Seisukoht Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotluse kohta (Keskkonnaamet)

Valmond Mikli Teie 03.05.2017 nr 16-7/17-0393-004 ehitusosakonna nõunik Tehnilise Järelevalve Amet Meie 23.05.2017 nr 6-2/17/5661-3 [email protected] Seisukoht Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotluse kohta Küsisite Keskkonnaameti arvamust Ösel Offshore OÜ (registrikood 14207532) hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Ösel Offshore OÜ esitas 28.02.2017 Tehnilise Järelevalve Ametile veeseaduse § 226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse (edaspidi nimetatud ka taotlus), millega kavandatakse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamist. Igas kompleksis on kuni 10 rajatist, seega kokku planeeritakse kuni 30 kalakasvatuse rajatist. Ösel Offshore OÜ plaanib 3 kalakasvatuse kompleksi rajamist piirkonda, kus vee sügavus oleks rohkem kui 50 m ning mis asuks väljaspool looduskaitsealasid ja laevateid ega takistaks tööstuslikku kalapüüki. Samuti on oluline, et tegemist oleks hea veevahetusega avamerelise iseloomuga merealaga. Taotluse kohaselt plaanitakse kalakasvatuses kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvatuse tehnoloogiat. Kalakasvatuseks kasutatakse sumbaga sarnase põhilahendusega rajatist, mis on merepõhja ankurdatud. Sumbal on mahuti kalatoidu hoiustamiseks, ruumid muude vahendite hoiustamiseks ja meeskonna majutamiseks. Taotluse kohaselt on ühe rajatise maksimaalseks kõrguseks kuni 85 m (sellest 70 m vee all ja 15 m vee peal) ja läbimõõt 110 m. Ühe sumba ruumala on taotluse kohaselt 250 000 m3 ja pindala ca 9500 m2, kuni 30 rajatise summaarne pindala on u 30 ha. Rajatiste täpsemad tehnilised parameetrid selguvad edaspidi arvestades konkreetse asukoha asjaolusid. Kuna ka rajatiste täpsed asukohad ei ole teada, taotletakse hoonestusõigust kokku 515 km2 suurusele alale. Kala tiheduseks arvestatakse taotluse kohaselt 10 kg/m3, millest tulenevalt on ühes rajatises kalade kogus 2500 tonni, kokku 75 000 tonni. Hoonestusloa taotluse menetlemisel palub Keskkonnaamet tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: 1. Hiiumaast põhjasuunda ja Vormsist põhjasuunda kavandatavate kalakasvatusrajatiste asukohas ega selle vahetus läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega projekteeritavaid kaitstavaid alasid, mis praegu teadaoleva informatsiooni põhjal välistaksid sumpade paigaldamise kavandatud asukohtadesse. Saaremaast läände jääv planeeritav sumbarajatiste asukoht kattub väikesel ulatusel alaga, mille puhul Keskkonnaamet on teinud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku (08.04.2009 kiri nr 15-3/09/7929) selle arvamiseks Vilsandi rahvuspargi koosseisu Läänemere piiranguvööndina. Eelnõu kohaselt on Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkideks kaitsta Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, kaitsealuseid liike ning kultuuripärandit, tagades selle säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise. Kõnealuse Läänemere piiranguvööndi täpsustatud eesmärgiks on mereelupaikade ja -maastike kaitse. Ala on oluline lindude Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  toitumisalana. Kõnealuse ettepaneku ala piire on võimalik vaadata Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduses aktiveerides selleks projekteeritavate alade kihi. Projekteeritava Vilsandi rahvuspargi laiendusega tuleb edaspidise projekteerimise käigus arvestada. 2. 07.01.2016 kinnitas Vabariigi Valitsus Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (edaspidi nimetatud VMK) aastateks 2015-2021. Hoonestusloa taotluses on täpsustamata, millisesse veekogumisse kavandatud hoonestusalad jäävad. Eesti rannikuveekogumid on VMK-s hinnatud kas kesises või halvas seisundis olevaks. Seisundi halvenemise põhjuseks on peamiselt vee füüsikalised-keemilised kvaliteedi näitajad. Uute koormuste lisandumist sh toitainete lämmastiku-ja fosforiühendite näol, on vaja piirata või vältida. Lubatud on tegevused, mille veekasutus ei too kaasa negatiivset mõju veekogumitele või mille mõju on tühine. Kalade kasvatamisega seoses on suurim kaasnev negatiivne keskkonnamõju toitesoolade sattumine veekogudesse ja sellest tulenev eutrofeerumine, mis sõltub väga paljudest teguritest (tootmistegevuse tüüp, kasvatatav liik, kasutatav sööt, kasutatav tehnoloogiline lahendus, setete ja kasutatava vee hilisem käitlemine, söötmisnormi valik ja kalade söödakasutus). Lämmastiku- ja fosforikoormuse teke kalakasvatuses algab kalasööda lisamisega, millest osa akumuleerub kalades ja osa väljub jääkainetena lahustunult ning osa sellest tahketes sõnnikuosakestes. Sumbas kasvatamise puhul toimub kogu sööda kasutusest jääkidena eraldunud toitainete edasikandumine suublasse. Keskkonnaametil puudub hetkel täpsem info Ösel Offshore OÜ kalakasvatusega seotud mahtude kohta (kasutav söödakogus ja selle toitainete sisaldus jms), samuti ei ole Keskkonnaametile esitatud vee erikasutusloa taotlust kalade kasvatamiseks. Sumpade paigaldamisele järgneva intensiivkalakasvatuse keskkonnaalast mõju (lämmastiku- ja fosforikoormust) ning tegevuse võimalikkust saab ning tuleb hinnata vee erikasutusloa taotluse menetluse käigus, kuna see võib takistada rannikuvee veekogumite hea seisundi saavutamist aastaks 2027. Veeseaduse § 22(5) lg 1 ja 3 kohaselt on hoonestusluba tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, kuid see ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise kasutamiseks. Seega kalakasvatuse võimalikkus ja täpsemad tingimused planeeritavates kalakasvatusrajatistes selguvad konkreetse vee erikasutusloa taotluse menetluses. 3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 1 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kalamajanduse valdkonda kuuluval tegevusel on oluline keskkonnamõju. Nimetatud punkti täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 9 p 10, mille kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise korral. Hoonestusloa taotlusest ei selgu kasutatava sööda kogus, kuid kuna kirjas on, et ühe rajatise kalade kogus on 2500 tonni, siis eeldatavalt on kasutatava sööda kogus üle 200 tonni, millest tulenevalt tuleb koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Arvestades kavandatava kalakasvatuse suurust (hoonestusloa taotluse kohaselt on aastane toodang kuni 75 000 tonni kala), sellest tulenevat eeldatavat saasteainete kogust ja kalakasvatuse asukohaks oleva Läänemere halba seisundit, tuleb hoolikalt kaaluda sellise mastaabiga projekti mõju keskkonnale ja töötada välja meetmed keskkonnamõju minimaliseerimiseks. Samuti tuleb analüüsida kavandatava tegevuse ja mereala planeeringute seost (Hiiu maakonna osas on planeering kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine“, üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering ei ole veel algatatud). 4. Hoonestusloa taotlusest ei selgu, mis liiki kalu kavatsetakse kasvatama hakata. Kui hoonestusloa taotluse menetluse käigus ei algatata keskkonnamõju hindamist, tuleb hoonestusloa taotluse menetluse käigus teostada uuringud, mille tulemuste alusel on võimalik otsustada, kas kavandatud asukohtade tingimused on üldse sobilikud kalakasvatuseks. 2 (3) 5. Hoonestusloa taotluses toodud andmed kavandatava sumba mõõtude ja ruumala kohta ei klapi, mistõttu ei ole ilmselt õige ka ruumalaga seotud kalade kogus. Keskkonnaamet palub andmeid täpsustada. 6. Hoonestusloa taotluse kohaselt on planeeritava 30 sumba jaoks vaja u 30 ha suurust ala, kuid hoonestusloa taotlusega reserveeritakse praegu kokku 515 km2 suurune ala, mis moodustab 1/1700 tegelikust vajaminevast pindalast ja on ebaproportsionaalselt suur. Keskkonnaametil ei ole põhistatud vastuväiteid veeseaduse § 22(7) lg 2 alusel hoonestusloa andmise menetluse algatamata jätmiseks, kuid ei saa olemasolevate andmete põhjal anda hetkel seisukohta, kas planeeritavates asukohtades on sellises mastaabis kavandatavat kalakasvatust võimalik ellu viia. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Lääne regioon Kätlin Kallas 452 7761 [email protected] Melika Paljak 452 7763 [email protected] Märt Kesküla 463 6823 [email protected] Allar Liiv 452 7766 [email protected] Anne Sula 472 4727 [email protected] Meeli Kesküla 463 6832 [email protected] 3 (3)