Ülemiste ühisterminali detailplaneering

PÕHIJOONIS 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Osaühing Reaalprojekt novembris 2014, töö TINGMÄRGID nr RB-GD-14(RB-GD-11). 2. Dendroloogilise inventuuri teostas dendroloog Ülle Jõgar 2015. aasta märtsis. PLAN. ALA PIIR 3. Arhitektuurse eskiisi koostas Osaühing Kolm Pluss Üks arhitektid. PLAN. ALA PIIR VASTAVALT ALGATAMISE KORRALDUSELE 4. Tunnelite asukohad ja mõõtmed on illustratiivsed, täpsem lahendus selgitatakse projekteerimise staadiumis. KATASTRIÜKSUSE PIIR 5. Juurdepääsude, teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning täpsustub PLAN. KRUNDI PIIR ehitusprojekti koostamise staadiumis. 6. Parkimiskohtade vajadus ning pos 6 krundisisene liiklus täpsustub ehitusprojekti PLAN. AJUTISE KRUNDI PIIR koostamise staadiumis. 7. Planeeritud bussipeatuste asukohad täpsustuvad ehitusprjekti koostamisel. NAABERPLANEERINGUGA PLAN. KRUNDI PIIR 8. Hoonete mahtu jäävad avaliku aksutsuega kõnniteede servituudi vajadused SÄILITATAV HOONE/NAABERHOONE täpsustuvad projekteerimise staadiumis. 9. Tehnovõrkude servituudi vajadusega alad on kajastatud joonisel nr 3 "Tehnovõrkude OL.OL. AUTOLIIKLUSE ALA koondplaan". VAREM PLANEERITUD SÕIDUTEE 7. Pos 3 maa-alusesse parklasse juurdepääsuks on toodud servituudi vajadusega alad graafiliselt joonisel nr 4 (Liiklusskeem) olevatel parkimise skeemidel. PLAN. RAUDTEE 8. Raudtee kaitsevöönd on kajastatud Detailplaneeringu lisades - Lisa 8 "Tugiplaan". 9. Väljapoole planeeringuala jääva trammi tagasipöörderingi asukoht ja lahendus PLAN. RAIL BALTIC RAUDTEE selgub edaspidiste projekteerimistööde käigus AS Eesti Raudtee poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. PLAN. TRAMMITEE 10. Tagada tuleb kõigi kasutusse jäävate tehnovõrkude ümberühendused. PLAN. SÕIDUTEE 11. Pos 12 krundi võib liita pos 15 ja pos 16 kruntidega (eraldades sellest Rail Baltic raudteekoridori alla jääv maa, millele moodustatakse eraldi krunt). PERSPEKTIIVNE SÕIDUTEE 78403:301:2130 Peterburi tee 13 12. Planeeritud rööbasteede ja ooteplatvormide jaoks kavandatud kruntide PLAN. SÕIDUTEE RISTUMINE KERGLIIKLUSTEEGA omavahelised piirid võivad katastriüksuse moodustamise käigus täpsustuda. 78403:301:2050 Peterburi tee 11 PLAN. ALLALASTUD ÄÄREKIVI OL.OL. / VAREM PLANEERITUD KERGLIIKLUSE ALA PLAN. KERGLIIKLUSE ALA 78403:301:1690 PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSE ALA Peterburi tee 9 2b PLAN. PERROON 2 PLAN. PERROONI VÕIMALIK NIHUTAMISE ALA (selle all haljasala / selle all kergliikluse ala) L 100% PLAN. PERROONI VÕIMALIK NIHUTAMISE ALA - - 2a (selle all sõidutee / maapinnal paiknev) - - - - 2 5k 78403:315:3060 Peterburi tee 4 PLAN. JALGRATTATEE 593 m² - 3 4 5 6 HALJASALA 7k 78403:315:0002 Peterburi tee 6a PLAN. MAAPEALNE HOONESTUSALA Ä70%; EK30% Üm100% L100% Ä 100% 25m 3580* - - - - - - 45m 7030* PLAN. MAA-ALUNE HOONESTUSALA 1 1 4k 78403:315:2190 Peterburi tee 4e 7/-2 3560 1 210 - - - - - - 13/-2 12195 3 400 1k PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS (nt 1) 1k 4760 m² - 1468 m² - 7249 m² 5 12196 m² - L 100% * Sellest 110 m2 paikneb * Sellest 155 m2 paikneb 4k PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS (nt 4) - - - 1a 6k üleehitusservituudi alal üleehitusservituudi alal 13k 78403:315:0238 Peterburi tee T10 - - - 3 3b 78403:315:2170 Peterburi tee 6 pos 10 krundil pos 5 krundil PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS (nt 13) PLAN. LÄBIKÄIK HOONE 1k VÕI 1-2k TASANDIL 5828 m² - 3a 78403:315:1670 Ehitatav hoone 7,5 TUNNEL Peterburi tee 2h k 3k 1 78403:315:0236 Peterburi tee 14c 10 4a 5d 1 KRUNDI POS. NUMBER 5k 3c Ä50%; L50% 10 10a 4b 4 5 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES - - - 1k 3d 5c 13k KÕRGUS MEETRITES MAAPEALNE HOONEALUNE HOONETE 2k PIND 78403:315:1760 SUURIM MAA-ALUNE ARV KRUNDIL KRUNDI EHITUSÕIGUS -2 4075 10b Peterburi tee 4d KORRUSELISUS HOONEALUNE PIND n PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES 210 KRUNDI SUURUS 5,0 78403:315:2020 Peterburi tee 2 4275 m² - n PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES 3e 2.75 1b 4k 4k 6d 3,5 3 18,0 10c 1 AJUTISE KRUNDI POS. NUMBER 6 ,5 2.75 (AJUTISTE KRUNTIDE ANDMEID VAATA TABELIST "ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS") 5,0 SJ 11 Naaberplaneeringuga planeeritav hoone SJ 4k Ä REISIJATE TEENINDUS-, KAUBANDUS-, TEENINDUS-, TOITLUSTUS-, MAJUTUSEHITISED, BÜROOD 15,5 5b L100% 5a 4k EK VÄHEMALT KOLMEKORRUSELINE MITME KORTERIGA ELAMU 4k 13k - - - 78403:315:2100 L TEE, TÄNAV - - Ülemiste tee 5 4k 6493 m² - Üm HALJASALA, PARK - 6c SÕIDUKITE JUURDEPÄÄS KRUNDILE Krundi pinnast ca 3245 m2 Pos 16 ja pos 17 on lubatud sõidukite juurdepääs ainult teenind. transpordile 6a eskalaator jääb planeeritava ala piiresse 5,0 13k JALAKÄIJATE PÄÄS HOONESSE 5,0 lift r 6b laato 9,5 eska 13k PLAN. PANDUS 1c SJ Ehitatav hoone 7a 7c PLAN. TUGIMÜÜR / PAE LÕIKEPIND 2k 8 4k 8a R20,0 8,0 P5 PARKIMISKOHTADE ARV (nt 5) 7 7,5 7b PLANEERITAV MÄNGUVÄLJAK 8b 2k 8,0 12a PLAN. KÕRGHALJASTUS 78403:315:0151 Ülemiste tee 11 12d 4k 12c PLAN. MADALHALJASTUS 12 12b 2k OLEMASOLEV II KLASSI PUU OLEMASOLEV III KLASSI PUU 4k 16 OLEMASOLEV IV KLASSI PUU 15 2k LIKVIDEERITAV III KLASSI PUU 4k 13 LIKVIDEERITAV IV KLASSI PUU 78403:315:0185 Suur-Sõjamäe tänav T11 VAREM LIKVIDEERITUD PUU JA PÕÕSAS 2k SJ SORTEERITUD JÄÄTMETE KOGUMISPAIGA VÕIMALIK ASUKOHT 4k 78403:315:0106 Suur-Sõjamäe tänav T2 78403:315:0097 Suur-Sõjamäe tänav T1 LIKVIDEERITAV OBJEKT ÜLEEHITUSSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 5,0 eskalaator 9 ALLAEHITUSSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA eska lift 15 14 8 7 16 TAMPONEERITUD PUURKAEV (kaitsetsoon 1m) laato 78403:315:2840 Suur-Sõjamäe tn 6a L100% r tn,08a 78403:314:0440 Suur-Sõjamäe 5 - - RAUDTEE KAITSEVÖÖND - 78403:315:0034 L 100% L 100% Ä 100% - - 78403:315:0191 Keevise tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 10a Lõõtsa tn 2 // Suur-Sõjamäe tn 10b L100% L100% JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA - - - - - - 26 m 3820* - - - - - - - 1 12 13 132 m² PARKING HOUSE PARKIMISMAJA/ - - - - - - - - - PLAN. VÕIMALIK PIIDEAED KOOS VÄRAVAGA 4 / -1 6825** - - - - - 15 809 m² - 263 m² - 1 670 m² - 4601 m² - 636 603 m² - PLAN. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA Jääkkrunt - paikneb * Sellest 3210 m2 paikneb üleehitusservituudi alal: L 100% L 100% Jääkkrunt - paikneb planeeringualas osaliselt 1310 m2 pos 12 krundil, - - - - - - planeeringualas osaliselt PLAN. KANALISATSIOONIPUMPLA KUJA (20 m) (ca 5605 m2 ulatuses) 760 m2 pos 13 krundil, - - - - (ca 2120 m2 ulatuses) - - Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht 35 m2 Suur-Sõjamäe tn T11 kinnistul, 13 935 m² - 9044 m² - OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht/koostaja 545 m2 Suur-Sõjamäe tn T2 kinnistul, Lennuki tn 22 Ingrid Saaroja Tehnilise Järelvalve Amet Tallinn 250 m2 Suur-Sõjamäe tn 8a kinnistul, 1. Rongijaama terminalihoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil Tallinn 10145 Töö nimetus 85 m2 Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistul ja modulaarsete kergpaneelidest fassaadidega. Koordinaator „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute 2. Terminalihoone fassaadimaterjal on punane värvitud alumiinium ja värvimata alumiinium. teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, 225 m2 pos 6 krundil. Jaanus Aavik keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning 3. Bussijaama hoone on planeeritud monoliit-raudbetoon konstruktsioonist (post-plaat) klaasfassaadidega tel 740 9800 raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ ** Sellest 6060 m2 paikneb allaehitusservituudi alal: hoone. [email protected] Kuupäev 3130 m2 pos 12 krundil, 1970 m2 pos 13 krundil, 4. Bussijaama fassaadimaterjal on klaas ja betoon. 31.05.2017 Joonis 955 m2 Suur-Sõjamäe tn T2 kinnistul. 5. Uute hoonete välisviimistlus peab olema esinduslik ja keskkonda sulanduv. Põhijoonis Töö nr 1894/13 Mõõt 1:1000 Joonise nr 2 PLANEERITAV ÜHENDUSKOHT Soojustorustike põhimõtteline skeem REOVEEKANALISATSIOONIGA 43,57 (skeemi koostaja: AS Utilitas Tallinn) 40,87 40,50 38,00 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN PAE TN de450mm SADEMEVEETORU ÜHENDATAKSE ÜMBER PETERBURI TEE de800mm SADEMEVEETORUSSE 78403:315:0143 Peterburi tee T11 40,60 38,13 43,10 78403:301:2140 39,51 43,21 Majaka tn 56 40,60 78403:301:2130 PLANEERITAV ÜHENDUSKOHT Peterburi tee 13 SADEMETEVEE EELVOOLUGA - PETERBURI TEE - KIVIMURRU TÄNAVA RISTLÕIGE 1-1 TÄNAVA d800MM SADEMEVEETORU M 1:250 78403:301:2050 Peterburi tee 11 PLANEERITAV ÜHENDUSKOHT SAJUVEE- KANALISATSIOONIGA 41,58 40,00 PLANEERITAV ÜHENDUSKOHT L=1 41,20 de800mm 39,52 41,90 SAJUVEEKANALISATSIOONIGA PLANEERITAV ÜHENDUSKOHT 8 ,5 m OLMEVEEVARUSTUSEGA 40,13 41,90 , i= TÄNAVA RISTLÕIGE 2-2 78403:301:1690 Peterburi tee 9 38,52 L= 0,00 40 41,85 M 1:250 7 ,0 PLANEERITUD ÜHENDUS 40,20 m, 7.5 15.5 OLEMASOLEVA 41,85 ÜHENDUSKOHT 3.3 i=0 TÄNAVAVALGUSTUSEGA (toide 38,58 OLEMASOLEVA JA 3.0 2.6 1.9 3.0 12.5 ,0 lülitus-jaotusseadmest LJS 906) ÜMBERTÕSTETAVA 07 KP KAABLI VAHEL ÜHENDUSKOHT 1,0 OLEMASOLEVA JA ÜMBERTÕSTETAVA 41,00 MP KAABLI VAHEL 39,80 OLEMASOLEV SIDEKAABEL 2.3 ASENDADA ca 28m PIKKUSEL PLANEERITUD ÜHENDUS 2 78403:315:3060 LÕIGUL PeterburiUUE tee 4KAABLIGA 2.0 0.5 6.0 5k 1.0 0.4 0.5 0.5 VAREMPROJEKTEERITUD 1 0.4 0.5 5.0 1.0 0.5 LP SK1 TÄNAVAVALGUSTUSEGA (toide lülitus-jaotusseadmest LJS 906) 1 7k POS 3 VÄLISVALGUSTUSE TOIDE KRUNDILE PAIGALDATAVAST ALAJAAM NR 292 78403:315:0002 Peterburi tee 6a TINGMÄRGID PLAN. ALA PIIR TÄNAVAVALGUSTUSE SEADMETE PLANEERITUD SAJUVEE KANALISATSIOON PLANEERITUD SAJUVEE KANALISATSIOON PLAN. ALA PIIR VASTAVALT ALGATAMISE KORRALDUSELE PLANEERITUD REOVEE KANALISATSIOON KILBIST AS UTILITAS TALLINN PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSKAABEL PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSKAABEL PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON LP MP PLANEERITUD KÕRGEPINGEKAABEL POOLT KAVANDATAV PLANEERITUD MP KAABLIKORIDOR PLANEERITUD MP KAABLIKORIDOR PETERBURI TEE 4 JA 6 KATASTRIÜKSUSE PIIR 1 PLANEERITUD KAUGKÜTTETORU SOOJUSTORUSTIK (vt edasi 4k 78403:315:2190 Peterburi tee 4e KANALISATSIOON SUUNATAKSE "Soojustorustike põhimõtteline skeem") PLAN. KRUNDI PIIR PLANEERITUD VEETORUD ÜMBER PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSSE SÄILITATAV HOONE/NAABERHOONE 1k PLANEERITAV ÜHENDUSKOHT SOOJUSVÕRGUGA - OL.OL. AUTOLIIKLUSE ALA PLAN. RAUDTEE AS UTILITAS TALLINN HARGNEMISSÕLME TÄPSEM POOLT KAVANDATAV 6k PLAN. RAIL BALTIC RAUDTEE L=7 ASUKOHT JA LAHENDUS SOOJUSTORUSTIK LAHENDATAKSE PROJEKTEERIMISE 3 9,9m EHITAMISEL OLEV TRAMMITEE 78403:315:0238 KÄIGUS Peterburi tee T10 43,40 78403:315:2170 PLAN. TRAMMITEE LP K1 , 39,14 Peterburi tee 6 i=0, LP SK PLAN. SÕIDUTEE 43,40 2,0 007 40,76 PLAN. SÕIDUTEE RISTUMINE KERGLIIKLUSTEEGA 44,55 PLAN. ALLALASTUD ÄÄREKIVI 78403:315:1670 Peterburi tee 2h 7,5 40,20 k 1 k OL.OL. KERGLIIKLUSE ALA 3 78403:315:0236 Peterburi tee 14c PLAN. KERGLIIKLUSE ALA PLAN. PERROON 5k PLAN. PERROONI VÕIMALIK NIHUTAMISE ALA 10 4 PLAN. JALGRATTATEE HALJASALA LP T1 5 1k 13k PLAN. MAAPEALNE HOONESTUSALA 2k PLAN. MAA-ALUNE HOONESTUSALA 4,0 78403:315:1760 Peterburi tee 4d 2k PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS (nt 2) 78403:315:2020 Peterburi tee 2 5k PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT JA KORRUSELISUS (nt 5) PLAN. LÄBIKÄIK HOONE 1k VÕI 1-2k TASANDIL 0,01 4k i = TUNNEL m , 4k 5 249, 2 4,5 LP V1 L= 1 KRUNDI POS. NUMBER 25,5 LP T1 var 1 LP G1 LP T1 var 2 LP S1 SJ 6 SÕIDUKITE JUURDEPÄÄS KRUNDILE Pos 16 ja pos 17 on lubatud sõidukite juurdepääs ainult LP MP teenindavale transpordile 4k LP SK2 2,0 38,90 SJ 2,0 2,0 JALAKÄIJATE PÄÄS HOONESSE T1 LP MP 37,70 28,5 PLAN. PANDUS 5,0 LP T1 0,5 4k PLAN. TUGIMÜÜR 1,0 2 1,0 1,0 P5 PARKIMISKOHTADE ARV (nt 5) 13k 1,0 78403:315:2100 SIDEKAABLI ÜMBERTÕSTMINE Ülemiste tee 5 4k LP S1 4k PLAN. KÕRGHALJASTUS PLAN. MADALHALJASTUS PLANEERITUD ÜHENDUS LP G1 ALATES SIDEKAEVUST nr 15543A OLEMASOLEVA OLEMASOLEV II KLASSI PUU KUNI SIDEKAEVUNI 15547 LP V1 TÄNAVAVALGUSTUSEGA OLEMASOLEV III KLASSI PUU eskalaator 13k OLEMASOLEV IV KLASSI PUU PLANEERITAV ÜHENDUSKOHT 5,0 GAASITORUGA - HARGNEMISSÕLME LP K1 LIKVIDEERITAV III KLASSI PUU 5,0 LP K2 lift TÄPSEM ASUKOHT JA LAHENDUS ator LIKVIDEERITAV IV KLASSI PUU 9,5 LAHENDATAKSE PROJEKTEERIMISE KÄIGUS eska la 13k VAREM LIKVIDEERITUD PUU JA PÕÕSAS LIKVIDEERITAV OBJEKT SJ 2,0 PLANEERITUD ÜHENDUS 37,93 LP T1 37,20 SIDEKANALISATSIOONIGA 36,29 PLANEERITUD ÜHENDUS 35,40 PLAN. VEETORUSTIK 2k 30,0 VAREMPROJEKTEERITUD LP K2 37,79 PLAN. REOVEE KANALISATSIOON TÄNAVAVALGUSTUSEGA (toide 36,00 R20,0 8,0 LP K1 lülitus-jaotusseadmest LJS 906) PLAN. REOVEEKANALISATSIOONI PUMPLA 4k 8,0 2,0 LP MP L=34,8 m, i=0,01 7 PLAN. REOVEE SURVEKANALISATSIOON 7,5 LP S1 37,20 35,64 PLAN. SAJUVEE KANALISATSIOON LP G1 8 VAREMPROJ. SAJUVEE KANALISATSIOON 2k ÜHENDUSKOHT 44,39 PLAN. SAJUVEEKANALISATSIOONI PUMPLA 8,0 OLEMASOLEVA JA ÜHENDUSKOHT 36,10 PLAN. SAJUVEE SURVEKANALISATSIOON 78403:315:0151 11 ÜMBERTÕSTETAVA OLEMASOLEVA JA LP-2 K2 Ülemiste tee 4k MP KAABLI VAHEL ÜMBERTÕSTETAVA MP KAABLI VAHEL PLAN. SAJUVEE ÜHTLUSTUSMAHUTI VÕIMALIK ASUKOHT PLAN. TULETÕRJEHÜDRANT LIKVIDEERITAV TORU 12 2k PLAN. GAASITORUSTIK AS UTILITAS TALLINN POOLT KAVANDATAV KAUGKÜTTETORUSTIK 4k PLAN. KAUGKÜTTETORUSTIK PLAN. KAUGKÜTTETORUSTIKU VAR.1 JA VAR.2 - VALIK TEHAKSE PROJEKTEERIMISE STAADIUMIS PLAN. SIDEKANALISATSIOON 13 2k VAREMPROJ. SIDEKANALISATSIOON (vastavalt K-Projekt AS tööle nr 09146) 4k PLAN. MADALPINGE KAABLIKORIDOR PLAN. TÄNAVAVALGUSTUSE KAABLIKORIDOR 14 78403:315:0185 Suur-Sõjamäe tänav T11 VAREMPROJ. TÄNAVAVALGUSTUSE KAABLIKORIDOR (vastavalt K-Projekt AS tööle nr 09146) 2k PLAN. KÕRGEPINGE KAABLIKORIDOR 30,0 4k 78403:315:0106 PLAN. ELEKTRI-MÕÕTEKILP Suur-Sõjamäe tänav T2 78403:315:0097 LIKVIDEERITAV MADALPINGE ÕHULIIN Suur-Sõjamäe tänav T1 OL.OL. VEETORU OL.OL. REOVEE KANALISATSIOON 5,0 eskalaator 9 OL.OL. SAJUVEE KANALISATSIOON OL.OL. DREENITORU ÜMBERTÕSTETAV SIDEKAABEL eska ALATES KAEVUST 15511 KUNI OL.OL. SOOJATORU ÜMBERTÕSTETAV SIDEKAABEL lift KAEVUNI 15512 ALATES KAEVUST 15511 KUNI OL.OL. GAASITORU la KAEVUNI 15512 ator OL.OL. SIDEKANALISATSIOON 78403:315:2840 PLANEERITAV ÜHENDUSKOHT Suur-Sõjamäe tn 6a OLMEVEEVARUSTUSEGA 78403:314:04400 OL.OL. SIDEKAABEL tn, 8a Suur-Sõjamäe 5 78403:315:0034 OL.OL. MADALPINGEKAABEL 78403:315:0191 Lõõtsa tn 2 // Suur-Sõjamäe tn 10b Keevise tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 10a OL.OL. KÕRGEPINGEKAABEL VÕIMALIK SOOJUSTORUSTIKU JÄTKAMISKOHT PIIRKONNA TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA VARUSATMISEKS PARKING HOUSE PARKIMISMAJA/ TAMPONEERITUD PUURKAEV (kaitsetsoon 1m) 78403:315:0141 648 P Keevise tn 2 // Suur-Sõjamäe tn 10 PLAN. KANALISATSIOONIPUMPLA KUJA (20 m) 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Osaühing Reaalprojekt novembris 2014, töö nr RB-GD-14(RB-GD-11). 2. Tehnovõrkude ja liitumispunktide lahendus on põhimõtteline, täpsustusb projekteerimise staadiumis. 20 P 3. Raudtee kaitsevöönd on kajastatud Detailplaneeirngu lisades - Lisa 8 "Tugiplaan". Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht/koostaja Lennuki tn 22 Ingrid Saaroja Tehnilise Järelvalve Amet Tallinn Tallinn 10145 Töö nimetus Koordinaator „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, Jaanus Aavik keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning tel 740 9800 raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ [email protected] Kuupäev 02.05.2017 Joonis Tehnovõrkude koondplaan Töö nr 1894/13 Mõõt 1:500 Joonise nr 3 1 Ülemiste ühisterminali detailplaneering Töö nr 1894/13 Tallinn 2017 Ingrid Saaroja Projektijuht-planeerija Jaanus Aavik Koordinaator 2 Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine Ülemiste ühisterminali detailplaneering SELETUSKIRI OÜ Hendrikson & Ko Lennuki tn 22, Tallinn www.hendrikson.ee Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest. 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5 1. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ............................................ 5 2. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .......................... 5 3. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS ........................................................ 6 3.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus ................................................................... 7 3.2. Hoonestusala ja hoone paiknemine ning suuruse kavandamise põhimõtted ..... 9 3.3. Hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuse koormusnäitajad ............. 10 3.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................. 11 3.5. Mürauuringu tulemused ............................................................................... 12 3.6. Insolatsiooniuuringu tulemused .................................................................... 12 3.7. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ................................... 12 3.8. Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted .. 14 3.9. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted ....................................................... 19 3.10. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ..................................................... 21 3.11. Kehtivad ja planeeritud kitsendused .......................................................... 21 3.12. Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele . 21 3.13. Vastavus algatamise korralduses esitatud lisanõuetele ............................. 22 3.14. Muudatused võrreldes eskiislahendusega ja avalikul arutelul tehtud ettepanekutega arvestamine .................................................................................. 24 3.15. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele 24 3.16. Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele ................................ 25 4. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS .................................................. 27 4.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................ 27 4.2. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks............................................................. 27 4.3. Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks ....................................... 30 B – JOONISED ......................................................................................................... 33 1. Asukohaskeem 2. Põhijoonis M 1 : 1 000 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1 : 500 4. Liiklusskeem M 1 : 1 000 4 …  5 A – SELETUSKIRI 1. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritav maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tänava vahelisel alal, Ülemiste raudteejaama piirkonnas. Planeeritavast alast lõunas asuv Suur-Sõjamäe tänav eraldab ala Ülemiste City ärilinnakust, mille naabruses asub ka Ülemiste keskus. Lääne poolt siseneb alale Ülemiste tänav, mille ääres paikneb ka ehitamisel olev kaubanduskeskus Moekombinaat. Idas külgneb planeeringuala olemasolevate elamu- ja ärimaa kinnistutega ning põhjas Peterburi teega, millest teisele poole jääb stalinistliku klassitsismi stiilis elamuala, kus on ka äri- ja sotsiaalpindu. Planeeringualale kogu ulatuses jääb Peterburi tee 4d kinnistu ja kolm reformimata riigimaad (suurusega 242 m², 3366 m² ja 132 m²). Osaliselst jäävad planeeritavale alale veel Ülemiste tee T2, Peterburi tee 2, Ülemiste tee 5, Ülemiste tee, Ülemiste raudteejaama ja Peterburi tee T10 kinnistud. Planeeritava maa-ala suurus on kokku ca 8,58 ha. 2. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ülemiste ühisterminali detailplaneering on osa suuremast projektist - „Rail Baltic 1435mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ . Tallinna Ülemiste reisiterminal on Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega liinide reisijateveo lõppjaam, millega integreeritakse riigisiseste ja rahvusvaheliste 1520 mm rööpmelaiusega reisijateveo liinid Ülemiste vahejaamas. Detailplaneeringu eesmärk on maaüksuste jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel vajalike äri- ja transpordimaa ning üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntide moodustamine ning ehitusõiguse määramine Rail Baltic reisiterminali lõppjaama, Ülemiste ühisterminali ja ärihoonete ehitamiseks ning sellega seonduva linnaruumi kujundamine. Lisaks lahendatakse piirkonna haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted. Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärgid on:  Kvaliteetse, inimmõõtmelise ning erinevate kasutaj ate vajadustele vastava linnakeskkonna loomine.  6  Mugavate juurdepääsude ning hea ühenduse tagamine olemasolevate ning perspektiivsete liikumisteede ning sõlmpunktide vahel.  Tervikliku tänavaruumi loomine, kus on loogiline liikumisteede hierarhia ja sujuv liikluskorraldus.  Säästvate liikumisviiside tähtsustamine.  Toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine. 3. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS Planeeringulahendus tugineb 2014 a Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatud Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võidutööl. Ideekonkursi parimaks lahenduseks tunnistati ideekavand nimega „Tagasi″ (skeem 1), mille autoriteks on arhitektibüroo 3+1 (Osaühing Kolm Pluss Üks) arhitektid koosseisus Gert Guriev, Markus Kaasik, Riin Kersalu, Kerstin Kivila, Taavi Lõoke, Mihkel Meriste, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Ilmar Valdur. Skeem 1. Ülemiste arhitektuurse ideekonkursi võidutöö nimega „Tagasi″ . Võidutöö kohaselt on Rail Balticu terminalihoone paigutatud rööbaste kohale, kust on parim ülevaade perroonidel toimuvast ning rongide ja inimeste liikumine pakub ootavatele inimestele pidevat vaatemängu. Raudteed markeerivad elektriliine kandvad fermid on jaama kohal paisunud ning hõlmanud enda alla terve terminali, tekitades nende alla uue imaginaarse ruumi. Rongijaama markeerivad raamid jätkavad raudtee infrastruktuuri motiivi. Raudtee kohal olevate fermide rütm tiheneb jaamale lähenedes ja kumuleerub terminali ümber. Fermide teljevahe muutumine on seotud rongi jõudmise ja aeglustamisega jaama saabudes. Terminalihoone sopid, nn ootamise ja paigalseisu alad, on koondatud perroonidega paralleelsetesse mahtudesse, mis jätab liikumiskoridorid vabaks ning avab peatuvatele inimestele vaate liikuvatele rongidele. Saabuvailt rongidelt tulevate ja väljuvaile minevate inimeste liiklus on koondatud terminali erinevatele pooltele, mis on logistiliselt mõistlik ning ummikuid vähendav lahendus.  7 Linnaruumiliselt oluliseks elemendiks on kogu piirkonda ühtseks tervikuks siduv linnaväljak, mis loob visuaalse silla Peterburi teelt raudteele ning perspektiivis sealt edasi Ülemiste city-sse. Platsi servas olevate hoonete esimese korruse aktiivne perimeeter ja logistilised sõlmpunktid mõjutavad platsi servi. Erinevad transpordiliigid - bussid, taksod, läbisõidu-bussid, autode ajutine peatumine - on koondatud alumise platsi perimeetrisse. Ideekonkursi järel on planeeringulahendust koostöös võidutöö autoritega edasi arendatud. Ühisterminal on üldplaneeringuga antud asukohta ette nähtud, seega on käsitletud peamiselt hoonestuslahenduse kujunemist. Planeeringulahenduse väljatöötamisel maketeeriti ja mudeldati läbi erinevaid tüpoloogiaid ja mahulisi lahendusi, kuid arvestades asukoh ta planeeritava raudteejaama, võimaliku bussijaama, ehitatava kaubanduskeskuse, linnaväljaku ja olemasolevate korterelamute naabrusega oli kõige paremini konteksti arvestavaks käesolev lahendus. Käesolev lahendus on saanud valituks seetõttu, et see võimal dab planeeringuala ja selle naaberalade erinevate funktsioonide koos toimimise parimal võimalikul viisil. Samas on antud lahendus väärikas ja silmapaistev, et kanda välja selle a la tähtsust olulise sõlmpunktina, kustkaudu hakkab liikuma suur osa inimestest kes tulevikus Tallinna külastavad - saabuvad siia rongiga, bussiga või lennukiga (lennujaamast jalgsi või trammiga tulles kulgeb teekond läbi planeeritava ala). Et lahendus oleks piisavalt väärikas, on vajalik kavandada hooned silmapaistvad ja mõjusad. Kuna ala kõrval paikneb ehitatav kaubanduskeskus Moekombinaat ja teiselpool raudteed on Ülemiste City olemasolevad 10 -korruselised hooned ning planeeritud 13-korruselised hooned, siis on planeeringuala hoonestuse mõjususe saavutamiseks vajalik seda arvesse võtta. Sellest tulenevalt on otstarbekas planeerida kuni 13-korruseline hoonestus planeeringuala Ülemiste City poolesesse serva ning Peterburi tee äärde Moekombinaadi kaubanduskeskusega võrreldav kõrgus. Selleks, et planeeritud hoonestus oleks õhulisem ja s obituks paremini ka naabruses olevate elamutega on hoonete kõrgemad mahud ette nähtud vahelduma ma dalmatega, mis võimaldab rohkem päikesevalguse levikut maapinnale. Samal põhjusel on pos 3 planeeritud hoone kõrgemad mahud ette nähtud lisaks vähenema astmeliselt lõuna suunas. Samuti on arvesse võetud naabruses olevat elamu sihtotstarvet, millega paremaks suhestumiseks on ka naaberkrundile (pos 3) ette nähtu d osaliselt elamu sihtotstarve: eluruumid on ette nähtud pos 3 hoone ülemistele korrustele ning sissepääsud korteritesse ida poolt. Selle tulemusena tekib planeeritud ja olemasolevate hoonete vahele rahulikum siseõu, mis on planeeritud hoonega eraldatud suuremast tänavamürast ja linnaväljaku saginast. Äripindade juurdepääsud on ette nähtud linnaväljaku poole. Ühisterminali arhitektuurivõistluse žürii on nii terminali kui linnaväljaku osas selle parimaks lahenduseks valinud ning korterelamute kvartali eraldamise linnaväljakust äri - ja eluhoonega. 3.1. PLANEERITUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS Planeeringuga on ette nähtud olemasolevate kinnistute ümberkruntimine ning reformimata riigimaatükkide liitmine moodustatavate kruntide koosseisu. Planeeritav krundijaotus, kruntide suurused ja nende moodustumine ajutistest kruntidest, on toodud joonisel nr 2 – „Põhijoonis“. 8 Pos 1 krunt kavandatakse linnatänavaks (L 100%), mis külgneb planeeritud väljakuga, ning kuhu on kavandatud trammitee, trammipeatus ning kergliiklustee. Pos 2 krunt on eraldatud olemasoleva trammitee jaoks ning selle sihtotstarbeks on määratud transpordimaa (L 100%). Pos 3 krunt on määratud 70% ulatuses ärimaaks ja 30% osas korterelamumaaks, kuhu on ette nähtud ehitusõigus büroohoonele, mille ülemistel korrustel paiknevad korterid. Krunt on planeeritud külgnema naaberalaga, kus paiknevad korterelamud , sest selliselt moodustub planeeritud hoone idaküljele ühtne õueala, mida saavad kasutada ümberkaudsetes hoonetes elavad inimesed (selles osas varem olnud transpordimaa on viidud hoone lääneküljele (pos 1 ja pos 10), kuhu on ette nähtud aktiivsema liiklusega ala ning mille suunas on avatud hoone äripinnad). Pos 3 planeeritud hoone idaküljele on ette nähtud kergliiklustee juurdepääsuks hoonesse planeeritud korteritele ning ühtlasi nähakse sinna ette läbipääs avalikkusele. Pos 4 krundi moodustab üldkasutatav maa (Üm 100%), kuhu on ette nähtud haljasala. Pos 5 krunt kavandatakse transpordimaana linnatänavaks (L 100%). Krunt määratakse avalikku kasutusse, kuna sealtkaudu on ette nähtud ühistranspordi pääs krundile pos 7 ja selat läbi tunneli teisele poole Suur-Sõjamäe tänavat. Lisaks on krundile pos 5 ette nähtud linnaliinide bussipeatus ning kergliiklustee, mis viib ida suunas Peterburi teele (samas suunas võimalik perspektiivselt ka sõidukite läbipääs Peterburi teele). Pos 6 krundile on kavandatud perspektiivne bussij aama ala koos hoonestusega, mille ülemistele korrustele on ette nähtud äripinnad (Ä 100%). Pos 7 krunt kavandatakse transpordimaana linnatänavaks (L 100%). Krunt määratakse avalikku kasutusse, kuna sealtkaudu on ette nähtud ühistranspordi pääs läbi tunneli teisele poole Suur-Sõjamäe tänavat. Pos 8 krunt kavandatakse ärimaaks (Ä 100%), kuhu on planeeritud üle raudteede ulatuv reisiterminal. Pos 9 krunt moodustatakse reformimata riigimaast, mis liidetakse hiljem munitsipaalomandis oleva Suur-Sõjamäe tänav T2 kinnistuga (L 100%). Pos 10 krunt on ette nähtud avaliku linnaväljaku ja terminali visuaalse väravana. Väljaku alla on planeeritud maa-alune parkla ja sellest tulenevalt on krundi sihtotstarbeks määratud äri- ja transpordimaa (Ä 50%; L 50%). Pos 11 krunt moodustub olemasolevast Ülemiste tee kinnistust, mille piire vähesel määral Ülemiste raudteejaama kinnistuga piirnevas osas muudetakse, selle sihtotstarbeks jääb endiselt L 100%. Pos 12 krunt kavandatakse transpordimaana raudteemaaks (L 100%), kuhu on planeeritud perroonid ja rööpmed uue Eesti Raudtee 1520 mm raudtee tarvis. Samuti on alale kavandatud liiklusmaa funktsiooniga rajatised: kergliiklustunnel, liftid, trepid jms. Selle kohale on kavandatud üleehitusservituudiga reisiterminali ehitus. Pos 13 krunt kavandatakse transpordimaana raudteemaaks (L 100%), kuhu on planeeritud perroonid ja rööpmed uue Rail Baltic 1435 mm raudtee tarvis. Samuti on alale kavandatud liiklusmaa funktsiooniga rajatised: kergliiklustunnel, liftid, trepid jms. Selle kohale on kavandatud üleehitusservituudiga reisiterminali ehitus. Pos 14 krunt kavandatakse transpordimaaks (L 100%), kuhu on ette nähtud bussipeatuse asukoht. Pos 15 ja pos 16 krundid on jääkkrundid, mis jäävad alles Ülemiste raudteejaama kinnistust, pärast pos 12, 13 ja 14 eraldamist.  9 3.2. HOONESTUSALA JA HOONE PAIKNEMINE NING SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu lahendusega antakse ehitusõigus krundile pos 3 kuni 7 -korruselise, kahe maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks. Hoone on paigutatud põhja- lõunasuunaliselt olemasoleva korterelamute ala ja planeeritava linnaväljaku vahele, mis moodustab eraldava barjääri tegusa väljaku ja rahulikuma elamuala vahel. Hoone on liigendatud selliselt, et kõrgemad mahud vahelduvad madalamatega. Kõrgemate mahtude korruselisus on ette nähtud vähenema astmeliselt lõuna suunas, mis võimaldab pääseda suuremal hulgal päikesevalgusel naaberaladele. Hoone põhjapoolne ots on ette nähtud konsoolsena, mis jätab tänava tasapinnale piisavalt avara liikumisruumi (ca 15 m) trammitee ja hoone esimese korruse mahu vahele. Krundile pos 6 on ette nähtud kuni 13-korruseline, kuni kahe maa-aluse korrusega hoonestus. Alumistele korrustele on ette nähtud bussijaam ning ülemistele korrustele äri- ja büroopinnad. Hoone 13-korruselised osad on planeeritud eraldiseisvate mahtudena, mille pikemad küljed paiknevad põhja-lõunasuunaliselt. Selliselt on võimalik säilitada võimalikult suures ulatuses päikesevalgust alast põhja suunas. Krundile pos 8 on ette nähtud ehitusõigus reisiterminali hoone rajamiseks perroonide kohale. Reisiterminali hoone paikneb raudtee ja Suur-Sõjamäe tänava kohal kuni 4-korruseliste mahtudena, mida liigendavad kuni 2-korruselised perroonile ja maapinnale ulatuvad hoonemahud, mis on perroonide kohal paiknevale hoonele juurdepääsudeks. Planeeritud terminalihoonesse on ette nähtud juurdepääsud lisaks Peterburi maantee kui ka Suur-Sõjamäe tänava poolt. Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on Peterburi tee 2 kinnistu hoonestuse maksimaa lne lubatud absoluutkõrgus 75 m. Olemasoleva Peterburi tee äärse hoonestuse (Peterburi tee 4, 2F) ja ehitatava kaubanduskeskuse (Peterburi tee 2) kõrgustega harmoniseerumiseks on planeeritud linnaväljaku kõrvale, Peterburi tee serva, ettenähtud hoonemaht madalam – maksimaalse absoluutkõrgusega 69,4 m. Lisaks kahaneb raudtee suunal planeeritud äri- ja eluhoone kõrgus astmeliselt, vähendades sellega hoone kõrguslikku tervikmõju. Hoone on kavandatud liigendatud blokkidena, kus suurim kõrgus (abs) 69,4 m on vaid väikesel osal hoonest. Planeeringuga määratakse järgmine ehitusõigus: Lubatud ehitisealune pind Korruselisus m.p (m²) m.a (m²) üleehitus- allaehitus- Hoonete Hoone m.p m.a kokku servituudi alal kokku servituudi alal arv krundil kõrgus Krundi teistel kruntidel teistel kruntidel (hoone + maa- pos nr abi-hoone) pinnast 1 - - - - - - - - 2 - - - - - - - - 3 3580 110* 3560 - 1 25 7 -2 4 - - - - - - - - 5 - - - - - - - - 6 7030 155** 12195 - 3 45 13 -2 7 - - - - - - - - 8 3820 3210*** 6825 6060**** 1 15 4 -1 9 - - - - - - - - 10 - - - - - - - -  10 11 - - - - - - - - 12 - - - - - - - - 13 - - - - - - - - 14 - - - - - - - - 15 - - - - - - - - 16 - - - - - - - - Märkused: m.p - maapealne korruselisus ning hoonealune pind m.a - maa-alune korruselisus ning hoonealune pind * Paikneb üleehitusservituudi alal pos 10 krundil. ** Paikneb üleehitusservituudi alal pos 5 krundil. *** Paikneb üleehitusservituudi alal pos 12 krundil (1310 m²), pos 13 krundil (760 m²), pos 6 krundil (225 m²), Suur-Sõjamäe tänav T11 kinnistul (35 m²) ja Suur-Sõjamäe tänav T2 kinnistul (545 m²), Suur-Sõjamäe tn 8a kinnistul (250 m²) ja Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistul (85 m²). **** Paikneb allaehitusservituudi alal pos 12 krundil (3130 m²), pos 13 krundil (1970 m²) ja Suur-Sõjamäe tn T2 kinnistul (955 m²). 3.3. HOONE KASUTUSOTSTARBED NING HOONE JA MAAÜKSUSE KOORMUSNÄITAJAD Krundile pos 3 on ette nähtud äri- ja eluhoone. Elukondlik funktsioon tagab ala mitmekesisuse ja atraktiivsuse ning kasutuse kõigil nädalapäevadel ööpäevaringselt. Üksnes büroopindade kavandamine tähendaks, et linnaväljaku äärne h oonestus oleks aktiivses kasutuses äripäeviti tööajal, muul ajal oleks kasutuses küll Ühisterminal, kuid linnaväljaku äärses hoonestuses ei toimuks tegevust. Kuna planeeritava alaga piirnevad juba olemasolevad elukondlikud hooned, siis puudub oht et elukon dlik funktsioon tekiks puhtalt ärifunktsiooniga ümbritsetud alale. Krundile pos 3 planeeritud hoonestuse ning Peterburi 4 ning 6 asuvate elumajade vahele on ette nähtud kergliiklustee ning haljastus, mis samuti eeldab vähemalt osaliselt olemasolevatele hoo netele sarnast funktsiooni. Antud detailplaneeringu lahendusega lubatud planeeringuala hoonestustihedus (suletud brutopinna m² / planeeritud kruntide pindala m²) on 1,01. Krundi pos 3 hoonestustihedus on 2,78 ja krundi pos 6 hoonestustiheduseks on 4,60 ning krundi pos 8 hoonestustiheduseks on 4,87 (kuna sellele kavandatud hoone maht ulatub üleehitusservituudiga üle raudteede ja üle Suur -Sõjamäe tänava). Planeeritavate kruntide hoonestustihedus: Plan krundi planeeringualale Krundi jääva osa suurus pos nr Brutopind (m²) Hoonestustihedus 1 - 5828 - 2 - 593 - 3 13210 4760 2,78 4 - 1468 - 5 - 7249 - 6 56085 12196 4,60  11 7 - 4601 - 8 8140 1670 4,87 9 - 132 - 10 - 4275 - 11 - 3245 - 12 - 13935 - 13 - 9044 - 14 - 263 - 15 - 5605 - 16 - 2120 - 77435 76987 1,01 Antud alal on arvesse võetud hoonestustihedus kõigi planeeritud kruntide kohta, kuna planeeritav ala hõlmab endas palju teid , raudteid ja platse, mis lähevad avalikku kasutusse ning kuhu hoonestust rajada ei saa. Sellest tulenevalt on kogu ala hoonestus koondatud kolmele kinnistule (nt üle raudteede ulatuva reisiterminali hoonestusõigus , on antud krundile pos 8). Hoonestustiheduse vastavus Lasnamäe tööstusalade Üldplaneeringule on toodud ptk 3.11 „Kavandatu vastavus planeeritava ala ruumilise ala eesmärkidele“. 3.4. VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeeringuga kavandatakse maapinna vertikaali muutmist. Sademeteveed juhitakse kõvakattega pindadelt tänava maa-alal paiknevasse sademetevee kanalisatsiooni. Haljastatud aladel immutatakse sademevesi pinnasesse. Vertikaalplaneeringu ja sademevee ärajuhtimise lahendused täpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus. Skeem 2. Illustratiivne vertikaalplaneerimise skeem.  12 NB! Helesinised numbrid näitavad abs. kõrgust tõstetud tasapinnal , milleks on jalakäijate sild üle planeeritud tänava ning terminali hoone tasapind, mis ulatub üle raudtee . 3.5. MÜRAUURINGU TULEMUSED Detailplaneeringu lisades on esitatud dokumendi „Rail Baltic maakonnaplaneeringu KSH aruanne. Lisa V – Müra ja vibratsiooni hindamine“ kokkuvõte „Mürahinnang Ülemiste Ühisterminali detailplaneeringu osas“ (vt lisa 5). Vastavalt nimetatud uuringule, jääb hoonestusalade summaarne (erinevat e liiklusmüra allikate poolt põhjustatud) müratase valdavalt vahemikku 65-70 dB päeval ja 55-60 dB öösel, vahetult teeäärsetel aladel võib kohati ka pisut kõrgem müratase esineda. Planeeritud ala ja planeeritud hooned (valdavalt ärihooned ning bussi- ja raudteejaam) ei ole suure müratundlikkusega ning sobivad antud piirkonda. Alale on ette nähtud ka korterid, mis paiknevad ala siseselt väiksema mürafooniga piirkonnas. Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata heade akustiliste tingimuste tagamisele siseruumides. Elu- ja kontoriruumide projekteerimisel tuleb arvestada Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” ning rajada nõuetekohane välispiirde ühisisolatsioon. Ärihoonete projekteerimisel tuleb järgida töökeskk onnale esitatavate tingimuste täitmist vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusele nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord“. Müraleevendusmeetmed on toodud seletuskirjas ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. 3.6. INSOLATSIOONIUURINGU TULEMUSED Detailplaneeringu lisades on esitatud „Naabermajade insolatsioonianalüüs“ (vt lisa 8 „Insolatsioonianalüüs“). Selle tulemusena on jõutud järeldusele, et detailplanee ringus ettenähtud hoonestuse realiseerimise tulemusena säilib Peterburi tee 4 ja Peterburi tee 6 elamute kõigi korterite insolatsioon piisavana. Pos 3 krundile ettenähtud korterite insolatsioon i piisavuse ja Peterburi tee 4 ja Peterburi tee 6 majades olevate korterite insolatsiooni piisavuse tagamise nõuded on toodud ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. 3.7. HALJASTUSE RAJAMISE JA HEAKORRA TAGAMISE PÕHIMÕTTED Olulise tähtsusega kõrghaljastus planeeringu alal puudub. Haljastuse planeerimisel tuleb arvestada Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringus esitatud tänava - ja parkhaljastuse planeerimise põhimõtteid. Tänavapuudena kasutada lehtpuid. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringuga on siia piirkonda ette nähtud m inimaalne haljastusprotsent 15%. Üldplaneering lubab juhul, kui olemasoleva haljastuse osakaal ettevõtlusalal on väiksem kui 15% või haljastus puudub, kavandada põhjendatud juhul haljastuse osakaaluks vähem kui 15%. Planeeringuala olemasoleva haljastuse os akaal on 14,13%, mille puhul enamuses on tegemist hooldamata rohtukasvanud maaga. Puid kasvab ala piires vähe, kokku tuvastati dendroloogilise uuringu (vt Detailplaneeringu lisad – „Tugiplaan“ ja „Dendroloogiline uuring“) käigus 44 puittaime, mis jagunevad väärtusklasside vahel järgmiselt: väärtuslikud (II väärtusklass) – 2 (5%); 13 olulised (III väärtusklass) – 20 (45 %); väheväärtuslikud (IV väärtusklass) – 22 (50 %); Dendroloogilise uuringu aruandes on toodud, et p raegune haljastuse olukord Ülemiste ühisterminali alal on halb ning seal kasvab rohkesti väheväärtuslikke puid. Tegemist on alaga, kus kasvab nii kodumaiseid kui ka sissetoodud liike. Erinevaid taksoneid on kaksteist. II ja III väärtusklassi kuuluvad puud tuleb võimalusel säilitada. Isekasvanud pajud, paplid, vahtrad ja teised IV väärtusklassi määratud puud , mis on haljastuslikust seisukohast väheväärtuslikud, on soovitatav likvideerida. Kuna tegemist on planeeritava ühistranspordi sõlmega, siis erinevate liiklusvoogude ühendamise tulemusena suur osa maa-alast jääb teede ja platside alla. Seega ei ole võimalik planeeringus ette näha 15% haljastust. Haljastatavateks aladeks on planeeringus ette nähtud pos 3 planeeritud hoone idakülg, kuna see ala on hoone planeeritud elamufunktsiooni ühenduskoht olemasoleva elamualaga. Samuti on olemasoleva elamuala serva (pos 4) ette nähtud haljasala, mis mõjub puhv eralana elamupiirkonna ja bussijaama vahel. Mõlemale haljasalale on ette nähtud täiendava kõrghaljastuse istutamine. Lisaks on haljastatavad alad ette nähtud planeeritud teede servadesse. Planeeritud haljastuse osakaal on 10%. Detailplaneeringu lahenduses nähakse ette maksimaalselt 14 haljastusliku objekti likvideerimine, millest: - 11 on IV väärtusklassi puud - 2 on IV väärtusklassi põõsast - 1 on IV väärtusklassi viljapuu Asendusistutuse kohustus määratakse raieloal haljastuse ühikutes. Haljastuse ühikute hulk vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 tingimustele on 183. Likvideeritavad puud ja haljastuse ühikute arvutamine: Jrk Puu Liigi Ø Väärtus- Seisukorra Raiepõhjuse Haljastuse Takson Objekt nr nr koef. cm klass koefitsient koefitsient ühikuid 1 4 viirpuu - põõsas 3 IV - 0,7 - 2 5 viirpuu - põõsas 3 IV - 0,7 - 3 6 aedõunapuu - viljapuu 4 IV - 0,7 - 4 28 pappel 0,7 üksikpuu 140 IV 0,7 0,7 98 varem 5 30 pappel 0,7 2 puud 51 IV - - likvideeritud varem 6 31 pappel 0,7 üksikpuu 25 IV - - likvideeritud varem 7 32 pappel 0,7 üksikpuu 35 IV - - likvideeritud varem 8 33 pappel 0,7 üksikpuu 15 IV - - likvideeritud varem 9 34 pappel 0,7 üksikpuu 25 IV - - likvideeritud varem 10 35 pappel 0,7 üksikpuu 105 IV - - likvideeritud varem 11 36 pappel 0,7 3 puud 90 IV - - likvideeritud 12 37 pappel 0,7 üksikpuu 67 IV 0,7 0,7 47 13 43 pappel 0,7 üksikpuu 55 IV 0,7 0,7 39 varem 14 44 harilik vaher 1 üksikpuu 30 IV - - likvideeritud 183  14 JÄÄTMED Planeeritud ala jäätmete kogumine on lahendatud kruntide piires, sinna paigaldatavate jäätmekonteinerite baasil. Jäätmekonteinerid paigutada kõvakattelisele alusele varjatud kohta kinnistul (soovitatavalt jäätmemajja või katusealusesse) või hoonesse. Võimalikud asukohad on kajastatud joonisel nr 2 „Põhijoonis“. Jäätmed tuleb koguda kokku eelsorteeritult. Hoonealuse huumusmulla käitlemine peab vastama Tallinna Jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui Tallinna jäätmehoolduseeskirjast. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. (Vt ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“). KESKKONNASEISUND 2015 a läbi viidud Ülemiste ühisterminali maa-ala keskkonnaseisundi hinnangu (vt Seletuskirja lisad, lisa 6 „Ülemiste Ühisterminali maa-ala keskkonnaseisundi hinnang“) käigus visuaalset reostust ei tuvastatud. Kuid on toodud nõue, et Ülemiste ühisterminali rajamise järgmiste etappide käigus tuleb garaažid e lammutamisel ning täiendavate süvendus- ja ehitustööde teostamisel hinnata pinnasereostuse esinemist. (Vt ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“). 3.8. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUSKORRALDUSE JA PARKIMISE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED Teed ja parkimine ning kergliiklus on kajastatud joonisel nr 5 „Liiklusskeem“. Olulisema mõjuga liikumiste tuvastamiseks on läbi viidud uuring „Ülemiste transporditerminali liikuvusanalüüs“ (edaspidi „liikuvusanalüüs“) - vt Seletuskirja lisad, lisa 7. Sõidukite juurdepääsud planeeringualale on kavandatud Peterburi teelt ja Ülemiste teelt. Viimane kulgeb paralleelselt raudteekoridoriga ja saab alguse Peterburi teelt, kust on võimalik Ülemiste teele keerata mõlemalt suunalt (ida poolt lähenedes tunneli kaudu). Teine juurdepääsuvõimalus on ette nähtud Peterburi teelt Moekombinaadi kaubanduskeskuse ja perspektiivse linnaväljaku vahelt, kus mahapööramine Peterburi teelt on võimalik vaid parempöördel. Olemasolevat liikluslahendust arvestades saab mõlemal juhul terminali alalt Peterburi teele välja sõita nii parem- kui vasakpöördel. Trammitee on omaette rajal, ristudes ühel korral planeeritud sõiduteega ja jalakäijate alaga (nn Euroopa väljaku pikendus). Liikuvusanalüüsis tuuakse välja, et trammil peab kogu planeeringualal olema eesõigus jalgsi liikuja ees. Seetõttu peab jalgsi teekondade ja kogu väljaku ala olema jalgsi liikuja jaoks visuaalselt selgelt ja arusaadavalt trammiteest eristatav. Vaegnägijate jaoks on vaja peamiste jalgsiliikumisvoogude ristumiste kohal trammiteega helilist hoiatust, mis annab teada trammi lähenemisest. Trammitee olemasolev ümberpööramiskoht on planeeringus ette nähtud nihutada ida suunas, mis võimaldab luua paremad tingimused planeeritavale bussijaamale. Lisaks on trammitee jaoks planeeritud raudtee alla tunnel, kustkaudu hakkab toimuma lennujaama ja Ülemiste City suunaline trammiliiklus. T unnelisse on ette nähtud bussiliiklusele võimalus kasutada osaliselt trammirada, et võimaldada kiiremat ühendust kaugliinibussidele lõuna suunas. Kuna kaugliinibussidele on oluline teede läbilaskvus, siis on oluline tagada ühistranspordi prioriteet väljumisel planeeringualalt. Selleks on ette nähtud eraldi bussirajad väljumiseks planeeringualalt. 15 Terminali teenindavad linnaliini bussipeatused on ett e nähtud bussijaama põhjaküljele planeeritud tänava äärde ning trammipeatused jäävad praegusesse asukohta, planeeritud linnaväljaku kõrvale. Nagu on öeldud liikuvusanalüüsis, on Ülemiste City jalgsi ja rattaga ühendus läbi planeeringuala kõrge prioriteediga, et tagada tänased ja tuleviku säästva trans pordi vajadused Ülemiste City, Ülemiste keskuse ja Lennujaama ning kesklinna ja Lasnamäe vahel. Planeering näeb ette mitu perspektiivset kergliiklejate ja jalakäijate ühendust Ülemiste terminalist teisele poole raudteed, Ülemiste City-sse: olemasoleva maa-aluse tunneli, planeeritud kergliiklejate tunneli ning galeriiühendusena läbi Rail Baltic terminalihoone. Uue tunneli rajamisel tuleb silmas pidada et tunnel peab olema võimalikult otsene ja lai, mis oleks taju tav pigem väljaku jätkuna, kui tunnelina. Planeeritava ala parkimine on lahendatud järgnevalt: Normatiivsete parkimiskohtade kontrollarvutus vastavalt Tallinna Parkimise Arengukavale (linnakeskus/vahevöönd): Norm. Norm. Plan. p- Pos Bruto- p- p- kohtade nr pind kohtade kohtade arv arv arv kokku elamu 3963 kortereid: 40 44 1 25% suure külastajate arvuga: 2312 29 130 210 äri 9247 75% väikse külastajate arvuga: 6935 58 2 - - - - - - 3 - - - - - - 4 - - - - - - 5 - - - - - - 20% suure külastajate arvuga: 11217 140 6 äri 56085 514 413 80% väikse külastajate arvuga: 44868 374 2000 bussijaam (äri, suure külastajate arvuga): 25 25 7 - - - - - - raudtee terminal (äri, suure külastajate 8 äri 6000 75 75 - arvuga): 9 - - - - - - 10 - - - - - 210 11 - - - - - - 12 - - - - - - 13 - - - - - - 14 - - - - - - 15 - - - - - - 16 - - - - - - KOKKU: 744 833 KOKKU: (v.a. pos 3 hoone) 614 623 16 Bussijaama ja selle kohale planeeritud ärihoonestuse ligikaudseks parkimiskohtade vajaduseks on arvestatud 539 parkimiskohta. Reisiterminali ligikaudseks parkimiskohtade vajaduseks on arvestatud 75 parkimiskohta. Bussijaama ja reisiterminali parkimine on ette nähtud bussijaama krundile planeeritud parkimishoonesse (400 kohta), ning linnaväljaku alusesse parklasse (210 kohta). Lisaks on ette nähtud bussijaam a krundile 13 kohta lühiajaliseks parkimiseks. Pos 3 krundile planeeritud äri- ja eluhoone parkimisvajadus on arvestuslikult 130 kohta ning hoone alla kahele maa-alusele korrusele on planeeringus ette nähtud 210 parkimiskohta. Jalgrattaparklaid on kavandatud kahte liiki. Ajutiseks parkimiseks on terminali hoone juurde planeeritud parkimiskohad (jalgrattahoiuraamid), mis o n hästi valgustatud ja mugavas asukohas. Pikemaajaliseks parkimiseks planeeritakse varikatuse all autode parkimise alast eraldatud rattahoidla. Ligikaudne jalgratta parkimiskohtade vajadus on 100. Olemasolevate korterelamute (Peterburi tee 4, 6) kvartali s obivaks lõpetamiseks on äri/korterhoone tüpoloogia kujundatud selliselt, et kui linnaväljaku suunas avanevad peamised äride ja büroopindade sissepääsud ja aknad, siis elamute suunas uue hoone korterite sissepääsud. Selline lahendus annab võimaluse moodusta da turvaline ja hea keskkonnaga sisehoov. Insolatsiooni parandamiseks on vajalik ka planeeritud äri - ja eluhoone kõrguse astmeline kahanemine päikese suunal. RAUDTEE Uus Rail Baltic raudteetrass on kavandatud olemasoleva Ülemiste raudteejaama. Raudteemaa maadel, kuhu on ettenähtud Rail Baltic trass, paiknevad olemasolevad raudteerööpad ning perroonid. Ülemiste raudteejaama kinnistu (78403:314:0136) osa, mis on haaratud planeeringuala sisse, hõlmab endas ka olemasolevat rongipeatust perroonide ja juurdepääsuvõimalustega. Olemasolevas reisirongide peatuskohas peatuvad kõik ida- ja lõunasuunalised riigisisesed reisirongid . Rail Baltic perspektiivne trassikoridor on ettenähtud olemasolevate 1520 mm raudteerööbaste asukohta (paralleelselt planeeritava 1520 mm raudteega) Suur- Sõjamäe tänava poolsele küljele ruumivajadusega ~ 25 m kahele rööpmepaarile ja ooteplatvormile. Uute planeeritavate perroonide pikkus on ette nähtud 400 m ja laius 10 m. Vastavalt raudteetaristu tehnilistele parameetritele on võimalik paiguta da uus trass koos ooteplatvormiga paralleelselt kohalike rongide ooteplatvormidega olemasolevate ooteplatvormide piirkonnas. Seoses 1520 mm raudteede asukohtade muutmisega, ei ole olemasolevaid ooteplatvorme ja ühendusi olemasoleva jalakäijate tunneliga ne nde senises asukohas võimalik säilitada. Uue ja olemasoleva perrooni omava heline ühendamine täpsustatakse projekteerimise käigus. Kokku saab arvestada kolme uue perrooni kavandamiseks koos planeeritavate ja olemasolevate rööpmete ümberehitamisega raudteemaa laiuseks maksimaalselt kuni 50 m. Uutele raudteetrassidele vajaminev maa-ala on arvestatud Ülemiste raudteejaama kinnistule . Detailplaneeringuala piiri ettepaneku sisse ei ole arvestatud jaama sisenemiseks reserveeritavat raudteekoridori, mis hõ lmab Rail Baltic raudteerööpaid Eesti Raudtee kinnistul. Kokku peab olema tagatud jaama sisenemiseks ruumivajadus ~1200 m pikkusele sirgele raudteetrassile. Kavandatud ehitiste ehitamine raudteemaale eeldab olemasoleva raudteeinfrastruktuuri (sh kontaktvõrgu, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmete, ooteplatvormide ning tehnorajatiste) ja 1520 mm rööbasteede samaaegset ümberehitamist planeeringualal ja 17 ka väljapool planeeringuala. Vt täpsemalt ptk 4.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. PERROONIDE TEHNILISED PARAMEETRID Perroonide laiused sõltuvad sellest kas perroon paikneb kahe rööpme keskel või mõlema rööpme ääres. Keskse perrooni, kus rööpmed on mõlemal pool, minimaalne laius on 10 m ning juurdepääs perroonile paikneb platvormi keskel. Välisperrooni, mida teenindab üks rööpmepaar, minimaalne laius on 6 m. Ohutustsoon kõigile perroonidele, 0,5 m mõlemale poole, piki perrooni on arvestatud vastavalt 10 m ja 6 m laiuse perrooni sisse. Rail Baltic rööpmed - 1435 mm Perroonide arv: 1 Rööpmete arv: 2 RB reisirongi pikkus: 400 m Perrooni pikkus: min 400 m Igale perroonile on ette nähtud 2-3 sissepääsu - üks juurdepääs keskel, 1-2 ühepoolset juurdepääsu perroonide otstes. Reisijate hulgana on arvestatud ligikaudu 2x450 , ehk max 900 inimest samal ajal. Skeem 3. Rail Baltic perrooni ( ) ja rööpmete paiknemine. Skeem 4. Sissepääsu ala jaotus (trepi ja eskalaatori piirded lahendatakse vastava (trepi ja eskalaatori) ala piires). Kesksel juurdepääsul on trepid kahele poole. Ühele poole ette näha ainult trepp (laiusega 4 m) ja teisele poole trepp (laiusega 2,5 m) ja eskalaator. Sissepääsu keskel peab olema lift piiratud liikumisvõimalustega inimestele ning eskalaator üles /alla või vähemalt üles (skeem 4). Lisaks on perroonidele planeeritud ühepoolsed juurdepääsud otstes. Näha ette vaid trepp (3.5 m) või trepp (2 m) ja eskalaator. Perroonide laiuseks on ette nähtud 10 m. Asukohast tingitud ruumipuuduse tõttu on kavandatud minimaalse laiusega perroonid, mille tulemusena perroonide laiust keskelt enam vähendada ei saa. Perrooni laius kitseneb vasakus otsas 1 m võrra, st laius otsas on 9 m. Olemasolevad rööpmed - 1520 mm Perroonide arv: 2 Rööpmete arv: 2 18 Perrooni pikkus: min 400 m Skeem 5. 1520 mm laiusega rööpmed Ülemiste jaamas - keskne ja väline nn Moskva perroon ( ). Planeeritud on 1-2 sissepääsu perroonile, trepid asuvad kahel pool ning lisaks on lift piiratud liikumisvõimalustega inimestele. Reisijate hulgana on arvestatud ligikaudu 2x400 so max 800 inimest samal ajal. Keskse perrooni laius on ette nähtud 10 m. Ruumipuuduse tõttu perrooni laiust keskelt enam vähendada ei saa. Perrooni laius kitseneb mõlemas otsas. Laius otstes on vasakul 7,1 m ja paremal 9,32 m. Välisperrooni minimaalne laius on 6 m.  19 3.9. TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus kajastub joonisel nr 3 „Tehnovõrkude koondplaan“. VESI- JA KANALISATSIOON Planeeritud ala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamise aluseks on AKTS IASELTS TALLINNA VESI poolt 13.09.16 väljastatud tehnilised tingimused nr PR/ 1645498-1. Planeeringuala olmevesi (250 m3/d) on lahendatud Peterburi tee d500mm ja Suur-Sõjamäe d500mm veetorustike baasil. Rajatava veetoru kogupikkus on ca 670 m, täpsed mahud määratakse ehitusprojektiga. Välis- ja sisetulekustutusvee (35 l/s) tagamiseks ühendatakse Peterburi tee d500mm ja Suur-Sõjamäe d500mm veetorud läbi planeeringuala, m illele on ette nähtud hüdrandid. Uue veetoru läbimõõt täpsustub järgmistes projekteerimisstaadiumites . Piirkonnas on tagatud vabasurve 240 kPa. Reovee kanaliseerimisel on eelvooluks Majaka tänava d500mm reoveekanalisatsioon . Täiendavate reoveekoguste suunamiseks Majaka tänava reoveesüsteemi, on ette nähtud Pae tänava de450mm sademeveetoru ümberühendamine Peterbur i tee de 800mm sademeveetorusse. Pae tänava sademeveetoru on võimalik ümber ühendada pärast Kadrioru pargi sademeveesüsteemi läbilaskevõime suurendamist. Planeeritavate kruntide pos 6 ja pos 8 reovee suunamiseks Majaka tänava reoveesüsteemi on ette nähtud reovee pumpla krundile pos 7. Planeeringuala sadevete (ca 485 l/s) eelvooluks on Peterburi tee de800mm sademeveekanalisatsioon. Madalamate alade sademevee suunamiseks Peterburi tee sademeveekanalisatsiooni on ette nähtud sademeveepumpla krundile pos 7. Planeeringualalt on võimalik sajuvett kanaliseerida pärast Kadrioru pargi sademeveesüsteemi läbilaskevõime suurendamis t. Sademevee pealevool ühiskanalisatsiooni on ette nähtud ühtlustada planeeritud kruntide piires. Planeeringus on ette nähtud võimalikud asukohad sademevee ühtlustusmahutitele. Ühtlustamise meetmed ja vooluhulgad täpsustuvad järgmistes projekteerimisstaadiumites. (Vt. ptk 4.3 „Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks“ .) Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsiooniühendused likvideeritakse eelvoolust hargnemisel, tänaval. ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 9.07.2015 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 232609. Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime on 1500 kW. Planeeritavate hoonete elektrivarustus on lahendatud rekonstrue eritava alajaama nr 292 baasil (asukoht Peterburi tee 4e). Ühenduskoht elektriga on alajaama 0,4 kV jaotusseadmes. Liitumispunktid on ette nähtud planeeritud kruntide piirile. 20 TÄNAVAVALGUSTUS Tänavavalgustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna tänavavalgustuse 02.09.2016 a tehnilistele tingimustele nr 128. Planeeritavatele tänavatele ette nähtud tänavavalgustuse toide on kavandatud lülitus-jaotusseadmest LJS 906. Pos 3 avaliku kasutusega kergliiklustee tänavavalgustuse toide on ette nähtud krundile paigaldatavast tänavavalgustuse seadmete kilbist. Olemasolevad planeeritud objektide alla jäävad tänavavalgustuse mastid ja toiteliinid on ette nähtud demonteerida. Planeeritud tänavate kruntidele jäävad olemasolevad tänavavalgustuse liinid ühendatakse ümber LJS 906 toitele. SIDEVARUSTUS Sidevarustus lahendatakse AS Eesti Telekom (praeguse nimega Telia Eesti AS) telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 27216535. Planeeritavale hoonestusele nähakse ette sidekanalisatsiooniga liitumine varemprojekteeritud sidekanalisatsioonilt. Ülemiste tee planeeritud sõidutee alal paiknev sideliinirajatis (alates kaevust nr 15543A kuni kaevuni 15546) on naaberplaneeringuga „Peterburi tee 2 ja Ülemiste tee 5 kinnistute osade detailplaneering“ ette nähtud ümber tõsta (vt joonis nr 3 „Tehnovõrkude koondplaan“). Suur-Sõjamäe tänaval on ette nähtud sidekanalisatsiooni ümbertõstmine kaevude 15511 ja 15512 vahel. KÜTE Planeeritav ala ei kuulu kaugküttepiirkonda vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusele nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus”. Küttelahendusena on detailplaneeringus ette nähtud kaugküte. Lubatud on kasutada muid kütteviise vastavalt Tallinna linnavolikogu 27.05.2004 a määrusele nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldu mise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“. Kütte valik teha kse projekteerimise staadiumis. Kaugküttega varustamine on planeeritud vastavalt AS Utilitas Tallinn 06.02.2017 tehnilistele tingimustele nr 21300-01-17/4. Ühendatav soojuskoormus määratakse projekteerimise käigus (orienteeruvalt 2 MW). Ühenduskoht soojusvõrguga asub Peterburi tee 6 ja 8 hoonete vahel. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustatak se projekteerimise käigus ja kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate maaomanikega . Planeeringualale on ette nähtud koridor kaugküttetorustiku DN300 jaoks, mis on mõeldud Ülemiste piirkonna perspektiivsetele liitujatele. Projekteerimise staadiumis tuleb arv estada kaugküttetorustikuga kaasneva ruumivajadusega ning vajadusega torustiku teenindamiseks (sh paigaldamiseks ja hooldamiseks) ligi pääseda. Torustiku maa - aluses osas tuleb arvestada võimalusega kasutada tööde teostamisel tavapärast kaeve - ja ehitustehnikat. Torustiku kulgemiseks on ette nähtud kaks alternatiivset varianti selleks, et võimalusel saaks paigutada torustiku planeeritava hoonestuse maa -aluse korruse mahtu. Torustiku hoonetesiseses osas tuleb arvestada ligipääsuvõimalusega. (Vt. ptk 4.3 „Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks“.) Torustiku täpne kulgemisjoon ja paiknemiskoht (sh paiknemiskoht hoonetes, iseloomustavad lõiked ja vaated) antakse projekteerimise staadiumis.  21 GAAS Vastavalt aktsiaselts Eesti Gaas tehnilistele tingimustele 02.12.2016 nr PJ -1341/16 on ühisterminali alale planeeritud maagaasi võrguga ühendus Peterburi tee 2 kinnistul moodustatava tänava lõigul kergliikluse alal . Liitumispunktid gaasivõrguga on ette nähtud moodustatavate kinnistute piiridel. 3.10. AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeeritavad hooned sobivad olemasolevasse ja kehtestatud de tailplaneeringutega kavandatud linnaruumi oma mahu ning paiknemise osas ning lisavad uute funktsioonidega alale mitmekesisust, pakkudes lisaväärtust ümbritsevale asumile . Ette on nähtud mugavad liikumise võimalused kergliiklejatele, ühistranspordile ja taksodele. Autode parkimine on lahendatud hoonete mahus, tänavate äärde on ette nähtud üksikud peatumise kohad. Kavandatud linnaväljakule on võimalik rajada konteinerhaljastust (lahendus täpsustub projekteerimise staadiumis), Täiendavat kõrghaljastust on ette nähtud planeeritud bussijaama ja olemasoleva elamupiirkonna vahele ning planeeritud äri - eluhoone ja olemasoleva elamuala vahele. Samuti on kõrghaljastust võimalik rajada ala idaossa planeeritud tänava äärde. Korrastatud juurdepääsudega ja tihedalt kasutuses olev ala muudab piirkonna turvalisemaks nii sõidukitele kui jalakäijatele. 3.11. KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks. Servituudi vajaduse alad on toodud joonisel nr 3 „Tehnovõrkude koondplaan“ ja joonisel nr 2 „Põhijoonis“ tabelis. 3.12. KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE Tallinna Linnavolikogu 01. oktoobri 2015 otsusega nr 153 kehtestatud “Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu” kohaselt jääb planeeritav maa-ala ettevõtlusfunktsiooniga alale, kus võivad paikneda kaubandus -, teenindus-, toitlustus-, büroohooned ja asutused, samuti vabaaja veetmisega seotud ettevõtted. Ala idapoolne osa jääb „Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu“ kohaselt liiklusalale, mis on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse maaga, mis neid ehitisi teenindab. Liiklusalal võivad paikneda jalakäijatele suunatud või liiklusega seonduvaid teenuseid osutavad e ttevõtted, nagu bensiinijaamad, autopesulad, väiksemahulised kau plused, toitlustusasutused jms. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu kohaselt moodustab Tartu mnt – Peterburi tee – Majaka tn sihi ja raudtee vaheline ala uue olulise tõmbekeskuse, kus täidab keskset funktsiooni perspektiivne Ülemiste ühistransporditerminal, kuhu on ette nähtud kaubandus- teenindus- ja büroopinnad. Üldplaneering kajastab terminali põhimõttelist asukohta ning on toodud, et täpne maa-ala määratakse detailplaneeringu koostamisel, st terminaliga seotud hooned või rajatised võivad ulatuda ka Ülemiste kaubajaama alale. Ülemiste raudteejaama alale (liiklusala) on detailplaneeringus ette nähtud bussijaam, mille kohale on planeeritud kaubandus -, teenindus- ja büroopindadega ärihooned, millest osa ulatub ka ettevõtlusfunktsiooniga alale. Pos 3 krundile ettenähtud  22 ärihoonele on antud lisaks üldplaneeringus lubatud funktsioonile ka 30% ulatuses elamu funktsiooni, et siduda planeeringuala paremini naaberalaga ning suurendada ala turvalisust. Peterburi tee äärses magistraaltänava ärivööndis võib hoone üldine kõrgus olla maksimaalselt 28 m ning hoonestustihedus võib olla planeeritava ala kinnistutel kuni 2,5. Hoonestustihedus on hoonete maapealsete korruste suletu d brutopinna suhe kinnistu või planeeritava ala pindalasse. Planeeritud hoonete max kõrgus Peterburi tee äärses magistraaltänava ärivööndis on 25 m (raudtee ääres on hoonete max kõrguseks ette nähtud 45 m). Hoonestustihedus planeeringualal on 1,07 (plan. brutopind / plan. kruntide pindala). Haljastusega alade osakaal ettevõtlusalal peaks olema vähemalt 15%. Üldplaneering lubab juhul, kui olemasoleva haljastuse osakaal on väiksem, kui 15% või haljastus puudub, kavandada põhjendatud juhul haljastuse osakaaluk s vähem kui 15%. Planeeritud alal on haljastuse osakaal 10 %. Detailplaneeringu lahendus sisaldab Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu muutmise ettepanekut pos 3 osas, kuhu on ette nähtud lisaks ettevõtlusalale ka korterelamuala kõrvalfunktsioon. 3.13. VASTAVUS ALGATAMISE KORRALDUSES ESITATUD LISANÕUETELE Detailplaneeringu algatamise korraldusest lähtuvalt tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi: - Moodustada Peterburi tee 2, Ülemiste tee 5 ja Ülemiste tee T2 kinnistute osadest reisiterminali juurdepääsuks ja teenindamiseks krunt esindusliku linnaväljaku kavandamiseks. Nõudega on arvestatud. Krunt esindusliku linnaväljaku kavandamiseks on moodustatud. - Kavandada planeeritavale alale ühisterminal, sealhulgas bussijaam (rahvusvahelised ja kaugliinide bussid, linna lähiliinide bussid, linna ühistransport) ja trammipeatus. Nõudega on arvestatud, ühisterminal, sh bussijaam ja trammipeatus, on alale kavandatud. - Koostada terviklik liikluslahendus, käsitledes ühendusi Pärnu, Tartu ja Narva ning Kesklinna suundadel. Nõudega on arvestatud, kavandatud on liikluslahendus, mis arvestab ühendusi Pärnu, tartu, Narva ja kesklinna suundadega. - Kavandada planeeritavale alale „pargi ja reisi” parkla. Nõudega ei ole arvestatud. Vastavalt kokkuleppele Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ei ole alale „pargi ja reisi“ parklat kavandatud, kuna ala ei ole selleks ruumipuuduse ning asendi tõttu sobiv. - Kaaluda võimalust perspektiivis jätkata raudteed Balti Jaama, Koplisse ja 1435 mm laiust raudteed Helsingisse. Nõudega on arvestatud. Kui tekib vajadus jätkata raudteed, siis antud planeeringuala lahendus seda võimaldab. Planeeritava Rail Baltic raudtee paiknemist ja ulatust väljaspool 23 detailplaneeringu ala Harjumaal käsitleb koostamisel olev Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. - Kaaluda võimalust suunata bussiliiklus ja kergliiklus kavandatavasse tunnelisse. Nõudega on arvestatud. Planeeringus on ette nähtud üks tunnel kergliiklej atele ning teine tunnel trammi- ja bussiliiklusele. - Tellida planeeringuala reostusuuring, mille lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Keskkonnaameti jäätmehoolde osakonnaga. Ülenormatiivselt reostunud alad kanda tugiplaanile ning näha ette nende saneerimine enne ehitustööde algust. Nõudega ei ole arvestatud. Algatamise järgselt ei osutunud see enam vajalikuks, kuna seoses trammitee ehitamisega alustati piirkonnas ehitustöid. Reostusuuringu asemel viidi läbi keskkonnaseisundi hinnang (vt Seletuskirja lisad, lisa 6), mille koostamise käigus reostust ega ohtlikke jäätmeid ei tuvastatud . Selle tulemusena leiti, et puudub vajadus täiendava reostusuuringu läbiviimiseks. Täiendava pinnasereostuse esinemise hindamiseks on määratud nõuded ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. - Tugiplaanile ja põhijoonisele kanda tampoonitud puurkaevud katastrinumbritega 19594 ja 19595, kaeve- ja ehitustööde käigus tuleb tagada puurkaevude tampoonitud osade vigastusteta säilimine. Puurkaevude orienteeruvad asukohad on joonistele kantud ning seletuskirja ptk 4.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ on lisatud nõue nende vigastusteta säilimise kohta. - Detailplaneeringu koosseisus esitada planeeringu etapilise elluviimise kava. Nõudega on arvestatud. Etapilise elluviimise kava on toodud Seletuskirja lisad ptk 8 „Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped“. - Teha koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lõikes 2 loetletud isikutega, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse, Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnavaraameti, Maa-ameti ja Päästeameti Põhja päästekeskusega, Peterburi tee 2, Ülemiste tee 5 ja Peterburi tee 4d kinnistute omanikega, ning teiste isikutega, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada. Koostööd nimetatud isikutega on tehtud / on tegemisel. - Enne detailplaneeringu vastuvõtmist korraldada arhitektuurne ideekonkurss linnaruumilise lahenduse ja planeeritava ala ruumilise lahenduse saamiseks. Nõudega on arvestatud. Arhitektuurikonkurss on läbi viidud 2014 a ja detailplaneeringu lahendus on kujunenud tulenevalt võidutööst ning seda on edasi arendatud koostöös võidutöö arhitektidega.  24 3.14. MUUDATUSED VÕRRELDES ESKIISLAHENDUSEGA JA AVALIKUL ARUTELUL TEHTUD ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMINE Võrreldes algatamise taotluse juures toodud eskiisiga on detailplaneeringus tehtud järgnevad muudatused: - Hoonestusalad ja hoone mahud on oluliselt täpsustunud vastavalt ideekonkursile ja pärast seda koostöös võidutöö arhitek tidega. - Liikluslahendust on muudetud, keskne teede ristumine on lahendatud kolmeharulise ristmikuna. Täpsustunud on teede asukohad ja ühistranspordipeatused. Eskiislahenduse avalikul arutelul toodi välja järgmised olulisemad ettepanekud : - Täpsustada ning vajadusel suurendada ehitusõigust, hoonestusala ning tunnelite asukohti üle Suur-Sõjamäe tänava või selle alt kavandatud ühenduse rajamiseks Ülemiste Citysse. Ettepanek on arvesse võetud ning vastavaid teemasid on planeeringulahenduses täpsustatud. - Analüüsida tulevast liikluskoormust ja ühendusvõimalusi peamagistraalidega planeeritavale alale perspektiivse ühisterminali rajamiseks. Liikluslahenduse koostamisel on ümbritsevat liiklust ja ühendusvõimalusi arvesse võetud. Planeeringu raames on tehtud ka liikuvusanalüüs, mille järeldusi ja soovitusi on detailplaneeringu koostamisel arvesse võetud. Vt Seletuskirja lisad, lisa 7 „Ülemiste transporditerminali liikuvusanalüüs“. - Anda põhjendus krundil pos.3 kavandatud elamu-ja ärisihtotstarbega 29 m kõrguse hoone kavandamisele. Kaaluda võimalust hoone korruselisuse või/ja kõrguse vähendamiseks. Äri-ja elamusihtotstarbega krundil tuleb ette näha haljastus, soovitavalt liita linnamaale (Ülemiste tee T2) kavandatud haljastusega. Ettepanek on arvesse võetud. Hoone kõrgust on vähendatud ja hoone on muudetud lõuna suunas kahanevaks ja kavandatud liigendatud blokkidena, mis vähendab hoone kõrguslikku tervikmõju. Planeeritud hoonestuse ning Peterburi tee 4 ja 6 asuvate elumajade vahele on planeeritud kergliik lustee ja haljastus. Lisaks on moodustatud Peterburi tee 6 ja planeeritud bussijaama vahelisele alale haljasala ja pargi krunt (pos 4). Vt ptk-is 3.2 „Hoonestusala ja hoone paiknemine ning suuruse kavandamise põhimõtted“. 3.15. KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE Planeeringuga kavandatav lahendus muudab ala avatuks ja hästi läbipääsetavaks, soodustades jalgsi- ja jalgrattaga liiklemist. Planeeritav raudteeterminal ja bussijaam üheskoos on ülelinnaliselt oluline liiklussõlm erinevatele ühistranspordi kasutajatele. Samuti jääb see olulisele kergliiklejate liikumiskoridorile Ülemiste City, lennujaama ja Kesklinna, Kadrioru ja Lasnamäe vahel.  25 Planeeritud hoonestus toetab erinevate liiklusvoogude lahendust – avara linnaväljaku äärde on ette nähtud ärihoone, mille ülemistel korrustel on korterid. Kui äripinnad ja linnaväljak toetavad üksteist lääneküljel, siis hoone idaküljele ettenähtud korterite sissepääsud suhestuvad hästi naabruses olevate korterelamutega. Eluruumide osa ärihoones annab linnaväljaku piirkonda turvalisust juurde õhtusel ajal, kui äripinnad on suletud. Raudteeterminali hoone lahendus on saadud ideekonkursi tulemusena. See kulgeb üle perroonide ning on ühendatud maapinnaga nii linnaväljaku kui Suur -Sõjamäe tänava poolses otsas. Lisaks on ette nähtud samasse kohta raudtee alla tunnel, mis on justkui loogiline jätk planeeritud linnaväljakule, ühendades selle Ülemiste City piirkonnaga. Planeeritud bussijaam mõjutab piirkonda eelkõige bussiliiklusega, mis sellega kaasneb. Busside parkimise ja peatumise kohad on ette nähtud hoone maa -alusele korrusele, mis on samal tasandil bussijaama põhjaküljele planeeritud tänavaga, kust on bussijaamale otse juurdepääs. Bussijaama hoone 1-korruse tasandile on ette nähtud jalakäijate ala, mis läbib kogu hoonestust ida-lääne suunaliselt, võimaldades jalakäijatele mugavat juurdepääsu igasse hoonemahtu. Planeeritud lahendus teeb jalakäijate liiklemise piirkonnas lihtsaks ja muga vaks, mille tulemusena hakkab rohkem inimesi kasutama seda läbipääsukoridorina. Samuti toob alale inimesi juurde planeeritav bussijaam ja RB terminal . Planeeritud äripinnad toovad juurde ettevõtteid mis elavdavad veelgi piirkonna majandustegevust. Planeeringualale asuvad ettevõtted on potentsiaalsed tööpakkujad Tallinna elanikele. Planeeringus ettenähtud lahendus tõstab piirkonna atraktiivsust, mis omakorda tähendab suuremat turvalisust. Planeeritaval alal asuva kõrghaljastuse likvideerimise ning uushaljastuse rajamise nõuded kajastuvad ptk 3.7. Alal asuva kõrghaljastuse kohta on koostatud dendroloogiline inventeerimine (vt Detailplaneeringu lisad, lisa 4 „Dendroloogiline ülevaade“). Planeeringulahenduse realiseerumine ei mõjuta märkimisväärselt naaberalade mürafooni. Piirkonnas jääb jätkuvalt domineerima Peterburi tee ning Suur -Sõjamäe tee liiklusmüra, mõnevõrra vähem raudteemüra. Episoodiliselt tõuseb esile ka raudteemüra, kuid seda peamiselt olemasolevat raudteed kasutavate kaubarongide liikumisel (kaubarongide liikluskoormus on näidanud langustrendi ning linnasiseselt ei ole ette näha uut tõusu). Kavandataval Rail Baltic raudteel hakkavad linnasiseselt liikuma ainult reisirongid (planeeringualal asub lõpp-peatus). 3.16. KAVANDATU VASTAVUS AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE Planeeritud lahendus arvestab kõigi avalike huvidega ja väärtustega – ette on nähtud uue ühistranspordisõlme loomine ja aktiivse linnaruumi tekitamine, mis arvestab kõigi liiklejate ja kasutajate vajadustega. Samuti keskendub lahendus kergliikl use eelistamisele ja sellele paremate tingimuste loomisele, mis annab hea perspektiivi tulevikuks, ühendades põhja- ja lõunapoolse ala raudteest üheks tervikuks. Kogu lahendus muudab ala atraktiivsemaks ja tihedamalt kasutatavaks, mis tagab inimeste kohalolu ööpäevaringselt, mis omakorda tagab sotsiaalse kontrolli olemasolu ning see omakorda tõstab turvalisust ja vähendab kuritegevuse riske. Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud Eesti Standardi EVS 809 -1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” soovituste alusel. 26 Ehitusprojekti staadiumis tuleb kuritegevuse ennetamiseks ja turva lisuse tagamiseks rajatavate hoonete sissepääsud valgustada ning rajada / säilitada tänavavalgustus.  27 4. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS 4.1. HOONETE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED - Rongijaama terminalihoone konstruktsioon on planeeritud teraskarkass kandekonstruktsioonil modulaarsete kergpaneelidest fassaadidega. - Terminalihoone fassaadimaterjal on punane värvitud alumiinium ja värvimata alumiinium. - Bussijaama hoone on planeeritud monoliit-raudbetoon konstruktsioonist (post-plaat) klaasfassaadidega hoone. - Bussijaama fassaadimaterjal on klaas ja betoon. - Uute hoonete välisviimistlus peab olema esinduslik ja keskkonda sulanduv. 4.2. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS Detailplaneeringus määratakse järgmised nõuded ehitusprojekti koostamiseks: - Hoone projekteerimisel arvestada Eesti Standardiga EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine”. - Tarindite projekteerimisel kasutada radoonikindlaid lahendusi (õhukindlad esimese korruse tarindid ja /või alt ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse tuulutus). Kõrge radoonitasemega kruntidel tuleb maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse tuulutuse asemel kasutada sundventilatsiooni. - Pos 5 ja 6 planeeritud hoonete ja teede projekteerimisel lahendada ja planeeringualast väljapoole jäävate Ülemiste raudteejaama kinnistul paiknevate, infrastruktuuriettevõtte toimimiseks vaja like, rööbasteede ümberehituse mahud seoses planeeringualale jääva te rööbasteede demonteerimisega, sh tagada päästeameti sõidukite juurdepääsuvõimalus perspektiivse trammi tagasipöörderingi ja olemasolevate rööbasteede vahelisele alale ning infrastruktuuri teenindavate sõidukite juurdepääsuvõimalus rööbasteedele ja pöörmetele. - Planeeringualal ja väljaspool planeeringuala Ülemiste raudteejaam kinnistul paikneva olemasoleva raudteeinfrastruktuuri (s .h. kõik EVR tehnovõrgud) ümberehitamine ning väljapoole planeeringuala jääva trammi tagasipöörderingi asukoht ja lahendus lahendatakse edaspidiste projekteerimistööde käigus, ehitusprojektis kindlaks määratud etapiti ning selleks tuleb taotleda AS Eesti Raudtee tehnilised tingimused. - Tagada pos 3 krundile projekteeritavate korterite ja naaberhoonetes, Peterburi tee 4 ja Peterburi tee 6, olevate korterite insolatsiooni kestvus vastavalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu - ja bürooruumides“. - Olemasoleva raudteeinfrastruktuuri (sh kontaktvõrgu, turvangu -, side-, valgustus- ja energiaseadmete, ooteplatvormide ning tehnorajatiste) ja 1520 mm rööbasteede ümberehitamiseks tuleb võtta AS Eesti Raudtee tehnilised tingimused. - Pos 6 hoone konsoolsete osade projekteerimisel arvestada tänava tasapinnal ülegabariidiliste sõidukite läbipääsuga. - Pos 6 krundile hoone projekteerimisel teha koostööd AS -iga Eesti Raudtee. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded: - Säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus. 28 - Säilivatele puudele tagada kasvutingimused ning tüvekaitse ja juurestiku kaitsemeetmed ehitustööde ajal. Vältida pinnase tihenemist puujuurte alal ning perspektiivsetel kõrghaljastatavatel aladel. - Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks taotleda raiel uba Tallinna Keskkonnaametist. - Tänavahaljastuse projekteerimisel arvestada Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetega. - Uushaljastuse rajamine ja liigi valik lahendada haljastusprojektiga, mis tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. - Istutatavad puud peavad olema elujõulised, tüve läbimõõduga vähemalt 6 cm. Istikute valikul eelistada pikaealisi liike. - Kaevetöid, olemasolevate puude tüvedele lähemale kui 2 meetrit, mitte kavandada. - Olemasolevate hoonete lammutusprojektid, tänavate ja tehnovõrkude ning äri- ja eluhoonete ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. - Äri- ja eluhoonete ehitusprojektides anda ülevaade tekkivatest jäätmetest. - Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. - Garaažide lammutamisel ning täiendavate süvendus - ja ehitustööde teostamisel hinnata pinnasereostuse esinemist. - Maagaasil töötavate lokaalkatlamajade soojatootlikkuse korral üle 300 kW ja kui välisõhku eraldub vähem alt ühte saasteainet, lisada ehitusprojektidele välisõhu saasteload. - Hoone ja tehnovõrkude planeerimisel tuleb tagada säilitatavate/ istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2003 tabel 9.13 nõuetele; - Ehitus- ja/või haljastusprojektides kavandatud istutusmaterjal peab vastama Eesti Standardi EVS 778:2001 „Ilupuude- ja põõsaste istikud“ esitatud nõuetele; - Tootmis- ja äritegevusest tulenevate jäätmete kogumine ja edasine käitlemine peab toimima vastavalt Tallinna jäätme hoolduseeskirja nõuetele; - Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna sadem evee strateegiast aastani 2030; - Kõvakattega platsidelt kogutav sademevesi tuleb enne sademeveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalpuhastites (liiva - ja õlipüüdurid). - Büroo-, äri- ja elupindade projekteerimisel tuleb järgida siseruumide standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“: o Planeeritavate ärihoonete (ning bussi- ja raudteejaama) teepoolsetel külgedel võib müratase (Ld) kohati ületada 70 dB piiri. Vastavalt standardile on bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel 71-75 dB müratsooni välispiirde ühisisolatsiooni nõue R’tr,s,w+Ctr minimaalselt 40 dB; o Kuigi kavandatavate hoonete mitmel küljel jääb arvutuslik müratase (Ld) ka pisut väiksemaks (ehk vahemikku 65-70 dB) on sama nõuet (R’tr,s,w+Ctr minimaalselt 40 dB) mõistlik rakendada ärihoonete kõigil külgedel; o Positsioonile 3 on 30% ulatuses ette nähtud elamispindasid. Juhu kui elu- ja magamisruume kavandatakse rajada hoonekompleksi põhja- (Peterburi tee) või lõunaküljele (raudtee poolne külg) tuleb rakendada välispiirde ühisisolatsiooni 29 nõuet (R’tr,s,w+Ctr) vahemikus 45-50 dB. Samas on need küljed võimalik jätta ka äri- või üldkasutatavatele ehk müra suhtes vähemtundlikele pindadele (kontorid, tööruumid, trepikojad, koridorid, korterite puhul ka köök, wc, vannituba jm abiruumid). Hoonekompleksi ida- ja lääneküljel piisab välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w+Ctr) väärtusest vahemikus 40-45 dB; o Tavapäraselt kujuneb välispiirde heliisolatsiooni puhul määravaks akende kui eeldatavalt kõige nõrgema helipidavusega elemendi heliisolatsioon. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks; - Vibratsiooni vähendava meetmena rakendub jaama piirkonnas väiksem sõidukiirus (nii reisi- kui kaubarongidel). Uute hoonete (eelkõige raudtee kohale rajatava reisiterminali hoone) puhul on vajalikud ka täiendavad ehituslikud meetmed. Uute hoonete rajamisel tuleb ehituslike võtetega vähendada vibratsiooni levikut hoone konstruktsioonidesse: massiivse välispiirde ja vundamendi rajamine, jäikade ja tugevate kandeelementide, samuti tugevdatud kinnitusmeetodite ja ühenduste kasutamine. Soovitatav on vältida kergkonstruktsioonide kasutamist. - Kaeve- ja ehitustööde käigus tagada tamponeeritud puurkaevude vigastusteta säilimine. - Garaažide lammutusprojektile lisada pädevalt ettevõttelt tellitud pinnase jääkreostuse hinnang ning vajadusel pinnasereostuse likvideerimise ettepanekud. - Teede ja tehnovõrkude ning ärihoonete ehitusprojektid ja haljastusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. - Hoonete soojavarustus lahendada vastavalt piirkonna soojaettevõtte tehnilistele tingimustele. - Parklate põrandavesi juhtida pärast liiva-õlipüüduris puhastamist reoveekanalisatsiooni. Tuleohutusest tulenevad nõuded: - Tuletõrje veevõtu vajadus lahendada vastavalt EVS 812 -6:2012 ja EVS 812- 7:2008. Kõik hooned ehitatakse vastavalt Eesti Vabariigi 2015 a määrusele nr 54. - On tagatud tuletõrjeautode juurdepääs krundil asuvatele hoonetele. - Tuleohutuskujad vastavad nõuetele. Turvalisusest tulenevad nõuded: - Kuritegevuse ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks tuleb rajatavate hoonete sissepääsud valgustada ning rajada / säili tada tänavavalgustus.  30 4.3. NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS Kõikidelt tehnovõrkude valdajatelt tuleb e hitusprojekti staadiumis taotleda uued tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks ning tööjoonised võrguvaldajatega kooskõlastada. Tagada tuleb kõigi kasutusse jäävate tehnovõrkude ümberühendused. Võrguvaldajate poolt detailplaneeringu koostamisel esitatud nõuded: ELEKTRILEVI: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Võrgu väljaehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. ELEKTRILEVI TALLINNA VÄLISVALGUSTUS: Kooskõlastatud ehitusloa saamiseks. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kooskõlastus kehtib üks aasta. AKTSIASELTS TALLINNA VESI: Järgmistes projekteerimisstaadiumites täpsustada ringistatava veetoru läbimõõt, mis ei tohi olla väiksem kui de315mm. Samuti esitada vooluhulkade ja projektlahenduse täpsustumisel sadevee äravoolu ü htlustamise meetmed. Sademevee juhtimiseks Peterburi tee de800mm sademeveekanalisatsiooni ja Pae tänava sademeveetoru ümberühendamiseks tuleb koostada Kadrioru pargi sademeveesüsteemi läbilaskevõime suurendamise skeem. AS Utilitas Tallinn: Üksikute objektide soojusvarustuse projekteerimiseks on vaja taotleda AS Utilitas Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused. Järgmises projekteerimisetapis vajadusel täiendada soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused. Projekteerimise käigus määrata täpne ühendatav soojuskoormus ning otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht ja kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate maaomanikega. Arvestada kaugküttetorustikuga kaasneva ruumivajadusega (sh „vaba tööruum“ paigaldamiseks, ligipääsuks ja hooldamiseks ning keevitustööde jms tegemiseks). Torustiku maa-aluses osas tuleb arvestada võimalusega kasutada tööde teostamisel tavapärast kaeve- ja ehitustehnikat. Torustiku hoonetesise ses osas tuleb arvestada ligipääsuvõimalusega (võimalusel kommunikatsioonitunnelis/ -kanalis vms); võimalusel mitte katta/varjata; katvad konstruktsioonid peaksid olema vastupidavad, tavapäraste tööriistadega võimalikult lihtsalt demonteeritavad ja tagasip andavad. AS GAASIVÕRGUD: Ehitusprojektid kooskõlastada AS Gaasivõrgud. Gaasitorustiku tööprojekti eelduseks sõlmitud liitumisleping liituda soovija ja AS Gaasivõrgud vahel. TELIA EESTI AS: Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemi se Eeskirjast. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused. Maa -alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon. Ehitatavad s ideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga. 31 AS Eesti Raudtee (EVR) raudteeinfrastruktuuri võrguvaldajate Tehnolo ogia ja turvangusüsteemide amet (TTA) ning Elektrivõrkude amet: Ülemiste raudteejaama ümberehitamiseks tuleb teha eraldi side - ja turvangusüsteemide projekt olemasolevate TTA kommunikatsioonide (s.h kontaktliini postidel olevate optiliste kaablite) ümberehitamiseks. Ülemiste jaama uuele raudteede skeemile tuleb teha tu rvangusüsteemide (STsB) projekt. Projekteerimisel teha koostööd EVR TTA ja RB vahel tehnoloogilise side organiseerimisel. Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi võidutöö lahenduses ette nähtud kontaktvõrgu kandekonstruktsioonide lahenduste välj aehitamisel peab olema tagatud standardite ja raudtee gabariidi nõuete täitmine. Kontaktvõrgu rajatiste projekteerimisel peab olema tagatud nõutud vahekaugused ja ohutusnõuded kontaktvõrgu kanduritel paiknevate ning erineva voolusüsteemiga pingestatud seadmete vahel. Kavandatav RB trass ja EVR trass elektrifitseeritakse erinevatel toitepingetel ja erineva voolusüsteemiga. Olemasoleva EVR kontaktvõrgu ümberprojekteeritavate rajatiste elemendid (s.h kandekonstruktsioonid, pingealused muud seadmed) peavad olem a elektriliselt eraldatud RB kontaktvõrgu konstruktsioonidest. Kontaktvõrgu rajatistele peab olema tagatud juurdepääs hoolduseks ja remondiks.  33 B – JOONISED 1. Asukohaskeem 2. Põhijoonis M 1 : 1 000 3. Tehnovõrkude koondplaan M 1 : 500 4. Liiklusskeem M 1 : 1 000 Versioon 30.10.2015 Saatja: Ingrid Saaroja <[email protected]> Saatmisaeg: 31. mai 2017. a. 15:34 Adressaat: Raido Kivikangur; TJA - Avalik Koopia: 'Jaanus Aavik' Teema: RE: �lemiste �histerminali detailplaneering - koosk�lastamine Tere T�psustatud detailplaneering failid koosk�lastamiseks saab alla laadida siit (lisatud Eesti Raudtee ettepanekud ja etapilise v�ljaehitamise skeemid): https://gofile.me/1Tim4/VVa15ilA Samuti on materjalid leitavad siit: R:\4_DP\41_Harju_county\411_Ylemiste_Station (Tallinn)\DETAIL PLAN\T��FAILID\DP t��failid\2017 04 02 MKM-i koosk�lastamiseks Lugupidamisega ------------------------------ Ingrid Saaroja projektijuht-planeerija Tallinna ja Harjumaa detailplaneeringute koordinaator O� Hendrikson & Ko / Linnaruumi O� Maakri 29, Tallinn 503 6499 From: Ingrid Saaroja [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, May 18, 2017 2:53 PM To: TJA - Avalik <[email protected]>; Raido Kivikangur <[email protected]> Cc: Jaanus Aavik <[email protected]> Subject: FW: �lemiste �histerminali detailplaneering - koosk�lastamine Tere Saadan koosk�lastamiseks �lemiste �histerminali detailplaneeringu. Samas palun Tehnilise J�relevalve Ameti seisukohta planeeritud linnav�ljaku v�ljaehitamise osas. Detailplaneeringu materjalid saate alla laadida siit: https://gofile.me/1Tim4/GlwY4FYA Samuti on materjalid (sh dwg) salvestatud siia: R:\4_DP\41_Harju_county\411_Ylemiste_Station (Tallinn)\DETAIL PLAN\T��FAILID\DP t��failid\2017 04 02 MKM-i koosk�lastamiseks Lugupidamisega ------------------------------ Ingrid Saaroja projektijuht-planeerija Tallinna ja Harjumaa detailplaneeringute koordinaator O� Hendrikson & Ko / Linnaruumi O� Maakri 29, Tallinn 503 6499 1 Ülemiste ühisterminali detailplaneering Töö nr 1894/13 Tallinn 2017 Ingrid Saaroja Projektijuht-planeerija Jaanus Aavik Koordinaator Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine Ülemiste ühisterminali detailplaneering LISADE KAUST OÜ Hendrikson & Ko Lennuki tn 22, Tallinn www.hendrikson.ee Käesoleva väljaande autor on selle eest ainuisikuliselt vastutav. Euroopa Liit ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest.  3 SISUKORD 1. MENETLUSDOKUMENDID ................................................................................... 5 2. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED DETAILPLANEERINGU TEGEMISEL ........... 7 3. VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED ............................................... 15 4. DENDROLOOGILINE ÜLEVAADE ...................................................................... 17 5. MÜRAHINNANG ................................................................................................. 19 6. KESKKONNASEISUNDI HINNANG .................................................................... 21 7. LIIKUVUSANALÜÜS .......................................................................................... 23 8. INSOLATSIOONIANALÜÜS ............................................................................... 25 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD KOKKULEPPED 27 10. PLANEERITUD ALA OLEM ASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS, TUGIPLAAN 29 11. RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS, JOONIS .............................................. 33 12. ILLUSTRATSIOONID ...................................................................................... 35 13. KAALUTUD PÕHILAHENDUSE VARIANDID ................................................... 37  5 1. MENETLUSDOKUMENDID 16.09.2013 nr 038610 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus (blanketil) Taotluse registreerimise kuupäev ja nr 18.11.2013 nr 3-2/1493 - 9 2. TLPA kiri taotluse menetlusse võtmise kohta Kirja kuupäev ja nr 18.11.2013 3. Planeeringuala ja kontaktvööndi piiride skeem Kuupäev Eskiisi koostamisel tehtud koostööd kajastav kirjavahetus, 4. protokollid Dokumendi nimetus 23.01.2014, 3-6/237 5. Detailplaneeringu delegeerimisleping Kuupäev, nr 12.02.2014 nr 199-k 6. Detailplaneeringu algatamise otsus LV korralduse kuupäev ja nr Postimees 15.02.2014; 7. Ametlik teadaanne detailplaneeringu algatamise kohta Pealinn 03.03.2014 Kuupäev, ajalehe nimi Saatja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet 14.02.2014 nr 3-2/1493 Saajad: Tehnilise Järelevalve Amet; AS Tallinna Moekombinaat; Hooneühistu Peterburi tee 4d; Pro Kapital Eesti; Aktsiaselts Eesti Raudtee; Maa-amet; Korteriühistu Peterburi tee 11; 8. Kirjalikud teated detailplaneeringu koostamise algatamise kohta Korteriühistu Peterburi tee 13; Korteriühistu Majaka tn 56; Korteriühistu Peterburi tee 4; Elektrilevi OÜ; Korteriühistu Peterburi Tee Kuus; AS Technopolis Ülemiste; Osaühing Erahariduse Kinnisvara; Mainor Ülemiste AS; Ülemiste Center OÜ; OÜ Hendrikson & Ko Kirja kuupäev ja nr Saatja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet 14.02.2014 nr 3-2/1493 Saajad: Tehnilise Järelevalve Amet; AS Tallinna Moekombinaat; Hooneühistu Peterburi tee 4d; Pro Kapital Eesti; Aktsiaselts Eesti Raudtee; Maa-amet; Korteriühistu Peterburi tee 11; Kirjalikud teated detailplaneeringu lähteseisukohtade ja Korteriühistu Peterburi tee 13; 9. eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise kohta Korteriühistu Majaka tn 56; Korteriühistu Peterburi tee 4; Elektrilevi OÜ; Korteriühistu Peterburi Tee Kuus; AS Technopolis Ülemiste; Osaühing Erahariduse Kinnisvara; Mainor Ülemiste AS; Ülemiste Center OÜ; OÜ Hendrikson & Ko Kirja kuupäev ja nr Ametlik teadaanne detailplaneeringu lähteseisukohtade ja Postimees 20.02.2014; 10. eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise kohta Lasnamäe Leht 02.2014  Ajalehe nimi, kuupäev 04.03.2014 (I avalik arutelu) Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku 03.06.2015 (II avalik arutelu) 11. arutelu protokoll Kuupäev, protokolli nr 12. Detailplaneeringu koostamise ajal esitatud vastuväited ja vastused Esitaja nimi, kuupäev, vastuse kuupäev ja nr Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd kajastav 13. kirjavahetus, protokollid Dokumendi nimetus 14. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus LV korralduse kuupäev ja nr 15. Ametlik teadaanne detailplaneeringu vastuvõtmise kohta Kuupäev, ajalehe nimi 16. Tähtkiri avaliku väljapaneku toimumise kohta Kirja kuupäev ja nr Ametlik teadaanne detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise 17. kohta Kuupäev, ajalehe nimi Ametlik teadaanne detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise 18. kohta Kuupäev, ajalehe nimi 19. Ettepanekud ja vastuväited koos vastustega Kirja kuupäev ja nr 20. Detailplaneeringu avaliku arutelu protokoll Kuupäev, protokolli nr 21. Ametlik teadaanne detailplaneeringu avaliku arutelu tulemustest Kuupäev, ajalehe nimi 22. Maavanema heakskiit detailplaneeringule Kirja kuupäev ja nr Detailplaneeringukohaste teede, rajatiste ja tehnovõrkude 23. väljaehitamise leping Kuupäev ja nr 24. Volikogu otsus/LV korraldus detailplaneeringu kehtestamise kohta Volikogu otsuse/ LV korralduse, kuupäev ja nr 25. Ametlik teadaanne detailplaneeringu kehtestamisest Kuupäev, ajalehe nimi, 26. Tähtkiri teatega detailplaneeringu kehtestamisest Kirja kuupäev ja nr  7 2. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED DETAILPLANEERINGU TEGEMISEL Koostöö tabel Projekteerija märkused Kooskõlastu Kooskõlastuse kooskõlastaja Jrk Kooskõlastav se nr ja originaali tingimuste nr organisatsioon kuupäev Kooskõlastuse täielik ärakiri asukoht täitmise kohta 1. Elektrilevi OÜ 25.11.2016 Kooskõlastatud tingimustel: Detail- Nõuded lisatud (Ave Voolaid) Nr Tööjoonised kooskõlastada planeeringu detailplaneeringu 6122215936 täiendavalt. lisad seletuskirja ptk Tööjooniste staadiumiks (originaalkaust) 4.3 „Nõuded taotleda uued tehnilised . Vt Koostöö tehnovõrkude tingimused täpsustatud detailplaneering ehitusprojekti koormustega. u koostamisel – koostamiseks“. Võrgu ümberehitamiseks kooskõlastuskiri kliendi soovil sõlmida ja Elektrilevi OÜ-ga tehnovõrkude lisateenuste leping koondplaan. projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. 2. Elektrilevi OÜ 28.11.2016 Kooskõlastatud tingimustel: Detail- Nõuded lisatud Tallinna Nr 795 Kooskõlastatud ehitusloa planeeringu detailplaneeringu Välisvalgustus saamiseks. lisad seletuskirja ptk (Yulia Dun) Tööjoonised kooskõlastada (originaalkaust) 4.3 „Nõuded täiendavalt. . Vt Koostöö tehnovõrkude Kooskõlastus kehtib üks detailplaneering ehitusprojekti aasta. u koostamisel – koostamiseks“. kooskõlastuskiri ja tehnovõrkude koondplaan. 3. Tallinna 08.12.2016 Tallinna Keskkonnaamet Detail- Ettepanekud Keskkonnaamet nr 6.1 – kooskõlastab läbivaadatud planeeringu lisatud (Reigo Ligi) 4.2.1/2466 detailplaneeringu (töö nr lisad detailplaneeringu 1894, koostaja Hendrikson (originaalkaust) seletuskirja ptk & Ko OÜ) märkusteta. . Vt Koostöö 4.2 „Nõuded Garaažide detailplaneering ehitusprojekti lammutusprojektile lisada u koostamisel – koostamiseks“. pädevalt ettevõttelt tellitud kooskõlastuskiri pinnase jääkreostuse . hinnang ning vajadusel pinnasereostuse likvideerimise ettepanekud. Teede ja tehnovõrkude ning ärihoonete ehitusprojektid ja haljastusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Hoonete soojavarustus lahendada vastavalt piirkonna soojaettevõtte tehnilistele tingimustele, parklate põrandavesi juhtida pärast liiva-õlipüüduris puhastamist  reoveekanalisatsiooni. 4. Lasnamäe 18.11.2016 Lasnamäe Linnaosa Valitus Detail- 1. Vt seletuskiri Linnaosa Nr 1-9/309 tutvus OÜ Hendrikson & Ko planeeringu ptk 3.1 Valitsus poolt koostatud Ülemiste lisad „Planeeritud (Maria ühisterminali (originaalkaust) maa-ala Jufereva) detailplaneeringuga ja . Vt Koostöö krundijaotus“ ja kooskõlastab selle järgmiste detailplaneering ptk 3.2 märkustega: u koostamisel – „Hoonestusala ja 1. Peterburi tee 4 elamuga Lasnamäe hoone külgnevat Ülemiste tee T2 Linnaosa paiknemine ning lõiku on vajalik laiendada Valitsuse kiri. suuruse Peterburi tee 2 kinnistu kavandamise arvelt vähemalt 10 m-ni, et põhimõtted“. oleks piisavalt ruumi Transpordimaa kergliiklusteele (3 m), (praegune tänavahaljastusele ja Ülemiste tee T2) kõrghaljastusele koos on planeeringu hekiga. lahendusega 2. Kavandatava uue viidud pos 3 hoonestuse Peterburi tee hoone äärne ehitusjoon võiks lääneküljele, lähtuda rajamisel oleva kuhu on ette kaubanduskeskuse nähtud ehitusjoonest kahel aktiivsema põhjusel: liiklusega ala. a) ei ole mõistlik kavandada Pos 3 hoone linnaehituslikku kitsaskohta idaküljele on trammi pöördele Peterburi planeeritud ühine teelt. õueala, mida b) ei toeta uue äri- ja saavad kasutada eluhoone kavandamist ca 14 ümberkaudsetes m kaugusele olemasoleva hoonetes elavad Peterburi tee 4 elamu inimesed. akendega fassaadist. 2. Seletuskirja ptk 3.2 „Hoonestusala ja hoone paiknemine ning suuruse kavandamise põhimõtted“ on lisatud märge, et pos 3 kavandatud hoone põhjapoolne ots on ette nähtud konsoolsena, mis jätab tänava tasapinnale piisavalt avara liikumisruumi (ca 15 m) trammitee ja hoone esimese korruse mahu vahele. Planeeritud hoone paigutamisel on lähtutud  9 vajadusest eraldada tulevane suure liikuvusega linnaväljak olemasolevast elamualast. Lisaks on detail- planeeringule lisatud insolatsiooni- analüüs (vt Seletuskirja lisad, lisa 8“), millest nähtub, et naaberhoonete insolatsioon säilib piisavana. Lasnamäe 15.11.2016 Tutvunud OÜ Hendrikson & Detail- Kooskõlastatud Linnaosa Nr 1 Ko poolt koostatud Ülemiste planeeringu märkusteta. Halduskogu ühisterminali lisad (Elmar- detailplaneeringuga. (originaalkaust) Johannes Truu) Halduskogu otsustab: . Vt Koostöö Kooskõlastada OÜ detailplaneering Hendrikson & Ko poolt u koostamisel – koostatud Ülemiste halduskogu ühisterminali otsus. detailplaneering töö nr 1894/13 esitatud kujul. Lasnamäe 21.02.2017 Lasnamäe Linnaosa Detail- Linnaosa Valitsuse ametnikud tutvusid planeeringu Valitsus Ülemiste ühisterminali lisad (Leili Müür) detailplaneeringu (originaalkaust) lahendusega. . Vt Koostöö Linnaosavalitsus nõustub detailplaneering moodustatava haljasala u koostamisel – (krunt pos 4 ) enda e-kiri. valitsemisele ja hooldusele võtmisega juhul, kui eraldatakse hoolduseks vajalikud täiendavad vahendid. 5. Tallinna 09.12.2016 Tutvunud Detail- 1. Peterburi tee 2 Linnavaraamet planeeringumaterjalidega ja planeeringu ja Ülemiste tee 5 (Maris Koert) Teie koostöö kaaskirjas lisad kinnisasja esitatud ettepanekutega (originaalkaust) omanike perspektiivse maaomandi . Vt Koostöö tingimused on kohta märgime järgmist: detailplaneering selgitamisel. 1. Krundid pos 1 ja pos 2 u koostamisel – 2. Põhjendused – palume välja selgitada e-kiri. toodud ja edastada seletuskirjas ptk Linnavaraametile 3.1 „Planeeritud Peterburi tee 2 ja maa-ala Ülemiste tee 5 kinnisasja krundijaotus“. omanike tingimused maa Kommunaalameti linnale võõrandamiseks seisukoht on (ajutised krundid pos 1a, toodud 3141 m²; pos 1b, 1664 m² Kommunaalameti ja pos 2b, 581 m²). arvamuste lehel. 2. Krunt pos 3 – 3. Krundi pos 4b põhjendada seletuskirjas maaomaniku vajadust liita planeeritud tingimused on äri- ja elamumaa krundile selgitamisel. osa Ülemiste tee T2 Tulevase kinnistust (ajutine krunt linnavara 3b, 1763 m²). Selgitada valitseja välja linnamaa valitseja – (Lasnamäe Kommunaalameti – Linnaosa seisukoht. Valitsus) 3. Krunt pos 4 – toetame seisukoht on ettepanekut kavandada lisatud (ptk 2 olemasoleva ja uue „Koostöö ja planeeritud hoonestuse kooskõlastused vahele Ülemiste detailplaneeringu raudteejaama kinnistust koostamisel“ üldkasutatava maa koostöö nr 5). sihtotstarbega krunt. 4. Põhjendused Palume välja selgitada toodud maaomaniku tingimused seletuskirjas ptk maa linnale 3.1 „Planeeritud võõrandamise kohta ning maa-ala Lasnamäe Linnaosa krundijaotus“. Valitsuse, kui tulevase Kruntide pos 5a, võimaliku linnavara 5c ja 7c valitseja, seisukoht. maaomanike 4. Krundid pos 5 ja pos 7 tingimused on – põhjendada selgitamisel. seletuskirjas tee Krundi pos 7b avalikuks kasutamiseks linnale määramist ning selgitada võõrandamise välja maaomaniku seisukoht on tingimused maa linnale lisatud (ptk 2 võõrandamiseks. „Koostöö ja 5. Krunt pos 9 – kooskõlastused reformimata riigimaast detailplaneeringu kavandatud koostamisel“ transpordimaa krunt - koostöö nr 11). ettepanekuga nõus. 5. – 6. Krunt pos 10 – 6. Krundi pos 10 selgitada välja krundi tulevase tulevase omaniku (MKM?) maaomaniku seisukoht planeeritud seisukoht on linnaväljaku selgitamisel. väljaehitamiseks. 7. Tallinna 7. Krunt pos 11 – Kommunaalameti Ülemiste tee kinnistu seisukoht on piiride muutmiseks lisatud (ptk 2 palume välja selgitada „Koostöö ja linnamaa valitseja – kooskõlastused Kommunaalameti – detailplaneeringu seisukoht. koostamisel“ Reformimata riigimaa osas koostöö nr 13). on vajalik välja selgitada Maa-ameti seisukoht. Maa-ameti Kavandatud kitsenduste seisukoht on kohta esitame ettepanekud lisatud ja ja tingimused pärast kitsendusi on maaomandi osas täpsema täiendatud. ülevaate saamist. Palume täiendada Suur-  11 Sõjamäe tänav T1 ja Suur- Sõjamäe tänav T2 kinnistutele kavandatud kitsendusi. Lisaks tehnovõrkudele on linna omandis olevatele transpordimaadele planeeritud ka terminali üleehitus, maa-alused tunnelid, trammitee ja jalgrattatee. Palume lisada servituudiala ligikaudne suurus ja kelle kasuks servituut seatakse. 6. Telia Eesti AS 12.12.2016 Telia Eesti AS (edaspidi Detail- Nõuded lisatud (Marina Nr 27755187 „Telia“) seisukohad esitatud planeeringu detailplaneeringu Prigask) dokumentide lisad seletuskirja ptk kooskõlastamisel: (originaalkaust) 4.3 „Nõuded Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise . Vt Koostöö tehnovõrkude kaitsevööndis tegutsemise detailplaneering ehitusprojekti Eeskirjast. Tööde u koostamisel – koostamiseks“. teostamiseks planeeritud kooskõlastuskiri piirkonnas on vaja , tehnovõrkude täiendavalt esitada koondplaan ja tööjoonised. Tegevuse digitaalallkirja jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised kinnitusleht. tingimused. Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon. Ehitatavad sideehitised on võimalik ühendada Telia üldkasutatava sidevõrguga. Kooskõlastus kehtib kuni 11.12.2017 7. AS 13.12.2016 Ehitusprojektid Detail- Nõuded lisatud Gaasivõrgud Nr 1587 kooskõlastada AS planeeringu detailplaneeringu (Aleksander Gaasivõrgud. Gaasitorustiku lisad seletuskirja ptk Müristaja) tööprojekti eelduseks (originaalkaust) 4.3 „Nõuded sõlmitud liitumisleping liituda . Vt Koostöö tehnovõrkude soovija ja AS Gaasivõrgud detailplaneering ehitusprojekti vahel. u koostamisel – koostamiseks“. kooskõlastuskiri 8. AKTSIASELTS 09.02.2017 Vastavalt planeerimisseadus Detail- Täiendused TALLINNA PR/1661110- § 133 esitab AS Tallinna planeeringu vastavalt VESI 2 Vesi pädevale asutusele lisad ettepanekutele arvamuse (originaalkaust) sisse viidud: käesoleva detailplaneeringu . Vt Koostöö planeeringus on kohta. Detailplaneeringut ei detailplaneering näidatud pumpla saa vastu võtta järgmistel u koostamisel – sanitaarkaitse- põhjustel: kooskõlastuskiri tsoon, - Planeeringus näidata seletuskirjas on pumpla sanitaarkaitsetsoon. märgitud - Seletuskirjas märkida ka sademevee sademeveepumpla vajadust. pumpla vajadus - Kinnistule pos.10, ning krundile pos Peterburi tee sademevee 10 on ette nähtud ühenduse juurde, planeerida ühtlustusmahuti  ühtlustusmahuti. mõlema - Detailplaneeringule lisada ühenduse juurde. Kadrioru pargi Kadrioru pargi sademeveesüsteemi sademevee- läbilaskevõime süsteemi suurendamise skeem. läbilaskevõime suurendamise skeemi kohta on kisatud nõue detailplaneeringu seletuskirja ptk 4.3 „Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks“. 9. AS Utilitas 03.03.2017 AS Tallinna Küte Detail- Nõuded lisatud Tallinn Nr DP17/11 kooskõlastab Ülemiste planeeringu detailplaneeringu (Elis Fels) ühisterminali lisad seletuskirja ptk detailplaneeringu (OÜ (originaalkaust) 4.3 „Nõuded Hendrikson & Ko töö nr . Vt Koostöö tehnovõrkude 1894/13) soojusvarustuse detailplaneering ehitusprojekti kaugküttelahenduse. u koostamisel – koostamiseks“. Üksikute objektide kooskõlastuskiri soojusvarustuse projekteerimiseks on vaja taotleda AS Tallinna Küte konkreetsed tehnilised tingimused. Järgmises projekteerimisetapis vajadusel täiendada soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS- EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja – pikkused. 10. Tallinna 27.02.2017 Pos 10-l jalakäijate Detail- Täpsustused ja Transpordiamet kaldtee, tegemist on planeeringu parandused (Inna Teras) jalakäijate alaga - samal lisad planeeringusse pos-l sõidukite pääs maa- (originaalkaust) sisse kantud (vt alusesse parklasse (või . Vt Koostöö Seletuskiri, väljapääs) kas sõidetakse detailplaneering Liiklusskeem ja jalakäijate alal??? u koostamisel – Põhijoonis) Pos 10 triibuline romb, kiri mida see tähendab? Eristada tuleb sõidukite ja jalakäijate nooled. Kas reisiterminali pääsud (väljaulatuvad osad) on eskalaatorid või trepid ja kas laius on piisav? Kaldtee teeks liiga suure kaldega. Ja kuidas tagatakse invajuurdepääs terminali? p.3.4 vertikaal- planeerimise põhimõtted (illustratiivne skeem 2),  13 kas terminali suunduvast kaldteest on loobutud? 3.8. Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted. Kuna on tegemist rahvarohke jalgsikäigu alaga, tuleb eraldi välja tuua jalakäijate liikumise suunad ja võimalused: alale (rongile, trammile ja bussile) ja alalt läbi (kaubanduskeskused, Ülemiste city, Euroopa väljakule), invajuurdepääsud jne. Puudub parkimise arvutus, mille alusel on prognoositud. Bussijaama ja reisiterminali parkimise vajadus, mille alusel - 452 kohta? Pos 3 elamu + äri - 124 kohta? Ka prognoositavale parkimiskohtade vajadusele (bussi- ja raudteeterminal) tuleb anda selgitus. Tunnel raudtee alt läbi on ainult ühistranspordile (trammile ja bussile), välistatud peab olema taksode, elektriautode ja muude sõidukite läbipääs. Parkimise skeemidele tuleb lisada, et tegemist on illustratiivsete skeemidega. Joonistel (ka põhijoonisel) peab olema märkus, et teede ja parkimise lahendus täpsustub projekti staadiumis. 11. Maa-amet 06.03.2017 … Detail- Täpsustused ja (Anne Toom) nr 6- Käesolevaga teatame, et planeeringu parandused 3/17/2492-3 oleme tutvunud edastatud lisad planeeringusse Ülemiste ühisterminali (originaalkaust) sisse viidud (vt detailplaneeringu . Vt Koostöö Seletuskiri ja lahendusega ning ei esita detailplaneering Põhijoonis) selle suhtes vastuväiteid, u koostamisel – kuid palume arvestada Maa-ameti kiri eeltooduga. Palume hoida Maa-amet kursis detailplaneeringu edasise menetlusega. (Vt teksti lisatud kirjast.) 12. Maa-amet 06.02.2017 (Vt terviktekst lisatud kirjast) Detail-  (Merje Krinal) nr 7- … planeeringu Hooneühistule 21/17/2641 Teatame, et Maa-amet lisad Peterburi tee 4d soovib alustada (originaalkaust) hooneühistuga . Vt Koostöö eelläbirääkimisi Peterburi detailplaneering tee 4d kinnisasja riigile u koostamisel – omandamiseks. Maa-ametil Maa-ameti kiri on kavas tellida riigihanke korras eksperthinnang nimetatud kinnisasja hüvitusväärtuse leidmiseks. Pärast tellimuse vormistamist võtab hindaja teiega ühendust, et selgitada välja, kas esineb täiendavaid asjaolusid, millega tuleb arvestada kinnisasja hindamisel. 13. Tallinna 28.04.2017 (Vt teksti lisatud kirjast) Detail- Täiendused Kommunaal- planeeringu planeeringusse amet lisad sisse viidud. (Katrin (originaalkaust) Sademevee Toomistu) . Vt Koostöö läbilaskevõime detailplaneering suurendamise u koostamisel – skeem on Talllinna koostamisel. Kommunaal- ameti detailplaneerin- gu menetlusleht 14. Peterburi tee 6 28.11.2016 (Vt teksti lisatud kirjast) Detail- Täiendused (Merje Muiso) planeeringu planeeringusse lisad sisse viidud ja (originaalkaust) sellest kirja teel . Vt Koostöö teavitatud (kiri detailplaneering lisatud). u koostamisel – Merje Muiso e- kiri ja lisatud fail. 15. AS Eesti 05.01.2017 Tallinna linnas Ülemiste Detail- Täiendused Raudtee Nr 1- Ühisterminali planeeringu planeeringusse (Anvar 5.19/815-9 detailplaneeringu lisad sisse viidud. Salomets) kooskõlastamine. (originaalkaust) Lisad: AS Eesti Raudtee . Vt Koostöö 19.04.2016 kiri nr 1- detailplaneering 5.19/815-7 ja AS Eesti u koostamisel – Raudtee 10.12.2015 kiri nr kiri lisadega 1-5.19/815-4. ning (Vt terviktekst lisatud digitaalallkirja kirjadest) kinnitusleht. 16. AS Tallinna Moekombinaat (Allan Remmelkoor) 17. AS Pro Kapital Eesti (Allan Remmelkoor) Projektijuht-planeerija: / Ingrid Saaroja /  15 3. VÕRGUVALDAJATE TEHNILISED TINGIMUSED - AS Gaasivõrgud tehnilised tingimused nr PJ-1341/16, 02.12.2016. - AS Utilitas Tallinn 06.02.2017 tehnilised tingimused nr 21300-01-17/4. - Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 232609, 09.07.2015. - Elektrilevi OÜ Tallinna tänavavalgustuse tehnilised tingimused nr 128, 02.09.2016. - AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused nr PR/ 1645498-1, 13.09.2016 - Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 27216535, 12.09.2016.  17 4. DENDROLOOGILINE ÜLEVAADE  19 5. MÜRAHINNANG  21 6. KESKKONNASEISUNDI HINNANG  23 7. LIIKUVUSANALÜÜS  25 8. INSOLATSIOONIANALÜÜS  27 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD KOKKULEPPED Planeeritava ala arendus on ette nähtud rajada etapiti. Ülemiste raudteejaama katastriüksusele on vajalik tagada pidev juurdepääs sõidukitele (sh suuregabariidilistele raskeveokitele) kõigi etappide väljaehitamise ajal ja pärast valmimist. Esimese etapi raames rajatakse Rail Baltic reisiterminal, perroonid, linnaväljak maapealses osas (maa-alune maht realiseeritakse 2. etapi koosseisus). ning ajutine parkla pos 6 krundile koos ajutise autode juurdepääsuga parklale : Teine etapp sisaldab endas bussijaama ja ärihoonestust (pos 6), sellega kaasnevat teedevõrku, linnaväljakut koos sellealuse parklaga ja üldkasutatavat parki (pos 2): Kolmanda etapina rajatakse ärihoone lin naväljaku äärde (pos 3): I etapi osas peab Ülemiste ühisterminali ehitusprojekt sõltumata ehitustegevusest väljaspool raudteemaa kinnistut võimaldama eraldi perioodidel realiseerida olemasoleva raudteeinfrastruktuuri ümberehitamise etapid alltoodud järje korras: 1. Olemasolevate Ülemiste raudteepeatuse ooteplatvormide ümberehituse ajaks ajutise peatuskoha rajamine väljapoole 1520mm rööbasteede ümberehituse ala (s.h näha ette ajutistele ooteplatvormidele juurdepääsuteed ja raudtee ületamise võimalused). 2. Olemasoleva Ülemiste raudteejaama 1520mm rööbasteede ümberehitamine, tagamaks vabad alad Rail Baltic (RB) rööbasteedele ja Ülemiste terminali ooteplatvormidele (3 tk). Samaaegselt 1520mm rööbasteede ümberehitamisega rajatakse terminali kõik maa-alused ehitised ja raudtee kontaktvõrgu kandekonstruktsioonid ning raudteede vahel paiknevad terminali tugikonstruktsioonide osad EVR raudteemaal. 3. Uue ooteplatvormi rajamine riigisisese 1520mm reisiliikluse jaoks. Seejuures tagatakse reisijate alaline, ohutu ja takistuseta juurdepääs ooteplatvormidele viivatele tunnelitele väljaspool EVR raudteemaad asuvalt Ülemiste ühisterminali planeeringualalt, sõltumata ehitustööde etappidest väljaspool EVR raudteemaad. 4. RB 1435mm rööbasteede, ülejäänud kahe ooteplatvormi ja terminali eh itamise EVR raudteemaal ilma 1520mm rongiliiklust takistamata. Detailplaneeringu realiseerumine avaldab AS Eesti Raudtee sõnul neile otsest kahju seoses olemasoleva raudteeinfrastruktuuri möödapääsmatu ümberehitamise vajadusega. AS Eesti Raudtee, kui Ülemiste raudteejaam kinnistu hoonestusõiguse omanik, ei ole nõus detailplaneeringu realiseerumisel (ehitusperioodil) osalema võimalike kahjude hüvitajana, s.h katma kulutusi olemasoleva raudteeinfrastruktuuri ümberehitamiseks Ülemiste raudteejaamas Detailplaneeringu kehtestamisega ei kaasne otseseid kahjusid. Detailplaneeringu realiseerumisel (ehitusperiood) tekkivad võimalikud kahjud tuleb hüvitada vastavalt kehtivatele seadustele ette nähtud korras, võimalike kahjude hüvitajateks määratakse kinnistute igakordsed omanikud. Detailplaneeringu realiseerimisel ja hoonestuse kavandamisel krundile pos 6 teha koostööd AS-iga Eesti Raudtee. Avalikult kasutatavate teerajatiste, välisvalgustuse, sademevee kanalisatsiooni ja üldkasutatava haljastuse väljaehitamiseks on va jalik Teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu sõlmimine. Detailplaneeringu realiseerimise eelduseks on sademevee eesvoolusüsteemi läbilaskevõime suurendamine.  29 10.PLANEERITUD ALA OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS, TUGIPLAAN Planeeringuala hõlmab Peterburi tee 4d kinnistut (katastritunnus 78403:315:1760) ja kahte reformimata riigimaa kinnistut (suurus tega 242 m², 3366 m² ja 132 m²) ning osaliselst Ülemiste tee T2 kinnistut (katastritunnus 78403:315:0244), Peterburi tee 2 (katastritunnus 78403:315:2020) , Ülemiste tee 5 (katastritunnus 78403:315:2100) , Ülemiste tee (katastritunnus 78403:315:0151) ja Ülemiste raudteejaama (katastritunnus 78403:314:0136) ja Peterburi tee T10 (katastritunnus 78403:315:0238) kinnistud. Kinnistusraamatu andmetel on planeeringualale jäävate kinnistute omanikud (seisuga 31.08.2016): Peterburi tee 4d – Garaažiühistu Sild (registrikood 80013258) Peterburi tee 2 – AS Tallinna Moekombinaat (registrikood 11474184) Ülemiste tee 5 – AS Pro Kapital Eesti (registrikood 10672309) Ülemiste tee T2, Ülemiste tee ja Peterburi tee T10 - Tallinna linn Ülemiste raudteejaam – Eesti Vabariik Reformimata riigimaa – Eesti Vabariik Planeeritud ala külgneb järgmiste kinnistutega: Maakasutuse Aadress Katastritunnus sihtotstarve Elamumaa 80%, Ärimaa Peterburi tee 4 78403:315:3060 20% Peterburi tee 6 78403:315:2170 Elamumaa 100% Peterburi tee 14c 78403:315:2020 Ärimaa 100% Sepapaja tn 1 // Suur- 78403:315:0203 Ärimaa 100% Sõjamäe tn 12 Lõõtsa tn 2 // Suur-Sõjamäe 78403:315:0034 Ärimaa 100 % tn 10b Keevise tn 1 // Suur-Sõjamäe 78403:315:0191 Ärimaa 100% tn 10a Keevise tn 2 // Suur-Sõjamäe 78401:101:0141 Ärimaa 100% tn 10 Ühiskondlike ehitiste maa Suur-Sõjamäe tn 6a 78403:315:2840 100% Ühiskondlike ehitiste maa Suur-Sõjamäe tn 8a 78403:315:0440 100% Suur-Sõjamäe tn 4 78403:315:0189 Ärimaa 100%  Elamumaa 60%, Peterburi tee 11 78403:315:2050 Sotsiaalmaa 40% Peterburi tee 13 78403:315:2130 Elamumaa 100% Hoonestus Planeeritud alal paikneb üks õiguslikul alusel püstitatud hoone. Ehitisregistri väljavõte: Korruselisus/ Kinnistu Ehitisregistri Nimetus aadress kood ehitisealune pind, m² Peterburi tee 101017877 Garaaž (16 boksi) 1 / 341 4d Lisaks paikneb alal (reformimata riigimaal) kaks õigusliku aluseta püstitatud hoonet: ca 88 m² ehitisealuse pinnaga garaaž ning ca 9 m² ehitisealuse pinnaga kuur. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeritud ala maapind on ebatasase reljeefiga. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 36 ja 44. Kõige madalam osa paikneb süvendatud trammiringi piirkonnas ning kõrgim punkt on ala keskosas olemasolevatest garaažidest lõunasse jääv looduslik ala. Suures plaanis on alal kalle põhjast lõunasse. Haljastus Planeeritud ala kohta on läbi viidud dendroloogiline uuring (vt ptk 4). Kokku tuvastati dendroloogilise uuringu (vt Detailplaneeringu lisad – „Tugiplaan“ ja „Dendroloogiline uuring“) käigus 44 puittaime, mis jagunevad väärtusklasside vahel järgmiselt: väärtuslikud (II väärtusklass) – 2 (5%); olulised (III väärtusklass) – 20 (45 %); väheväärtuslikud (IV väärtusklass) – 22 (50 %); Dendroloogilise uuringu aruandes on toodud, et p raegune haljastuse olukord Ülemiste ühisterminali alal on halb ning seal kasvab rohkesti väheväärtuslikke puid. Tegemist on alaga, kus kasvab nii kodumaiseid kui ka sissetoodud liike. Erinevaid taksoneid on kaksteist. II ja III väärtusklassi kuuluvad puud tuleb võimalusel säili tada. Isekasvanud pajud, paplid, vahtrad ja teised IV väärtusklassi määratud puud , mis on haljastuslikust seisukohast väheväärtuslikud, on soovitatav likvideerida. 2016 a läbiviidud geodeetilise uuringu tulemusena on selgunud, et alalt on puudu kaheksa IV väätusklassi puud, mis dendroloogilise uuringu tegemise ajal eksisteerisid. Tehnovõrkudega varustatus Planeeritud alal on olemas elektri-, side-, kanalisatsiooni ja sadeveekanalisatsiooni ühendused. Gaasitrass paikneb planeeringuala vahetus läheduses Pet erburi teel.  31 Veetrassid paiknevad Peterburi teel ja Suur -Sõjamäe tänaval. Lähim kaugküttetoru paikneb Peterburi tee 6 ja Peterburi tee 8 kinnistutel. Liikluskorraldus ja parkimine Juurdepääs kinnistule on Peterburi teelt ja Ülemiste tänavalt. Piirded Planeeringualal on olemas piirdeaiad trammiringi süvendi ümber ja osaliselt Peterburi tee 4d kinnistu piiril. Kohati esineb piirdeaedu ka raudtee ääres ning Ülemiste raudteejaama kinnistu piiril Peterburi tee 6 kinnistuga piirnevas osas. Kitsendused Kehtivad kitsendused:  Raudtee kaitsevöönd 30 m äärmise rööpa teljest.  Isikliku kasutusõigusega ala Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi kasuks vastavalt 20.04.2015 ja 13.07.2015 sõlmitud hoonestusõiguse isikliku kasutusõigusega koormamise lepingutele ja asjaõiguslep ingutele. Planeeritud krundi maakasutust kitsendavad seda läbivate tehnovõrkude kaitsevööndid (vt „Tugiplaan“).  33 11.RUUMILISE KESKKONNA ANALÜÜS, JOONIS Planeeritav maa-ala asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas Peterburi tee ja Suur -Sõjamäe tänava vahelisel alal, Ülemiste raudteejaama piirkonnas. Planeeritavast alast lõunas asuv Suur-Sõjamäe tänav eraldab ala Ülemiste City ärilinnakust, mille naabruses asub ka Ülemiste keskus. Lääne poolt siseneb alale Ülemiste tänav, mille ääres paikneb ka ehitamisel olev kaubanduskeskus Moekombinaat. Idas külgneb planeeringuala olemasolevate elamu- ja ärimaa kinnistutega ning põhjas Peterburi teega, millest teisele poole jääb stalinistliku klassitsismi stiilis elamuala (Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohane miljööala). Juurdepääs planeeringualale on olemas Peterburi teelt (parempöördel) ning Ülemiste tänavalt. Vasakpööret Peterburi teelt saab sooritada tunneli kaudu, kust pääseb Ülemiste tänavale. Lõunast paikneb planeeringuala piiril raudtee, mis raskendab juurdepääsu alale lõuna poolt. Olemas on tunnel jalakäijatele, mis võimaldab läbipääsu raudtee alt. Raudteest lõunasse jääb Suur -Sõjamäe tänav kustkaudu olemasolev juurdepääs autoliiklusele puudub. Planeeritud ala asub logistiliselt heas asukohas, kus Peterburi tee kaudu on tagatud hea ühendus linna keskuse ning teiste linnaosadega . Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tänava ääres paiknevad lähemad ühistranspordi peatused, mis asuvad ca 200 m kaugusel planeeritavast alast – Peterburi tee ääres „Pae“ bussipeatus ning Suur- Sõjamäe tänava ääres „Ülemiste jaam“ bussipeatus. Trammipeatus „Ülemiste jaam“ paikneb otse planeeringualal. Samuti jääb planeeringuala piiresse „Ülemiste“ rongipeatus. Peterburi tee ääres on kõnniteed mõlemal pool tänavat, Suur -Sõjamäe tänava ääres on olemas kõnnitee tänava lõunaküljel, tänava põhjaküljel on kõnnitee olemas osaliselt. Planeeringualal paiknevaid trammipeatusi ühendab kõnnitee vaid Peterburi teega . Suur- Sõjamäe tänavale viiva tunnelini saab jalgsi liikuda pinnasteed mööda. Planeeritud ala kontaktvööndi maakasutuses domineerivad ärimaa sihtotstarbega kinnistud, ala põhja- ja kirdeosas on suurem kaal elamumaa sihtotstarbega kinnistutel . Läheduses on ka mitmed tootmismaa kinnistuid ning ühiskondlike ehitiste maid. Elamutevahelised alad on mitmes kohas määratud üldkasutatavaks maaks. Kontaktvööndi hoonestus on väga varieeruv. Alast põhja jäävas Sikupilli asumis on enamasti 2-3 korruselised hooned, kuid esineb ja 1- või 5-korruselisi ehitisi. Alast idas on Peterburi tee äärne elu- ja ärihoonete kvartal, kus on hooned enamasti 4-5- korruselised, nende seas ka mõned 9- ja 1-2-korruselised ehitised. Alast läände jääb Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tänava vahelise ala ärihoonestuse piirkond, mille olemasolev ja planeeringutega ettenähtud hoonestus jääb enamuses 5 -11 korruse vahele. Alast lõunasse jääb Suur-Sõjamäe tänav, mis eraldab planeeringuala Ülemiste City ärilinnakust, mis on kiirelt areneva ja muutuva hoonestusega piirkond, kus uute, ehitatud ja planeeringutega ettenähtud, hoonete kõrgused ulatuvad kuni 13 -korruseni. Viimistlusmaterjalidest on olemasolevate vanemate hoonete puhul peamiselt kasutatud krohvi kuid uute hoonete puhul on domineeriv klaas. Teiselpool Peterburi maanteed on kvartalites kinnine hoonestusviis. Ülejäänud kontaktvööndis on lahtine hoonestusviis. Üksikud hooned on ehitatud otse krundi piirini. Piirdeaiad lähiala kinnistutel puuduvad. Piirkonna peamised rekreatsioonialad on ca 500 m kaugusele jääv Pae park ja 50 m kaugusel olev Ülemiste City park. Lähim lasteaed on Tallinna Ülemiste Lasteaed, mis paikneb ca 100 m planeeringualast idas ning Ülemiste Citys olev eralasteaed „Kalli- Kalli“. Lähimad koolid on Sikupilli asumis olev Sikupilli Keskkool ning Pae tänaval paiknev Tallinna Pae Gümnaasium. Lähimad kauplused on planeeringualast edelasse jääv Ülemiste keskus ja otse planeeringuala kõrvale ehitatav Moekombinaat. Lähtuvalt eelnevast võib öelda, et varustatus nii sotsiaalobjektide, rekreatsioonialade kui ka teenindus - ja kaubandusasutustega on väga hea ning piirkond on sobib hästi ka elamiseks. Planeeritud ala kontaktvööndis on välja kujunenud elamu - ning äripiirkond ning planeeringulahendus toetab selle edasist arengut.  35 12.ILLUSTRATSIOONID  37 13.KAALUTUD PÕHILAHENDUSE VARIANDID 78403:301:2130 Peterburi tee 13 1 t e e T1 78403:301:2050 Peterburi tee 11 rbu ri Pete L 100%:0143 TUGIPLAAN 5 3:31 7840 78403:301:1690 Peterburi tee 9 10 u r i tee T rb Pete L 100%:0238 5 84 0 3:31 4 uri te2e0% 7 t e r b Pe 0%; Ä 0 Peterburi tee 4e E 8 3:315:306 T 100% 784 0 1Ta 78403:315:3060 Peterburi tee 4 78403:315:2190 7Va 2Ta Reformimata riigimaa 3Ta 78403:315:0002 Peterburi tee 6a 4Vi 13Ja - 242 12Ja14Ja 5Vi 9Ja 11Ja - 42KsA 8Ja 10Ja 15Ja 78403:315:2190 Peterburi tee 4e 6Õ 16Ja 17Ja Peterburi tee 4d 19VaS 18VaS E 100% 944 78403 20Ja Peter 00% 70 Peterburi tee 2 78403:315:1760 23Lä 21Ja 78403:315:0238 Ä 100% 43562 E Peterburi tee T10 22Sa 78403:315:2170 Peterburi tee 6 Peterburi tee 14c buri te 78403:315:2020 1 :315:2 Peterburi tee 14c Üm 100% 15833 25Õ Üm 100% 78403:315:1670 Peterburi tee 2h 78403:315:0236 78403:315:0236 e6 26Si 1 24VaS 78403:315:0236 Peterburi tee 14c 27Si 29Pp 78403:315:1760 Peterburi tee 4d 78403:315:2020 Peterburi tee 2 28Pp TINGMÄRGID Ülemiste raudteejaam PLAN. ALA PIIR L 100% 695 172 PLAN. ALA PIIR VASTAVALT ALGATAMISE KORRALDUSELE 78403:314:0136 KATASTRIÜKSUSE PIIR 41Va 78403:315:2100 Ülemiste tee 5 OLEMASOLEV HOONE 40Va Ülemiste tee 5 Ülemiste tee T2 Ä 100% 9729 L 100% 6961 ÕIGUSLIKU ALUSETA PÜSTITATUD HOONE 39Va 78403:315:2100 78403:315:0244 NAABERALAL EHITATAV HOONE 38KsS OL.OL. AUTOLIIKLUSE ALA Reformimata riigimaa OL.OL. KERGLIIKLUSE ALA Peterburi tee 2 Ä 100% - 30,0 3366 TAMPONEERITUD PUURKAEV (kaitsetsoon 1m) 78403:315:2020 - aadress maakasut. 32Pp sihtotstarve pindala KINNISTU ANDMED 44Va 36Pp 34Pp33Pp31Pp Ülemiste tee 37Pp katastritunnus 30Pp 78403:315:0151 T 100% 7339 35Pp Ülemiste tee 78403:315:0151 43Pp E ELAMUMAA Ä ÄRIMAA T TOOTMISMAA Üm ÜLDKASUTATAV MAA L TRANSPORDIMAA OLEMASOLEV II KLASSI PUU 78403:315:0185 Suur-Sõjamäe tänav T11 OLEMASOLEV III KLASSI PUU 30,0 78403:315:0106 Suur-Sõjamäe tänav T1 Suur-Sõjamäe tänav T2 Suur-Sõjamäe tänav T2 78403:315:0097 Suur-Sõjamäe tänav T1 T 100% T 100% OLEMASOLEV IV KLASSI VILJAPUU, PUU VÕI PÕÕSAS 78403:315:0097 78403:315:0106 PÄRAST DENDROLOOGILISE HINNANGU KOOSTAMIST LIKVIDEERITUD PUUD Suur-Sõjamäe tänav T11 1KsA PUU NR JA LIIGI TÄHIS T 100% Suur-Sõjamäe tn 4 Suur-Sõjamäe tn 8a Suur-Sõjamäe tn 6a 78403:315:2840 (Liigi tähiste seletusi vt Seletuskirja lisad - "Dendroloogiline ülevaade") 78403:315:0185 Ä 100% Üh 70%; Ä 30% 78403:314:0440 Üh 100% Suur-Sõjamäe tn 6a PUU JA PÕÕSAS MIDA VÄLISEL VAATLUSEL EI TUVASTATUD 78403:315:0189 Suur-Sõjamäe tn 8a 78403:314:0440 78403:315:2840 78403:315:0191 78403:315:0034 Lõõtsa tn 2 // Suur-Sõjamäe tn 10b Keevise tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 10a TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND Keevise tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 10a Ä 100% RAUDTEE KAITSEVÖÖND Reformimata riigimaa (vastavalt Raudteeseadusele) 78403:315:0141 Keevise tn 2 // Suur-Sõjamäe tn 10 78403:315:0191 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA 78403:315:0031 - Keevise tänav 132 Keevise tn 2 // Suur-Sõjamäe tn 10 Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi kasuks (trammiteede ja tagasipöörde ringi - Ä 100% teenindamiseks vajalik ala) L 100% 78403:315:0141 Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Osaühing Reaalprojekt OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht/koostaja novembris 2014, töö nr RB-GD-14(RB-GD-11). Lennuki tn 22 Ingrid Saaroja Tehnilise Järelvalve Amet Tallinn 2. Dendroloogilise inventuuri teostas dendroloog Ülle Jõgar 2015. Tallinn 10145 Töö nimetus aasta märtsis. Koordinaator „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, Jaanus Aavik keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning tel 740 9800 raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ [email protected] Kuupäev 18.11.2016 Joonis Tugiplaan Töö nr 1894/13 Mõõt 1:1000 Lisa nr 8 78403:301:2130 Peterburi tee 13 LIIKLUSSKEEM 78403:301:2050 Peterburi tee 11 Pos 10 ja 3 illustratiivne Pos 10 ja 3 illustratiivne 78403:301:1690 Peterburi tee 9 parkimise skeem parkimise skeem -1 korrus -2 korrus TINGMÄRGID PLAN. ALA PIIR 2 78403:315:3060 Peterburi tee 4 PLAN. ALA PIIR VASTAVALT ALGATAMISE KORRALDUSELE KATASTRIÜKSUSE PIIR P100 P110 78403:315:0002 Peterburi tee 6a PLAN. KRUNDI PIIR 1 78403:315:2190 Peterburi tee 4e PLAN. AJUTISE KRUNDI PIIR NAABERPLANEERINGUGA PLAN. KRUNDI PIIR kalle max 5% P105 P105 SÄILITATAV HOONE/NAABERHOONE 78403:315:0238 Peterburi tee T10 3 78403:315:2170 Peterburi tee 6 OL.OL. AUTOLIIKLUSE ALA VAREM PLANEERITUD SÕIDUTEE 78403:315:1670 Peterburi tee 2h Ehitatav hoone 7,5 PLAN. RAUDTEE 78403:315:0236 Peterburi tee 14c PLAN. RAIL BALTIC RAUDTEE kalle max 5% PLAN. TRAMMITEE 10 4 5 PLAN. SÕIDUTEE 78403:315:1760 PERSPEKTIIVNE SÕIDUTEE Peterburi tee 4d PLAN. SÕIDUTEE/TRAMMITEE RISTUMINE KERGLIIKLUSTEEGA 5,0 78403:315:2020 Peterburi tee 2 2.75 PLAN. ALLALASTUD ÄÄREKIVI trep 3,5 3 18,0 p 6 ,5 2.75 OL.OL. / VAREM PLANEERITUD KERGLIIKLUSE ALA 5,0 SJ SJ Naaberplaneeringuga planeeritav hoone SJ PLAN. KERGLIIKLUSE ALA 15,5 äijate jalaküle PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSE ALA il d s nava tä ode ut s (all a 78403:315:2100 Ülemiste tee 5 pää PLAN. PERROON vä aajast) lj P-m PLAN. PERROONI VÕIMALIK NIHUTAMISE ALA (selle all haljasala / selle all kergliikluse ala) PLAN. PERROONI VÕIMALIK NIHUTAMISE ALA eskalaator 5,0 (selle all sõidutee / maapinnal paiknev) 5,0 lift laator PLAN. JALGRATTATEE eska SJ PLAN. MAA-ALUNE HOONESTUSALA Ehitatav hoone 30,0 8,0 PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT 8 7 7,5 PLAN. LÄBIKÄIK HOONE 1k VÕI 1-2k TASANDIL TUNNEL 78403:315:0151 Ülemiste tee 11 1 KRUNDI POS. NUMBER 12 SÕIDUKITE JUURDEPÄÄS KRUNDILE Pos 16 ja pos 17 on lubatud sõidukite juurdepääs ainult teenind. transpordile JALAKÄIJATE PÄÄS HOONESSE PLAN. PANDUS 13 PLAN. TUGIMÜÜR / PAE LÕIKEPIND 78403:315:0185 P5 PARKIMISKOHTADE ARV (nt 5) Suur-Sõjamäe tänav T11 14 30,0 78403:315:0106 Suur-Sõjamäe tänav T2 PLAN. KÕRGHALJASTUS 78403:315:0097 Suur-Sõjamäe tänav T1 PLAN. MADALHALJASTUS LIKVIDEERITAV OBJEKT 5,0 eskalaator PLAN. KÕRGUSMÄRK (abs) eska lift Pos 6 illustratiivne 9 la JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA ator parkimise skeem - 78403:315:2840 Suur-Sõjamäe tn 6a tn,08a 78403:314:0440 Suur-Sõjamäe 5 4 parkimiskorrust 78403:315:0191 78403:315:0034 Lõõtsa tn 2 // Suur-Sõjamäe tn 10b PLAN. VÕIMALIK PIIDEAED KOOS VÄRAVAGA 1 korrus = 100 kohta Keevise tn 1 // Suur-Sõjamäe tn 10a PLAN. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PARKING HOUSE PARKIMISMAJA/ 78403:315:0141 LIIKLUSKORRALDUS 648 P P32 Keevise tn 2 // Suur-Sõjamäe tn 10 PLAN. TEE VÕIMALIK ABS. KÕRGUSMÄRK 1. Topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Osaühing Reaalprojekt novembris 2014, töö nr RB-GD-14(RB-GD-11). 20 P 2. Dendroloogilise inventuuri teostas dendroloog Ülle Jõgar 2015. aasta märtsis. KALDEGA TEELÕIGU PIKKUS JA KALDE PROTSENT P24 3. Arhitektuurse eskiisi koostas Osaühing Kolm Pluss Üks arhitektid. 4. Tunnelite ja eskalaatorite ning liftide asukohad ja mõõtmed on illustratiivsed, täpsem lahendus selgitatakse Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht/koostaja P14 projekteerimise staadiumis. Lennuki tn 22 Ingrid Saaroja Tehnilise Järelvalve Amet Tallinn 5. Juurdepääsude, teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning täpsustub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Tallinn 10145 Töö nimetus 6. Parkimiskohtade vajadus ning pos 6 krundisisene liiklus täpsustub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Koordinaator „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, 7. Planeeritud bussipeatuste asukohad täpsustuvad ehitusprjekti koostamisel. Jaanus Aavik keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning P30 8. Hoonete mahtu jäävad avaliku kasutsuega kõnniteede servituudi vajadused täpsustuvad projekteerimise staadiumis. tel 740 9800 raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ [email protected] Kuupäev 9. Raudtee kaitsevöönd on kajastatud Detailplaneeirngu lisades - Lisa 8 "Tugiplaan". 31.05.2017 Joonis 10. Väljapoole planeeringuala jääva trammi tagasipöörderingi asukoht ja lahendus selgub edaspidiste projekteerimistööde käigus AS Eesti Raudtee poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel. Liiklusskeem Töö nr 1894/13 Mõõt 1:1000 Joonise nr 4