Riigikohus · 22. jaanuar 2018
Sisu (failidest)
VÄLJAVÕTE
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
KOHTUNIKUEKSAMIKOMISJONI PROTOKOLL nr 1
15. jaanuar 2018
nr 9-12/18-1
Kohtunikueksamikomisjoni e-istung.
Juhatas komisjoni esimees Hannes Kiris.
Osa võtsid komisjoni liikmed Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Andres Parmas, Kaire
Pikamäe, Andra Pärsimägi, Indrek Soots, Meelis Eerik, Ingrid Kullerkann, Ülle Raag, Andrus Lillo,
Inna Ombler ja Maret Saanküll.
Protokollis Riigikohtu personaliosakonna juhataja Piret Raadom.
Päevakord:
I Ene Ringi (Rink) kohtunikueksamist vabastamise taotlus
II-III /…/
I Ene Ringi (Rink) kohtunikueksamist vabastamise taotlus
Tuginevalt kohtute seaduse (KS) § 50 lg-le 1, võib kohtunikuks nimetada isiku, kellel on vähemalt
viieaastane töökogemus ameti- või töökohal, millel töötamise eelduseks on õigusalane magistrikraad
või sellele vastav kvalifikatsioon, või kes on töötanud kohtunõuniku või kohtujuristina vähemalt kolm
aastat ja kes on sooritanud kohtunikueksami või on sellest vabastatud. KS § 66 lg 6 kohaselt on
kohtunikueksami sooritamisest vabastatud isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi
või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kandideerib kohtunikuks kolme aasta jooksul pärast
vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Samuti võib kohtunikueksamikomisjon
vabastada kohtunikueksamist muul ameti- või töökohal töötanud isiku, kui ameti- või töökoha keerukus
ja vastutus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele. Komisjoni töökorra p 18 näeb ette,
et taotluse kohtunikueksamist vabastamiseks vaatab komisjon läbi vaid juhul, kui selle on esitanud isik,
kes kandideerib käimasoleval kohtuniku vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursil.
Justiitsminister kuulutas 30. novembril 2017 välja konkursi viiele esimese astme kohtuniku kohale ja
avalduse esitas ka Ene Rink, lisades sellele taotluse kohtunikueksamist vabastamiseks.
E. Rink selgitab taotluses järgmist. Ta on töötanud Viljandi Linnavalitsuses alates 1998. aastast, esialgu
juhtivjuristina ja 1999. aastast linnasekretärina. Seoses tööga on tal väga hea ülevaade avaliku halduse
ning võlaõiguse valdkonnaga seotud õigusaktidest ning ta on kursis haldusmenetlusega seotud
probleemidega. Lisaks eeltoodule on ta kursis teiste valdkondade seadustega, igapäevaselt puutub
lähemalt kokku riigihangete ja võlaõigusega seotud seadusandlusega. Viljandi linnasekretärina on ta
linna esindanud nii halduskohtus kui maakohtutes, samuti riigihangete vaidlustuskomisjonis,
valmistanud ka materjalid ise ette linna esindamiseks kohtutes. Ta on ise või koostöös kolleegidega
teinud ettepanekuid riigi tasandil seadusloomesse ja tegelenud omavalitsuse tasandil õigusloomega
igapäevaselt. E. Rink vastutab linnavalitsuse korralduste ja määruste, samuti volikogu otsuste ja
määruste õiguspärasuse eest, olles tihti ise nende koostaja või kaaskoostaja. Ta teeb ka õiguslikke
analüüse lepingutele, linna õigusaktidele, samuti muid erinevate valdkondade õiguslikke analüüse.
E. Rink toob välja, et on oma töös kohusetundlik, täpne, korrektne, põhjalik ning leiab, et pikka aega
linnasekretärina töötamine on andnud mulle väärusliku kogemuse ning laialdased teadmised erinevatest
õigusvaldkondadest praktilise kogemusena, mis on heaks eelduseks kohtunikuna töötamisel.
Komisjoni liikmed vaagisid E. Ringi vastavust KS § 50 lg-s 1 esitatud nõuetele. Toodi välja, et nõuded
valla- ja linnasekretärile on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS). Selle kuni
1. märtsini 2011 kehtinud § 55 lg 2 sätestas, et valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-
aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Seega ei tulene 1. märtsini 2011 seadusest nõuet, et valla-
või linnasekretäril oleks KS § 47 lg 1 p-s 1 nimetatud kvalifikatsioon. Alates 1. märtsist 2011 kuni
tänaseni kehtib KOKS § 55 lg 2 aga järgnevas sõnastuses:
(2) Valla- või linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku:
1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava
kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi
kvalifikatsiooni;
2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele
vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava
välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või
kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või;
3) kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011.
aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud
avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks
aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele.
Seega võimaldab seadus töötada valla- või linnasekretärina lisaks õiguse õppesuunal magistrikraadi
omandanuile (lg 2 p 1) ka isikuil, kel on õiguse õppesuunal bakalaureusekraad (lg 2 p 2) või pole sedagi
(lg 2 p 3). Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et seaduses ei eeldata valla- või linnasekretärina töötamisel
KS § 47 lg 1 p-s 1 nimetatud kvalifikatsiooni. E. Rink on esitanud komisjonile 28. märtsil 2013
kinnitatud linnasekretäri ametijuhendi, millest nähtub, et vähemalt sellest kuupäevast on E. Ringi
ametikohale seatud õigusalase magistrikraadi nõue. Komisjon märkis, et 28. märtsist 2013 ei ole
möödunud viit aastat ning seega on tõendamata, et E. Rink on töötanud vähemalt viis aastat ametikohal,
millele kohtute seaduses kohtunikuameti tingimuseks olev haridusnõue on seatud.
Komisjoni liikmete enamus leidis, et linnasekretäri töö keerukus ja vastutus ei vasta kohtunikuameti
keerukusele ja vastutusele.
Komisjon o t s u s t a s:
1. Jätta rahuldamata Ene Ringi (Rink) taotlus kohtunikueksamist vabastamiseks.
II-III /…/
Komisjoni otsuse peale võib esitada kaebuse Riigikohtu üldkogule 14 päeva jooksul arvates päevast,
mil isik otsuse kätte sai (kohtute seadus § 69 lg 31)..
Komisjoni esimees: Hannes Kiris
(allkirjastatud digitaalselt)
Protokollija: Piret Raadom
(allkirjastatud digitaalselt)
VÄLJAVÕTE ÕIGE
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Järvesaar
Üldosakonna sekretär