Keskkonnaamet Teie: 21.04.2017 nr 6-5/17/907-5
[email protected]
Meie: 09.05.2017 nr 12-4/727
Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande kooskõlastamine
Austatud peadirektor
Keskkonnaamet andis Rail Baltic keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele tingimusliku
kooskõlastuse oma 21.04.2017 kirjaga nr 6-5/17/907-5.
04.05.2017 toimus koosolek Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Tehnilise Järelevalve Ameti, Rail
Baltic Estonia, Harju Maavalitsuse ning Hendrikson & Ko (maakonnaplaneeringute ja KSH konsultant)
esindajate osalusel, kus arutati Keskkonnaameti tingimuslikus kooskõlastuskirjas esitatud teemasid.
Võrreldes kooskõlastamiseks saadetud versiooniga on Rail Baltic KSH aruannet Keskkonnaameti
kooskõlastamiskirjast ning 04.05.2017 koosolekust tulenevalt täpsustatud. Alljärgnevalt on toodud KSH
täiendused Keskkonnaameti kirjas esitatud teemavaldkondade kaupa :
1. KSH aruande peatükki 16.1.1. Projekteerimisetapp lisati järgnev lõik:
Pärnu maakonnaplaneeringut ei saa hetkel kolmes lõigus, kus raudteekoridor läbib
looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid, ellu viia. Need alad on Viluvere väike-konnakotka
püsielupaik, Niidu maastikukaitseala ja Pärnu maastikukaitseala. Kõigi nimetatud kaitstavate
alade kaitsekorra muutmine on hetkel ettevalmistamisel.
Samuti on vastava infoga täiendatud KSH lisa III-5, lisa III-6 ja lisa II-7.
2. KSH aruandesse on lisatud peatükk 16.3.3. Viluvere väike-konnakotka elupaiga
kompensatsioonimeetmed
Peatükk sisaldab järgmist lõiku:
Keskkonnaamet leiab oma 21.04.2017 kirjas nr 6-5/17907-5, et raudtee-koridori kulgemine
pesapuust ca 60 meetri kaugusel põhjustab tõenäoliselt alal pesitsevate isendite taluvuspiiri
ületamist vaatamata leevendusmeetmetele. Seetõttu tuleb leida täiendavad mõjusid
kompenseerivad lahendused. Keskkonnaamet märgib oma kirjas, et KSH kooskõlastamise
tingimusena tuleb täiendavate meetmetena ette näha lähipiirkonnas väike-konnakotka pesituseks
sobiliku metsa ala range kaitse alla võtmine ning Eestis olulisemate teadaolevate väike-
konnakotka püsielupaikade keskkonnaministri määrusega kaitse alla võtmine.
Samuti on vastava infoga täiendatud KSH lisa III-6, ja lisa II-7.
KSH aruande peatüki 16.3.3. lõppu on lisatud järgmine lause: „Kompensatsiooniala otsimisel
tuleks keskenduda riigimaadele.“
3. KSH aruande peatükki 16.2. Keskkonnakorralduskava sisu täiendati alljärgneva lõiguga:
Keskkonnaamet leiab oma 21.04.2017 kirjas nr 6-5/17907-5, et keskkonnakorralduskava puhul on
tegemist sisuliselt mõistliku ja paindliku tööriistaga, millel puudub paraku õiguslik staatus.
Keskkonnaamet seab KSH kooskõlastamise üheks tingimuseks, et keskkonnakorralduskava
objekti ehitusaegsete meetmete register (KSH lisa III-6) kantaks ehitusloa tingimustesse ning
Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452
15077 TALLINN Faks 611 8602
[email protected]
www.harju.maavalitsus.ee
kasutusaegsete meetmete register (KSH lisa III-6) Rail Balticu kasutusloale.
4. KSH aruande peatükki 16.1.1. Projekteerimisetapp lisati järgnev lõik:
Keskkonnaamet leiab oma 21.04.2017 kirjas nr 6-5/17907-5, et rajatavate ökoduktide toimivuse
tagamiseks ei tohi maastikumuutused nende vahetus läheduses olla järsud. Oma kirjas seab
Keskkonnaamet KSH kooskõlastamise üheks tingimuseks, et täiendava leevendusmeetmena tuleb
välja töötada ökoduktide sisenemis- ja väljumisalade kasutuskord ning asuda seda koheselt
rakendama. Kasutuskorra seadmine konkreetsetes kohtades on võimalik tööprojekti faasis.
Käesoleva aja õigusregulatsiooni alusel on võimalik alad kaitse alla võtta või võõrandada. Muude
võimaluste (nt kasutuskitsenduste seadmine) rakendamiseks on vajalik kehtivaid regulatsioone
muuta. Üheks selliseks võimaluseks on hetkel menetlusel olevasse metsaseaduse muutmise
eelnõusse ettepanekute tegemine.
Lisaks eelnevale on KSH aruandes (võrreldes Keskkonnaametile kooskõlastamiseks saadetud versiooniga)
täpsustatud raadamise aspekte:
KSH aruande peatüki 7.1.1. Mõju kliimale kahte viimast lõiku:
Arvestades eelmiste aastate raiemahtudega (ca 200 – 600 ha aastas) on Rail Balticu tõttu raadatav
560 h ka mitme aasta peale arvestatav kogus, mis võib takistada Eesti kliimalepetega võetud
kohustusi, eriti juhul kui raadamine toimub peale aastat 2020. Nimetatud suurusjärkudega tuleb
Eestil Rail Balticu ehitamise perioodil oma raiepoliitika kujundamisel arvestada.
Leevendusmeetmena töötab projektiga seotud haljastuse rajamine.
täpsustati alljärgnevalt:
Arvestades eelmiste aastate raadamise pindaladega (ca 200 – 600 ha aastas) on Rail Balticu
tõttu raadatav 560 h ka mitme aasta peale arvestatav kogus, mis võib takistada Eesti
kliimalepetega võetud kohustuste täitmist, eriti juhul kui raadamine toimub peale aastat 2020.
Eestil tuleb Rail Balticu ehitamise perioodil arvestada täiendavate heitkogustega maakasutuse ja
metsanduse sektori kohustuste täitmisel.
Leevendusmeetmena tuleb Rail Balticu ehituse ajal raadatud metsamaterjal maksimaalses
võimalikus mahus väärindada Eestis.
Vastava infoga täiendati ka tabelit 14.1 Leevendavate meetmete kokkuvõtlik kirjeldus etappide ja
kriteeriumite kaupa.
Eeltoodust tulenevalt edastame täiendatud Rail Baltic keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
aruande lähiajal Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leevi Laever
maasekretär maavanema ülesannetes
Koopia: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve
Amet, Pärnu Maavalitsus, Rapla Maavalitsus, OÜ Hendrikson ja Ko.
Alan Rood 6118789
[email protected]
2 (2)