Aktsiaseltsi Kraver keskkonnaloa nr VILM-029 ilmse ebatäpsuse parandamine

KORRALDUS 10.06.2026 nr DM-110133-42 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66 lg 1 p 4, § 66 lg 2 p 2, § 67 lg 1, veeseaduse § 187 p 6 ja § 191 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 89, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4, § 59 lg 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3, § 61 lg 1 ning tuginedes Aktsiaseltsi Kraver 05.02.2026 taotlusele nr T-KL/1003963-2, Viljandi Vallavalitsuse 13.01.2021 korraldusele nr 2-3/37 ja Maa- ja Ruumiameti 18.05.2026 kirjale nr 6.2-2/16475, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Aktsiaseltsile Kraver (registrikood 10086830) kuuluvat Soosaare maardla Soosaare III turbatootmisala keskkonnaluba nr VILM-029 vastavalt taotlusele järgmiselt: 1.1.1. pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 30 aasta võrra s.o kuni 31.12.2057; 1.1.2. määrata mäeeraldise pindalaks 192,06 ha; 1.1.3. määrata teenindusmaa pindalaks 226,57 ha; 1.1.4. määrata mäeeraldise koosseisus oleva vähelagunenud turba ploki 21 aT aktiivse tarbevaru koguseks 663,105 tuh t ja hästilagunenud turba ploki 22 aT aktiivse tarbevaru koguseks 815 tuh t (kogused esitatud seisuga 31.03.2026); 1.1.5. lisada mäeeraldise koosseisu: - vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokk 39 ja määrata selle andmed: kaevandatud maavara kuulub eraomanikule - jah; aktiivse tarbevaru kogus 63 tuh t - hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokk 40 ja määrata selle andmed: kaevandatud maavara kuulub eraomanikule - jah; aktiivse tarbevaru kogus 89 tuh t 1.1.6. määrata vähelagunenud turba kaevandatava varu koguseks 729,11 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatava varu koguseks 823 tuh t (seisuga 31.03.2026); 1.1.7. eemaldada loa vormilt minimaalne tootmismaht aastas; 1.1.8. lisada geoloogilise uuringu andmed; 1.1.9. märkida kaevandatud maa kasutamise otstarbeks - taastuv soo ja metsamaa. 1.2. eemaldada kõrvaltingimus (vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade jääkvarud) ning määrata keskkonnaloa nr VILM-029 maapõue eriossa järgmised kõrvaltingimused: 1.2.1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6 perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde teostamise eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks. Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja tulekaitseriba tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06. 1.2.2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud. 1.2.3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05. 1.2.4. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu perioodil (augustis). 1.2.5. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), hägusus (NHÜ), ammoonium (NH4+, mg/l), nitraat (NO3-, mg/l), nitrit (NO2-, mg/l). 1.2.6. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistule uue kaevu. 1.3. Lubada keskkonnaloas nr VILM-029 vee erikasutust Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare külas Tipusoo (katastritunnus 32801:002:2206, registriosa 2942839), Rabaääre (katastritunnus 32801:001:0008, registriosa 2562039), Riiskasoo (katastritunnus 32801:002:2205, registriosa 2942739), Soosaare turbatootmislaiendus (katastritunnus 32801:002:0001, registriosa 2942739), Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033, registriosa 3092039), Laukaraba (katastritunnus 32801:001:0022, registriosa 2832739) ja Raba (katastritunnus 32801:001:0161, registriosa 2519339) kinnistutelt turbakaevandusest sademevee juhtimiseks suublasse viie väljalasuga Liivassaare kraavi (Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kood VEE1035403), Rebassaare kraavi (EELIS kood VEE1035402) ja Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400) vee erikasutusloas L.VV/333858 seatud tingimuste alusel, mis on välja toodud käesolevas korralduses. 1.4. Määrata keskkonnaloas nr VILM-029 Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt suublasse juhitavale sademeveele lubatud saasteained ja saasteainete kogused (tabel V4); väljalaskme seirenõuded (tabel V7); meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel 2(34) V17). 1.5. tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/333858, alates käesoleva korralduse jõustumisest; 1.6. lisada keskkonnaloa nr VILM-029 koosseisu saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimise andmed ja nõuded vastavalt esitatud taotlusele vormides A3, A4, A5, A6 ja A7; 1.7. korrigeerida loa vormil tegevuskoha andmeid ja märkida aadressiks Soosaare turbatootmisala, Järtsaare küla, Viljandi vald, Viljandi maakond ning katastritunnusteks 32801:002:0033, 32801:001:0161, 32801:001:0022; 1.8. avalikustada Aktsiaseltsile Kraver kuuluva keskkonnaloa nr VILM-029 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaluba nr VILM-029 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine 2.1.1. Aktsiaselts Kraver (registrikood 10086830, aadress Väike tn 2, Viljandi linn, Viljandi maakond, Eesti; edaspidi ka ettevõte) esitas 29.05.2020 Keskkonnaametile taotluse Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmiseks. Taotlus on registreeritud KOTKAS-s 29.05.2020 menetluse nr M-110133 juurde dokumendina nr DM-110133-1. Taotluses ei olnud kajastatud nimetatud turbatootmisala vee erikasutusega seotud teavet. Ettevõte omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr VILM-029 (kehtib kuni 31.12.2027), mis annab õiguse kaevandada Soosaare turbamaardla (registrikaardi nr 0116) Soosaare III turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast. Kehtiva keskkonnaloaga Soosaare III turbatootmisala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare külas riigiomandisse kuuluval kinnistul Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033, registriosa nr 3092039, turbatööstusmaa 100%; riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet) ning eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Raba (katastritunnus 32801:001:0161, turbatööstusmaa 100%) ja Laukaraba (katastritunnusega 32801:001:0022, turbatööstusmaa 100%). Ettevõte soovib Soosaare III turbatootmisalal turba tootmist jätkata, kuna alale on juba rajatud vajalik infrastruktuur ning ettevõte omab Soosaare turbamaardlas kvalifitseeritud personali ja turba tootmiseks vajalikku tehnikat. Soosaare III mäeeraldis on ligikaudu 79% ulatuses ettevalmistatud (sugekiht on eemaldatud ning rajatud on kuivenduskraavide ja teede võrgustik), ülejäänud alalt ei ole veel sugekihti eemaldatud, kuid valdavalt on rajatud kuivenduskraavide võrgustik. 3(34) Soosaare III turbatootmisala mäeeraldise piires on 2019. a läbi viidud jääkvaru uuring, mille tulemused on kinnitatud aruandes „Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2019)" OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 19/2722, EGF 9359. Aruande alusel on Maa-amet 14.05.2020 korraldusega nr 1-17/20/1252 muutnud Soosaare turbamaardla registrikannet, kinnitades seisuga 30.09.2019 järgmised varud: - vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 172,04 ha – 697 tuh t (21. plokk), - hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 172,04 ha – 815 tuh t (22. plokk), - vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 20,02 ha – 63 tuh t (39. plokk), - hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 20,02 ha – 89 tuh t (40. plokk) Aktsiaselts Kraver omab vee erikasutuseks keskkonnaluba nr L.VV/333858 (kehtivusega kuni 28.12.2049) Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt sademevee (kuivendusvee) ärajuhtimiseks Pikassilla kraavi, Rebassaare kraavi ning Liivassaare kraavi. Veeloas on määratud lubatud saasteainete suurimad lubatud sisaldused väljalaskudes ning seire nõuded. Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade kuivendusvesi juhitakse Aimla metskond 77 (katastritunnus 32801:002:0034) kinnistult Soosaare turbatootmisalade väljalasu nr 1 (VI121) kaudu Liivassaare kraavi (EELIS kood VEE1035403). Soosaare III turbatootmisalalt juhitakse sademevesi ära nelja väljalaskmega: Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 - Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI122-VI125). Aimla metskond 77 (katastritunnus 32801:002:0034) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 (VI122) juhitakse sademevesi Liivassaare kraavi (registrikood VEE1035403), Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask 3 (VI123) juhitakse sademevesi Rebassaare kraavi (EELIS kood VEE1035402) ning Laukaraba (katastritunnus 32801:001:0022) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 4 (VI124) ja Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:001:0059) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI125) juhitakse sademevesi Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400). Keskkonnaamet palus 19.10.2020 kirjaga nr DM-110133-4 lisada keskkonnaloa muutmise taotlusele Soosaare III turbatootmisalaga seotud vee erikasutuse teave ning tegi 24.11.2020 kirjaga nr DM-110133-6 ettepaneku, et liidab vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/333858 maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr VILM-029. Aktsiaselts Kraver teatas, et on vee erikasutusloa maavara kaevandamise keskkonnaloaga liitmisega nõus (25.11.2020 kiri nr 1- 5/37-5 on registreeritud KOTKAS-s 26.11.2020 numbriga DM-110133-7). Esitatud taotluse kohaselt soovib ettevõte Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM- 029 kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, sest mäeeraldisega seotud kaevandatava jääkvaru kogust ja loaga lubatud maksimaalset kaevandamise aastamäära (23 tuhat t) arvestades pole tootmisala ammendamine loa kehtivusaja jooksul võimalik. Lisaks soovitakse korrigeerida tootmisala piire ja mäeeraldisega hõlmatavaid varukoguseid vastavalt jääkvaru uuringu tulemustele ja eemaldada loalt kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade jääkvarud. Veel soovitakse muuta loale nr VILM-029 kantud kaevandatud maa korrastamise suunda osaliselt taastuvaks sooks ja osaliselt metsamaaks ning nõustutakse liitma vee erikasutusloa nr L.VV/333858 andmed 4(34) Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa koosseisu. Vee erikasutusloa nr L.VV/333858 tingimusi muuta ei soovita. Taotletava mäeeraldise pindala on 192,06 ha (kehtivas loas 191,82 ha) ja teenindusmaa pindala on 226,57 ha (kehtivas loas 226,97 ha). Võrreldes kehtiva loaga muutuvad mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad tulenevalt kaevandatava maavara plokkide piiride muutusest ja kinnistute piiride täpsustumisest. Mäeeraldise pindala suureneb teenindusmaa arvelt ning teenindusmaa pindala väheneb 0,4 ha võrra. Taotletava mäeeraldise piir on korrigeeritud vastavaks plokkide 21 aT, 22 aT, 39 aT ja 40 aT piiridega ning teenindusmaa piir korrigeeritud vastavaks kinnistute Soosaare turbatootmisala, Raba ja Laukaraba piiridele. Taotletav mäeeraldis hõlmab Soosaare maardla vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke 21 ja 39 ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke 22 ja 40 täielikult. Mäeeraldisega seotud varu on seisuga 31.03.2026 järgmine: - vähelagunenud turba ploki 21 aT aktiivne tarbevaru: 663,105 tuh t - vähelagunenud turba ploki 39 aT aktiivne tarbevaru: 63 tuh t - hästilagunenud turba ploki 22 aT aktiivne tarbevaru: 815 tuh t - hästilagunenud turba ploki 40 aT aktiivne tarbevaru: 89 tuh t Maavara kaevandamise loa taotluses on kaevandatava varu arvutamisel jäetud taotletava mäeeraldise keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik alal, mis planeeritakse taastada sooks, ning 0,3 m paksune põhjatervik alal, mis planeeritakse metsastada.Vähelagunenud turba kaevandatava varu koguseks on seega 729,11 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatava varu koguseks 823 tuh t (seisuga 31.03.2026). Loa muutmisel on täpsustatud varukoguseid vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 40 lg 3 p 2. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 23 tuh t. Maavara kasutatakse aianduses ning kütteks. Kaevandatud maa kavandatakse korrastada taastuvaks sooks ja metsamaaks (kehtival loal on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud metsamaa või kultuuristamise alune maa). 2.1.2. Ettevõtte 29.05.2020 esitatud taotlusele algatati keskkonnamõju hindamine ( KMH) Keskkonnaameti 05.07.2023 kirjaga nr DM-110133-32 ning nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandest lähtuvalt täiendas ettevõte keskkonnaloa muutmistaotlust, taotledes juurde luba saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. Täiendatud taotlus on registreeritud KOTKAS-s 05.02.2026 numbriga DM-110133-36. Soosaare III turbatootmisala puhul on tegu töötava ja veel korrastamata turbatootmisalaga, kus on lõpuni ammendamata maavaravaru. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib ettevõte jätkata turba tootmist Soosaare III turbatootmisalal ning samuti viia keskkonnaloas määratud andmed vastavusse maavarade registris olevate andmetega, lisades ühtlasi loa koosseisu vajalikud andmed vee erikasutuseks ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. 5(34) Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovitakse lisada loale andmed tootmisalal paiknevate heiteallikate ja neid välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguste osas. Samuti täpsustatakse tootmistegevusest põhjustatud müratasemeid väljaspool tootmisala lähimatel müratundlikel aladel. 2.1.3. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), veeseaduses (VeeS), atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 29.05.2020 riigilõivuseaduse[1] § 136² lg 2 kohaselt. Välisõhu eriosa juurde taotlemise eest on tasutud riigilõivu riiglõivuseaduse § 136² lg 3 alusel summas 1990 eurot kuupäeval 05.02.2026. MaaPS § 49 lg 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 08.09.2020 kiri nr 9-3/20/12413-2). 2 . 1 . 4 . Soosaare turbamaardlas on turvast kaevandatud üle 30 aasta. Soosaare III turbatootmisalalt on taimkate ligikaudu 79% ulatuses eemaldatud, ülejäänud osas on alal olev taimkate mõjutatud mäeeraldisele rajatud eelkuivendusest. Samuti on taotletavale alale rajatud turbatootmiseks vajalik infrastruktuur. Seetõttu ei ole enam asjakohane turbatootmisalale 1997.a. inventeeritud Natura elupaigatüüp looduslik raba (7110*). Mäeeraldise ja teenindusmaa piires ei ole elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone ning neist tulenevaid piiranguid. Mäeeraldisest läheb ida ja lõuna poolt 1,5 km kauguselt mööda Viljandi - Põltsamaa tugimaantee nr 51. Tugimaanteelt lähtuv Kõo - Kolga-Jaani kõrvalmaantee nr 24109 möödub 0,2 km kauguselt edela poolt ja sellelt tuleb tootmisalale turba väljaveotee. Mäeeraldise teenindusmaal mäeeraldisest lääne suunas paikneb osaliselt Tüma-Türsa-Vissuvere maaparandussüsteemi eesvool (21035400200400011M) ja vastav maaparandushoiuala (2103540020030001) ning kirdes piirneb mäeeraldise teenindusmaaga Rebassaare maaparanduse hoiuala (2103540020020003). Pikassilla kraav, millesse juhitakse Soosaare III mäeeraldise kuivendusvesi, möödub 0,1 km kagu poolt. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ei ole mäeeraldisel kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kattub Soosaare III mäeeraldis täies mahus rohevõrgustikuga. Taotletav mäeeraldis külgneb kohati II kaitsekategooriasse kuuluva metsise (Tetrao urogallus , EELIS kood KLO9123900) ja laanerähni (Picoides tridactylus, EELIS kood KLO9128998) ning III kaitsekategooriasse kuuluva laanepüü (Tetrastes bonasia , EELIS kood KLO9129004) leiukohtadega. Kaitstavatest seeneliikidest jääb Soosaare turbatootmisala kinnistust ligikaudu 200 m kaugusele I kaitsekategooriasse kuuluva limatünniku (Sarcosoma globosum, EELIS kood KLO9600840) leiukoht. Turbatootmisalast ligikaudu 850 m 6(34) kaugusele jääb Soosaare kanakulli püsielupaik (EELIS kood KLO3000715). Soosaare III turbatootmisala teenindusmaaga piirneb põhjasuunast Alam-Pedja loodus- ja linnuala (EE0080374), mis on arvatud Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Seetõttu viidi KMH aruande koostamise käigus läbi ka Natura asjakohane hindamine. Soosaare III turbatootmisala ümbruskond on küllaltki hõredalt asustatud, eriti mäeeraldisest põhja- ja idasuunda jäävad alad. Mäeeraldisest lääne- ja lõunasuunda jäävad kõrgemad alad on valdavalt põllumajanduslikus kasutuses ning tihedamalt asustatud. Soosaare III turbatootmisalale lähimad elamud jäävad ligikaudu 120 m kaugusele (lähim majapidamine asub Järtsaare külas asuvas Riiska kinnistul katastritunnusega 32801:001:0327). Turbatootmisala ligipääsuteega piirneval Saare kinnistul (katastritunnus 32801:001:0211; õueala taotletavast mäeeraldisest 175 m kaugusel) elanikke ei ole. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras v.a loa omaja andmete muutmisel või § 59 lg 5 sätestatud juhtudel, kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks. Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest 24.09.2020 kirjaga nr DM-110133-3 ning küsis Viljandi Vallavalitsuselt (edaspidi ka kohaliku omavalitsuse üksus) 30.11.2020 kirjaga nr DM-110133-8 arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Viljandi Vallavalitsus (Viljandi Vallavolikogu 26.06.2019 määruse nr 77 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuste lahendamise volitamine“ § 4 kohaselt on MaaPS § 49 lõikes 6 sätestatud küsimuse lahendamine volitatud Viljandi Vallavalitsusele) nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 (registreeritud KOTKAS-s 21.01.2021 nr DM-110133-10 all) Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmisega tingimusi esitamata. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 25.09.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest 24.09.2020 kirjaga nr DM-110133-3 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuna taotlusele algatati KMH, siis KMH menetluse käigus toimus avalikustamine maakondlikus ajalehes Sakala. Kuni loa muutmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse 7(34) kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnaamet tegi eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ei esitanud tähtaja jooksul selle suhtes vastuväiteid. Loa andja teavitas 06.05.2026 loa muutmise otsuse ja loa eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks (06.05.2026 kiri nr DM-110133-37; HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 47 lg 2, § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Loa andja avalikustas keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate maakondlikus ajalehes Sakala kuupäeval 08.05.2026 (KeÜS § 47 lg 6). Eelnõude avalikustamise käigus teavitas Riigimetsa Majandamise Keskus 14.05.2026 kirjaga nr 3-1.1/2023/4342 (registreeritud KOTKAS-s 14.05.2026 numbriga DM-110133-39), et nõustub keskkonnaloa muutmise eelnõuga. Maa- ja Ruumiamet teatas 18.05.2026 kirjaga nr 6.2-2/16475 (registreeritud KOTKAS-s 18.05.2026 numbriga DM-110133-41), et täiendavaid ettepanekuid eelnõudele ei ole. Vastavalt HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Aktsiaseltsilt Kraver 06.05.2026 kirjaga nr DM-110133-37 arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks 21.05.2026. Aktsiaselts Kraver esitas 14.05.2026 kirjaga nr 2-40/24-15 (registreeritud KOTKAS-s 15.05.2026 numbriga DM-110133-40) arvamuse ja vastuväite eelnõule. Ettepanekuga arvestamist või mittearvestamist on pikemalt käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.4. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet andis kavandatud tegevusele eelhinnangu ja kaalus KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 21), kuna tegemist on üle 150 ha suurusel alal turba kaevandamise loa taotlusega. Eelhinnanguga selgitati, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustati KMH algatada 05.07.2023 kirjaga nr DM-110133-32 (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet tunnistas 19.01.2026 kirjaga nr 6-3/25/14237-21 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise aruande 8(34) nõuetele vastavaks. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.) [1] Kohaldatud taotluste esitamise ajal kehtinud redaktsioone (01.04.2020 - 31.05.2020 ja 01.01.2026 - 28.02.2026) 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise aluseks on ettevõtte 05.02.2026 esitatud taotlus nr T-KL/1003963-2. Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). Ettevõttel on luba vajalik ka vee erikasutuseks ja paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimiseks. Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt kuivendusvee suublasse juhtimiseks on Keskkonnaameti 31.12.2019 korraldusega nr 1-3/19/2499 "Vee erikasutusloa nr L.VV/333858 andmine“ antud tähtajaliselt (kehtivusega 01.01.2020-28.12.2049) keskkonnaluba nr L.VV/333858. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. KeÜS § 6210 lg 2 sätestab, et enne 2020. aasta 1. jaanuari välja antud jäätmeloa, vee erikasutusloa, veeloa, õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul KeÜS § 53 lg 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr VILM-029 kehtivusajaga kuni 31.12.2057 annab ettevõttele Soosaare maardlas Soosaare III turbatootmisalal õiguse alljärgnevaks: maavara kaevandamine; vee erikasutamine; paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine Kinnistu kasutusõigus Loa omajale kuuluvad kinnistud Raba (katastritunnus 32801:001:0161) ja Laukaraba 9(34) (32801:001:0022). Tegevuskoha kolmas kinnistu, Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033) ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist. 3.1.1. Maavara kaevandamine MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lg 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lg 2 p 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lg 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Turba kaevandamise lubade kehtivust võib pikendada 30 aasta kaupa kuni kaevandatava maavara ammendumiseni. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (määrus nr 87) §-s 1 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kaevandamiseks lubatud turbaalasid on piiratud koguses ja seetõttu on maavara kaevandamisel oluline väljata võimalikult suur protsent kinnitatud aktiivsest tarbevarust eelkõige kaevandamiseks juba avatud aladelt. Turba kaevandamine lähtub säästva arengu seadusest, mis ei luba turba kaevandamist üle aastase juurdekasvu. Sellest nõudest tingituna on määratud ka turbakaevandamise kvoodid, millede järgimine tagab turbavaru jätkuvuse järgnevatele põlvkondadele. Soosaare III turbatootmisala aastane maksimaalne lubatud kaevandamismaht on 23 tuh t. Eeltoodu alusel on otstarbekas Soosaare III turbatootmisalal kaevandamisega jätkata ja keskkonnaloa pikendamine 30 aasta võrra on põhjendatud, vältimaks uute alade avamise vajadust. MaaPS § 67 lg 4 sätestab, et turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb lisada markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist. Aktsiaselts Kraver tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER 2019. aastal Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu 10(34) mäeeraldise piires oleva jääkvaru koguse määramiseks. Töö tehti vastavuses majandus- ja taristuministri 03.05.2019 määrusega nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ ning esimese etapina kontrolliti turba lamami kõrgusandmeid mäeeraldise alale jäävas 1985. aasta detailuuringu 18-s sondeerimispunktis. Kuna kontrollsondeerimisel saadud lamami kõrgusandmete keskmine erinevus oli üle 10 sentimeetri (täpsemalt üle 1,17 m), mis näitas, et varasema uuringu turbalasundi lamamit ei saanud kasutada, tehti mäeeraldise alal maavara geoloogilise uuringu korras tarbevarule kehtestatud tihedusega uus sondeerimine, võeti proovid jääklasundi loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks ning arvutati mäeeraldise jääkvaru kogus. Töö on vormistatud Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu aruandena (varu seisuga 30.09.2019), mis on kättesaadav Eesti Geoloogiafondist (EGF 9359). KeÜS § 41 lg 4 alusel antakse üks keskkonnaluba, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. Aktsiaselts Kraver nõustus vee erikasutuse keskkonnaloa liitma maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloaga, kuivõrd tegevused on omavahel ruumiliselt ja tehnoloogiliselt seotud. Ühtlasi lisatakse keskkonnaloale ka välisõhu eriosa. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet edastas Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse 30.11.2020 kirjaga nr DM-110133-8 Viljandi Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 30.01.2021. Viljandi Vallavalitsus nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 keskkonnaloa muutmisega tingimusi esitamata. MaaPS § 50 lg 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. KMH aruandes on kirjeldatud, et turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Kuivendusvõrgustiku puhastamisel eemaldatud turba peenosakesed vastavad kvaliteedilt hästilagunenud turbale. Kuivendusvõrgustikust väljatõstetud turbaheljum planeeritakse õhukese kihina tootmisväljakutele ja segatakse pärast kuivamist toodangu hulka. Jäätmeid võib tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel. Tootmismasinatega seotud jäätmed (õline pinnas või turvas, vanad rehvid jms) kogutakse turbatootmisalalt kokku ja toimetatakse hooldusplatsile ja sealt edasi jäätmehoidlasse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada või taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lg 1 p 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Taotluses on toodud, et Aktsiaselts Kraver on Eestis turba tootmisega 11(34) tegutsev ettevõte, kes kaevandab turvast Soosaare turbamaardlas Soosaare I, II, III ja Tässi turbatootmisala mäeeraldistel, kust kaevandatud turvast kasutatakse aianduses ja energeetikas. Soosaare III turbatootmisalal kaevandamiseks antud maavara kaevandamise luba VILM-029 kehtib kuni 31.12.2027. a. Soosaare III turbatootmisalal viidi läbi jääkvaru uuring, mille tulemused kinnitas Maa-amet 14.05.2020 korraldusega 1-17/20/1252. Ettevõte soovib viia kaevandamisloa vastavusse keskkonnaregistris kinnitatud maavara plokkide ja kogustega ning pikendada kaevandamisloa kehtivusaega 30 aasta võrra, kuna arvestades mäeeraldisega seotud kaevandatava jääkvaru kogust ja loaga lubatud maksimaalset kaevandamise aastamäära (23 tuhat t), siis ei ole tootmisala ammendamine loa kehtivusaja jooksul võimalik. KMH aruandes on lisaks selgitatud, et taotluse esitamise eesmärk on olemasoleva turbavaru ammendamine, turbatootmisega seotud töökohtade säilitamine ja ala ammendumise järgne korrastamine metsamaaks ja taastuvaks sooks. 06.05.2005 kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 36 alusel on kaevandamisloa vormilt eemaldatud minimaalse aastatoodangu lahter. Turba kaevandamine sõltub suuresti ilmastikust ja kõikidel aastatel ei pruugi olla võimalik kaevandada planeeritud mahus. Samuti ei ole otstarbekas turvast aunadesse paigutada, kui sellele ei ole turgu. Seega ei ole nimetatud nõuet 20 aastat seadusandja enam vajalikuks pidanud ja Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloalt eemaldatakse minimaalse aastatoodangu kogus 10 tuh t. 3.1.2. Vee erikasutus 3.1.2.1. Lubatav tegevus Aktsiaselts Kraver omab keskkonnaluba nr L.VV/333858, mille liitmist taotletakse kaevandamisloaga nr VILM-029. Ettevõtte vee erikasutus seisneb Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt Viljandimaal Viljandi vallas Järtsaare külas asuvatelt Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt (mis asuvad Tipusoo (katastritunnus 32801:002:2206), Rabaääre (katastritunnus 32801:001:0008) Riiskasoo (katastritunnus 32801:002:2205), Soosaare turbatootmislaiendus (katastritunnus 32801:002:0001), Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033), Laukaraba (katastritunnus: 32801:001:0022) ja Raba (katastritunnus: 32801:001:0161) kinnistutel), kuivendusvee (sademevee) juhtimiseks suublasse viie väljalasuga. Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade kuivendusvesi juhitakse Soosaare turbatootmisalade väljalasu 1 (VI121) kaudu Liivassaare kraavi (EELIS kood VEE1035403). Soosaare III turbatootmisalalt juhitakse sademevesi ära nelja väljalaskmega: Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 - Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI122-VI125) Liivassaare kraavi (EELIS VEE1035403), Rebassaare kraavi (EELIS kood VEE1035402) ning Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400). Väljalaskmete asukohad ja suubla on toodud tabelis 1. Tabel 1 . Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisalade väljalaskmete asukohad ning suublad. 12(34)  Väljalask Kood Koordinadid Asukoht Suubla Soosaare Aimla metskond X:6494067 Liivassaare kraav 1 turbatootmisalade VI121 77 (katastritunnus Y:610218 (VEE1035403) väljalask 1 32801:002:0034) Soosaare Aimla metskond X:6493849 Liivassaare kraav 2 turbatootmisalade VI122 77 (katastritunnus Y:611079 (VEE1035403) väljalask 2 32801:002:0034) Soosaare Soosaare X:6493105 turbatootmisala Rebassaare kraav 3 turbatootmisalade VI123 Y:611462 (katastritunnus (VEE1035402) väljalask 3 32801:002:0033) Soosaare Laukaraba Pikassilla kraav X:6491812 4 turbatootmisalade VI124 (katastritunnus Y:611259 väljalask 4 32801:001:0022) (VEE1035400) Soosaare Soosaare X:6491973 turbatootmisala Pikassilla kraav 5 turbatootmisalade VI125 Y:610271 (katastritunnus (VEE1035400) väljalask 5 32801:001:0059) Korralduse otsustava osa punkt 1.3 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 6). 3.1.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse VeeS § 2 lg 2 koostoimes KeÜS § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba. Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Ettevõte juhib turbatööstusmaalt viie väljalasuga kuivendusvett suublasse (tabel 1). Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt kuivendusvee suublasse juhtimiseks on Keskkonnaameti 31.12.2019 korraldusega nr 1-3/19/2499 "Vee erikasutusloa nr L.VV/333858 andmine“ antud tähtajaliselt (kehtivusega 01.01.2020-28.12.2049) keskkonnaluba nr L.VV/333858. Aktsiaselts Kraver omab Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisaladel keskkonnalube VILM-067 (kehtivusega 01.07.2005–28.12.2049) ning VILM-067 (kehtivusega 22.01.2015–21.01.2045). Arvestades, et Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade sademevesi juhitakse ära Soosaare turbatootmisalade väljalaskme nr 1 kaudu (kood VI121), määratakse nimetatud väljalaskme kehtivuse lõpptähtajaks 2049. aasta, lähtudes seotud keskkonnalubade kehtivusajast. Soosaare III turbatootmisalaga seotud sademevee väljalaskmed on Soosaare turbatootmisalade väljalask 2- 5 (kood VI122-VI125), nende kehtivuse tähtsajaks on 2027 aasta. Veeluba nr L.VV/333858 liidetakse maavaraloaga nr VILM-029. Keskkonnaluba soovitakse pikendada 30 aasta võrra. Arvestades eelnevat eemaldab Keskkonnaamet tabelist V17 punkti 7 „ Vee 13(34) erikasutusõigus erinevatel väljalaskudel määratakse loas sõltuvalt vastava maavara kaevandamise loa kehtivusest. Peale 2027.aastat vee erikasutusõiguse jätkumiseks Soosaare turbatootmisalade väljalaskudel nr 2-5 (VI122 -VI125) tuleb esitada loa muutmise taotlus“. Koos sellega eemaldab ka loa juures kohustuse esitada muutmise taotlus väljalaskude VI122- VI125 vee erikasutuseks peale 2027 aasta. VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1). Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele § 7 lg 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l). Kõikidele väljalaskudele määratavad saastenäitajate piirväärtused on seega järgnevad: BHT7 15 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused (süsivesinikud C10-C40) 5 mg/l, üldfosfor 1 mg/l, üldlämmastik 45 mg/l. Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt ärajuhitavas sademevees mõõdetud näitajate väärtused ei ole ületanud (2020-2025) keskkonnaloaga kehtestatud saasteainete piirväärtuseid. Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee aasta keskmine arvutuslik kogus on esitatud tabelis 2. Kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi kujuneb peamiselt sademete ning lume sulamisest, sõltub veehulkade kõikumine otseselt sademete hulgast ja valitsevatest ilmastikutingimustest. Sellest tulenevalt sätestatakse keskkonnaloas üksnes aastane lubatud vooluhulk. Tabel 2. Taotluse kohaselt suublasse juhitava kuivendusvee kogused väljalaskmete kaupa. 14(34)  Nimetus Suubla Ööpäevas m3 Kvartalis m3 Aastas m3 Liivassaare Soosaare turbatootmisalade 1 kraav 1 128 101 550 406 200 väljalask 1 (VI121) (VEE1035403) Liivassaare Soosaare turbatootmisalade 2 kraav 684 61 517 246 068 väljalask 2 (VI122) (VEE1035403) Rebassaare Soosaare turbatootmisalade 3 kraav 309 27 773 111 092 väljalask 3 (VI123) (VEE1035402) Pikassilla Soosaare turbatootmisalade 4 kraav 259 23 327 93 308 väljalask 4 (VI124) (VEE1035400) Pikassilla Soosaare turbatootmisalade 5 kraav 155 13 942 55 768 väljalask 5 (VI125) (VEE1035400) Suublasse juhitav kuivendusvesi läbib enne ärajuhtimist mehaanilise puhastuse settebasseinides, kus toimub heljumi eraldumine. Täiendav heljumi settimine toimub ka kogujakraavides. Settebasseine tuleb pidevalt puhastada (vähemalt üks kord aastas). Puhastustööde läbiviimisel tuleb eelistada perioodi, mil vooluveehulk on minimaalne, et tagada tööde maksimaalne efektiivsus ning sette eemaldamise tulemuslikkus. Keskkonnaloas nr L.VV/333858 on seatud tabelis V16 tingimus, et kui suublasse juhitav kuivendusvesi ei vasta loa nõuetele, rajada puuduvad settebasseinid viivitamatult. Väljalaskmete Soosaare turbatootmisalade väljalask 4-5 (VI124 ja VI125) juures puuduvad käesoleval hetkel settebasseinid. Seega Keskkonnaamet jätab nimetatud nõude kehtima ka lubade liitmisel. Tulenevalt eeltoodust tuleb edaspidi tagada suublasse juhitava vee kvaliteedi pidev seire ning normide ületamise korral tuleb viivitamata rajada puuduvad settebasseinid. Settebasseinid peavad olema projekteeritud selliselt, et need mahutaks vajadusel võimalikult suure hulga suurveeaegsest ja sademetejärgsest veekogusest ning võimaldaks seda eesvoolu juhtida maksimaalselt pika aja jooksul, tagamaks eesvooluks oleva veekogu piisava vastupanuvõime ja ühtlase veerežiimi. Mäeeraldise teenindusmaal mäeeraldisest lääne suunas paikneb osaliselt Tüma-Türsa-Vissuvere maaparandussüsteemi eesvool (21035400200400011M) ja vastav maaparandushoiuala (2103540020030001) ning kirdes piirneb mäeeraldise teenindusmaaga Rebassaare maaparanduse hoiuala (2103540020020003). Eesvoolu kvaliteeti ei ole lubatud rikkuda. Turbatootmisala kuivendamisel peab maaparandussüsteemi eesvool toimima maavara kaevandamise ajal (sh kuivendusvõrkude rajamise ajal) kui ka pärast ala korrastamist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4607). Põllumajandusameti tingimustega kooskõlastus vee erikasutusele on antud 09.10.2019 kirjas nr 14.2-1/23548 (Keskkonnaametis registreeritud 09.09.2019 kandena nr 14-6/19/599-2). Tingimustena oli lisatud keskkonnaloale nr L.VV/333858 tabelisse V16 järgmine nõude: Loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-3 (VI121-VI123) suublaks olevate maaparandussüsteemide seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. Kuna Liivassaare ja Rebassaare 15(34) kraavid suubuvad Pikassilla kraavi, mis toimib maaparandussüsteemi eesvooluna ning kuhu juhitakse kogu nimetatud alade kuivendusvesi, ajakohastab Keskkonnaamet antud nõuet järgmiselt: loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-5 (VI121-VI125) suublaks oleva maaparandussüsteemi seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 3.1.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1). Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskme proovi võtmise sageduseks määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood. Kõikide reostusnäitajate (BHT7, heljum, üldfosfor, üldlämmastik, naftasaadused (süsivesinikud C10-C40)) seiret tuleb teostada üks kord poolaastas II ja III kvartalis. Soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega, mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH väärtused võivad esineda madala veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või vahetult pärast kraavide kaevamist/puhastamist. Keskkonnaamet määrab pH seire tabelisse V7, kuna turbatootmisaladelt suublasse juhitavas vees võib pH olla tavapärasest happelisem. Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61 § 14 lg 2). Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6). Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina (määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9). Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, 16(34) veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2). Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2). Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. 3.1.2.4. Kaalutlused veemajanduskava rakendamise ning suubla seire kehtestamise osas Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt sademevee (kuivendusvee) juhitakse kuivendusvett Rebassaare, Liivassaare ning Pikassilla kraavi. Liivassaare ning Rebassaare kraavid suubuvad Pikassilla kraavi. Pikkasilla kraavi suublaks on Põltsamaa jõgi (VEE1030000). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK). Põltsamaa jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 vooluveekogumid Põltsamaa lähtest Ilmandu jõeni (1030000_1), Põltsamaa Ilmandu jõest Päinurme jõeni (1030000_2 ) ning Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni (1030000_3). Turbatootmisala kuivendusveed jõuavad Põltsamaa jõkke täpsemalt vooluveekogumisse Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni (1030000_3, lühinimetus Põltsamaa_3). VMK-s on 2019. aasta andmetel pinnaveekogumi Põltsamaa_3 koondseisund kesine. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta 17(34) „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Põltsamaa_3 (1030000_3) koondseisund 2024. aastal halb. Halb seisund on tingitud paisude mõjust ning elustikus esinevast suurenenud elavhõbeda (Hg) sisaldusest. VMK meetmeprogrammi kohaselt on veekogumi olulisteks koormusteguriteks põllumajandus ning põllumaa kuivendus. VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr 61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Liivassaare ja Rebassaare kraavid suubuvad Pikassilla kraavi, mis suubub ~2,1 km allavoolu turbatootmisala väljalaskudest Põltsamaa jõkke. Vastavalt „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ KMH aruandele Soosaare III turbatootmisala kuivendusvesi moodustab seega keskmiselt ~0,2% Põltsamaa jõe vooluhulgast, suvisel perioodil maksimaalselt ~0,6%. Seega on Soosaare III turbatootmisala mõju Põltsamaa jõe veerežiimile väike. Alates 2020. aastast esitatud väljalaskme omaseire tulemused on vastanud loas kehtestatud piirväärtustele. Eesti Keskkonnauuringute keskuse „Jõgede seire 2024.a“ aruande tabeli 3.44 „Põltsamaa jõgi (1030000_3)“ andmetel on Põltsamaa jõe kolmanda kogumi koondseisund on halb (kesine ökoloogiline seisundiklass ja halb keemiline seisundiklass). Halba seisundit põhjustas piirväärtust ületanud elavhõbe elustikus ning AMPA (aminometüülfosfoonhape) piirväärtuse ületamine vees. Tuginedes füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste kvaliteedinäitajatele (aruande tabel 129) oli seisund „väga hea“ kuni „hea“ kvaliteediklassis, seega ei määrata loas suublaseire kohustust. Veebruaris ja aprillis 2024 olid üldlämmastiku (Nüld) sisaldused kesises ökoloogilises seisundiklassis (sisaldused vastavalt 5.3 mg/l ja 4.0 mg/l), augustis ja oktoobris olid Nüld sisaldused heas seisundiklassis. VeeS § 33 lõike 5 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa omajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi. Eesvoolu suunatava vee kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas toodud asukohtades ja sagedusel. Täiendava suublaseire kohustuse kehtestamine Liivassaare, Rebassaare ja Pikassilla kraavide osas ei ole põhjendatud. Nimetatud kraavide vooluhulk kujuneb valdavalt turbatootmisalalt ning maaparandussüsteemidest pärineva vee koosmõjul, mistõttu puudub võimalus määrata esinduslikku seirepunkti, mis võimaldaks usaldusväärselt eristada turbatootmisalast tulenevat koormust muudest allikatest. Eeltoodust tulenevalt ei ole suublaseire teostamine Liivassaare, Rebassaare ega Pikassilla kraavides asjakohane (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4607). 18(34) Tegevusega ei tohi halvendada pinnaveekogumi seisundit. Juhul, kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Põltsamaa jõe seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete määramist. 3.1.2.5. Keskkonnatasu rakendamine Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 31 lg 1 alusel on keskkonnatasu arvutamise kohustus loodusvara kasutajal, saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal. Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse KeTS § 17. Arvutustes tuleb lähtuda KeTS § 32 lg 6, mille kohaselt saastetasu arvutatakse mõõdetud või arvutatud saasteainete koguste järgi. Saastetasu arvutamisel võetakse aluseks suublasse juhitud saasteainete kogus, mis saadakse läbi kvartaalse tegeliku sademevee voolhulga ja suublasse juhitud saasteainete kontsentratsiooni korrutise. Isik esitab andmed suublasse juhitava vee kohta deklaratiivselt (KeTS § 333 lg 1). Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud Saastetasu ei nõuta, kui KeTS § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele. KeTS § 32 lg 62 kohaselt juhul, kui keskkonnaloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel. 3.1.3. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine 3.1.3.1. Lubatav tegevus Ettevõtte põhitegevusalaks on turba tootmine. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt on ettevõtte käitises heiteallikateks tootmisväljakud (turbatootmisala on jagatud 11 tootmisväljakuks). Soosaare III turbatootmisalal suunatakse välisõhku saasteaineid järgmistel tegevustel: turba freesimine, freesitud kihi pööramine, turba kogumine (pneumaatiliselt), aunatamine, laadimine väljaveoks. Soosaare III tootmisalal kaevandatakse freesturvast, mida kogutakse vaakumkogujatega. Vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mille projekteeritud puhastusaste saasteainete osakesed, PM10 ja P2,5 osas on 70%. AÕKS § 79 lg 3 sätestab majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate keskkonnahäiringute eripärasid arvestades käitise tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete 19(34) heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav keskkonnaluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt ületab käitaja kõnealuse määruse lisas 1 nimetatud osakeste (PM-sum) künnikogust 1 tonni aastas. Keskkonnaloale kantakse AÕKS § 98 lg 3 kohaselt kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta. Ettevõtte tegevusest väljutatakse välisõhku keskkonnaloa nr VILM-029 tabelis A4. „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas“ nimetatud aineid nimetatud kogustes. AÕKS § 89 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. AÕKS § 2 kohaselt kohaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusele KeÜS 5. peatükki ja HMS sätteid, arvestades AÕKS-s sätestatud erisusi. Määruse nr 56 § 20 lg 1 kohaselt on LHK projekt saasteloa taotluse ja loa lahutamatu osa. LHK projektis on välja toodud tootmistegevuse ja heiteallika täpsemad kirjeldused. Seetõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks käitaja tegevuse ja heiteallikate kirjeldust keskkonnaloa muutmise korralduses täiendavalt välja tuua. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84). Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud Lakes Environmental AERMOD 13. Nimetatud programm vastab määruse nr 84 nõuetele. AÕKS § 94 lõike 2 kohaselt ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti vastavust määrusega nr 75 sätestatud õhukvaliteedi piirväärtustele. LHK projektis esitatud saasteainete hajumisarvutuste kohaselt jäävad saastetasemed tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool alla kehtestatud piirväärtuste. Arvutustulemused näitavad, et suurimat arvutuslikku õhukvaliteedi taset väljaspool tootmisterritooriumi põhjustab saasteaine peened osakesed (PM10), mille maksimaalne arvutuslik 24 tunni kontsentratsioon on 20 µg/m³ ehk 40% ÕPV24 ja ühe aasta kontsentratsioon 3,80 µg/m³ ehk 9,5% ÕPVa. Eriti peenete osakeste (PM2,5) maksimaalne arvutuslik ühe aasta kontsentratsioon on 3,30 µg/m³ ehk 13,2% ÕPVa. Taotletava keskkonnaloa heitkogustega on välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase 20(34) väljaspool tootmisterritooriumi tagatud, seega saab Keskkonnaamet anda keskkonnaluba paiksetest heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamiseks. Määruse nr 56 § 31 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaainete esinemist ei ole ette näha. Määruse nr 56 § 32 lg 1 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist. Taotluse kohaselt on käitises müraallikateks tootmisväljakutel töötavad masinad, mille müratasemed on võrreldavad põllumajandamisel tekkiva müratasemega. Tootmistegevus toimub esmaspäevast reedeni kellaaegadel 8:00 kuni 22:00. Esitatud müratasemete modelleerimise kohaselt jääb päevane hinnatud müratase lähimatel müratundlikel aladel alla 40 dB. Tulenevalt taotlusest on käitisele lähimatel müratundlikel aladel täidetud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuse (päeva müra piirväärtus 60 dB) nõuded. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et loa andmise taotluse menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜS-i, AÕKS-i ja muude sellest tulenevate alamate õigusaktidega, saab loa andja anda loa taotletavas mahus. 3.2. Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine 3.2.1. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb õigusaktides sätestatud loa muutmisest keeldumise aluseid. Loa andjale teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55). - tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1). - tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). KMH aruande järeldus oli, et Soosaare III turbatootmisalal on turba tootmine võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi. Kavandataval tegevusel on oluline rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid selleks, et vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - Kohaliku omavalitsuse üksus nõustus keskkonnaloa muutmisega tingimusi esitamata (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Loa muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamisel on kohaliku omavalitsuse 21(34) üksusel soovi korral võimalik täiendavalt ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. - tehtavad tööd ei mõjuta kaitstavat loodusobjekti oluliselt ebasoodsalt (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH aruande järeldus oli, et Soosaare III turbatootmisalal on turba tootmine võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi. Kavandataval tegevusel on oluline rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid selleks, et vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 25.05.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1). - maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Kinnistute Soosaare turbatootmisala, Raba ja Laukaraba sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%. - MaaPS § 55 lg 2 p-s 1-9 ja lg 3 p-s 2-3 toodud asjaolusid Soosaare III turbatootmisala mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. 3.2.2. Eraldi on pikemalt käsitletud MaaPS § 55 lg 2 p-s 10 ja KeÜS § 52 lg 1 p-s 7 sätestatud keeldumise aluseid. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lg 2 p 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lg 1 p 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine. Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita kasutada ainult energeetikasektoris energia saamise eesmärgil. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse (tuntud ka kui LULUCF sektorisse). Loa andja hindas taotletava tegevuse tõttu ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning 22(34) seda, mis on taotluse kohaselt maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 28.01.2025. Keskkonnaameti ökosüsteemide hindamise juhendis on detailsemalt kirjeldatud ka seost ökosüsteemiteenuste väärtuste arvestamise metoodikaga. Lühidalt välja tuues: ELME2 (ELME on lühend Keskkonnaagentuuri projektile „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”) raames hinnati ja kaardistati 22 erineva ökosüsteemiteenuse ehk looduse hüve paiknemine, kogused ja võimalusel majanduslik (rahaline) väärtus. Turbakaevandamislubade andmise konteksti tarbeks valiti välja need ELME2 raames hinnatud-kaardistatud ja asjakohased teenused, millele turba kaevandamine eeldatavalt kahju teeb. Kasutati kõigi kolme peamise ökosüsteemiteenuse klassi – reguleerivad ja säilitavad, varustavad ning kultuuriteenused – hüvesid. Valiti seitse teenust: globaalne kliimaregulatsioon, veevoogude reguleerimine, elupaikade pakkumine, lokaalne kliimaregulatsioon, loodusannid- jõhvikad, loodusturism ja virgestusväärtus. Turbaaladel valitud seitsmest olulisest ökosüsteemiteenusest omavad majandusliku väärtuse hindamise indikaatorit viis. Seetõttu loodi tööriista sisendiks kaks erinevat kuumkohtade kaarti: rahalist väljavõtet võimaldava viie teenuse majandusliku väärtuse kiht ning detailsem, skaalale 0-5 standardiseeritud seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht. Viie teenuse rahalise väärtuse kihi loomiseks liideti kokku globaalse kliimaregulatsiooni, veevoogude reguleerimise, jõhvikate, loodusturismi ja virgestusväärtuse majanduslikku väärtust kirjeldavad kihid. Seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht koosneb juba nimetatud viiest hüvest ning lisaks on arvestatud ka elupaiga- ja lokaalse kliimaregulatsiooni hüvedega. Seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kihi loomisel tuli arvestada, et kõik ökosüsteemiteenused on hinnatud ja kaardistatud vastavalt konkreetsele hüvele asjakohasele metoodikale, mistõttu on kõikide hüvede kihid erinevas skaalas ja eri ühikutega. Võimaldamaks hüvede väärtuste liitmist üheks nn kuumkohtade ehk ökoloogiliselt väärtuslikumate ja vähemväärtuslike kohtade kihiks, standardiseeriti kasutatud kihid ühtsele skaalale 0-5. Eelnevalt logaritmiti mulla orgaanilise süsiniku kaardi väärtused normaaljaotusele vastavaks. Seejärel liideti kihid kokku ning standardiseeriti veelkord skaalale 0-5. Huvipakkuva ala keskmine teenuste väärtus ümardatud lähima täisarvuni määrab seisundiklassi. Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses seitsme standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi Soosaare III turbatootmisala seisundiklassi nr 2 (täpne nr 2,2), mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellisel juhul rahaline kasu peab olema võrdväärne ökoloogilise kahjuga või seda ületama. Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 41 686 630 eurot. Taotluse kohaselt oli kaevandatava vähelagunenud turba kogus 760 tuh t ja hästilagunenud turba kogus 823 tuhat tonni (seisuga 30.09.2019). Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides ning seega üldist panust toidu julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis valminud turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 04.09.2024, siis lisandväärtus Eestis tonni kaevandatud turba kohta võiks olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava turba kogust, siis saadi potentsiaalseks lisandväärtuseks selle kaevandamisel 73 451 200 eurot. 23(34) Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui loa alusel kavandatava tegevuse käigus kasutatakse loodusvarasid ebaotstarbekalt või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet (MaaPS § 55 lg 1 koosmõjus KeÜS § 52 lg 1 p 7). Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisel saadav eeldatav lisandväärtus on suurem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis kaalutluse tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt loa muutmiseks keeldumise alust ei esine. Vastavalt ka strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. 3.2.3. Mõju kliimale Soosaare III turbatootmisala KMH aruandes on käsitletud mõju kliimale järgmiselt. Turbatootmisaladega seotud heited raporteeritakse rahvusvahelises kliimaaruandluses LULUCF sektori märgalade kategoorias. Tulenevalt LULUCFi määrusest (EL) 2018/841 on Euroopa Liit seadnud üldeesmärgi saavutada LULUCFi sektoris 2030. aastaks netosidumine 310 miljonit tonni CO2 ekv ning Eesti riiklik eesmärk on LULUCF sektoris 2030. aastaks suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekv võrra baasperioodi (2016–2018) keskmisega võrreldes. Käesoleval juhul on tegu olemasoleva tegevuse jätkumisega, mille emissioonid (nii on- kui off- site emissioonid) sisalduvad juba olemasolevas kliimaaruandluses ja aastaste emissioonide suurenemist ei planeerita. Siiski moodustavad kavandatava tegevusega kaasnevad arvutuslikud kasvuhoonegaaside heited olulise osa nii turbasektori aastastest heidetest kui ka aastaks 2035 planeeritud Eesti kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemest. Peamiseks leevendusmeetmeks turbatootmisala puhul on oluline etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt, mis vähendab ala on-site heidet. Arvutuslikku off-site heidet on võimalik vähendada vaid toodetavate turbakoguste vähendamisega. Kasvuhoonegaaside vähenemise prognooside tegemisel tuleb arvestada erinevate riskidega (sh majanduslikud, poliitilised), mis võivad kaasneda kliimaneutraalsuse poole liikumisega. Soosaare III turbatootmisala töötamisele nagu ka kõikidele majandussektoritele tervikuna, võib edaspidi olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tehnoloogianeutraalselt arvestavad kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke sh ajalist mõõdet (nt kehtestades keskkonnalubadega summaarse lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vastavalt riiklikele vahe- eesmärkidele). 24(34) Kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Selleks on aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. KMH aruande koostamise ajaks ei ole turbatootmise sektorile kehtestatud sektoripõhist etapiviisilist heitkoguste vähendamise kava. Heitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea arendustele piiranguid jäiga arvulise normina, sest niisuguste eesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid väga paljude tegevuste koosmõjust. Sektori- või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide määramine on poliitiliste valikute küsimus. Eesti on ühinenud rahvusvaheliste lepetega, et vähendada KHG emissiooni ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks. Eestis tegutsevate turbatootjate andmetel võib soodsatel ilmastikuoludel planeerida turba toodanguks ligikaudu 150 - 200 t hektari kohta aastas (ligikaudu 1000 m3 kaaluga 150 - 200 kg m3). Seega võiks Soosaare III 192,06 ha suuruselt mäeeraldiselt olla optimaalne aastane toodang ligikaudu 28 kuni 39 tuh t aastas, samas kui kehtivas loas on aastane tootmise maht on 23 tuh t, mida piirab Viljandi maakonna turba kaevandamise aastamäär (vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrusele nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“). Kui ilmastikuolud seda võimaldavad, on maksimaalse mahu määras turvast tootes võimalik kiiremalt maavaravaru ammendada ja ala varem korrastada. Keskkonnaameti seisukoht 21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve hulk turbaaladest. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste tulemusena uute turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. Ökosüsteemide hindamise juhendis on LULUCF eesmärke arvesse võetud kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu. Kaalutluse põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks. Kuna Soosaare maardla o n inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Soosaare III turbatootmisalal turba tootmisega jätkamine põhjendatud nii kohaliku piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. Lisaks on juba kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud turbaalade lõpuni kaevandamisega võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, sest uusi turbaalasid ei avata - mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid juba kasutusel olevatel aladel, seda vähem vajatakse turba tootmiseks uut pinda ja seda rohkem jääb soid looduslikku või looduslähedasse seisundisse. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine 25(34) Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Viljandi Vallavalitsus nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmisega tingimusi esitamata. Kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul KeHJS § 22 lg 7 kohase teate kättesaamisest arvates. Nimetatud teade edastati Viljandi Vallavalitsusele 20.01.2026 kirjaga nr 6-3/25/14237-22. Täiendavat arvamust kohaliku omavalitsuse üksus ei esitanud. Keskkonnaloa muutmise täiendatud taotlus ja korralduse ning loa eelnõud edastati Viljandi Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 06.05.2026 kirjaga nr DM-110133-38. Viljandi Vallavalitsus määratud tähtajaks (hiljemalt 21.05.2026) arvamust ei esitanud. 3.3.2. Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud keskkonnameetmed Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale ning inimeste tervisele, heaolule ja varale. Aruande lõppjäreldusena leiti, et tegevusega kaasnevaid mõjusid on võimalik vältida ja vähendada, rakendades järgnevaid leevendavaid meetmeid. 1. Vesi 1 . 1 . Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada mäeeraldise teenindusmaal oleval hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. 26(34) 1.2. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamine settebasseinides enne eesvooludesse juhtimist. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Settebasseinid peavad olema vähemalt sügavusega 1,5 m ning vähemalt ühe lauge nõlvaga (kuni 25°), et vältida loomade lõksu jäämist. 1.3. Kui ümbruskonna kaevude seire tuvastab pikaajalised negatiivsed muutused veetasemes või -kvaliteedis või kui ümbruskonna kaevuomanik edastab vastava pretensioon, tuleb teostada hüdrogeoloogiline ekspertiis. Kui muutus on põhjustatud turbatootmisest, tuleb arendajal kinnistul veevarustus või selle kvaliteet taastada. 1.4. Seirata kord aastas kolmes lähimas ümbruskonna kaevus suvise madalvee aegset veetaset ning kord kolme aasta jooksul kaevuvee pH, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus. Antud kolm kaevu asuvad Eessaare (32801:001:0501), Kooli (32801:001:0950, võib asendada ka Kalda: 32801:001:0099 kinnistuga) ning Rebassaare (32801:002:0480) kinnistutel. 2. Välisõhk 2.1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. 2.2. Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses. 2.3. Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine. 2.4. Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel. 2.5. Õhku paisatavaks osakeste summaarseks heitkoguseks taotletavalt Soosaare III turbatootmisalalt on 2,122 t/a. Eelnevast tulenevalt ületatakse keskkonnaministri määrusega nr 67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale tegevusele on vajalik. 3. Looduskaitse 3 . 1 . Rebassaare metsise püsielupaigaga vahetult külgnevasse ossa mäeeraldist piiravast kogujakraavist väljaspoole teenindusmaale tulekaitseriba turba tihendamine ja tihendatud turbapinnasest veetõkkevalli rajamine. 3.2. Häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise püsielupaiga piirist turbatootmisega seotud töid kuupäevadel 10.03-20.05. 3.3.3. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused ja leevendusmeetmed 3.3.3.1. Maapõu Kehtivale keskkonnaloale nr VILM-029 on kantud üks kõrvaltingimus: 1. Vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade jääkvarud. 27(34) Ettevõte soovib kõrvaltingimuse loalt eemaldada. Keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 22 § 3 lõige 6 sätestab, et kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud turba kogus mõõdistatakse ja arvutatakse üks kord maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul. Markšeidermõõdistamine tuleb teha mitte varem kui viis aastat, kuid hiljemalt kolm aastat enne keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist. Seega on keskkonnaloale seatud kõrvaltingimus vastusolus kehtiva seadusega ning eemaldatakse loalt. Kuna õigusakte võidakse muuta või kehtetuks tunnistada, ei ole põhjendatud neis esitatavaid nõudeid määrata keskkonnaloa kõrvaltingimusteks. Seega ei lisata keskkonnaloale KMH aruandes loetletud turba kaevandamise ohutusnõudeid, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrusega nr 172 "Kaevandamise ohutusnõuded". KMH aruandes esitatud leevendusmeetmetest lisatakse maapõue eriossa kõrvaltingimused, mis on kontrollitavad ning mille puhul pole tegemist kehtivatest õigusaktidest tulenevate otsekohalduvate nõuetega. KMH aruandes on kirjeldatud, et taotletava mäeeraldise teenindusmaaga piirneb II kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao urogallus , KLO9123900) elupaik. Kavandatava tegevuse mõju metsise elupaigale on eraldiseisva eksperthinnangu raames hinnanud Riina Põhjala (2022; töö registreeritud KOTKAS-s 14.11.2022 numbriga DM-110133-21). Eksperthinnangu andmetel on oluline säilitada mängupaigas praegused tingimused – säilitada mängu-, toitumis-, puhke- ja ööbimisalad. Sealhulgas ei tohi suurendada kuivenduse mõju, tuleb vältida tuleb raieid mängualal ning vahetult mänguala ümbruses ja Alam-Pedja looduskaitseala ühendusalal. Eksperthinnangus on toodud, et häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses metsiseala piirist turbatootmisega seotud töid kuupäevadel 10.03-20.05 ning Rebassaare metsisealaga piirnevale tootmisala servaosas olemasolevale kogujakraavile tuleb ehitada turbast vettpidav ekraan (tihendatud turbast vall), mis takistab vee äravoolu metsisealalt ja vähendab kuivenduse mõju metsise elupaigale. Vall tuleks rajada seitsme aasta jooksul eksperthinnangu valmimisest (s.o hiljemalt 2029), kuna praegu on turbatootmisala maapind veel metsise mängualast kõrgemal, kuid aja jooksul maapind alaneb, suurendades nii kuivenduse mõju, mida tuleb leevendada. Leevendusmeede vähendab oluliselt turbatootmisala pikaajalise töötamisega kaasneva kuivenduse mõju metsise elupaigale. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse ja metsise elupaiga vahel säilitada teenindusmaal olev puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud. Veetõkkevalli pinnasena on võimalik kasutada kraavide kaevamisel eemaldatud turvast, mis tuleb tihendada, et tagada minimaalne veejuhtivus. Vall tuleb rajada mäeeraldise teenindusmaale turbatootmisala mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale, nii et see takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Keskkonnaamet analüüsis valli ehitust ja tulekaitseriba tihendamist seonduvalt „Metsise ( Tetrao urogallus) kaitse tegevuskavaga“ (2015). Viidatud tegevuskavas on kirjeldatud, et: „Pojad kooruvad tavaliselt juuni esimesel poolel ning pesahülgajatena hakatakse kohe ise putukatest toituma.“ Vall kavandatakse kraavi kaldale, kus taimestikku ei ole, küll aga on tulekaitseriba taimestunud ja seetõttu võib seal pesitseda metsisekanu. Et ala vahetus läheduses saaksid kanad 28(34)  edukalt pesitsetud ja hiljem valli ehitamisel uue häiringu eest ohutult eemale liikuda, tuleb valliehitus ja ka võimalik tulekaitseriba tihendamine teostada enne munemist või peale tibude koorumist ehk väljaspool 10.03 - 20.06 perioodi. Lisaks kavandas Keskkonnaamet elupaiga piirist 500 m raadiuses häiringute vältimise eesmärgil keelata turbatootmisega seotud tööd ajavahemikul 10.03 - 20.06, mis arvestaks paremini metsise peamise pesitsusperioodiga. Lähtuvalt Aktsiaseltsi Kraver vastuväitest (vt pt 3.4) hinnati metsise elupaiga piirist 500 m raadiuses tööde tegemise keelamise ajaperioodi uuesti ning kaalutluste tulemusel piiratakse tööaega siiski perioodil 10.03 - 20.05. Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6 perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde teostamise eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks. Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja tulekaitseriba tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06. 2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud. 3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05. 3.3.3.2. Vesi Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) koostatud ja 22.03.2024 vastavaks tunnistatud KMH aruandele „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM- 029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ nähakse ette täiendava seire läbiviimine. Veendumaks, et turbatootmine ei põhjusta muutusi piirkonna kaevude veetasemes või kvaliteedis, tuleb seirata erinevates ilmakaartes turbatootmisalale lähimate salvkaevude veetaset ja -kvaliteeti. Soosaare II turbatootmisala maavara kaevandamise loas (VILM-067) on sätestatud nõue seirata kord aastas kolmes lähimas ümbruskonna kaevus suvise madalvee aegset veetaset ning kord kolme aasta jooksul kaevuvee pH, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus. Antud kolm kaevu asuvad Riiska (32801:001:0327), Tõrvamäe (32801:001:0323) ja Tipu (89901:001:2048) kinnistutel. Sealne seire tagab, et on kaetud Soosaare III turbatootmisalast itta jääv ilmakaar. Täiendavalt tuleb samadel alustel nagu Soosaare II turbatootmisalal alustada põhjavee seiret turbatootmisalast lõunas asuvates Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501) ja Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) kaevudes. Kooli kaevu võib asendada Kalda kinnistul (katastritunnus 32801:001:0099) asuva kaevuga. Lisaks tuleb seire hõlmata turbatootmisalast kirde suunas paiknevat Rebassaare talu kaevu (katastritunnus 32801:002:0480). Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 29(34) 1. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu perioodil (augustis). 2. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), Hägusus (NHÜ), Ammoonium (NH4 +, mg/l), nitraat (NO3-, mg/l), nitrit (NO2-, mg/l). 3. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistule uue kaevu. Määrusega nr 56 kehtestatud loa vormide andmekoosseisust tulenevalt kantakse kirjeldatud tingimused maapõue eriossa. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas. 3.3.3.3. Välisõhk Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) koostatud ja 22.03.2024 vastavaks tunnistatud KMH aruandele „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM- 029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ nähakse ette järgmised negatiivse keskkonnamõju (müra, õhusaaste) vältimise või minimeerimise meetmed. Turbatootmisel kasutatavad masinad on peamised müraallikad ning nende tekitatud müra levik sõltub otseselt kasutatava tehnika omadustest ja seisukorrast. KMH aruandes on välja toodud, et müra vähendamiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, sh kasutada kaasaegset ja tehniliselt korras tehnikat. Kaasaegsem tehnika tekitab vähem müra ning korras seadmed väldivad liigset ja ebavajalikku mürataset. See aitab tagada, et tootmisest tulenev müra püsib valdavalt tootmisala piires ning ei põhjusta häiringuid ümbritsevale keskkonnale ega elanikele. Metsa säilitamine turbatootmisala ümbruses on oluline, kuna see toimib loodusliku müratõkkena. KMH aruande kohaselt aitab kõrghaljastus piirata müra levikut ning vähendada sellest tulenevat häiringut. Puistu olemasolu takistab helilainete levikut ja soodustab nende neeldumist, mille tulemusel väheneb tootmisalalt lähtuva müra jõudmine ümbritsevatele aladele. Turbatootmise, laadimise ja transpordiga kaasneb peenosakeste teke, mis võivad tuule mõjul 30(34) levida turbatootmisalast kaugemale. KMH aruandes on toodud, et tugeva tuule korral (alates 12 m/s) tuleb tootmine ja laadimine peatada, kuna sellistes tingimustes suureneb oluliselt peenosakeste levik ning nende kandumine ümbritsevatele aladele. Tuul mõjutab otseselt osakeste leviku ulatust ja suunda, mistõttu võib ebasoodsate ilmastikutingimuste korral halveneda õhukvaliteet ka väljaspool tootmisala. Lisaks on oluline arvestada tuule suunda tööde planeerimisel, et vältida peenosakeste liikumist elamualade suunas. KMH aruande kohaselt aitab tuuleolude jälgimine ja tööprotsesside kohandamine vähendada õhusaaste levikut ning selle mõju ümbritsevale keskkonnale. Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised leevendusmeetmed: 1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. 2. Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses. 3. Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine. 4. Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse avalikustamisel ettepanekuid/vastuväiteid ei laekunud. Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus esitas Aktsiaselts Kraver 14.05.2026 kirjaga nr 2-40/24-15 arvamuse ja vastuväite eelnõule. Ettevõte leidis, et kahes punktis ei vasta kõrvaltingimused nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandele ning märkis esmalt, et 2022.a. koostatud Riina Põhjala eksperthinnangus kui ka KMH aruandes on Rebassaare metsisealaga piirnevale kogujakraavile turbast vettpidava ekraani (turbavalli) rajamine keelatud ajavahemikul 10.03 kuni 20.05. Siiski on ettevõte metsise elupaigaga piirnemist arvestades nõus, et valli ehitustegevust ja pinnase tihendamist ei tehta perioodil 10.03 kuni 20.06. Teiseks tõi Aktsiaselts Kraver välja, et keskkonnaloa eelnõu maapõue eriossa kavandatud kõrvaltingimus nr 1.2.3 ei ole vastavuses 2022.a. koostatud Riina Põhjala eksperthinnangu kui ka nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandega. Ettevõte tõi välja, et "kõrvaltingimuses seatud tööaja piirangu kestvus on eksperthinnangu ja KMH aruande kohaselt 10.03 kuni 20.05 ning metsise kaitse tegevuskava (2015) ei kirjelda mürahäiringu mõjusid pesitsevatele metsistele. Tegevuskava peatükis 2.5 HÄIRIMINE INIMESE POOLT on mainitud mitmekordselt vajadusele vähendada mõju aprilli keskpaigas ja mai esimeses pooles, mis perioodi katab ka eksperthinnangutest lähtuv 10.03-20.05 periood. Kuigi kehtivas Metsise kaitse tegevuskavas (2015) müra numbrilised ja ajalised piirangud puuduvad, siis Metsise kaitse tegevuskava eelnõu (2025) kohaselt "ei tohi teostada töid, mis põhjustavad metsise elupaigas maa peal müra rohkem kui 40 dB metsiste mängu ajal 01.03-31.05 kell 18.00-9.00 ja 31(34) pesitsusajal (01.06-15.07) ööpäevaringselt." Soosaare III turbatootmisala KMH aruande koostamise käigus on läbi viidud ka müra modelleerimine maksimaalsetes müraleviku tingimustes, mille kohaselt ei ületa tootmisaegne müra metsise elupaigas seatud 40 dB (KMH aruanne joonis nr 6.6.8) ning tootmisaegne müra jääb valdavalt mäeeraldise piiresse, samuti on antud piirkonnas turvast toodetud aastaid ja ala on täies mahus välja ehitatud, mille tagajärjel ei ole tuvastatud langust ka mängu kukkede arvus. Seega ei tugine Keskkonnaameti poolt toodud tootmisaja piirangu laiendus ei alaspetsiifilistele hinnangule (Põhjala, 2022) ega ka Keskkonnaameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandele ega kehtivale või ka eelnõu tasemel olevale metsise kaitse tegevuskavale. Eelpool toodust tulenevalt ei ole põhjendatud turbatootmisala töötamisele ajaliste piirangute seadmine kuni 20.06." Seetõttu palus Aktsiaselts Kraver sõnastada punkt nr 1.2.3 järgnevalt: "Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05" või eemaldada antud punkt loa kõrvaltingimustest, kuna see ei vasta uuematele andmetele, st Metsise kaitse tegevuskava (2025) eelnõu ja KMH aruande koostamise käigus läbiviidud müra modelleerimisele. Keskkonnaamet kaalus esitatud vastuväidet ja selle põhjendusi. Soosaare III turbatootmisala KMH-s tehtud müra modelleerimise puhul ei ole metsise seisukohast teada, kus on paiknenud müraallikad. Senised uuringud (https://digikogu.taltech.ee/et/item/f8dc27ae-1170-4ca2-9b11- 58bf49271696) ja turbatootmisalade KMH-d (nt Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne) on näidanud, et müra levik on arvestatav vähemalt 250 m müraallikast. Tööprotsessides kasutatavad masinad tekitavad ca 100 dB helivõimsust, mistõttu on kaheldav, et metsise elupaigani jõuab kõigest 35 dB, kui masinad asuvad elupaiga lähedal. Eksperdi järeldused, millele tugines ka KMH, on eelkõige keskendunud kukkede mänguaja kaitsmisele. Metsiste mäng lõppeb juuni keskel. Ka metsiste seire keskendub kukkede loendusele, kuna mänguaegne kukkede loendus on mitmeid kordi väiksema töömahuga kui kanade loendus, ja annab piisava kvaliteediga andmestiku metsiste kohta. EELISesse kantud metsiste elupaik KLO9123900 on piiritletud olulise sigimisalana, kus väikese osa moodustab mänguala ja põhilise osa kanade sigimisala. Elupaik asub kahe olulise müraallika - Soosaare III turbatootmisala ja Viljandi-Põltsamaa tugimaantee vahel. Seejuures külgneb elupaik Soosaare III turbatootmisalaga 1,5 km ulatuses, mis on ca 15% kogu elupaiga perimeetrist. Turbatootmisala poolsesse serva jääb ka mänguala. Seega mõjutab turba tootmine Soosaares eelkõige metsiste mänguala, aga tõenäoliselt ka kanade sigimisala. Mõjude olulisust kanade sigimisalale ilma spetsiaalse uuringuta (nt satelliittelemeetria uuring) on raske hinnata, kuna erinevalt kukkede mängualast hajuvad kanad sigimiseks sobivas elupaigas laiali. Varjatuse tõttu on neid väga raske kindlaks teha ja seetõttu puudub täpne info kanade oluliste sigimispaikade kohta. Kanad pesitsevad valdavalt 3 km raadiusespaarumisalast, lõviosa 1 km raadiuses. Pesa on hästi varjatult maapinnal puhmarindes, sageli puu jalamil. Metsise arvukus on jätkuvalt langev, mis tõendab, et senised meetmed ja praktikad ei ole viljakandvad. Küll aga on tegu kumulatiivsete 32(34) mõjude (kisklus, vihmased suved, elupaikade võsastumine, pesitsusaegne häirimine jne), mitte ainult turbatootmise häiringuga. Arvestades, et tegu on kasutuses oleva aktiivse turbatootmisalaga ning eelkõige kaitstakse asukohas mängupaika, nõustub Keskkonnaamet muutma kõrvaltingimuses nr 3 seatavat tööajapiirangut ning keelab tööde tegemise perioodil 10.03 - 20.05. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 33(34) (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Soosaare_III_plokkskeem.jpg 4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf 5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf 6. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf 7. Mäeeraldise plaan 8. Geoloogilised läbilõiked 9. Korrastatud maa plaan Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus, Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Viljandi Vallavalitsus Marin Varblane vanemspetsialist maapõuebüroo Valerija Svätskaja spetsialist veeosakond Marlen Raska vanemspetsialist välisõhubüroo 34(34) KORRALDUS 03.07.2026 nr DM-136946-1 Aktsiaseltsi Kraver keskkonnaloa nr VILM-029 ilmse ebatäpsuse parandamine 1. OTSUS Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 59, § 64 lõike 1 ja § 68 lõike 2, veeseaduse (edaspidi VeeS) § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõike 5 otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Parandada ilmne ebatäpsus Aktsiaselts Kraver (registrikood 10086830, aadress Väike tn 2, Viljandi linn, Viljandi maakond, Eesti) 10.06.2026 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise korralduses nr DM-110133-42. 1.2. Korralduse nr DM-110133-42 otsustava osa punktis 1.4 asendada sõnad „Sooniste I, II ja III turbatootmisaladelt“ sõnadega „Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt“. 1.3. Jätta kehtivaks kõik ülejäänud keskkonnaloas nr VILM-029 ja korralduses nr DM- 110133-42 toodud tingimused. 2. ASJAOLUD Aktsiaseltsile Kraver (registrikood: 10086830, aadress Väike tn 2, Viljandi linn, Viljandi maakond, Eesti; edaspidi ettevõte) on antud Kekkkonnaameti 10.06.2026 korraldusega nr DM- 110133-42 muudetud keskkonnaluba nr VILM-029 kehtivuseajaga kuni 31.12.2057 maavara kaevandamiseks, vee erikasutuseks ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. Keskkonnaamet tuvastas 10.06.2026 korralduses nr DM-110133-42 otsustava osa punktis 1.4 ilmse ebatäpsuse. Nimetatud punktis on ekslikult viidatud Sooniste turbatootmisalale, kuigi korraldus käsitleb Soosaare I, II ja III turbatootmisalasid. Tegemist on ilmse kirjaveaga, mis ei mõjuta korralduse sisu ega tehtud otsust, kuid vajab selguse tagamiseks parandamist. 3. KAALUTLUSED Keskkonnaamet tuvastas 10.06.2026 korralduse nr DM-110133-42 otsustava osa punktis 1.4 ebatäpsuse, mille kohaselt on Soosaare I, II ja III turbatootmisalade asemel ekslikult viidatud Sooniste turbatootmisaladele. Haldusorgan otsustab haldusakti muutmise, kui see on tema pädevuses haldusakti muutmise ajal (HMS § 64 lõike 1 ja § 68 lõike 2). Keskkonnaloa andjaks on Keskkonnaamet (VeeS § 191 lõike 1 ja KeÜS § 41 lõike 5). Tulenevalt eeltoodust on Keskkonnaametil õigus muuta keskkonnaluba. Keskkonnaamet on seisukohal, et tegemist on ilmse ebatäpsusega HMS § 59 tähenduses ning paranduse tegemine ei mõjuta keskkonnaloa nr VILM-029 sisu. Haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu (HMS § 59). Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti omanikule ning menetluse nr M-110133 menetlusosalistele. Lähtuvalt eelnevast parandab Keskkonnaamet 10.06.2026 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 korralduses nr DM-110133-42 ilmse ebatäpsuse, asendades sõnad „Sooniste I, II ja III turbatootmisaladelt“ sõnadega „Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt“. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 2(3) (allkirjastatud digitaalselt) Merike Rosin peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Soosaare_III_plokkskeem.jpg 4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf 5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf 6. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf 7. Mäeeraldise plaan 8. Geoloogilised läbilõiked 9. Korrastatud maa plaan 10. DM-110133-42.pdf Teadmiseks: AINA KAUROV, AIN LAANSALU, AIVE SEPP, AIVO JURAK, ARVED LINT, AS A&P Mets, AS Roger Puit, Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., INGA LAANSALU, JANA ZAITSEVA, KAIA ORAS, KÜLLI KÕRGESAAR, LIIA SEPPA, LLG Metsad OÜ, Maa- ja Ruumiamet, MARGUS SUSI, Mikskaar Miksgrow AS, MTÜ Niilusoo, Märt Laansalu, OÜ ML Eeriksaare, RAUL SAVIMAA, REET LINT, Riigimetsa Majandamise Keskus, SIRLI VESKIS, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, TIIT JÜRISSON, TIIT VIILUP, Tornator Eesti OÜ, Triinu Russki, Viljandi Vallavalitsus, Väino Koovit, Welz Eco Land OÜ, Woodpile OÜ Valerija Svätskaja spetsialist veeosakond 3(3)  Keskkonnaluba Loa registrinumber VILM-029 Loa omaja Ärinimi / Nimi Aktsiaselts Kraver andmed Registrikood / 10086830 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Soosaare III turbatootmisala andmed Aadress Soosaare turbatootmisala, Järtsaare küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Katastritunnus(ed) 32801:002:0033, 32801:001:0161, 32801:001:0022 Territoriaalkood 2338 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Laukaraba (32801:001:0022), Raba territoorium (32801:001:0161), Soosaare turbatootmisala (32801:002:0033). Puudutatud veekogud: Pikassilla kraav (VEE1035400), Rebassaare kraav (VEE1035402). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 03.07.2026 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 31.12.2057 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask 1 Väljalaskme kood VI121 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Liivassaare kraav Suubla kood VEE1035403 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6494067, Y: 610218 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2049 406 200 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2/17 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2049 Heljum HEL 40 2026 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2049 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 Väljalaskme kood VI122 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Liivassaare kraav Suubla kood VEE1035403 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6493849, Y: 611079 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2057 246 068 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 3/17 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2057 Heljum HEL 40 2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask 3 Väljalaskme kood VI123 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Rebassaare kraav Suubla kood VEE1035402 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6493105, Y: 611462 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2057 111 092 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 4/17 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2057 Heljum HEL 40 2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 4 Väljalaskme kood VI124 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Pikassilla kraav Suubla kood VEE1035400 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6491812, Y: 611259 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2057 93 308 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 5/17 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2057 Heljum HEL 40 2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 Väljalaskme kood VI125 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Pikassilla kraav Suubla kood VEE1035400 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6491973, Y: 610271 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2057 55 768 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 6/17  Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2057 Heljum HEL 40 2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtivatele proovivõtmise nõuetele. Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme L-EST97 Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi Seire kood koordinaadid kood Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise Proovi võtmise liik sagedus Soosaare turbatootmisalade väljalask 1 VI121 X: 6494067, Y: 610218 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 VI122 X: 6493849, Y: 611079 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 7/17 Soosaare turbatootmisalade väljalask 3 VI123 X: 6493105, Y: 611462 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Soosaare turbatootmisalade väljalask nr VI124 X: 6491812, Y: 611259 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas 4 suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Soosaare turbatootmisalade väljalask nr VI125 X: 6491973, Y: 610271 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas 5 suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Täiendavad nõuded väljalaskme seire Väljalaskude seiret teostada II ja III kvartalis. läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 8/17 V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Sademevee 1. Kui suublasse juhitav kuivendusvesi ei vasta loa nõuetele, rajada puuduvad settebasseinid viivitamatult. 1. Peale omaseire käitluse nõuded analüüse, hiljemalt aasta jooksul 2. Sademevee 2.Suublasse juhitav kuivendusvesi puhastada mehaaniliselt (settebasseinis). 2.Pidevalt käitluse nõuded 3. Sademevee 3. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Settebasseinide puhastamisel tuleb valida minimaalne vooluveehulga periood. 3. Vastavalt vajadusele käitluse nõuded 4. Toimingud avarii Koheselt võtta kasutusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Teavitada tekkinud olukorrast kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit ning Päästeametit. Olukorra ilmnemisel korral koheselt 5. Parima võimaliku Kasutatav tehnika peab olema töökorras ega tohi põhjustada täiendavat reostust. Pidevalt tehnika kasutamine 6. Muud asjakohased 1. Vee erikasutusega seotud andmete muutmisel teavitada kirjalikult Keskkonnaametit. Vajadusel meetmed 2. Loa nõuete mitte täitmise korral on loa andjal õigus tunnistada luba kehtetuks. 3. Loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-5 (VI121-VI125) suublaks oleva maaparandussüsteemi seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. 4. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi. Juhul, kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb suubla seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist ning rangemate nõuete määramist. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Suublasse juhitava kuivendusveekogused määrata arvutuslikult. Üks kord kvartalis 2. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt. Kaks korda aastas 3. Suublasse juhitavate saasteainete Arvutada ärajuhitud kuivendusvee koguste ja analüüsitulemuste põhjal kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused. Andmed esitada veesaastetasu deklaratsioonides ja Üks kord kvartalis, vastavalt sisaldus (mg/l) ja kogused (t) veekasutuse aastaaruandes. seadusandluses sätestatud korrale 4. Saastetasu ja vee Veesaastetasu arvestus tuleb esitada kvartaalselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis, vastavalt erikasutusõiguse tasu teave seadusandluses sätestatud korrale 5. Teave meetmete rakendamise 1. Kui loas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Vajadusel kohta 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. 3.Meetmetest, mida kavatsetakse rakendada reostuse vähendamiseks (s.h settebasseinide rajamine) ja muudatustest võrreldes loa taotluses esitatud informatsiooniga, teavitada Keskkonnaametit. 6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 7. Muu vajalik informatsioon 1. Vee erikasutusega seotud andmete, tingimuste või seadusandlikes normatiivides toimunud muudatuste korral tuleb esitada Keskkonnaametile keskkonnaloa muutmise taotlus, et Vajadusel viia keskkonnaluba kooskõlla uute tingimuste ja kehtivate nõuetega. Õigusaktide muutumisel loa kehtivuse ajal, järgida kehtivat seadusandlust. 2. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 9/17 Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08921 - Turba tootmine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 10/17 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0013252 S3_1 Tootmisväljak 1 X: 6492362, Y: 609562 X: 6492440, Y: 609799 HEIT0013253 S3_2 Tootmisväljak 2 X: 6492966, Y: 610168 X: 6493174, Y: 610429 HEIT0013254 S3_3 Tootmisväljak 3 X: 6493448, Y: 610652 X: 6493649, Y: 610916 HEIT0013255 S3_4 Tootmisväljak 4 X: 6493370, Y: 611022 X: 6493575, Y: 611228 HEIT0013256 S3_5 Tootmisväljak 5 X: 6493047, Y: 610789 X: 6493253, Y: 610994 HEIT0013257 S3_6 Tootmisväljak 6 X: 6492603, Y: 610303 X: 6492787, Y: 610558 HEIT0013258 S3_7 Tootmisväljak 7 X: 6492171, Y: 610011 X: 6492329, Y: 610281 HEIT0013259 S3_8 Tootmisväljak 8 X: 6492304, Y: 610395 X: 6492459, Y: 610698 HEIT0013260 S3_9 Tootmisväljak 9 X: 6492813, Y: 610964 X: 6492946, Y: 611219 HEIT0013261 S3_10 Tootmisväljak 10 X: 6492045, Y: 610654 X: 6492206, Y: 610779 HEIT0013262 S3_11 Tootmisväljak 11 X: 6491814, Y: 610869 X: 6491974, Y: 611119 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Osakesed 2026 2.123 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 1.343 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 0.946 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 11/17 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Tootmisväljak 2 (S3_2) HEIT0013253 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 1 (S3_1) HEIT0013252 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 3 (S3_3) HEIT0013254 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 4 (S3_4) HEIT0013255 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 5 (S3_5) HEIT0013256 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 6 (S3_6) HEIT0013257 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 7 (S3_7) HEIT0013258 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 8 (S3_8) HEIT0013259 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 9 (S3_9) HEIT0013260 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 10 (S3_10) HEIT0013261 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 11 (S3_11) HEIT0013262 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu puhastusaste ühik ühik 12/17 Tootmisväljak 1 (S3_1) HEIT0013252 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 2 (S3_2) HEIT0013253 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 3 (S3_3) HEIT0013254 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 4 (S3_4) HEIT0013255 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 5 (S3_5) HEIT0013256 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 6 (S3_6) HEIT0013257 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 7 (S3_7) HEIT0013258 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 8 (S3_8) HEIT0013259 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 9 (S3_9) HEIT0013260 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 10 HEIT0013261 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % (S3_10) kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 11 HEIT0013262 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % (S3_11) kuus. sum 13/17  PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse Eritingimus liik Täitmise Täitmise tähtaeg (vaid Eritingimuse kirjeldus sagedus ühekordse tähtaja korral) Muu Pidev Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. Muu Pidev Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses. Muu Pidev Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine. Muu Pidev Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine 14/17 M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 116 Maardla nimetus Soosaare Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Soosaare III turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 192.06 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 226.57 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus ja energeetika Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 23 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 21 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 663.105 tuh t 31.03.2026 22 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 815 tuh t 31.03.2026 39 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Jah aT - aktiivne tarbevaru 63 tuh t 31.03.2026 40 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Jah aT - aktiivne tarbevaru 89 tuh t 31.03.2026 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2006 2057 23 tuh t 729.11 tuh t Turvas, hästilagunenud 2006 2057 23 tuh t 823 tuh t 15/17 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2006 2057 0899 Viljandi vald Turvas, hästilagunenud 2006 2057 0899 Viljandi vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2019) Geoloogiafondi number EGF 9359 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti korraldus 1-17/20/1252 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.05.2020 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Soosaare turbamaardla detailuuring, 1985 Geoloogiafondi number Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK 95-4; 97-2 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.03.1995 Kõrvaltingimused 1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6 perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde teostamise eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks. Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja tulekaitseriba tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06. 2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud. 3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05. 4. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu perioodil (augustis). 5. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), Hägusus (NHÜ), Ammoonium (NH4 +, mg/l), nitraat (NO3 -, mg/l), nitrit (NO2 -, mg/l). 6. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistule uue kaevu. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo ja metsamaa Loa lisad 16/17 Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf Jah LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Soosaare_III_plokkskeem.jpg Lisa 2: Soosaare_III_plokkskeem.jpg Jah LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf Lisa 3: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf Jah LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf Lisa 4: Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf Jah LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf Lisa 5: Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf Jah Mäeeraldise plaan Lisa 6: Mäeeraldise plaan (2).pdf Jah Geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Geoloogilised läbilõiked (2).pdf Jah Korrastatud maa plaan Lisa 8: Korrastatud ala plaan.pdf Jah 17/17  KORRALDUS 10.06.2026 nr DM-110133-42 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66 lg 1 p 4, § 66 lg 2 p 2, § 67 lg 1, veeseaduse § 187 p 6 ja § 191 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 89, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 4, § 59 lg 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 3, § 61 lg 1 ning tuginedes Aktsiaseltsi Kraver 05.02.2026 taotlusele nr T-KL/1003963-2, Viljandi Vallavalitsuse 13.01.2021 korraldusele nr 2-3/37 ja Maa- ja Ruumiameti 18.05.2026 kirjale nr 6.2-2/16475, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Aktsiaseltsile Kraver (registrikood 10086830) kuuluvat Soosaare maardla Soosaare III turbatootmisala keskkonnaluba nr VILM-029 vastavalt taotlusele järgmiselt: 1.1.1. pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 30 aasta võrra s.o kuni 31.12.2057; 1.1.2. määrata mäeeraldise pindalaks 192,06 ha; 1.1.3. määrata teenindusmaa pindalaks 226,57 ha; 1.1.4. määrata mäeeraldise koosseisus oleva vähelagunenud turba ploki 21 aT aktiivse tarbevaru koguseks 663,105 tuh t ja hästilagunenud turba ploki 22 aT aktiivse tarbevaru koguseks 815 tuh t (kogused esitatud seisuga 31.03.2026); 1.1.5. lisada mäeeraldise koosseisu: - vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokk 39 ja määrata selle andmed: kaevandatud maavara kuulub eraomanikule - jah; aktiivse tarbevaru kogus 63 tuh t - hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokk 40 ja määrata selle andmed: kaevandatud maavara kuulub eraomanikule - jah; aktiivse tarbevaru kogus 89 tuh t 1.1.6. määrata vähelagunenud turba kaevandatava varu koguseks 729,11 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatava varu koguseks 823 tuh t (seisuga 31.03.2026); 1.1.7. eemaldada loa vormilt minimaalne tootmismaht aastas; 1.1.8. lisada geoloogilise uuringu andmed; 1.1.9. märkida kaevandatud maa kasutamise otstarbeks - taastuv soo ja metsamaa. 1.2. eemaldada kõrvaltingimus (vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade jääkvarud) ning määrata keskkonnaloa nr VILM-029 maapõue eriossa järgmised kõrvaltingimused: 1.2.1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6 perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde teostamise eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks. Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja tulekaitseriba tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06. 1.2.2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud. 1.2.3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05. 1.2.4. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu perioodil (augustis). 1.2.5. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), hägusus (NHÜ), ammoonium (NH4+, mg/l), nitraat (NO3-, mg/l), nitrit (NO2-, mg/l). 1.2.6. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistule uue kaevu. 1.3. Lubada keskkonnaloas nr VILM-029 vee erikasutust Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare külas Tipusoo (katastritunnus 32801:002:2206, registriosa 2942839), Rabaääre (katastritunnus 32801:001:0008, registriosa 2562039), Riiskasoo (katastritunnus 32801:002:2205, registriosa 2942739), Soosaare turbatootmislaiendus (katastritunnus 32801:002:0001, registriosa 2942739), Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033, registriosa 3092039), Laukaraba (katastritunnus 32801:001:0022, registriosa 2832739) ja Raba (katastritunnus 32801:001:0161, registriosa 2519339) kinnistutelt turbakaevandusest sademevee juhtimiseks suublasse viie väljalasuga Liivassaare kraavi (Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kood VEE1035403), Rebassaare kraavi (EELIS kood VEE1035402) ja Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400) vee erikasutusloas L.VV/333858 seatud tingimuste alusel, mis on välja toodud käesolevas korralduses. 1.4. Määrata keskkonnaloas nr VILM-029 Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt suublasse juhitavale sademeveele lubatud saasteained ja saasteainete kogused (tabel V4); väljalaskme seirenõuded (tabel V7); meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel 2(34) V17). 1.5. tunnistada kehtetuks vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/333858, alates käesoleva korralduse jõustumisest; 1.6. lisada keskkonnaloa nr VILM-029 koosseisu saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimise andmed ja nõuded vastavalt esitatud taotlusele vormides A3, A4, A5, A6 ja A7; 1.7. korrigeerida loa vormil tegevuskoha andmeid ja märkida aadressiks Soosaare turbatootmisala, Järtsaare küla, Viljandi vald, Viljandi maakond ning katastritunnusteks 32801:002:0033, 32801:001:0161, 32801:001:0022; 1.8. avalikustada Aktsiaseltsile Kraver kuuluva keskkonnaloa nr VILM-029 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaluba nr VILM-029 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine 2.1.1. Aktsiaselts Kraver (registrikood 10086830, aadress Väike tn 2, Viljandi linn, Viljandi maakond, Eesti; edaspidi ka ettevõte) esitas 29.05.2020 Keskkonnaametile taotluse Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmiseks. Taotlus on registreeritud KOTKAS-s 29.05.2020 menetluse nr M-110133 juurde dokumendina nr DM-110133-1. Taotluses ei olnud kajastatud nimetatud turbatootmisala vee erikasutusega seotud teavet. Ettevõte omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr VILM-029 (kehtib kuni 31.12.2027), mis annab õiguse kaevandada Soosaare turbamaardla (registrikaardi nr 0116) Soosaare III turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turvast. Kehtiva keskkonnaloaga Soosaare III turbatootmisala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare külas riigiomandisse kuuluval kinnistul Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033, registriosa nr 3092039, turbatööstusmaa 100%; riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet) ning eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Raba (katastritunnus 32801:001:0161, turbatööstusmaa 100%) ja Laukaraba (katastritunnusega 32801:001:0022, turbatööstusmaa 100%). Ettevõte soovib Soosaare III turbatootmisalal turba tootmist jätkata, kuna alale on juba rajatud vajalik infrastruktuur ning ettevõte omab Soosaare turbamaardlas kvalifitseeritud personali ja turba tootmiseks vajalikku tehnikat. Soosaare III mäeeraldis on ligikaudu 79% ulatuses ettevalmistatud (sugekiht on eemaldatud ning rajatud on kuivenduskraavide ja teede võrgustik), ülejäänud alalt ei ole veel sugekihti eemaldatud, kuid valdavalt on rajatud kuivenduskraavide võrgustik. 3(34) Soosaare III turbatootmisala mäeeraldise piires on 2019. a läbi viidud jääkvaru uuring, mille tulemused on kinnitatud aruandes „Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2019)" OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 19/2722, EGF 9359. Aruande alusel on Maa-amet 14.05.2020 korraldusega nr 1-17/20/1252 muutnud Soosaare turbamaardla registrikannet, kinnitades seisuga 30.09.2019 järgmised varud: - vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 172,04 ha – 697 tuh t (21. plokk), - hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 172,04 ha – 815 tuh t (22. plokk), - vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 20,02 ha – 63 tuh t (39. plokk), - hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 20,02 ha – 89 tuh t (40. plokk) Aktsiaselts Kraver omab vee erikasutuseks keskkonnaluba nr L.VV/333858 (kehtivusega kuni 28.12.2049) Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt sademevee (kuivendusvee) ärajuhtimiseks Pikassilla kraavi, Rebassaare kraavi ning Liivassaare kraavi. Veeloas on määratud lubatud saasteainete suurimad lubatud sisaldused väljalaskudes ning seire nõuded. Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade kuivendusvesi juhitakse Aimla metskond 77 (katastritunnus 32801:002:0034) kinnistult Soosaare turbatootmisalade väljalasu nr 1 (VI121) kaudu Liivassaare kraavi (EELIS kood VEE1035403). Soosaare III turbatootmisalalt juhitakse sademevesi ära nelja väljalaskmega: Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 - Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI122-VI125). Aimla metskond 77 (katastritunnus 32801:002:0034) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 (VI122) juhitakse sademevesi Liivassaare kraavi (registrikood VEE1035403), Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask 3 (VI123) juhitakse sademevesi Rebassaare kraavi (EELIS kood VEE1035402) ning Laukaraba (katastritunnus 32801:001:0022) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 4 (VI124) ja Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:001:0059) kinnistul asuvast väljalaskmest Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI125) juhitakse sademevesi Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400). Keskkonnaamet palus 19.10.2020 kirjaga nr DM-110133-4 lisada keskkonnaloa muutmise taotlusele Soosaare III turbatootmisalaga seotud vee erikasutuse teave ning tegi 24.11.2020 kirjaga nr DM-110133-6 ettepaneku, et liidab vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/333858 maavara kaevandamise keskkonnaloaga nr VILM-029. Aktsiaselts Kraver teatas, et on vee erikasutusloa maavara kaevandamise keskkonnaloaga liitmisega nõus (25.11.2020 kiri nr 1- 5/37-5 on registreeritud KOTKAS-s 26.11.2020 numbriga DM-110133-7). Esitatud taotluse kohaselt soovib ettevõte Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM- 029 kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, sest mäeeraldisega seotud kaevandatava jääkvaru kogust ja loaga lubatud maksimaalset kaevandamise aastamäära (23 tuhat t) arvestades pole tootmisala ammendamine loa kehtivusaja jooksul võimalik. Lisaks soovitakse korrigeerida tootmisala piire ja mäeeraldisega hõlmatavaid varukoguseid vastavalt jääkvaru uuringu tulemustele ja eemaldada loalt kõrvaltingimus, mille kohaselt tuleb vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade jääkvarud. Veel soovitakse muuta loale nr VILM-029 kantud kaevandatud maa korrastamise suunda osaliselt taastuvaks sooks ja osaliselt metsamaaks ning nõustutakse liitma vee erikasutusloa nr L.VV/333858 andmed 4(34) Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa koosseisu. Vee erikasutusloa nr L.VV/333858 tingimusi muuta ei soovita. Taotletava mäeeraldise pindala on 192,06 ha (kehtivas loas 191,82 ha) ja teenindusmaa pindala on 226,57 ha (kehtivas loas 226,97 ha). Võrreldes kehtiva loaga muutuvad mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad tulenevalt kaevandatava maavara plokkide piiride muutusest ja kinnistute piiride täpsustumisest. Mäeeraldise pindala suureneb teenindusmaa arvelt ning teenindusmaa pindala väheneb 0,4 ha võrra. Taotletava mäeeraldise piir on korrigeeritud vastavaks plokkide 21 aT, 22 aT, 39 aT ja 40 aT piiridega ning teenindusmaa piir korrigeeritud vastavaks kinnistute Soosaare turbatootmisala, Raba ja Laukaraba piiridele. Taotletav mäeeraldis hõlmab Soosaare maardla vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke 21 ja 39 ning hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke 22 ja 40 täielikult. Mäeeraldisega seotud varu on seisuga 31.03.2026 järgmine: - vähelagunenud turba ploki 21 aT aktiivne tarbevaru: 663,105 tuh t - vähelagunenud turba ploki 39 aT aktiivne tarbevaru: 63 tuh t - hästilagunenud turba ploki 22 aT aktiivne tarbevaru: 815 tuh t - hästilagunenud turba ploki 40 aT aktiivne tarbevaru: 89 tuh t Maavara kaevandamise loa taotluses on kaevandatava varu arvutamisel jäetud taotletava mäeeraldise keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik alal, mis planeeritakse taastada sooks, ning 0,3 m paksune põhjatervik alal, mis planeeritakse metsastada.Vähelagunenud turba kaevandatava varu koguseks on seega 729,11 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatava varu koguseks 823 tuh t (seisuga 31.03.2026). Loa muutmisel on täpsustatud varukoguseid vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 40 lg 3 p 2. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 23 tuh t. Maavara kasutatakse aianduses ning kütteks. Kaevandatud maa kavandatakse korrastada taastuvaks sooks ja metsamaaks (kehtival loal on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud metsamaa või kultuuristamise alune maa). 2.1.2. Ettevõtte 29.05.2020 esitatud taotlusele algatati keskkonnamõju hindamine ( KMH) Keskkonnaameti 05.07.2023 kirjaga nr DM-110133-32 ning nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandest lähtuvalt täiendas ettevõte keskkonnaloa muutmistaotlust, taotledes juurde luba saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. Täiendatud taotlus on registreeritud KOTKAS-s 05.02.2026 numbriga DM-110133-36. Soosaare III turbatootmisala puhul on tegu töötava ja veel korrastamata turbatootmisalaga, kus on lõpuni ammendamata maavaravaru. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib ettevõte jätkata turba tootmist Soosaare III turbatootmisalal ning samuti viia keskkonnaloas määratud andmed vastavusse maavarade registris olevate andmetega, lisades ühtlasi loa koosseisu vajalikud andmed vee erikasutuseks ja saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku viimiseks. 5(34) Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovitakse lisada loale andmed tootmisalal paiknevate heiteallikate ja neid välisõhku suunatavate saasteainete heitkoguste osas. Samuti täpsustatakse tootmistegevusest põhjustatud müratasemeid väljaspool tootmisala lähimatel müratundlikel aladel. 2.1.3. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), veeseaduses (VeeS), atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 29.05.2020 riigilõivuseaduse[1] § 136² lg 2 kohaselt. Välisõhu eriosa juurde taotlemise eest on tasutud riigilõivu riiglõivuseaduse § 136² lg 3 alusel summas 1990 eurot kuupäeval 05.02.2026. MaaPS § 49 lg 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 08.09.2020 kiri nr 9-3/20/12413-2). 2 . 1 . 4 . Soosaare turbamaardlas on turvast kaevandatud üle 30 aasta. Soosaare III turbatootmisalalt on taimkate ligikaudu 79% ulatuses eemaldatud, ülejäänud osas on alal olev taimkate mõjutatud mäeeraldisele rajatud eelkuivendusest. Samuti on taotletavale alale rajatud turbatootmiseks vajalik infrastruktuur. Seetõttu ei ole enam asjakohane turbatootmisalale 1997.a. inventeeritud Natura elupaigatüüp looduslik raba (7110*). Mäeeraldise ja teenindusmaa piires ei ole elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone ning neist tulenevaid piiranguid. Mäeeraldisest läheb ida ja lõuna poolt 1,5 km kauguselt mööda Viljandi - Põltsamaa tugimaantee nr 51. Tugimaanteelt lähtuv Kõo - Kolga-Jaani kõrvalmaantee nr 24109 möödub 0,2 km kauguselt edela poolt ja sellelt tuleb tootmisalale turba väljaveotee. Mäeeraldise teenindusmaal mäeeraldisest lääne suunas paikneb osaliselt Tüma-Türsa-Vissuvere maaparandussüsteemi eesvool (21035400200400011M) ja vastav maaparandushoiuala (2103540020030001) ning kirdes piirneb mäeeraldise teenindusmaaga Rebassaare maaparanduse hoiuala (2103540020020003). Pikassilla kraav, millesse juhitakse Soosaare III mäeeraldise kuivendusvesi, möödub 0,1 km kagu poolt. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel ei ole mäeeraldisel kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kattub Soosaare III mäeeraldis täies mahus rohevõrgustikuga. Taotletav mäeeraldis külgneb kohati II kaitsekategooriasse kuuluva metsise (Tetrao urogallus , EELIS kood KLO9123900) ja laanerähni (Picoides tridactylus, EELIS kood KLO9128998) ning III kaitsekategooriasse kuuluva laanepüü (Tetrastes bonasia , EELIS kood KLO9129004) leiukohtadega. Kaitstavatest seeneliikidest jääb Soosaare turbatootmisala kinnistust ligikaudu 200 m kaugusele I kaitsekategooriasse kuuluva limatünniku (Sarcosoma globosum, EELIS kood KLO9600840) leiukoht. Turbatootmisalast ligikaudu 850 m 6(34) kaugusele jääb Soosaare kanakulli püsielupaik (EELIS kood KLO3000715). Soosaare III turbatootmisala teenindusmaaga piirneb põhjasuunast Alam-Pedja loodus- ja linnuala (EE0080374), mis on arvatud Natura 2000 võrgustiku koosseisu. Seetõttu viidi KMH aruande koostamise käigus läbi ka Natura asjakohane hindamine. Soosaare III turbatootmisala ümbruskond on küllaltki hõredalt asustatud, eriti mäeeraldisest põhja- ja idasuunda jäävad alad. Mäeeraldisest lääne- ja lõunasuunda jäävad kõrgemad alad on valdavalt põllumajanduslikus kasutuses ning tihedamalt asustatud. Soosaare III turbatootmisalale lähimad elamud jäävad ligikaudu 120 m kaugusele (lähim majapidamine asub Järtsaare külas asuvas Riiska kinnistul katastritunnusega 32801:001:0327). Turbatootmisala ligipääsuteega piirneval Saare kinnistul (katastritunnus 32801:001:0211; õueala taotletavast mäeeraldisest 175 m kaugusel) elanikke ei ole. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras v.a loa omaja andmete muutmisel või § 59 lg 5 sätestatud juhtudel, kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks. Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest 24.09.2020 kirjaga nr DM-110133-3 ning küsis Viljandi Vallavalitsuselt (edaspidi ka kohaliku omavalitsuse üksus) 30.11.2020 kirjaga nr DM-110133-8 arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Viljandi Vallavalitsus (Viljandi Vallavolikogu 26.06.2019 määruse nr 77 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimuste lahendamise volitamine“ § 4 kohaselt on MaaPS § 49 lõikes 6 sätestatud küsimuse lahendamine volitatud Viljandi Vallavalitsusele) nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 (registreeritud KOTKAS-s 21.01.2021 nr DM-110133-10 all) Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmisega tingimusi esitamata. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 25.09.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest 24.09.2020 kirjaga nr DM-110133-3 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuna taotlusele algatati KMH, siis KMH menetluse käigus toimus avalikustamine maakondlikus ajalehes Sakala. Kuni loa muutmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse 7(34) kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnaamet tegi eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ei esitanud tähtaja jooksul selle suhtes vastuväiteid. Loa andja teavitas 06.05.2026 loa muutmise otsuse ja loa eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuste/vastuväidete esitamiseks (06.05.2026 kiri nr DM-110133-37; HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 47 lg 2, § 48 lg 1, 3 ja 4), määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Loa andja avalikustas keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate maakondlikus ajalehes Sakala kuupäeval 08.05.2026 (KeÜS § 47 lg 6). Eelnõude avalikustamise käigus teavitas Riigimetsa Majandamise Keskus 14.05.2026 kirjaga nr 3-1.1/2023/4342 (registreeritud KOTKAS-s 14.05.2026 numbriga DM-110133-39), et nõustub keskkonnaloa muutmise eelnõuga. Maa- ja Ruumiamet teatas 18.05.2026 kirjaga nr 6.2-2/16475 (registreeritud KOTKAS-s 18.05.2026 numbriga DM-110133-41), et täiendavaid ettepanekuid eelnõudele ei ole. Vastavalt HMS § 40 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Aktsiaseltsilt Kraver 06.05.2026 kirjaga nr DM-110133-37 arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest, hiljemalt kuupäevaks 21.05.2026. Aktsiaselts Kraver esitas 14.05.2026 kirjaga nr 2-40/24-15 (registreeritud KOTKAS-s 15.05.2026 numbriga DM-110133-40) arvamuse ja vastuväite eelnõule. Ettepanekuga arvestamist või mittearvestamist on pikemalt käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.4. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet andis kavandatud tegevusele eelhinnangu ja kaalus KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 21), kuna tegemist on üle 150 ha suurusel alal turba kaevandamise loa taotlusega. Eelhinnanguga selgitati, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustati KMH algatada 05.07.2023 kirjaga nr DM-110133-32 (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet tunnistas 19.01.2026 kirjaga nr 6-3/25/14237-21 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise aruande 8(34) nõuetele vastavaks. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.) [1] Kohaldatud taotluste esitamise ajal kehtinud redaktsioone (01.04.2020 - 31.05.2020 ja 01.01.2026 - 28.02.2026) 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise aluseks on ettevõtte 05.02.2026 esitatud taotlus nr T-KL/1003963-2. Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2). Ettevõttel on luba vajalik ka vee erikasutuseks ja paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimiseks. Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt kuivendusvee suublasse juhtimiseks on Keskkonnaameti 31.12.2019 korraldusega nr 1-3/19/2499 "Vee erikasutusloa nr L.VV/333858 andmine“ antud tähtajaliselt (kehtivusega 01.01.2020-28.12.2049) keskkonnaluba nr L.VV/333858. KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba. KeÜS § 6210 lg 2 sätestab, et enne 2020. aasta 1. jaanuari välja antud jäätmeloa, vee erikasutusloa, veeloa, õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul KeÜS § 53 lg 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr VILM-029 kehtivusajaga kuni 31.12.2057 annab ettevõttele Soosaare maardlas Soosaare III turbatootmisalal õiguse alljärgnevaks: maavara kaevandamine; vee erikasutamine; paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine Kinnistu kasutusõigus Loa omajale kuuluvad kinnistud Raba (katastritunnus 32801:001:0161) ja Laukaraba 9(34) (32801:001:0022). Tegevuskoha kolmas kinnistu, Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033) ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist. 3.1.1. Maavara kaevandamine MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lg 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lg 2 p 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lg 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Turba kaevandamise lubade kehtivust võib pikendada 30 aasta kaupa kuni kaevandatava maavara ammendumiseni. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (määrus nr 87) §-s 1 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kaevandamiseks lubatud turbaalasid on piiratud koguses ja seetõttu on maavara kaevandamisel oluline väljata võimalikult suur protsent kinnitatud aktiivsest tarbevarust eelkõige kaevandamiseks juba avatud aladelt. Turba kaevandamine lähtub säästva arengu seadusest, mis ei luba turba kaevandamist üle aastase juurdekasvu. Sellest nõudest tingituna on määratud ka turbakaevandamise kvoodid, millede järgimine tagab turbavaru jätkuvuse järgnevatele põlvkondadele. Soosaare III turbatootmisala aastane maksimaalne lubatud kaevandamismaht on 23 tuh t. Eeltoodu alusel on otstarbekas Soosaare III turbatootmisalal kaevandamisega jätkata ja keskkonnaloa pikendamine 30 aasta võrra on põhjendatud, vältimaks uute alade avamise vajadust. MaaPS § 67 lg 4 sätestab, et turba kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotlusele tuleb lisada markšeiderimõõdistuse dokumentatsioon ja jääkvaru arvutus, mis ei tohi olla tehtud varem kui kolm aastat enne loa kehtivusaja pikendamise taotluse esitamist. Aktsiaselts Kraver tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER 2019. aastal Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu 10(34) mäeeraldise piires oleva jääkvaru koguse määramiseks. Töö tehti vastavuses majandus- ja taristuministri 03.05.2019 määrusega nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ ning esimese etapina kontrolliti turba lamami kõrgusandmeid mäeeraldise alale jäävas 1985. aasta detailuuringu 18-s sondeerimispunktis. Kuna kontrollsondeerimisel saadud lamami kõrgusandmete keskmine erinevus oli üle 10 sentimeetri (täpsemalt üle 1,17 m), mis näitas, et varasema uuringu turbalasundi lamamit ei saanud kasutada, tehti mäeeraldise alal maavara geoloogilise uuringu korras tarbevarule kehtestatud tihedusega uus sondeerimine, võeti proovid jääklasundi loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks ning arvutati mäeeraldise jääkvaru kogus. Töö on vormistatud Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu aruandena (varu seisuga 30.09.2019), mis on kättesaadav Eesti Geoloogiafondist (EGF 9359). KeÜS § 41 lg 4 alusel antakse üks keskkonnaluba, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. Aktsiaselts Kraver nõustus vee erikasutuse keskkonnaloa liitma maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloaga, kuivõrd tegevused on omavahel ruumiliselt ja tehnoloogiliselt seotud. Ühtlasi lisatakse keskkonnaloale ka välisõhu eriosa. MaaPS § 49 lg 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet edastas Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse 30.11.2020 kirjaga nr DM-110133-8 Viljandi Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 30.01.2021. Viljandi Vallavalitsus nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 keskkonnaloa muutmisega tingimusi esitamata. MaaPS § 50 lg 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lg 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. KMH aruandes on kirjeldatud, et turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Kuivendusvõrgustiku puhastamisel eemaldatud turba peenosakesed vastavad kvaliteedilt hästilagunenud turbale. Kuivendusvõrgustikust väljatõstetud turbaheljum planeeritakse õhukese kihina tootmisväljakutele ja segatakse pärast kuivamist toodangu hulka. Jäätmeid võib tekkida masinate ja seadmete remondil ning hooldusel. Tootmismasinatega seotud jäätmed (õline pinnas või turvas, vanad rehvid jms) kogutakse turbatootmisalalt kokku ja toimetatakse hooldusplatsile ja sealt edasi jäätmehoidlasse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada või taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lg 1 p 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Taotluses on toodud, et Aktsiaselts Kraver on Eestis turba tootmisega 11(34) tegutsev ettevõte, kes kaevandab turvast Soosaare turbamaardlas Soosaare I, II, III ja Tässi turbatootmisala mäeeraldistel, kust kaevandatud turvast kasutatakse aianduses ja energeetikas. Soosaare III turbatootmisalal kaevandamiseks antud maavara kaevandamise luba VILM-029 kehtib kuni 31.12.2027. a. Soosaare III turbatootmisalal viidi läbi jääkvaru uuring, mille tulemused kinnitas Maa-amet 14.05.2020 korraldusega 1-17/20/1252. Ettevõte soovib viia kaevandamisloa vastavusse keskkonnaregistris kinnitatud maavara plokkide ja kogustega ning pikendada kaevandamisloa kehtivusaega 30 aasta võrra, kuna arvestades mäeeraldisega seotud kaevandatava jääkvaru kogust ja loaga lubatud maksimaalset kaevandamise aastamäära (23 tuhat t), siis ei ole tootmisala ammendamine loa kehtivusaja jooksul võimalik. KMH aruandes on lisaks selgitatud, et taotluse esitamise eesmärk on olemasoleva turbavaru ammendamine, turbatootmisega seotud töökohtade säilitamine ja ala ammendumise järgne korrastamine metsamaaks ja taastuvaks sooks. 06.05.2005 kehtestatud keskkonnaministri määruse nr 36 alusel on kaevandamisloa vormilt eemaldatud minimaalse aastatoodangu lahter. Turba kaevandamine sõltub suuresti ilmastikust ja kõikidel aastatel ei pruugi olla võimalik kaevandada planeeritud mahus. Samuti ei ole otstarbekas turvast aunadesse paigutada, kui sellele ei ole turgu. Seega ei ole nimetatud nõuet 20 aastat seadusandja enam vajalikuks pidanud ja Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloalt eemaldatakse minimaalse aastatoodangu kogus 10 tuh t. 3.1.2. Vee erikasutus 3.1.2.1. Lubatav tegevus Aktsiaselts Kraver omab keskkonnaluba nr L.VV/333858, mille liitmist taotletakse kaevandamisloaga nr VILM-029. Ettevõtte vee erikasutus seisneb Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt Viljandimaal Viljandi vallas Järtsaare külas asuvatelt Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt (mis asuvad Tipusoo (katastritunnus 32801:002:2206), Rabaääre (katastritunnus 32801:001:0008) Riiskasoo (katastritunnus 32801:002:2205), Soosaare turbatootmislaiendus (katastritunnus 32801:002:0001), Soosaare turbatootmisala (katastritunnus 32801:002:0033), Laukaraba (katastritunnus: 32801:001:0022) ja Raba (katastritunnus: 32801:001:0161) kinnistutel), kuivendusvee (sademevee) juhtimiseks suublasse viie väljalasuga. Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade kuivendusvesi juhitakse Soosaare turbatootmisalade väljalasu 1 (VI121) kaudu Liivassaare kraavi (EELIS kood VEE1035403). Soosaare III turbatootmisalalt juhitakse sademevesi ära nelja väljalaskmega: Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 - Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 (VI122-VI125) Liivassaare kraavi (EELIS VEE1035403), Rebassaare kraavi (EELIS kood VEE1035402) ning Pikassilla kraavi (EELIS kood VEE1035400). Väljalaskmete asukohad ja suubla on toodud tabelis 1. Tabel 1 . Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisalade väljalaskmete asukohad ning suublad. 12(34)  Väljalask Kood Koordinadid Asukoht Suubla Soosaare Aimla metskond X:6494067 Liivassaare kraav 1 turbatootmisalade VI121 77 (katastritunnus Y:610218 (VEE1035403) väljalask 1 32801:002:0034) Soosaare Aimla metskond X:6493849 Liivassaare kraav 2 turbatootmisalade VI122 77 (katastritunnus Y:611079 (VEE1035403) väljalask 2 32801:002:0034) Soosaare Soosaare X:6493105 turbatootmisala Rebassaare kraav 3 turbatootmisalade VI123 Y:611462 (katastritunnus (VEE1035402) väljalask 3 32801:002:0033) Soosaare Laukaraba Pikassilla kraav X:6491812 4 turbatootmisalade VI124 (katastritunnus Y:611259 väljalask 4 32801:001:0022) (VEE1035400) Soosaare Soosaare X:6491973 turbatootmisala Pikassilla kraav 5 turbatootmisalade VI125 Y:610271 (katastritunnus (VEE1035400) väljalask 5 32801:001:0059) Korralduse otsustava osa punkt 1.3 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse juhtimiseks (VeeS § 187 p 6). 3.1.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse VeeS § 2 lg 2 koostoimes KeÜS § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba. Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Ettevõte juhib turbatööstusmaalt viie väljalasuga kuivendusvett suublasse (tabel 1). Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt kuivendusvee suublasse juhtimiseks on Keskkonnaameti 31.12.2019 korraldusega nr 1-3/19/2499 "Vee erikasutusloa nr L.VV/333858 andmine“ antud tähtajaliselt (kehtivusega 01.01.2020-28.12.2049) keskkonnaluba nr L.VV/333858. Aktsiaselts Kraver omab Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisaladel keskkonnalube VILM-067 (kehtivusega 01.07.2005–28.12.2049) ning VILM-067 (kehtivusega 22.01.2015–21.01.2045). Arvestades, et Soosaare I ja Soosaare II turbatootmisalade sademevesi juhitakse ära Soosaare turbatootmisalade väljalaskme nr 1 kaudu (kood VI121), määratakse nimetatud väljalaskme kehtivuse lõpptähtajaks 2049. aasta, lähtudes seotud keskkonnalubade kehtivusajast. Soosaare III turbatootmisalaga seotud sademevee väljalaskmed on Soosaare turbatootmisalade väljalask 2- 5 (kood VI122-VI125), nende kehtivuse tähtsajaks on 2027 aasta. Veeluba nr L.VV/333858 liidetakse maavaraloaga nr VILM-029. Keskkonnaluba soovitakse pikendada 30 aasta võrra. Arvestades eelnevat eemaldab Keskkonnaamet tabelist V17 punkti 7 „ Vee 13(34) erikasutusõigus erinevatel väljalaskudel määratakse loas sõltuvalt vastava maavara kaevandamise loa kehtivusest. Peale 2027.aastat vee erikasutusõiguse jätkumiseks Soosaare turbatootmisalade väljalaskudel nr 2-5 (VI122 -VI125) tuleb esitada loa muutmise taotlus“. Koos sellega eemaldab ka loa juures kohustuse esitada muutmise taotlus väljalaskude VI122- VI125 vee erikasutuseks peale 2027 aasta. VeeS § 18 lg 2 kohaselt ei peeta heitveeks sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett. VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1). Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele § 7 lg 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l). Kõikidele väljalaskudele määratavad saastenäitajate piirväärtused on seega järgnevad: BHT7 15 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused (süsivesinikud C10-C40) 5 mg/l, üldfosfor 1 mg/l, üldlämmastik 45 mg/l. Soosaare I, Soosaare II ja Soosaare III turbatootmisaladelt ärajuhitavas sademevees mõõdetud näitajate väärtused ei ole ületanud (2020-2025) keskkonnaloaga kehtestatud saasteainete piirväärtuseid. Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee aasta keskmine arvutuslik kogus on esitatud tabelis 2. Kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi kujuneb peamiselt sademete ning lume sulamisest, sõltub veehulkade kõikumine otseselt sademete hulgast ja valitsevatest ilmastikutingimustest. Sellest tulenevalt sätestatakse keskkonnaloas üksnes aastane lubatud vooluhulk. Tabel 2. Taotluse kohaselt suublasse juhitava kuivendusvee kogused väljalaskmete kaupa. 14(34)  Nimetus Suubla Ööpäevas m3 Kvartalis m3 Aastas m3 Liivassaare Soosaare turbatootmisalade 1 kraav 1 128 101 550 406 200 väljalask 1 (VI121) (VEE1035403) Liivassaare Soosaare turbatootmisalade 2 kraav 684 61 517 246 068 väljalask 2 (VI122) (VEE1035403) Rebassaare Soosaare turbatootmisalade 3 kraav 309 27 773 111 092 väljalask 3 (VI123) (VEE1035402) Pikassilla Soosaare turbatootmisalade 4 kraav 259 23 327 93 308 väljalask 4 (VI124) (VEE1035400) Pikassilla Soosaare turbatootmisalade 5 kraav 155 13 942 55 768 väljalask 5 (VI125) (VEE1035400) Suublasse juhitav kuivendusvesi läbib enne ärajuhtimist mehaanilise puhastuse settebasseinides, kus toimub heljumi eraldumine. Täiendav heljumi settimine toimub ka kogujakraavides. Settebasseine tuleb pidevalt puhastada (vähemalt üks kord aastas). Puhastustööde läbiviimisel tuleb eelistada perioodi, mil vooluveehulk on minimaalne, et tagada tööde maksimaalne efektiivsus ning sette eemaldamise tulemuslikkus. Keskkonnaloas nr L.VV/333858 on seatud tabelis V16 tingimus, et kui suublasse juhitav kuivendusvesi ei vasta loa nõuetele, rajada puuduvad settebasseinid viivitamatult. Väljalaskmete Soosaare turbatootmisalade väljalask 4-5 (VI124 ja VI125) juures puuduvad käesoleval hetkel settebasseinid. Seega Keskkonnaamet jätab nimetatud nõude kehtima ka lubade liitmisel. Tulenevalt eeltoodust tuleb edaspidi tagada suublasse juhitava vee kvaliteedi pidev seire ning normide ületamise korral tuleb viivitamata rajada puuduvad settebasseinid. Settebasseinid peavad olema projekteeritud selliselt, et need mahutaks vajadusel võimalikult suure hulga suurveeaegsest ja sademetejärgsest veekogusest ning võimaldaks seda eesvoolu juhtida maksimaalselt pika aja jooksul, tagamaks eesvooluks oleva veekogu piisava vastupanuvõime ja ühtlase veerežiimi. Mäeeraldise teenindusmaal mäeeraldisest lääne suunas paikneb osaliselt Tüma-Türsa-Vissuvere maaparandussüsteemi eesvool (21035400200400011M) ja vastav maaparandushoiuala (2103540020030001) ning kirdes piirneb mäeeraldise teenindusmaaga Rebassaare maaparanduse hoiuala (2103540020020003). Eesvoolu kvaliteeti ei ole lubatud rikkuda. Turbatootmisala kuivendamisel peab maaparandussüsteemi eesvool toimima maavara kaevandamise ajal (sh kuivendusvõrkude rajamise ajal) kui ka pärast ala korrastamist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4607). Põllumajandusameti tingimustega kooskõlastus vee erikasutusele on antud 09.10.2019 kirjas nr 14.2-1/23548 (Keskkonnaametis registreeritud 09.09.2019 kandena nr 14-6/19/599-2). Tingimustena oli lisatud keskkonnaloale nr L.VV/333858 tabelisse V16 järgmine nõude: Loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-3 (VI121-VI123) suublaks olevate maaparandussüsteemide seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. Kuna Liivassaare ja Rebassaare 15(34) kraavid suubuvad Pikassilla kraavi, mis toimib maaparandussüsteemi eesvooluna ning kuhu juhitakse kogu nimetatud alade kuivendusvesi, ajakohastab Keskkonnaamet antud nõuet järgmiselt: loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-5 (VI121-VI125) suublaks oleva maaparandussüsteemi seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 3.1.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1). Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskme proovi võtmise sageduseks määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood. Kõikide reostusnäitajate (BHT7, heljum, üldfosfor, üldlämmastik, naftasaadused (süsivesinikud C10-C40)) seiret tuleb teostada üks kord poolaastas II ja III kvartalis. Soosetete vesi on looduslikult madala pH väärtusega, mistõttu sellele piirväärtuste kehtestamine ei ole asjakohane. Siiski, kuna turbatootmisalalt ärajuhitav vesi moodustub peamiselt sademeveest, siis selle pH on üldjuhul >6. Madalamad pH väärtused võivad esineda madala veeseisu ajal (vihmavee osakaal väiksem tavapärasest) või vahetult pärast kraavide kaevamist/puhastamist. Keskkonnaamet määrab pH seire tabelisse V7, kuna turbatootmisaladelt suublasse juhitavas vees võib pH olla tavapärasest happelisem. Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61 § 14 lg 2). Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6). Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina (määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9). Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, 16(34) veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2). Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2). Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s. Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid. 3.1.2.4. Kaalutlused veemajanduskava rakendamise ning suubla seire kehtestamise osas Soosaare I, II ja III turbatootmisaladelt sademevee (kuivendusvee) juhitakse kuivendusvett Rebassaare, Liivassaare ning Pikassilla kraavi. Liivassaare ning Rebassaare kraavid suubuvad Pikassilla kraavi. Pikkasilla kraavi suublaks on Põltsamaa jõgi (VEE1030000). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“ (2022-2027) on kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK). Põltsamaa jõel on moodustatud keskkonnaministri 16.04.2020 määruse nr 19 "Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused" (edaspidi määrus nr 19) lisas 1 vooluveekogumid Põltsamaa lähtest Ilmandu jõeni (1030000_1), Põltsamaa Ilmandu jõest Päinurme jõeni (1030000_2 ) ning Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni (1030000_3). Turbatootmisala kuivendusveed jõuavad Põltsamaa jõkke täpsemalt vooluveekogumisse Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni (1030000_3, lühinimetus Põltsamaa_3). VMK-s on 2019. aasta andmetel pinnaveekogumi Põltsamaa_3 koondseisund kesine. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta 17(34) „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Põltsamaa_3 (1030000_3) koondseisund 2024. aastal halb. Halb seisund on tingitud paisude mõjust ning elustikus esinevast suurenenud elavhõbeda (Hg) sisaldusest. VMK meetmeprogrammi kohaselt on veekogumi olulisteks koormusteguriteks põllumajandus ning põllumaa kuivendus. VeeS § 31 punkti 2 kohaselt tuleb vältida veeökosüsteemide, nendest sõltuvate maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundi halvenemist ning parandada nende seisundit. VeeS § 32 lõike 1 kohaselt on pinnavee kaitse eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. VeeS § 129 lõike 5 ja määruse nr 61 § 10 lõike 1 kohaselt määratakse suubla seire keskkonnaloas. Liivassaare ja Rebassaare kraavid suubuvad Pikassilla kraavi, mis suubub ~2,1 km allavoolu turbatootmisala väljalaskudest Põltsamaa jõkke. Vastavalt „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ KMH aruandele Soosaare III turbatootmisala kuivendusvesi moodustab seega keskmiselt ~0,2% Põltsamaa jõe vooluhulgast, suvisel perioodil maksimaalselt ~0,6%. Seega on Soosaare III turbatootmisala mõju Põltsamaa jõe veerežiimile väike. Alates 2020. aastast esitatud väljalaskme omaseire tulemused on vastanud loas kehtestatud piirväärtustele. Eesti Keskkonnauuringute keskuse „Jõgede seire 2024.a“ aruande tabeli 3.44 „Põltsamaa jõgi (1030000_3)“ andmetel on Põltsamaa jõe kolmanda kogumi koondseisund on halb (kesine ökoloogiline seisundiklass ja halb keemiline seisundiklass). Halba seisundit põhjustas piirväärtust ületanud elavhõbe elustikus ning AMPA (aminometüülfosfoonhape) piirväärtuse ületamine vees. Tuginedes füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste kvaliteedinäitajatele (aruande tabel 129) oli seisund „väga hea“ kuni „hea“ kvaliteediklassis, seega ei määrata loas suublaseire kohustust. Veebruaris ja aprillis 2024 olid üldlämmastiku (Nüld) sisaldused kesises ökoloogilises seisundiklassis (sisaldused vastavalt 5.3 mg/l ja 4.0 mg/l), augustis ja oktoobris olid Nüld sisaldused heas seisundiklassis. VeeS § 33 lõike 5 kohaselt tuleb pinnaveekogumiga hõlmamata veekogudes vältida prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete, teatavate muude saasteainete ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste ületamist ning vee kasutamiseks ja elustiku kaitseks vajalike kvaliteedinäitajate halvenemist. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa omajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi. Eesvoolu suunatava vee kvaliteeti jälgitakse keskkonnaloas toodud asukohtades ja sagedusel. Täiendava suublaseire kohustuse kehtestamine Liivassaare, Rebassaare ja Pikassilla kraavide osas ei ole põhjendatud. Nimetatud kraavide vooluhulk kujuneb valdavalt turbatootmisalalt ning maaparandussüsteemidest pärineva vee koosmõjul, mistõttu puudub võimalus määrata esinduslikku seirepunkti, mis võimaldaks usaldusväärselt eristada turbatootmisalast tulenevat koormust muudest allikatest. Eeltoodust tulenevalt ei ole suublaseire teostamine Liivassaare, Rebassaare ega Pikassilla kraavides asjakohane (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4607). 18(34) Tegevusega ei tohi halvendada pinnaveekogumi seisundit. Juhul, kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Põltsamaa jõe seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete määramist. 3.1.2.5. Keskkonnatasu rakendamine Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 31 lg 1 alusel on keskkonnatasu arvutamise kohustus loodusvara kasutajal, saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal. Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse KeTS § 17. Arvutustes tuleb lähtuda KeTS § 32 lg 6, mille kohaselt saastetasu arvutatakse mõõdetud või arvutatud saasteainete koguste järgi. Saastetasu arvutamisel võetakse aluseks suublasse juhitud saasteainete kogus, mis saadakse läbi kvartaalse tegeliku sademevee voolhulga ja suublasse juhitud saasteainete kontsentratsiooni korrutise. Isik esitab andmed suublasse juhitava vee kohta deklaratiivselt (KeTS § 333 lg 1). Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud Saastetasu ei nõuta, kui KeTS § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele. KeTS § 32 lg 62 kohaselt juhul, kui keskkonnaloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel. 3.1.3. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimine 3.1.3.1. Lubatav tegevus Ettevõtte põhitegevusalaks on turba tootmine. Keskkonnaloa muutmise taotluse kohaselt on ettevõtte käitises heiteallikateks tootmisväljakud (turbatootmisala on jagatud 11 tootmisväljakuks). Soosaare III turbatootmisalal suunatakse välisõhku saasteaineid järgmistel tegevustel: turba freesimine, freesitud kihi pööramine, turba kogumine (pneumaatiliselt), aunatamine, laadimine väljaveoks. Soosaare III tootmisalal kaevandatakse freesturvast, mida kogutakse vaakumkogujatega. Vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mille projekteeritud puhastusaste saasteainete osakesed, PM10 ja P2,5 osas on 70%. AÕKS § 79 lg 3 sätestab majandustegevuse valdkondade ja nendest lähtuda võivate keskkonnahäiringute eripärasid arvestades käitise tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete 19(34) heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav keskkonnaluba. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt ületab käitaja kõnealuse määruse lisas 1 nimetatud osakeste (PM-sum) künnikogust 1 tonni aastas. Keskkonnaloale kantakse AÕKS § 98 lg 3 kohaselt kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga väljutatava saasteaine nimetus ja andmed summaarse lubatud heitkoguse kohta tonnides kalendriaastas või vajaduse korral lühemas ajaühikus, kui saasteaine heitkogus on aastas vähemalt üks kilogramm ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, kaasa arvatud andmed lubatud tehnoloogiliste äkkheidete kohta. Ettevõtte tegevusest väljutatakse välisõhku keskkonnaloa nr VILM-029 tabelis A4. „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas“ nimetatud aineid nimetatud kogustes. AÕKS § 89 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. AÕKS § 2 kohaselt kohaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusele KeÜS 5. peatükki ja HMS sätteid, arvestades AÕKS-s sätestatud erisusi. Määruse nr 56 § 20 lg 1 kohaselt on LHK projekt saasteloa taotluse ja loa lahutamatu osa. LHK projektis on välja toodud tootmistegevuse ja heiteallika täpsemad kirjeldused. Seetõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks käitaja tegevuse ja heiteallikate kirjeldust keskkonnaloa muutmise korralduses täiendavalt välja tuua. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84). Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud Lakes Environmental AERMOD 13. Nimetatud programm vastab määruse nr 84 nõuetele. AÕKS § 94 lõike 2 kohaselt ei tohi kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusi väljaspool tootmisterritooriumi. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti vastavust määrusega nr 75 sätestatud õhukvaliteedi piirväärtustele. LHK projektis esitatud saasteainete hajumisarvutuste kohaselt jäävad saastetasemed tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool alla kehtestatud piirväärtuste. Arvutustulemused näitavad, et suurimat arvutuslikku õhukvaliteedi taset väljaspool tootmisterritooriumi põhjustab saasteaine peened osakesed (PM10), mille maksimaalne arvutuslik 24 tunni kontsentratsioon on 20 µg/m³ ehk 40% ÕPV24 ja ühe aasta kontsentratsioon 3,80 µg/m³ ehk 9,5% ÕPVa. Eriti peenete osakeste (PM2,5) maksimaalne arvutuslik ühe aasta kontsentratsioon on 3,30 µg/m³ ehk 13,2% ÕPVa. Taotletava keskkonnaloa heitkogustega on välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase 20(34) väljaspool tootmisterritooriumi tagatud, seega saab Keskkonnaamet anda keskkonnaluba paiksetest heiteallikatest saasteainete välisõhku väljutamiseks. Määruse nr 56 § 31 kohaselt esitatakse LHK projektis andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaainete esinemist ei ole ette näha. Määruse nr 56 § 32 lg 1 kohaselt tuleb LHK projektis anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist. Taotluse kohaselt on käitises müraallikateks tootmisväljakutel töötavad masinad, mille müratasemed on võrreldavad põllumajandamisel tekkiva müratasemega. Tootmistegevus toimub esmaspäevast reedeni kellaaegadel 8:00 kuni 22:00. Esitatud müratasemete modelleerimise kohaselt jääb päevane hinnatud müratase lähimatel müratundlikel aladel alla 40 dB. Tulenevalt taotlusest on käitisele lähimatel müratundlikel aladel täidetud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuse (päeva müra piirväärtus 60 dB) nõuded. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et loa andmise taotluse menetluse käigus ei tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜS-i, AÕKS-i ja muude sellest tulenevate alamate õigusaktidega, saab loa andja anda loa taotletavas mahus. 3.2. Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine 3.2.1. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb õigusaktides sätestatud loa muutmisest keeldumise aluseid. Loa andjale teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55). - tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1). - tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). KMH aruande järeldus oli, et Soosaare III turbatootmisalal on turba tootmine võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi. Kavandataval tegevusel on oluline rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid selleks, et vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - Kohaliku omavalitsuse üksus nõustus keskkonnaloa muutmisega tingimusi esitamata (MaaPS § 55 lg 2 p 11). Loa muutmise otsuse ja loa eelnõude avalikustamisel on kohaliku omavalitsuse 21(34) üksusel soovi korral võimalik täiendavalt ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. - tehtavad tööd ei mõjuta kaitstavat loodusobjekti oluliselt ebasoodsalt (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH aruande järeldus oli, et Soosaare III turbatootmisalal on turba tootmine võimalik minimaalse keskkonnamõjuga, kui jälgitakse keskkonnamõju hindamisel antud soovitusi. Kavandataval tegevusel on oluline rakendada ohutusnõudeid ja leevendusmeetmeid selleks, et vältida või minimeerida kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 25.05.2026, MaaPS § 55 lg 3 p 1). - maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Kinnistute Soosaare turbatootmisala, Raba ja Laukaraba sihtotstarve on mäetööstusmaa 100%. - MaaPS § 55 lg 2 p-s 1-9 ja lg 3 p-s 2-3 toodud asjaolusid Soosaare III turbatootmisala mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. 3.2.2. Eraldi on pikemalt käsitletud MaaPS § 55 lg 2 p-s 10 ja KeÜS § 52 lg 1 p-s 7 sätestatud keeldumise aluseid. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lg 2 p 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lg 1 p 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine. Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita kasutada ainult energeetikasektoris energia saamise eesmärgil. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse (tuntud ka kui LULUCF sektorisse). Loa andja hindas taotletava tegevuse tõttu ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning 22(34) seda, mis on taotluse kohaselt maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 28.01.2025. Keskkonnaameti ökosüsteemide hindamise juhendis on detailsemalt kirjeldatud ka seost ökosüsteemiteenuste väärtuste arvestamise metoodikaga. Lühidalt välja tuues: ELME2 (ELME on lühend Keskkonnaagentuuri projektile „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid”) raames hinnati ja kaardistati 22 erineva ökosüsteemiteenuse ehk looduse hüve paiknemine, kogused ja võimalusel majanduslik (rahaline) väärtus. Turbakaevandamislubade andmise konteksti tarbeks valiti välja need ELME2 raames hinnatud-kaardistatud ja asjakohased teenused, millele turba kaevandamine eeldatavalt kahju teeb. Kasutati kõigi kolme peamise ökosüsteemiteenuse klassi – reguleerivad ja säilitavad, varustavad ning kultuuriteenused – hüvesid. Valiti seitse teenust: globaalne kliimaregulatsioon, veevoogude reguleerimine, elupaikade pakkumine, lokaalne kliimaregulatsioon, loodusannid- jõhvikad, loodusturism ja virgestusväärtus. Turbaaladel valitud seitsmest olulisest ökosüsteemiteenusest omavad majandusliku väärtuse hindamise indikaatorit viis. Seetõttu loodi tööriista sisendiks kaks erinevat kuumkohtade kaarti: rahalist väljavõtet võimaldava viie teenuse majandusliku väärtuse kiht ning detailsem, skaalale 0-5 standardiseeritud seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht. Viie teenuse rahalise väärtuse kihi loomiseks liideti kokku globaalse kliimaregulatsiooni, veevoogude reguleerimise, jõhvikate, loodusturismi ja virgestusväärtuse majanduslikku väärtust kirjeldavad kihid. Seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kiht koosneb juba nimetatud viiest hüvest ning lisaks on arvestatud ka elupaiga- ja lokaalse kliimaregulatsiooni hüvedega. Seitsme teenuse biofüüsikaliste väärtuste kihi loomisel tuli arvestada, et kõik ökosüsteemiteenused on hinnatud ja kaardistatud vastavalt konkreetsele hüvele asjakohasele metoodikale, mistõttu on kõikide hüvede kihid erinevas skaalas ja eri ühikutega. Võimaldamaks hüvede väärtuste liitmist üheks nn kuumkohtade ehk ökoloogiliselt väärtuslikumate ja vähemväärtuslike kohtade kihiks, standardiseeriti kasutatud kihid ühtsele skaalale 0-5. Eelnevalt logaritmiti mulla orgaanilise süsiniku kaardi väärtused normaaljaotusele vastavaks. Seejärel liideti kihid kokku ning standardiseeriti veelkord skaalale 0-5. Huvipakkuva ala keskmine teenuste väärtus ümardatud lähima täisarvuni määrab seisundiklassi. Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses seitsme standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi Soosaare III turbatootmisala seisundiklassi nr 2 (täpne nr 2,2), mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellisel juhul rahaline kasu peab olema võrdväärne ökoloogilise kahjuga või seda ületama. Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 41 686 630 eurot. Taotluse kohaselt oli kaevandatava vähelagunenud turba kogus 760 tuh t ja hästilagunenud turba kogus 823 tuhat tonni (seisuga 30.09.2019). Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides ning seega üldist panust toidu julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis valminud turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 04.09.2024, siis lisandväärtus Eestis tonni kaevandatud turba kohta võiks olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava turba kogust, siis saadi potentsiaalseks lisandväärtuseks selle kaevandamisel 73 451 200 eurot. 23(34) Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui loa alusel kavandatava tegevuse käigus kasutatakse loodusvarasid ebaotstarbekalt või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet (MaaPS § 55 lg 1 koosmõjus KeÜS § 52 lg 1 p 7). Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisel saadav eeldatav lisandväärtus on suurem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis kaalutluse tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt loa muutmiseks keeldumise alust ei esine. Vastavalt ka strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. 3.2.3. Mõju kliimale Soosaare III turbatootmisala KMH aruandes on käsitletud mõju kliimale järgmiselt. Turbatootmisaladega seotud heited raporteeritakse rahvusvahelises kliimaaruandluses LULUCF sektori märgalade kategoorias. Tulenevalt LULUCFi määrusest (EL) 2018/841 on Euroopa Liit seadnud üldeesmärgi saavutada LULUCFi sektoris 2030. aastaks netosidumine 310 miljonit tonni CO2 ekv ning Eesti riiklik eesmärk on LULUCF sektoris 2030. aastaks suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekv võrra baasperioodi (2016–2018) keskmisega võrreldes. Käesoleval juhul on tegu olemasoleva tegevuse jätkumisega, mille emissioonid (nii on- kui off- site emissioonid) sisalduvad juba olemasolevas kliimaaruandluses ja aastaste emissioonide suurenemist ei planeerita. Siiski moodustavad kavandatava tegevusega kaasnevad arvutuslikud kasvuhoonegaaside heited olulise osa nii turbasektori aastastest heidetest kui ka aastaks 2035 planeeritud Eesti kasvuhoonegaaside netoheite sihttasemest. Peamiseks leevendusmeetmeks turbatootmisala puhul on oluline etapiviisiline turbatootmisala korrastamine väljakute ammendamise järgselt, mis vähendab ala on-site heidet. Arvutuslikku off-site heidet on võimalik vähendada vaid toodetavate turbakoguste vähendamisega. Kasvuhoonegaaside vähenemise prognooside tegemisel tuleb arvestada erinevate riskidega (sh majanduslikud, poliitilised), mis võivad kaasneda kliimaneutraalsuse poole liikumisega. Soosaare III turbatootmisala töötamisele nagu ka kõikidele majandussektoritele tervikuna, võib edaspidi olla vajalik seada täiendavaid keskkonnatingimusi, mis tehnoloogianeutraalselt arvestavad kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke sh ajalist mõõdet (nt kehtestades keskkonnalubadega summaarse lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vastavalt riiklikele vahe- eesmärkidele). 24(34) Kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Selleks on aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. KMH aruande koostamise ajaks ei ole turbatootmise sektorile kehtestatud sektoripõhist etapiviisilist heitkoguste vähendamise kava. Heitekoguste kontrollimise üldised kliimaeesmärgid ei sea arendustele piiranguid jäiga arvulise normina, sest niisuguste eesmärkide saavutamine ei sõltu vaid kavandatavast käitisest, vaid väga paljude tegevuste koosmõjust. Sektori- või käitisepõhiste konkreetsete arvuliste normide määramine on poliitiliste valikute küsimus. Eesti on ühinenud rahvusvaheliste lepetega, et vähendada KHG emissiooni ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks. Eestis tegutsevate turbatootjate andmetel võib soodsatel ilmastikuoludel planeerida turba toodanguks ligikaudu 150 - 200 t hektari kohta aastas (ligikaudu 1000 m3 kaaluga 150 - 200 kg m3). Seega võiks Soosaare III 192,06 ha suuruselt mäeeraldiselt olla optimaalne aastane toodang ligikaudu 28 kuni 39 tuh t aastas, samas kui kehtivas loas on aastane tootmise maht on 23 tuh t, mida piirab Viljandi maakonna turba kaevandamise aastamäär (vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrusele nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“). Kui ilmastikuolud seda võimaldavad, on maksimaalse mahu määras turvast tootes võimalik kiiremalt maavaravaru ammendada ja ala varem korrastada. Keskkonnaameti seisukoht 21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve hulk turbaaladest. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste tulemusena uute turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. Ökosüsteemide hindamise juhendis on LULUCF eesmärke arvesse võetud kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu. Kaalutluse põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks. Kuna Soosaare maardla o n inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Soosaare III turbatootmisalal turba tootmisega jätkamine põhjendatud nii kohaliku piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. Lisaks on juba kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud turbaalade lõpuni kaevandamisega võimalik vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, sest uusi turbaalasid ei avata - mida täielikumalt kasutatakse turbavarusid juba kasutusel olevatel aladel, seda vähem vajatakse turba tootmiseks uut pinda ja seda rohkem jääb soid looduslikku või looduslähedasse seisundisse. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine 25(34) Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muu hulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Viljandi Vallavalitsus nõustus 13.01.2021 korraldusega nr 2-3/37 Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmisega tingimusi esitamata. Kui keskkonnaloa andmise otsustamiseks viiakse läbi kavandatud tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlus, annab kohaliku omavalitsuse üksus arvamuse 21 päeva jooksul KeHJS § 22 lg 7 kohase teate kättesaamisest arvates. Nimetatud teade edastati Viljandi Vallavalitsusele 20.01.2026 kirjaga nr 6-3/25/14237-22. Täiendavat arvamust kohaliku omavalitsuse üksus ei esitanud. Keskkonnaloa muutmise täiendatud taotlus ja korralduse ning loa eelnõud edastati Viljandi Vallavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks 06.05.2026 kirjaga nr DM-110133-38. Viljandi Vallavalitsus määratud tähtajaks (hiljemalt 21.05.2026) arvamust ei esitanud. 3.3.2. Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud keskkonnameetmed Keskkonnamõju hindamise käigus hinnati kavandatava tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale ning inimeste tervisele, heaolule ja varale. Aruande lõppjäreldusena leiti, et tegevusega kaasnevaid mõjusid on võimalik vältida ja vähendada, rakendades järgnevaid leevendavaid meetmeid. 1. Vesi 1 . 1 . Reostuse vältimiseks tuleb masinaid ja seadmeid tankida, remontida ja hooldada mäeeraldise teenindusmaal oleval hooldusplatsil. Enne masinatega tööle asumist tuleb veenduda nende korrasolekus. 26(34) 1.2. Turbatootmisalalt ärajuhitavas vees heljumi setitamine settebasseinides enne eesvooludesse juhtimist. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Settebasseinid peavad olema vähemalt sügavusega 1,5 m ning vähemalt ühe lauge nõlvaga (kuni 25°), et vältida loomade lõksu jäämist. 1.3. Kui ümbruskonna kaevude seire tuvastab pikaajalised negatiivsed muutused veetasemes või -kvaliteedis või kui ümbruskonna kaevuomanik edastab vastava pretensioon, tuleb teostada hüdrogeoloogiline ekspertiis. Kui muutus on põhjustatud turbatootmisest, tuleb arendajal kinnistul veevarustus või selle kvaliteet taastada. 1.4. Seirata kord aastas kolmes lähimas ümbruskonna kaevus suvise madalvee aegset veetaset ning kord kolme aasta jooksul kaevuvee pH, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus. Antud kolm kaevu asuvad Eessaare (32801:001:0501), Kooli (32801:001:0950, võib asendada ka Kalda: 32801:001:0099 kinnistuga) ning Rebassaare (32801:002:0480) kinnistutel. 2. Välisõhk 2.1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. 2.2. Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses. 2.3. Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine. 2.4. Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel. 2.5. Õhku paisatavaks osakeste summaarseks heitkoguseks taotletavalt Soosaare III turbatootmisalalt on 2,122 t/a. Eelnevast tulenevalt ületatakse keskkonnaministri määrusega nr 67 kehtestatud osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale tegevusele on vajalik. 3. Looduskaitse 3 . 1 . Rebassaare metsise püsielupaigaga vahetult külgnevasse ossa mäeeraldist piiravast kogujakraavist väljaspoole teenindusmaale tulekaitseriba turba tihendamine ja tihendatud turbapinnasest veetõkkevalli rajamine. 3.2. Häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise püsielupaiga piirist turbatootmisega seotud töid kuupäevadel 10.03-20.05. 3.3.3. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused ja leevendusmeetmed 3.3.3.1. Maapõu Kehtivale keskkonnaloale nr VILM-029 on kantud üks kõrvaltingimus: 1. Vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul mõõdistada tootmisala ja täpsustada maavarade jääkvarud. 27(34) Ettevõte soovib kõrvaltingimuse loalt eemaldada. Keskkonnaministri 05.04.2011 määruse nr 22 § 3 lõige 6 sätestab, et kaevandatud, kasutatud või kasutuskõlbmatuks muudetud turba kogus mõõdistatakse ja arvutatakse üks kord maavara kaevandamise loa kehtivusaja jooksul. Markšeidermõõdistamine tuleb teha mitte varem kui viis aastat, kuid hiljemalt kolm aastat enne keskkonnaloa kehtivusaja lõppemist. Seega on keskkonnaloale seatud kõrvaltingimus vastusolus kehtiva seadusega ning eemaldatakse loalt. Kuna õigusakte võidakse muuta või kehtetuks tunnistada, ei ole põhjendatud neis esitatavaid nõudeid määrata keskkonnaloa kõrvaltingimusteks. Seega ei lisata keskkonnaloale KMH aruandes loetletud turba kaevandamise ohutusnõudeid, mis on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004 määrusega nr 172 "Kaevandamise ohutusnõuded". KMH aruandes esitatud leevendusmeetmetest lisatakse maapõue eriossa kõrvaltingimused, mis on kontrollitavad ning mille puhul pole tegemist kehtivatest õigusaktidest tulenevate otsekohalduvate nõuetega. KMH aruandes on kirjeldatud, et taotletava mäeeraldise teenindusmaaga piirneb II kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao urogallus , KLO9123900) elupaik. Kavandatava tegevuse mõju metsise elupaigale on eraldiseisva eksperthinnangu raames hinnanud Riina Põhjala (2022; töö registreeritud KOTKAS-s 14.11.2022 numbriga DM-110133-21). Eksperthinnangu andmetel on oluline säilitada mängupaigas praegused tingimused – säilitada mängu-, toitumis-, puhke- ja ööbimisalad. Sealhulgas ei tohi suurendada kuivenduse mõju, tuleb vältida tuleb raieid mängualal ning vahetult mänguala ümbruses ja Alam-Pedja looduskaitseala ühendusalal. Eksperthinnangus on toodud, et häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses metsiseala piirist turbatootmisega seotud töid kuupäevadel 10.03-20.05 ning Rebassaare metsisealaga piirnevale tootmisala servaosas olemasolevale kogujakraavile tuleb ehitada turbast vettpidav ekraan (tihendatud turbast vall), mis takistab vee äravoolu metsisealalt ja vähendab kuivenduse mõju metsise elupaigale. Vall tuleks rajada seitsme aasta jooksul eksperthinnangu valmimisest (s.o hiljemalt 2029), kuna praegu on turbatootmisala maapind veel metsise mängualast kõrgemal, kuid aja jooksul maapind alaneb, suurendades nii kuivenduse mõju, mida tuleb leevendada. Leevendusmeede vähendab oluliselt turbatootmisala pikaajalise töötamisega kaasneva kuivenduse mõju metsise elupaigale. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse ja metsise elupaiga vahel säilitada teenindusmaal olev puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud. Veetõkkevalli pinnasena on võimalik kasutada kraavide kaevamisel eemaldatud turvast, mis tuleb tihendada, et tagada minimaalne veejuhtivus. Vall tuleb rajada mäeeraldise teenindusmaale turbatootmisala mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale, nii et see takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Keskkonnaamet analüüsis valli ehitust ja tulekaitseriba tihendamist seonduvalt „Metsise ( Tetrao urogallus) kaitse tegevuskavaga“ (2015). Viidatud tegevuskavas on kirjeldatud, et: „Pojad kooruvad tavaliselt juuni esimesel poolel ning pesahülgajatena hakatakse kohe ise putukatest toituma.“ Vall kavandatakse kraavi kaldale, kus taimestikku ei ole, küll aga on tulekaitseriba taimestunud ja seetõttu võib seal pesitseda metsisekanu. Et ala vahetus läheduses saaksid kanad 28(34)  edukalt pesitsetud ja hiljem valli ehitamisel uue häiringu eest ohutult eemale liikuda, tuleb valliehitus ja ka võimalik tulekaitseriba tihendamine teostada enne munemist või peale tibude koorumist ehk väljaspool 10.03 - 20.06 perioodi. Lisaks kavandas Keskkonnaamet elupaiga piirist 500 m raadiuses häiringute vältimise eesmärgil keelata turbatootmisega seotud tööd ajavahemikul 10.03 - 20.06, mis arvestaks paremini metsise peamise pesitsusperioodiga. Lähtuvalt Aktsiaseltsi Kraver vastuväitest (vt pt 3.4) hinnati metsise elupaiga piirist 500 m raadiuses tööde tegemise keelamise ajaperioodi uuesti ning kaalutluste tulemusel piiratakse tööaega siiski perioodil 10.03 - 20.05. Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6 perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde teostamise eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks. Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja tulekaitseriba tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06. 2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud. 3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05. 3.3.3.2. Vesi Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) koostatud ja 22.03.2024 vastavaks tunnistatud KMH aruandele „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM- 029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ nähakse ette täiendava seire läbiviimine. Veendumaks, et turbatootmine ei põhjusta muutusi piirkonna kaevude veetasemes või kvaliteedis, tuleb seirata erinevates ilmakaartes turbatootmisalale lähimate salvkaevude veetaset ja -kvaliteeti. Soosaare II turbatootmisala maavara kaevandamise loas (VILM-067) on sätestatud nõue seirata kord aastas kolmes lähimas ümbruskonna kaevus suvise madalvee aegset veetaset ning kord kolme aasta jooksul kaevuvee pH, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus. Antud kolm kaevu asuvad Riiska (32801:001:0327), Tõrvamäe (32801:001:0323) ja Tipu (89901:001:2048) kinnistutel. Sealne seire tagab, et on kaetud Soosaare III turbatootmisalast itta jääv ilmakaar. Täiendavalt tuleb samadel alustel nagu Soosaare II turbatootmisalal alustada põhjavee seiret turbatootmisalast lõunas asuvates Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501) ja Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) kaevudes. Kooli kaevu võib asendada Kalda kinnistul (katastritunnus 32801:001:0099) asuva kaevuga. Lisaks tuleb seire hõlmata turbatootmisalast kirde suunas paiknevat Rebassaare talu kaevu (katastritunnus 32801:002:0480). Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 29(34) 1. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu perioodil (augustis). 2. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), Hägusus (NHÜ), Ammoonium (NH4 +, mg/l), nitraat (NO3-, mg/l), nitrit (NO2-, mg/l). 3. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistule uue kaevu. Määrusega nr 56 kehtestatud loa vormide andmekoosseisust tulenevalt kantakse kirjeldatud tingimused maapõue eriossa. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Proovid tuleb analüüsida akrediteeritud laboris, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas. 3.3.3.3. Välisõhk Vastavalt OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) koostatud ja 22.03.2024 vastavaks tunnistatud KMH aruandele „Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM- 029 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamine“ nähakse ette järgmised negatiivse keskkonnamõju (müra, õhusaaste) vältimise või minimeerimise meetmed. Turbatootmisel kasutatavad masinad on peamised müraallikad ning nende tekitatud müra levik sõltub otseselt kasutatava tehnika omadustest ja seisukorrast. KMH aruandes on välja toodud, et müra vähendamiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid, sh kasutada kaasaegset ja tehniliselt korras tehnikat. Kaasaegsem tehnika tekitab vähem müra ning korras seadmed väldivad liigset ja ebavajalikku mürataset. See aitab tagada, et tootmisest tulenev müra püsib valdavalt tootmisala piires ning ei põhjusta häiringuid ümbritsevale keskkonnale ega elanikele. Metsa säilitamine turbatootmisala ümbruses on oluline, kuna see toimib loodusliku müratõkkena. KMH aruande kohaselt aitab kõrghaljastus piirata müra levikut ning vähendada sellest tulenevat häiringut. Puistu olemasolu takistab helilainete levikut ja soodustab nende neeldumist, mille tulemusel väheneb tootmisalalt lähtuva müra jõudmine ümbritsevatele aladele. Turbatootmise, laadimise ja transpordiga kaasneb peenosakeste teke, mis võivad tuule mõjul 30(34) levida turbatootmisalast kaugemale. KMH aruandes on toodud, et tugeva tuule korral (alates 12 m/s) tuleb tootmine ja laadimine peatada, kuna sellistes tingimustes suureneb oluliselt peenosakeste levik ning nende kandumine ümbritsevatele aladele. Tuul mõjutab otseselt osakeste leviku ulatust ja suunda, mistõttu võib ebasoodsate ilmastikutingimuste korral halveneda õhukvaliteet ka väljaspool tootmisala. Lisaks on oluline arvestada tuule suunda tööde planeerimisel, et vältida peenosakeste liikumist elamualade suunas. KMH aruande kohaselt aitab tuuleolude jälgimine ja tööprotsesside kohandamine vähendada õhusaaste levikut ning selle mõju ümbritsevale keskkonnale. Eeltoodu alusel lisatakse muudetavale keskkonnaloale järgmised leevendusmeetmed: 1. Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. 2. Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses. 3. Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine. 4. Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise taotluse avalikustamisel ettepanekuid/vastuväiteid ei laekunud. Soosaare III turbatootmisala keskkonnaloa nr VILM-029 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus esitas Aktsiaselts Kraver 14.05.2026 kirjaga nr 2-40/24-15 arvamuse ja vastuväite eelnõule. Ettevõte leidis, et kahes punktis ei vasta kõrvaltingimused nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandele ning märkis esmalt, et 2022.a. koostatud Riina Põhjala eksperthinnangus kui ka KMH aruandes on Rebassaare metsisealaga piirnevale kogujakraavile turbast vettpidava ekraani (turbavalli) rajamine keelatud ajavahemikul 10.03 kuni 20.05. Siiski on ettevõte metsise elupaigaga piirnemist arvestades nõus, et valli ehitustegevust ja pinnase tihendamist ei tehta perioodil 10.03 kuni 20.06. Teiseks tõi Aktsiaselts Kraver välja, et keskkonnaloa eelnõu maapõue eriossa kavandatud kõrvaltingimus nr 1.2.3 ei ole vastavuses 2022.a. koostatud Riina Põhjala eksperthinnangu kui ka nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandega. Ettevõte tõi välja, et "kõrvaltingimuses seatud tööaja piirangu kestvus on eksperthinnangu ja KMH aruande kohaselt 10.03 kuni 20.05 ning metsise kaitse tegevuskava (2015) ei kirjelda mürahäiringu mõjusid pesitsevatele metsistele. Tegevuskava peatükis 2.5 HÄIRIMINE INIMESE POOLT on mainitud mitmekordselt vajadusele vähendada mõju aprilli keskpaigas ja mai esimeses pooles, mis perioodi katab ka eksperthinnangutest lähtuv 10.03-20.05 periood. Kuigi kehtivas Metsise kaitse tegevuskavas (2015) müra numbrilised ja ajalised piirangud puuduvad, siis Metsise kaitse tegevuskava eelnõu (2025) kohaselt "ei tohi teostada töid, mis põhjustavad metsise elupaigas maa peal müra rohkem kui 40 dB metsiste mängu ajal 01.03-31.05 kell 18.00-9.00 ja 31(34) pesitsusajal (01.06-15.07) ööpäevaringselt." Soosaare III turbatootmisala KMH aruande koostamise käigus on läbi viidud ka müra modelleerimine maksimaalsetes müraleviku tingimustes, mille kohaselt ei ületa tootmisaegne müra metsise elupaigas seatud 40 dB (KMH aruanne joonis nr 6.6.8) ning tootmisaegne müra jääb valdavalt mäeeraldise piiresse, samuti on antud piirkonnas turvast toodetud aastaid ja ala on täies mahus välja ehitatud, mille tagajärjel ei ole tuvastatud langust ka mängu kukkede arvus. Seega ei tugine Keskkonnaameti poolt toodud tootmisaja piirangu laiendus ei alaspetsiifilistele hinnangule (Põhjala, 2022) ega ka Keskkonnaameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruandele ega kehtivale või ka eelnõu tasemel olevale metsise kaitse tegevuskavale. Eelpool toodust tulenevalt ei ole põhjendatud turbatootmisala töötamisele ajaliste piirangute seadmine kuni 20.06." Seetõttu palus Aktsiaselts Kraver sõnastada punkt nr 1.2.3 järgnevalt: "Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05" või eemaldada antud punkt loa kõrvaltingimustest, kuna see ei vasta uuematele andmetele, st Metsise kaitse tegevuskava (2025) eelnõu ja KMH aruande koostamise käigus läbiviidud müra modelleerimisele. Keskkonnaamet kaalus esitatud vastuväidet ja selle põhjendusi. Soosaare III turbatootmisala KMH-s tehtud müra modelleerimise puhul ei ole metsise seisukohast teada, kus on paiknenud müraallikad. Senised uuringud (https://digikogu.taltech.ee/et/item/f8dc27ae-1170-4ca2-9b11- 58bf49271696) ja turbatootmisalade KMH-d (nt Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne) on näidanud, et müra levik on arvestatav vähemalt 250 m müraallikast. Tööprotsessides kasutatavad masinad tekitavad ca 100 dB helivõimsust, mistõttu on kaheldav, et metsise elupaigani jõuab kõigest 35 dB, kui masinad asuvad elupaiga lähedal. Eksperdi järeldused, millele tugines ka KMH, on eelkõige keskendunud kukkede mänguaja kaitsmisele. Metsiste mäng lõppeb juuni keskel. Ka metsiste seire keskendub kukkede loendusele, kuna mänguaegne kukkede loendus on mitmeid kordi väiksema töömahuga kui kanade loendus, ja annab piisava kvaliteediga andmestiku metsiste kohta. EELISesse kantud metsiste elupaik KLO9123900 on piiritletud olulise sigimisalana, kus väikese osa moodustab mänguala ja põhilise osa kanade sigimisala. Elupaik asub kahe olulise müraallika - Soosaare III turbatootmisala ja Viljandi-Põltsamaa tugimaantee vahel. Seejuures külgneb elupaik Soosaare III turbatootmisalaga 1,5 km ulatuses, mis on ca 15% kogu elupaiga perimeetrist. Turbatootmisala poolsesse serva jääb ka mänguala. Seega mõjutab turba tootmine Soosaares eelkõige metsiste mänguala, aga tõenäoliselt ka kanade sigimisala. Mõjude olulisust kanade sigimisalale ilma spetsiaalse uuringuta (nt satelliittelemeetria uuring) on raske hinnata, kuna erinevalt kukkede mängualast hajuvad kanad sigimiseks sobivas elupaigas laiali. Varjatuse tõttu on neid väga raske kindlaks teha ja seetõttu puudub täpne info kanade oluliste sigimispaikade kohta. Kanad pesitsevad valdavalt 3 km raadiusespaarumisalast, lõviosa 1 km raadiuses. Pesa on hästi varjatult maapinnal puhmarindes, sageli puu jalamil. Metsise arvukus on jätkuvalt langev, mis tõendab, et senised meetmed ja praktikad ei ole viljakandvad. Küll aga on tegu kumulatiivsete 32(34) mõjude (kisklus, vihmased suved, elupaikade võsastumine, pesitsusaegne häirimine jne), mitte ainult turbatootmise häiringuga. Arvestades, et tegu on kasutuses oleva aktiivse turbatootmisalaga ning eelkõige kaitstakse asukohas mängupaika, nõustub Keskkonnaamet muutma kõrvaltingimuses nr 3 seatavat tööajapiirangut ning keelab tööde tegemise perioodil 10.03 - 20.05. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 33(34) (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Soosaare_III_plokkskeem.jpg 4. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf 5. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf 6. LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf 7. Mäeeraldise plaan 8. Geoloogilised läbilõiked 9. Korrastatud maa plaan Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus, Maa- ja Ruumiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Viljandi Vallavalitsus Marin Varblane vanemspetsialist maapõuebüroo Valerija Svätskaja spetsialist veeosakond Marlen Raska vanemspetsialist välisõhubüroo 34(34)  5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, 15.06.2016; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, 16.02.2011; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Märts 2025. - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Soosaare_III_plokkskeem.jpg Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast), sh seotud KMH-st ning andmed arendajalt saadud informatsioonist. Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Soosaare III turbatootmisala mäeeraldis asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare külas riigile kuuluval kinnistul Soosaare turbatootmisala (katastritunnusega 32801:002:0033) ning loa omanikule kuuluvatel kinnistutel Raba (katastritunnusega 32801:001:0161) ja Laukaraba (katastritunnusega 32801:001:0022). Taotletavas käitises planeeritakse turvast kaevandada freesmeetodil kokku kahel lahustükil. Tootmisväljakuid on käsitletud pindalaliste heiteallikatena, mis tulenevalt KOTKAS süsteemi keskkonnaloa taotluste mooduli tehnilistest piirangutest on käitise tootmisalale paigutatud indikatiivselt võimalikult suure kaetusega. Väljaspool tootmisväljakuid tööd ei toimu ja heiteallikaid ei esine. Lähima majapidamise õueala asub mäeeraldisest ~85 m kaugusel läänes kinnistul Riiska (katastritunnus: 32801:001:0327), ~115 m kaugusel edelas kinnistul Saare (katastritunnus: 32801:001:0211), ~200 m kaugusel edelas kinnistul Eessaare (katastritunnus: 32801:001:0501) ja ~235 m kaugusel idas kinnistul Rebassaare (katastritunnus: 32801:002:0480). Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 2: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf mõõtkavas 1/11  Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 3: Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud tehnogeensed objektid rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist, ei esine. Ilmastikutingimuste iseloomustus Kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Viljandi meteoroloogiajaam. Aastate 2022-2024 keskmised ilmastikuparameetrid Viljandi MJ andmetel: II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 9,0 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,9 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 5,7 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,4 m/s Aastate keskmine sademete summa: 630 mm Tuulteroos, fail Lisa 4: Viljandi_2022_2024_tuulteroos.png Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Puuduvad heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn. Manused Lisa 5: Valisohu_saasteainete_heite_arvutusmetoodika_turvas_V1__lopparuanne_2025.03.03.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Arvutuskäigu näidised on toodud lisatud manuses. arvutusmetoodikat Manused Lisa 6: KOTKAS_arvutuskaik_Soosaare_III__01.2026_.asice 5.1. Heiteallikad 2/11 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​mõõt, Väljumis​kõrgus, Joon​kiirus, Tempera​tuur, SNAP kood Lisategevuse kood kaardil koordinaadid m m m/s °C SNAP S3_1 Tootmisväljak 1 X: 6492362, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 609562 turbatootmine X: 6492440, Y: 609799 S3_2 Tootmisväljak 2 X: 6492966, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610168 turbatootmine X: 6493174, Y: 610429 S3_3 Tootmisväljak 3 X: 6493448, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610652 turbatootmine X: 6493649, Y: 610916 S3_4 Tootmisväljak 4 X: 6493370, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 611022 turbatootmine X: 6493575, Y: 611228 S3_5 Tootmisväljak 5 X: 6493047, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610789 turbatootmine X: 6493253, Y: 610994 S3_6 Tootmisväljak 6 X: 6492603, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610303 turbatootmine X: 6492787, Y: 610558 S3_7 Tootmisväljak 7 X: 6492171, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610011 turbatootmine X: 6492329, Y: 610281 S3_8 Tootmisväljak 8 X: 6492304, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610395 turbatootmine X: 6492459, Y: 610698 S3_9 Tootmisväljak 9 X: 6492813, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610964 turbatootmine X: 6492946, Y: 611219 S3_10 Tootmisväljak X: 6492045, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 10 610654 turbatootmine X: 6492206, Y: 610779 S3_11 Tootmisväljak X: 6491814, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 11 610869 turbatootmine X: 6491974, Y: 611119 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) 3/11 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Tootmisväljak 1 (S3_1) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 2 (S3_2) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 3 (S3_3) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 4 (S3_4) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 5 (S3_5) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 6 (S3_6) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 7 (S3_7) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 8 (S3_8) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 9 (S3_9) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 10 (S3_10) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 11 (S3_11) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Muud heite vähendamise meetmed 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika 4/11 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Tootmisväljak 1 (S3_1) Tootmisväljak 2 (S3_2) Tootmisväljak 3 (S3_3) Tootmisväljak 4 (S3_4) Tootmisväljak 5 (S3_5) Tootmisväljak 6 (S3_6) Tootmisväljak 7 (S3_7) Tootmisväljak 8 (S3_8) Tootmisväljak 9 (S3_9) Tootmisväljak 10 (S3_10) Tootmisväljak 11 (S3_11) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 0 Aprill 0 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 0 November 0 Detsember 0 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 5/11 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 100 0 0 20 - 21 100 0 0 21 - 22 100 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 6/11 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Tootmisväljak 1 (S3_1) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.183 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.116 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.082 t Jah Tootmisväljak 2 (S3_2) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.184 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.116 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.082 t Jah Tootmisväljak 3 (S3_3) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.189 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.119 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.084 t Jah Tootmisväljak 4 (S3_4) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.11 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.07 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.049 t Jah Tootmisväljak 5 (S3_5) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.179 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.113 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.08 t Jah Tootmisväljak 6 (S3_6) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.262 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.166 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.117 t Jah Tootmisväljak 7 (S3_7) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.234 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.148 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.104 t Jah Tootmisväljak 8 (S3_8) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.166 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.105 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.074 t Jah Tootmisväljak 9 (S3_9) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.335 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.212 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.149 t Jah Tootmisväljak 10 (S3_10) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.153 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.097 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.068 t Jah Tootmisväljak 11 (S3_11) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.128 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.081 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.057 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 Lisainfo Hetkeliste heitkogustena on kajastatud kõige suurema heitega tööprotsessi ehk turba vaakumkogumist. Aastaste heitkoguste all on arvestatud kõikide turbatootmise tööprotsessidega ja kajastatud on summaarsed heitkogused. Seejuures on aastane heitkogus jagatud tootmisväljakute (heiteallikate) vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende pindalasid. 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 7/11 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Ttotmisväljakud 1-11 X: 6492561, Y: 610577 Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku Kohalduv päevane müra Käitise müra päevane tase antud alal, Hinnang päevase müra normtasemele Kohalduv öine müra Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra normtasemele ala kategooria normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta II kategooria 60 35 Vastab 45 0 Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 7: Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf Mõjutatavad müratundlikud alad Lähimad müratundlikud ala on piirkonnas paiknevad majapidamiste õuealad, millele rakenduvad II kategooria normtasemed. Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra Meetmeid rakendada ei ole vaja, sest modelleeritud müratasemed väljaspool tootmisterritooriumi jäävad allapoole 45 dB ning lähiümbruses paiknevad vähendamise meetmeid rakendada müra suhtes tundlikud alad (majapidamiste õuealad) asuvad piisaval kaugusel. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase CAS Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / nr heitkogus M siht​väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg S3_2, S3_1, S3_3, S3_4, S3_5, S3_6, S3_7, S3_8, PM2,5 Eriti peened osakesed 31.416 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 3.30 0.132 (PM2,5) S3_9, S3_10, S3_11 S3_2, S3_1, S3_3, S3_4, S3_5, S3_6, S3_7, S3_8, PM10 Peened osakesed 31.416 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 20 0.40 (PM10) 1 aasta 40 µg/m³ 3.80 0.095 S3_9, S3_10, S3_11 Koosmõju kirjeldus Turbatootmisalal toimub turba kogumine periooditi (mitte igapäevaselt) vastavalt tingimustele. Välisõhu modelleerimisel on arvestatud, et turvast kogutakse ühe tööpäeva jooksul kõikidelt tootmisväljakutelt ehk maksimaalses ulatuses. 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Lähtuvalt saasteainete hajumistulemustest ei esine taotletava käitise piiril ega sellest väljaspool kehtestatud saasteainete piirväärtuste ületamist (tabel 5.4.13) ning saasteainete kontsentratsioonid väljaspool käitise välispiiri jäävad lubatust madalamaks. Samuti ei põhjusta käitise tegevus olulist müra (tabel 5.4.12), sest väljaspool tootmisterritooriumi jäävad müratasemed 45 dB allapoole ning lähiümbruses paiknevad majapidamised asuvad piisavalt kaugel, et nendeni ei levi müra olulisel määral. Eelnevast tulenevalt ei ole välisõhu alase seiretingimuste seadmine ega selle teostamine vajalik. 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang 8/11 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane.Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaainete esinemist ei ole ette näha. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Puuduvad korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Lakes Environmental AERMOD 13 hajumisarvutusprogrammid Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt programmile. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Viljandi meteoroloogiajaam. Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt programmile. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt programmile. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Taotletava käitise lähipiirkonnas ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid. seireandmed) 9/11 Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud pärast heiteallika töölerakendamist kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on manusena. Manused Lisa 8: AERMOD_hajumispildid_Soosaare_III_01.2026.rar 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Õhukvaliteedi tase piirkonnas olevate elumajade juures oluliselt mõjutatud ei ole. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata ning alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Turbatootmisaladel on tootmisväljakud piisavalt suured ning tegevus toimub perioodiliselt ja hajutatult, kohta mistõttu ülenormatiivseid müratasemeid ei esine. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Saasteainete lõikes on suurimate heitkogustega tootmisväljakutelt (tootmisväljakud 1 - 11) turba kogumisega kaasnev osakeste heide. tekitamises suurim Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Heite vähendamise meetmed: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Jätkata turba vaakumkogujatel tsüklonite kasutamist. 2. Jälgida tuule suunda ja vajadusel teostada tööprotsesse Soosaare III turbatootmisala äärmistel tootmisväljakutel selliselt, et kaasnevad osakesed ei kanduks tuulega suuremal määral tootmisterritooriumi piirist väljapoole. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ei ületa kehtestatud müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks piirväärtustest (tabel 5.4.13) ning müra normtasemed on tagatud (tabel 5.4.12). Seire saab teostada vastavalt vajadusele laekunud kaebuste esinemisel. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Väga tugeva tuule korral (üle 12 m/s) peatada ajutiselt töö. ilmastikutingimuste esinemise korral 10/11  Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas ning menetlusega seotud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks keskkonnamõju hindamise aruandes. sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 11/11    Tööstusmüra hajumine Päevane hinnatud müratase (kell 7-23) Rebassaare LpA = 35.0 dB Ld, dB(A) > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Line Source Joonallikas Riiska Road Tee LpA = 31.0 dB Building Elu- või ühiskondlik hoone Foliage või tootmishoone Kõrval- Ground Absorption Soosaare III mäeeraldise piir Line of Fault Soosaare III teenindusmaa piir Saare LpA = 32.2 dB Receiver Majapidamise õueala Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses Eessaare nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja LpA = 35.2 dB tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613-2:2024 - Kasutatud tarkvara: DataKustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid Töö nimetus Joonise sisu Joonise nr 3 Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Soosaare III Turba kogumine Mõõtkava - Müraallikateks on freesturba vaakumkogumine. turbatootmisala tootmisperioodil 1 : 15 000 - Tööprotsess turbatootmisaladel toimub kogu tööpäeva vältel (kuni 14 h) pidevalt maksimaalse jõudlusega ning kõikidel tootmisväljakutel. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). Koostas: - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 03.02.2026 Priit Kallaste keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas: Tel 668 1013, Faks 668 1018 Töö nr 26/5444 Aadu Niidas  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1 6 493 556,75 610 540,05 1' 6 493 566,13 610 485,06 30' 6 492 180,49 609 753,36 2 6 493 832,40 610 826,43 2' 6 493 879,40 610 808,39 31' 6 492 121,03 609 673,49 3 6 493 807,99 611 026,42 3' 6 493 881,70 610 810,76 32' 6 492 144,19 609 654,44 4 6 493 754,73 611 172,90 4' 6 493 853,62 611 037,11 33' 6 492 248,10 609 568,39 43.69 44.05 44.02 5 6 493 083,39 611 427,74 5' 6 493 847,95 611 052,83 34' 6 492 344,18 609 488,88 6 6 492 553,51 611 042,45 Plokk 27 pT Plokk 28 pT I 6' 6 493 791,61 611 209,18 35' 6 492 347,22 609 492,55 I 43.49 Plokk 25 pT I 7 6 492 477,55 610 756,45 Plokk 33 aT 43.30 42.99 42.88 7' 6 493 434,61 611 344,80 36' 6 492 355,16 609 483,89 Plokk 27 pT43 8 6 492 013,21 611 112,94 2' 8' 6 493 074,75 611 481,27 37' 6 492 390,09 609 456,91 Plokk 34 aT 42.46 42.47 42.57 42.53 Aimla metskond 77 9' 6 492 513,46 611 073,33 38' 6 492 396,08 609 452,27 9 6 491 843,44 611 239,23 42.52 42.45 5' 40,84 32801:002:0034 42.24 23.08.2019 42.09 10 6 491 709,80 610 903,29 42.67 43 43.08 10' 6 492 451,09 610 833,40 39' 6 492 424,15 609 429,83 2 43.03 11 6 491 997,24 610 531,20 42.92 3 11' 6 492 330,07 610 926,06 40' 6 492 531,98 609 347,06 42.48 42.88 6' 42.83 2-3 12' 6 492 052,80 611 139,49 41' 6 492 541,11 609 340,03 12 6 492 040,66 610 475,82 Plokk 9 aT 42.90 43,14 43 41.41 13 6 492 032,91 610 115,14 43.12 2-1 42.76 13' 6 492 014,75 611 169,20 42' 6 492 629,42 609 272,08 Plokk 10 aT 42.82 43 42,74 3 2-2 1,1 1,3 43.34 42.49 42.57 14 6 492 325,72 609 854,81 4 42,93 3,2 4 43 43.10 42.71 14' 6 491 830,02 611 311,16 43' 6 492 669,15 609 414,51 2,8 42.99 1,0 44.21 43.13 15 6 492 188,84 609 683,44 43.37 2,5 15' 6 491 664,54 610 897,76 44' 6 492 684,09 609 468,01 43.56 43.35 43.26 42.76 16 6 492 600,78 609 357,29 43.17 43.38 43.13 43.72 16' 6 491 837,94 610 669,54 45' 6 492 642,11 609 505,50 42.76 43.25 17 6 492 642,10 609 505,50 43.04 17' 6 491 995,31 610 460,73 46' 6 492 540,84 609 595,92 43.37 43.02 43.61 43.21 42.71 44.12 N 18 6 492 508,39 609 624,85 18' 6 491 990,40 610 242,85 47' 6 492 504,30 609 628,50 42.86 43.45 43.27 43.15 43.52 43.06 19 6 492 454,19 609 672,99 42.96 43.23 19' 6 491 991,03 610 227,92 48' 6 492 454,19 609 672,99 43.92 3-5 40 20 6 492 454,15 609 673,34 3-2 3-4 42,71 20' 6 491 982,04 610 254,55 49' 6 492 915,84 610 190,61 43.31 3-1 43,51 43.65 Aimla metskond 42.77 288 42.86 43.38 43,56 21 6 492 915,84 610 190,65 42,71 3-3 0,7 43.34 0,5 43.15 32801:002:0147 42.53 21' 6 491 979,36 610 268,52 50' 6 493 082,17 610 048,47 41,43 44.39 22 6 492 921,14 610 186,12 1' 42.90 0,2 23.08.2019 1,0 43,44 3,5 2,5 2,4 22' 6 491 972,91 610 271,29 51' 6 493 116,45 610 019,17 4,3 3,2 23 6 493 082,18 610 048,46 43.33 43.05 2,5 43.87 44.05 43.69 43.90 23' 6 491 965,12 610 254,11 52' 6 493 377,68 610 289,63 43.07 43.88 1 44.17 43 24' 6 491 907,53 610 147,29 53' 6 493 093,10 610 612,08 24 6 493 316,45 610 291,01 45.02 43.59 Plokk 10 aT 43.60 43.19 44.60 42.68 44.16 43.93 44.47 25 6 493 049,41 610 593,57 42.26 39 44 44.46 25' 6 491 895,90 610 131,54 54' 6 493 177,06 610 679,45 43.09 43.22 44.57 Kaardileht nr 5433 Kolga-Jaani . 43.34 43.91 45 45.15 26 6 493 075,02 610 636,38 26' 6 491 986,79 610 089,21 27 6 493 188,80 610 723,88 44.08 Aimla metskond 77 43.57 43.53 44.28 45.45 45.01 44.64 7' 27' 6 492 194,45 609 905,05 Pindala 226,57 ha 44.42 32801:002:0034 43.62 43.61 44.24 44.83 9 43.48 .8 4-3 52' 4-6 44.02 45 28' 6 492 260,20 609 846,39 43.97 44,02 4-5 44.70 45.98 44.07 4 Pindala 192,06 ha 43.92 4-4 2,5 45,54 45,24 6 44.12 .5 44.54 44.37 29' 6 492 183,22 609 750,44 43.70 44.61 0 Plokk 10 aT 44.24 43.93 43.61 2,8 45,38 5,2 3,0 45.63 2,8 42.14 44.68 4-1 42,42 4,5 45.15 23.08.2019 43.86 44.54 5,5 45.03 5,1 4 43,89 I .6 45.48 Plokk 9 aT 46 44.61 44.65 44.79 44.12 44.02 4 24 6 .9 0,3 44 0 45.96 5 44.76 3,8 43.82 46.27 44.08 Plokk 10 aT I 4 44.85 44.68 44.83 45.99 45.42 I 44.97 44.46 45.71 40 44.13 42.28 44.93 5 46.45 .4 44.95 46 45.52 45.27 45.26 45.43 44.82 44.06 5-4 45,69 1 5-3 44.77 46.11 45.63 45.06 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5 44.25 5-2 5-8 .9 5-6 5-7 46 40 45,95 5-1 1,7 46,12 45 54' 4,0 27 46,49 44,13 40 5-5 3,9 45,22 6,5 51' 45.97 45,57 3,8 46.00 44.81 46.75 1' 5 44.88 46.68 3,1 .9 43.68 2,7 46,76 7,1 3,0 1,6 42.89 45 46.09 5,2 46.50 45.74 3,0 Rebassaare mets 41,60 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47 6,0 6,2 3,4 53'44.72 6,0 32801:002:0490 23.08.2019 46.44 47 46.30 45.84 44.03 44.52 . 46.83 46.39 42.74 47 46.37 46.69 46.45 45.20 43.02 43.11 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 4 8' .7 46 46.27 46.40 46.24 23 46.74 46.84 46.60 45.95 42.75 Külgneva mäeeraldise piir 46.64 43.19 43.95 46.70 46.52 46.63 46.52 26 5 94 5 50' . 3 46.75 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 47 . 46.41 7 46.38 46.52 46.53 46.50 25 4 44.97 6-8 6-4 46.85 43,04 6-6 6-7 Maardla piir (asendiplaanil) 43 46.08 46.85 6-1 3,0 6-2 46,92 46.68 T 46.28 46.75 46.90 40 6-5 3,9 46,64 44,12 Soosaare II turbatootmisala 46,53 0,3 42.60 Laukaraba a 42.96 46,73 5,1 6-3 4,0 47.11 46.79 4 42.58 46,81 7,1 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 7 41 4,0 3,2 .7 32801:001:0022 4 46.71 47,11 7,3 08 7 46.87 2,1 45.52 0,2 . 3,2 7,2 Plokk 5 aT 3 48 46.71 46.83 46.81 6,5 3,4 43.10 6,6 46.37 I I' Geoloogilise läbilõike joon k 46.87 46.36 4 49' .7 41.89 k Plokk 6 aT 46.33 46.93 4 7 Soosaare turbatootmisala 44.84 lo 46.58 42.62 46.79 44 Maapinna samakõrgusjoon, m 46.27 32801:002:0033 46.02 0 P 4 .1 0 47.89 43.75 7 Plokk 9 aT 4 46.49 48 42.97 .7 46.87 4 7 47.86 47.45 .1 47.23 9 47.01 46.87 46.31 40 4 9 46.83 46.16 46.95 46.86 46.79 42.17 0 Lamami samakõrgusjoon, m Plokk 10 aT s 21 45.52 40 46.89 46.49 u 47.02 18 46.11 46.80 d 46.05 40,51 . 42,42 Riiskasoo n 7 42 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 7 e 6 23.08.2019 23.08.2019 i .9 . 46.46 46.86 7 47.06 7-7 44.17 7 a 4 7-4 Plokk 33 aT 4 45.64 32801:002:2205 l s 46.68 47.23 8 7-6 45.30 43,77 42.54 42.27 46.51 i 1 7-2 4 47,76 Sondeerimispunkti nr m 00 45,95 42.68 6-6 t 7-1 3,4 46.94 47.48 Plokk 34 aT 46.50 o 0 47,86 7-3 4,7 7-5 3,9 Plokk 25 pT 46,64 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 4 46.82 43.55 Rabaääre o : 47.98 1,5 7 t 46,59 6,8 48.21 4,1 .2 44.26 45.96 46.50 a 02 47,28 7,8 40 3,7 4 45.99 48,18 8,2 7,6 4,5 32801:001:0008 Plokk 35 aT rb : 0 46.74 4,4 6,3 42.82 42.32 2,1 47.31 47.17 u 45.97 42.02 Vähelagunenud turba kihi paksus, m t 01 7,1 47.53 42.87 6,5 45.94 Plokk 36 aT re 28 Plokk 21 aT 47.01 .7 7 Kogu lasundi paksus, m 44' 44,27 sa a 3 46.67 47.04 1 44.00 4 2 46.08 .7 Plokk 33 aT 42.16 47 7 Plokk 22 aT 45 46.73 o 4 41 47.65 43' 47.13 23.08.2019 46.03 S o 46.75 48.21 48.11 47.71 45.54 41.84 Proovivõtupunkt 42' 8-1 45.42 47.01 47.87 48.19 47.33 Plokk 34 aT 43.82 46.48 46,59 43.23 42.37 45.77 46.54 45' 17 47.68 47 44.93 48 47.08 48 47.28 42.30 46.25 47.09 1,6 46.75 9 50.74 45.74 45.45 8-4 8-8 3 16 44.72 Maaparandushoiuala 43 44 46.71 3,1 8-2 8-3 46,60 47.06 47,79 Aimla metskond 81 8-6 47.60 45.29 5 8-7 2,0 8-10 42.13 46,76 45,60 45.85 .7 48.10 8-9 3,8 44 48,08 41 32801:002:0035 1 46.03 7 48.20 46' 4 4,1 44,35 42. 48.09 6 42.46 5 44,87 46.03 45.18 46.40 3,5 47.45 8-5 3,8 48,11 6,8 46,85 8,2 45.44 48.10 8,4 53.41 52.0141' 1,5 23.08.2019 46.18 1,2 47' 7,2 46.75 47,81 8,0 4,4 1,0 43.70 42.27 42.33 Ranna või kalda piiranguvöönd 3,9 47.60 3,0 18 46.29 46.50 6,7 5,4 42.93 Riiskavälja 48.74 Kapsaare 9' Plokk 34 aT Pi 46.56 40 46.41 32801:001:0414 46.26 45.92 20 45.89 4 kas 45.93 Plokk 34 aT 32801:002:0193 0 42.10 52.74 Raba 48 46 0 47.81 48.03 51.67 47.26 46.92 5 Alam-Pedja looduskaitseala si 6 47.78 47.77 47.80 44.89 46.13 32801:001:0161 46.01 45.94 .5 47.93 7 42.29 l 49.01 46.03 7 45.40 43.63 l 4 52 a kr põld 46.09 49.01 46.56 43.08 52 41 40 10' 40 45.61 46.46 46 46.17 44.24 9-1 42.88 53 aav 45.98 46.11 53.46 39' 47.90 47,35 9-2 46.20 47.33 41,75 23.08.2019 46,13 9-3 Teekaitsevöönd 46.12 9-5 43.84 41 2,0 46.62 47,00 9-4 3,4 9-7 9-8 2,4 42.42 55.34 47,85 49.32 38' 46.22 47.28 9-6 4,5 47,86 46,80 4,8 43 49.93 3,5 1,2 47,35 6,2 47.37 47.83 Saaremetsa 3,2 48,05 8,4 47.96 46.22 46.48 45.88 5,8 3,8 47.23 89901:001:0680 43.70 42. 46.25 9 4,4 45 Riiska 4 9 47.95 46.21 7 .2 6,1 8,2 11' 56 40 4 47.10 47.03 54.29 36' 46.50 8,1 43.00 Elektripaigaldise kaitsevöönd 32801:001:0327 56.93 Plokk 39 aT 46.37 45.67 47 45.53 42.73 46.37 41 47.62 42.49 Plokk 34 aT Plokk 40 aT 46.99 14 Kapsaare 54.26 46.71 47.36 47.03 47.49 47.83 47.29 Plokk 9 aT 89901:001:0679 l lu 1 8 47.63 47.62 47.80 46.67 Looduskaitseline piirang põ 7 50.29 47.41 4 Plokk 9 aT 10-3 a 5 Plokk 10 aT 47 k 10 : 48.41 s 44 47.29 Ri i 0 10-2 47.02 42.98 10 : 47,18 0 põld 33' Plokk 10 aT 45.80 42.78 54 9 55 46.95 9 56.67 46,86 10-5 43.34 8 2,5 10-7 10-9 45.57 3 47.27 47.90 47,43 15 re 1 46,42 5 1,1 10-4 2,3 30'Saa :021 5,2 47.13 46.45 10-6 4,0 47,41 42. 2,5 46.44 47,21 5,5 47.67 47.53 10-8 4,5 43.66 Turbakoja 1 47.19 3,2 47.11 45.80 43 7 2,8 83 45.62 45,62 4 47,56 7,4 4,3 46,90 7,4 00 45.57 89901:001:0596 49.85 47.4623.08.2019 1: 27' 46.84 7,1 7,5 4,0 48.31 47.50 43.24 40 42 47 80 6 54.08 46.96 46.89 44.19 4 42.83 e 1 2 32' e 46.66 43.60 56 46.66 47.00 3 46 8 t 3 47.18 46 47.35 Märkused: a 1 .7 3 46.70 Eeriku 46.73 45.46 5 b :0 46.56 11-2 47.21 46.99 45.83 42.54 0 ra 01 46.37 47.23 45.37 32801:001:0351 12' 5 47.23 a 0 b : 47.05 46.36 11-1 46 45,95 11-3 2,8 11-6 46.52 Plokk 33 aT 41 55.49 r 4 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. u 1 46.17 45,84 46.32 46,90 6,6 46,94 0 11-7 47.12 47 T 80 52.93 45.36 46.77 0,3 2 Plokk 10 aT 46.11 46.54 46.31 41 46,09 13' Plokk 34 aT 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 44. 3 - 2,2 49 18' 11-4 4,5 8 43.54 13 11-5 4,3 48 45.12 põld 45.61 132,4 45.24 12 46.52 46.61 47,12 47,06 8,1 7,9 46.44 3,2 45.61 44.36 42.85 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.2020. a. 45.44 45.30 47.07 5,1 45.23 45.55 26' 43,00 44.34 4 43,11 5 23.08.2019 3,5 47 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 9 45 44.62 17' 11 3 47.86 23.08.2019 44.43 45.35 7,3 44.94 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 44.86 45.39 Laukaraba 42.49 44.62 23' 44.42 Plokk 34 aT I 45.43 44.58 32801:001:0022 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.05.2020. a); ' 52.85 46.42 42,54 45.51 46.20 45.56 44.89 2 46.66 47 I 23.08.2019 46.25 44.39 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 0 46.64 5 I 46.95 45.11 4 25' 44.53 44 ' 44.15 Eessaare 44.80 45.31 24' 32801:001:0501 44.63 Tõmmu Plokk 39 aT 39 . - Keskkonnaregistri Soosaare turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 12-4 43 46.78 32801:001:0059 Plokk 40 aT (seisuga 06.11.2019. a); 4 46.17 12-1 44,77 14' 47.52 44.73 põld 6 46.19 44.14 45.13 45,91 9 43.13 - Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu topograafilist ja 16' 45 2,0 Plokk 34 aT 45.66 Plokk 25 pT 45.58 46 12-3 43.03 46 45.74 44.97 44.43 45 2,8 44.24 12 . varu arvutamise plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2722). 2,3 46.05 12-2 3,1 44,48 44.97 42.81 43 41,66 45 46.39 5,5 45,97 5,2 45.67 re 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 45.50 1,9 iää 25 23.08.2019 42.98 põld 44.47 45 a v 0 :0 43.94 ra 1 45 5,6 K 43.70 0 42.99 46.08 44.44 1 :0 80 44.80 45.43 45.18 44.27 32 43.18 Objekti nimetus ja aadress Plokk 9 aT 43.78 13-1 0,7 43.58 43.01 Joonise sisu 10 6 44.61 44 4 45,06 3,9 Plokk 10 aT 46.43 46.28 44.06 Plokk 25 pT Soosaare III turbatootmisala Mäeeraldise plaan 43 44.78 43.87 4443.96 43.42 Paide linn, Järva maakond Plokk 27 pT 15' 43.84 43.63 43.26 44.57 42.69 43 I 43.20 Loa omanik Joonis nr 1 / 3 I Aktsiaselts Kraver I' 43.23 43.08 0 50 100 250 500 Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004 Elar Abram /allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava 1 : 5 000 1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 20.05.2020 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2979 /allkirjastatud digitaalselt/  Botaaniline läbilõige Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' N S N S 3-4 m Soosaare m m Laukaraba m (M 1 : 25) Soosaare turbatootmisala 49 turbatootmislaiendus 49 49 32801:001:0022 49 0059 Soosaare turbatootmisala 32801:002:0033 32801:002:0001 0,00 skond 77 skond 77 32801:002:0033 Tee 0034 0034 Plokk 9 aT 0351 10-4 Plokk 35 aT Tõm m u 001: 48 48 48 6-3 48 189 l.23% t.1,05% r.sfagnumi Soosaare turbatootmisala Plokk 33 aT 0,25 002: 002: 001: ku 32801: 32801:002:0033 190 i 249 l.20% t.2,37% r.sfagnumi a m et a m et 47 47 47 200 47 Eer 250 32801: 32801: 32801: 201 251 202 0,50 252 203 191 r.rabaka-sfagnumi ml ml 46 253 46 46 204 46 l.19% t.0,84% 254 Plokk 21 aT 205 Plokk 21 aT Ai Ai 255 0,75 256 206 207 Plokk 21 aT okk 10 aT okk 10 aT 45 257 45 45 208 45 192 l.18% t.1,03% r.sfagnumi Plokk 21 aT 258 259 209 1,00 210 260 211 l.23% t.1,01% 44 261 44 44 212 44 193 r.villpea-sfagnumi 262 213 263 214 1,25 264 215 43 265 43 43 216 43 194 l.21% t.1,07% r.villpea-sfagnumi Plokk 22 aT 266 217 Pl Pl 267 1,50 Plokk 22 aT 268 218 219 42 269 42 42 220 42 195 l.19% t.1,36% r.villpea-sfagnumi 270 221 Plokk 22 aT Plokk 22 aT 1,75 222 223 41 41 41 224 41 196 l.19% t.1,80% r.villpea-sfagnumi Plokk 34 aT 225 226 2,00 Plokk 36 aT 227 l.18% t.2,48% 40 40 40 228 40 197 r.villpea-sfagnumi 2,25 Plokk 10 aT 39 39 39 39 198 l.20% t.2,97% r.villpea-sfagnumi 2,50 38 38 38 38 199 l.25% t.4,02% ss.pilliroo-sfagnumi 2,75 200 l.26% t.2,29% ss.pilliroo-sfagnumi Piketi nr 5-1 6-1 7-1 8-5 9-4 10-4 Piketi nr 6-3 7-3 8-7 9-6 10-6 11-3 3,00 5 l.22% t.5,34% ms.tarna-pilliroo Maapinna abs kõrgus, m 45,57 46,73 46,59 47,81 47,35 47,21 Maapinna abs kõrgus, m 47,11 48,18 48,11 48,05 47,56 46,90 3,20 6 t.14,60% järvemuda Lamami abs kõrgus, m 41,77 41,63 39,79 39,81 41,15 41,71 Lamami abs kõrgus, m 39,86 39,98 41,31 39,65 40,16 40,30 3,50 Turbalasundi kogupaksus, m 3,8 5,1 6,8 8,0 6,2 5,5 Turbalasundi kogupaksus, m 7,3 8,2 6,8 8,4 7,4 6,6 Vähelag. turbakihi paksus, m 1,7 3,0 3,4 3,8 3,4 2,3 Vähelag. turbakihi paksus, m 4,0 4,7 2,0 4,5 4,0 2,8 Botaaniline läbilõige Vahekaugused, m 200 212 217 178 200 Vahekaugused, m 201 189 207 202 119 7-7 (M 1 : 25) 0,00 Botaaniline läbilõige 230 l.22% t.4,28% r.villpea-sfagnumi 10-4 0,25 Botaaniline läbilõige (M 1 : 25) 231 l.21% t.2,68% r.villpea-sfagnumi 6-3 0,50 Läbilõige III-III' (M 1 : 25) 0,00 232 l.29% t.4,43% r.rabaka-sfagnumi N S 249 l.25% t.3,68% l.25% r.villpea-sfagnumi 0,75 m m 0,00 0,25 233 l.25% t.15,21% r.rabaka-sfagnumi Tee 49 Saaremetsa 49 200 l.24% t.3,11% r.villpea-sfagnumi 250 l.20% t.8,75% r.villpea-sfagnumi 1,00 89901:001:0680 Soosaare turbatootmisala skond 77 0,25 0,50 234 l.22% t.4,54% ss.tarna-sfagnumi 32801:002:0033 0034 48 Soosaare turbatootmisala 48 Laukaraba 201 r.villpea-sfagnumi 1,25 32801:002:0033 Plokk 33 aT Plokk 9 aT l.20% t.7,47% 251 l.21% t.0,85% r.villpea-sfagnumi 32801:001:0022 002: 235 l.20% t.14,46% ss.sfagnumi 0025 0,50 0,75 47 47 a m et 1,50 e Tee 202 l.20% t.1,38% r.villpea-sfagnumi 252 l.21% t.1,93% r.villpea-sfagnumi äär 32801: 001: 0,75 1,00 236 l.21% t.7,15% ms.pilliroo aavi 46 46 ml 203 l.20% t.1,14% r.villpea-sfagnumi l.20% t.0,56% 1,75 32801: r.villpea-sfagnumi 253 Ai Kr 1,00 1,25 237 l.19% t.10,21% ms.pilliroo 45 Plokk 21 aT 45 l.19% t.0,67% Plokk 21 aT Plokk 39 aT 204 r.villpea-sfagnumi 254 l.19% t.0,67% r.villpea-sfagnumi 2,00 Plokk 28 pT 238 l.20% t.7,60% ms.pilliroo 1,25 1,50 44 44 205 r.villpea-sfagnumi 2,25 Plokk 9 aT l.19% t.0,69% 255 l.19% t.0,63% r.villpea-sfagnumi 1,50 1,75 239 l.21% t.8,67% ms.pilliroo 43 43 206 l.19% t.0,90% r.villpea-sfagnumi 256 l.18% t.0,67% r.sfagnumi 2,50 okk 25 pT 1,75 2,00 240 l.19% t.5,19% ms.pilliroo 42 42 Plokk 40 aT okk 34 aT 207 l.19% t.0,83% r.villpea-sfagnumi 257 l.14% t.0,99% ss.rohu-sfagnumi 2,75 Plokk 22 aT Plokk 22 aT 2,00 2,25 241 l.20% t.4,43% ms.pilliroo 41 41 208 l.22% t.0,93% r.männi-sfagnumi 3,00 258 l.17% t.1,07% ms.pilliroo-tarna 2,25 2,50 242 l.20% t.4,58% ms.pilliroo 40 40 Pl 209 l.20% t.0,82% r.männi-sfagnumi 259 l.17% t.1,31% ms.tarna-pilliroo 3,25 Plokk 9 aT Pl 2,50 2,75 243 l.20% t.4,85% ms.pilliroo 39 Plokk 10 aT Plokk 10 aT Plokk 10 aT 39 3,50 210 l.17% t.0,82% r.männi-sfagnumi 260 l.18% t.1,28% ms.tarna-pilliroo 2,75 3,00 244 l.22% t.4,84% ms.pilliroo 38 Plokk 27 pT Plokk 34 aT 38 211 l.20% t.0,88% r.männi-sfagnumi 261 l.19% t.1,56% ms.pilliroo 3,75 3,00 3,25 245 l.21% t.5,92% ms.pilliroo 212 l.20% t.1,18% r.sfagnumi 4,00 Piketi nr 2-2 3-3 4-4 5-5 6-5 7-5 8-9 9-8 10-8 11-5 12-2 13-1 262 l.19% t.2,20% ms.pilliroo 3,25 3,50 246 l.25% t.7,27% ms.puu-tarna Maapinna abs kõrgus, m 42,93 43,44 45,38 46,76 46,81 47,28 46,85 46,80 46,90 47,06 45,97 45,06 213 l.20% t.1,39% r.sfagnumi 263 l.22% t.2,91% ms.pilliroo 4,25 3,50 3,75 247 l.24% t.15,91% ms.puu-tarna Lamami abs kõrgus, m 39,73 39,94 40,18 39,66 39,71 39,48 38,65 42,00 39,50 38,96 40,77 41,16 214 l.19% t.1,45% r.sfagnumi 264 l.23% t.3,94% ms.pilliroo 4,50 Turbalasundi kogupaksus, m 3,2 3,5 5,2 7,1 7,1 7,8 8,2 4,8 7,4 8,1 5,2 3,9 3,75 4,00 215 l.22% t.1,76% r.sfagnumi 265 l.25% t.5,04% ms.puu-pilliroo Maapinna kontuur Vähelag. turbakihi paksus, m 1,1 0,7 2,5 3,9 3,9 3,9 3,8 2,4 4,5 4,3 3,1 0,7 4,00 4,25 L<25% l.24% t.2,27% Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir Vahekaugused, m 195 194 201 197 206 198 201 221 155 216 86 216 ms.puu-tarna 266 l.24% t.5,50% ms.puu-pilliroo L>25% 4,25 4,50 Turbalasundi lamam 217 l.26% t.1,79% ms.puu-tarna 267 l.24% t.5,55% ms.pilliroo-puu 150 Proovi number 4,50 4,75 218 ms.pilliroo l.20% Lagunemise aste, % l.23% t.2,75% 268 l.30% t.14,65% ms.puu 0 250 500 m 4,75 5,00 t.2,00% Tuhasus, % 219 l.22% t.2,36% ms.pilliroo 269 l.25% t.11,71% ms.puu r. Rabaturvas Vähelagunenud turvas 5,00 5,25 Mäeeraldise piir 220 l.20% t.3,91% ms.pilliroo ss. Siirdesooturvas 270 l.23% t.44,49% ms.puu Mäeeraldise teenindusmaa piir 5,25 5,50 ms. Madalsooturvas Hästilagunenud turvas 221 l.24% t.4,86% ms.pilliroo Külgneva mäeeraldise piir 5,50 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 222 ms.pilliroo Märkused: l.21% t.5,35% Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Järvemuda/ järvelubi 5,75 Saaremetsa 223 l.20% t.4,64% ms.pilliroo 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 89901:001:0680 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Kasutatud Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu 6,00 Uuringuaegne veetase Savi 224 l.23% t.3,63% ms.pilliroo geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2722). 6,25 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Eeldatav veetase maavara ammendamisel (0,2 m lamamist) 225 l.18% t.3,76% ms.pilliroo 10-4 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Proovivõtupunkt Liivsavi / saviliiv 6,50 226 l.17% t.6,42% ms.pilliroo Soosaare III turbatootmisala 150 Proovi number Geoloogilised läbilõiked 6,75 Paide linn, Järva maakond Moreen 227 ms.pilliroo l.17% t.4,59% 7,00 Loa omanik Joonis nr 2 / 3 228 l.21% t.13,86% ms.puu-tarna Aktsiaselts Kraver Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004 Elar Abram 7,25 /allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5 000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 26.05.2020 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2979 /allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1 6 493 556,75 610 540,05 1' 6 493 566,13 610 485,06 30' 6 492 180,49 609 753,36 2 6 493 832,40 610 826,43 2' 6 493 879,40 610 808,39 31' 6 492 121,03 609 673,49 3 6 493 807,99 611 026,42 3' 6 493 881,70 610 810,76 32' 6 492 144,19 609 654,44 4 6 493 754,73 611 172,90 4' 6 493 853,62 611 037,11 33' 6 492 248,10 609 568,39 43.69 44.05 44.02 5 6 493 083,39 611 427,74 5' 6 493 847,95 611 052,83 34' 6 492 344,18 609 488,88 6' 6 493 791,61 611 209,18 35' 6 492 347,22 609 492,55 6 6 492 553,51 611 042,45 Plokk 27 pT Plokk 28 pT 7 6 492 477,55 610 756,45 Plokk 33 aT 43.49 43.30 42.99 Plokk 25 pT 42.88 7' 6 493 434,61 611 344,80 36' 6 492 355,16 609 483,89 Plokk 27 pT 8 6 492 013,21 611 112,94 43 8' 6 493 074,75 611 481,27 37' 6 492 390,09 609 456,91 Plokk 34 aT 2' 42.46 42.47 42.57 42.53 Aimla metskond 77 9' 6 492 513,46 611 073,33 38' 6 492 396,08 609 452,27 9 6 491 843,44 611 239,23 42.52 42.45 5' 40,84 32801:002:0034 42.24 23.08.2019 42.09 10 6 491 709,80 610 903,29 43 10' 6 492 451,09 610 833,40 39' 6 492 424,15 609 429,83 2 11 6 491 997,24 610 531,20 3 11' 6 492 330,07 610 926,06 40' 6 492 531,98 609 347,06 42.48 6' 42.83 12' 6 492 052,80 611 139,49 41' 6 492 541,11 609 340,03 12 6 492 040,66 610 475,82 Plokk 9 aT 39.91 43 41.41 42 40 43.12 13 6 492 032,91 610 115,14 4 42.76 13' 6 492 014,75 611 169,20 42' 6 492 629,42 609 272,08 Plokk 10 aT 43 1 42.49 43 42.82 40.42 42.57 14 6 492 325,72 609 854,81 4 42.71 14' 6 491 830,02 611 311,16 43' 6 492 669,15 609 414,51 40.18 42.99 44.21 15 6 492 188,84 609 683,44 15' 6 491 664,54 610 897,76 44' 6 492 684,09 609 468,01 40.25 40.68 42.76 16 6 492 600,78 609 357,29 43.72 16' 6 491 837,94 610 669,54 45' 6 492 642,11 609 505,50 42.76 1 17 6 492 642,10 609 505,50 43.04 4 17' 6 491 995,31 610 460,73 46' 6 492 540,84 609 595,92 42.71 44.12 N 18 6 492 508,39 609 624,85 39.89 18' 6 491 990,40 610 242,85 47' 6 492 504,30 609 628,50 42.86 40.23 19 6 492 454,19 609 672,99 19' 6 491 991,03 610 227,92 48' 6 492 454,19 609 672,99 40.49 20 6 492 454,15 609 673,34 20' 6 491 982,04 610 254,55 49' 6 492 915,84 610 190,61 43.31 39.65 Aimla metskond 42.77 288 42.86 40.15 21 6 492 915,84 610 190,65 32801:002:0147 42.53 40 40 21' 6 491 979,36 610 268,52 50' 6 493 082,17 610 048,47 22 6 492 921,14 610 186,12 1' 39.69 40.44 22' 6 491 972,91 610 271,29 51' 6 493 116,45 610 019,17 43.33 23 6 493 082,18 610 048,46 43.05 39.83 23' 6 491 965,12 610 254,11 52' 6 493 377,68 610 289,63 24 6 493 316,45 610 291,01 1 Plokk 10 aT 43 40.20 40.40 24' 6 491 907,53 610 147,29 53' 6 493 093,10 610 612,08 43.60 39.92 43.59 42.68 44.16 25 6 493 049,41 610 593,57 42.26 25' 6 491 895,90 610 131,54 54' 6 493 177,06 610 679,45 43.09 39.56 44 43.34 Kaardileht nr 5433 Kolga-Jaani 26 6 493 075,02 610 636,38 40.37 42 26' 6 491 986,79 610 089,21 27 6 493 188,80 610 723,88 44.08 Aimla metskond 77 7' 27' 6 492 194,45 609 905,05 Pindala 226,57 ha 44.42 32801:002:0034 43.62 43.61 40.28 42 43.48 40.24 28' 6 492 260,20 609 846,39 52' 44.07 Pindala 192,06 ha 44.37 44.12 40.28 41 44.54 29' 6 492 183,22 609 750,44 43.70 39.78 Plokk 10 aT 44.24 43.93 43.61 42.14 40 44.68 42,42 40.21 40.32 23.08.2019 43.86 40.22 Plokk 9 aT 43 44.61 44.12 44.02 24 41 44 45 44.76 43.82 40.35 44.08 Plokk 10 aT 2 44.46 40.05 4 44.13 40.42 42.28 39.79 45.52 40.32 44.82 44.06 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 40 44.25 40.19 54' 27 39.59 40 45 51' 45.97 4 3 44.81 39.91 42.89 1' 41.36 40.46 40.25 Rebassaare mets 41,60 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47 4 32801:002:0490 53' 40 3 44.72 23.08.2019 40.59 40.08 40.00 Taastuva soo kõlvik 150,7 ha 43.11 42.74 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 43 41.89 4 4 8' 41 46.24 23 41 42.75 Külgneva mäeeraldise piir 4 5 5 42 26 40.36 50' 40.38 25 39.90 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 40 40.46 46.38 46.52 40.46 Maardla piir (asendiplaanil) 46.85 T 46.28 43 42 Soosaare II turbatootmisala 42.60 Laukaraba a 39.94 39.92 42.58 40.13 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 32801:001:0022 4 41 46.87 Plokk 5 aT 3 k 46.87 46.36 40.09 44 Maapinna samakõrgusjoon, m 49' 41.89 k Plokk 6 aT 46.33 Soosaare turbatootmisala lo 42.62 32801:002:0033 40.08 P Tõkkevalli skemaatiline asukoht 4 46.87 46.49 40.24 42.97 7 .1 40.21 40.02 46.87 9 46.16 46.95 42.17 s 21 39.83 40 Plokk 9 aT u 40 46.11 46.80 d 46.49 40.24 40,51 .18 Riiskasoo n 42 Maaparandushoiuala ie 23.08.2019 Plokk 10 aT 45.64 32801:002:2205 46.51 i a sl46.68 41.09 42.54 42.27 1 40.24 m 00 t 40.21 42.68 Plokk 33 aT 46.50 o :0 Plokk 25 pT 4 Rabaääre o 7 t .2 a 02 45.96 46.50 4 32801:001:0008 45.99 40 39.81 Ranna või kalda piiranguvöönd Plokk 35 aT rb : 42.82 Plokk 34 aT 47.31 47.17 u t 1 0 40.32 39.60 42.32 42.02 0 42.87 re 8 45.94 39.63 7 Plokk 36 aT 43 .7 44' 44,27 a 32 4 2 a 46.08 46.73 o s 39.74 Plokk 33 aT 42.16 47.65 43' 47.13 23.08.2019 46.03 S o 41 41.84 Alam-Pedja looduskaitseala 42' 40.50 41.27 39.36 Plokk 34 aT 17 45.42 45.77 39.88 40.37 43.23 42.37 47 44.93 39.45 42.30 45' 48 46.25 40 50.74 45.74 45.45 Teekaitsevöönd 16 44 39.63 43.42 44 Aimla metskond 81 43 42 45 43.90 45.29 38.90 42.13 45.85 39.69 44 41 32801:002:0035 1 48.20 46' 41.55 42. 6 42.46 5 45.18 40 53.41 52.01 41' 42.45 47' 43.70 42.27 42.33 Elektripaigaldise kaitsevöönd 18 40 40.32 42.93 Riiskavälja 48.74 Kapsaare 9' Plokk 34 aT Pi 40.44 42 32801:001:0414 43.57 20 40.52 41 kas Plokk 34 aT 32801:002:0193 43 41.33 42.10 52.74 0 51.67 Looduskaitseline piirang 46 5 si 39.77 44.89 45.94 7 42.29 l 45.40 52 49.01 43.63 l a kr põld 4 40.23 40.54 49.01 43.08 4 40.76 52 53 40.50 10' 45.61 46.46 44.24 42.88 46 aav 41 39' Raba 40.95 41,75 45 53.46 23.08.2019 Metsastatav ala 32801:001:0161 42.82 44 41.30 43.84 42.42 40 41 55.34 49.32 38' 41.56 41.23 56 49.93 Saaremetsa 46.48 45.88 39.92 41.43 89901:001:0680 43.70 42. 45 Riiska 4 9 40.46 11' Soo taastamise ala 56 40 43.00 32801:001:0327 56.93 54.29 36' 42.17 44 41.62 41.66 47 42.73 42 42.36 45.67 45.53 46 43.99 40.19 47.62 42.49 3 Plokk 34 aT 14 46 4 41.92 40.63 Kapsaare 54.26 40.15 40.21 Plokk 9 aT 89901:001:0679 õl lu 1 8 7 50.29 Plokk 9 aT 4 p 45 is ka 10 : 5 43.71 40.72 Plokk 10 aT 48.41 42.98 Ri 44 0 :0 40.45 6 2 0 1 33' Plokk 10 aT 45.80 74 4 põld 41.53 42.78 9 54 55 89 56.67 40.51 43.34 4 40.48 45.57 47.27 47.90 42 3 15 re 1 5 30'Saa :021 5 4 41 42. 42.12 47.19 Metsa kõlvik 75,9 ha 40 43.66 Turbakoja 1 83 45.62 45,62 43 00 47 45.57 89901:001:0596 49.85 23.08.2019 1: 27' 46.84 40.26 40.03 48.31 47.50 43.24 89901:001:0596 80 6 54.08 44.19 4 42.83 e 32 46.66 43 32' te 31 47.00 42.73 42.46 40.71 40.54 43.60 56 47.35 46 41.99 8 46 45.46 a 01 .7 5 3 46.70 Eeriku 46.73 b : 43 42.54 ra 1 40.81 0 45.37 a 00 32801:001:0351 12' Plokk 33 aT 5 47.05 43.52 39.61 55.49 r b : 40.34 u 1 46.17 43.49 44 45 46 4 47.12 47 T 80 52.93 46.77 1 2 Plokk 46.54 10 aT 46.11 13' Plokk 34 aT Märkused: 44. 45 3 18' 43.54 8 49 13 12 44 13 48 39.67 42.85 põld 45.61 44.36 26' 43,11 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 45 45.23 45.55 23.08.2019 43,00 5 47.86 23.08.2019 44.86 4 44.43 45.35 17' 11 44 40.42 44.94 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 45.39 Laukaraba 42.49 23' 44.42 Plokk 34 aT 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 45.43 44.62 40 52.85 46.42 42,54 45.51 32801:001:0022 39.81 45.56 44.89 23.08.2019 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 2 47 44.39 5 41 25' Eessaare 44.53 44 44.15 40 44.80 45.31 43 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.05.2020. a); 24' 32801:001:0501 44.63 Tõmmu 42 40.38 43 39 . 46.78 32801:001:0059 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 4 46.17 39.98 14' 47.52 põld 6 44.14 45.13 40.63 39.51 9 43.13 - Keskkonnaregistri Soosaare turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 45 44.73 46.19 45.66 Plokk 25 pT 16' Plokk 34 aT 41 43.03 (seisuga 06.11.2019. a). 46 45.74 44.97 44.43 12 . 43 43 42.81 45 40.74 41,66 45 46.39 re 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 45.50 iää 25 23.08.2019 42.98 põld 44.47 45 a v 0 :0 45 43.94 44 Kra43.70 01 42.99 46.08 44.44 41.30 1 :0 80 44.80 45.43 45.18 44.27 32 43.18 Objekti nimetus ja aadress Plokk 9 aT 43.78 43.58 43.01 Joonise sisu Plokk 10 aT 4 6 44.61 10 44 46.43 46.28 44.06 Plokk 25 pT Soosaare III turbatootmisala 44.78 43.87 Korrastatud ala plaan 44 43.96 43.42 43 Paide linn, Järva maakond Plokk 27 pT 15' 43.84 43.63 43.26 44.57 42.69 43.20 43 Loa omanik Joonis nr 3 / 3 Aktsiaselts Kraver 43.23 43.08 0 50 100 250 500 Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004 Elar Abram /allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava 1 : 5 000 1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 26.05.2020 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2979 /allkirjastatud digitaalselt/ Botaaniline läbilõige Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' N S N S 3-4 m Soosaare m m Laukaraba m (M 1 : 25) Soosaare turbatootmisala 49 turbatootmislaiendus 49 49 32801:001:0022 49 0059 Soosaare turbatootmisala 32801:002:0033 32801:002:0001 0,00 skond 77 skond 77 32801:002:0033 Tee 0034 0034 Plokk 9 aT 0351 10-4 Plokk 35 aT Tõm m u 001: 48 48 48 6-3 48 189 l.23% t.1,05% r.sfagnumi Soosaare turbatootmisala Plokk 33 aT 0,25 002: 002: 001: ku 32801: 32801:002:0033 190 i 249 l.20% t.2,37% r.sfagnumi a m et a m et 47 47 47 200 47 Eer 250 32801: 32801: 32801: 201 251 202 0,50 252 203 191 r.rabaka-sfagnumi ml ml 46 253 46 46 204 46 l.19% t.0,84% 254 Plokk 21 aT 205 Plokk 21 aT Ai Ai 255 0,75 256 206 207 Plokk 21 aT okk 10 aT okk 10 aT 45 257 45 45 208 45 192 l.18% t.1,03% r.sfagnumi Plokk 21 aT 258 259 209 1,00 210 260 211 l.23% t.1,01% 44 261 44 44 212 44 193 r.villpea-sfagnumi 262 213 263 214 1,25 264 215 43 265 43 43 216 43 194 l.21% t.1,07% r.villpea-sfagnumi Plokk 22 aT 266 217 Pl Pl 267 1,50 Plokk 22 aT 268 218 219 42 269 42 42 220 42 195 l.19% t.1,36% r.villpea-sfagnumi 270 221 Plokk 22 aT Plokk 22 aT 1,75 222 223 41 41 41 224 41 196 l.19% t.1,80% r.villpea-sfagnumi Plokk 34 aT 225 226 2,00 Plokk 36 aT 227 l.18% t.2,48% 40 40 40 228 40 197 r.villpea-sfagnumi 2,25 Plokk 10 aT 39 39 39 39 198 l.20% t.2,97% r.villpea-sfagnumi 2,50 38 38 38 38 199 l.25% t.4,02% ss.pilliroo-sfagnumi 2,75 200 l.26% t.2,29% ss.pilliroo-sfagnumi Piketi nr 5-1 6-1 7-1 8-5 9-4 10-4 Piketi nr 6-3 7-3 8-7 9-6 10-6 11-3 3,00 5 l.22% t.5,34% ms.tarna-pilliroo Maapinna abs kõrgus, m 45,57 46,73 46,59 47,81 47,35 47,21 Maapinna abs kõrgus, m 47,11 48,18 48,11 48,05 47,56 46,90 3,20 6 t.14,60% järvemuda Lamami abs kõrgus, m 41,77 41,63 39,79 39,81 41,15 41,71 Lamami abs kõrgus, m 39,86 39,98 41,31 39,65 40,16 40,30 3,50 Turbalasundi kogupaksus, m 3,8 5,1 6,8 8,0 6,2 5,5 Turbalasundi kogupaksus, m 7,3 8,2 6,8 8,4 7,4 6,6 Vähelag. turbakihi paksus, m 1,7 3,0 3,4 3,8 3,4 2,3 Vähelag. turbakihi paksus, m 4,0 4,7 2,0 4,5 4,0 2,8 Botaaniline läbilõige Vahekaugused, m 200 212 217 178 200 Vahekaugused, m 201 189 207 202 119 7-7 (M 1 : 25) 0,00 Botaaniline läbilõige 230 l.22% t.4,28% r.villpea-sfagnumi 10-4 0,25 Botaaniline läbilõige (M 1 : 25) 231 l.21% t.2,68% r.villpea-sfagnumi 6-3 0,50 Läbilõige III-III' (M 1 : 25) 0,00 232 l.29% t.4,43% r.rabaka-sfagnumi N S 249 l.25% t.3,68% l.25% r.villpea-sfagnumi 0,75 m m 0,00 0,25 233 l.25% t.15,21% r.rabaka-sfagnumi Tee 49 Saaremetsa 49 200 l.24% t.3,11% r.villpea-sfagnumi 250 l.20% t.8,75% r.villpea-sfagnumi 1,00 89901:001:0680 Soosaare turbatootmisala skond 77 0,25 0,50 234 l.22% t.4,54% ss.tarna-sfagnumi 32801:002:0033 0034 48 Soosaare turbatootmisala 48 Laukaraba 201 r.villpea-sfagnumi 1,25 32801:002:0033 Plokk 33 aT Plokk 9 aT l.20% t.7,47% 251 l.21% t.0,85% r.villpea-sfagnumi 32801:001:0022 002: 235 l.20% t.14,46% ss.sfagnumi 0025 0,50 0,75 47 47 a m et 1,50 e Tee 202 l.20% t.1,38% r.villpea-sfagnumi 252 l.21% t.1,93% r.villpea-sfagnumi äär 32801: 001: 0,75 1,00 236 l.21% t.7,15% ms.pilliroo aavi 46 46 ml 203 l.20% t.1,14% r.villpea-sfagnumi l.20% t.0,56% 1,75 32801: r.villpea-sfagnumi 253 Ai Kr 1,00 1,25 237 l.19% t.10,21% ms.pilliroo 45 Plokk 21 aT 45 l.19% t.0,67% Plokk 21 aT Plokk 39 aT 204 r.villpea-sfagnumi 254 l.19% t.0,67% r.villpea-sfagnumi 2,00 Plokk 28 pT 238 l.20% t.7,60% ms.pilliroo 1,25 1,50 44 44 205 r.villpea-sfagnumi 2,25 Plokk 9 aT l.19% t.0,69% 255 l.19% t.0,63% r.villpea-sfagnumi 1,50 1,75 239 l.21% t.8,67% ms.pilliroo 43 43 206 l.19% t.0,90% r.villpea-sfagnumi 256 l.18% t.0,67% r.sfagnumi 2,50 okk 25 pT 1,75 2,00 240 l.19% t.5,19% ms.pilliroo 42 42 Plokk 40 aT okk 34 aT 207 l.19% t.0,83% r.villpea-sfagnumi 257 l.14% t.0,99% ss.rohu-sfagnumi 2,75 Plokk 22 aT Plokk 22 aT 2,00 2,25 241 l.20% t.4,43% ms.pilliroo 41 41 208 l.22% t.0,93% r.männi-sfagnumi 3,00 258 l.17% t.1,07% ms.pilliroo-tarna 2,25 2,50 242 l.20% t.4,58% ms.pilliroo 40 40 Pl 209 l.20% t.0,82% r.männi-sfagnumi 259 l.17% t.1,31% ms.tarna-pilliroo 3,25 Plokk 9 aT Pl 2,50 2,75 243 l.20% t.4,85% ms.pilliroo 39 Plokk 10 aT Plokk 10 aT Plokk 10 aT 39 3,50 210 l.17% t.0,82% r.männi-sfagnumi 260 l.18% t.1,28% ms.tarna-pilliroo 2,75 3,00 244 l.22% t.4,84% ms.pilliroo 38 Plokk 27 pT Plokk 34 aT 38 211 l.20% t.0,88% r.männi-sfagnumi 261 l.19% t.1,56% ms.pilliroo 3,75 3,00 3,25 245 l.21% t.5,92% ms.pilliroo 212 l.20% t.1,18% r.sfagnumi 4,00 Piketi nr 2-2 3-3 4-4 5-5 6-5 7-5 8-9 9-8 10-8 11-5 12-2 13-1 262 l.19% t.2,20% ms.pilliroo 3,25 3,50 246 l.25% t.7,27% ms.puu-tarna Maapinna abs kõrgus, m 42,93 43,44 45,38 46,76 46,81 47,28 46,85 46,80 46,90 47,06 45,97 45,06 213 l.20% t.1,39% r.sfagnumi 263 l.22% t.2,91% ms.pilliroo 4,25 3,50 3,75 247 l.24% t.15,91% ms.puu-tarna Lamami abs kõrgus, m 39,73 39,94 40,18 39,66 39,71 39,48 38,65 42,00 39,50 38,96 40,77 41,16 214 l.19% t.1,45% r.sfagnumi 264 l.23% t.3,94% ms.pilliroo 4,50 Turbalasundi kogupaksus, m 3,2 3,5 5,2 7,1 7,1 7,8 8,2 4,8 7,4 8,1 5,2 3,9 3,75 4,00 215 l.22% t.1,76% r.sfagnumi 265 l.25% t.5,04% ms.puu-pilliroo Maapinna kontuur Vähelag. turbakihi paksus, m 1,1 0,7 2,5 3,9 3,9 3,9 3,8 2,4 4,5 4,3 3,1 0,7 4,00 4,25 L<25% l.24% t.2,27% Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir Vahekaugused, m 195 194 201 197 206 198 201 221 155 216 86 216 ms.puu-tarna 266 l.24% t.5,50% ms.puu-pilliroo L>25% 4,25 4,50 Turbalasundi lamam 217 l.26% t.1,79% ms.puu-tarna 267 l.24% t.5,55% ms.pilliroo-puu 150 Proovi number 4,50 4,75 218 ms.pilliroo l.20% Lagunemise aste, % l.23% t.2,75% 268 l.30% t.14,65% ms.puu 0 250 500 m 4,75 5,00 t.2,00% Tuhasus, % 219 l.22% t.2,36% ms.pilliroo 269 l.25% t.11,71% ms.puu r. Rabaturvas Vähelagunenud turvas 5,00 5,25 Mäeeraldise piir 220 l.20% t.3,91% ms.pilliroo ss. Siirdesooturvas 270 l.23% t.44,49% ms.puu Mäeeraldise teenindusmaa piir 5,25 5,50 ms. Madalsooturvas Hästilagunenud turvas 221 l.24% t.4,86% ms.pilliroo Külgneva mäeeraldise piir 5,50 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 222 ms.pilliroo Märkused: l.21% t.5,35% Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) Järvemuda/ järvelubi 5,75 Saaremetsa 223 l.20% t.4,64% ms.pilliroo 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 89901:001:0680 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Kasutatud Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu 6,00 Uuringuaegne veetase Savi 224 l.23% t.3,63% ms.pilliroo geoloogilisi läbilõikeid (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2722). 6,25 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Eeldatav veetase maavara ammendamisel (0,2 m lamamist) 225 l.18% t.3,76% ms.pilliroo 10-4 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Proovivõtupunkt Liivsavi / saviliiv 6,50 226 l.17% t.6,42% ms.pilliroo Soosaare III turbatootmisala 150 Proovi number Geoloogilised läbilõiked 6,75 Paide linn, Järva maakond Moreen 227 ms.pilliroo l.17% t.4,59% 7,00 Loa omanik Joonis nr 2 / 3 228 l.21% t.13,86% ms.puu-tarna Aktsiaselts Kraver Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004 Elar Abram 7,25 /allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 5 000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 26.05.2020 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2979 /allkirjastatud digitaalselt/ Keskkonnaluba Loa registrinumber VILM-029 Loa omaja Ärinimi / Nimi Aktsiaselts Kraver andmed Registrikood / 10086830 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Soosaare III turbatootmisala andmed Aadress Soosaare turbatootmisala, Järtsaare küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Katastritunnus(ed) 32801:002:0033, 32801:001:0161, 32801:001:0022 Territoriaalkood 2338 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Laukaraba (32801:001:0022), Raba territoorium (32801:001:0161), Soosaare turbatootmisala (32801:002:0033). Puudutatud veekogud: Pikassilla kraav (VEE1035400), Rebassaare kraav (VEE1035402). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 03.07.2026 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 31.12.2057 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask 1 Väljalaskme kood VI121 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Liivassaare kraav Suubla kood VEE1035403 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6494067, Y: 610218 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2049 406 200 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2/17 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2049 Heljum HEL 40 2026 2049 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2049 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 Väljalaskme kood VI122 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Liivassaare kraav Suubla kood VEE1035403 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6493849, Y: 611079 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2057 246 068 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 3/17 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2057 Heljum HEL 40 2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask 3 Väljalaskme kood VI123 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Rebassaare kraav Suubla kood VEE1035402 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6493105, Y: 611462 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2057 111 092 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 4/17 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2057 Heljum HEL 40 2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 4 Väljalaskme kood VI124 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Pikassilla kraav Suubla kood VEE1035400 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6491812, Y: 611259 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2057 93 308 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 5/17 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2057 Heljum HEL 40 2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus Soosaare turbatootmisalade väljalask nr 5 Väljalaskme kood VI125 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Pikassilla kraav Suubla kood VEE1035400 Veekogumi nimetus Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni Veekogumi kood 1030000_3 Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6491973, Y: 610271 Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2026 2057 55 768 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 6/17  Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ (%) I II III IV Aastas kv kv kv kv 2026 2057 Heljum HEL 40 2026 2057 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C10-C40 5 C40) 2026 2057 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2026 2057 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2026 2057 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtivatele proovivõtmise nõuetele. Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme L-EST97 Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi Seire kood koordinaadid kood Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise Proovi võtmise liik sagedus Soosaare turbatootmisalade väljalask 1 VI121 X: 6494067, Y: 610218 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Soosaare turbatootmisalade väljalask 2 VI122 X: 6493849, Y: 611079 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 7/17 Soosaare turbatootmisalade väljalask 3 VI123 X: 6493105, Y: 611462 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Soosaare turbatootmisalade väljalask nr VI124 X: 6491812, Y: 611259 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas 4 suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Soosaare turbatootmisalade väljalask nr VI125 X: 6491973, Y: 610271 Põltsamaa Päinurme jõest 1030000_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas 5 suudmeni Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Täiendavad nõuded väljalaskme seire Väljalaskude seiret teostada II ja III kvartalis. läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 8/17 V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Sademevee 1. Kui suublasse juhitav kuivendusvesi ei vasta loa nõuetele, rajada puuduvad settebasseinid viivitamatult. 1. Peale omaseire käitluse nõuded analüüse, hiljemalt aasta jooksul 2. Sademevee 2.Suublasse juhitav kuivendusvesi puhastada mehaaniliselt (settebasseinis). 2.Pidevalt käitluse nõuded 3. Sademevee 3. Settebasseine tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Settebasseinide puhastamisel tuleb valida minimaalne vooluveehulga periood. 3. Vastavalt vajadusele käitluse nõuded 4. Toimingud avarii Koheselt võtta kasutusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Teavitada tekkinud olukorrast kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit ning Päästeametit. Olukorra ilmnemisel korral koheselt 5. Parima võimaliku Kasutatav tehnika peab olema töökorras ega tohi põhjustada täiendavat reostust. Pidevalt tehnika kasutamine 6. Muud asjakohased 1. Vee erikasutusega seotud andmete muutmisel teavitada kirjalikult Keskkonnaametit. Vajadusel meetmed 2. Loa nõuete mitte täitmise korral on loa andjal õigus tunnistada luba kehtetuks. 3. Loa omanikul tuleb jälgida väljalaskude nr 1-5 (VI121-VI125) suublaks oleva maaparandussüsteemi seisundit ning vajadusel leppida kokku maaparandussüsteemi omanikuga hoiutööde hüvitamine. 4. Reostusnäitajate mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemaid nõudeid ja/või täiendavaid tingimusi. Juhul, kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb suubla seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist ning rangemate nõuete määramist. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Suublasse juhitava kuivendusveekogused määrata arvutuslikult. Üks kord kvartalis 2. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt. Kaks korda aastas 3. Suublasse juhitavate saasteainete Arvutada ärajuhitud kuivendusvee koguste ja analüüsitulemuste põhjal kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused. Andmed esitada veesaastetasu deklaratsioonides ja Üks kord kvartalis, vastavalt sisaldus (mg/l) ja kogused (t) veekasutuse aastaaruandes. seadusandluses sätestatud korrale 4. Saastetasu ja vee Veesaastetasu arvestus tuleb esitada kvartaalselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord kvartalis, vastavalt erikasutusõiguse tasu teave seadusandluses sätestatud korrale 5. Teave meetmete rakendamise 1. Kui loas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Vajadusel kohta 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. 3.Meetmetest, mida kavatsetakse rakendada reostuse vähendamiseks (s.h settebasseinide rajamine) ja muudatustest võrreldes loa taotluses esitatud informatsiooniga, teavitada Keskkonnaametit. 6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 7. Muu vajalik informatsioon 1. Vee erikasutusega seotud andmete, tingimuste või seadusandlikes normatiivides toimunud muudatuste korral tuleb esitada Keskkonnaametile keskkonnaloa muutmise taotlus, et Vajadusel viia keskkonnaluba kooskõlla uute tingimuste ja kehtivate nõuetega. Õigusaktide muutumisel loa kehtivuse ajal, järgida kehtivat seadusandlust. 2. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 9/17 Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 08921 - Turba tootmine Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 10/17 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0013252 S3_1 Tootmisväljak 1 X: 6492362, Y: 609562 X: 6492440, Y: 609799 HEIT0013253 S3_2 Tootmisväljak 2 X: 6492966, Y: 610168 X: 6493174, Y: 610429 HEIT0013254 S3_3 Tootmisväljak 3 X: 6493448, Y: 610652 X: 6493649, Y: 610916 HEIT0013255 S3_4 Tootmisväljak 4 X: 6493370, Y: 611022 X: 6493575, Y: 611228 HEIT0013256 S3_5 Tootmisväljak 5 X: 6493047, Y: 610789 X: 6493253, Y: 610994 HEIT0013257 S3_6 Tootmisväljak 6 X: 6492603, Y: 610303 X: 6492787, Y: 610558 HEIT0013258 S3_7 Tootmisväljak 7 X: 6492171, Y: 610011 X: 6492329, Y: 610281 HEIT0013259 S3_8 Tootmisväljak 8 X: 6492304, Y: 610395 X: 6492459, Y: 610698 HEIT0013260 S3_9 Tootmisväljak 9 X: 6492813, Y: 610964 X: 6492946, Y: 611219 HEIT0013261 S3_10 Tootmisväljak 10 X: 6492045, Y: 610654 X: 6492206, Y: 610779 HEIT0013262 S3_11 Tootmisväljak 11 X: 6491814, Y: 610869 X: 6491974, Y: 611119 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Osakesed 2026 2.123 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 1.343 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 0.946 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 11/17 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Tootmisväljak 2 (S3_2) HEIT0013253 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 1 (S3_1) HEIT0013252 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 3 (S3_3) HEIT0013254 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 4 (S3_4) HEIT0013255 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 5 (S3_5) HEIT0013256 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 6 (S3_6) HEIT0013257 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 7 (S3_7) HEIT0013258 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 8 (S3_8) HEIT0013259 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 9 (S3_9) HEIT0013260 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 10 (S3_10) HEIT0013261 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s Tootmisväljak 11 (S3_11) HEIT0013262 PM-sum Osakesed Tavaheide 2.856 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.856 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.856 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu puhastusaste ühik ühik 12/17 Tootmisväljak 1 (S3_1) HEIT0013252 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 2 (S3_2) HEIT0013253 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 3 (S3_3) HEIT0013254 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 4 (S3_4) HEIT0013255 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 5 (S3_5) HEIT0013256 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 6 (S3_6) HEIT0013257 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 7 (S3_7) HEIT0013258 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 8 (S3_8) HEIT0013259 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 9 (S3_9) HEIT0013260 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 10 HEIT0013261 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % (S3_10) kuus. sum PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) Tootmisväljak 11 HEIT0013262 Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x PM- Osakesed 70 % (S3_11) kuus. sum 13/17  PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed 70 % (PM2,5) A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse Eritingimus liik Täitmise Täitmise tähtaeg (vaid Eritingimuse kirjeldus sagedus ühekordse tähtaja korral) Muu Pidev Turbatootmisalalt leviva müra vähendamiseks tuleb valida tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. Muu Pidev Võimalusel säilitada metsa võimalikult palju tootmisala ümbruses. Muu Pidev Hinnata peenosakeste levikut visuaalselt ning vajadusel peatada turba tootmine ja laadimine tugeva tuule korral (alates 12 m/s). Võimalikku peenosakeste levimist ühiskasutatavatele teedele aitab takistada väljaveoks kasutatavate veoautode poolhaagiste katmine koormakattega ning sõidukiiruse vähendamine. Muu Pidev Tuule suuna jälgimine ja sellega arvestamine tööprotsesside planeerimisel. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine 14/17 M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 116 Maardla nimetus Soosaare Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Soosaare III turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 192.06 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 226.57 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus ja energeetika Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 23 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 21 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 663.105 tuh t 31.03.2026 22 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 815 tuh t 31.03.2026 39 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Jah aT - aktiivne tarbevaru 63 tuh t 31.03.2026 40 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Jah aT - aktiivne tarbevaru 89 tuh t 31.03.2026 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2006 2057 23 tuh t 729.11 tuh t Turvas, hästilagunenud 2006 2057 23 tuh t 823 tuh t 15/17 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2006 2057 0899 Viljandi vald Turvas, hästilagunenud 2006 2057 0899 Viljandi vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2019) Geoloogiafondi number EGF 9359 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti korraldus 1-17/20/1252 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.05.2020 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Soosaare turbamaardla detailuuring, 1985 Geoloogiafondi number Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK 95-4; 97-2 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.03.1995 Kõrvaltingimused 1. Mäeeraldist piirava kogujakraavi väliskaldale (mäeeraldise piiripunktide 4 kuni 6 perimeetril) tuleb rajada turbast veetõkkevall, nii et see takistaks Rebassaare metsise elupaigast vee valgumist turbatootmisala kuivendussüsteemi. Vajadusel tihendada ka tulekaitseriba turvast. Vall tuleb rajada hiljemalt 2029. aasta lõpuks ning tööde teostamise eskiisprojekt esitada enne tööde algust Keskkonnaametile seisukoha võtmiseks. Metsisekanade pesitsuse häiringu vältimiseks ei tohi valliehitust ja tulekaitseriba tihendamist teostada ajavahemikul 10.03 - 20.06. 2. Mäeeraldise ja metsise elupaiga vahelisel teenindusmaal tuleb säilitada puhvervöönd ja sinna kraavide rajamine ei ole lubatud. 3. Pesitsusaegse häiringu vältimiseks ei tohi teha 500 m raadiuses Rebassaare metsise elupaiga piirist turbatootmisega seotud töid ajavahemikul 10.03 - 20.05. 4. Veetaseme mõõtmine tuleb teostada kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) – üks kord aastas suvise põhjavee madalseisu perioodil (augustis). 5. Veekvaliteedi analüüs tuleb läbi viia kindlaksmääratud kaevudes – Eessaare (katastritunnus 32801:001:0501), Kooli (katastritunnus 32801:001:0950) ning Rebassaare talu (katastritunnus 32801:002:0480) - üks kord kolme aasta jooksul järgmiste näitejate osas: pH, oksüdeeritavus (KHTMn, mg/l), Hägusus (NHÜ), Ammoonium (NH4 +, mg/l), nitraat (NO3 -, mg/l), nitrit (NO2 -, mg/l). 6. Juhul, kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb turbatootmisala kaevandustegevuse tõttu, tuleb maavara kaevandamise loa omanikul tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajalisest kaevandustegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistule uue kaevu. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo ja metsamaa Loa lisad 16/17 Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf Jah LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Soosaare_III_plokkskeem.jpg Lisa 2: Soosaare_III_plokkskeem.jpg Jah LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf Lisa 3: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf Jah LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf Lisa 4: Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf Jah LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf Lisa 5: Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf Jah Mäeeraldise plaan Lisa 6: Mäeeraldise plaan (2).pdf Jah Geoloogilised läbilõiked Lisa 7: Geoloogilised läbilõiked (2).pdf Jah Korrastatud maa plaan Lisa 8: Korrastatud ala plaan.pdf Jah 17/17 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1 6 493 556,75 610 540,05 1' 6 493 566,13 610 485,06 30' 6 492 180,49 609 753,36 2 6 493 832,40 610 826,43 2' 6 493 879,40 610 808,39 31' 6 492 121,03 609 673,49 3 6 493 807,99 611 026,42 3' 6 493 881,70 610 810,76 32' 6 492 144,19 609 654,44 4 6 493 754,73 611 172,90 4' 6 493 853,62 611 037,11 33' 6 492 248,10 609 568,39 43.69 44.05 44.02 5 6 493 083,39 611 427,74 5' 6 493 847,95 611 052,83 34' 6 492 344,18 609 488,88 6' 6 493 791,61 611 209,18 35' 6 492 347,22 609 492,55 6 6 492 553,51 611 042,45 Plokk 27 pT Plokk 28 pT 7 6 492 477,55 610 756,45 Plokk 33 aT 43.49 43.30 42.99 Plokk 25 pT 42.88 7' 6 493 434,61 611 344,80 36' 6 492 355,16 609 483,89 Plokk 27 pT 8 6 492 013,21 611 112,94 43 8' 6 493 074,75 611 481,27 37' 6 492 390,09 609 456,91 Plokk 34 aT 2' 42.46 42.47 42.57 42.53 Aimla metskond 77 9' 6 492 513,46 611 073,33 38' 6 492 396,08 609 452,27 9 6 491 843,44 611 239,23 42.52 42.45 5' 40,84 32801:002:0034 42.24 23.08.2019 42.09 10 6 491 709,80 610 903,29 43 10' 6 492 451,09 610 833,40 39' 6 492 424,15 609 429,83 2 11 6 491 997,24 610 531,20 3 11' 6 492 330,07 610 926,06 40' 6 492 531,98 609 347,06 42.48 6' 42.83 12' 6 492 052,80 611 139,49 41' 6 492 541,11 609 340,03 12 6 492 040,66 610 475,82 Plokk 9 aT 39.91 43 41.41 42 40 43.12 13 6 492 032,91 610 115,14 4 42.76 13' 6 492 014,75 611 169,20 42' 6 492 629,42 609 272,08 Plokk 10 aT 43 1 42.49 43 42.82 40.42 42.57 14 6 492 325,72 609 854,81 4 42.71 14' 6 491 830,02 611 311,16 43' 6 492 669,15 609 414,51 40.18 42.99 44.21 15 6 492 188,84 609 683,44 15' 6 491 664,54 610 897,76 44' 6 492 684,09 609 468,01 40.25 40.68 42.76 16 6 492 600,78 609 357,29 43.72 16' 6 491 837,94 610 669,54 45' 6 492 642,11 609 505,50 42.76 1 17 6 492 642,10 609 505,50 43.04 4 17' 6 491 995,31 610 460,73 46' 6 492 540,84 609 595,92 42.71 44.12 N 18 6 492 508,39 609 624,85 39.89 18' 6 491 990,40 610 242,85 47' 6 492 504,30 609 628,50 42.86 40.23 19 6 492 454,19 609 672,99 19' 6 491 991,03 610 227,92 48' 6 492 454,19 609 672,99 40.49 20 6 492 454,15 609 673,34 20' 6 491 982,04 610 254,55 49' 6 492 915,84 610 190,61 43.31 39.65 Aimla metskond 42.77 288 42.86 40.15 21 6 492 915,84 610 190,65 32801:002:0147 42.53 40 40 21' 6 491 979,36 610 268,52 50' 6 493 082,17 610 048,47 22 6 492 921,14 610 186,12 1' 39.69 40.44 22' 6 491 972,91 610 271,29 51' 6 493 116,45 610 019,17 43.33 23 6 493 082,18 610 048,46 43.05 39.83 23' 6 491 965,12 610 254,11 52' 6 493 377,68 610 289,63 24 6 493 316,45 610 291,01 1 Plokk 10 aT 43 40.20 40.40 24' 6 491 907,53 610 147,29 53' 6 493 093,10 610 612,08 43.60 39.92 43.59 42.68 44.16 25 6 493 049,41 610 593,57 42.26 25' 6 491 895,90 610 131,54 54' 6 493 177,06 610 679,45 43.09 39.56 44 43.34 Kaardileht nr 5433 Kolga-Jaani 26 6 493 075,02 610 636,38 40.37 42 26' 6 491 986,79 610 089,21 27 6 493 188,80 610 723,88 44.08 Aimla metskond 77 7' 27' 6 492 194,45 609 905,05 Pindala 226,57 ha 44.42 32801:002:0034 43.62 43.61 40.28 42 43.48 40.24 28' 6 492 260,20 609 846,39 52' 44.07 Pindala 192,06 ha 44.37 44.12 40.28 41 44.54 29' 6 492 183,22 609 750,44 43.70 39.78 Plokk 10 aT 44.24 43.93 43.61 42.14 40 44.68 42,42 40.21 40.32 23.08.2019 43.86 40.22 Plokk 9 aT 43 44.61 44.12 44.02 24 41 44 45 44.76 43.82 40.35 44.08 Plokk 10 aT 2 44.46 40.05 4 44.13 40.42 42.28 39.79 45.52 40.32 44.82 44.06 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 40 44.25 40.19 54' 27 39.59 40 45 51' 45.97 4 3 44.81 39.91 42.89 1' 41.36 40.46 40.25 Rebassaare mets 41,60 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47 4 32801:002:0490 53' 40 3 44.72 23.08.2019 40.59 40.08 40.00 Taastuva soo kõlvik 150,7 ha 43.11 42.74 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 43 41.89 4 4 8' 41 46.24 23 41 42.75 Külgneva mäeeraldise piir 4 5 5 42 26 40.36 50' 40.38 25 39.90 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 40 40.46 46.38 46.52 40.46 Maardla piir (asendiplaanil) 46.85 T 46.28 43 42 Soosaare II turbatootmisala 42.60 Laukaraba a 39.94 39.92 42.58 40.13 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 32801:001:0022 4 41 46.87 Plokk 5 aT 3 k 46.87 46.36 40.09 44 Maapinna samakõrgusjoon, m 49' 41.89 k Plokk 6 aT 46.33 Soosaare turbatootmisala lo 42.62 32801:002:0033 40.08 P Tõkkevalli skemaatiline asukoht 4 46.87 46.49 40.24 42.97 7 .1 40.21 40.02 46.87 9 46.16 46.95 42.17 s 21 39.83 40 Plokk 9 aT u 40 46.11 46.80 d 46.49 40.24 40,51 .18 Riiskasoo n 42 Maaparandushoiuala ie 23.08.2019 Plokk 10 aT 45.64 32801:002:2205 46.51 i a sl46.68 41.09 42.54 42.27 1 40.24 m 00 t 40.21 42.68 Plokk 33 aT 46.50 o :0 Plokk 25 pT 4 Rabaääre o 7 t .2 a 02 45.96 46.50 4 32801:001:0008 45.99 40 39.81 Ranna või kalda piiranguvöönd Plokk 35 aT rb : 42.82 Plokk 34 aT 47.31 47.17 u t 1 0 40.32 39.60 42.32 42.02 0 42.87 re 8 45.94 39.63 7 Plokk 36 aT 43 .7 44' 44,27 a 32 4 2 a 46.08 46.73 o s 39.74 Plokk 33 aT 42.16 47.65 43' 47.13 23.08.2019 46.03 S o 41 41.84 Alam-Pedja looduskaitseala 42' 40.50 41.27 39.36 Plokk 34 aT 17 45.42 45.77 39.88 40.37 43.23 42.37 47 44.93 39.45 42.30 45' 48 46.25 40 50.74 45.74 45.45 Teekaitsevöönd 16 44 39.63 43.42 44 Aimla metskond 81 43 42 45 43.90 45.29 38.90 42.13 45.85 39.69 44 41 32801:002:0035 1 48.20 46' 41.55 42. 6 42.46 5 45.18 40 53.41 52.01 41' 42.45 47' 43.70 42.27 42.33 Elektripaigaldise kaitsevöönd 18 40 40.32 42.93 Riiskavälja 48.74 Kapsaare 9' Plokk 34 aT Pi 40.44 42 32801:001:0414 43.57 20 40.52 41 kas Plokk 34 aT 32801:002:0193 43 41.33 42.10 52.74 0 51.67 Looduskaitseline piirang 46 5 si 39.77 44.89 45.94 7 42.29 l 45.40 52 49.01 43.63 l a kr põld 4 40.23 40.54 49.01 43.08 4 40.76 52 53 40.50 10' 45.61 46.46 44.24 42.88 46 aav 41 39' Raba 40.95 41,75 45 53.46 23.08.2019 Metsastatav ala 32801:001:0161 42.82 44 41.30 43.84 42.42 40 41 55.34 49.32 38' 41.56 41.23 56 49.93 Saaremetsa 46.48 45.88 39.92 41.43 89901:001:0680 43.70 42. 45 Riiska 4 9 40.46 11' Soo taastamise ala 56 40 43.00 32801:001:0327 56.93 54.29 36' 42.17 44 41.62 41.66 47 42.73 42 42.36 45.67 45.53 46 43.99 40.19 47.62 42.49 3 Plokk 34 aT 14 46 4 41.92 40.63 Kapsaare 54.26 40.15 40.21 Plokk 9 aT 89901:001:0679 õl lu 1 8 7 50.29 Plokk 9 aT 4 p 45 is ka 10 : 5 43.71 40.72 Plokk 10 aT 48.41 42.98 Ri 44 0 :0 40.45 6 2 0 1 33' Plokk 10 aT 45.80 74 4 põld 41.53 42.78 9 54 55 89 56.67 40.51 43.34 4 40.48 45.57 47.27 47.90 42 3 15 re 1 5 30'Saa :021 5 4 41 42. 42.12 47.19 Metsa kõlvik 75,9 ha 40 43.66 Turbakoja 1 83 45.62 45,62 43 00 47 45.57 89901:001:0596 49.85 23.08.2019 1: 27' 46.84 40.26 40.03 48.31 47.50 43.24 89901:001:0596 80 6 54.08 44.19 4 42.83 e 32 46.66 43 32' te 31 47.00 42.73 42.46 40.71 40.54 43.60 56 47.35 46 41.99 8 46 45.46 a 01 .7 5 3 46.70 Eeriku 46.73 b : 43 42.54 ra 1 40.81 0 45.37 a 00 32801:001:0351 12' Plokk 33 aT 5 47.05 43.52 39.61 55.49 r b : 40.34 u 1 46.17 43.49 44 45 46 4 47.12 47 T 80 52.93 46.77 1 2 Plokk 46.54 10 aT 46.11 13' Plokk 34 aT Märkused: 44. 45 3 18' 43.54 8 49 13 12 44 13 48 39.67 42.85 põld 45.61 44.36 26' 43,11 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 45 45.23 45.55 23.08.2019 43,00 5 47.86 23.08.2019 44.86 4 44.43 45.35 17' 11 44 40.42 44.94 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 45.39 Laukaraba 42.49 23' 44.42 Plokk 34 aT 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 45.43 44.62 40 52.85 46.42 42,54 45.51 32801:001:0022 39.81 45.56 44.89 23.08.2019 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 2 47 44.39 5 41 25' Eessaare 44.53 44 44.15 40 44.80 45.31 43 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.05.2020. a); 24' 32801:001:0501 44.63 Tõmmu 42 40.38 43 39 . 46.78 32801:001:0059 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 4 46.17 39.98 14' 47.52 põld 6 44.14 45.13 40.63 39.51 9 43.13 - Keskkonnaregistri Soosaare turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 45 44.73 46.19 45.66 Plokk 25 pT 16' Plokk 34 aT 41 43.03 (seisuga 06.11.2019. a). 46 45.74 44.97 44.43 12 . 43 43 42.81 45 40.74 41,66 45 46.39 re 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 45.50 iää 25 23.08.2019 42.98 põld 44.47 45 a v 0 :0 45 43.94 44 Kra43.70 01 42.99 46.08 44.44 41.30 1 :0 80 44.80 45.43 45.18 44.27 32 43.18 Objekti nimetus ja aadress Plokk 9 aT 43.78 43.58 43.01 Joonise sisu Plokk 10 aT 4 6 44.61 10 44 46.43 46.28 44.06 Plokk 25 pT Soosaare III turbatootmisala 44.78 43.87 Korrastatud ala plaan 44 43.96 43.42 43 Paide linn, Järva maakond Plokk 27 pT 15' 43.84 43.63 43.26 44.57 42.69 43.20 43 Loa omanik Joonis nr 3 / 3 Aktsiaselts Kraver 43.23 43.08 0 50 100 250 500 Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004 Elar Abram /allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava 1 : 5 000 1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 26.05.2020 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2979 /allkirjastatud digitaalselt/ 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Lubatud heitkoguste projekti koostaja Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood/isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Telefon 53314567 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, 15.06.2016; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, 16.02.2011; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Märts 2025. - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Soosaare_III_plokkskeem.jpg Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast), sh seotud KMH-st ning andmed arendajalt saadud informatsioonist. Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus Soosaare III turbatootmisala mäeeraldis asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Järtsaare külas riigile kuuluval kinnistul Soosaare turbatootmisala (katastritunnusega 32801:002:0033) ning loa omanikule kuuluvatel kinnistutel Raba (katastritunnusega 32801:001:0161) ja Laukaraba (katastritunnusega 32801:001:0022). Taotletavas käitises planeeritakse turvast kaevandada freesmeetodil kokku kahel lahustükil. Tootmisväljakuid on käsitletud pindalaliste heiteallikatena, mis tulenevalt KOTKAS süsteemi keskkonnaloa taotluste mooduli tehnilistest piirangutest on käitise tootmisalale paigutatud indikatiivselt võimalikult suure kaetusega. Väljaspool tootmisväljakuid tööd ei toimu ja heiteallikaid ei esine. Lähima majapidamise õueala asub mäeeraldisest ~85 m kaugusel läänes kinnistul Riiska (katastritunnus: 32801:001:0327), ~115 m kaugusel edelas kinnistul Saare (katastritunnus: 32801:001:0211), ~200 m kaugusel edelas kinnistul Eessaare (katastritunnus: 32801:001:0501) ja ~235 m kaugusel idas kinnistul Rebassaare (katastritunnus: 32801:002:0480). Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 Lisa 2: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Soosaare_III.pdf mõõtkavas 1/11  Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte Lisa 3: Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Soosaare_III.pdf väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud tehnogeensed objektid rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist, ei esine. Ilmastikutingimuste iseloomustus Kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Viljandi meteoroloogiajaam. Aastate 2022-2024 keskmised ilmastikuparameetrid Viljandi MJ andmetel: II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 9,0 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,9 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 5,7 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,4 m/s Aastate keskmine sademete summa: 630 mm Tuulteroos, fail Lisa 4: Viljandi_2022_2024_tuulteroos.png Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks Puuduvad heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn. Manused Lisa 5: Valisohu_saasteainete_heite_arvutusmetoodika_turvas_V1__lopparuanne_2025.03.03.pdf Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse Arvutuskäigu näidised on toodud lisatud manuses. arvutusmetoodikat Manused Lisa 6: KOTKAS_arvutuskaik_Soosaare_III__01.2026_.asice 5.1. Heiteallikad 2/11 5.1. Heiteallikad Heite​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri Nr plaanil või Nimetus L-EST97 Ava läbi​mõõt, Väljumis​kõrgus, Joon​kiirus, Tempera​tuur, SNAP kood Lisategevuse kood kaardil koordinaadid m m m/s °C SNAP S3_1 Tootmisväljak 1 X: 6492362, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 609562 turbatootmine X: 6492440, Y: 609799 S3_2 Tootmisväljak 2 X: 6492966, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610168 turbatootmine X: 6493174, Y: 610429 S3_3 Tootmisväljak 3 X: 6493448, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610652 turbatootmine X: 6493649, Y: 610916 S3_4 Tootmisväljak 4 X: 6493370, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 611022 turbatootmine X: 6493575, Y: 611228 S3_5 Tootmisväljak 5 X: 6493047, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610789 turbatootmine X: 6493253, Y: 610994 S3_6 Tootmisväljak 6 X: 6492603, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610303 turbatootmine X: 6492787, Y: 610558 S3_7 Tootmisväljak 7 X: 6492171, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610011 turbatootmine X: 6492329, Y: 610281 S3_8 Tootmisväljak 8 X: 6492304, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610395 turbatootmine X: 6492459, Y: 610698 S3_9 Tootmisväljak 9 X: 6492813, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 610964 turbatootmine X: 6492946, Y: 611219 S3_10 Tootmisväljak X: 6492045, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 10 610654 turbatootmine X: 6492206, Y: 610779 S3_11 Tootmisväljak X: 6491814, Y: 10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - 11 610869 turbatootmine X: 6491974, Y: 611119 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) 3/11 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Heite​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Tootmisväljak 1 (S3_1) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 2 (S3_2) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 3 (S3_3) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 4 (S3_4) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 5 (S3_5) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 6 (S3_6) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 7 (S3_7) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 8 (S3_8) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 9 (S3_9) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 10 (S3_10) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Tootmisväljak 11 (S3_11) Tsüklon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 % PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 % Muud heite vähendamise meetmed 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika 4/11 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Tootmisväljak 1 (S3_1) Tootmisväljak 2 (S3_2) Tootmisväljak 3 (S3_3) Tootmisväljak 4 (S3_4) Tootmisväljak 5 (S3_5) Tootmisväljak 6 (S3_6) Tootmisväljak 7 (S3_7) Tootmisväljak 8 (S3_8) Tootmisväljak 9 (S3_9) Tootmisväljak 10 (S3_10) Tootmisväljak 11 (S3_11) Koormus Tööstus üks vahetus E-R Lisainfo heiteallika tööaja kohta Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 0 Veebruar 0 Märts 0 Aprill 0 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 0 November 0 Detsember 0 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 0 0 0 01 - 02 0 0 0 02 - 03 0 0 0 03 - 04 0 0 0 04 - 05 0 0 0 05 - 06 0 0 0 06 - 07 0 0 0 07 - 08 0 0 0 5/11 08 - 09 100 0 0 09 - 10 100 0 0 10 - 11 100 0 0 11 - 12 100 0 0 12 - 13 100 0 0 13 - 14 100 0 0 14 - 15 100 0 0 15 - 16 100 0 0 16 - 17 100 0 0 17 - 18 100 0 0 18 - 19 100 0 0 19 - 20 100 0 0 20 - 21 100 0 0 21 - 22 100 0 0 22 - 23 0 0 0 23 - 24 0 0 0 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 6/11 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5 Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik Tootmisväljak 1 (S3_1) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.183 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.116 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.082 t Jah Tootmisväljak 2 (S3_2) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.184 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.116 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.082 t Jah Tootmisväljak 3 (S3_3) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.189 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.119 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.084 t Jah Tootmisväljak 4 (S3_4) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.11 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.07 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.049 t Jah Tootmisväljak 5 (S3_5) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.179 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.113 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.08 t Jah Tootmisväljak 6 (S3_6) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.262 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.166 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.117 t Jah Tootmisväljak 7 (S3_7) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.234 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.148 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.104 t Jah Tootmisväljak 8 (S3_8) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.166 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.105 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.074 t Jah Tootmisväljak 9 (S3_9) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.335 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.212 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.149 t Jah Tootmisväljak 10 (S3_10) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.153 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.097 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.068 t Jah Tootmisväljak 11 (S3_11) PM-sum Osakesed 2.856 g/s 0.128 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.856 g/s 0.081 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.856 g/s 0.057 t Jah Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5 Lisainfo Hetkeliste heitkogustena on kajastatud kõige suurema heitega tööprotsessi ehk turba vaakumkogumist. Aastaste heitkoguste all on arvestatud kõikide turbatootmise tööprotsessidega ja kajastatud on summaarsed heitkogused. Seejuures on aastane heitkogus jagatud tootmisväljakute (heiteallikate) vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende pindalasid. 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 7/11 5.4.12. Välisõhus leviv müra Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Ttotmisväljakud 1-11 X: 6492561, Y: 610577 Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku Kohalduv päevane müra Käitise müra päevane tase antud alal, Hinnang päevase müra normtasemele Kohalduv öine müra Käitise müra öine tase antud alal, Hinnang öise müra normtasemele ala kategooria normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta normtase, dBA ekvivalenttase LpA,eq,T, dB vastavuse kohta II kategooria 60 35 Vastab 45 0 Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 7: Joonis_3._Soosaare_III_paevane_toostusmura.pdf Mõjutatavad müratundlikud alad Lähimad müratundlikud ala on piirkonnas paiknevad majapidamiste õuealad, millele rakenduvad II kategooria normtasemed. Müra vähendamise meetmed Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra Meetmeid rakendada ei ole vaja, sest modelleeritud müratasemed väljaspool tootmisterritooriumi jäävad allapoole 45 dB ning lähiümbruses paiknevad vähendamise meetmeid rakendada müra suhtes tundlikud alad (majapidamiste õuealad) asuvad piisaval kaugusel. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase CAS Nimetus Summaarne hetkeline Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi piir- või Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool Suhe Cm / nr heitkogus M siht​väärtus tootmisterritooriumi, ∑Cm Keskmistamisaeg S3_2, S3_1, S3_3, S3_4, S3_5, S3_6, S3_7, S3_8, PM2,5 Eriti peened osakesed 31.416 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 3.30 0.132 (PM2,5) S3_9, S3_10, S3_11 S3_2, S3_1, S3_3, S3_4, S3_5, S3_6, S3_7, S3_8, PM10 Peened osakesed 31.416 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 20 0.40 (PM10) 1 aasta 40 µg/m³ 3.80 0.095 S3_9, S3_10, S3_11 Koosmõju kirjeldus Turbatootmisalal toimub turba kogumine periooditi (mitte igapäevaselt) vastavalt tingimustele. Välisõhu modelleerimisel on arvestatud, et turvast kogutakse ühe tööpäeva jooksul kõikidelt tootmisväljakutelt ehk maksimaalses ulatuses. 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Lähtuvalt saasteainete hajumistulemustest ei esine taotletava käitise piiril ega sellest väljaspool kehtestatud saasteainete piirväärtuste ületamist (tabel 5.4.13) ning saasteainete kontsentratsioonid väljaspool käitise välispiiri jäävad lubatust madalamaks. Samuti ei põhjusta käitise tegevus olulist müra (tabel 5.4.12), sest väljaspool tootmisterritooriumi jäävad müratasemed 45 dB allapoole ning lähiümbruses paiknevad majapidamised asuvad piisavalt kaugel, et nendeni ei levi müra olulisel määral. Eelnevast tulenevalt ei ole välisõhu alase seiretingimuste seadmine ega selle teostamine vajalik. 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang 8/11 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane.Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaainete esinemist ei ole ette näha. 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste Puuduvad korral ja mõõtetulemused Välisõhu kvaliteedi taseme määramise Lakes Environmental AERMOD 13 hajumisarvutusprogrammid Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt programmile. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Viljandi meteoroloogiajaam. Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt programmile. Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt programmile. Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, Taotletava käitise lähipiirkonnas ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid. seireandmed) 9/11 Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud pärast heiteallika töölerakendamist kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on manusena. Manused Lisa 8: AERMOD_hajumispildid_Soosaare_III_01.2026.rar 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Õhukvaliteedi tase piirkonnas olevate elumajade juures oluliselt mõjutatud ei ole. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata ning alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Turbatootmisaladel on tootmisväljakud piisavalt suured ning tegevus toimub perioodiliselt ja hajutatult, kohta mistõttu ülenormatiivseid müratasemeid ei esine. Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse Saasteainete lõikes on suurimate heitkogustega tootmisväljakutelt (tootmisväljakud 1 - 11) turba kogumisega kaasnev osakeste heide. tekitamises suurim Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine Heite vähendamise meetmed: esinemise vähendamise meetmete kohta 1. Jätkata turba vaakumkogujatel tsüklonite kasutamist. 2. Jälgida tuule suunda ja vajadusel teostada tööprotsesse Soosaare III turbatootmisala äärmistel tootmisväljakutel selliselt, et kaasnevad osakesed ei kanduks tuulega suuremal määral tootmisterritooriumi piirist väljapoole. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ei ületa kehtestatud müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks piirväärtustest (tabel 5.4.13) ning müra normtasemed on tagatud (tabel 5.4.12). Seire saab teostada vastavalt vajadusele laekunud kaebuste esinemisel. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate Väga tugeva tuule korral (üle 12 m/s) peatada ajutiselt töö. ilmastikutingimuste esinemise korral 10/11  Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas ning menetlusega seotud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks keskkonnamõju hindamise aruandes. sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed 5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 11/11 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid Nr X Y Nr X Y Nr X Y 1 6 493 556,75 610 540,05 1' 6 493 566,13 610 485,06 30' 6 492 180,49 609 753,36 2 6 493 832,40 610 826,43 2' 6 493 879,40 610 808,39 31' 6 492 121,03 609 673,49 3 6 493 807,99 611 026,42 3' 6 493 881,70 610 810,76 32' 6 492 144,19 609 654,44 4 6 493 754,73 611 172,90 4' 6 493 853,62 611 037,11 33' 6 492 248,10 609 568,39 43.69 44.05 44.02 5 6 493 083,39 611 427,74 5' 6 493 847,95 611 052,83 34' 6 492 344,18 609 488,88 6 6 492 553,51 611 042,45 Plokk 27 pT Plokk 28 pT I 6' 6 493 791,61 611 209,18 35' 6 492 347,22 609 492,55 I 43.49 Plokk 25 pT I 7 6 492 477,55 610 756,45 Plokk 33 aT 43.30 42.99 42.88 7' 6 493 434,61 611 344,80 36' 6 492 355,16 609 483,89 Plokk 27 pT43 8 6 492 013,21 611 112,94 2' 8' 6 493 074,75 611 481,27 37' 6 492 390,09 609 456,91 Plokk 34 aT 42.46 42.47 42.57 42.53 Aimla metskond 77 9' 6 492 513,46 611 073,33 38' 6 492 396,08 609 452,27 9 6 491 843,44 611 239,23 42.52 42.45 5' 40,84 32801:002:0034 42.24 23.08.2019 42.09 10 6 491 709,80 610 903,29 42.67 43 43.08 10' 6 492 451,09 610 833,40 39' 6 492 424,15 609 429,83 2 43.03 11 6 491 997,24 610 531,20 42.92 3 11' 6 492 330,07 610 926,06 40' 6 492 531,98 609 347,06 42.48 42.88 6' 42.83 2-3 12' 6 492 052,80 611 139,49 41' 6 492 541,11 609 340,03 12 6 492 040,66 610 475,82 Plokk 9 aT 42.90 43,14 43 41.41 13 6 492 032,91 610 115,14 43.12 2-1 42.76 13' 6 492 014,75 611 169,20 42' 6 492 629,42 609 272,08 Plokk 10 aT 42.82 43 42,74 3 2-2 1,1 1,3 43.34 42.49 42.57 14 6 492 325,72 609 854,81 4 42,93 3,2 4 43 43.10 42.71 14' 6 491 830,02 611 311,16 43' 6 492 669,15 609 414,51 2,8 42.99 1,0 44.21 43.13 15 6 492 188,84 609 683,44 43.37 2,5 15' 6 491 664,54 610 897,76 44' 6 492 684,09 609 468,01 43.56 43.35 43.26 42.76 16 6 492 600,78 609 357,29 43.17 43.38 43.13 43.72 16' 6 491 837,94 610 669,54 45' 6 492 642,11 609 505,50 42.76 43.25 17 6 492 642,10 609 505,50 43.04 17' 6 491 995,31 610 460,73 46' 6 492 540,84 609 595,92 43.37 43.02 43.61 43.21 42.71 44.12 N 18 6 492 508,39 609 624,85 18' 6 491 990,40 610 242,85 47' 6 492 504,30 609 628,50 42.86 43.45 43.27 43.15 43.52 43.06 19 6 492 454,19 609 672,99 42.96 43.23 19' 6 491 991,03 610 227,92 48' 6 492 454,19 609 672,99 43.92 3-5 40 20 6 492 454,15 609 673,34 3-2 3-4 42,71 20' 6 491 982,04 610 254,55 49' 6 492 915,84 610 190,61 43.31 3-1 43,51 43.65 Aimla metskond 42.77 288 42.86 43.38 43,56 21 6 492 915,84 610 190,65 42,71 3-3 0,7 43.34 0,5 43.15 32801:002:0147 42.53 21' 6 491 979,36 610 268,52 50' 6 493 082,17 610 048,47 41,43 44.39 22 6 492 921,14 610 186,12 1' 42.90 0,2 23.08.2019 1,0 43,44 3,5 2,5 2,4 22' 6 491 972,91 610 271,29 51' 6 493 116,45 610 019,17 4,3 3,2 23 6 493 082,18 610 048,46 43.33 43.05 2,5 43.87 44.05 43.69 43.90 23' 6 491 965,12 610 254,11 52' 6 493 377,68 610 289,63 43.07 43.88 1 44.17 43 24' 6 491 907,53 610 147,29 53' 6 493 093,10 610 612,08 24 6 493 316,45 610 291,01 45.02 43.59 Plokk 10 aT 43.60 43.19 44.60 42.68 44.16 43.93 44.47 25 6 493 049,41 610 593,57 42.26 39 44 44.46 25' 6 491 895,90 610 131,54 54' 6 493 177,06 610 679,45 43.09 43.22 44.57 Kaardileht nr 5433 Kolga-Jaani . 43.34 43.91 45 45.15 26 6 493 075,02 610 636,38 26' 6 491 986,79 610 089,21 27 6 493 188,80 610 723,88 44.08 Aimla metskond 77 43.57 43.53 44.28 45.45 45.01 44.64 7' 27' 6 492 194,45 609 905,05 Pindala 226,57 ha 44.42 32801:002:0034 43.62 43.61 44.24 44.83 9 43.48 .8 4-3 52' 4-6 44.02 45 28' 6 492 260,20 609 846,39 43.97 44,02 4-5 44.70 45.98 44.07 4 Pindala 192,06 ha 43.92 4-4 2,5 45,54 45,24 6 44.12 .5 44.54 44.37 29' 6 492 183,22 609 750,44 43.70 44.61 0 Plokk 10 aT 44.24 43.93 43.61 2,8 45,38 5,2 3,0 45.63 2,8 42.14 44.68 4-1 42,42 4,5 45.15 23.08.2019 43.86 44.54 5,5 45.03 5,1 4 43,89 I .6 45.48 Plokk 9 aT 46 44.61 44.65 44.79 44.12 44.02 4 24 6 .9 0,3 44 0 45.96 5 44.76 3,8 43.82 46.27 44.08 Plokk 10 aT I 4 44.85 44.68 44.83 45.99 45.42 I 44.97 44.46 45.71 40 44.13 42.28 44.93 5 46.45 .4 44.95 46 45.52 45.27 45.26 45.43 44.82 44.06 5-4 45,69 1 5-3 44.77 46.11 45.63 45.06 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5 44.25 5-2 5-8 .9 5-6 5-7 46 40 45,95 5-1 1,7 46,12 45 54' 4,0 27 46,49 44,13 40 5-5 3,9 45,22 6,5 51' 45.97 45,57 3,8 46.00 44.81 46.75 1' 5 44.88 46.68 3,1 .9 43.68 2,7 46,76 7,1 3,0 1,6 42.89 45 46.09 5,2 46.50 45.74 3,0 Rebassaare mets 41,60 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47 6,0 6,2 3,4 53'44.72 6,0 32801:002:0490 23.08.2019 46.44 47 46.30 45.84 44.03 44.52 . 46.83 46.39 42.74 47 46.37 46.69 46.45 45.20 43.02 43.11 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 4 8' .7 46 46.27 46.40 46.24 23 46.74 46.84 46.60 45.95 42.75 Külgneva mäeeraldise piir 46.64 43.19 43.95 46.70 46.52 46.63 46.52 26 5 94 5 50' . 3 46.75 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 47 . 46.41 7 46.38 46.52 46.53 46.50 25 4 44.97 6-8 6-4 46.85 43,04 6-6 6-7 Maardla piir (asendiplaanil) 43 46.08 46.85 6-1 3,0 6-2 46,92 46.68 T 46.28 46.75 46.90 40 6-5 3,9 46,64 44,12 Soosaare II turbatootmisala 46,53 0,3 42.60 Laukaraba a 42.96 46,73 5,1 6-3 4,0 47.11 46.79 4 42.58 46,81 7,1 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 7 41 4,0 3,2 .7 32801:001:0022 4 46.71 47,11 7,3 08 7 46.87 2,1 45.52 0,2 . 3,2 7,2 Plokk 5 aT 3 48 46.71 46.83 46.81 6,5 3,4 43.10 6,6 46.37 I I' Geoloogilise läbilõike joon k 46.87 46.36 4 49' .7 41.89 k Plokk 6 aT 46.33 46.93 4 7 Soosaare turbatootmisala 44.84 lo 46.58 42.62 46.79 44 Maapinna samakõrgusjoon, m 46.27 32801:002:0033 46.02 0 P 4 .1 0 47.89 43.75 7 Plokk 9 aT 4 46.49 48 42.97 .7 46.87 4 7 47.86 47.45 .1 47.23 9 47.01 46.87 46.31 40 4 9 46.83 46.16 46.95 46.86 46.79 42.17 0 Lamami samakõrgusjoon, m Plokk 10 aT s 21 45.52 40 46.89 46.49 u 47.02 18 46.11 46.80 d 46.05 40,51 . 42,42 Riiskasoo n 7 42 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 7 e 6 23.08.2019 23.08.2019 i .9 . 46.46 46.86 7 47.06 7-7 44.17 7 a 4 7-4 Plokk 33 aT 4 45.64 32801:002:2205 l s 46.68 47.23 8 7-6 45.30 43,77 42.54 42.27 46.51 i 1 7-2 4 47,76 Sondeerimispunkti nr m 00 45,95 42.68 6-6 t 7-1 3,4 46.94 47.48 Plokk 34 aT 46.50 o 0 47,86 7-3 4,7 7-5 3,9 Plokk 25 pT 46,64 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 4 46.82 43.55 Rabaääre o : 47.98 1,5 7 t 46,59 6,8 48.21 4,1 .2 44.26 45.96 46.50 a 02 47,28 7,8 40 3,7 4 45.99 48,18 8,2 7,6 4,5 32801:001:0008 Plokk 35 aT rb : 0 46.74 4,4 6,3 42.82 42.32 2,1 47.31 47.17 u 45.97 42.02 Vähelagunenud turba kihi paksus, m t 01 7,1 47.53 42.87 6,5 45.94 Plokk 36 aT re 28 Plokk 21 aT 47.01 .7 7 Kogu lasundi paksus, m 44' 44,27 sa a 3 46.67 47.04 1 44.00 4 2 46.08 .7 Plokk 33 aT 42.16 47 7 Plokk 22 aT 45 46.73 o 4 41 47.65 43' 47.13 23.08.2019 46.03 S o 46.75 48.21 48.11 47.71 45.54 41.84 Proovivõtupunkt 42' 8-1 45.42 47.01 47.87 48.19 47.33 Plokk 34 aT 43.82 46.48 46,59 43.23 42.37 45.77 46.54 45' 17 47.68 47 44.93 48 47.08 48 47.28 42.30 46.25 47.09 1,6 46.75 9 50.74 45.74 45.45 8-4 8-8 3 16 44.72 Maaparandushoiuala 43 44 46.71 3,1 8-2 8-3 46,60 47.06 47,79 Aimla metskond 81 8-6 47.60 45.29 5 8-7 2,0 8-10 42.13 46,76 45,60 45.85 .7 48.10 8-9 3,8 44 48,08 41 32801:002:0035 1 46.03 7 48.20 46' 4 4,1 44,35 42. 48.09 6 42.46 5 44,87 46.03 45.18 46.40 3,5 47.45 8-5 3,8 48,11 6,8 46,85 8,2 45.44 48.10 8,4 53.41 52.0141' 1,5 23.08.2019 46.18 1,2 47' 7,2 46.75 47,81 8,0 4,4 1,0 43.70 42.27 42.33 Ranna või kalda piiranguvöönd 3,9 47.60 3,0 18 46.29 46.50 6,7 5,4 42.93 Riiskavälja 48.74 Kapsaare 9' Plokk 34 aT Pi 46.56 40 46.41 32801:001:0414 46.26 45.92 20 45.89 4 kas 45.93 Plokk 34 aT 32801:002:0193 0 42.10 52.74 Raba 48 46 0 47.81 48.03 51.67 47.26 46.92 5 Alam-Pedja looduskaitseala si 6 47.78 47.77 47.80 44.89 46.13 32801:001:0161 46.01 45.94 .5 47.93 7 42.29 l 49.01 46.03 7 45.40 43.63 l 4 52 a kr põld 46.09 49.01 46.56 43.08 52 41 40 10' 40 45.61 46.46 46 46.17 44.24 9-1 42.88 53 aav 45.98 46.11 53.46 39' 47.90 47,35 9-2 46.20 47.33 41,75 23.08.2019 46,13 9-3 Teekaitsevöönd 46.12 9-5 43.84 41 2,0 46.62 47,00 9-4 3,4 9-7 9-8 2,4 42.42 55.34 47,85 49.32 38' 46.22 47.28 9-6 4,5 47,86 46,80 4,8 43 49.93 3,5 1,2 47,35 6,2 47.37 47.83 Saaremetsa 3,2 48,05 8,4 47.96 46.22 46.48 45.88 5,8 3,8 47.23 89901:001:0680 43.70 42. 46.25 9 4,4 45 Riiska 4 9 47.95 46.21 7 .2 6,1 8,2 11' 56 40 4 47.10 47.03 54.29 36' 46.50 8,1 43.00 Elektripaigaldise kaitsevöönd 32801:001:0327 56.93 Plokk 39 aT 46.37 45.67 47 45.53 42.73 46.37 41 47.62 42.49 Plokk 34 aT Plokk 40 aT 46.99 14 Kapsaare 54.26 46.71 47.36 47.03 47.49 47.83 47.29 Plokk 9 aT 89901:001:0679 l lu 1 8 47.63 47.62 47.80 46.67 Looduskaitseline piirang põ 7 50.29 47.41 4 Plokk 9 aT 10-3 a 5 Plokk 10 aT 47 k 10 : 48.41 s 44 47.29 Ri i 0 10-2 47.02 42.98 10 : 47,18 0 põld 33' Plokk 10 aT 45.80 42.78 54 9 55 46.95 9 56.67 46,86 10-5 43.34 8 2,5 10-7 10-9 45.57 3 47.27 47.90 47,43 15 re 1 46,42 5 1,1 10-4 2,3 30'Saa :021 5,2 47.13 46.45 10-6 4,0 47,41 42. 2,5 46.44 47,21 5,5 47.67 47.53 10-8 4,5 43.66 Turbakoja 1 47.19 3,2 47.11 45.80 43 7 2,8 83 45.62 45,62 4 47,56 7,4 4,3 46,90 7,4 00 45.57 89901:001:0596 49.85 47.4623.08.2019 1: 27' 46.84 7,1 7,5 4,0 48.31 47.50 43.24 40 42 47 80 6 54.08 46.96 46.89 44.19 4 42.83 e 1 2 32' e 46.66 43.60 56 46.66 47.00 3 46 8 t 3 47.18 46 47.35 Märkused: a 1 .7 3 46.70 Eeriku 46.73 45.46 5 b :0 46.56 11-2 47.21 46.99 45.83 42.54 0 ra 01 46.37 47.23 45.37 32801:001:0351 12' 5 47.23 a 0 b : 47.05 46.36 11-1 46 45,95 11-3 2,8 11-6 46.52 Plokk 33 aT 41 55.49 r 4 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. u 1 46.17 45,84 46.32 46,90 6,6 46,94 0 11-7 47.12 47 T 80 52.93 45.36 46.77 0,3 2 Plokk 10 aT 46.11 46.54 46.31 41 46,09 13' Plokk 34 aT 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 44. 3 - 2,2 49 18' 11-4 4,5 8 43.54 13 11-5 4,3 48 45.12 põld 45.61 132,4 45.24 12 46.52 46.61 47,12 47,06 8,1 7,9 46.44 3,2 45.61 44.36 42.85 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 08.2020. a. 45.44 45.30 47.07 5,1 45.23 45.55 26' 43,00 44.34 4 43,11 5 23.08.2019 3,5 47 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 9 45 44.62 17' 11 3 47.86 23.08.2019 44.43 45.35 7,3 44.94 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 44.86 45.39 Laukaraba 42.49 44.62 23' 44.42 Plokk 34 aT I 45.43 44.58 32801:001:0022 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 19.05.2020. a); ' 52.85 46.42 42,54 45.51 46.20 45.56 44.89 2 46.66 47 I 23.08.2019 46.25 44.39 - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed); 0 46.64 5 I 46.95 45.11 4 25' 44.53 44 ' 44.15 Eessaare 44.80 45.31 24' 32801:001:0501 44.63 Tõmmu Plokk 39 aT 39 . - Keskkonnaregistri Soosaare turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 12-4 43 46.78 32801:001:0059 Plokk 40 aT (seisuga 06.11.2019. a); 4 46.17 12-1 44,77 14' 47.52 44.73 põld 6 46.19 44.14 45.13 45,91 9 43.13 - Soosaare turbamaardla Soosaare III turbatootmisala jääkvaru uuringu topograafilist ja 16' 45 2,0 Plokk 34 aT 45.66 Plokk 25 pT 45.58 46 12-3 43.03 46 45.74 44.97 44.43 45 2,8 44.24 12 . varu arvutamise plaani (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2722). 2,3 46.05 12-2 3,1 44,48 44.97 42.81 43 41,66 45 46.39 5,5 45,97 5,2 45.67 re 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 45.50 1,9 iää 25 23.08.2019 42.98 põld 44.47 45 a v 0 :0 43.94 ra 1 45 5,6 K 43.70 0 42.99 46.08 44.44 1 :0 80 44.80 45.43 45.18 44.27 32 43.18 Objekti nimetus ja aadress Plokk 9 aT 43.78 13-1 0,7 43.58 43.01 Joonise sisu 10 6 44.61 44 4 45,06 3,9 Plokk 10 aT 46.43 46.28 44.06 Plokk 25 pT Soosaare III turbatootmisala Mäeeraldise plaan 43 44.78 43.87 4443.96 43.42 Paide linn, Järva maakond Plokk 27 pT 15' 43.84 43.63 43.26 44.57 42.69 43 I 43.20 Loa omanik Joonis nr 1 / 3 I Aktsiaselts Kraver I' 43.23 43.08 0 50 100 250 500 Viljandi maakond, Viljandi linn, Väike tn 2, 71004 Elar Abram /allkirjastatud digitaalselt/ [email protected] Mõõtkava 1 : 5 000 1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Epp Kuslap Kuupäev 20.05.2020 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 20/2979 /allkirjastatud digitaalselt/ Tööstusmüra hajumine Päevane hinnatud müratase (kell 7-23) Rebassaare LpA = 35.0 dB Ld, dB(A) > 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB Line Source Joonallikas Riiska Road Tee LpA = 31.0 dB Building Elu- või ühiskondlik hoone Foliage või tootmishoone Kõrval- Ground Absorption Soosaare III mäeeraldise piir Line of Fault Soosaare III teenindusmaa piir Saare LpA = 32.2 dB Receiver Majapidamise õueala Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses Eessaare nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja LpA = 35.2 dB tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613-2:2024 - Kasutatud tarkvara: DataKustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid Töö nimetus Joonise sisu Joonise nr 3 Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Soosaare III Turba kogumine Mõõtkava - Müraallikateks on freesturba vaakumkogumine. turbatootmisala tootmisperioodil 1 : 15 000 - Tööprotsess turbatootmisaladel toimub kogu tööpäeva vältel (kuni 14 h) pidevalt maksimaalse jõudlusega ning kõikidel tootmisväljakutel. - Kõrghaljastuse (metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). Koostas: - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 03.02.2026 Priit Kallaste keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas: Tel 668 1013, Faks 668 1018 Töö nr 26/5444 Aadu Niidas