Lisa 1
Riigikohtu arvamus kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eel-
nõu kohta
Riigikohus peab jätkuvalt küsitavaks kavandatavate meetmete proportsionaalsust. Muudatuse
üldisem eesmärk on vähendada kaitseväekohustusest kõrvalehoiduvate isikute arvu ning suu-
rendada seeläbi riigi reservväge ja julgeolekut. Eelnõu seletuskirjast selgub, et vaid juhtimisõi-
guse peatamise puhul on võimalik mõjutada suuremat osa sihtrühmast, kuid ülejäänud õiguste
puhul on sihtrühma suurus marginaalne, küündides vaid mõne protsendini või lausa mõne in-
diviidini. Eeltoodu valguses tekib kahtlus eelnõus nimetatud õiguste piiramise sobivuse osas.
Samuti ei tekita eelnõu seletuskiri ega analüüs täit veendumust mootorsõiduki juhtimise õiguse
piiramise vajalikkuse osas. Põhjalikumalt tuleks kaaluda olemasolevate meetmete tõhusamat
rakendamist (nt arest, mida on eelnõule lisatud analüüsi kohaselt rakendatud vaid mõnel korral)
ja alternatiivsete piiravate meetmete võimalikkust. Analüüsis esitatud alternatiivsete meetmete
välistamine on jäänud põhjendamata.
Vähetähtis ei ole see, et toimepandud rikkumisel ei ole mingisugust seost piiratavate õigustega
(vrd KarS 3. ptk 3. jaos sätestatud füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavate lisakaristustega).
Eelnõu edasisel menetlemisel tuleks muu hulgas arvestada sellega, et juhtimisõiguse peatamine
on juba oma olemuselt materiaalses mõttes karistus (vt 3-4-1-10-04; 3-4-1-2-05) ning haldus-
korras juhtimisõiguse peatamine võib rikkuda ne bis in idem-põhimõtet, seega sattuda vastuollu
PS § 23 lg-ga 3.
Riigikohus pidas väljatöötamiskavatsusele arvamuse andmisel oluliseks võrrelda meetmeid
hoolikalt HKMS 27. peatükis ettenähtud haldustoiminguks loa andmise menetlusega. On tervi-
tatav, et eelnõu koostamisel on see võrdlus tehtud. Problemaatiline on aga eelnõus selle võrd-
luse lõpptulemus: otsuse sisuline langetamine lihtsustatud ja kiireloomulises menetluses antava
kohtuliku loaga. Piirangu otsustamine kohtulahendiga tugevdab veelgi enam muljet teistkord-
sest karistamisest. Riigikohus pidas väljatöötamiskavatsuse kommenteerimisel silmas vajadu-
sel lisagarantii andmist preventiivse loa näol, mitte otsustuspädevuse asetamist kohtule sellisel
viisil nagu kirjas eelnõu §-s 331 ja selgitatud eelnõu seletuskirjas (IV etapis kohus annab loa ja
V etapis haldusorgan teeb toimingud). Lisagarantiina on toiminguks loa andmine ette nähtud nt
KVTS §-s 173 aresti täideviimisel, see antakse pärast karistuskäskkirja väljaandmist, mitte
käskkirja asemel. HKMS 27. peatükk ei ole mõeldud haldusasja sisuliseks otsustamiseks, vaid
kiireloomulistel juhtudel täiendava eelkontrolli tegemiseks. HKMS 27. peatüki kohaldamine
võiks olla asjakohane nt otsustamaks, kas rakendada ajutisi meetmeid põhihaldusakti kaalumise
ajaks või pöörata meede kohesele täitmisele (enne kaebetähtaja möödumist). Meetme kohta
sisulise otsuse langetamist HKMS 27. peatükis sätestatud korras Riigikohus ei toeta.
Riigikohus peab vajalikuks rõhutada, et eelnõu mõjude analüüs on puudulik ning selles on olu-
liselt alahinnatud mõjude ulatust isikute õigustele ja kohtute töökoormusele. Kohtutele lisares-
sursi kaasamise vajadust pole põhimõtteliselt üldse hinnatud. Ainuüksi juhtimisõiguse peata-
miseks loa andmise taotlusi võib 2017. a statistikat aluseks võttes haldusorgan esitada ligikaudu
2400 (55% arstlikku komisjoni mitteilmunutest ja 79% ajateenistusse mitteilmunutest omab
juhiluba - vt mõjude analüüs 1.1.). Tõenäoliselt ei rakenda haldusorgan sedavõrd piiravat mee-
det kõikide isikute puhul, kuid mõjude analüüsis on ilmselgelt meetme kasutamise ulatust ala-
hinnatud. Kui mõju on sedavõrd väike, siis on raske mõista piirangute kehtestamise vajadust.
Lisaks tuleb arvestada, et juhtimisõiguse säilimine ei ole oluline vaid kutselistel juhtidel, vaid
võib oluliselt mõjutada ka teiste isikute tegutsemisvabadust ja sellel võib olla oluliselt laiem
mõju, kui eelnõus märgitud. Eelnõuga edasi töötades on mõjude analüüsi vaja oluliselt täien-
dada.
Kaitseministeerium Teie 05.12.2017 nr 5-1/17/5238
[email protected]
Meie 18.12.2017 nr 6-6/17-53
Arvamuse andmine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kask
Riigikohtu koolitusosakonna juhataja
õigusteabe osakonna juhataja ülesannetes
Lisa 1: Riigikohtu arvamus kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee