1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1033297
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10111516
Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Aktsiaselts Kiirkandur, kelle põhitegevuseks on kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamine, taotleb
maavara kaevandamise luba Naha dolokivikarjääris, eesmärgiga kaevandada maardla koosseisu
2013. aastal aktiivseks tarbevaruks hinnatud maavara varu plokk 1 aT. Luba taotletakse 30 aastaks.
Tegemist on 20.06.2013 esitatud taotluse parandustaotlusega.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Praeguseks on Lõuna-Eestis (Võru-Valga-Põlva-Viljandi maakondades) maardlate registris arvel
põhjendus vaid 3 paekivimaardlat (Marinova, Tiirhanna ja Kalkahju, Viljandi maakonna põhjaosas asuvad
Loopre, Rõstla ja Arussaare maardla jäävad Nahast linnulennult juba 135 km kaugusele), neist
mäeeraldis on vormistatud Rõstla, Arussaare ja Marinova maardlas. Marinova dolokivimaardla jääb
Nahast linnulennult 60 km kaugusele, seega taotletava Naha dolokivikarjääri mäeeraldise
potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius) ei jää ühtegi mäeeraldist, milles kaevandatakse
samaväärset maavara.
2023. aastal valmis ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava, mis arvestab
ehitusmaavarade vajaduse prognoosiga ja annab juhised, kuidas vajaduse prognoosist lähtuvalt
varustuskindlust hinnata. Siiani toimus varustuskindluse hindamine mineviku ehk viimaste aastate
kaevandamismahtude alusel, aga selline praktika ei arvestanud ehitusmaavarade vajadusi tulevikus.
Varustuskindluse kava kohaselt hinnatakse varustuskindlust maakondade tasandil ja võttes arvesse
prognoositavaid vajadusi. Kui varustuskindluse hindamise tulemusel selgub, et kaevandatava varu
jääk ei rahulda maakonna või maakondade vajaduse lubja-ja dolokivi osas enam kui 15 aastaks, siis
loetakse, et riigi huvi varustuskindluse aspektist on olemas.
Seisuga mai 2026 on Naha dolokivikarjääri võimaliku teeninduspiirkonna Valga ja Põlva maakonnas
nii kõrge- kui ka madalakvaliteedilise dolokivi varustuskindlus 0 aastat ning jääb alla kriitilise piiri.
See rõhutab vajadust maavara kasutust strateegiliselt planeerida ja rakendada uusi keskkonnalube,
et tagada maakondade ehitusvajaduste stabiilne ja jätkusuutlik katmine ka tulevikus.
Taotletavast karjäärist saadav maavara on ehitusdolokivi, mida on kavas kasutada tsiviil- ja
teedeehituses.
Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk 6.
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon,
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Naha dolokivikarjäär
Aadress Mõniste metskond 3, Karisöödi küla, Rõuge vald, Võru maakond
Territoriaalkood 2738
Katastritunnus(ed) 49301:003:0600
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6379481, Y: 655532
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Mõniste metskond 3 (49301:003:0600).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 30 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimi KOV EHAK kood
Rõuge vald, Võru maakond 0698
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 923
Maardla nimetus Naha
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara dolokivi
Mäeeraldise nimetus Naha dolokivikarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 1 auk.
Mäeeraldise pindala (ha) 21.82
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 21.82
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 602
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 44
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve tsiviil- ja teedeehituses
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 52
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 0903 - ehitusdolokivi aT - aktiivne tarbevaru 1 600 tuh m³ 31.03.2026
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 0903 - ehitusdolokivi 1 452 tuh m³
Geoloogilised uuringud
2/4
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja KIIRKANDUR AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU.VÕ-195419
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 16.09.2013
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Naha uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Võrumaal (varu seisuga 01.01.2013. a.)
Geoloogiafondi number 8462
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 550
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.05.2013
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked_I_II.pdf
Lisa 3: Gr._lisa_3_Geoloogilised_labiloiked_III_V.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 4: Gr._lisa_4_Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 5: Naha_dolokivikarjaari_seletuskiri.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: NAHA_aruande_tekst__1_.pdf
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
Lisa 8: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn
Lisa 9: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn
Lisa 10: isojooned_lamam_EH.dgn.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 3/4
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastava informatsiooni leiab taotlusele kaasa pandud seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Naha dolokivikarjääri graafika Lisa 11: Naha_dolokivikarjaari_graafika.asice
4/4
81,57
81,90
83
81,55
82,62
81,13
83,42 83,13 81,63
82
I
82,26
83,34 4
8
82,91
83
83,29
83,38 84,64
83,26
655400
83,42 85
85,16
83,66 83,82
83,36 83,68 Pa 24 84,66 85,27
84
83,63 85,20
83,73 85,16 83,36
84 84,08 3,3 84,11 85,63
84,92 84
83,70 84,06 83,91 85,64
85,25
83,37
74,34
83,88
6,4 84,67 85,92
83,95
83,48
83,93 85,41
86,17 86,02 85,84 85
84,12 84,39
86
84,12
83,61 84,00 85,11 86,35
84,17 86,17 83,85
85,64 85,56
84,69 86,38 86
83,63 84,05 84,37 83,39
84,02 85,10
86,11 86,36 83,56
86,42
655600
655200
84,33 84,43 84,89 86,81
83,61 83,84 85,83 86,84
84,01 85 86,12
86,41
87 84
83,59 84,18 84,28 84,61 85,90
I
86,54 87,10
86,14 86,49
I
86,98 85,95
86,69 85
I
83,87 85,11
84,40 84,64 86,12
83,64 85,66 85,97 86,94 87,26
86,11 86,56
84,87 86,67 86,98
83,98 84,33 85,74 86,88 85,52
86,64 87,44 83,24
86,52
N
83,87 85,11
84,23 86,16 87,43 85,67
83,68 86,67 83,92 82,77
86,68 87,14
6380000 85,66
86,40 86 86,90 87,14
86 85,65 85,14 84 6380000
83,43
86
84
84,61 86,73 86,44 84,93
85,07 85,42 86,17 86,11 86,64 85,92 83,94
86,11 86,55 86,58 86,71 86,91 87
84,35 84,69 86,68 86,18
83,73 86,38 87,31
86,14 85
87,33
84,86 85,65 86,67
85,35 86,27 86,90
84,07 86,51
83,81 84,64 86,36 87,05 86,41 85,66 85,35
86,52 87,23
83,90 84,31 86,23 87,26
86,55 6
8
84,73 87,33 8
86,16
5
84,20 87,35 86,85
83,85 85,16 85,40 86,31 86,20 86,16
84,54 85,67 86,30 86,50 87,23 86,98
84,05 84,91 86,88 85,75
83,96 86,41
86,07 87,40 86,89
84,02 84,63
II
84,33 86,14
84,33 87,18
83,72 84,02 85,12 86,23 86,18 86,16 86,64 86,13
83,93 85,92 85,96 87,11
86
84,05 85,35 86,88
84,41 84,38
85,63
86 87,22 87,03
Pa 21
87
85,82 85,89 87,38 86,68
84,07 84,21 84,86 86,05
84 85,14 85,28 86,25 86,57
84,51
84,20 84,48
85,50
85,65
85,85
86,29 Kaardileht nr 4443 Varstu
84,59 85,83 87,64
87
84,25 85,25 85,83 86,76 87,14 86,87
84,58 84,68 85,33 87,87
86,96
86,53 3,7
84,37 84,35 85 84,77 87,80 86,77
85,08 87,65
84,68 85,50
87,24
88,16
87,41
74,64 8,2
84,31 84,32 85,19 85,41 85,69 85,84 85,65 85,95 87,01
85,44 84,98 87,32
85,82
86,64 87,88 87,62 86,95
86,61
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
85,46 87,20 86,62 86,59
85,78 85,32 88,16 87,55
84,51 84,67 85,33 85,43 88,40 88,05 piiripunktide koordinaadid
88
85,74 86,73
85,28 85,73 86,57
84,64 85,31 86,17 87,20
85,30 85,44 85,82 87,50
84,40
84,71 8685,97
1
85,89 85,38
85,46
85,55 Leppora
85,80
85,98
87,67
88,34 88,10
87,74
86,55
86,52
86,15 85,17 85,20
85,28 85,19 49301:003:0070
85,96 86,12
88,33 88,69
87,63 86,80
Nr X Y
85,64 86,76
86,25 86,25 85,13 85,28 88,37 87,13
85,45 85,20 85,48 88,71 88,11
85,65 85,88 87,17
87,91 87,36 86,84 1 6 379 882,06 655 271,92
86,29 85,50 86,13
84,44 88,03 87,73 87
85,89 85,56
86,10
7
5 88,14
88,65 87,61
87,09
2 6 379 717,89 655 156,85
86
86,34 .0 88,37 87,22
85,73
87
85
85,75 86,03 87,39
3 6 379 327,10 655 178,84
86
86
85,30 88,17 87,91
84,54 86,23
85,41
85,68 85,85 88 87,83
84
85,71 85,76 86,92
86,39
86,00 87,88 87,40
85,67
85,59 85,72
85,70 87,82 4 6 379 195,03 655 452,52
87,34
85,76 87,67 87,43 87,13
87,38
85,82
85,75
85,73
85,95
86,15
87,15
87,64 87,64 5 6 379 564,60 655 646,28
85,74 85,73 86,08 86,39 86,79 87,05
85,35
85,85 86,31 86,86
87,26 87,48
87,08 86,89
6 6 379 762,25 655 586,46
86,83 87,25
85,77 86,02
86,57 7 6 379 774,93 655 588,00
87
85,84 85,46 86,42
85,71 85,89 87,23
85,83
85,80
85,90
86,12 86,35
87,33
8 87,32
87
86,90
86,65
6379800
85,97
85,14
8 6 379 791,20 655 539,31
85,58 86,58 86,60
85,47 86,93 87,14
85,75 86,31
85,35
85,88
85,43 85,81 86,22 86,68
87,18
86,62 86,41 9 6 379 666,91 655 452,11
85,87
85,61
85,78
85,86
85,91 85,95 86,40
86,76
86,61
7 86,64
84,07
84,21
10 6 379 667,08 655 458,73
86
84
85,93 86,65 86,62 86,25
85,36 86,13 85,76 86,13
86,02 86,79 87,14 Pa 22
86,43
86
85,42
85,45 85,87 86,40 83,76 11 6 379 665,09 655 478,26
Pa 23 86,39 5
85
85,09
85,23 86,14
85,71
86,16
86,59 85,60 8 IV'
84,05
85
85,05 85,57
85,73 85,77 85,90
85,98 86,14
86,12 86,40 85,92 12 6 379 662,11 655 501,10
85,19 85,43 85,85 85,91
85,40 85,69 85,60 3,3 84,00
85,86 13 6 379 653,50 655 534,37
84
84,90 85,44 85,63 85,80
85,77
85,91 3,4 86,16
75,44
86,21 6,9 83,73
85,64 86
84,65
75,44 7,1 14 6 379 552,38 655 559,86
84,83
84,78
84,67
85,13 85,62
85,64
85,53 85,64
85,83 85,93
85,80
85,64
85,84
6 83,87
83,85
84,49 85,78
84,94 85,16 15 6 379 551,55 655 552,90
75.
85,76 85,73 85,68 85,26
85,39 85,75 85,86 84,08
Pa 13 85,75 85,80 85,82
84
84,74 85,65 85,65
84,67 84,93 85,72
85,60 83,75
16 6 379 549,73 655 535,69
0
84,82 85,62 83,85
84,75 2,8 85,00 85,58
85,78
85,76 85,81 Mõniste metskond 13
IV 85,83 85,71 84,97
84,75 84,28
84,73 85,66 85,71
85,80
83,88 17 6 379 540,63 655 451,28
8
74,94 7,0 49301:003:0227
2
5
85,73 85,86
84,74 84,91 85,14
85,27 85,72 85,82
85,78 85,73 18 6 379 539,97 655 445,16
85,67
84,20 84,59 85,65
85,43 85,71 85,73
84,76
84,70
84,80
84,89
85,18
85,85 85,68
85,55 85,78 85,78 85,75 84,41 83,78 19 6 379 530,70 655 359,93
84
84,73
84,92 85,02
9 10 11 85,85
85
85,45
20 6 379 541,13 655 359,76
85
85,62 85,69 85,70 83,79
85,54 85,79
83,80
84,81 84,86
Plokk 1 aT
85,48
85,95
12
85,84
85,90
86
85,35
21 6 379 588,46 655 389,39
85,45
84,22 84,69
85,14 85,04
85,66 85,58 85,56
85,60 13 86,01
85,82 84,92 83,83
22 6 379 661,12 655 444,17
84,52 84,88 22 86,32
86,20
85
84,64 84,75
84
8
86,21
6
85,06 85,65
84,72 84,92 85,41 85,43 85,47 86,20
85,64 85,53 85,49
86,00
Pindala 21,82 ha
84,24 84,61 85,12 85,35 86,03
86,65 85,46
85,35 85,32 86,00
84
84,81
84,47
84,47
85,14
84,92
85,52
86,73
86,59
86,15
+ 75.64
86,35
86,00
85,81
85,93
85,89
85,35
84,15
83,79
84,68 84,95 85,26 85,23
84,51
85,10 85,13 85,32 85,24
85,83
86,32
85,88
85,57
84,08
8
4
83,93
1
84,72 85,8985,97
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
86
85,24 86,08 85,94
85,22 86,12 86,13
85,05 83,95
84,29 84,45
85,11
86,09 85,96 85,90 637960086,09 84,73
86,06
85
83,20 86,04
85,37 85,79
Pa 9
86
84,31 84,43 84,98 85,16 85,18
86,01 86 86,10
Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
84,64 84,73
85 86,52
86,54
3,2
86,03 6
84,42
84,47
84,57
7
5
85,22
.0
85,23
21 85,23
85,90
85,90
85,91 86,22 86,37
75,94 7,4
8
Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
84,52 85,32 85,89 85,07
84,95 86,58
84,69
84,62
84,87
84,89 85,26
85,60 85,60
85,63
85,77
85,89
85,98
86,09
86,53
86,54 86,55 5 85,85
84,51 83,44
85,18 85,32 86,01 86,43 87,00 86,69
85,80 85,74 85,88 86,70
84,42 84,47 84,49 84,61
85,30 84,67 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
84,94 85,57 86,16
87,08 Pa 9A
84
84,84 86,68
84,40
84,40
84,64 84,81
84,92
20 85,06 85,17
5 85,31
85,23 86
85,55 14 87,36
86,69 3,8 86,34
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
87
84,23 84,64
85
8
85
84,67 84,45 84,43 84,71
Pa 17 86,55 87
87,21 87,12 8
7
75,54
86,56
7,4
87,44
Maardla piir (asendiplaanil)
84,43
84,41 84,70
84,59
84,73 84,82
84,94
84,21 85,56 85,22
85,56
16 15 86,93
86,59
86,57
86,71
87,73 87,50
8
84,31
84,64 84,58 84,90
87,50 87,02
87,26 6 Naha
83,68 85,52
85,71
84,96 17 88,31
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
84,22
84,01
84,44
84,86
85,36 85,71 3,2 18 85,17
85,38
86,29 87,09
87,52 86,53
86,72 87,86
87,88
87,33
49301:003:0480
83,35 84,85
19 75,04 7,5
87
85,12 85,18 87,07
87,55 87,47
84,53 85,09
85,14
85,09
87,25 86,54 86,88 88,02
I I' Geoloogilise läbilõike joon
87
84,07 84,94 85,04 86,87
84,97 85,30
75.
0
86,43 86,59
87 87,22 87,99
85,05 88 87,46
83,98
84,29 83,31 84,48 84,46 84,58
84,62
85,25 87,04 88,27 41 Maapinna samakõrgusjoon, m
85,59
85,15
84,47
87 86,79 86,55 86,44 88,17
88,25
84,95 85,20
87,00 41 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
84,45
85,09 85,74
Mõniste metskond 3 86,58
87,80
87,98
88,30
84,65
85 85,59 86,31
88
86,32
86
84,53 85,08 87,19 86,78 88,91
84,49
86,03
49301:003:0600 87,50 87,99 88,45
84,42 84,56 86,97 86,99 87,67 78,55
86,26
84,41 84,55 84,66 84,75 86,09
88,34
14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
85,01 85,16 86,20
84,37 86,29 87,40
84,37 86,31 87,89
84,53 85,63 88,91
86,70
84,43 84,56 86,04 87,64 87,75
84,36
86,43
84,57
84,79
84,99 86,14
87,33 87,83
Kaevandamisel jäetava terviku alumine kontuur
84,70 84,41 86,38 86,09
84,32 84,39 84,79 84,66 88,87
88
84,35 84,49
84,33 85,91 86
86,04 87,41 87,96
84,49 85,96 88,07 88,31
84,47 87,81 88,86
85,89 87,94
84,28 84,30 84,48 84,61 88,48 Pa 25
85,80 86,05
Kaevand-puuraugu nr
87
84,00 8 85,14 85,85 88,62
84,30 84,33
84,36 84,41 84,72 5 87,82 84,52 3,9 Katendi paksus, m
Suudme abs kõrgus, m
87
86,51
84,25 84,42 84,53
84,90 87,96
88,78
73,04 7,6 Kasuliku kihi paksus, m
84,12 87,77
84,35 85,04 85,66 88,54 Lamami abs kõrgus, m
84,38
84,45 85,29
6379400
87,77
84,23 84,66 84,75 85,31
88
84,16 88,38
86,84 87,81
84,20 84,35 84,40 84,50 87,73 87,73 88,97
84,21
74.0
84,36 84,34
84,52
84,76
87,01 88,04
84,51 84,23 88,17
85,26 87,67
84,62
86
84,82 85,48
84,51
84,21 87,78
84,44 86,66 87,94 89,07
84,36 84,65
87,60 87,72
84,40 84,35 74
85
.
0 85,34
V 83,30
84,23
84,25
84,33 84,86
85,22
86,04
87,76
88,91
88
87,32
84,05 84,46 85,39 87,76
84,36 84,37 84,70 87,88
Pa 12A
88
84,21 87,84
84,33
88
84,28 84,43 84,88 86,87 88,04
84,22 87,53 88,11
87
85,20 86,11
84,57 3,2 84,24 84,40 84,36
84,89
86,96
73,64 7,7 Pa 12 84,54
84,45
84,73 87,85
88,14
87
84,11 87,56 87,77
85,23 87,98
84,47 84,75 86,84
3 84,11 88,14 88,04
87
88
84,62
84,87 85,75 88,05
84,46 3,2
84,12 84,70
84,41
84,45
84,44 84,43
85,89
87,66 86,76
84,48 88,04
73,54 7,7 84,75 84,50
86,41
84,11 87,52
88
84,76 84,43 87,59
84,53 8
84,84 6
I
87,17 87,46
85,64
'
84,79 8 87,70
84,29
5 86,38 87,62
84,65 87,48
84,42
84,48 Märkused:
87,53 87,85 87,98
85,14
84,52
84,43 84,40
655600
84,62
86,64
87,73
87,88 88,49
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
655200
84,73 84,57
87
Pa 10
V' 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
84,21 84,73 84,64 88,38
87,27
83,72
87,74 86,76
84,56 84,66 87,02 87,93
84,71 87,56 88,12 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
Naha 84 84,42 84,53
84,50
87,82 6,5 88,75
Pa 25 88 5,5 88,60 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
49301:003:0480 85,05
75,84
85
84,56 84,62 85,47 87,83
87,66
89,14
84,26 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
6379200
86
6379200 85,50
86,63 87,95 88,55
4 84,47 87,18 88,58 88,90
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
84,52 86,32
84,51
3,9
I
83,83 87,48 87,59
84,52 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
I
85,80
84,56
I
73,04 7,6 88,37
'
Maaparandushoiuala 86,78
- Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
86,92
86,24 87 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
84,86 86,03
Mõniste metskond 13 84,47 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
85,45
Ranna või kalda piiranguvöönd 49301:003:0227 85,29
'
84,95 85,45
I
I
85
84,92 85,35
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Metsa kitsendused Naha dolokivikarjäär Mäeeraldise plaan
Rõuge vald, Võru maakond
Kaitseobjekti piirangud
Loa omanik Kiirkandur AS Graafiline lisa 1/4
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
[email protected] Mõõtkava 1:2000
0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema
Koostas Kuupäev 08.05.2026
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 26/5515
/Allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I'
N
Naha S
m Pa13
m
0480
49301:003:0480
84,75
87 Leppora 87 Mäeeraldise piir
003:
Naha
49301:003:0070
Mõniste metskond 3 Pa12A Mäeeraldise teenindusmaa piir
49301:
86 86
49301:003:0600 84,57
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Pa24 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
85 85
84,08 Mõniste metskond 3
0,4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
0,4 49301:003:0600
84
0,3 1,1 0,6
84
Uuringuaegne veetase
83 1,2 83
2,0
2,5 m
Kasvukiht
03.09.12
82
2,8 82
2,7 m 3,2 3,2 m
03.09.12 03.09.12
81 81 Savi (lg III)
3,3
80 80
4,3
Liivsavimoreen (gIII)
79
Plokk 1 aT 79
5,6
78
Plokk 1 aT 78
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P)
77 7,9 77
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P)
7,6 8,3
76 8,3 76
Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
75 9,8 75
9,7
74 74
10,9
Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
73 73
11,5
11,0
11,9 Pa25 Puuraugu number
84,52 Suudme abs kõrgus, m
Leppora
49301:003:0070
Läbilõige II-II'
0,7 m Veetaseme sügavus, m
S 19.03.12
Mõõtmise kuupäev
skond 13
NE m
m
0227
Pa21
86,53 Mõniste metskond 3
003:
e m et
87 87
Pa23 49301:003:0600 19,5 Geoloogilise lademe piiri
Pa17
85,91 sügavus maapinnast, m
0,2 85,71
49301:
st
86 86
0,1
M õni
0,6
85
1,7 85
1:
1,0
2
1,5
2
0,4
1:
1,8 m 0,7 m
84 84
23,5 Puuraugu sügavus, m
03.09.12 19.03.12
2,6 m
1:
03.09.12
3,7
2
83 3,7 m 83
3,0
03.09.12 3,4
2
3,2
1:
82 82
81 81
4,9 3,9
80 5,9 Plokk 1 aT 80
6,9
6,6 5,2
79 79
Märkused:
6,4
78 78
8,6 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
77
8,6 77 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
10,1 8,0 - Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked I-I` ja II-II`
76 76
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
10,5 8,9 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
10,7
75 75
11,9 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
74 12,0 11,7 74 Naha dolokivikarjäär Geoloogilised läbilõiked I...I'-II...II'
12,0 11,2 Rõuge vald, Võru maakond
12,0
73 11,5 73
Loa omanik Kiirkandur AS Graafiline lisa 2/4
12,0
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
[email protected] H 1 : 2000
Mõõtkava
V 1 : 100
0 40 80 m
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 08.05.2026
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 26/5515
/Allkirjastatud digitaalselt/
N
Läbilõige III-III'
m S
Pa10 m
Leppora 87,82 W Läbilõige IV-IV' E
88
49301:003:0070
88
m Naha m
Pa9A
0,4 49301:003:0480
Pa21 86,69
Mõniste metskond 3 87
Mõniste metskond 3 Pa22 87
87 86,53 0,8 87 Pa23 85,60
49301:003:0600 49301:003:0600 85,91
Pa22 0,2
0,2 0,5 86 86
86 85,60 86
0,1
Pa13
0,1
0,1 84,75
85 85
85 1,7 2,0
85
3,4 0,4 1,5
1,4
1,4
84 84
a
3,9 m 1,1
oj
84 84
2,1 m
03.09.12 2,6 m 03.09.12
2
3,8 03.09.12
1:
3,4 m
1:
3,7 03.09.12 83 83
2
83 vt. 82,84 m 3,7 m 2,7 m 83
14.09.12 03.09.12 03.09.12 3,4
3,3 2,5 m 3,3
03.07.12
82 2,8 82
82 82
6,5
81 81
81 81
Plokk 1 aT Plokk 1 aT
80 5,9 80
80 80
6,9
6,3
6,3 79 79
79 79
8,2
78 78
78 78
8,6 8,4
8,4
77 7,9 77
77 77
10,1
76 76
76 76
10,5 10,2
10,2 11,2
12,0 75 9,8 75
75 11,9 75
12,0 74 74
74 12,0 74
11,6 12,0 11,6
73 73
73 73
11,5
NW Läbilõige V-V' E
m m
Pa10
87,82
88 88
Pa25 Puuraugu number
0,4 84,52
49301:
Suudme abs kõrgus, m
87 87
Mäeeraldise piir
Leppor
Mäeeraldise teenindusmaa piir
003:
86 Mõniste metskond 3 86
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru 0,7 m Veetaseme sügavus, m
a
Pa12A 49301:003:0600
0070
19.03.12
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Mõõtmise kuupäev
Pa25
85 84,57 85
84,52 Mõniste metskond 3
3,4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
0,4 49301:003:0600
0,4
84 3,9 m 84
0,7 m 03.09.12
Uuringuaegne veetase
19.03.12 19,5 Geoloogilise lademe piiri
sügavus maapinnast, m
83 83
2,0 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
82 82
3,2
3,2 m 6,5
03.07.12 Kasvukiht
81 81
3,9 23,5 Puuraugu sügavus, m
80 80
Savi (lg III)
5,2
79 79
Liivsavimoreen (gIII) Märkused:
6,4
78
Plokk 1 aT 78
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
77 77
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P) 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
8,3 8,0 - Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked III - III`, IV- IV`, V - V
76 76
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
8,9
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P) 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
12,0
75 75
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
74 74 Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
10,9 Naha dolokivikarjäär Geoloogilised läbilõiked III...III'-V...V'
11,2
11,5 Rõuge vald, Võru maakond
73 73
72 11,9 Loa omanik
12,0 72 Kiirkandur AS Graafiline lisa 3/4
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
[email protected] H 1 : 2000
Mõõtkava
V 1 : 100
0 40 80 m
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 08.05.2026
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 26/5515
/Allkirjastatud digitaalselt/
83
82,62
83,42 83,13
83,39
83,34 82,26
82,91
83,29
83
83,07
83,26
83,38
83,42 84,64
85
655400
83,12
83,36 83,66 83,82 85,16
83,68 84,66
83,63
84
83,23 83,73 85,27
85,20
84 84,11 85,16
83,70 84,06 85,63
83,37 83,91
83,88
84,67 85,25 85,64 84
84,92
83,95 85,92
83,48 83,93
84,12 84,39 85,41
83,61
86,17 86,02 85,84 85
86
84,00
84,17 85,11 86,35 84,12
86,17
83,63 84,69 85,64 83,85
84,05 84,37 86,38
84,02
85,10 86 85,56
86,11 83,39
655200
83,61 83,84 84,33 84,43 86,36
84,89 86,42 83,56
84,01 85,83
86,81
655600
83,59 84,18 84,28
85 86,12 86,84
84,61 86,41 87
86,14
85,90 84
83,87 86,54 87,10
83,64 84,40 85,11 86,69 86,98 86,49
84,64 85,66 86,12 85,95
86,11 85,97
86,94
85
83,98 84,87 86,56 87,26
84,33
83,87 86,67
86,64 85,74 86,98
85,11 86,52 86,88
83,68 84,23 87,44 85,52
6380000 86,40 86,68
86,16 83,24
86,67 87,43 85,67
84
85,66 86 87,14
86
84,61 86,73 86,90 6 83,92
85,07 85,42 86,17 87,14 8 85,65 85,14
83,72 83,73
84,35 84,69
86,11
86,11 86,55 86,44 84 63 8
83,43 0000
86,38 86,68 86,58
N
86,18 86,71 86,91 86,64 84,93
86,14 87 85,92 83,94
84,86 85,65 87,31
83,81 84,07
85,35 87,33
84,64 86,51 86,27 86,67 85
83,90 84,31
86,36 86,90
86,23 86,52 87,05
8
84,73 86,41
83,85 84,20 87,26 87,23
5
86,55 85,66 85,35
84,05 84,54 85,16 85,40 86,16 87,33
83,96 85,67 86,31 86,20 86
84,91 86,30 87,35
84,02 86,50 86,85
83,72 84,33 84,63 86,88 87,23 86,16
84,02 84,33 86,14 86,07 86,98
83,93 85,12 87,40 86,41 85,75
84,05 86,23 86,18 86,89
86,16 87,18
84,41 85,35 85,92 86,64
84,38 85,63 85,96
86
87,11 86,13
84 84,07 84,21
84,51 84,86 85,82 86 85,89 87,22
86,05 86,88
87
84,20 85,14 85,28 87,38 87,03
84,48 85,50 86,25 86,68
84,25 84,59
85,65 85,85 86,57
85,25
84,37 84,35 84,58
85 84,68
85,33
Leppora 85,83 85,83
86,76 87,64 86,29
85,08
87
84,77 87,14
86,96 86,87
84,31 84,32 84,68
85,44 84,98 85,41 85,50
49301:
003:0070 87,24
87,80 87,87
87,65
85,19 85,69 85,84 85,65 87,41 86,77
85,46
85,95 88,16 Kaardileht nr 4443 Varstu
84,51 86,64 87,32 87,01
84,67 85,78 85,82 87,88 87,62
85,32
85,33 85,43 86,95
88,16 87,20
84,64 85,28 85,74 88,40 86,62 86,61
85,31 85,73 88,05 87,55 86,59
88
85,30
84,40
84,71
86,15
85,97
86 1
85,89
85,38
85,46
85,44
85,55
85,82
85,98
86,17
87,74 87,50
87,20
86,73
86,57
85,17 85,20 85,80 88,34
87,67 88,10 86,52
85
86,55
86,25 86,25 85,28 8 85,19
24
8 85,96 88,33 88,69
85,64 86,12
85,45
8
85,13 85,28
Pl
okk1aT 87,63
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
80
1 85,48
88,71 88,37 86,80
86,76
79
84,44 86,29 85,65 88,11 87,13
85,50 85,88 87,17
78
86,13 87,91 86,84 piiripunktide koordinaadid
77
86,10 87,36
83
86,34 88,03
8
7576
88,65
85
3 8 88,14 87,73 87,61 87
86
5
86
84,54 85,73 88,37
84
86,23
87
86,03 87,09
87,22
85,67 86,00 8
85,85
88 88,17 87,91 87,39
824 86,92
Nr X Y
86
86,39 87,83
80 8 87,88
87,82
7
79 1 87,40
8 86,15 87,67 87,34
1 6 379 882,06 655 271,92
77 87,38
87,64 87,64 87,43 87,13
85,35 76 828 87,15
3 2 6 379 717,89 655 156,85
84
85 86,39 86,79
86
86,31 86,86 87,26 87,48 87,05
87,08 86,89 3 6 379 327,10 655 178,84
81
84
82
86,83 87,25
86,57
87
8
85
0 87,23 86,42 4 6 379 195,03 655 452,52
7 8
81
9
87
87,32 86,90
78
85,14
80
87,33 86,65 85,97637980 0 5 6 379 564,60 655 646,28
79
86,93 87,14
77
78
83
86,62
77
86,41
6 6 379 762,25 655 586,46
76
87,18
7576
83
86,61
786,64
84,21
86,25 6 84,07
7 6 379 774,93 655 588,00
84
8
85
86
82
83,76
5 8 6 379 791,20 655 539,31
85
85,60
8 84,05
84
9 6 379 666,91 655 452,11
85
84
84,83 86 84,00
84,49
83,73 10 6 379 667,08 655 458,73
75
81
6
82
83,87 11 6 379 665,09 655 478,26
.
83,85
0
85,26
12 6 379 662,11 655 501,10
84
84,08
80
84
8081
79
83,75
2 13 6 379 653,50 655 534,37
78
Mõni
st
eme 83,85
79
t
skond13
77
83
84,28
14 6 379 552,38 655 559,86
78
76
83,88
84,20
49301:
0 0 3:0227
75
77
15 6 379 551,55 655 552,90
76
86
85
83
84,41 83,78
9 10 11 84
16 6 379 549,73 655 535,69
85
83,79
12 17 6 379 540,63 655 451,28
82
84,22 83,80
18 6 379 539,97 655 445,16
13
84
84,64
8
22
5
84
84,92 83,83
8
6 19 6 379 530,70 655 359,93
84,24
20 6 379 541,13 655 359,76
81
82
84
86
21 6 379 588,46 655 389,39
808
84,81 85,46
79
84,15
84
80
1
22 6 379 661,12 655 444,17
78
79
7
83,79
78
7
85,35
76
77
85,88
83
84,08
83
Pl
4
o
76
Z=82,
94a kk1a Pindala 21,82 ha
84,29 bsm T 85,57
883,93
75
83,20
84,31 86
6
82 85
37960086,09 85 84,73 83,95
86
7
84,69
5
.0
21 86,54
6
86,03
8
85,07 1
5 85,85 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
84
86,55
84,51
84
86,69
84
20
8081
85
84,23 84,67
85 86 84
14 86,68 Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
79
82
81
85 81
83
84 83 82
78
86,34
85 80 7 86,56
85 Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
84,31
84 83 82 8
77 6
81 87,44
84,22
83.7 83 82 81
80
79 16 15 79 87,73 87,50
18 17
75
80
78
7
80 87,26
79
77
82
79 76 76 88,31
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
78
84,07 19 78
77
87,86
87,33
868
83
77
76 87,88
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
77
76
75 87,55 87,07
7
88,02
7 87,47
75
84,29 5.
0
87,22 87,99
Maardla piir (asendiplaanil)
78
88
88,27
84
88,25 Naha
88,17
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
79
Mõni
stemetsk
o nd3 87,98 49301:003:0480
87,80 88,30
49301:
003:
06
88
00
85
80
87,99 88,91
88,45
8183
87,67
88,34
84
87,40
87,89
41 Maapinna samakõrgusjoon, m
75
88,91
82
81
84,70 87,64 87,75
76
87,83
82
88,87
868
80
88
87,41 Tekkiv tehisveekogu, pindala 18,09 ha
79
87,96
77
87,81 88,07 88,31
7
78
87,94 88,86
83
77
88,48
76
84,25 88,62
78
75
87,82
84
87
86,51
87,96
74
87,77 88,78
79
6379 4
88,54 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 2,4 ha
87,77 00
88
74.0
85
80
84,51 86,84 87,81 88,38
8183
87,73 87,73 88,97
87,01 88,04
88,17
75
87,67
86
85,48
84,40
86,66 87,78
87,94 89,07
7
82
81
87,60
4
76
.
0 87,72
82
85,34
84,05 86,04
87,76
85,22
77
85,39 87,32 88,91
88
8 980 87,76
5 76777 7 87,88
88
84,88 87,84
74 7 83 86,87
87,53 88,04
88
78
85,20 86,11 88,11
84,11 84,89
87
84
86,96
3 84,11
84,73
87,85
88,14
87
79
85,23 87,56
84,62 87,77
87,98
84 86,84
84,12
84,70
81
82 88,14 88,04
80
84,87
74
88
87
85,75
84,75 88,05
8183
84,11 0 85,89 87,66 86,76
7 8798
84,76 5 767 7 86,41
88,04
84,84 74 7 83
75
87,52
8 87,59
88
84,79
6
84,29 85,64 87,17
87,46
76
8
87,70
82
86,38
5
87,62
84 84,65
87,48
82
77
84,43
8 980 84,52 85,14 87,53 87,85 87,98
5 76777 7 81
655200
78
74 7 83 84,62
655600
84
84,21 84,73 84,57 87,73
86,64
87,88 88,49 Märkused:
87
84,73
79
84,64
87,27 88,38
84,66
Naha 84 84,56
84,71 87,02 87,74 86,76
84 84,53 87,93
87,56
80
49301:
003:
0480 82
84,50 88,12 88,75 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
8183
84,56 84,62 85,05
6
85
8
379200 84,26 85,47 87,83 8 88,60
87,66 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
6379200 89,14
86
4 84,47
85,50
86,63
87,95
88,55
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
83,83 84,52
84,51 86,32 87,18 88,58
84,56 85,80
87,48 87,59
88,90 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
88,37
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
86,78
86,92 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
86,24
84,86
87 87,99
84,47
86,03 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
85,45
Maaparandushoiuala 85,29 - Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
84,95
85,45
(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
85
84,92 85,35 85,32
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Ranna või kalda piiranguvöönd
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Metsa kitsendused
Naha dolokivikarjäär Korrastatud ala plaan
Rõuge vald, Võru maakond
Kaitseobjekti piirangud Loa omanik Kiirkandur AS Graafiline lisa 4/4
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
[email protected] Mõõtkava 1:2000
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema
Koostas Kuupäev 08.05.2026
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 26/5515
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
Aktsiaselts Kiirkandur, kelle põhitegevuseks on kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamine,
taotleb maavara kaevandamise luba Naha dolokivikarjääris, eesmärgiga kaevandada maardla
koosseisu 2013. aastal aktiivseks tarbevaruks hinnatud maavara varu plokk 1 aT. Luba
taotletakse 30 aastaks.
Praeguseks on Lõuna-Eestis (Võru-Valga-Põlva-Viljandi maakondades) maardlate registris
arvel vaid 3 paekivimaardlat (Marinova, Tiirhanna ja Kalkahju, Viljandi maakonna põhjaosas
asuvad Loopre, Rõstla ja Arussaare maardla jäävad Nahast linnulennult juba 135 km
kaugusele), neist mäeeraldis on vormistatud Rõstla, Arussaare ja Marinova maardlas. Marinova
dolokivimaardla jääb Nahast linnulennult 60 km kaugusele, seega taotletava Naha
dolokivikarjääri mäeeraldise potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius) ei jää ühtegi
mäeeraldist, milles kaevandatakse samaväärset maavara.
2023. aastal valmis ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava, mis arvestab
ehitusmaavarade vajaduse prognoosiga ja annab juhised, kuidas vajaduse prognoosist lähtuvalt
varustuskindlust hinnata. Siiani toimus varustuskindluse hindamine mineviku ehk viimaste
aastate kaevandamismahtude alusel, aga selline praktika ei arvestanud ehitusmaavarade
vajadusi tulevikus. Varustuskindluse kava kohaselt hinnatakse varustuskindlust maakondade
tasandil ja võttes arvesse prognoositavaid vajadusi. Kui varustuskindluse hindamise tulemusel
selgub, et kaevandatava varu jääk ei rahulda maakonna või maakondade vajaduse lubja-ja
dolokivi osas enam kui 15 aastaks, siis loetakse, et riigi huvi varustuskindluse aspektist on
olemas.
Seisuga mai 2025 on Naha dolokivikarjääri võimaliku teeninduspiirkonna Valga ja Põlva
maakonnas nii kõrge- kui ka madalakvaliteedilise dolokivi varustuskindlus 0 aastat ning jääb
alla kriitilise piiri. See rõhutab vajadust maavara kasutust strateegiliselt planeerida ja rakendada
uusi keskkonnalube, et tagada maakondade ehitusvajaduste stabiilne ja jätkusuutlik katmine ka
tulevikus.
Taotletavast karjäärist saadav maavara on ehitusdolokivi, mida on kavas kasutada tsiviil- ja
teedeehituses.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindalaga 21,82 ha asub Võru maakonnas Rõuge
vallas Karisöödi külas jäädes kinnistule Mõniste metskond 3 (katastritunnusega
49301:003:0600), mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Taotletava mäeeraldise idapiirist ca 50 m ja põhjapiirist ca 100 m kaugusele jääb Äühvoja, mis
saab alguse Lätimaalt ning suubub 350 m kaugusel taotletava mäeeraldise loodepiirist Peetri
jõkke.
Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Sikasoo metsakuivendus (registri
kood 9115870010110001).
Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt idaküljel III kaitsekategooria liigi hiireviu (buteo buteo)
(KLO9120803) pesakoht. Pesakoht on registreeritud aastal 2015, ei ole teada kas tegemist on
kasutatava pesakohaga.
Lähim talu, Mäe-Ure (49301:003:0941), jääb Naha dolokivikarjääri mäeeraldise loodenurgast
~840 m kaugusele.
Kavandatava karjääri lähialal paiknevad Äühvoja (VEE1158703), mille lähim lõik jääb
mäeeraldisest ligikaudu 50 m kaugusele, ning Peetri jõgi (VEE1158700), mille lähim lõik
paikneb ligikaudu 146 m kaugusel.
Eesti-Läti riigipiir asub taotletavast karjäärist minimaalselt 150 m kaugusel.
Taotletava mäeeraldise keskosas paikneb ligikaudu 1,77 ha suurune vääriselupaik
(VEP205852) ning on kaevandamisalast välja jäetud. Vääriselupaigaga kattub ka III
kaitsekategooria haava-tardsamblik (Leptogium saturninum) (KLO9700971), sulgjas õhik
(Neckera pennata) (KLO9401178) ja tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum) (KLO9340559).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Naha dolokivi maardla geoloogilisi uuringuid on tehtud alates 1960. aastatest. Varasemate
uuringute käigus selgitati välja piirkonna dolokivikihtide levik ja nende sobivus ehituskiviks
ning killustiku tootmiseks. Perspektiivseid varusid hinnati juba varasemates töödes mitme
miljoni kuupmeetri ulatuses.
Aastatel 1988–1990 tehti piirkonnas ehituskivi otsingu- ja otsinguhinnangulisi töid, mille
tulemusel määratleti Naha perspektiivala. Uuringute põhjal koosneb kasulik kiht peamiselt
Pihkva kihistu massiivsest ja kohati kavernoossest dolokivist paksusega ligikaudu 5,6–6,2 m.
Kattekiht koosneb valdavalt moreenist ja savist paksusega 1,0–4,1 m. Dolokivi hinnati sobivaks
killustiku tootmiseks ning valikuliselt ka viimistluskiviks.
Keskkonnaloa taotluse aluseks olev geoloogiline uuring viidi läbi aastatel 2009–2013 OÜ Eesti
Geoloogiakeskuse poolt Naha uuringuruumis pindalal 202,99 ha. Uuringuobjektiks oli Ülem-
Devoni Plavinase lademe Pihkva kihistu dolokivi. Uuringu käigus puuriti 30 puurauku
sügavusega 7–12 m ning määrati kivimi füüsikalis-mehaanilised ja keemilised omadused.
Kasuliku kihi moodustab pisi- kuni peenekristalliline dolokivi, mille keskmine paksus oli
aktiivse tarbevaru plokis 7,24 m. Kattekihi keskmine paksus oli 3,53 m ning see koosnes
peamiselt savimoreenist ja savist.
Uuringute tulemused näitasid, et tegemist on kõrgemargilise ehitusdolokiviga. Kivimi
survetugevus ulatus keskmiselt 138–147 MPa-ni, killustiku survemark oli „800“–„1200“,
kuluvusmark „II“ ning külmakindlus F I. Dolokivi sobib kvaliteetse killustiku tootmiseks.
Keskkonnaministri 30.05.2013 käskkirjaga nr 550 kinnitati Naha uuringuruumis seisuga
01.01.2013 kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru mahus 2172 tuh m³ pindalal 30,02
ha ning aktiivne reservvaru mahus 2730 tuh m³ pindalal 43,90 ha. Kogu varu paikneb allpool
põhjavee taset.
Naha dolokivimaardla paikneb Ülem-Devoni Plavinase lademe Pihkva kihistiku avamusalal.
Kvaternaarisetete paksus on valdavalt 2,8–5,8 m, kohati kõrgematel reljeefialadel kuni 9–11 m.
Kattekihi moodustavad peamiselt savi ja savikas moreen. Kasvukihi paksus on keskmiselt 0,2
m.
Maardla aluspõhja pealispind on suhteliselt tasane, jäädes valdavalt umbes 82 m abs kõrgusele
ning langedes Peetri jõe oru piirkonnas kuni 79,3 m abs kõrguseni. Kohati esineb lokaalseid
aluspõhjalisi vagumusi.
Aluspõhjas levivad Plavinase lademe Pihkva kihistiku karbonaatkivimid ning nende all
Snetnaja Gora kihistiku savikas aleuroliidikas dolokivi. Pihkva kihistikus eristatakse kolme
litoloogilist kivimkompleksi:
1. savikas dolokivi ja domeriit, mis ei ole maavarana perspektiivne;
2. helehall kuni roosaka tooniga tihe paksukihiline dolokivi;
3. hall lillaka tooniga kavernoosne peenekristalliline dolokivi.
Kasuliku kihi moodustavad kaks viimast dolokivilasundit. Kasuliku kihi paksus on 5,6–8,2 m,
olles valdavalt 6,5–7 m ning suurenedes lääneosas kuni 8 meetrini. Dolokivi on valdavalt
paksukihiline, kohati kavernoosne ning sisaldab üksikuid õhukesi savivahekihte.
Kasuliku kihi lamamiks on Snetnaja Gora kihistiku savikas ja aleuroliidikas dolokivi.
Sügavamal levivad savi ja domeriidi vahekihid ning üksikutes puuraukudes on avatud ka Kesk-
Devoni Amata lademe aleuroliidid.
Taotletava Naha dolokivikarjääri kasuliku kihi moodustab Ülem‑Devoni Plavinase lademe
Pihkva kihistiku dolokivi. Tegemist on kõrgemargilise ehitusdolokiviga, mis sobib killustiku
tootmiseks ning kasutamiseks tee- ja tsiviilehituses.
Tabel 3.1 Kasuliku kihid kvaliteedinäitajad
Näitajad Väärtus
Puistemahumass 1256 – 1316 kg/m³, keskmiselt 1288 kg/m³
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,0 – 2,4 %, keskmiselt 1,7 %
Plaatjate ja nõeljate terade sisaldus 24,9 – 26,7 %, keskmiselt 25,4 %
Nõrkade kivimite sisaldus 0,7 – 0,9 %, keskmiselt 0,8 %
Veeimavus 1,9 – 2,4 %, keskmiselt 2,1 %
Löögikindlus 48 – 60, keskmiselt 52
Massikadu purustamisel silindris 11,6 – 16,1 %, mark “800”
Los-Angelese meetodil massikadu 33 – 38 %, kategooria LA35
Massikadu riiultrumlis 30,8 – 31,6 %, mark “II”
Külmakindlus 0,8 – 1,2 %, klass F I / “25”
Kivimi survetugevus keskmiselt 138 MPa
Killustiku saagis 80,6 – 93,5 %, keskmiselt 87,3 %
Oodatav saagis mäemassist 79 %
Naha dolokivimaardlat piirab lääne poolt Peetri (Melnupe) jõgi, mille pikkus on 73 km ja
vesikonna pindala 412 km². Jõgi voolab maardla piirkonnas suhteliselt sügavas ja järskude
nõlvadega orus ning selle säng on osaliselt lõikunud paekivisse. Kahe maardlaploki vahel
kulgeb soostunud org Äühvojaga, mis suubub Peetri jõkke.
Maardla piirkonnas koosnevad kvaternaarisetted valdavalt vett väheläbilaskvast savist ja
savimoreenist paksusega enamasti 3–6 m. Seetõttu moodustub peamine vee juurdevool karjääri
Ülem-Devoni veekompleksi põhjavee arvelt.
Kvaternaarisetete all levib Dubnieki–Plavinase veekiht, mille vettandvaks kivimiks on lõheline
ja poorne dolokivi paksusega kuni 12 m. Veekiht on surveline ning selle alumiseks
veepidemeks on savikas aleuroliidikas dolokivi. Põhjavesi toitub peamiselt sademevee
infiltratsioonist ning väljavool toimub kohaliku hüdrograafiavõrgu kaudu.
Põhjavesi on mage, HCO₃-Ca-Mg tüüpi ning kõrgendatud rauasisaldusega. Põhjaveetase
paikneb sõltuvalt reljeefist 0,5–4,8 m sügavusel maapinnast ning absoluutkõrgusel ligikaudu
81–86 m abs. Põhjaveetaseme keskmine kõrgus on 82,92 abs m tasemel. Põhjavee voolusuund
on Peetri jõe poole ning maardla loodenurgas avaldub ka Äühvoja dreeniv mõju. Kogu
dolokivilasund paikneb allpool põhjavee taset. Karjääris kavatsetakse kaevandada veetaset
alandamata.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Naha dolokivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 21,82 ha.
Taotletav mäeeraldis hõlmab pindalaliselt enamuses ja sügavuti kogu ulatuses Naha
dolokivimaardla aktiivset tarbevaru plokki 1 aT. Taotletava mäeeraldise lamam asub abs
kõrgusel 73,04–75,94 m.
Plokist 1 aT jääb välja põhjapoolne osa pindalal 6,43 ha ja mahus 442 tuh m3 ning
vääriselupaiga alla jääv varu pindala 1,77 ja mahus 130 tuh m3.
Taotletava mäeeraldise kasulikku kihti katab pehme katend ning stabiilse maatoe tagamiseks
karjääriga külgnevatel aladel tuleb mäeeraldise perimeetri ulatuses jätta katendile hoidetervik.
Seega jääb kaevandamata varu karjääri katendi hoideterviku ulatuses. Hoideterviku laiuse
arvutamisel tuleb arvestada katendi materjali nõlva püsinurgaga. Arvestades, et mäeeraldise
katendi materjal on muutlik, siis on mõistlik valida ohutuks nõlvakaldeks 25° (1:2), dolokivi
kaevenurk on vertikaalne (graafilised lisad 2/4 ja 3/4). Hoidetervikuga kattuvas osas
kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads.
Tabel 4.1 Naha dolokivikarjääri taotletav varu kogus (seisuga 31.03.2026. a)
Aktiivne
Kadu, tuh Kaevandatav
Plokk Maavara tarbevaru,
m3 varu, tuh m3
tuh m3
1 aT ehitusdolokivi 1600 148 1452
Taotletaval Naha dolokivikarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 1462 tuh m3.
Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~52 tuh m3. Sellise keskmise
kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Naha dolokivikarjäär ~ 28 aastaga ning loa
kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Naha dolokivikarjääris kaevandamiseks on keerulised,
sest kogu varu asub allpool põhjaveetaset. Karjäärile on võimalik luua nõutele vastav ligipääs
lähtudes Ura – Sarapuu teelt ( 4930060).
Kasuliku kihi katendiks on 3,3 m paksune savimoreeni ja savi kiht. Kasuliku kihi paksus on
keskmiselt ~7,3 m. Kasuliku kihi lamami kõrgus jääb vahemikku 73,04–75,94 meetrit.
Naha dolokivikarjääri mäeeraldise alale jääva katendi (moreenpinnas, muld) maht on
646 tuh m3, sealhulgas mulda 44 tuh m3. Maavara, konkreetsel juhul dolokivi ja sellest
valmistatud toodang (killustik, sõelmed) kvalifitseeruvad toodeteks, need kaubastatakse ning
kaevandamisjäätmeid ei teki. Juhul kui sõelmed täies mahus turgu ei leia, kasutatakse neid
kaevandatud ala korrastamiseks. Katend (muld ja moreenpinnas) on võrdsustatav saastumata
pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Mulda ja
moreenpinnast kasutatakse enne bioloogilist korrastamist kaevandatud ala täitmisel. Kuna
toodang (killustik, osaliselt ka sõelmed) realiseeritakse, realiseerimata sõelmed, katend (muld
ja moreenpinnas) taaskasutatakse karjääri ala korrastamisel, siis jäätmeseaduses § 2 lg 1 ja lg 2
toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid Naha dolokivikarjääris kaevandamise käigus ei teki
ja jäätmekava pole vajalik. Kokkuvõtvalt kasutatakse katend ära täies mahus kaevandatud maa
korrastamisel ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud korras.
Kasuliku kihi kobestamine toimub puur-lõhketöödega. Lõhketöid teostab litsentseeritud
lõhketööde tegija, kes töötab vastava projekti järgi. Puur-lõhketööde jaoks on vajalik puurida
lõhatavale astangule vastavalt lõhketööde projektile laenguaukude võrk. Laenguaukude
sügavus vastab kaevandatava kihi (astme) paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv
ülepuure. Lõhkamise eel laenguaugud laetakse lõhkeainega. Lõhkamine toimub
lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad
lõhketöödest tulenevad ohud (maavõnked, kivimtükkide laialipaiskumine). Lõhkamisega
kobestatud dolokivi tõstetakse kuivale paepõrandale nõrguma. Dolokivi töötlemine
(purustamine ja sõelumine killustiku erinevateks fraktsioonideks) toimub karjääri kuival
paepõrandal. Töödeldud materjal veetakse puistangutesse või laaditakse kalluritele
frontaallaaduriga.
Kuna kogu kaevandatav varu paikneb allpool põhjavee taset, võib kaevandamise käigus olla
vajalik tööeesse koguneva vee eemaldamine. Tööeed kuivana hoidmiseks saab kasutada
teisaldatavaid elektri- või diiselajamiga pumpasid, millega juhitakse tööalale kogunev vesi
mööda ajutisi survetorustikke mäeeraldise piires paiknevatesse veekogumisnõgudesse või juba
ammendatud kaeveosadesse. Tegemist on karjäärisisese veeringlusega, mille käigus vett
mäeeraldiselt välja ei juhita.
Ümberpumpamise eesmärk on tagada kaevandamismasinate tööks vajalikud tingimused ning
vältida vee kogunemist puurimis-, lõhkamis- ja laadimistööde piirkonda. Kuna väljapumbatud
vesi jääb mäeeraldise piiresse ning infiltreerub tagasi karjääri põhjale ja külgedele, ei kaasne
tegevusega piirkondliku põhjaveevaru vähenemist. Mõju põhjaveerežiimile on lokaalne ning
piirdub vahetult aktiivse kaevandamisalaga.
Vee ümberpumpamisega ei kaasne püsivat põhjavee alandamist väljaspool mäeeraldist, sest
põhjaveekihti ei kuivendata ega juhita vett karjäärist välja. Sellest tulenevalt ei ole ette näha
olulist mõju ümbruskonna kaevudele, vooluveekogudele ega teistele veesõltuvatele
ökosüsteemidele. Vajadusel täpsustatakse eelnevalt mainitud tehnoloogia
kaevandamisprojektis. Kuna vett välja ei juhita, siis antud tegevuseks vee erikasutusluba vaja
ei ole.
Naha dolokivikarjääris lubjakivi kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei
teki, mäeeraldiselt eemaldatav katend ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk ega leia
kasutusotstarvet koheselt. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise
jäätmekava taotlusele lisada jäätmete tekkimisel.
Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse
kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale
keskkonnale. Karbonaatkivimite kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks müra, tolm, maastiku visuaalne muutumine, puur-lõhketöödest tingitud maavõnked
ning mõju põhjaveerežiimile.
Lähim kaitstav ala on Karisöödi looduskaitseala (KLO1000717) koos selle sihtkaitsevööndiga
„Karisöödi LKA, Karisöödi skv.“ (KLO1101809), mis jäävad kavandatavast kaevandamisalast
ligikaudu 75 m kaugusele. Peetri jõe maastikukaitseala (KLO1000173), selle piiranguvöönd
(KLO1100618) ning Natura 2000 võrgustikku kuuluv Peetri jõe loodusala (RAH0000536)
paiknevad ligikaudu 696 m kaugusel. Arvestades nende objektide paiknemist väljaspool
kavandatavat mäeeraldist ning nendevaheliste looduslike puhveralade olemasolu, ei ole ette
näha otsest mõju kaitstavatele aladele.
Katastriüksusel ja selle lähialal on registreeritud mitmete III kaitsekategooria liikide leiukohti.
Kavandatava mäeeraldise alal esineb Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum,
KLO9401242). Taotletava karjääri lähialal haava-tardsamblik (Leptogium saturninum,
KLO9700971 ja KLO9701050), sulgjas õhik (Neckera pennata, KLO9401178 ja
KLO9401231), tähk-rapuntsel (Phyteuma spicatum, KLO9340559) ning hiireviu (Buteo buteo,
KLO9120803). Vahetult mäeeraldise piiril ja selle läheduses paiknevad täiendavad sulgja õhiku
leiukohad 4–85 m kaugusel, haava-tardsambliku leiukohad 7–195 m kaugusel, hariliku
kopsusambliku leiukohad alates 13 m kaugusest, roheka käokeele leiukohad 25–429 m
kaugusel, hariliku ungrukolla leiukohad 54–505 m kaugusel ning tähk-rapuntsli leiukohad 35–
429 m kaugusel.
Lähialal on registreeritud ka kahelehine käokeel (Platanthera bifolia, KLO9340566) 317 m
kaugusel, balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica, KLO9340404) 193 m kaugusel, roomav
öövilge (Goodyera repens, KLO9340403) 364 m kaugusel, händkakk (Strix uralensis,
KLO9122552), laanepüü (Tetrastes bonasia, KLO9122551 ja KLO9122550) ning rohekas
käokeel (Platanthera chlorantha, KLO9338023) 429 m kaugusel, väike-kärbsenäpp (Ficedula
parva, KLO9122549) 533 m kaugusel, euroopa harjus (Thymallus thymallus, KLO9120986)
146 m kaugusel Peetri jões, võldas (Cottus gobio, KLO9102633) 969 m kaugusel ning rohe-
vesihobu (Ophiogomphus cecilia, KLO9200086) 908 m kaugusel. Lisaks on lähialal
registreeritud II kaitsekategooria liikide leiukohti, sealhulgas must limasamblik (Collema
nigrescens), oliiv-helksamblik (Cetrelia olivetorum), sõrmjas tardsamblik (Scytinium
teretiusculum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja paksukojaline jõekarp (Unio
crassus).
Kaevandamisega kaasnev võimalik mõju võib avalduda peamiselt ajutise müra, vibratsiooni ja
tolmu levikuna. Kuna kaevandamise käigus ei kavandata põhjavee taseme alandamist, ei ole
ette näha olulisi muutusi piirkonna veerežiimis ega niiskusoludes, mis võiksid mõjutada
kaitsealuste liikide kasvukohti või elupaiku. Seetõttu on mõju kaitsealustele liikidele eeldatavalt
vähene ning peamiselt lokaalse iseloomuga.
Erilist tähelepanu võib vajada Wulfi turbasambla (Sphagnum wulfianum) kasvukoht, mis
paikneb kavandataval kaevandamisalal. Liik on Eesti Punase Raamatu hinnangu järgi soodsas
seisundis ning selle kaitse peamine eesmärk on kasvukohtade säilitamine. Kuna põhjavee taset
ei alandata ning tegemist ei ole üleriigiliselt ohustatud liigiga, võib olla võimalik kaaluda
leiukoha isendite või mätaste ümberasustamist sobivasse lähikonna elupaika enne
kaevandamist. Turbasammalde ümberasustamist ja taastamist on rahvusvaheliselt rakendatud
erinevates soo- ja märgalade taastamisprojektides ning mitmete Sphagnum liikide siirdamine
on osutunud tehniliselt teostatavaks. Konkreetseid andmeid ümberasustamise kohta on
avalikkuses vähe ning teadaolevalt ei ole see Eestis tavapärane praktika, kuid liigi soodne
seisund ja ümberasustamise tehniline võimalikkus viitavad sellele, et vastav meede ei ole
põhimõtteliselt välistatud.
Taotletava mäeeraldise keskosas paikneb ligikaudu 1,77 ha suurune vääriselupaik
(VEP205852) ning on kaevandamisalast välja jäetud. Tegemist on haavikuga naadi
kasvukohatüübis, mille säilitamine olemasolevas asukohas võimaldab vältida otsest negatiivset
mõju vääriselupaiga tuumikalale. Arvestades vääriselupaiga paiknemist mäeeraldise sees,
kerkib peamise küsimusena esile ala ökoloogilise sidususe ja toimivuse säilitamine ümbritsevas
maastikus.
Sarnaseid olukordi on käsitletud ka Sopimetsa IV lubjakivikarjääri KMH aruandes, kus
rõhutatakse vajadust vältida rohevõrgustiku killustumist ning tagada rohevõrgustiku sidusus ka
karjääride laiendamisel või uute alade kasutuselevõtul. KMH kohaselt tuleb kõik tegevused
kavandada selliselt, et säiliks rohevõrgustiku terviklikkus ning looduslike alade omavaheline
ühendatus. Samuti on aruandes välja toodud, et karjääride rajamisel rohevõrgustiku alale tuleb
rakendada leevendusmeetmeid ja vajadusel täiendavaid täitmis- või korrastamislahendusi, mis
tagavad sidususe säilimise.
Kavandatava tegevuse puhul on võimalik vääriselupaiga sidususe säilitamine lahendada
etappide kaupa korrastamise ja täitmise kaudu. Täitmistöödega on võimalik kujundada VEP-i
ümber ja ühendusaladele metsastumiseks ning loodusliku taimkatte taastumiseks sobivad
tingimused, vähendades seeläbi elupaiga isoleeritust. Arvestades, et tegemist on naadi
kasvukohatüübi haavikuga, on ala looduslik taastumisvõime hea ning sobivate pinnase- ja
niiskustingimuste säilitamisel on võimalik toetada vääriselupaiga ökoloogilise toimivuse
jätkumist ka kaevandamise järgses olukorras. Lisaks võimaldab järkjärguline korrastamine
säilitada ühendused ümbritsevate metsaaladega ning vähendada rohevõrgustiku killustumise
mõju.
Seetõttu võib järeldada, et kui vääriselupaik säilitatakse füüsiliselt puutumatuna ning selle
ümbruses rakendatakse sidusust tagavaid täitmis- ja korrastamismeetmeid, ei ole alust eeldada
vääriselupaiga olulist kahjustumist ega selle ökoloogilise funktsiooni täielikku katkemist.
Kavandatava mäeeraldise lähialal esineb Natura elupaigatüübi 6450 – põhjamaised
lamminiidud leiukohti. Lähimad registreeritud elupaigalaigud paiknevad ligikaudu 131–190 m
kaugusel kavandatavast kaevandamisalast, kaugemad leiukohad kuni 906 m kaugusel.
Tegemist on kõrge loodusväärtusega lammikooslustega, mille seisund sõltub eelkõige
piirkonna looduslikust hüdroloogilisest režiimist ja perioodilistest üleujutustest.
Kavandatava dolokivi kaevandamisega ei kaasne põhjavee taseme alandamist ega karjäärivee
väljapumpamist, mistõttu ei ole oodata muutusi ümbruskonna põhjavee- ega pinnaveerežiimis.
Natura elupaigatüübi 6450 esinemisalad paiknevad ühtlasi kavandatava karjääri põhjast
madalamal asuvates maastikuosades ning väljaspool otsest kaevandamisala. Seetõttu puudub
mehhanism, mille kaudu kaevandamistegevus võiks mõjutada nende elupaikade
niiskustingimusi või ökoloogilist toimimist. Arvestades elupaikade kaugust kavandatavast
mäeeraldisest, nende paiknemist väljaspool kaevandamisala ning asjaolu, et kaevandamise
käigus ei muudeta piirkonna veerežiimi, on mõju Natura elupaigatüübile 6450 eeldatavalt
ebaoluline.
Kavandatava karjääri lähialal paiknevad Äühvoja (VEE1158703) ja Peetri jõgi (VEE1158700),
millest viimane on oluline kalade elu- ja kudemispaik. Peetri jõgi jääb kavandatavast
mäeeraldisest ligikaudu 146 m kaugusele. Veekogude läheduse tõttu tuleb tööde käigus vältida
hõljuvainete ja saasteainete sattumist pinnavette.
Kuna kaevandamisel ei kavandata põhjavee taseme alandamist, ei ole ette näha olulist mõju
piirkonna pinnavee- ja põhjaveerežiimile ega Peetri jõe veetasemele. Seetõttu on mõju
lähimatele veekogudele ning kalade elu- ja kudemisaladele eeldatavalt väike.
Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne
eestisisene metoodika. Seetõttu on puur-lõhketööde puhul saasteainete heitkoguste leidmiseks
kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri (United States Environmental
Protection Agency) välja töötatud metoodikat (AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant
Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.9. Western Surface Coal
Mining) ning Kanada keskkonnaameti (Environment Canada) täiendatud metoodikat (Pits and
Quarries Guidance).
Puurtööd
Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 52 000 m3 maavara varu ulatuses aastas.
Eelduslikult teostatakse puurtöid standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist
koosneva püüdeseadmega, mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse
enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed. Eelviidatud metoodika
kohaselt on puurimise eriheitmed tahkete osakeste kohta järgmised:
PMsum = 0,59 kg/puurauk;
PM10 = 0,31 kg/puurauk;
PM2,5 = 0,31 kg/puurauk.
Puurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada
puuritavate puuraukude arvu. Naha dolokivikarjääris lõhkamiseks puuritava augu sügavus on
keskmiselt ligikaudu 8 m. Korraga lõhatakse ligikaudu 3000 m3 dolokivi, mille tarbeks on
vajalik eelnevalt puurida 50 puurauku (laengutihedusel 7,5 m2/puurauk). Aastase kaevandamise
mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida vastavalt:
52 000 m3 / 3 000 m3 x 50 ≈ 867 lõhke-puurauku
PMsum = 867 x 0,59 = 511 kg/a = 0,511 t/a, millest õhku eraldub 0,003 t/a;
PM10 = 867 x 0,31 = 269 kg/a = 0,269 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a;
PM2,5 = 867 x 0,31 = 269 kg/a = 0,269 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a.
Lõhkamine
Lõhketööd viiakse läbi vastavalt lõhketöö projektile ning töödel kasutatakse kvalifitseeritud
lõhkajat. Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga:
𝐸 = 0,00022(𝐴)1.5 , kus
E – emissiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta;
A – lõhkeala pindala, m2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m).
Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM10) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemis
konstanti 0,52 ning eriti peenete osakeste (PM2,5) heitkoguste leidmisel konstanti 0,03.
Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara kuni 3 000 m3 ulatuses, tuleb aastase
kaevandamismahu 52 000 m3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 17 lõhkamist
aastas, kusjuures ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb ligikaudu 375 m2. Eelviidatud
metoodika kohaselt kujunevad aastased tahkete osakeste heitkogused järgmiselt:
PMsum = 0,00022 x (375)1.5 x 22 = 27,2 kg/a = 0,0272 t/a;
PM10 = 0,00022 x (375)1.5 x 22 x 0,52 = 14,1 kg/a = 0,0141 t/a;
PM2,5 = 0,00022 x (375)1.5 x 22 x 0,03 = 0,05 kg/a = 0,00005 t/a.
Lõhketöödel eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult
lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad
paari minutiga ning ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele.
Lõhkamisel tekkivad põletmisgaasid (peamiselt CO, NOx ja SO2) heitmed on võimalik arvutada
kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu1. Dolokivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks
kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,5 kg/m3 dolokivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,45
kg/m3 kohta, on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 23,4 t lõhkeainet. Eelviidatud
metoodika kohaselt eraldub ammooniumnitraadist heitmeid 1 t lõhkeaine kohta CO 34 kg/t,
NOx 8 kg/t ja SO2 - 1 kg/t (ammooniumnitraadi tüüpi lõhkeaine „ANFO“).
Arvestades aastas lõhkeaine kulu, on põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks:
CO = 34 kg/t x 23,4 t = 796 kg/a = 0,796 t/a;
NOx = 8 kg/t x 23,4 t = 187 kg/a = 0,187 t/a;
SO2 = 1 kg/t x 23,4 t = 23 kg/a = 0,023 t/a.
Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm esinevad vaid lõhkamise hetkel ja väga
lühiajaliselt, valdavalt mõne sekundi jooksul, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu
on tegemist kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Samuti tuleb meeles pidada, et tegemist on
veealuse lõhkamisega, kuna kogu varu on veealune. Lõhketööde teostamise ajal on muud
karjääritööd peatatud ning teistest heiteallikatest täiendavaid heitkoguseid ei lisandu.
Arvestades, et lõhkamisel toimub saasteainete hajumine ligikaudu 5 minuti jooksul ehk 300
sekundi jooksul, moodustaks lõhkamisel eralduvad saasteained tunnikeskmistest
kontsentratsioonidest ligikaudu 8,3%. ehk lõhketööde heited moodustavad heiteallika
tööajalisest dünaamikast kaduvväikese osa.
Tabel 6.1 Puurlõhktöödega aastased heitkogused
Saateaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a2
Tahked osakesed summaarselt (PM-
0,0302
sum)
0,0151 1
sh peenosakesed (PM10)
0,00105
sh eriti peened osakesed (PM2,5)
Süsinikoksiid (CO) 0,796 10
Vääveldioksiid (SO2) 0,023 1
Lämmastikoksiidid (NOx) 0,187 0,3
Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel (drop operation) tekkivate osakeste
heitkoguste arvutamisel lähtutakse metoodikas AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant
1
Tomberg, T. Lõhketööd. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, Tallinn 1998.
2
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa.
Emission Factors, Volume I: Stationary Point and Area Sources. 13.2.4 Aggregate Handling
and Storage Piles) toodud järgnevast valemist:
𝑈 1,3
( )
2,2
𝐸 = 𝑘(0,0016) ⋅ 𝑀 1,4
, kus
( )
2
E – eriheide, osakeste kogus, kg/t (kg heidet materjali ühe tonni kukkumisel);
k – osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant;
U – keskmine tuule kiirus, m/s;
M – materjali niiskussisaldus, %.
Naha dolokivikarjääri mäeeraldisele lähim ilmajaam on Valga meteoroloogiajaama. Tuginedes
Keskkonnaagentuuri registreeritud ilmastikuandmetele on keskmine tuulekiirus (U) 2,1 m/s.
Materjali niiskussisalduseks (M) on võetud 5 %, mis on dolokivi puhul keskmiseks näitajaks3.
Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust (tabe1).
Tabel 6.2 Osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid
Osakeste aerodünaamiline läbimõõt PMsum PM10 PM2,5
Konstant k 0,74 0,35 0,053
Eriheited kujunevad eeltoodud tingimustel seega järgmiselt:
- E (PMsum) = 0,0003
- E (PM10) = 0,00014
- E (PM2,5) = 0,00002
Saadud eriheidete, aastase tootmismahu (130 000 t) ja karjääris toimuvate tööprotsesside põhjal
arvutatud aastased osakeste heitkogused on toodud tabelis 2.
Tabel 6.3 Kukkumis- ja laadimisprotsessidel eeldatavalt tekkivad heitkogused Naha
dolokivikarjääris
Protsessi
Osakeste Eriheide, Heitkogus,
Protsess läbiv
fraktsioon kg/t kg/a
kogus, t/a
1. Kaevise kukkumine 5 x 39 =
purustisse; PM-sum 0,0003
195
2. Purustatud materjali
130 000
kukkumine sõelurisse;
3. Sõelutud materjali 5 x 18,2 =
PM10 0,00014
kukkumine puistangusse; 91
3
Keskkonnaamet. 2025. Eestis enamlevinud maavarade (liiv, kruus, dolokivi, lubjakivi) kaevandamisel ja
töötlemisel välisõhu saasteainete heitkoguste arvutamise metoodiline juhend.
Protsessi
Osakeste Eriheide, Heitkogus,
Protsess läbiv
fraktsioon kg/t kg/a
kogus, t/a
4. Valmistoodangu
ladustamine lattu;
5 x 2,6 =
5. Valmistoodangu PM2,5 0,00002
13
laadimine kallurile
väljaveoks.
Sarnaselt laadimisprotsessidega, sõltuvalt kivimi purustamisest ja sõelumisest tekivad
heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi emissioonifaktorist. Emissioonifaktor
sõltub ka kasutatavatest leevendusmeetmetest. Juhul, kui ei kasutata leevendusmeetmeid, on
emissoonifaktor maksimaalne (uncontrolled). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik
heitkoguseid vähendada ligi 90% (controlled). PSS-il on tolmukatted. Eeltoodust tulenevalt on
materjali töötlemisel tegemist kontrollitud tööprotsessiga ning arvutustes on kasutatud
vastavaid metoodika eriheitmeid.
Eelviidatud metoodika (AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors,
Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed Stone Processing and
Pulverized Mineral Processing) kohaselt on emissioonifaktorid I, II ja III astme purustamise ja
sõelumine jaoks samad. Eristatakse vaid IV astme peenpurustamist ja -sõelumist <5 mm
toodetavatele fraktsioonidele, mille emissioonifaktorid on kõrgemad. Materjal läbib purusti,
misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Toodetavad
killustiku fraktsioonid ja kogused on eeldatavalt järgnevad:
• fr 32/64, ligikaudu 25% ehk 32 500 t/a;
• fr 16/32 ligikaudu 25% ehk 32 500 t/a;
• fr 4/16 ligikaudu 25% ehk 32 500 t/a;
• fr 0/32 ligikaudu 25% ehk 32 500 t/a.
Arvutatud heitkogused on toodud tabelis 3 (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air
Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources. 11.19.2 Crushed
Stone Processing and Pulverized Mineral Processing). PPS-i tootlikuses on võetud 250 t/h, mis
on Eesti tingimustes tavaline.
Tabel 6.4 Purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused Naha
dolokivikarjääris
Protsessi
läbiv Eriheide (controlled) Heitkogus, kg/a
Protsess kogus
t/a PM-
PM10 PM2,5 PM-sum PM10 PM2,5
(t/h) sum
97 500 59 26 5
jäme 0,0006 0,00027 0,00005
(200)
Purustamine*
32 500 49 20 1
peen 0,0015 0,0006 0,000035
(50)
Sõelumine jäme 97 500 0,0011 0,00037 0,000025 107 36 2
Protsessi
läbiv Eriheide (controlled) Heitkogus, kg/a
Protsess kogus
t/a PM-
PM10 PM2,5 PM-sum PM10 PM2,5
(t/h) sum
(200)
32 500 59 36
peen 0,0018 0,0011 -
(50)
Kokku 273 118 8
* Purustamisel on arvestatud metoodika kohase materjali niisutamisel rakendatava heite
vähendusteguriga 0,5.
Naha dolokivikarjääris maavara kaevandamisel ja materjali laadimistel eeldatavalt tekkivad
saasteainete aastased heitkogused on kokkuvõtvalt toodud tabelis 6.5.
Tabel 6.5 Naha dolokivikarjääris saasteainete aastased heitkogused
Saasteaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a4
Osakesed summaarselt (PM-sum) 0,498
sh peenosakesed (PM10) 0,133 1
sh eriti peened osakesed (PM2,5) 0,022
Süsinikoksiid (CO) 0,796 10
Vääveldioksiid (SO2) 0,023 1
Lämmastikoksiidid (NOx) 0,187 0,3
Arvutustulemustest lähtuvalt ei ole Naha dolokivikarjääri vaja õhusaasteluba.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,
buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel
38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim talu, Mäe-Ure
(49301:003:0941), jääb Naha dolokivikarjääri mäeeraldise loodenurgast ~840 m kaugusele.
Müraleviku määramiseks on kasutatud müra kaardistamise tööriista NoiseTools (ISO9613-
2:2024). Mürakaardi koostamisel on arvesse võetud kolm müraallikat, kus üks müraallikas on
ekskavaator, mille müratase on punkti peal 95 dB(A), teine kallur, mille müratase on 90 dB(A)
ning kolmas purustussõlm, mille müratase on 105 dB(A). Antud olukord kujutab maksimaalse
mürafooni stsenaariumit. Kaardile on märgitud tundlikele külgedele vastuvõtupunktid,
loodenurgas asub lähima eluhoone vastuvõtupunkt. Karjääri teenindusmaale on kavandatud
4
Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa.
4 m müratõkkevall ning kaardi koostamisel on kasutatud haljastuse filtrit, mis arvestab karjääri
ümbritsevat puude ja põõsaste olemasolu ning reljeefi liigestatust (vt joonis 6.1).
Joonis 6.1 Mürakaart taotletava Naha dolokivikarjääri kaevandamisel
Mürakaardi analüüsi põhjal on võimalik järeldada, et modelleeritud olukorras jäävad
müratasemed lähimate vastuvõtupunktide ja hoonestusega kinnistute suunal valdavalt
vahemikku ligikaudu 26–46 dB(A). Kaardil esitatud mõõtepunktide väärtused näitavad, et
lähimates vastuvõtupunktides on müratasemed vastavalt umbes 26 dB(A), 27 dB(A), 31 dB(A)
ning kõrgeim hinnatud tase 46 dB(A) tööalale kõige lähemas punktis. Sellised tasemed jäävad
selgelt alla nii päevase kui ka öise keskkonnamüra piirväärtustele ning viitavad sellele, et
tegevuse mõju ümbritsevale elukeskkonnale on väike.
Kõrgeimad müratasemed vahemikus 60–80+ dB(A) esinevad üksnes karjääri vahetus
tööpiirkonnas, kus paiknevad peamised müraallikad – ekskavaator, purustus-sorteerimisõlm
(PPS) ja kallur. Müratasemed vähenevad kauguse kasvades kiiresti ning kõrgema müraga
tsoonid ei ulatu elamualade ega kaugemate kinnistuteni.
Kaardilt on näha, et mürakontuurid hajuvad peamiselt tööala ümbruses ning suurem osa
ümbritsevast piirkonnast jääb rohelisse müratsooni, kus müratasemed on ligikaudu 30–40
dB(A). Tegemist on maapiirkonnale iseloomuliku madala taustmüraga ning olulist häiringut
ümbruskonna elanikele ei ole ette näha.
Oluline on arvestada ka asjaoluga, et modelleerimisel on kasutatud konservatiivset ehk
ebasoodsaimat stsenaariumi, kus töömasinad paiknevad karjääri servaalale võimalikult lähedal.
Tegemist on ajutise tööetapiga ning reaalses töökorralduses liigub tehnika tööde edenemisel
pidevalt edasi. Seetõttu on tegelikud müratasemed ümbritsevate kinnistute ja elamualade suunal
tõenäoliselt veelgi madalamad kui modelleerimise tulemused näitavad.
Taotletavas Naha dolokivikarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest
tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes
maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid.
Naha dolokivikarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal
turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või
võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse
käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-
jäätmekava.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Vastavalt maapõueseadusele tuleb pärast varu ammendamist kaevandatud maa kaevandamisloa
kehtivusaja jooksul korrastada. Korrastamine toimub loa andja määratud tingimuste kohaselt
selleks koostatud projekti järgi. Mäeeraldiselt eemaldatud kattekiht tuleb praegusel juhul
säilitada ja kasutada kogu ulatuses korrastamisel.
Taotletava Naha dolokivikarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala
korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks
veekoguks ja metsamaaks.
Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 18,09 ha ning selle keskmine sügavus on
hinnanguliselt ca 6-8 m.
Korrastamise käigus on võimalik kasutada ladustatavat katendit nõlvade moodustamiseks.
Veealuste nõlvade moodustamisel katendist tuleb need stabiilsuse tagamiseks rajada vastavalt
kasutatava materjali ohutule püsikaldenurgale, mis katendi puhul on 1 : 5 – 1 : 3. Korrastamise
plaanil on kasutatud 1:3 nõlvusega nõlvu, mille moodustamiseks kulub 116 tuh m3 kattepinnast.
Kattepinnast kasutatakse ka VEP ala sidususe taastamiseks. VEP alast kirde-kagu poolne ala
täidetakse kuni esialgse maapinna kõrguseni mahus 238 tuh m3. Täitmist tehakse võimalusel
kaevandamisega samaaegselt, et sidususe puudumine oleks ajaliselt minimaalne. Ülejäänud
kattepinnast saab kasutada ala laialdasemal täitmisel või võõrandatakse vastavalt kehtivale
seadusele.
Täidetud ala korrastatakse metsamaaks. Metsamaaks korrastamisel tuleb valida asukohale
sobiv ja vastav puuliik. Metsamaaks korrastatakse 2,4 ha suurune ala.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Naha dolokivikarjääri
korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud.
Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise
kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“
kehtestatule.
Tavapärase lubja- ja dolokivikarjääri korrastamise maksumus ühe hektari kohta mitte täieliku
täitmise puhul on ~9 tuhat eurot (tänases vääringus). Seega antud ala korrastamise maksumus
jääb minimaalselt suurusjärku ~196 tuhat eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Tiit Ploom / allkirjastatud digitaalselt /
AS Kiirkandur
Juhatuse liige
Taotluse koostas 11.05.2026. a
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
mäeinsener
NAHA UURINGURUUMI
DOLOKIVI
GEOLOOGILINE UURING
VÕRUMAAL
(varu seisuga 01.01.2013.a.)
Tallinn, 2013
Tiia Tuuling
Leonid Savitski
Tarmo All
Silja Liibert
NAHA UURINGURUUMI DOLOKIVI
GEOLOOGILINE UURING
VÕRUMAAL
(varu seisuga 01.01.2013.a.)
OÜ Eesti Geoloogiakeskus
juhatuse liige Aivar Pajupuu
Tallinn, 2013
ANNOTATSIOON
T. Tuuling, L. Savitski, T. All, S. Liibert. Naha uuringuruumi dolokivi geoloogiline
uuring Võrumaal (varu seisuga 01.01.2013). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, rakendus-
geoloogia ja maavarade osakond. Kadaka tee 82, 12618, Tallinn, 2013. Tekst 53 lk., 36
tekstijoonist, 20 tekstilisa, 7 graafilist lisa (Kiirkandur AS, Keskkonnaamet, Eesti
Geoloogiakeskuse geoloogiafond).
Geoloogiline uuring Naha dolokivi uuringuruumis tehti AS Kiirkandur tellimusel.
Uuriti Ülem-Devoni ladestiku karbonaatkivimeid.
Naha uuringuruum paikneb Ülem-Devoni Plavinase lademe Pskovi kihistiku
(D3plP) avamusalal, kus Kvaternaari setete paksus on 2,9–7,4 m, maksimaalselt aga
10–11 m. Valdava osa setetest moodustavad savi ja moreen. Kasuliku kihi moodustab
Pskovi kihistiku pisi- kuni peenekristalliline, ülaosas tihe paksukihiline, allosas
kavernoosne keskmisekihiline dolokivi. Lamamiks on Snetnaja Gora kihistiku
mikrokihiline savikas aleuroliidikas dolokivi.
Naha uuringuruumi ehitusdolokivi on kõrgemargiline: kivimi survetugevus on
tarbevaruplokis keskmiselt 138 MPa, reservvaruplokis keskmiselt 147 MPa, külmakindlus
“25”. Dolokivist valmistatud killustiku survemark on “800”–“1200”,
1. plokis keskmiselt „800”, 2. plokis “1000”, kuluvusmark mõlemas plokis “II”, killustiku
kategooria Los-Angelese katsel LA35 ja külmakindluse järgi F I. Oodatav killustiku
väljatulek mäemassist on ca 79%.
Keemiliselt koostiselt on kivim kõrge MgO sisaldusega, kuid küllaltki ebaühtlaselt
jaotunud terrigeense lisandiga. Ülenormatiivse lahustumatu jäägi sisalduse tõttu ei vasta
uuringuruumi kivim tervikuna tehnoloogilise dolokivi nõuetele.
Ehitusdolokivi varu arvutati kahes plokis: 1. ploki ehitusdolokivi aktiivne
tarbevaru on 2172 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 7,24 m. Kattekihi paksus on
keskmiselt 3,53 m ja selle maht 1060 tuh m3. Kattekihi moodustab valdavalt savimoreen ja
savi. 2. ploki ehitusdolokivi aktiivne reservvaru on 2730 tuh m3, kasuliku kihi keskmine
paksus on 6,22 m. Kattekihi paksus on keskmiselt 3,73 m ja selle maht 1636 tuh m3.
Põhjavee juurdevool karjääri kogu kasuliku kihi kuivendamise puhul (veetaseme
alandusel 10,8 m), on mäetööde algperioodil arvutuslikult 3277 m3/ööp ja lõpp-perioodil
10268 m3/ööp. Juhul, kui kaevandada osaliselt vee alt ja veetaset alandada 4,8 m, on
vastavad näitajad 2494 m3/ööp ja 2475 m3/ööp.
Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2013.a.
Naha uuringuruumi kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 30,02 ha
pindalal 2172 tuh m3 ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 43,90 ha
pindalal 2730 tuh m3. Kogu varu on veealune. Samas tehakse ettepanek käsitleda
karbonaatkivimite lasumis levivat muutliku koostisega Kvaternaariealist savi koos
moreeniga kui ehitusdolokivi kattekihti.
Märksõnad: Võrumaa, Mõniste vald, Karisöödi küla, Võrumaa metskond, Peetri jõgi,
Naha uuringuruum, Kiirkandur AS, Plavinase lade, Pskovi kihistik, Snetnaja Gora kihistik,
savimoreen, savi, dolokivi, kivimi ja killustiku füüsikalis-mehaanilised katsed, keemiline
analüüs, hüdrogeoloogilised tingimused, vee juurdevool karjääri, savi lõimis, plastsus ja
pinnaseomadused, kõrgemargiline ehitusdolokivi, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru.
Projektijuht Tiia Tuuling
SISUKORD
Sissejuhatus 3
1. Üldandmed 3
2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus 9
3. Tööde metoodikast 19
4. Geofüüsikalised uuringud 20
5. Maavara omaduste iseloomustus 26
6. Hüdrogeoloogilised tingimused ja vee juurdevoolu hinnang 32
7. Varu arvutus 49
8. Kaevandamise mäetehnilised tingimused 51
9. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale 52
Kokkuvõte 52
Kasutatud kirjandus 53
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba 55
2. Puuraukude kataloog 57
3. Puuraukude kirjeldused ja fotod 59
4. Kivimi füüsikalis-mehaaniliste analüüside katseprotokollid 112
5. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste analüüside katseprotokollid 139
6. Kivimi keemilise analüüsi tulemused 149
7. Kivimi keemilise koostise arvutused 152
8. Savi lõimise, plastsuse ja pinnaseomaduste määrangud 157
9. Savi lõimise keskmiste näitajate arvutused 175
10. Savi pinnaseomaduste keskmiste näitajate arvutused 176
11. Savi silikaatanalüüsi tulemused 177
12. Savi keemilise koostise arvutused 178
13. Vee analüüsi tulemused 179
14. Katte- ja kasuliku kihi paksused 182
15. Mahtude arvutus programmis Surfer 10 183
16. Topotööde seletuskiri 190
17. Politsei- ja Piirivalveameti kooskõlastus 191
18. Puuraukude likvideerimise aktid 194
19. Kooskõlastus Põllumajandusameti Võru keskusega 202
20. Volikiri (tellija arvamus) 203
EMK protokolliline otsus
Keskkonnaministri käskkiri
GRAAFILISED LISAD
1. Faktilise materjali plaan 1:5000
2. Varu arvutuse plaan 1: 5000
3. Varu arvutuse plaan 1: 2000
4. Geoloogilised läbilõiked I–I’…II–II’ M hor 1:5000, vert. 1:100
5. Geoloogilised läbilõiked III–III’…IV–IV’ M hor 1:5000, vert. 1:100
6. Geoloogilised läbilõiked V–V’…VI–VI’ M hor 1:2000, vert. 1:100
7. Geoloogilised läbilõiked VII–VII’…IX–IX’ M hor 1:2000, vert. 1:100
Sissejuhatus
Geoloogiline uuring Naha dolokivi uuringuruumis tehti AS Kiirkandur
tellimusel. Uuringutöö eesmärgiks on Ülem-Devoni ladestiku karbonaatkivimite
uurimine: killustiku tootmiseks sobiva kivimi omaduste, kaevetingimuste ja tarbevaru
selgitamine, mille alusel saab tellija taotleda maavara kaevandamise luba. Tööd
planeeriti kahes etapis: 1. etapi eesmärgiks oli hõredama uuringuvõrguga kindlaks
teha uuringuruumi geoloogilise ehituse põhijooned, kivimi kvaliteedi hindamiseks
teha kivimist ja sellest valmistatud killustikust katsetused, hinnata hüdrogeoloogilisi
tingimusi, geofüüsikaliste töödega hinnata rikete ja karsti olemasolu piirkonnas, ning
kõigi nende näitajate analüüsimisel pakkuda tellijale uuringuruumi piires välja ala,
kus oleks perspektiivikas jätkata detailset geoloogilist uuringut tarbevaru selgitami-
seks ja selle kinnitamiseks EMK-s, edasise eesmärgiga taotleda kinnitatud varuga alal
maavara kaevandamise luba.
Tööde läbiviimiseks väljastati 17.09.2008.a. Võrumaa Keskkonnateenistuse
poolt geoloogilise uuringu luba L.MU.VÕ-195419 (lisa 1). Töö teostajaks oli OÜ
Eesti Geoloogiakeskus. Uuringutöö käigus rajati puuraugud, nende asukohad
mõõdistati instrumentaalselt, võeti proovid kivimi ja killustiku füüsikalis-mehaaniliste
omaduste määramiseks ja keemiliseks analüüsiks. Kivimi füüsikalis-mehaanilised
katsetused tehti Teede Tehnokeskuse laboris, keemilised analüüsid Eesti
Geoloogiakeskuse laboris analüütikute Natalja Stepantšenko ja Svetlana Safonova
poolt. Dolokivi katendis olevast savist võeti proovid savi lõimise ja plastsuse
määranguteks ning silikaatanalüüsiks. Lõimis ja plastsus määrati Keskkonnauuringute
Keskuse Geotehnikalaboris ning silikaatanalüüs tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris.
Hüdrogeoloogilised parameetrid arvutas ja vastava peatüki koostamisel osales
hüdrogeoloog Leonid Savitski, geofüüsikalisi töid juhendas Tarmo All. Uuringutööd
planeeris, materjalid töötas läbi ja aruande koostas geoloog Tiia Tuuling. Välitööde I
etapi viis läbi geoloog Silja Liibert. Graafilised lisad vormistas tehnik Merike Rass.
1. Üldandmed
Uuringuruumi ja selle ümbruse iseloomustus. Naha uuringuruumi
teenindusala paikneb Võrumaal Mõniste vallas, Karisöödi külas. Suurematest
asustatud punktidest jääb Vastse-Roosa 5,7 km kirdesse ning valla keskus, Mõniste,
8,3 km kaugusele põhja. Uuringuruum hõlmab 22,15 ha ulatuses eramaad (Leppora,
kat. tunnus 49301:003:0070), 180,84 ha ulatuses RMK Võrumaa metskonna
metsamaid (katastriüksused 49301:003:0600 Mõniste metskond 3, 49301:003:0590
Mõniste metskond 9, 49301:003:0610 Mõniste metskond 22, 49301:003:0227
Mõniste metskond 13), piirnedes loodes Vana-Leppora (kat.tunnus 49301:003:0071),
põhjaosas väikesel lõigul Kuuse (49301:003:0105) maaüksustega, samuti ka
riigimaaga (kat.üksus 49301:003:0228 Mõniste metskond 14) (joonis 1.1.).
Uuringuruumi teenindusala põhjapiiriks on kohalik tee nr 4930060 Ura–Sarapuu,
idapiiriks on Eesti–Läti riigipiir (joonis 1.7.), lõunapiir kulgeb mööda metsakvartaleid
111-112 ja 117-118 eraldavat metsasihti, läänepiir jälgib Naha eramaad (kat. tunnus
49301:003:0480). Uuringuruumi poolitab põhja-lõunasuunaline kohalik tee
nr 4930177 Naha. Varuplokkide kontuurimisel on lähtutud Teeseaduse §13 lõikest
(3), mille alusel kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja
mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit.
Kuna Naha uuringuruum külgneb vahetult riigipiiriga ja kinnitamiseks esitatavad
3
4
varuplokid jäävad riigipiirist vaid 50–250 m kaugusele, siis vastavalt riigipiiri seaduse
§ 8 lõikele 2 võidakse piirirežiimiga piirata riigipiiri valvamist takistavat või piirirahu
häirivat tegevust nagu tulirelvade ja lõhkematerjalide kasutamine, töötamine piiririba
vahetus läheduses, jahipidamine ja kalapüük, kariloomade karjatamine, valgustuse ja
lahtise tule kasutamine. Lisaks riigipiiri seaduse § 8 lõike 3 kohaselt kehtestab
piirirežiimist tulenevad õigused, kohustused ning piirangud, kui need ei ole sätestatud
seaduse või välislepinguga, Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud ametkond, kui
seadusega ei sätestata teisiti. Vabariigi valitsuse 17. septembri 1997 määruse nr 176
„Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ § 52 järgi peavad kõik isikud Politsei- ja
Piirivalveametiga kirjalikult kooskõlastama nende poolt välispiirist vähem kui 5
kilomeetri kaugusel läbiviidavad lõhkamistööd, õppused, võistlused, ajujahid ja muud
üritused, mis võivad takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Keelatud on
mürk- ja radioaktiivsete ainete kasutamine piiriveekogudel. Piirirahu häirib igasugune
tegevus, mille mõju võib ulatuda üle välispiiri või takistada välispiiri valvamist. Lisas
17 on toodud uuringuloa valdaja, AS Kiirkanduri järelpärimine kaevandamise
võimalikkusest riigipiiri läheduses ja samas ka Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna
Prefektuuri Piirivalvebüroo vastuskiri sellele (lisa 17).
Naha uuringuruumi teenindusala jääb pea kogu pindalal metsaga kaetud alale.
Lähimad talumajapidamised asuvad teenindusalast 550 m kaugusel edelas (Naha talu)
ja 470 m kaugusel kirdes (Sarapuu talu). Naha uuringuruum ei paikne Natura
võrgustiku- ega looduskaitsealal. Peetri jõe maastikukaitseala jääb Naha uuringu-
ruumi loodepiirist ca 400 m kaugusele (joon. 1.1.).
Uuringuruum asub Karula ja Haanja kõrgustiku vahele jäävas Hargla nõos.
Reljeef on siin Lõuna-Eesti maastikku arvestades suhteliselt tasane. Maapinna
absoluutkõrgused jäävad 84–92 meetri vahele. Uuringuruumist vahetult läände jääb
Peetri e. Melnupe jõgi. Peetri jõe orus on jälgitav devoni liiva- ja karbonaatkivide
üleminekuala. Võrdlemisi lühikesel, vaid paari kilomeetri pikkusel maa-alal võib siin
kohata nii liiva- kui ka dolokivide paljandeid (joonis 1.2., 1.3.). Viimased on kõige
paremini eksponeeritud Kalkahju paljandis.
Joonis 1.2. Kalkahju paekivipaljand Peetri jõe orus.
5
Joonis 1.3. Liivakivipaljand Kalkahjust 1,4 km loode pool, Karisöödi külas.
Ka uuringuruumiga külgneval lõigul paljandub jõe kallastel paksukihiline dolokivi
(joonis 1.4.). Uuringuala läbib kagu–loode suunas Äühvoja, mis saab alguse Lätimaalt
ning suubub 150 m kaugusel uuringuruumi loodepiirist Peetri jõkke. Äühvoja ja Peetri
jõgi on veekaitselised objektid, milledele on kehtestatud vastavalt 50 m ja 100 m
laiune kalda piiranguvöönd, kus maavara kaevandamine on keelatud.
Joonis 1.4. Dolokivipaljand Peetri jõe sängis uuringuruumiga külgneval lõigul.
6
Joonis 1.5. Äühvoja
Uuringuruum kattub osaliselt maaparandussüsteemiga Sikasoo metsakuiven-
dus (registri kood 9115870010110), kus nõusoleku varu kinnitamiseks on andnud
Põllumajandusamet (lisa 19). Uuringualale rajatud kuivenduskraavides ja ka Äühv-
ojas on tänu kobraste aktiivsele tegevusele rajatud tamme, mis takistavad kuivendus-
süsteemi korralikku funktsioneerimist (joonis 1.5.,1.6.). Uuringuruumi idaservas paik-
neb kuni 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool, maaparandussüsteemide
registri koodiga 9115870010110EV, millele looduskaitseseaduse alusel kehtib kalda
piiranguvöönd laiusega 50 m. Varude kontuurimisel on sellega arvestatud.
Joonis 1.6. Kobraste poolt üleujutatud kuivenduskraavid uuringualal.
7
Joonis 1.7. Uuringuala idapiir kulgeb mööda Eesti-Läti riigipiiri.
Geoloogiline uuritus. Ülem-Devoni karbonaatkivimeid on piirkonnas
kasutatud juba aastasadu hoonete müüride ladumisel (joonis 1.8., 1.9.). Kohalike
elanike ütluste järgi on hoonete ehitamiseks murtud dolokivi Peetri jõe põhjast.
Joonis 1.8. Aida müür Naha talus.
8
Joonis 1.9. Fragmendid müürist.
Lähim tegutsev dolokivikarjäär asub Läti Vabariigis Apes, mis jääb Naha
uuringuruumist 3,5 km kaugusele idasse. Ehituskivina ongi ümbruskonna dolokivi
detailsemalt uuritud valdavalt Läti poolel. 1950-ndate aastate lõpul uurisid lätlased
K. Berzinski juhtimisel Ape ümbruse dolokivi leiukohti. Seal avastatud maardlate
(Dzeni, Ape, Gauijena, Darziens) dolokivi sobis lubja tootmiseks ning ehituskiviks ja
killustikuks.
Aastail 1962–1964 toimus kompleksne geoloogilis-hüdrogeoloogiline kaardis-
tamine mõõdus 1:200 000, kus Naha piirkond jäi lätlaste kaardistada (Tratsevski, G.,
1964). Lätlased liigestasid piirkonnas lasuvad dolokivid kihtideks A, B, C, D ja E.
Nendest A vastab Snetnaja Gora kihistikule, B ja C Pskovi kihistikule, D ja E
Chudovo kihistikule. Eesti territooriumil eraldati välja Kalkahju perspektiivala, kus
Peetri jõe ääres paljanduv dolokivi vastas kihile B. Perspektiivseteks varudeks hinnati
2 mln m3. B kihi dolokivi Läti leiukohtades sobis dolomiitlubja tootmiseks,
killustikuks ja ehituskiviks ning valikuliselt ka dekoratiivplaatide tootmiseks.
1972.a. valmis Gipotransput’i poolt koostatud aruanne ballastmaterjali-
maardlate (liiv, dolomiit) detailotsingutest Balti raudtee Valga–Gulbene lõigul
(Uljanova, 1972). Naha uuringuruumi poolitav metsasiht oli nimetatud uuringutöö
idapiiriks, kuhu jäävad ka tollase töö käigus puuritud puuraugud 137 ja 130.
Käesolevas töös on kasutatud nendest pa 130 andmeid geoloogilise ehituse
iseloomustamisel. Naha uuringuruumi põhjapiirile jääva puuraugu 137 kirjeldus ei
sobinud käesoleva tööga kindlaks tehtud geoloogilise läbilõikega ning seepärast
nimetatud puuraugu andmeid ei ole kasutatud.
1979.a. ilmunud töös Läti geoloogiast ja maavaradest käsitles L. Birger
lähemalt dolokivimaardlaid Ape piirkonnas. Põhjalikum iseloomustus on Darzciemsi
maardla kohta, kus dolokivi keskmised füüsikalis-mehaanilised omadused on
järgmised: lähtekivi tugevusmark “600”, poorsus 9%, mahumass 2650 kg/m3,
killustiku mark “300”–“400”, kuluvuse mark I–III, löögikindlus 50–75, külmakindlus
“15”–“25”, nõrkade osakeste sisaldus 7,0%, tolmjate ja savikate osakeste sisaldus
1,2%, plaatjate osakeste sisaldus 13,0%. Kasulikku kihti kirjeldati helehalli või
roosaka, kohati kavernoosse, nõrgalt lõhelise dolokivina, mis lasub 0,25–0,6 m
paksuste kihtidena, mille vahel on kuni 5 cm paksused savikihid.
Aastatel 1988–1990 tegi TK “Eesti Geoloogia” ehituskivi otsingu- ja otsingu-
hinnangulisi töid Võru maakonnas (Brutus, 1990). Geoloogilised tööd toimusid Võru
maakonna idaosas Vastseliina–Meeksi–Meremäe piirkonnas ning lõunaosas Karisöödi
ümbruses. Karisöödi ümbruses eraldati Tämblese ja Kalkahju objekti kõrval välja ka
Naha perspektiivala, mis joonistati välja 3 puuraugu põhjal. Puuraukude sügavus oli
9
vahemikus 10,8–19,5 m, nad läbisid dolokivikompleksi (D3pl) ja lõpetati liivakivis (D2am).
Proovid keemiliseks analüüsiks võeti punktproovimise meetodil. Töö tulemused võeti kokku
järgmiselt: kasuliku kihi moodustab Pskovi kihistiku massiivne, kohati kavernoosne dolokivi,
paksusega 5,6–6,2 m, kattekiht koosneb 1,0–4,1 m paksusest liivsavimoreenist või kohati
savist; killustiku garanteeritud mark on “600”, külmakindlus “25”, kivim sobib killustiku
tootmiseks ning valikuliselt viimistluskiviks, kasulik kiht on kogumahus vee all ning
kuivendamine on väga keeruline. Perspektiivala dolokivi varuks hinnati 7 mln m3. Nimetatud
uuringutöö puuraukudest on käesolevas töös kasutatud pa 56 andmeid. Kuna tolleaegsed
puuraugud ei ole instrumentaalselt mõõdistatud, vaid on maha märgitud M 1:25 000
topoplaani ning M 1:10 000 maakasutusplaanide alusel, ei ole nende asukohad eriti
usaldusväärsed. Eriti oluline on asukoha täpsus siis, kui puuraugud asuvad piirkonnas, kus
muutub järsult maapinnareljeef või on oodata ka aluspõhjareljeefi kiiret muutumist (jõe
läheduses). Seepärast ei ole teisi 1990.a. uuringu puuraukude andmeid käesolevas töös
kasutatud.
2. Uuringuruumi ja selle ümbruse geoloogiline ehitus
Naha uuringuruum paikneb Ülem-Devoni Plavinase lademe Pskovi kihistiku (D3plP)
avamusalal, kus Kvaternaari setete paksus on puuraukude andmeil 2,9–7,4 m, kuid reljeefi
kõrgemates punktides võib geoloogiliste läbilõigete andmeil ulatuda 9–10–11 meetrini (joon.
2.1., graaf. lisa 4, 5). Täheldada võib kvaternaarisetete paksuse üldist vähenemist lääne
suunas, jäädes siin 3–4 m vahemikku. Äühvojast kirdepool püsib aga kvaternaarisetete paksus
küllaltki stabiilselt 4–5 m vahel. Erandiks on suhteliselt väikesepindalalised künkad, kus
setete paksus ulatub künka harjal ilmselt 9–10–11 meetrini. Valdava osa kvaternaarisetetest
moodustavad savi ja moreen. Kui uuringuruumi põhja- ja kesk-kaguosas on läbilõikes valda-
vaks savi, siis lääne- ja kohati ka idaserva suunas savikiht õheneb (joon. 2.2.) ja suureneb mo-
reeni osakaal. Savikihi paksus on väga muutlik ja võib ulatuda küngastel kohati 9 meetrini,
samas Äühvoja sängis ja ka üksikus puuraugus (pa 25) hoopiski puudub. Lisaks paksusele on
väga muutlik ka savi koostis nii läbilõikes kui ka pindalaliselt. Reeglina on savi ülemine, kuni
1 m paksune osa huumusesegune. Sagedased on hallid aleuriidi vahekihid, mille paksus
ulatub mõnest millimeetrist 15–20 sentimeetrini. Harvad ei ole ka liivkihid savis ja ka kruusa
sisaldavad vahekihid (pa 7). Kruusaosa on peen ja valdavalt karbonaatkivimiline, kristalliin-
sete kivimite osakaal on ca 20%. Savisetted on šokolaadipruuni, kihiti hallikaspruuni
värvusega, keskmiselt plastsed ja liiva (<0,063 mm) väga muutliku ning kohati väga kõrge
sisaldusega (8,4-28,4%). Geneesilt on savisid kirjeldatud limnoglatsiaalsetena, kuid tegu võib
olla ka glatsiaalsetes tingimustes kuhjunud setetega, kus karbonaatkivimeid katab kogu-
paksuses savimoreen, mille allosas on settinud jämepurdsemad ja ülaosas peenemad setted.
Savisetete lamamiks on samuti muutliku paksusega liivsavimoreen (0,0-3,1 m), kusjuures
üleminek savilt moreeniks on üsnagi sujuv ja hinnatud peamiselt jämepurru sisalduse suure-
nemise järgi. Moreen on väga savine ja nagu Lõuna-Eestile iseloomulik, suhteliselt väikese
kruusaosakeste sisaldusega (reeglina < 10%). Uuringuruumi äärmises edelanurgas, puuraugus
11, lasub savil ka saviliiva 1,1 meetri paksune kiht. Kasvukihi paksus on 0,1–0,5 m, kesk-
miselt 0,2 m. Kuna puurimine toimus metsasihtidel, kuhu sageli oli tõstetud kraavist väljatud
setteid või veetud tee täiteks materjali, on puuraukudes kirjeldatud ka tehnogeenseid setteid,
kuid kogu uuringuruumis need kvaternaarisetete üldmahus tähtsust ei oma. Kvaternaarisetete
lamam, samas ka aluspõhja pealispind, on suhteliselt tasane, jäädes valdavalt 82 m abs
tasemele, langedes Peetri jõe orus 79,3 meetrini (Vp 1). Vaid ala kirdenurgas tõuseb see 86 m
abs tasemele, jälgides maapinna reljeefi. Samuti ka ala lõunaservas, puuraugu 5 ümbruses, on
jälgitav aluspõhja reljeefi tõus 85 m abs tasemele. Seevastu aga uuringuruumi lõunaosas
puuraukude 12, 25, 10 ja 130 joonel joonistub välja ida–läänesuunaline lokaalne aluspõhjaline
vagumus, kus aluspõhja reljeefi abs kõrgused jäävad 80–81 m tasemele (joon. 2.3.).
10
11
12
13
Joonis 2.4. Savimoreen paljandumas Äühvoja kaldas.
Naha uuringuruumis lasuvad uuritud paksuses Plavinase lademe Pskovi
kihistiku (D3plP) karbonaatkivimid ja Snetnaja Gora (D3plSn) savikas, aleuroliidikas
dolokivi ja domeriit ning savi. Pskovi kihistikus võib välja eraldada 3 litoloogiliselt
eriilmelist kivimkompleksi:
1) Rohekas-sinakashall savikas dolokivi või domeriit (D3plP1), mida leidub
vaid uuringuruumi äärmises lõunaosas kuni 2,4 m paksuselt (pa 5). Nimetatud kivim
on väga savine ja on seepärast arvatud katendi hulka (joonis 2.5.). Joonisel 2.6. on
kujutatud uuringuruumi kattekihi paksust, arvestades ka eelpoolkirjeldatud
domeriidikihi paksusega.
Joonis 2.5. Uuringuruumi lõunapiiril algab aluspõhja läbilõige savika dolokivi või
domeriidiga.
14
15
2) Valdaval osal uuringuruumist avaneb aga helehall, kohati roosaka tooniga
pisikristalliline, valdavalt paksukihiline, tasaste kihipindadega tihe dolokivi
(D3plP2). Intervalliti esineb ka nõrgalt kavernoosseid vahekihte (valdavalt 20–30 cm
paksud) (joonis 2.7.). Reeglina algabki läbilõige rohkem või vähem kavernoosse,
poorse, veidi leostunud kuni 0,5 m paksuse dolokivikihiga. Samuti leidub läbilõikes
paarikümne sentimeetrise paksuseid tumedamaid, veidi savikamaid vahekihte.
Kirjeldatud lasundi lamamipinnast ca 0,7–1,0 m kõrgemal on enamuses puur-
südamikes jälgitav ca 7 cm paksune tumehalli savi vahekiht (joonis 2.8.). Ilmselt
esineb ta pideva kihina kogu uuringuruumis, kuid puurimisel on osades
puursüdamikes ära pestud. Ape ümbruse dolokivimaardlate kirjelduste põhjal, kus
lätlased on dolokivilasundit iseloomustanud 0,25–0,6 m paksuste kihtidena, mille
vahel on kuni 5 cm paksused savikihid, võib oletada, et ka Naha uuringuruumis võib
savi vahekihte esineda tihedamalt kui seda on puursüdamikes näha. Kogu lasundi
paksus jääb 2,4–6,4 m vahemikku, olles keskmiselt 4,3 m. Kontakt alumise
kompleksiga on üleminekuline.
Joonis 2.7. Kavernoossete vahekihtidega valdavalt tihe dolokivi. Puurauk 12A
Joonia 2.8. Dolokivikihtide vahel esineb 5–7 cm paksusi savi vahekihte. Puurauk 13.
3) Hall, lillaka tooniga peenekristalliline kavernoosne dolokivi (D3plP3).
Kavernid on suured – diameetriga kuni 7 cm ja kohati täidetud kaltsiidikristallidega.
Sageli on kavernide pinnad kaetud rauaühenditega, kavernide ümbrus aga randitud
lillakate kelmetega (joonis 2.9.). Reeglina on kivim kavernoossem uuringuruumi
lõunaosas, kus ta on sageli purunenud tükkideks. Lasundi paksus on 1,8–4,3 m,
keskmiselt 2,7 m. Läbilõike alumise, ca 0,8 m paksuse osa kivimis kavernide hulk
sujuvalt väheneb, struktuur muutub mudaliseks, savikus ja aleuroliidikus suurenevad.
Lasundi allosas esineb ca 10 cm paksune lillakas mudasööjakäikudega kiht (joonis
2.10.), mille pealispind markeerib ka Pskovi kihistiku lamamit, mis jääb 72,8–77,2 m
16
abs tasemele. Pskovi kihistiku lamamipind langeb lõuna suunas, olles põhjaosas
puuraugus 19 maksimumkõrgusel 77,2 m ja 72,8 m kõrgusel puuraugus 130. Kõigis
puuraukudes ei õnnestunud lubatud uuringusügavusega Pskovi kihistikku
kogupaksuses läbida.
Kasuliku kihi moodustavadki kaks viimati kirjeldatud Pskovi kihistiku
dolokivilasundit. Kasuliku kihi paksus on 5,6–8,2 m, jäädes idaosas reeglina 6,5–7 m
vahele ning suurenedes 7–8 meetrini lääneosas (joon. 2.11.). Uuringuruumi lõuna-
servas ja kirdenurgas, kus kasulikku kihti ei ole kogupaksuses uuritud, on selle tegelik
paksus mõnevõrra suurem, kui joonisel kujutatud.
Joonis 2.9. Kavernoosne peenekristalliline dolokivi.
Joonis 2.10. Mudasööjakäikudega kiht, mis markeerib Pskovi kihistiku ja samas ka
kasuliku kihi lamamit.
Joonis 2.12. Plavinase lademe Snetnaja Gora kihistiku mikrokihiline savikas-
aleuroliidikas dolokivi.
17
18
Kasuliku kihi lamamiks on Plavinase lademe Snetnaja Gora kihistiku (D3plSn)
savikas aleuroliidikas dolokivi. Mikrokihiline tekstuur on põhjustatud beežika
aleuroliidika ja lillaka savika dolokivi vaheldumisest (joonis 2.12). 30–40 cm
vahekihtidena esineb rohelise-pruuni-hallivärvilist savi. Varasemate uuringute
andmeil on kihi paksus ca 2,5 m, sügavamal saab valdavaks domeriidi vahekihtidega
savi.
Samuti on varasemate uuringutega üksikutes puuraukudes avatud ka Kesk-
Devoni Amata lademe (D2am) aleuroliit, mille lasumipind jääb puuraugu 56 andmeil
69,6 m abs tasemele, s.o ca 16,5 m sügavusele maapinnast.
3. Tööde metoodikast
Puuraugud rajati 2009.a. mais–juunis, 2012.a. märtsis ning sama aasta
augustis-septembris iseliikuvate puuragregaatidega UGB-1SV ja PBU-2 südamik-
puurimise meetodil. Puurimise diameeter kvaternaari setetes oli 132 mm ja
karbonaatkivimeis 112 mm. Kokku puuriti uuringualal 30 puurauku, sealhulgas 6
duubelauku hüdrogeoloogilisteks vaatlusteks ning vajaliku proovikoguse saamiseks.
Uuringupuuraukude sügavuseks oli 7,0–12,0 m, üldpikkus 306,8 m. Puursüdamiku
väljatulek kasuliku kihi osas oli 79–100%, keskmiselt 90% (lisa 3).
Laboriuuringud kivimi ja kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-
mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumis
(EAK tunnistus L036). Eesti Geoloogiakeskuse laboris (EAK tunnistus L093) tehti
kivimi ja põhjavee keemilise koostise määrangud. Kivimi katsetused teostati GOST
30629–99 ja GOST 8269.0–97 nõuete kohaselt. Kivimi katsetamiseks saeti
puursüdamikest 5x5x5 cm katsekehad ning 2 lühendanalüüsiga määrati nende
mahumass, veeimavus ja survetugevus kuivas olekus ning 9 täisanalüüsiga määrati
veel täiendavalt tihedus, poorsus, survetugevus veega küllastatud olekus ja
külmakindlus. Katsetuste tulemused on toodud lisas 4.
Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks purustati puur-
südamikest võetud proovid laboratoorses lõugpurustis. 21 proovil määrati surve-
tugevus silindris, savi ja tolmuosakeste sisaldus, killustiku lõimis, purunemiskindlus
Los-Angelese meetodil, 18 proovil määrati mahumass, veeimavus, ning sealhulgas 9
proovil lisaks ka kulumis- ja löögikindlus ning plaatjate-nõeljate terade sisaldus.
Killustiku külmakindlust katsetati 12 proovi puhul. Katsetused tehti GOST 8269-87,
purunemiskindlus Los-Angelese meetodil EVS-EN 1097–2, külmakindlus EVS-EN
1367–1 ja veeimavus EVS-EN 1097-6 nõuete kohaselt. Katsetuste tulemused on
toodud lisas 5.
Kivimi keemilised analüüsid tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris (EAK
tunnistus L093). Keemilise proovi võtmiseks puursüdamik poolitati teemantlõikuriga
piki telge ja üks pool südamikust poolitati veel kord, millest pool (¼ puursüdamikust)
moodustas laboratooriumisse saadetava proovi. Laboris proovid peenendati ja
vähendati vastavalt laboris kinnitatud instruktsioonile. Uuringuruumi kivimi keemilist
koostist on iseloomustatud 7 puuraugu (40 proovi) põhjal (pa. 1; 5; 17; 18, 19, 24,
25). Proovides määrati CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk ning
sealhulgas määrati 6 proovil lisaks silikaatanalüüsil SiO2, Al2O3, Fe2O3, MnO, CaO,
MgO, P2O5, Süld, Na2O, K2O, TiO2, K.k. Analüüside tulemused on toodud lisas 6.
Dolokivi katendis olevast savist võeti 19 proovi savi lõimise ja plastsuse
määranguteks ning silikaatanalüüsiks. Lõimis ja plastsus määrati Keskkonnauuringute
19
Keskuse Geotehnikalaboris (L008) (lisa 9) ning silikaatanalüüs Eesti Geoloogia-
keskuse laboris (lisa 11).
Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises rajatud uuringu-
puuraukudes. Põhjavee juurdevoolu hindamiseks rajatavasse karjääri tehti katse-
pumpamised kahes puuraukudepaaris ja ühes puuraukude-kolmikus. Veetasemete
alanduse ja taastumise põhjal arvutati hüdrodünaamilised parameetrid. Põhjavee
keemilise koostise määramiseks võeti 6 proovi puuraukudest 6, 7A, 7B, 12A, 9A ja
2A (lisa 13). Põhjavee keemiline analüüs tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris.
Topo-geodeetilised tööd tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus (litsents 193-MA)
geodeet Neeme Elevant. Tööde kompleks sisaldas kõigi puuraukude asukohtade
mahamärkimist ning nende horisontaalset ning vertikaalset sidumist. Uuringuruumi
lääneosas, kus varu arvutati aktiivse tarbevaru kategoorias, mõõdistati teenindusala
instrumentaalselt. Antud ala kohta joonestati MicroStation8 programmi abil
uuringuruumi teenindusala plaan mõõtkavas 1:2000. Ülejäänud alal kasutati
teenindusala plaani koostamisel katastri aluskaarti (kaardilehed 4475 ja 4485),
samakõrgusjooned digitaliseeriti 1:10 000 topokaardilt (kaardileht C-53-27-A-г-1,
1983.a. mõõdistus). Maapinnareljeefi modelleerimisel programmis Surfer 10 kasutati
Maa-ameti Geodeesiafondist saadud aerolaserskaneerimise andmeid. Kogu uuringu-
ruumi teenindusala hõlmav plaan valmis mõõtkavas 1:5000. Plaani koordinaadid on
antud L-Est 97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Topo-geodeetiliste tööde
seletuskiri on esitatud tekstilisas 16. Graafilistel lisadel 2 ja 3 on ära toodud uuringu-
ja varuala nurgapunktide koordinaadid.
Geofüüsikaliste uuringute mahud ja kirjeldus on toodud alljärgnevas pea-
tükis.
4. Geofüüsikalised uuringud
Selgitamaks Plavinase lademe Pskovi kihistiku dolokivi pindalalist
muutlikkust ning võimalikku tektoonilist rikutust, teostati elektromeetrilised uuringud
seitsmel uuringumarsruudil ja kahekümnel sondeerimispunktil (joonis 4.1., gr lisa 1).
Joonis 4.1. Naha uuringuruumi geofüüsikaliste uuringute ülevaateskeem (väljavõte
eesti baaskaardi 1: 50 00 lehelt 4443). Uuringuala on näidatud punase joonega,
profileerimismarsruudid sinisega ja sondeerimispunktid punasega. Mõõtepunktide
täpsed asukohad on esitatud graafilisel lisal nr 1.
20
Metoodika valik. Elektromeetrilise uuringu meetodi kasutamise peamiseks
eelduseks on geoloogilise poolruumi elektriline mittehomogeensus. Uuritakse
erinevate elektriliste omaduste (takistus, juhtivus, omapolarisatsioon jne) käitumist nii
vertikaal- kui horisontaalsuunas (Sharma, 1976; Kearey, et al., 2002). EGK
kogemused on näidanud, et Eesti karbonaatkivimite avamustel, eriti aga õhukese
pinnakattega aladel, on aluspõhjakivimite pindalalise muutlikkuse uurimiseks
otstarbekas rakendada takistusmeetodit. Suurim takistuste kontrast on reeglina
iseloomulik kvaternaarisetete ning aluspõhja vahelisele piirpinnale, kuid ka erinevate
aluspõhjakivimite (massiivne lubjakivi, lõheline lubjakivi, merglivahekihtidega
lubjakivi, dolomiit, dolomiidistunud lubjakivi jne) vaheline takistuste erinevus on
reeglina piisav meetodi kasutamiseks. Lisaks kivimite lateraalsele muutlikkusele
esineb mitmeid olulisi kontraste ka vertikaalsuunas. Neist olulisemad on aluspõhja
kivimites esinevad tektoonilised rikked, karst ning dolomiidistumine. Rikked on
elektriliselt iseloomustatavad kui madalatakistuselised tsoonid (kivimite lõhedes
tsirkuleeriv vesi toimib elektrolüüdina), seevastu dolomiidistumisega kaasneb
enamikel juhtudel lubjakivi takistuse märkimisväärne tõus. Just aluspõhja kivimite
lõhelisus ning võimalike tektooniliselt rikutud tsoonide väljaselgitamine oli antud
uuringu peamine eesmärk.
Uuringuala põhimõttelise geoloogilise ehituse põhijooned on järgmised:
• Kvaternaar 2–7 m (kasvukiht, savimoreen ja savi)
• Ehitusdolokivi lasund (Plavinase lade Pskovi kihistik)
• Savi vahekihtidega dolokivi ja savi kompleks (Plavinase lade Snetnaja Gora
kihistik)
• Liivakivi (Amata lade)
Kuna selles läbilõikes on ehitusdolokivi takistus selgelt kõrgem lasuvatest ja
lamavatest kompleksidest, siis valiti profileerimiseks seade, mille uurimissügavus ei
oleks enam kui 10 m, st keskenduti läbilõike kõige kõrgema takistusega osale.
Katsemõõdistamine näitas, et otstarbekas oli kasutada seadet mõõtmetega AB=20
OO’=40 MN=20. Profileerimise tulemusel selgitatud anomaaliate kontrolliks kasutati
vertikaalse elektrilise sondeerimise (VES) meetodit.
Tulemused. Uuringu peamised faktilised tulemused on esitatud joonisel 4.2.
kasuliku kihi näiveritakistuse jaotumuse plaanina. Näeme, et uuringuala piires on
geofüüsikaliste mõõdistamiste põhjal tegemist väga homogeense keskkonnaga.
Kuivõrd vähem savikatele ja vähem purustatud dolokividele on iseloomulik kõrgem
takistus, siis tuleb järeldada, et ehituskillustiku seisukohalt tähistavad kõrgema
takistusega alad kvaliteetsema ehituskivi osakaalu suurenemist või siis kasuliku kihi
paksuse suurenemist. Jooniselt näeme, et näiveritakistuste väärtused varieeruvad
uuringuruumi piires vahemikus 50–300 oom×m. Seejuures on madalad takistused
iseloomulikud uuringuruumi loodenurgale ning kitsale ribale uuringuruumi
põhjaservas. Kuna DEP võimaldab hinnata vaid näivat eritakistust (kõikide läbilõike-
kihtide koosmõjust tingitud näiline väärtus), siis koostati sondeerimisandmete
tõlgenduse põhjal ka samalaadne eritakistuste jaotumuse skeem (joonis 4.2.)
21
A.
B.
Joonis 4.2. Kasuliku kihi näiveritakistuse jaotumuse skeemid Naha uuringuruumis. A.
keskendatud väärtused aladena (sinine <100; kollane 100–150; roheline 150–200 ja
pruun >200), B. DEP mõõtmistulemused marsruuditi.
22
DEP graafikud on esitatud joonistel 4.3.–4.4.
Joonis 4.3. DEP profileerimisgraafikud marsruutidel M1–M4.
23
Joonis 4.4. DEP profileerimisgraafikud marsruutidel M5–M7.
Näiveritakistus jääb uuringuala piires peamiselt tasemele ca 200 oom*m.
Graafikud on valdavalt sujuvad, ilma suuremate fluktuatsioonideta. Sujuvad taseme
muutused peegeldavad peamiselt kattekihi koostise ja paksuse muutust ning vähemal
määral ka kasuliku kihi paksuse muutust. Marsruudi M3 alguses ja lõpus ning
marsruudi M4 lõpuosas fikseeritud anomaaliad on seotud pinnapealsete ergastajatega
(oja ja veega kraavid). Küsimusi tekitab eelkõige takistuste väärtuste alanemine
põhjaosas ning eriti loodenurgas.
Näiveritakistuste põhjal läbilõike erinevate litoloogiliste erimite eritakistuste
määramiseks teostati vertikaalne elektriline sondeerimine. Sondeerimispunktide
asukohad on toodud graafilisel lisal nr. 1. Sondeerimisandmete põhjal arvutati
eritakistused generaliseeritud geoloogilisele läbilõikele. Seejuures oli läbilõikes
võimalik eristada kolme kihti (tabel 4.1):
1. Kvaternaari setted (hõlmab nii kasvukihti kui erinevaid kvaternaarisetete
litologilisi tüüpe kuni kasuliku kihi pealispinnani).
2. Kvaternaari setetest moodustab uuringuala piires suure osa savirikas (valdavalt
puhas plastne savi) kiht, mille keskmine paksus on üle 2 m. Seda kihti
24
iseloomustab väga madal eritakistuste väärtus (alla 20 oom*m), mistõttu seda
on võimalik kasutada markeeriva kihina.
3. Dolokivikiht. See kiht on laiem kui antud aruande mõistes esitastud kasulik
kiht. Kuivõrd meetodi lahutusvõime sügavuse suunas väheneb, siis kasuliku
kihi lamamiks olevat Snetnaja Gora kihistiku savika dolokivi kihti ei olnud
võimalik sondeerimiskõveratel üheselt eristada.
Tabel 4.1. Hinnangulised paksused ja kasuliku kihi takistused VES tulemuste põhjal.
Q paksus Dolokivi
Dolokivi Lamam
Nr. Kokku Sellest savi eritakistus
VES1 4,4 3,7 6,3 10,7 550
VES2 3,2 3,2 7,8 11 850
VES3 3,5 3 8 11,5 1000
VES4 5,8 3 8 13,8 700
VES5 7,3 5,8 8,4 15,7 750
VES6 4,3 1,5 5,6 9,9 650
VES7 2,9 1,3 12,5 15,4 750
VES8 3,4 2,8 6,8 10,2 950
VES9 3,6 1,8 6,5 10,1 1100
VES10 3,9 0 6,5 10,4 1100
VES11 4 3,3 6,4 10,4 950
VES12 2,4 0 5,8 8,2 410
VES13 1,6 0,7 3,9 5,5 440
VES14 3,6 2,8 6,2 9,8 800
VES15 3,9 0 9,5 13,4 1100
VES16 4,4 3,2 7,9 12,3 900
VES17 2,2 1,7 7,8 10 1100
VES18 3,5 2,1 8,2 11,7 950
VES19 4,8 3,6 7,9 12,7 850
VES20 3,6 2,8 7,9 11,5 1200
Keskmine 3,8 2,3 7,4 11,2 855
NB. Tabelis toodud tulemused on hinnangulised ja peegeldavad geoelektrilist läbilõiget, mis ei ole
üheselt kõrvutatav reaalse geoloogilise läbilõikega. Tulemused on kasutatavad geoloogiliste
tõlgenduste abimaterjalina.
Valdavalt jääb VES tulemuste põhjal kasuliku kihi takistus piiridesse 800–1000
oom*m, mis ongi iseloomulik veega küllastunud dolokividele. Takistuste väärtuste
alanemine uuringuruumi põhjapoolsete sondeerimispunktide piires tasemele 500–800
oom*m on tingitud osaliselt kasuliku kihi õhenemisest ning osaliselt ehituskiviks
sobimatu alumise savika kompleksi (Snetnaja Gora kihistiku) osakaalu suuremisest.
Uuringuruumi loodenurgas fikseeritud madalad takistused (alla 450 oom*m VES 12
ja VES 13) viitavad dolokivikompleksis kasuliku kihi (Pskovi kihistiku dolokivi)
väljasuidumisele selles suunas.
25
Kokkuvõte. Geofüüsikalised uuringud Naha uuringuruumis osutavad kasuliku
kihi küllaltki ühtlasele ja homogeensele ehitusele. Tektoonilisele rikutusele või
tugevasti karstunud tsoonidele viitavaid anomaaliad ei avastatud. Tähelepanu tuleks
pöörata uuringuruumi loodenurgale, kus takistuste järsk alanemine võib osutada
kasuliku kihi puudumisele või järsule õhenemisele.
5. Maavara omaduste iseloomustus
Käesoleva töö eesmärgiks oli selgitada Naha uuringuruumis lasuvate
karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku tootmiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi
moodustab Ülem-Devoni Plavinase lademe Pskovi kihistiku dolokivi. Lisas 5 on
toodud killustiku katsetuste andmed, mis on koondatud tabelisse 5.1., kus on ka
arvutatud keskmised näitajad eraldi plokkide kaupa. Olulisi erinevusi plokkide osas ei
esine. Tabelis 5.2. on võrdluseks välja toodud ka näitajad litoloogiliste erimite kaupa,
millest nähtub, et Pskovi kihistiku alumine, kavernoosne kompleks on killustiku
füüsikalis-mehaaniliste näitajate poolest ülemisest kompleksist mõnevõrra kvaliteet-
sem. Naha uuringuruumi tarbevaruploki (1. plokk) Pskovi kihistiku kivimist valmista-
tud killustikku iseloomustavad järgmised kvaliteedinäitajad:
puistemahumass 1256–1316 kg/m3, keskmiselt 1288 kg/m3;
savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,0–2,4%, keskmiselt 1,7%;
plaatjate ja nõeljate terade sisaldus (fraktsioon 10–20 mm) 24,9–26,7%,
keskmiselt 25,4%;
nõrkade kivimite sisaldus (fraktsioon 10–20 mm) 0,7–0,9%, keskmiselt 0,8;
veeimavus (fr. 10–20 mm) 1,9–2,4%, keskmiselt 2,1%;
löögikindlus (fr. 20–40 mm) 48–60, keskmiselt 52;
massikadu purustamisel silindris (fr. 10–20 mm) 11,6–16,1%, keskmiselt
14,4% (mark “800”);
massikadu purustamisel (fr. 10–14 mm) Los-Angelese meetodil 33–38%,
keskmiselt 35 (killustiku kategooria LA35);
massikadu kulutamisel riiultrumlis (fr. 10–20 mm) 30,8–31,6%, keskmiselt
31,4% (mark “II”);
massikadu peale 10 külmatsüklit (EVS-EN 1367-1) (fr. 8/16 mm) 0,8–1,2%,
keskmiselt 1,0% (killustiku klass F I);
killustiku saagis 80,6–93,5%, keskmiselt 87,3%.
Proovides määratud killustiku väljatulek (fraktsioonid üle 5 mm) on vahe-
mikus 80,6–93,5. Keskmine saagis proovidest on 87,3%. Arvestades, et killustik on
valmistatud puursüdamikest võetud proovidest ja et puurimisel on osa savikamaid
vahekihte kaduma läinud (südamiku väljatulek kasuliku kihi osas 90%), võib oodata
mõnevõrra väiksemat killustiku väljatulekut. Seega, arvestades puursüdamiku välja-
tulekut, on oodatav killustiku saagis mäemassist ca 79%.
26
Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel Tabel 5.1.
Pr. Pa. Proovimise Litol. Puiste Killus- Savi Plaatjate Nõrkade Vee- Löögi Purustatavus Purunemiskindlus Kulumiskindlus, Külmakindlus
nr. nr. sügavus,m erim mahu- tiku ja ja nõelja- kivimite imavus, kindlus, silindris Los-Angelese 10-20mm
meetodil, 10-
al. kuni paks. mass saagis tolmu te terade sisaldus 10-20 20-40 massi- 14mm
sisal- sisald, 10-20 mm mm mm kadu, LA killus- massi- massi- killus-
dus 10-20 mm 10-20 tegur tiku kadu kadu tiku
mm klass klass
kg/m3 % % % % % % Mark % % Mark %
1KLT 7;7a 4,5 8,7 4,2 D3plP2 1258 90,1 1,8 35,1 1,1 2,4 54 14,7 800 38 LA40 32,7 II 1,3 F II
2KLT 7;7a 8,7 10,8 2,1 D3plP3 1332 85,2 2,8 24,1 1,0 1,8 53 13,3 800 33 LA35 30,3 II 0,8 FI
3KLT 9;9a 3,2 8,7 5,5 D3plP2 1256 93,5 1,0 24,9 0,7 1,9 48 13,9 800 36 LA40 31,6 II 1,1 F II
4KLT 9;9a 8,7 11,1 2,4 D3plP3 1299 88,0 1,9 26,7 0,9 2,0 60 14,2 800 33 LA35 30,8 II 0,8 FI
5KLT 11 5,3 9,6 4,3 D3plP2 1300 89,6 1,5 32,0 1,0 1,8 50 13,3 800 34 LA35 31,4 II 0,8 FI
6KLT 11 9,6 12,0 2,4 D3plP3 1336 86,6 2,8 24,4 0,8 2,1 51 12,8 1000 33 LA35 29,5 II 1,0 FI
7KLT 3 3,5 7,5 4,0 D3plP2 1305 85,8 3,2 34,8 2,5 2,1 50 13,3 800 35 LA35 31,7 II 1,1 F II
8KLT 3 7,5 10,7 3,2 D3plP3 1339 86,7 2,4 27,1 2,1 1,8 55 12,0 1000 30 LA30 26,6 II 0,8 FI
27
9KLT 20 4,7 10,3 5,6 D3plP2+3 1264 92,6 1,6 19,8 1,9 2,3 50 12,9 800 35 LA35 30,6 II 0,8 FI
10KLL 4 6,0 10,0 4,0 D3plP2 1285 84,8 2,8 2,5 12,8 800 38 LA40
11KLL 4 10,0 12,0 2,0 D3plP3 1305 92,5 1,3 1,5 10,5 1200 38 LA40
12KLL 13 2,8 7,9 5,1 D3plP2 1316 85,8 2,4 2,2 14,3 800 38 LA40
13KLL 13 7,9 9,8 1,9 D3plP3 1293 91,4 1,8 2,4 11,6 1000 33 LA35
14KLL 8 4,3 11,0 6,7 D3plP2+3 1344 89,0 2,3 2,0 10,5 1200 34 LA35
15KLL 15 7,4 12,0 4,6 D3plP2+3 1304 87,0 1,8 2,5 14,0 800 37 LA40
16KLL 10 6,5 12,0 5,5 D3plP2 1324 82,2 3,3 2,4 13,8 800 37 LA40
17KLL 8;19;20 9,6 12,0 2,4 D3plSn 1250 83,6 7,1 5,9 20,5 400 46 LA50
18KLL 9;9a; 11,1 12,0 0,9 D3plSn 1230 90,8 7,8 5,7 18,7 600 46 LA50
10KL 21;22;23 3,3 6,9 3,6 D3plP2 86,9 16,1 600 35 LA35 0,9 FI
11KL 21;22;23 5,9 10,1 4,2 D3plP2 84,7 15,1 600 34 LA35 1,2 F II
12KL 21;22;23 8,4 11,9 3,5 D3plP3 80,6 14,3 800 33 LA35 1,0 FI
1. ploki kasuliku kihi keskmine 1288 87,3 1,7 25,4 0,8 2,1 52 14,4 800 35 LA35 31,4 II 1,0 FI
2. ploki kasuliku kihi keskmine 1299 89,9 2,0 26,0 1,5 2,1 52 12,5 1000 35 LA35 31,3 II 1,0 FI
Koostas T. Tuuling
Killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel litoloogiliste erimite kaupa Tabel 5.2.
Pr. Pa. Proovimise Litol. Puiste Killus- Savi Plaatjate Nõrkade Vee- Löögi PurustatavusPurunemiskindlus Kulumiskindlus, Külmakindlus
nr. nr. sügavus,m erim mahu- tiku ja ja nõelja- kivimite imavus, kindlus, silindris Los-Angelese 10-20mm
meetodil, 10-
al. kuni paks. mass saagis tolmu te terade sisaldus 10-20 20-40 massi- 14mm
sisal- sisald, 10-20 mm mm mm kadu, LA killus- massi- massi- killus-
dus 10-20 mm 10-20 tegur tiku kadu kadu tiku
mm klass klass
kg/m3 % % % % % % Mark % % Mark %
Tihe dolokivi (D3plP2)
1KLT 7;7a 4,5 8,7 4,2 D3plP2 1258 90,1 1,8 35,1 1,1 2,4 54 14,7 800 38 LA40 32,7 II 1,3 F II
3KLT 9;9a 3,2 8,7 5,5 D3plP2 1256 93,5 1,0 24,9 0,7 1,9 48 13,9 800 36 LA40 31,6 II 1,1 F II
5KLT 11 5,3 9,6 4,3 D3plP2 1300 89,6 1,5 32,0 1,0 1,8 50 13,3 800 34 LA35 31,4 II 0,8 FI
7KLT 3 3,5 7,5 4,0 D3plP2 1305 85,8 3,2 34,8 2,5 2,1 50 13,3 800 35 LA35 31,7 II 1,1 F II
10KLL 4 6,0 10,0 4,0 D3plP2 1285 84,8 2,8 2,5 12,8 800 38 LA40
12KLL 13 2,8 7,9 5,1 D3plP2 1316 85,8 2,4 2,2 14,3 800 38 LA40
10KL 21;22;23 3,3 6,9 3,6 D3plP2 86,9 16,1 35 LA35 0,9 FI
11KL 21;22;23 5,9 10,1 4,2 D3plP2 84,7 15,1 34 LA35 1,2 F II
28
1. ploki keskmine 1285 88,1 1,7 24,9 0,7 2,0 48 14,7 800 36 LA40 31,6 II 1,1 F II
2. ploki keskmine 1258 90,1 1,8 35,1 1,1 2,4 54 14,7 800 38 LA40 32,7 II 1,3 F II
Kavernoosne dolokivi (D3plP3)
2KLT 7;7a 8,7 10,8 2,1 D3plP3 1332 85,2 2,8 24,1 1,0 1,8 53 13,3 800 33 LA35 30,3 II 0,8 FI
4KLT 9;9a 8,7 11,1 2,4 D3plP3 1299 88,0 1,9 26,7 0,9 2,0 60 14,2 800 33 LA35 30,8 II 0,8 FI
6KLT 11 9,6 12,0 3,7 D3plP3 1336 86,6 2,8 24,4 0,8 2,1 51 12,8 1000 33 LA35 29,5 II 1,0 FI
8KLT 3 7,5 10,7 3,2 D3plP3 1339 86,7 2,4 27,1 2,1 1,8 55 12,0 1000 30 LA30 26,6 II 0,8 FI
11KLL 4 10,0 12,0 3,7 D3plP3 1305 92,5 1,3 1,5 10,5 1200 38 LA40
13KLL 13 7,9 9,8 1,9 D3plP3 1293 91,4 1,8 2,4 11,6 1000 33 LA35
12KL 21;22;23 8,4 11,9 3,5 D3plP3 80,6 14,3 800 33 LA35 1,0 FI
1. ploki keskmine 1296 85,5 1,9 26,7 0,9 2,2 60 13,6 800 33 LA35 30,8 II 0,9 FI
2. ploki keskmine 1332 85,2 2,8 24,1 1,0 1,8 53 13,3 800 33 LA35 30,3 II 0,8 FI
Mikrokihiline dolokivi (iD3plSn)
17KLL 8;19;20 9,6 12,0 2,4 D3plSn 1250 83,6 7,1 5,9 20,5 400 46 LA50
18KLL 9;9a 11,1 12,0 0,9 D3plSn 1230 90,8 7,8 5,7 18,7 600 46 LA50
Keskmine 1237 88,4 7,6 5,8 19,3 400 46 LA50
Koostas T. Tuuling
Kaks koondproovi võeti ka Snetnaja Gora kihistiku mikrokihilisest dolokivist,
millest valmistatud killustiku Los-Angelese kategooria on madal – LA 50 (LA tegur on
46) (tabel 5.2.).
Naha uuringuruumi kivimi füüsikalis-mehaaniliste näitajate (lisa 4)
koondandmed on toodud tabelis 5.3. Kivimi survetugevus on tarbevaruplokis
keskmiselt 138 MPa, reservvaruplokis keskmiselt 147 MPa, külmakindlus “25”.
Külmakindlusmargile „25” vastab materjal juhul, kui 25 külmutus-sulatustsükli
läbimise järel katsekehade survetugevuse langus ei ületa 20%, võrreldes vees
immutatud kontrollkuupide survetugevusega. Käesoleval juhul ei vastanud 1 proovi
katsetulemused nimetatud tingimustele, kuid uuringuruumis tervikuna vähenes
survetugevus peale külmutus-sulatustsükleid vähem kui 10%, mis lubab uuringuruumi
karbonaatset ehituskivi hinnata kõrgemargiliseks. Teimide tulemused näitavad, et
tervikuna on Naha uuringuruumi karbonaatne ehituskivi kõrgemargiline.
Tabel 5.3.
Kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste koondtabel
Proovi Pa. Proovimise Litol. Mahu Tihe- Vee- Poor- Survetugevus, Mpa Massi
nr. nr. mass dus ima- sus kuivas veega pärast pärast muutus
sügavus,m erim %
kg/m3 g/cm3 % olekus küllast. 15 25 pärast 25
al. kuni paks. vus külmu- külmu-
% olekus tus- tus- külmutus-
tsüklit tsüklit tsüklit, %
1TFM 3,8 6,2
2;2A 2,4 D3plP2 2672 2,75 1,3 3,6 178 155 161 145 -6,4
2TFM 2;2A 6,2 10,5 4,3 D3plP3 2620 2,76 1,8 4,3 150 111 108 104 -6,3
3TFM 12;12A 3,2 8,3 5,1 D3plP2 2680 2,78 1,3 3,2 172 153 161 154 -0,6
4TFM 12;12A 8,3 10,9 2,6 D3plP3 2631 2,80 2,1 5,4 166 143 118 108 -24,5
5TFM 6;6A 3,7 9,4 5,7 D3plP2 2594 2,75 2,2 5,1 119 115 121 108 -6,1
6TFM 6;6A 9,4 11,5 2,1 D3plP3 2634 2,72 1,6 4,0 126 114 118 114 0,0
7LFM 19 3,7 7,5 3,8 D3plP2 2630 2,2 157
8LFM 19 7,5 9,6 2,1 D3plP3 2668 3,6 186
21, 22,
7TFM 23 3,3 6,9 3,6 D3plP2 2656 1,3 127 126 122 -3,1
21, 22,
8TFM 23 5,9 10,1 4,2 D3plP2 2691 1,6 121 121 108 -11,0
21, 22,
9TFM 23 8,4 11,9 3,5 D3plP3 2658 1,5 98 94 90 -3,9
1. ploki keskmine 2667 2,79 1,5 3,9 138 129 146 120 -7,0
2. ploki keskmine 2627 2,75 2,1 4,5 147 120 123 114 -5,0
Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks tehti 40 analüüsi, sealhulgas 6
silikaatanalüüsi. Analüüsitulemused on toodud lisas 6. Kivimi keemilise koostise
arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes on esitatud lisas 7 ning
koondatud tabelisse 5.4. Nagu tabelist näha, ei erine maavaraks olev tihe ja
kavernoosne dolokivi keemiliselt koostiselt teineteisest. Mõlemale on iseloomulik
kõrge MgO sisaldus (18,28–21,00%, keskmiselt 20,28%). Väga ebaühtlaselt on
jaotunud terrigeensed lisandid, seda nii tihedas kui ka kavernoosses dolokivis.
Lahustumatu jäägi sisaldus muutub vahemikus 2,36–10,04% ja on mõlemas
varuplokis keskmiselt üle 5%. Ülenormatiivse lahustumatu jäägi sisalduse (5%) tõttu
ei vasta uuringuruumi kivim tervikuna tehnoloogilise dolokivi nõuetele.
29
Tabel 5.4.
Kivimi keemilise koostise koondtabel
Lahustumatu jääk,
CaO, % MgO, % %
min max keskm. min max keskm. min max keskm.
Tihe dolokivi (D3plP2)
1. plokk 28,19 30,17 29,16 18,28 20,76 19,60 2,36 10,04 5,84
2. plokk 28,68 30,23 29,44 18,28 21,00 19,93 2,62 8,84 5,23
Kavernoosne dolokivi (D3plP3)
1. plokk 27,26 30,11 28,96 18,62 20,27 19,80 3,74 9,28 5,61
2. plokk 28,19 30,11 29,50 18,88 20,1 19,61 3,57 8,10 5,40
1. ploki kasulik kiht
(D3plP2+D3plP3) 27,26 30,17 29,07 18,28 20,76 19,66 2,36 10,04 5,82
tervikuna
2. ploki kasulik kiht
(D3plP2+D3plP3) 28,19 30,23 29,45 18,28 21,00 19,85 2,62 8,84 5,28
tervikuna
Savine dolokivi ( (D3plP1)
Uuringuruum 26,32 29,76 29,04 18,01 20,18 19,73 4,02 12,15 5,71
Mikrokihiline dolokivi (D3plSn)
Uuringuruum 24,72 26,80 25,60 16,65 17,66 17,21 13,06 17,47 15,29
Analüüsid tehti ka maavara lasumis ja lamamis olevast dolokivist. Puuraugust
5 võetud lasumit iseloomustavatest proovidest on ülemine, ca 2 meetrine intervall
suhteliselt puhas (lahustumatu jääk vaid 4,02%), alumine osa küll savikam (12,2%),
ning keskmine lahustumatu jäägi sisaldus kogu lasumis 5,71%, millest võiks eeldada
ka kivimi kõlblikkust killustiku toorainena. Kuid võrreldes puurauguga 5 samal joonel
läänes ja idas asetsevate puuraukude 11 ja 4 fotosid (vt. lisa 3), on näha, et maavara
lasumiks nendes puuraukudes on visuaalsel hinnangul domeriit, mis lubab oletada, et
puuraugus 5 esinev puhtam dolokivi ei ole pindalaliselt välja peetud. Seepärast on ta
arvatud kattekihi hulka.
Maavara lamamiks oleva Snetnaja Gora kihistiku mikrokihilise dolokivi
keemiline koostis erineb lasuva Pskovi kihistiku dolokivist. Endiselt on suhteliselt
kõrge MgO sisaldus (16,83–18,10%, keskmiselt 17,58%), kuid järsult on tõusnud
lahustumatu jäägi sisaldus (14,78–17,47%, keskmiselt 15,81%), seda eelkõige SiO2
arvelt (SiO2 sisaldus12,60%, lisa 6).
Naha uuringuruumi kivim vastab kõrgemargilise ehitusdolokivi nõuetele
ning sobib killustiku valmistamiseks, mida võib kasutada nii teedeehituses kui ka
ehitussegudes.
Kuna aluspõhja katendi moodustab moreeni kõrval ka Kvaternaariealine
savi, siis vastavalt keskkonnaministri 26.mai 2005.a. määrusele nr 44 § 2, lõikele 4,
uuriti seda kui potentsiaalset kaasnevat maavara. Kui uuringuruumis esinevad maa-
varad ei ole koos kaevandatavad või ühe kaevandamine rikub teise looduslikku
lasuvust, muutes selle maavara kasutuskõlbmatuks, siis nimetatud määruse kohaselt
uuritakse kaasnev maavara otsingule vastava uurituse täpsusega. Kaasneva maavara
edasise käitlemise kohta teeb otsuse keskkonnaminister.
Savist võeti 19 proovi, milledes määrati selle lõimis ja plastsus ning
silikaatanalüüsil savi keemiline koostis (lisad 8–12).
30
Tabelisse 5.5. on koondatud savi lõimise määrangud ja plastsusarv nii ehitusdolokivi
varuplokkide katendis kui uuringuruumis tervikuna.
Tabel 5.5.
Savi lõimis ja plastsus
Lõimis 1. plokk 2. plokk Uuringuruum
Kruus (>2 mm)
min 0,1 0,0 0,0
max 0,4 0,8 1,0
keskm. 0,2 0,2 0,3
Liiv (2…0,063 mm)
min 9,2 8,4 8,4
max 19,6 28,4 28,4
keskm. 13,6 18,7 15,9
Tolm+sau (<0,063 mm)
min 80,0 71,2 71,2
max 90,7 91,6 91,6
keskm. 86,2 81,0 83,8
Tolm (0,063…0,002 mm)
min 44,7 33,2 33,2
max 50,3 45,4 50,3
keskm. 44,9 41,1 42,5
Sau (<0,002 mm)
min 35,3 30,9 30,9
max 43,5 46,2 49,4
keskm. 40,1 39,9 41,4
Plastsusarv Ipv (Vassiljevi koonus)
min 12,5 10,8 10,8
max 16,3 15,8 17,8
keskm. 14,6 13,9 14,3
Plastsusarv Ips (rootsi koonus)
min 20,4 18,6 18,6
max 26,0 27,6 30,7
keskm. 23,3 22,8 23,8
Keskkonnaministri 21. aprilli 2005.a. määruse nr 29 §2 lõige 11 järgi on savi käsitletav
maavarana, kui savisetendi plastsusarv on vähemalt 7. Naha uuringuruumi savi plastsusarv
Vassiljevi koonuse järgi on keskmiselt 14,3. Kuna plastsusarv Vassiljevi koonuse järgi
määratakse setendil, millest on eemaldatud osakesed diameetriga >1,0 mm, võivad plastsus-
arvuga >7 olla ka rohke kruusa sisaldusega savisetted, millest annab tunnistust ka puuraugust
1 võetud proov 12S, kus 12,3% kruusa sisalduse juures on pinnase plastsus 15,0 (lisa 8).
Visuaalsel vaatlusel on näha, et Naha uuringuruumi savi on väga ebaühtlase koostisega nii
läbilõikes kui ka pindalaliselt, (sagedased on hallid aleuriidi vahekihid, harvad ei ole ka liiva
ja ka kruusa sisaldavad vahekihid, kusjuures liiva sisaldus võib muutuda suurtes piirides – 8–
28%, muutlik on ka keemiline koostis, kusjuures erinev Al2O3 sisaldus tingib savide erineva
sulamistemperatuuri (mida kõrgem Al2O3 sisaldus, seda tulekindlam), samuti mõjutavad MgO
ja CaO lisaks sulamistemperatuurile ka toote värvust jne. Konsulteerides Wienerberger AS
arendusjuhi hr Karev’iga, hindas ta kvaternaarisavide suuremaks puuduseks lisaks kõrgele
looduslikule niiskusele ja karbonaatsete jämelisandite kõrgendatud sisaldusele eelkõige just
nende ebaühtlast koostist, mis nõuaks nimetatud savide kasutamisel sagedasi tööstuslikke
katseid ja nende põhjal tootmistehnoloogiate sagedast muutmist – seega oleks toodang
ebaühtlase kvaliteediga ja kõrge omahinnaga, mis turul ei võimaldaks konkureerida. Samuti
on uuringuruumis ebaühtlane savikihi paksus, seda eriti ehitusdolokivi tarbevarualal, kus savi
keskmine paksus on vaid 1,09 m (vt ptk 7, lisa 14), kohati aga puudub. Suurt nõudlust savi
kui maavara järele ei näita ka savivarude kasutamine. Seisuga 31.detsember 2011.a. on Eesti
31
Vabariigi savibilansis arvel 44 keraamilise savi maardlat aktiivse tarbevaruga 10 435,5 tuh m3
ja aktiivse reservvaruga 235 886,1 tuh m3. Mäeeraldised on vormistatud vaid 4 maardlal (Aru-
metsa, Väätsa, Aseri ja Kallavere), kusjuures kaevandamine 2011.a. toimus vaid Aseri maard-
last, kust kaevandati 21 tuh m3 Kambriumi savi. Maavaravarude koondbilansi andmeil kae-
vandati kvaternaarisavi viimati 2005.a. Määsi savikarjäärist 0,5 tuh m3, kaevandajaks Misso
Savitööstus OÜ. Viimasel ajal on Misso savitööstus kasutanud Võru Kivi tegutsemisaegadest
üle jäänud Joosu savi, mis on ettevõtte juhi hinnangul Määsi savist kordades kvaliteetsem.
Seega on keskkonnaregistri maardlate nimistus hulgaliselt keraamilise savi maardlaid
(kinnitatud küll valdavalt reservvaru tasemel), mille kasutuselevõtuks puudub praktiline
nõudlus. Seega arvestades savi muutlikku koostist ja kvaliteeti, väikest kihipaksust,
majanduslikku aspekti, nõudluse puudumist, tuleks Naha uuringuruumi savi käsitleda kui
Lõuna-Eesti jaoks küllaltki vähelevinud maavara – ehituskivi – katendit. Toetudes eelpool-
toodule, tehakse käesolevaga ettepanek arvata ehitusdolokivi lasumis olev Kvaternaari-
ealine savi maavara katendiks.
6. Hüdrogeoloogilised tingimused ja vee juurdevoolu hinnang
Hüdrograafia ja kliima. Dolokiviuuringuid Naha objektil tehti 202,99 ha suurusel
alal, mida läänest piirab Peetri (Melnupe) jõgi ja idast Läti Vabariigi piir. Uuringuala läbib
kagust loodesse kulgev soostunud org. Oru põhjas voolab oja, mis uuringuala põhjapiiril
suubub Peetri jõkke. Reljeefis ulatub oru suhteline alanemine ca 6 meetrini,
absoluutkõrgustega 85 meetrist uuringuruumi idaservas kuni 79 meetrini suubumisel Peetri
jõkke. Reljeef on suhteliselt rahulik, üksikute tõusudega kuni absoluutkõrguseni 91–92 m.
Paikkond on kaetud metsaga ja osaliselt soostunud.
Peetri jõe pikkus on 73 km, vesikonna pindala 412 km², jõe aasta keskmine vooluhulk
on >0,5 m³/s. Jõe äravoolu aastasisese jaotumise andmed puuduvad (Loopmann, 1979).
Piirkonna kliima määrab Atlandilt tulevate tsüklonite tegevus. Tsüklonid liiguvad itta
ning toovad talvel sooja, suvel jahedat õhku. Küllalt sageli saabub idast kontinentaalne õhk,
mis talvel toob külma ja suvel sooja.
Valga ilmajaama andmete põhjal püsib lumikate detsembrist märtsini. Lumesulamine
algab märtsi II dekaadist. Sademete hulk on suurim augustis, väikseim veebruaris-märtsis.
Õhutemperatuur on madalaim jaanuaris ja kõrgeim juulis. 2011.a. ja 2012.a. sademete ning
pikaajalise vaatlusrea keskmine sademete hulk ja õhutemperatuur on toodud tabelis 6.1.
Tabel 6.1.
Sademete hulk (mm) ja õhutemperatuur (°C) Valga ilmajaama andmete põhjal
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta
Valga
64 30 19 17 57 40 89 104 47 36 30 73 605
2011
Valga
76 46 44 38 56 95 99 90 60 74
2012
Norm
1966– 45 33 35 37 52 67 87 93 76 62 66 58 711
1990
Kuu keskmine õhutemperatuur
Valga -6,8 -6,1 -1,9 4,5 11,3 15,3 16,6 15,4 10,6 5,9 0,5 -4,1 5,1
Hüdrogeoloogilised tingimused. Võttes arvesse, et kvaternaarisetetest esinevad
piirkonnas vett väheläbilaskvad setted: savi ja savimoreen, paksusega valdavalt 3–6 m,
hakkab põhiline vee juurdevool karjääri moodustuma Ülem-Devoni veekompleksi (D3)
kuivendamise arvel. Uuritaval alal lasub vahetult kvaternaarisetete all Dubnieki–Palvinase
veekiht (D3db–pl), mille vettandvaks kivimiks on poorne ja lõheline dolokivi,
paksusega kuni 12 meetrit. Kõige poorsem on dolokivi 7–12 m intervallis. Sügavuse
suunas algab 11.–12. meetri pealt savi vahekihtidega savikas aleuroliidikas dolokivi,
32
mis on veekihile vett vähe läbilaskvaks alumiseks veepidemeks. Põhjavesi on
surveline. Vaadeldava ala piires muutub surve lasumi all 0–4 m. Toitumine toimub
veekihi levialal sademevee infiltratsioonist põhiliselt kevad- ja sügisperioodil, kui
sademevee kulu aurumisele ja transpiratsioonile on minimaalne. Põhjavee väljavool
on seotud kohaliku hüdrograafiavõrguga. Puuraukude erideebit muutub vahemikus 2–
28 l/s·m, veejuhtivuskoefitsient – 164–759 m²/ööpäevas.
Keemiliselt koostiselt on veekihi põhjavesi mage, kuivjäägiga 374–448 mg/l,
HCO3-Ca-Mg-tüüpi. Põhjavesi on suure rauasisaldusega, kuni 4,9 mg/l (lisa 13). Eesti
territooriumil puuduvad vaadeldavas piirkonnas tarbepuurkaevud.
Naha uuringuruumi põhjaveetase jäi, mõõdetuna 3.juulil 2009.a., 0,5–4,8 m
sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 81–86 m, sõltudes paikkonna reljeefist.
2012.a. rajatud puuraukudes mõõdeti veetasemed 3.septembril 2012.a. Samaaegselt
mõõdeti ka veetasemed 2009.a. puuritud ja hüdrogeoloogilisteks vaatlusteks jäetud
puuraukudes, kus veetasemed olid võrreldavad 2009.a. mõõdetuga (lisa 2). Seepärast
on hüdroisohüpside plaani koostamisel kasutatud üheaegselt nii 2009.a. juulikuu
mõõtmisandmeid kui ka 2012.a. rajatud puuraukude veetasemete andmeid (välja
arvatud märtsis puuritud pa 25 veetase). Lähtuvalt hüdroisohüpside plaanist, kulgeb
põhjaveelahe pa. 2–19 joonel ning lahutab põhjaveevoolu suuna kirdesse ja Peetri jõe
suunas (joon 6.1.). Uuringuruumi loodenurgas joonistub välja ka Äühvoja dreeniv
mõju. Veetase Peetri jões jäi mõõdetuna 14. septembril 2012.a. 79,0 abs kõrgusele.
Kogu dolokivilasund jääb põhjaveetasemest madalamale.
Vee juurdevoolu hinnang karjääri. Karjääri voolav vesi moodustub
pindmisest juurdevoolust külgnevatelt aladelt, karjäärialale langenud sademetest ja
veetaseme alandamise korral põhjaveest. Käesolevatest arvutustest on pindmine
äravool välja jäetud, eeldusel et karjääri piirile rajatakse piirdekraavid ümbritsevate
alade pinnavee ärajuhtimiseks.
Vee juurdevoolu hinnang sademevee arvel arvutatakse kogu karjäärialale,
F = 30,02 ha. Sademete norm on võetud Valga ilmajaama andmetest (tabel 6.1.).
Keskmine sademeline juurdevool karjääri Wo määratakse S. K. Abramovi
(1976) võrrandist:
Wo = 1000 H q ⋅ α ⋅ F , m 3 / ööpäevas (1) ,
kus α – pindmise juurdevoolu koefitsient, kaljukivimites α = 0,85;
Hq – ööpäeva keskmine sademete hulk: 711:365=1,95 mm;
F – karjääri veekogumisala. Arvutustes on võetud karjääri pindala (tingi-
musel, et pindmine veevool juhitakse ära) F = 0,3002 km²;
Pannes algandmed võrrandisse (1), saame:
Wo = 1000·1,95·0,85·0,3002 = 498 m³/ööpäevas.
Lumesulavee juurdevool Wt määratakse S. K. Abramovi võrrandist:
α ⋅ β ⋅ hc ⋅ F
Wt = (2) ,
tc
kus β – koefitsient, mis arvestab karjääri lumekoristust, tavaliselt β = 0,5;
hc –aastane lume kogus; hc = 0,171 m (arvestatud on detsember, jaanuar,
veebruar ja märts);
tc – intensiivse lumesulamise aeg tundides, võetud on 2 nädalat ehk 336 tundi.
Pannes algandmed võrrandisse (2), saame:
0,85 ⋅ 0,5 ⋅ 0,171 ⋅ 300200
Wt = = 64,93 m 3 / h ehk 1558 m 3 / ööpäevas
336
33
34
Põhjavee juurdevool. Hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamine. Selleks,
et hinnata dolokivi kaevandamisel väljapumbatava vee koguseid karjäärist ja
veealanduse mõju ulatust, tehti katsepumpamine uuringuruumi lääneosas kahes
puuraukude paaris: 12, 12A ning 9, 9A. Proovipumpamised on tehtud
tsentrifugaalpumbaga, mille tootlikkus oli kuni 25 m³/tunnis. Mõõtmisi keskses
puuraugus tehti elektrilise tasememõõturiga, vaatluspuuraukudesse olid paigaldatud
tasememõõtmise andurid. Enne pumpamist tehti puhastuspumpamine kuni vee
selginemiseni. Pärast pumpamist lasti veetasemel taastuda. Pumpamistulemused on
esitatud graafiliselt joonistel 6.2.…6.5. ning samas on toodud veejuhtivuse (km) ja
tasemejuhtivuse (a) arvutused. Hüdrodünaamiliste parameetrite arvutustulemused on
esitatud tabelis 6.2.
Tabel 6.2.
Hüdrodünaamilised parameetrid katsepumpamiste põhjal
Pa.
Pa Pa suud- Staatilise Deebit, Alandus Eri- Veejuhtivus Tasemejuhtivus
me km,
nr süga- veetaseme Kuupäev deebit m²/ööpäevas a, m²/ööpäevas
vus, abs.k., abs.k., Q, l/s S,m q, l/s·m pumpa- taastu- pumpa- taastu-
m m m misel misel misel misel
12 11,9 84,32 81,42 225 180 409
12a 11,9 84,43 81,42 21.07.2009 2,5 1,21 2,06 158
9 11,7 86,38 84,00 164 215 190,5 364
9a 12 86,55 83,51 24.03.2011 6,1 1,49 4,09 164 210
Kuna uuringu andmetel on kivim muutliku lõhelisusega, siis suurima
võimaliku juurdevoolu arvutamiseks karjääri kasutatakse katsepumpamise suurimat
veejuhtivuse väärtust (km = 225 m2/ööpäevas).
Kuna alandatavasse veekihti lõikub läänes Peetri jõgi, määratakse põhjavee
juurdevool Q poolpiiratud kihi tingimustes, kus Peetri jõe veetase H=const,
alljärgnevast võrrandist (Abramov, Gazizov, Kostenko, 1976):
2π ⋅ km ⋅ S 3
Q= , m / ööpäevas (3)
L
2 ln
r
kus km = 225 m2/ööp;
L – karjääri keskosa kaugus jõest; L = 400 m;
r – karjääri tinglik raadius, r = 0,61R, kus
F
R=
π
30,02 hektaril on dolokivi varuks 2172 tuh m3, mis kaevandatakse ära 25 aasta
jooksul. Arvutuslikult teeb see kaevandamise keskmiseks aastamahuks ca
90 000 m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,2 m, mis kaevandatakse ühe
astanguga. Kuna kasuliku kihi lamamipind jääb minimaalselt 72,9 m (pa 25) abs
tasemele ning uuringuaegne veetase maksimaalselt absoluutkõrgusele 83,8 m (pa 17)
(lisa 14), tuleb kaevandamisel veetaset alandada maksimaalselt 10,9 m. Alljärgnevalt
on toodud põhjavee juurdevoolu arvutamine eelpoolnimetatud karjääri töötamise
1. aasta, 13. aasta, mil kaevandatud on ca pool mäeeraldise mahust ja lõpuaasta (25.)
kohta:
35
36
37
345'+6'$# 0'0!
7*&"#'$# 0& -''+ '6'
$ &!
43 43 .6 '#
36 3 3 4 43 4 4 3 33 $#+6
4
43 /2 433423
44 0642
424 23361899
3
0632
4 2345
4 3 261899
43
4
938:
5
3
0
424 67899 4
0
32
34567899
5 !!"#! $ 43% 43!6 6 &6'&(343)% *&"&* 6$+' " 6''+"+' ",!+!'&
8345'+6'$# 0'0!34
?@A B/ // ; ;3
!9// // / ;/ 2 6
43 43 36
36
"6
3 3 4 43 4 4 3 33
6
43 4
6 6
6 !6 "6 43 :243423
3 5 #$%# 55 43
#$% 44 ;62 43=345246<899
4 #$&'
3 #$&% 4
($)*
5 ($)+
($)(
5 ($),
($)
($-) 4
($-- 3
4 4 ($-*
D39E
4 44 ($-( 5
3 4 ($*) 44 43
3 4 ($*' 4
4 ($*# 45
4 ($*( 4
45 ($*, 4
45 ($* 44
4 ($') 444
4 ($'- 443 :2 54233
5 4 ($'* 44 3
5 44 ($'' 44 ;62 43=3345246<899
4 ($'(+ 44
4 3 ($'%+ 44 4 23= 637>83323543
44 3 ($'% 44 26<899
44 35 ($' 43
43 3 ($+) 434
0234567899
.// 5012 6 36 45339 3 43 843634 3 7859/6 96 9 93 3
C?@A B/ // ; ;3 34
1. Vee juurdevoolu arvutus karjääri töötamise 1. aasta kohta:
Asendades algandmed võrrandisse (3), saame põhjavee juurdevoolu karjääri:
- veejuhtivus km = 225 m2/ööpäevas;
- tasemejuhtivus a = 409 m2/ööpäevas;
- alandus S = 10,9 m;
- karjääri pindala 1. tööaasta lõpuks (eeldusel, et kaevandatakse keskmiselt
90 000 m3 aastas) F = 12500 m2;
F
- karjääri raadius kaevetööde pindala F, m² puhul R = = 63 m;
π
- r1 = 0,61 ⋅ 63m = 38m
2π ⋅ 225 ⋅ 10,9 15401,7
Q1 = = = 3277m 3 / ööpäevas
400 4,7
2 ln
38
1. tööaasta lõpuks, kui kaevandatud on ca 1,25 ha ja veetaset alandatud 10,9
m, on väljapumbatava vee maksimaalne kogus (s. o. kevadisel lumesulamis-
perioodil):
3277 + 1558 = 4835 m3/ööpäevas,
keskmiselt on aga väljapumbatava vee kogus
3277 + 498 = 3775 m3/ööpäevas.
2. Vee juurdevoolu arvutus, kui kaevandatud on ca pool mäeeraldise mahust:
- veejuhtivus km = 225 m2/ööpäevas;
- tasemejuhtivus a = 409 m2/ööpäevas;
- alandus S = 10,9 m;
- F13 = 162500 m2;
- R13= 227 m;
- r13 = 138 m
2π ⋅ 225 ⋅ 10,9 15401,7
Q13 = = = 7334m 3 / ööpäevas
400 2,1
2 ln
138
Kui kaevandatud on ca pool kogu karjäärist (16,25 ha) ja veetaset alandatud
10,9 m, jäävad väljapumbatava vee kogused maksimaalselt
7334 + 1558 = 8892 m3/ööpäevas
ja keskmiselt
7334 + 498 = 7832 m3/ööpäevas.
3. Karjääri ammendamisel, s.o. 25 aasta pärast:
- F25 = 300200 m2;
- R25= 309 m;
- r25 = 188 m.
2π ⋅ 225 ⋅ 10,9 15401,7
Q 25 = = = 10268m 3 / ööpäevas
400 1,5
2 ln
188
Karjääri ammendamise ajaks on väljapumbatava vee maksimaalseks
koguseks
10268 + 1558 = 11826 m3/ööpäevas
ja keskmiseks koguseks
10268 + 498 = 10766 m3/ööpäevas.
40
Kokkuvõtlikult on arvutustulemused esitatud tabelis 6.3.
Tabel 6.3.
Vee juurdevoolu arvutuslikud tulemused
Vee juurdevool karjääri, m3/ööp
1. aasta 13. aasta 25. aasta
F = 12500 F= 162500 F = 300200
m2 m2 m2
sademevesi 498 498 498
lumesulamisvesi 1558 1558 1558
põhjavesi 3277 7334 10268
keskmine 3775 7832 10766
maksimaalne 4835 8892 11826
Tuleb arvestada ka sademete ebaühtlusega, mille muutustest sõltuvalt võib
aasta keskmine juurdevool muutuda 1,3–1,5 korda. Selleks, et takistada põhjavee
juurdevoolu karjääri, oleks otstarbekas katta kaljukivimitest karjääri nõlvad vastavalt
karjääri ammendumisele katendisetetest tammiga.
Põhjavee väljapumpamisega kaasneb veetaseme alanemine ja kujuneb
alanduslehter. Lääne suunas kujuneb alanduslehter Peetri jõeni, teistes suundades saab
aga veealanduse mõju ligilähedast raadiust 25 aasta pärast määrata võrrandist:
R = 1,5 a ⋅ t = 1,5 409 ⋅ 365 ⋅ 25 = 2899 m
Veealanduse mõjuga tuleb arvestada elanikkonna veevarustusprobleemide
lahendamisel. Salvkaevud võivad nimetatud kaugusel ja kaugemalgi ajutiselt kuivaks
jääda ka veetaseme looduslike muutuste amplituudi tõttu.
Keerulistest hüdrogeoloogilistest tingimustest lähtuvalt tuleks kaaluda ka
veealust kaevandamist. Kuid ka veealuse kaevandamise puhul ei saa läbi veetaset
alandamata. Selleks et masinad saaksid karjääris töötada, peaks kaevandatava kivimi
pealispind jääma veetasemest kõrgemale ning kasuliku kihi ammendamiseks
kogupaksuses tuleb arvestada ka sellega, et võimsamate (vähemalt 45 tonniste)
ekskavaatoritega on võimalik kaevandada kuni 6 m sügavuselt. Et minimaliseerida
kaevandamise mõju jõele, tuleb arvestada ka veetasemega Peetri jões. 2012.a.
septembri keskel (14.sept.) jäi veetase jões 79,0 m abs kõrgusele. Vaadates Valga
ilmajaama sademete andmeid (tabel 6.1.), millest nähtub, et jaanuarist kuni
septembrini 2012.a. oli sademeid valdavalt üle normi, võib eeldada, et antud ajal oli
veetase Peetri jões suhteliselt kõrge. Võttes arvesse kasuliku kihi lasumipinda,
kasuliku kihi paksust, põhjaveetaseme maksimaalset abs kõrgust (lisa 14) ja veetaset
Peetri jões, saaks/tuleks veealuse kaevandamise korral veetaset alandada 79,5 abs
tasemele, mis teeb alanduseks maksimaalselt S = 4,8 m. Põhjavee juurdevool Q
määratakse antud juhul mittestatsionaarse liikumise võrrandist piiramatu kihi
tingimustes, võttes karjääri kui “suurt kaevu”, mille tinglik raadius on R.
4π ⋅ km ⋅ S
Q= , m 3 / ööpäevas (4)
6,12 ⋅ a ⋅ t
ln
R2
kus - veejuhtivus km = 225 m2/ööpäevas;
- tasemejuhtivus a = 409 m2/ööpäevas;
- alandus S = 4,8 m;
41
t – pumpamise kestvus;
F
R – “suure kaevu” tinglik raadius, R =
π
- karjääri pindala 1. tööaasta lõpuks F1 = 12500 m2;
- R1= 63 m;
- aeg t = 1 aastat.
4π ⋅ 225 ⋅ 4,8 13564,8
Q1 = = = 2494 m³ / ööpäevas
6,12 ⋅ 409 ⋅ 1 ⋅ 365 5,44
ln
63 2
Arvestades ka sademeid, on 1. tööaastal keskmine vee juurdevool karjääri
2992 m3/ööpäevas ja lumesulamisperioodil maksimaalselt 4052 m3/ööpäevas.
- aeg t = 13 aastat;
- F13 = 162500 m2;
- R13= 227 m.
.
4π ⋅ 225 ⋅ 4,8 13564,8
Q13 = = = 2494 m³ / ööpäevas
6,12 ⋅ 409 ⋅ 13 ⋅ 365 5,44
ln
227 2
13. aastal vee juurdevool karjääri võrreldes 1. aastaga ei muutu.
- aeg t = 25 aastat.
- F25 = 300200 m2;
- R25= 309 m;
4π ⋅ 225 ⋅ 4,8 13564,8
Q 25 = = = 2475 m³ / ööpäevas
6,12 ⋅ 409 ⋅ 25 ⋅ 365 5,48
ln
309 2
Karjääri töötamise viimasel aastal on keskmine vee juurdevool karjääri 2973
m /ööpäevas ja lumesulamisperioodil maksimaalselt 4033 m3/ööpäevas. Vee
3
juurdevoolu arvutuslikud tulemused veealuse kaevandamise korral on koondatud
tabelisse 6.4.
Tabel 6.4.
Vee juurdevoolu arvutuslikud tulemused veealuse kaevandamise korral
Vee juurdevool karjääri, m3/ööp
1. aasta 13. aasta 25. aasta
F = 12500 F= 162500 F = 300200
m2 m2 m2
sademevesi 498 498 498
lumesulamisvesi 1558 1558 1558
põhjavesi 2494 2494 2475
keskmine 2992 2992 2973
maksimaalne 4052 4052 4033
Karjääri laienedes hakkab põhjaveeline komponent vähenema ja pindmine
komponent suurenema. Seda kinnitavad ka karjääride töötamiskogemused.
42
Kuna Naha uuringuruumis on kasuliku kihi ülemine osa monoliitsem ja
tihedam võrreldes alumise osaga, kus kivim on väga kavernoosne, võis eeldada, et ka
kivimi veeandvus on läbilõike allosas suurem. Seepärast tehti hüdrogeoloogilised
katsepumpamised lisaks ka puuraukude kolmikust (uuringuruumi idapoolses osas),
millest kahes puuraugus oli avatud kasulik kiht kogupaksuses, ühes puuraugus (7B)
ainult tihe-monoliitne dolokivi. Pumpamistulemused on esitatud graafiliselt joonistel
6.6.…6.9., ning samas on toodud veejuhtivuse (km) ja tasemejuhtivuse (a) arvutused.
Katsepumpamise tulemused näitasid, et hüdrogeoloogilised parameetrid nende kahe
lasundi puhul oluliselt ei erine (tabel 6.5.). Tõenäoliselt on lõhede süsteemidega kogu
kompleksi põhjavesi ühendatud. Parameetrite põhjal võib hinnata, et põhjavee
juurdevool karjääri, selle rajamisel reservvaruplokile, on suur.
Tabel 6.5.
Hüdrodünaamilised parameetrid puuraukude 7, 7A, 7B katsepumpamiste
põhjal
Pa.
Pa Pa suud- Staatilise Deebit, Alandus Eri- Veejuhtivus Tasemejuhtivus
me km,
nr süga- veetaseme Kuupäev deebit m²/ööpäevas a, m²/ööpäevas
vus, abs.k., abs.k., Q, l/s S,m q, l/s·m pumpa- taastu- pumpa- taastu-
m m m misel misel misel misel
7 12,0 86,88 84,84 593 1893 2260
7a 12,0 87,28 84,91 20.07.2009 6,0 0,21 28,57 759 1185
7b 7,0 86,59 84,86 6,6 0,33 20,0 518 1131 190,5 364
7a 12,0 87,28 85,06 22.07.2009 402 924 1233 2259
7 12,0 86,88 84,99 402 924
7B 12,0 86,59 84,99 6,6 0,33 20,0 418 1014
Karjäärist ärajuhitav vesi erineb looduslikust põhja- ja pinnaseveest suurema
heljumi sisalduse ja mõnevõrra suurema kareduse poolest, vee keemiline koostis
muutub vähe. Karjäärivee veekogusse juhtimiseks tuleb seda eelnevalt settebasseinis
selgitada. Kuna Naha uuringuruumis kattekihiks olev plastne savi ja ka savimoreen
põhjustavad väljapumbatavas vees rohkesti ülipeent heljumit, nõuab settebasseinide
rajamine põhjalikku ja läbimõeldud projekteerimist. Reostust välistava tehnoloogia
kasutamisel karjäärivee looduslikku vetevõrku juhtimiseks muid piiranguid ei ole.
Vett on võimalik ära juhtida Äühvoja kaudu Peetri jõkke. Naha karjäärist
ärajuhitava vee maksimaalne arvutuslik kogus on kaevandamise lõpuaastatel 9565
m3/ööpäevas ehk 399 m3/h ehk 6,6 m3/min ehk ca 111 l/sek. Äühvoja langus ca 700 m
pikkusel lõigul (tarbevaruploki kirdenurgast kuni oja suubumiseni Peetri jõkke) on ca
3 m (joonis 6.1). Oja voolusäng on ca 3 m laiune ja 1 m sügavune. Kuna ojale on
kobraste poolt rajatud rohkesti tamme, on oja enda sügavus küllaltki muutlik.
Alamjooksul, kus tammid olid ära lõhutud, oli oja septembris 2012 küllaltki veevaene
– vett oli 10–20 cm (joonis 6.10). Org, milles oja voolab, on seevastu tarbevaruploki
põhjaservaga külgneval lõigul lai (ca 100 m) ja küllaltki kõrgete nõlvadega (suhteline
kõrgus ca 4 m). Enamasti on org üle ujutatud. (joonis 6.11.). Uuringuruumiga
külgneval alal voolab Peetri jõgi küllaltki laias (ca 20 m) ja kõrgete (ca 5 m) ning
järskude nõlvadega orus (joonis 6.12). Jõe enda laius on ca 12 m ja sügavus 0,7 m.
Jõesängi alumine osa on lõikunud paekivisse. Peetri jõe keskmiseks languseks on
1,1 m kilomeetri kohta. Voolukiirus on valdavalt 0,3 m/s (Järvekülg, 2001).
43
?@AB/ // <<3
964/ / // /</6 :8
63
68 6
4678 468
63 63 63 63 63 63 4 463 463 463 68
63
68 6
68 68 68 646532643
46
63 6 !"#$ 6 ;2
63 6% !"#& 65 6
45
<82 %64>33456723568=
4 6 !"#& 65 6
6% !"#& 65
% 675 !"#& 654689' ;2644664%2645%
7 6 !"#& 65
3 6 !"#& 65 <82645%64>53%456723458=
65 !"#& 65
653 !"#&& 6 643
5 6 !"#( 6
63 !"#( 6 ;2 6434664264
4
4 46 !"#( 64689'
D44D
43 4645 !"#)& 644 <82645%6>43456723%8=
46% !"##& 64
3 467 !"#*& 64% 64
% 4675 !"*+& 647
%3 4637 !"*, 6474689'
7 46 !"*! 643
73 463 !"*!& 64
3 46 !"*-& 64
33 467 !"*$& 6454689' 63
465 !"*& 645
3 4654 !"*( 64
5 46 !"*)& 64
53 46% !"*# 64
463 !"*# 644689' 6
3 465 !"*# 64
4 6 !"*# 64
023456789
.//012'334 3 6538 8686785'964/698 4844336
C?@AB/ // <<34
?@A B. .. : :2
8. . .. . :. 1 8
28
4678 468 !68 6
63 63 63 63 63 63 4 463 463 463 68
63
8 68
65 9264664265
68 68 !68
63 6" #$%& 6' :82645'6<534567244538;
63 6' #$%( 67
4 6 #$%)& 67 6
6' #$%) 63 =6 9264"466'726 2< 5766'3>6462'6'37
' 675 #$%) 63 2"8;
7 6" #$%#& 6" :82645'<34567244'48;
3 6 #$%#& 6" 6
" 65 #$%# 6"
653 #$%* 6 643
5 6 #$%* 6
63 #$%* 6
D45E
4 46 #$%* 6
43 4645 #$+%& 6
46' #$+% 6 64
3 467 #$++ 64
' 4675 #$+, 644
023456789
63
6
-.. "/01 8 28 34228 2 6756748.8 888 822
C?@A B. .. : :2 4
ABCD/ // ==3
964/ / // /=/ 6 ;6
63
4 4 4 6
56 56 43 3 3 3 3 43 5 53 53 543 3 6
4 3
6 5 <2435323
6 6 6 4
3 ! "#$% 3 =625?3345256>899
3 "#$% 3
5 "#$% 3 :4 <2 52! 2? 783@542!5
"#$% 3678& 4 =625?34526>899 256>899
"#$' ! !
! "#$' ! 3
3 4 "#$' !
! 4 "#$( 4
4 3 "#$( 4
"#$( 4
3 "#$$
54
5 5 "#$$
F46G
53 55 "#)*% 55678&
5 "#)"% 5 53
3 5 "#)+% 5
5 "#), 5
3 53 "#)% 53
5! "#)' 5! 5
3 5!3 "#)$ 5
3 54 "#)) 5678&
33 54 "#)) 5 4
! 54 + 3
4 53 +#*" 5
5 +#*,
5 +#*( 4 4 4
5 +#" 678&
5 53 +#"-
5! +#"-
0234567899
.// !012&334 3 4 454 36 6 6667485&964/69 6 4644336
EABCD/ // ==35
ABC D0 00 < <4
:0 0 00 0 <0 3 6
4 4 4 46
56 56 !6
43 3 3 3 3 43 5 53 53 543 3
6
3
4
6 6
5 4 ;25"5"25
6 6 !6
3 " #$%% <625&5>3452556=899
3 #$%
5 #$%
#$%
& #$'( ? 4 ;255255 2> 783@58323
" #$')* 3 4 236=899
3 4 #$') 3 <625&>34526=899
55
" 4& #$') 3
4 &3 #$'+* 3
& #$'+ "
3 #$'+ "
5 5 #$'+ "
F47G
53 55& #$', 4
5 #$'* & 53
3 5 #$'-
5& #$'. 5
3 53 #$'#* 55
5" #$'%* 5 5
3 5"3 #$'% 5
3 54 #$''* 5
33 54 # 5
" 54& %$((* 5 3
4 5&3 %$() 53 4
& 5 %$(+* 5" 4
53 %$(+ 5" 4
0234567899
/00 "123 6 46 5644: 4 4 494 74896:06 :6: :44
EABC D0 00 < <4 5
Joonis 6.10. Äühvoja oma alamjooksul (septembris 2012.a.)
Joonis 6.11. Äühvoja tarbevaruploki põhjaservaga külgneval lõigul (märtsis 2012.a.)
48
Joonis 6.12. Peetri jõgi.
7. Varu arvutus
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati varu geoloogiliste plokkide meetodil
kahes plokis: ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru (1. plokk) uuringuruumi lääneosas
30,02 hektaril ja ehitusdolokivi aktiivne reservvaru (2. plokk) kirdeosas 43,90
hektaril. Varuplokkide väljaeraldamise sellisel kujul tingis kagu–loodesuunaline
Äühvoja oma kalda piiranguvööndiga, ca 5 m suhtelise kõrgusega moreeni-savi
künkad, kus kattekihi paksus ületab ligikaudu 1,5 kordselt kasulikku kihti ja kuni
2,5 m paksuse domeriidikihi esinemine uuringuruumi lõunaservas kasuliku kihi
lasumis – need on piirkonnad, kus kaevandamine on keelatud või mäetehniliselt ja
majanduslikult ebaotstarbekas.
Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel:
varu arvutuse plaan M 1:5000 (gr. lisa 2);
varu arvutuse plaan M 1:2000 (gr. lisa 3);
geoloogilised läbilõiked (gr. lisa 4–7);
puuraukude kirjeldused (tekstilisa 3);
laboratoorsete uuringute andmed (tekstilisad 4–7);
katte- ja kasuliku kihi paksused (lisa 14);
mahu arvutused arvutiprogrammis Surfer 10 (tekstilisa 15).
Plokkide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr lisa 2, 3). Plokkide
pindalad on määratud arvutiprogrammi Micro-Station V8 abil. Maavara ja kattekihi
mahud arvutati programmiga Surfer 10. Mahtude arvutus on esitatud tekstilisas 15.
Katte- ja kasuliku kihi paksused ja lamami abs kõrgused varuplokkides on toodud
49
lisas 14. Kasvukihi keskmised paksused on määratud puuraukude andmeil aritmeetilise
keskmisena.
1. plokk pindalaga 30,02 ha paikneb uuringuruumi lääneosas Peetri jõe ja Äühvoja
vahelisel alal ja on piiritletud puuraukude (Pa) ja uuringuruumi teenindusala
piiripunktidega (Pp) järgmiselt: Pa 21, Pa 22, Pa 9A, Pa 25, Pa,12, Pa 13, Pp 19, Pp 20, Pa
24, ploki sisse jäävad puuraugud 17 ja 22. Kattekihi mahu arvutamiseks modelleeriti
Surfer 10 abil kattekihi paksuste mudel: maapinna reljeefi pealispinnast (modelleeritud
instrumentaalselt mõõdistatud kõrguspunktide abil) lahutati kasuliku kihi pealispind
(modelleeritud uuringupuuraukude andmete põhjal). Mahu arvutus on esitatud lisas 15.
Arvutiprogrammi abil saadud kattekihi kogumaht on 1060 tuh m3. Sellest mulla maht on
63 tuh m3, mis määrati mullakihi keskmise paksuse ja ploki pindala korrutisena. Mullakihi
keskmine paksus on 0,21 m ja see on määratud puuraukude andmeil aritmeetilise
keskmisena (lisa 14). Kattekihi paksus varuplokis on puuraukude andmeil 2,8–3,9 m ja
keskmine paksus, arvestades Surfer 10 abil saadud kattekihi mahtu, 3,53 m. Surfer 10 abil
modelleeritud savikihi paksuse mudeli abil arvutati ka savi maht (lisa 15), s.o. 480 tuh m3.
Savikihi keskmine paksus arvestades Surfer 10 abil saadud savikihi mahtu, on 1,60 m.
Ehkki peatükis 4 tehakse ettepanek käsitleda ehitusdolokivi lasumis olevat savi kui maa-
varakatendit, arvutati lisaks savikihi üldmahule eraldi ka esialgu potentsiaalse maavarana
käsitletud savikihi maht – 327 tuh m3 (lisa 15). Lasundi modelleerimisel Surfer 10-s on
arvestatud proovivõtmise intervalle ning puuraukudes, kus saviproove ei võetud, lähtuti
kirjeldusest. Erinevalt savi üldlasundist on siin välja jäetud valdavalt huumusesegune
savikiht läbilõike ülaosas. Savikihi paksus puuraukude andmeil on 0,0–1,5 m (lisa 14),
keskmine paksus arvestades Surfer 10 abil saadud savikihi mahtu, on 1,09 m.
Ehitusdolokivi maht arvutati kahe pinna vahelise mahu määramise meetodil, kus
ülemise pinna moodustab kasuliku kihi pealispind ja alumiseks pinnaks on kasuliku kihi
lamamipind. Varu arvutus on esitatud lisas 15, mille andmeil Naha uuringuruumi
ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru maht on 2172 tuh m3. Kogu varu jääb põhjavee-
tasemest allapoole. Kasuliku kihi paksus varuplokis on puuraukude andmeil 6,4–8,2 m ja
keskmine paksus, arvestades Surfer 10 abil saadud kasuliku kihi mahtu, 7,24 m.
Uuringuruumi kirdeosas, kus uuringuvõrk on hõredam, arvutati varu reservvaru
kategoorias (2. plokk). Kihipindade ja -paksuste modelleerimisel on kasutatud varu-
kontuuriga külgnevate puuraukude 1, 2, 18, 6, 7, 19, 8, 20 ja 56 andmeid. Kuna loetletud
puuraukudest jäävad enamus piiranguvöönditesse (6, 7, 8 teekaitsevööndisse, 1 ja 2 kalda-
piiranguvööndisse), ja et mitte eraldada välja väikesepindalalisi passiivse varu plokke
piiranguvööndites, ei ole reservvaruplokki kontuuritud puuraugust-puurauku. 2. ploki
pindala on 43,90 ha. Katte- ja kasuliku kihi mahud on arvutatud analoogselt 1. plokiga.
Maapinnareljeefi modelleerimisel programmis Surfer 10 kasutati Maaameti Geodeesia-
fondist saadud aerolaserskaneerimise andmeid. Varu arvutus on esitatud lisas 15. Arvuti-
programmi abil saadud kattekihi kogumaht on 1636 tuh m3. Sellest mulla maht on
57 tuh m3. Mullakihi keskmine paksus on 0,13 m (lisa 14). Kattekihi paksus varuplokis on
puuraukude andmeil 3,5–5,8 m ja keskmine paksus, arvestades Surfer 10 abil saadud
kattekihi mahtu, 3,73 m. Savi maht on 1118 tuh m3. Savikihi keskmine paksus arvestades
Surfer 10 abil saadud savikihi mahtu, on 2,55 m. Nagu 1. plokis, on ka siin arvutatud eraldi
savi kui potentsiaalse maavara maht – 896 tuh m3 (lisa 15). Savikihi keskmine paksus
arvestades Surfer 10 abil saadud savikihi mahtu, on 2,04 m.
Naha uuringuruumi ehitusdolokivi aktiivse reservvaru maht on 2730 tuh m3.
Kogu varu jääb põhjaveetasemest allapoole. Kasuliku kihi paksus varuplokis on
puuraukude andmeil 5,6–6,7 m ja keskmine paksus, arvestades Surfer 10 abil saadud
kasuliku kihi mahtu, 6,22 m.
50
Naha uuringuruumi kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru 30,02
hektarilisel pindalal on 2172 tuh m3 ja aktiivne reservaru 43,90 hektarilisel pindalal
2730 tuh m3, kõik allpool veetaset.
Ehitusdolokivi varu ja kattekihi mahtude arvutus on koondatud tabelisse 7.1.
Tabel 7.1.
Ehitusdolokivi ja kattekihi mahtude arvutus
Ploki Varu Ploki Keskmine paksus, m Kattekihi maht, tuh m3 Ehitus-
nr. kate- pindala Kattekiht Kasulik Kokku sealhulgas dolokivi
gooria ha Kokku sealhulgas kiht kasvu- savi
kasvu- savi kiht kokku pot.
kiht kokku pot. maa-
maa- vara
vara tuh. m3
1 aT 30,02 3,53 0,21 1,60 1,09 7,24 1 060 63 480 327 2 172
2 aR 43,90 3,73 0,13 2,55 2,04 6,22 1 636 57 1 118 896 2 730
Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2013.a.
Naha uuringuruumi kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 30,02 ha
pindalal 2172 tuh m3 ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 43,90 ha
pindalal 2730 tuh m3. Kogu varu on veealune. Samas tehakse ettepanek käsitleda
karbonaatkivimite lasumis levivat muutliku koostisega Kvaternaariealist savi koos
moreeniga kui ehitusdolokivi kattekihti.
8. Kaevandamise mäetehnilised tingimused
Kaevandamise mäetehnilised tingimused on kõrge põhjavee taseme tõttu keerulised.
Kogu varu jääb põhjaveetasemest madalamale. Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,2 m,
kattekihi paksus 3,5 m ja kasuliku kihi lamami absoluutne kõrgus jääb vahemikku 72,9–
75,4 meetrit.
Kaevandamine on võimalik nii vee alt, milleks tuleks veetaset alandada 79,5 m abs
tasemeni, s.o. ca 5 m. Juhul kui kasulik kiht kuivendatakse kogumahus, tuleks veetaset
alandada ca 11 m. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt ja arengukava.
Kaevandamisele asumisel tuleb koorida kattekiht, metsa-alal kaevandamisel
langetada puud ja juurida kännud. Kasvu- ning moreeni- ja savikiht ladustatakse eraldi.
Mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist
aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Moreen ja savipinnas on vajalik kaljukivimitest
karjääri nõlvade katmiseks tammiga, et takistada põhjavee juurdevoolu karjääri. Karjääri
piirile vallitatud moreenpinnas ja rajatud piirdekraav aitavad vähendada ümbritsevatelt
aladelt karjääri valguva vee kogust.
Kaevandamise puhul on vajalik vee väljapumpamine karjäärist. Eelnevalt tuleb lasta
veel settebasseinis selgineda, kust see suunatakse Äühvoja kaudu Peetri jõkke. Kuna
savisetetest tingitult on väljapumbatavas vees väga palju ülipeent heljumit, nõuab
settebasseinide rajamine põhjalikku ja läbimõeldud projekteerimist.
Kõiki kaevandamisega ja killustiku väljaveoga kaasnevaid keskkonnamõjusid
analüüsitakse kaevandamise loa taotluse menetlemisel.
51
Maapõueseaduse (RT I 2004, 84, 572) § 48 lähtuvalt tuleb karjääri maa-ala
korrastamiseks koostada keskkonnaministri poolt kinnitatud nõuetele (RTL 2005, 60, 865)
vastav projekt. Eesti Maavarade Komisjonis kooskõlastatud korrastamisprojekti
rakendamiseks annab tingimused Keskkonnaamet. Karjääri ala korrastatakse veekoguks.
9. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale
Naha karbonaatkivimite uuring tehti vastavuses Keskkonnaministri 26.05.2005.a.
määrusega nr. 44: “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise
kord” ja määrusele nr. 43:“Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja
kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord” Geoloogilised välitööd (südamik-
puurimine, hüdrogeoloogilised vaatlused puuraukudes, proovimine) tehti spetsiaalselt
selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ja õli
mahajooksu ei olnud. Puurimise käigus pesti puurauke puhta veega, kattekiht isoleeriti
manteltorudega. Peale uuringutööde lõppu puuraugud likvideeriti: puuraugud täideti kuni
veetasemeni killustikuga. Veetasemest kõrgemal kasutati savi (lisa 18).
Kokkuvõtteks võib öelda, et geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja muude töödega ei
muudetud ega rikutud keskkonnatingimusi.
Kokkuvõte
Geoloogiline uuring Naha dolokivi uuringuruumis tehti AS Kiirkandur tellimusel.
Uuringutöö eesmärgiks on killustiku tootmiseks sobivate Ülem-Devoni ladestiku
karbonaatkivimite uurimine.
Naha uuringuruum paikneb Ülem-Devoni Plavinase lademe Pskovi kihistiku
(D3plP) avamusalal, kus Kvaternaari setete paksus on puuraukude andmeil 2,9–7,4 m,
reljeefi kõrgemates punktides ulatub aga 9–10–11 meetrini. Valdava osa setetest
moodustavad savi ja moreen. Savi on valdavalt šokolaadipruuni värvusega, ülemises ca 1 m
paksuses osas huumuserikas, keskmiselt plastne, väga muutliku paksuse ja ka koostisega,
sagedased on liiva ja kruusa sisaldavad vahekihid. Uuringuruumi lõunaosas on arvatud
ehitusdolokivi kattekihi hulka ka kuni 2,4 m paksune savika dolokivi kiht. Kasuliku kihi
moodustab Pskovi kihistiku pisi- kuni peenekristalliline, ülaosas tihe paksukihiline, allosas
kavernoosne keskmisekihiline dolokivi. Lamamiks on Snetnaja Gora kihistiku
mikrokihiline savikas aleuroliidikas dolokivi.
Uuringuruumis puuriti 30 puurauku (sh 6 duubelauku) sügavusega 7,0–12,0 m.
Kivimi füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks võeti 11 proovi, killustiku katsetusteks 21
proovi. Kivimi keemiline analüüs määrati 40 proovis. Dolokivi katendis lasuvast savist
võeti 19 proovi lõimise, plastsuse ja keemilise koostise määranguteks.
Naha uuringuruumi ehitusdolokivi on kõrgemargiline: kivimi survetugevus on
tarbevaruplokis keskmiselt 138 MPa, reservvaruplokis keskmiselt 147MPa, külmakindlus
“25”. Dolokivist valmistatud killustiku survemark on “800”–“1200”,
1. plokis keskmiselt „800”, 2. plokis “1000”, kuluvusmark mõlemas plokis “II”, killustiku
kategooria Los-Angelese katsel LA35 ja külmakindluse järgi F I. Oodatav killustiku
väljatulek mäemassist on ca 79%.
Keemiliselt koostiselt on kivim kõrge MgO sisaldusega, (keskmiselt 19,66%
1.plokis ja 19,85% 2. plokis), kuid küllaltki ebaühtlaselt jaotunud terrigeense lisandiga
(2,36–10,04%, keskmiselt vastavalt 5,82% ja 5,28% ). CaO sisaldus on keskmiselt 29,07%
ja 29,45%. Ülenormatiivse lahustumatu jäägi sisalduse (5%) tõttu ei vasta uuringuruumi
kivim tervikuna tehnoloogilise dolokivi nõuetele.
52
Naha uuringuruumi savi plastsusarv Vassiljevi koonuse järgi on keskmiselt 14,3.
Arvestades savi muutlikku koostist, kvaliteeti, kihipaksust, majanduslikku aspekti, praktilist
nõudlust, tehakse käesolevaga ettepanek käsitleda Naha uuringuruumi savi kui Lõuna-Eesti
jaoks küllaltki vähelevinud maavara – ehituskivi – katendit.
Sõltuvalt piirangutest ja uuringuvõrgu tihedusest arvutati ehitusdolokivi varu kahes
plokis: 1. plokk aktiivse tarbevaru ja 2. plokk aktiivse reservvaru kategoorias. Mahud
arvutati arvutiprogrammi Surfer 10 abil. 1. ploki ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on 2172
tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 7,24 m. Kattekihi paksus on keskmiselt 3,53 m ja
selle maht 1060 tuh m3. Kattekihi moodustab valdavalt savimoreen ja savi. 2. ploki
ehitusdolokivi aktiivne reservvaru on 2730 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 6,22
m. Kattekihi paksus on keskmiselt 3,73 m ja selle maht 1636 tuh m3.
Põhjavee juurdevool karjääri kogu kasuliku kihi kuivendamise puhul (veetaseme
alandusel 10,9 m) on mäetööde algperioodil arvutuslikult 3277 m3/ööp ja lõpp-perioodil
10268 m3/ööp. Juhul, kui kaevandada osaliselt vee alt ja veetaset alandada 4,8 m, on
vastavad näitajad 2494 m3/ööp ja 2475 m3/ööp.
Eesti Maavarade Komisjonile esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.01.2013.a.
Naha uuringuruumi kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 30,02 ha
pindalal 2172 tuh m3 ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 43,90 ha
pindalal 2730 tuh m3. Kogu varu on veealune. Samas tehakse ettepanek käidelda
karbonaatkivimite lasumis levivat muutliku koostisega Kvaternaariealist savi koos
moreeniga kui ehitusdolokivi kattekihti.
Kasutatud kirjandus
Aбрамов, С. К., Газизов,М. С., Костенко, В.И., 1976. Зщита карьеров от воды.
Mocква. Недра.
Brutus, A., 1990. Aruanne ehituskivi otsingu- ja otsingu-hinnangulistest töödest Võru
maakonnas. Tartu, 1990. EGF 4413.
Järvekülg, A., 2001. Eesti jõed. Tartu. Tartu Ülikooli kirjastus.
Kearey, P., Brook, M., Hill, I., 2002. An introduction to Geophysical Exploration.
Blackwell Publishing, Oxford.
Loopmann, A., 1979. Eesti NSV jõgede nimestik. Tallinn. Valgus.
Sharma, P. V., 1976. Geophysical methods in geology. Elsevier Scientific Publishing
Company, Amsterdam.
Tratševski, G., Juškevitš, V., 1964. Aruanne komplekssest geoloogilis-
hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1:200 000 lehe O-35-XXI lõunapoolse osa
territooriumil. EGF 2227.
Uljanova, V., 1972. Aruanne ballastmaterjalidemaardlate (liiv, dolomiit) detailotsingutest
Balti raudtee Valga-Gulbene lõigul. EGF 3211.
53
Läbilõige I-I'
N
Naha S
m Pa13
m
0480
49301:003:0480
84,75
87 Leppora 87 Mäeeraldise piir
003:
Naha
49301:003:0070
Mõniste metskond 3 Pa12A Mäeeraldise teenindusmaa piir
49301:
86 86
49301:003:0600 84,57
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru
Pa24 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
85 85
84,08 Mõniste metskond 3
0,4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
0,4 49301:003:0600
84
0,3 1,1 0,6
84
Uuringuaegne veetase
83 1,2 83
2,0
2,5 m
Kasvukiht
03.09.12
82
2,8 82
2,7 m 3,2 3,2 m
03.09.12 03.09.12
81 81 Savi (lg III)
3,3
80 80
4,3
Liivsavimoreen (gIII)
79
Plokk 1 aT 79
5,6
78
Plokk 1 aT 78
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P)
77 7,9 77
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P)
7,6 8,3
76 8,3 76
Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
75 9,8 75
9,7
74 74
10,9
Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
73 73
11,5
11,0
11,9 Pa25 Puuraugu number
84,52 Suudme abs kõrgus, m
Leppora
49301:003:0070
Läbilõige II-II'
0,7 m Veetaseme sügavus, m
S 19.03.12
Mõõtmise kuupäev
skond 13
NE m
m
0227
Pa21
86,53 Mõniste metskond 3
003:
e m et
87 87
Pa23 49301:003:0600 19,5 Geoloogilise lademe piiri
Pa17
85,91 sügavus maapinnast, m
0,2 85,71
49301:
st
86 86
0,1
M õni
0,6
85
1,7 85
1:
1,0
2
1,5
2
0,4
1:
1,8 m 0,7 m
84 84
23,5 Puuraugu sügavus, m
03.09.12 19.03.12
2,6 m
1:
03.09.12
3,7
2
83 3,7 m 83
3,0
03.09.12 3,4
2
3,2
1:
82 82
81 81
4,9 3,9
80 5,9 Plokk 1 aT 80
6,9
6,6 5,2
79 79
Märkused:
6,4
78 78
8,6 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
77
8,6 77 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
10,1 8,0 - Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked I-I` ja II-II`
76 76
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
10,5 8,9 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
10,7
75 75
11,9 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
74 12,0 11,7 74 Naha dolokivikarjäär Geoloogilised läbilõiked I...I'-II...II'
12,0 11,2 Rõuge vald, Võru maakond
12,0
73 11,5 73
Loa omanik Kiirkandur AS Graafiline lisa 2/4
12,0
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
[email protected] H 1 : 2000
Mõõtkava
V 1 : 100
0 40 80 m
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 08.05.2026
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 26/5515
/Allkirjastatud digitaalselt/
N
Läbilõige III-III'
m S
Pa10 m
Leppora 87,82 W Läbilõige IV-IV' E
88
49301:003:0070
88
m Naha m
Pa9A
0,4 49301:003:0480
Pa21 86,69
Mõniste metskond 3 87
Mõniste metskond 3 Pa22 87
87 86,53 0,8 87 Pa23 85,60
49301:003:0600 49301:003:0600 85,91
Pa22 0,2
0,2 0,5 86 86
86 85,60 86
0,1
Pa13
0,1
0,1 84,75
85 85
85 1,7 2,0
85
3,4 0,4 1,5
1,4
1,4
84 84
a
3,9 m 1,1
oj
84 84
2,1 m
03.09.12 2,6 m 03.09.12
2
3,8 03.09.12
1:
3,4 m
1:
3,7 03.09.12 83 83
2
83 vt. 82,84 m 3,7 m 2,7 m 83
14.09.12 03.09.12 03.09.12 3,4
3,3 2,5 m 3,3
03.07.12
82 2,8 82
82 82
6,5
81 81
81 81
Plokk 1 aT Plokk 1 aT
80 5,9 80
80 80
6,9
6,3
6,3 79 79
79 79
8,2
78 78
78 78
8,6 8,4
8,4
77 7,9 77
77 77
10,1
76 76
76 76
10,5 10,2
10,2 11,2
12,0 75 9,8 75
75 11,9 75
12,0 74 74
74 12,0 74
11,6 12,0 11,6
73 73
73 73
11,5
NW Läbilõige V-V' E
m m
Pa10
87,82
88 88
Pa25 Puuraugu number
0,4 84,52
49301:
Suudme abs kõrgus, m
87 87
Mäeeraldise piir
Leppor
Mäeeraldise teenindusmaa piir
003:
86 Mõniste metskond 3 86
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru 0,7 m Veetaseme sügavus, m
a
Pa12A 49301:003:0600
0070
19.03.12
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Mõõtmise kuupäev
Pa25
85 84,57 85
84,52 Mõniste metskond 3
3,4 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
0,4 49301:003:0600
0,4
84 3,9 m 84
0,7 m 03.09.12
Uuringuaegne veetase
19.03.12 19,5 Geoloogilise lademe piiri
sügavus maapinnast, m
83 83
2,0 Kaevandamisel jäetav nõlvatervik, katendi nõlvus 1:2 vastab kaldele 26°
82 82
3,2
3,2 m 6,5
03.07.12 Kasvukiht
81 81
3,9 23,5 Puuraugu sügavus, m
80 80
Savi (lg III)
5,2
79 79
Liivsavimoreen (gIII) Märkused:
6,4
78
Plokk 1 aT 78
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
77 77
Dolokivi, tihe, valdavalt paksukihiline (D pl P) 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
8,3 8,0 - Naha dolokivikarjääri keskonnaloa geoloogilised läbilõiked III - III`, IV- IV`, V - V
76 76
(OÜ Eesti Geoloogikeskus, juuni 2013).
8,9
Dolokivi, tihe, kavernoosne, valdavalt keskmisekihiline (D pl P) 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
12,0
75 75
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
74 74 Dolokivi, mikrokihiline, savikas, aleuroliidikas, savi vahekihtidega (D pl Sn)
10,9 Naha dolokivikarjäär Geoloogilised läbilõiked III...III'-V...V'
11,2
11,5 Rõuge vald, Võru maakond
73 73
72 11,9 Loa omanik
12,0 72 Kiirkandur AS Graafiline lisa 3/4
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
[email protected] H 1 : 2000
Mõõtkava
V 1 : 100
0 40 80 m
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 08.05.2026
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 26/5515
/Allkirjastatud digitaalselt/
83
82,62
83,42 83,13
83,39
83,34 82,26
82,91
83,29
83
83,07
83,26
83,38
83,42 84,64
85
655400
83,12
83,36 83,66 83,82 85,16
83,68 84,66
83,63
84
83,23 83,73 85,27
85,20
84 84,11 85,16
83,70 84,06 85,63
83,37 83,91
83,88
84,67 85,25 85,64 84
84,92
83,95 85,92
83,48 83,93
84,12 84,39 85,41
83,61
86,17 86,02 85,84 85
86
84,00
84,17 85,11 86,35 84,12
86,17
83,63 84,69 85,64 83,85
84,05 84,37 86,38
84,02
85,10 86 85,56
86,11 83,39
655200
83,61 83,84 84,33 84,43 86,36
84,89 86,42 83,56
84,01 85,83
86,81
655600
83,59 84,18 84,28
85 86,12 86,84
84,61 86,41 87
86,14
85,90 84
83,87 86,54 87,10
83,64 84,40 85,11 86,69 86,98 86,49
84,64 85,66 86,12 85,95
86,11 85,97
86,94
85
83,98 84,87 86,56 87,26
84,33
83,87 86,67
86,64 85,74 86,98
85,11 86,52 86,88
83,68 84,23 87,44 85,52
6380000 86,40 86,68
86,16 83,24
86,67 87,43 85,67
84
85,66 86 87,14
86
84,61 86,73 86,90 6 83,92
85,07 85,42 86,17 87,14 8 85,65 85,14
83,72 83,73
84,35 84,69
86,11
86,11 86,55 86,44 84 63 8
83,43 0000
86,38 86,68 86,58
N
86,18 86,71 86,91 86,64 84,93
86,14 87 85,92 83,94
84,86 85,65 87,31
83,81 84,07
85,35 87,33
84,64 86,51 86,27 86,67 85
83,90 84,31
86,36 86,90
86,23 86,52 87,05
8
84,73 86,41
83,85 84,20 87,26 87,23
5
86,55 85,66 85,35
84,05 84,54 85,16 85,40 86,16 87,33
83,96 85,67 86,31 86,20 86
84,91 86,30 87,35
84,02 86,50 86,85
83,72 84,33 84,63 86,88 87,23 86,16
84,02 84,33 86,14 86,07 86,98
83,93 85,12 87,40 86,41 85,75
84,05 86,23 86,18 86,89
86,16 87,18
84,41 85,35 85,92 86,64
84,38 85,63 85,96
86
87,11 86,13
84 84,07 84,21
84,51 84,86 85,82 86 85,89 87,22
86,05 86,88
87
84,20 85,14 85,28 87,38 87,03
84,48 85,50 86,25 86,68
84,25 84,59
85,65 85,85 86,57
85,25
84,37 84,35 84,58
85 84,68
85,33
Leppora 85,83 85,83
86,76 87,64 86,29
85,08
87
84,77 87,14
86,96 86,87
84,31 84,32 84,68
85,44 84,98 85,41 85,50
49301:
003:0070 87,24
87,80 87,87
87,65
85,19 85,69 85,84 85,65 87,41 86,77
85,46
85,95 88,16 Kaardileht nr 4443 Varstu
84,51 86,64 87,32 87,01
84,67 85,78 85,82 87,88 87,62
85,32
85,33 85,43 86,95
88,16 87,20
84,64 85,28 85,74 88,40 86,62 86,61
85,31 85,73 88,05 87,55 86,59
88
85,30
84,40
84,71
86,15
85,97
86 1
85,89
85,38
85,46
85,44
85,55
85,82
85,98
86,17
87,74 87,50
87,20
86,73
86,57
85,17 85,20 85,80 88,34
87,67 88,10 86,52
85
86,55
86,25 86,25 85,28 8 85,19
24
8 85,96 88,33 88,69
85,64 86,12
85,45
8
85,13 85,28
Pl
okk1aT 87,63
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
80
1 85,48
88,71 88,37 86,80
86,76
79
84,44 86,29 85,65 88,11 87,13
85,50 85,88 87,17
78
86,13 87,91 86,84 piiripunktide koordinaadid
77
86,10 87,36
83
86,34 88,03
8
7576
88,65
85
3 8 88,14 87,73 87,61 87
86
5
86
84,54 85,73 88,37
84
86,23
87
86,03 87,09
87,22
85,67 86,00 8
85,85
88 88,17 87,91 87,39
824 86,92
Nr X Y
86
86,39 87,83
80 8 87,88
87,82
7
79 1 87,40
8 86,15 87,67 87,34
1 6 379 882,06 655 271,92
77 87,38
87,64 87,64 87,43 87,13
85,35 76 828 87,15
3 2 6 379 717,89 655 156,85
84
85 86,39 86,79
86
86,31 86,86 87,26 87,48 87,05
87,08 86,89 3 6 379 327,10 655 178,84
81
84
82
86,83 87,25
86,57
87
8
85
0 87,23 86,42 4 6 379 195,03 655 452,52
7 8
81
9
87
87,32 86,90
78
85,14
80
87,33 86,65 85,97637980 0 5 6 379 564,60 655 646,28
79
86,93 87,14
77
78
83
86,62
77
86,41
6 6 379 762,25 655 586,46
76
87,18
7576
83
86,61
786,64
84,21
86,25 6 84,07
7 6 379 774,93 655 588,00
84
8
85
86
82
83,76
5 8 6 379 791,20 655 539,31
85
85,60
8 84,05
84
9 6 379 666,91 655 452,11
85
84
84,83 86 84,00
84,49
83,73 10 6 379 667,08 655 458,73
75
81
6
82
83,87 11 6 379 665,09 655 478,26
.
83,85
0
85,26
12 6 379 662,11 655 501,10
84
84,08
80
84
8081
79
83,75
2 13 6 379 653,50 655 534,37
78
Mõni
st
eme 83,85
79
t
skond13
77
83
84,28
14 6 379 552,38 655 559,86
78
76
83,88
84,20
49301:
0 0 3:0227
75
77
15 6 379 551,55 655 552,90
76
86
85
83
84,41 83,78
9 10 11 84
16 6 379 549,73 655 535,69
85
83,79
12 17 6 379 540,63 655 451,28
82
84,22 83,80
18 6 379 539,97 655 445,16
13
84
84,64
8
22
5
84
84,92 83,83
8
6 19 6 379 530,70 655 359,93
84,24
20 6 379 541,13 655 359,76
81
82
84
86
21 6 379 588,46 655 389,39
808
84,81 85,46
79
84,15
84
80
1
22 6 379 661,12 655 444,17
78
79
7
83,79
78
7
85,35
76
77
85,88
83
84,08
83
Pl
4
o
76
Z=82,
94a kk1a Pindala 21,82 ha
84,29 bsm T 85,57
883,93
75
83,20
84,31 86
6
82 85
37960086,09 85 84,73 83,95
86
7
84,69
5
.0
21 86,54
6
86,03
8
85,07 1
5 85,85 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
84
86,55
84,51
84
86,69
84
20
8081
85
84,23 84,67
85 86 84
14 86,68 Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
79
82
81
85 81
83
84 83 82
78
86,34
85 80 7 86,56
85 Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
84,31
84 83 82 8
77 6
81 87,44
84,22
83.7 83 82 81
80
79 16 15 79 87,73 87,50
18 17
75
80
78
7
80 87,26
79
77
82
79 76 76 88,31
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
78
84,07 19 78
77
87,86
87,33
868
83
77
76 87,88
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
77
76
75 87,55 87,07
7
88,02
7 87,47
75
84,29 5.
0
87,22 87,99
Maardla piir (asendiplaanil)
78
88
88,27
84
88,25 Naha
88,17
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
79
Mõni
stemetsk
o nd3 87,98 49301:003:0480
87,80 88,30
49301:
003:
06
88
00
85
80
87,99 88,91
88,45
8183
87,67
88,34
84
87,40
87,89
41 Maapinna samakõrgusjoon, m
75
88,91
82
81
84,70 87,64 87,75
76
87,83
82
88,87
868
80
88
87,41 Tekkiv tehisveekogu, pindala 18,09 ha
79
87,96
77
87,81 88,07 88,31
7
78
87,94 88,86
83
77
88,48
76
84,25 88,62
78
75
87,82
84
87
86,51
87,96
74
87,77 88,78
79
6379 4
88,54 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 2,4 ha
87,77 00
88
74.0
85
80
84,51 86,84 87,81 88,38
8183
87,73 87,73 88,97
87,01 88,04
88,17
75
87,67
86
85,48
84,40
86,66 87,78
87,94 89,07
7
82
81
87,60
4
76
.
0 87,72
82
85,34
84,05 86,04
87,76
85,22
77
85,39 87,32 88,91
88
8 980 87,76
5 76777 7 87,88
88
84,88 87,84
74 7 83 86,87
87,53 88,04
88
78
85,20 86,11 88,11
84,11 84,89
87
84
86,96
3 84,11
84,73
87,85
88,14
87
79
85,23 87,56
84,62 87,77
87,98
84 86,84
84,12
84,70
81
82 88,14 88,04
80
84,87
74
88
87
85,75
84,75 88,05
8183
84,11 0 85,89 87,66 86,76
7 8798
84,76 5 767 7 86,41
88,04
84,84 74 7 83
75
87,52
8 87,59
88
84,79
6
84,29 85,64 87,17
87,46
76
8
87,70
82
86,38
5
87,62
84 84,65
87,48
82
77
84,43
8 980 84,52 85,14 87,53 87,85 87,98
5 76777 7 81
655200
78
74 7 83 84,62
655600
84
84,21 84,73 84,57 87,73
86,64
87,88 88,49 Märkused:
87
84,73
79
84,64
87,27 88,38
84,66
Naha 84 84,56
84,71 87,02 87,74 86,76
84 84,53 87,93
87,56
80
49301:
003:
0480 82
84,50 88,12 88,75 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
8183
84,56 84,62 85,05
6
85
8
379200 84,26 85,47 87,83 8 88,60
87,66 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
6379200 89,14
86
4 84,47
85,50
86,63
87,95
88,55
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
83,83 84,52
84,51 86,32 87,18 88,58
84,56 85,80
87,48 87,59
88,90 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
88,37
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
86,78
86,92 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
86,24
84,86
87 87,99
84,47
86,03 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
85,45
Maaparandushoiuala 85,29 - Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
84,95
85,45
(OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
85
84,92 85,35 85,32
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Ranna või kalda piiranguvöönd
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Metsa kitsendused
Naha dolokivikarjäär Korrastatud ala plaan
Rõuge vald, Võru maakond
Kaitseobjekti piirangud Loa omanik Kiirkandur AS Graafiline lisa 4/4
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
[email protected] Mõõtkava 1:2000
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema
Koostas Kuupäev 08.05.2026
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 26/5515
/Allkirjastatud digitaalselt/
81,57
81,90
83
81,55
82,62
81,13
83,42 83,13 81,63
82
I
82,26
83,34 4
8
82,91
83
83,29
83,38 84,64
83,26
655400
83,42 85
85,16
83,66 83,82
83,36 83,68 Pa 24 84,66 85,27
84
83,63 85,20
83,73 85,16 83,36
84 84,08 3,3 84,11 85,63
84,92 84
83,70 84,06 83,91 85,64
85,25
83,37
74,34
83,88
6,4 84,67 85,92
83,95
83,48
83,93 85,41
86,17 86,02 85,84 85
84,12 84,39
86
84,12
83,61 84,00 85,11 86,35
84,17 86,17 83,85
85,64 85,56
84,69 86,38 86
83,63 84,05 84,37 83,39
84,02 85,10
86,11 86,36 83,56
86,42
655600
655200
84,33 84,43 84,89 86,81
83,61 83,84 85,83 86,84
84,01 85 86,12
86,41
87 84
83,59 84,18 84,28 84,61 85,90
I
86,54 87,10
86,14 86,49
I
86,98 85,95
86,69 85
I
83,87 85,11
84,40 84,64 86,12
83,64 85,66 85,97 86,94 87,26
86,11 86,56
84,87 86,67 86,98
83,98 84,33 85,74 86,88 85,52
86,64 87,44 83,24
86,52
N
83,87 85,11
84,23 86,16 87,43 85,67
83,68 86,67 83,92 82,77
86,68 87,14
6380000 85,66
86,40 86 86,90 87,14
86 85,65 85,14 84 6380000
83,43
86
84
84,61 86,73 86,44 84,93
85,07 85,42 86,17 86,11 86,64 85,92 83,94
86,11 86,55 86,58 86,71 86,91 87
84,35 84,69 86,68 86,18
83,73 86,38 87,31
86,14 85
87,33
84,86 85,65 86,67
85,35 86,27 86,90
84,07 86,51
83,81 84,64 86,36 87,05 86,41 85,66 85,35
86,52 87,23
83,90 84,31 86,23 87,26
86,55 6
8
84,73 87,33 8
86,16
5
84,20 87,35 86,85
83,85 85,16 85,40 86,31 86,20 86,16
84,54 85,67 86,30 86,50 87,23 86,98
84,05 84,91 86,88 85,75
83,96 86,41
86,07 87,40 86,89
84,02 84,63
II
84,33 86,14
84,33 87,18
83,72 84,02 85,12 86,23 86,18 86,16 86,64 86,13
83,93 85,92 85,96 87,11
86
84,05 85,35 86,88
84,41 84,38
85,63
86 87,22 87,03
Pa 21
87
85,82 85,89 87,38 86,68
84,07 84,21 84,86 86,05
84 85,14 85,28 86,25 86,57
84,51
84,20 84,48
85,50
85,65
85,85
86,29 Kaardileht nr 4443 Varstu
84,59 85,83 87,64
87
84,25 85,25 85,83 86,76 87,14 86,87
84,58 84,68 85,33 87,87
86,96
86,53 3,7
84,37 84,35 85 84,77 87,80 86,77
85,08 87,65
84,68 85,50
87,24
88,16
87,41
74,64 8,2
84,31 84,32 85,19 85,41 85,69 85,84 85,65 85,95 87,01
85,44 84,98 87,32
85,82
86,64 87,88 87,62 86,95
86,61
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa
85,46 87,20 86,62 86,59
85,78 85,32 88,16 87,55
84,51 84,67 85,33 85,43 88,40 88,05 piiripunktide koordinaadid
88
85,74 86,73
85,28 85,73 86,57
84,64 85,31 86,17 87,20
85,30 85,44 85,82 87,50
84,40
84,71 8685,97
1
85,89 85,38
85,46
85,55 Leppora
85,80
85,98
87,67
88,34 88,10
87,74
86,55
86,52
86,15 85,17 85,20
85,28 85,19 49301:003:0070
85,96 86,12
88,33 88,69
87,63 86,80
Nr X Y
85,64 86,76
86,25 86,25 85,13 85,28 88,37 87,13
85,45 85,20 85,48 88,71 88,11
85,65 85,88 87,17
87,91 87,36 86,84 1 6 379 882,06 655 271,92
86,29 85,50 86,13
84,44 88,03 87,73 87
85,89 85,56
86,10
7
5 88,14
88,65 87,61
87,09
2 6 379 717,89 655 156,85
86
86,34 .0 88,37 87,22
85,73
87
85
85,75 86,03 87,39
3 6 379 327,10 655 178,84
86
86
85,30 88,17 87,91
84,54 86,23
85,41
85,68 85,85 88 87,83
84
85,71 85,76 86,92
86,39
86,00 87,88 87,40
85,67
85,59 85,72
85,70 87,82 4 6 379 195,03 655 452,52
87,34
85,76 87,67 87,43 87,13
87,38
85,82
85,75
85,73
85,95
86,15
87,15
87,64 87,64 5 6 379 564,60 655 646,28
85,74 85,73 86,08 86,39 86,79 87,05
85,35
85,85 86,31 86,86
87,26 87,48
87,08 86,89
6 6 379 762,25 655 586,46
86,83 87,25
85,77 86,02
86,57 7 6 379 774,93 655 588,00
87
85,84 85,46 86,42
85,71 85,89 87,23
85,83
85,80
85,90
86,12 86,35
87,33
8 87,32
87
86,90
86,65
6379800
85,97
85,14
8 6 379 791,20 655 539,31
85,58 86,58 86,60
85,47 86,93 87,14
85,75 86,31
85,35
85,88
85,43 85,81 86,22 86,68
87,18
86,62 86,41 9 6 379 666,91 655 452,11
85,87
85,61
85,78
85,86
85,91 85,95 86,40
86,76
86,61
7 86,64
84,07
84,21
10 6 379 667,08 655 458,73
86
84
85,93 86,65 86,62 86,25
85,36 86,13 85,76 86,13
86,02 86,79 87,14 Pa 22
86,43
86
85,42
85,45 85,87 86,40 83,76 11 6 379 665,09 655 478,26
Pa 23 86,39 5
85
85,09
85,23 86,14
85,71
86,16
86,59 85,60 8 IV'
84,05
85
85,05 85,57
85,73 85,77 85,90
85,98 86,14
86,12 86,40 85,92 12 6 379 662,11 655 501,10
85,19 85,43 85,85 85,91
85,40 85,69 85,60 3,3 84,00
85,86 13 6 379 653,50 655 534,37
84
84,90 85,44 85,63 85,80
85,77
85,91 3,4 86,16
75,44
86,21 6,9 83,73
85,64 86
84,65
75,44 7,1 14 6 379 552,38 655 559,86
84,83
84,78
84,67
85,13 85,62
85,64
85,53 85,64
85,83 85,93
85,80
85,64
85,84
6 83,87
83,85
84,49 85,78
84,94 85,16 15 6 379 551,55 655 552,90
75.
85,76 85,73 85,68 85,26
85,39 85,75 85,86 84,08
Pa 13 85,75 85,80 85,82
84
84,74 85,65 85,65
84,67 84,93 85,72
85,60 83,75
16 6 379 549,73 655 535,69
0
84,82 85,62 83,85
84,75 2,8 85,00 85,58
85,78
85,76 85,81 Mõniste metskond 13
IV 85,83 85,71 84,97
84,75 84,28
84,73 85,66 85,71
85,80
83,88 17 6 379 540,63 655 451,28
8
74,94 7,0 49301:003:0227
2
5
85,73 85,86
84,74 84,91 85,14
85,27 85,72 85,82
85,78 85,73 18 6 379 539,97 655 445,16
85,67
84,20 84,59 85,65
85,43 85,71 85,73
84,76
84,70
84,80
84,89
85,18
85,85 85,68
85,55 85,78 85,78 85,75 84,41 83,78 19 6 379 530,70 655 359,93
84
84,73
84,92 85,02
9 10 11 85,85
85
85,45
20 6 379 541,13 655 359,76
85
85,62 85,69 85,70 83,79
85,54 85,79
83,80
84,81 84,86
Plokk 1 aT
85,48
85,95
12
85,84
85,90
86
85,35
21 6 379 588,46 655 389,39
85,45
84,22 84,69
85,14 85,04
85,66 85,58 85,56
85,60 13 86,01
85,82 84,92 83,83
22 6 379 661,12 655 444,17
84,52 84,88 22 86,32
86,20
85
84,64 84,75
84
8
86,21
6
85,06 85,65
84,72 84,92 85,41 85,43 85,47 86,20
85,64 85,53 85,49
86,00
Pindala 21,82 ha
84,24 84,61 85,12 85,35 86,03
86,65 85,46
85,35 85,32 86,00
84
84,81
84,47
84,47
85,14
84,92
85,52
86,73
86,59
86,15
+ 75.64
86,35
86,00
85,81
85,93
85,89
85,35
84,15
83,79
84,68 84,95 85,26 85,23
84,51
85,10 85,13 85,32 85,24
85,83
86,32
85,88
85,57
84,08
8
4
83,93
1
84,72 85,8985,97
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
86
85,24 86,08 85,94
85,22 86,12 86,13
85,05 83,95
84,29 84,45
85,11
86,09 85,96 85,90 637960086,09 84,73
86,06
85
83,20 86,04
85,37 85,79
Pa 9
86
84,31 84,43 84,98 85,16 85,18
86,01 86 86,10
Mäeeraldise teenindusmaa piir ja piiripunkt
84,64 84,73
85 86,52
86,54
3,2
86,03 6
84,42
84,47
84,57
7
5
85,22
.0
85,23
21 85,23
85,90
85,90
85,91 86,22 86,37
75,94 7,4
8
Piirinumbrid ühtivad mäeeraldise piirinumbritega
84,52 85,32 85,89 85,07
84,95 86,58
84,69
84,62
84,87
84,89 85,26
85,60 85,60
85,63
85,77
85,89
85,98
86,09
86,53
86,54 86,55 5 85,85
84,51 83,44
85,18 85,32 86,01 86,43 87,00 86,69
85,80 85,74 85,88 86,70
84,42 84,47 84,49 84,61
85,30 84,67 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
84,94 85,57 86,16
87,08 Pa 9A
84
84,84 86,68
84,40
84,40
84,64 84,81
84,92
20 85,06 85,17
5 85,31
85,23 86
85,55 14 87,36
86,69 3,8 86,34
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
87
84,23 84,64
85
8
85
84,67 84,45 84,43 84,71
Pa 17 86,55 87
87,21 87,12 8
7
75,54
86,56
7,4
87,44
Maardla piir (asendiplaanil)
84,43
84,41 84,70
84,59
84,73 84,82
84,94
84,21 85,56 85,22
85,56
16 15 86,93
86,59
86,57
86,71
87,73 87,50
8
84,31
84,64 84,58 84,90
87,50 87,02
87,26 6 Naha
83,68 85,52
85,71
84,96 17 88,31
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
84,22
84,01
84,44
84,86
85,36 85,71 3,2 18 85,17
85,38
86,29 87,09
87,52 86,53
86,72 87,86
87,88
87,33
49301:003:0480
83,35 84,85
19 75,04 7,5
87
85,12 85,18 87,07
87,55 87,47
84,53 85,09
85,14
85,09
87,25 86,54 86,88 88,02
I I' Geoloogilise läbilõike joon
87
84,07 84,94 85,04 86,87
84,97 85,30
75.
0
86,43 86,59
87 87,22 87,99
85,05 88 87,46
83,98
84,29 83,31 84,48 84,46 84,58
84,62
85,25 87,04 88,27 41 Maapinna samakõrgusjoon, m
85,59
85,15
84,47
87 86,79 86,55 86,44 88,17
88,25
84,95 85,20
87,00 41 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
84,45
85,09 85,74
Mõniste metskond 3 86,58
87,80
87,98
88,30
84,65
85 85,59 86,31
88
86,32
86
84,53 85,08 87,19 86,78 88,91
84,49
86,03
49301:003:0600 87,50 87,99 88,45
84,42 84,56 86,97 86,99 87,67 78,55
86,26
84,41 84,55 84,66 84,75 86,09
88,34
14.06.2012 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
85,01 85,16 86,20
84,37 86,29 87,40
84,37 86,31 87,89
84,53 85,63 88,91
86,70
84,43 84,56 86,04 87,64 87,75
84,36
86,43
84,57
84,79
84,99 86,14
87,33 87,83
Kaevandamisel jäetava terviku alumine kontuur
84,70 84,41 86,38 86,09
84,32 84,39 84,79 84,66 88,87
88
84,35 84,49
84,33 85,91 86
86,04 87,41 87,96
84,49 85,96 88,07 88,31
84,47 87,81 88,86
85,89 87,94
84,28 84,30 84,48 84,61 88,48 Pa 25
85,80 86,05
Kaevand-puuraugu nr
87
84,00 8 85,14 85,85 88,62
84,30 84,33
84,36 84,41 84,72 5 87,82 84,52 3,9 Katendi paksus, m
Suudme abs kõrgus, m
87
86,51
84,25 84,42 84,53
84,90 87,96
88,78
73,04 7,6 Kasuliku kihi paksus, m
84,12 87,77
84,35 85,04 85,66 88,54 Lamami abs kõrgus, m
84,38
84,45 85,29
6379400
87,77
84,23 84,66 84,75 85,31
88
84,16 88,38
86,84 87,81
84,20 84,35 84,40 84,50 87,73 87,73 88,97
84,21
74.0
84,36 84,34
84,52
84,76
87,01 88,04
84,51 84,23 88,17
85,26 87,67
84,62
86
84,82 85,48
84,51
84,21 87,78
84,44 86,66 87,94 89,07
84,36 84,65
87,60 87,72
84,40 84,35 74
85
.
0 85,34
V 83,30
84,23
84,25
84,33 84,86
85,22
86,04
87,76
88,91
88
87,32
84,05 84,46 85,39 87,76
84,36 84,37 84,70 87,88
Pa 12A
88
84,21 87,84
84,33
88
84,28 84,43 84,88 86,87 88,04
84,22 87,53 88,11
87
85,20 86,11
84,57 3,2 84,24 84,40 84,36
84,89
86,96
73,64 7,7 Pa 12 84,54
84,45
84,73 87,85
88,14
87
84,11 87,56 87,77
85,23 87,98
84,47 84,75 86,84
3 84,11 88,14 88,04
87
88
84,62
84,87 85,75 88,05
84,46 3,2
84,12 84,70
84,41
84,45
84,44 84,43
85,89
87,66 86,76
84,48 88,04
73,54 7,7 84,75 84,50
86,41
84,11 87,52
88
84,76 84,43 87,59
84,53 8
84,84 6
I
87,17 87,46
85,64
'
84,79 8 87,70
84,29
5 86,38 87,62
84,65 87,48
84,42
84,48 Märkused:
87,53 87,85 87,98
85,14
84,52
84,43 84,40
655600
84,62
86,64
87,73
87,88 88,49
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
655200
84,73 84,57
87
Pa 10
V' 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
84,21 84,73 84,64 88,38
87,27
83,72
87,74 86,76
84,56 84,66 87,02 87,93
84,71 87,56 88,12 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
Naha 84 84,42 84,53
84,50
87,82 6,5 88,75
Pa 25 88 5,5 88,60 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
49301:003:0480 85,05
75,84
85
84,56 84,62 85,47 87,83
87,66
89,14
84,26 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 04.05.2026);
6379200
86
6379200 85,50
86,63 87,95 88,55
4 84,47 87,18 88,58 88,90
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.05.2026);
84,52 86,32
84,51
3,9
I
83,83 87,48 87,59
84,52 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 04.05.2026);
I
85,80
84,56
I
73,04 7,6 88,37
'
Maaparandushoiuala 86,78
- Naha dolokivikarjääri keskkonnaloa mäeeraldise plaan,
86,92
86,24 87 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, juuni 2013).
84,86 86,03
Mõniste metskond 13 84,47 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
85,45
Ranna või kalda piiranguvöönd 49301:003:0227 85,29
'
84,95 85,45
I
I
85
84,92 85,35
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Metsa kitsendused Naha dolokivikarjäär Mäeeraldise plaan
Rõuge vald, Võru maakond
Kaitseobjekti piirangud
Loa omanik Kiirkandur AS Graafiline lisa 1/4
Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Harku vald Harjumaa 76912
III kaitsekategooria taime või looma leiukoht
[email protected] Mõõtkava 1:2000
0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Tauri Põldema
Koostas Kuupäev 08.05.2026
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 26/5515
/Allkirjastatud digitaalselt/