbid eeldatavalt 3 – 4 cm pikkusteks, sõltuvalt kasvanduse asukohast ning vee soolsusest. Karbid korjatakse spetsiaalselt selleks valmistatud seadmega. Ühe liini kasvuperioodi eeldatav tootlikus on 10 – 12,5 tonni sinimerekarpe. Karpidest saadakse valgurikkaid toidulisandeid loomsele toidule ning maheväetist põllumajandusele. Lisandväärtusena puhastavad karbid läbi oma toitumise vett reostusest. Lähtuvalt Veeteede Ameti poolt kehtestatud vesiviljelus alade märgistamise nõudest varustatakse kasvandus lippude ja märgistega, mis tagab kasvanduse nähtavuse. Ehitise maksimaalne kõrgus mere pinnast on seega 2 – 3 m. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Lähtuvalt VeeS § 227 lõikest 2 peab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamise otsustamist küsima seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta asjaomastelt asutustelt. TJA küsis 05.09.16 kirjaga nr 16-3/16-0833-008 (lisa 2) seisukohta Veeteede Ametilt, Keskkonnaametilt, Keskkonnaministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt ja Muinsuskaitseametilt. Maaeluministeerium vastas 07.09.16 kirjaga nr 6.1-1/7341-1 (lisa 3), et pooldab Agro marine OÜ hoonestusloa menetluse algatamist. Samas märgib Maaeluministeerium, et piirkonnas toimub ka kutseline kalapüük ning piirkonna ruumilisel planeerimisel tuleks arvestada ka kutseliste kalurite tegevusega. Keskkonnaministeerium selgitas oma 04.10.16 vastuskirjas nr 16-3/16/8081-2 (lisa 4), et hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid ei esine ning kavandatud tegevuse puhul ei ole Keskkonnaministeeriumi hinnangul tarvis läbi viia keskkonnamõju hindamist ega teha täiendavaid uuringuid. Küll aga märgib Keskkonnaministeerium, et lisaks hoonestusloale tuleb kavandatud tegevuse elluviimiseks taotleda ka vee erikasutusluba vastavalt VeeS § 8 lg 2 punktile 7. Keskkonnaamet vastas 05.10.16 kirjas nr 14-3/16/587-3 (lisa 5), et sinimerekarbi kasvanduse alad soovitakse rajada Kura kurgu ja Väinamere hoiualadele, samuti Riksu ranniku ja Karala- Pilguse hoiualade lähedusse. Seetõttu kaalus Keskkonnaamet, kas kavandatud tegevus võib kahjustada hoiuala kaitse-eesmärke ja Natura 2000 ala. Keskkonnaamet selgitas, et hoiualad moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks ning seal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Keskkonnaamet leidis, et kavandatud sinimerekarbi kasvandus ei oma negatiivset keskkonnamõju lindudele ning samuti ei kujuta karbikasvanduse liinidel kasutatavad võrgud ohtu hüljestele. Pigem leidis Keskkonnaamet, et kavandatud tegevusel on positiivne mõju parandades lindude toitumistingimusi. Samuti tõi Keskkonnaamet välja, et karbikasvandusel on kindlasti positiivne mõju rannikumere puhastamise osas, sest karbid filtreerivad oma elutegevusega veest välja toitaineid ning läbi selle puhastavad rannikumerd. Veeteede Amet vastas oma 5.10.16 kirjas nr 6-3.-1./3094 (lisa 6), et on taotluse läbi vaadanud veeliiklusohutuse tagamise seisukohalt ning vastuväiteid taotluses esitatud aladele hoonestuslao menetluse algatamisele ei ole. Samas juhtis Veeteede Amet tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa taotleja peab alade tähistuse kooskõlastama Veeteede Ametiga, esitades selleks navigatsioonimärgistuse projekti vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 2.12.2002 määrusele nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“. Muinsuskaitseamet teatas 07.10.16 kirjas nr 1.1-7/1816-1 (lisa 7), et hoonestusloa taotluses näidatud asukohtades ei paikne kultuurimälestisi, kuid kasvanduse rajamisel tuleb arvestada seni veel teadmata kultuuriväärtusega asjadega. Planeeritavad kasvanduste alad asuvad kohtades, kus ei ole teostatud merepõhja mõõdistustöid, kuid seni teostatud süstemaatiliste arhiiviuuringute tulemusena on tegemist piirkondadega, kus on toimunud mitmeid laevahukke. Seetõttu peab Muinsuskaitseamet vajalikuks hoonestusloa menetluse algatamisel määrata allveearheoloogilise uuringu kohustus planeeritava kasvanduse aladel Abrukast lõunas, Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul. Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. Taotleja ise ei ole taotluses lisauuringute tegemist ette näinud. TJA edastas 11.10.16 e-kirjaga nr 16-0833-015 (lisa 8) taotlejale ametiasutustelt saabunud arvamused ning küsis, viidates allveearheoloogiliste uuringute tegemise vajadusele, kas taotleja on jätkuvalt hoonestusloa taotlemisest huvitatud. Taotleja vastas TJA-le 24.10.16 e-kirjaga (lisa 9) ning teavitas, et soovib jätkata hoonestusloa taotlemist ning asub täpsustama uuringute tegemisega seonduvat. Lähtuvalt Maaeluministeeriumi 07.09.16 kirjast nr 6.1-1/7341-1 kaalus TJA võimalust kaasata menetlusse piirkondade kutselised kalurid, et anda täiendav võimalus sinimerekarbi kasvanduse alade valikul kaasa rääkimiseks. VeeS § 227 lõige 3 näeb ette kohustuse avaldada enne hoonestusloa menetluse algatamise otsustamist väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja pädeva asutuse kodulehel teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsuse kohta. Teates avaldatakse andmed hoonestusloa taotleja ja tema taotluse kohta ning antakse asjast huvitatud isikutele võimalus esitatud taotlusega tutvuda ning esitada omapoolne hoonestusloa taotlus samale alale. TJA avaldas VeeS § 227 lõike 3 kohase teate 26.10.16 Ametlikes Teadaannetes (lisa 10) ning TJA kodulehel ja 27.10.16 ajalehes Postimees. Teisi hoonestusloa taotluseid samale alale VeeS § 227 lõikes 4 nimetatud 20-päevase tähtaja jooksul peale teate avaldamist ei esitatud, samuti ei avaldanud ükski asjast huvitatud isik taotluse kohta omapoolset arvamust. Lähtuvalt eelnevast leidis TJA, et kutseliste kalurite täiendav kaasamine kõnealuse hoonestusloa menetlusse ei ole põhjendatud. 2. Õiguslikud järeldused Vastavalt VeeS § 227 lõikele 1 otsustab hoonestusloa menetluse algatamise Tehnilise Järelevalve Amet. Sama seaduse § 227 lõike 7 punktide 1–4 järgi tuleb hoonestusloa menetluse algatamisel määrata isik, kelle taotluse alusel menetlus läbi viiakse, KMH algatamine või algatamata jätmine ning vajadusel täiendavad uuringud, mida hoonestusloa andmise otsustamiseks on vaja teostada, samuti ka muud tingimused. Menetluse algatamise otsustamiseks tuleb tuvastada, kas võivad esineda menetluse algatamist välistavad asjaolud. VeeS § 228 lõike 1 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu ja lõike 2 kohaselt siis, kui taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või kui taotletaval alal on algatatud planeering ja planeeringu koostamise menetlus ei ole lõppenud. Taotleja hoonestusloa taotluse läbivaatamisel ja asjakohastelt asutustelt arvamust küsides ei ole tuvastatud menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, samuti ei ole samale alale esitatud teisi hoonestusloa taotluseid. Lähtuvalt eelnevast leiab TJA, et tuleb algatada hoonestusloa menetlus ning kuna kavandatud tegevusel ei ole eeldatavat negatiivset keskkonnamõju, siis tuleb jätta keskkonnamõju hindamine algatamata. 3. Otsus Veeseaduse § 227 lõigete 1 ja 7 alusel: 1. Algatada hoonestusloa menetlus Agro marine OÜ 02.09.16 esitatud hoonestusloa taotluse põhjal sinimerekarbikasvanduse rajamiseks; 2. Jätta keskkonnamõju hindamine algatamata; 3. Kohustada taotlejat läbi viima allveearheoloogilised uuringud aladel Abrukast lõunas, Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul. Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, samuti taotleda Muinsuskaitseametilt luba uuringu läbi viimiseks. 4. Allveearheoloogilised uuringud läbi viia kahe aasta jooksul. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak Tööstusohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Koostaja: Liis Piper Lisad: 1. Agro marine OÜ 02.09.16 hoonestusloa taotlus; 2. TJA 05.09.16 kiri nr 16-3/16-0833-008 ametiasutustele seiskohaküsimiseks; 3. Maaeluministeeriumi 07.09.16 vastuskiri nr 6.1-1/7341-1; 4. Keskkonnaministeeriumi 4.10.16 vastuskiri nr 16-3/16/8081-2; 5. Keskkonnaameti 5.10.16 vastuskiri nr 14-3/16/587-3; 6. Veeteede Ameti 5.10.16 vastuskiri nr 6-3.-1./3094; 7. Muinsuskaitseameti 07.10.16 vastuskiri nr 1.1-7/1816-1; 8. TJA 11.10.16 e-kirjag nr 16-0833-015 taotlejale; 9. Taotleja 24.10.16 vastus TJA-le; 10. Link Ametlikes Teadaannetes: https://ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1037444  Hr Ahto Tuuling Tehnilise Järelevalve Amet Teie 05 .0 9 .16 nr 16-3/16-0 833 -00 8 [email protected] Meie 29 . 03 .201 7 nr 1.1-7/ 1816-2 Hoonestusloa taotlusest Agro Marine OÜ esitas neli hoonestusloa taotlust, mille eesmärgiks on rajada merre sinimerekarpide kasvandus. Muinsuskaitseamet esitas arvamuse hoonestusloa taotlusele 6.10.2016 nr 1.1-7/1816-1, mille kohaselt tuleb h oonestusloa menetluse algatamisel määrata allveearheoloogilise uuringu kohustus planeeritavate kasvanduste alal Abrukast lõunas, Lõmala sadama lähedal, Soela väinas ja Võirahul. Agro Marine OÜ esitas taotlused nelja erineva ala kohta eesmärgiga välja selgitada, milline ala on Eesti vetes sinikarpide kasvatamiseks sobivaim. Selle tarbeks soovib taotleja kõigile neljale alale esmalt paigutada testliinid ning kui on selgunud, milline ala (või alad) on karpide kasvatuseks sobiv, siis rajada sinna juba taotluses kirjeldatud mahus sinikarbi kasvandus. Agro Marine OÜ pöördus 1.12.2016 Muinsuskaitseameti poole küsimusega, kas allveearheoloogilisi uuringuid oleks võimalik teostada p eale testperioodi lõppemist ja sobiva ala väljavalimist. Oleme kohtunud Agro Marine OÜ esindajatega, et välja selgitada testliinide paigaldamisega seotud tegevusi ja tehnilisi asjaolusid. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et hoonestusluba võib väljastada ilma eelneva allveearheoloogilise uuringu kohustuseta testperioodiks s.o kolmeks aastaks tingimusel, et igale taotluses näidatud alale paigaldatakse üks testliin, mis on u 40 meetrit pikk ja 0,4 meetrit lai. Taotlejal tuleb enne testliini paigaldamist saata Muinsuskaitseametile testliini alla jääva ala koordinaadid ja merepõhja andmed. Peale testperioodi lõppu tuleb koormataval alal enne hoonestusloa andmist sinimerekarpide kasvanduse rajamiseks taotluses kirjeldatud mahus teostada allveearheoloogiline uuring. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Roio Veealuse pärandi vaneminspektor [email protected] 640 3064