Siim Vahtrus
T. +372 5568 3880
[email protected]
Eesti Geoloogiateenistus
F.R. Kreutzwaldi tn 5
44314 Rakvere
[email protected] (Kuupäev digiallkirjas)
Taotlus nõusoleku saamiseks vesiviljelustiikide ehitamiseks Päraküla liivamaardla alale
Käesolevaga taotlen Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ kliendi AS K.A.T. & Ko (registrikood 10250382,
aadress Savi tn 42, Pärnu linn, edaspidi taotleja) nimel maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lg 1 p 1 alusel
Eesti Geoloogiateenistuse nõusolekut maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks –
vesiviljelustiikide ehitamiseks Päraküla liivamaardla (maardla kood MRD0000958, registrikaardi nr 968)
ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokile.
1. TAOTLUSE ESE
Taotleja taotleb Eesti Geoloogiateenistuse nõusolekut nelja vesiviljelustiigi (tiigid nr 1–4) rajamiseks
Peraküla-Joanni kinnistul (katastritunnus 82603:001:0067) ja Luiskama kinnistul (katastritunnus
82603:001:0076). Kavandatavad tiigid jäävad Päraküla liivamaardla (registrikaart nr 968) ehitusliiva aktiivse
tarbevaru plokkidele.
2. FAKTILISED ASJAOLUD
Peraküla-Joanni kinnistu (katastritunnus 82603:001:0067) ja Luiskama kinnistu (katastritunnus
82603:001:0076) asuvad Päraküla külas Pärnu linnas Pärnu maakonnas. Mõlema kinnistu sihtotstarve on
100% maatulundusmaa ning kinnistud kuuluvad taotlejale. Kinnistud paiknevad osaliselt Päraküla
liivamaardla (maardla kood MRD0000958, registrikaardi nr 968) alal.
Taotleja kavandab kinnistutele nelja vesiviljelustiigi rajamist: tiigid nr 1 ja 2 asuksid Peraküla-Joanni kinnistul
ning tiigid nr 3 ja 4 Luiskama kinnistul (vt Lisa 1 – Ehitusteatise dokumendid). Peraküla-Joanni kinnistu on
maatulundusmaa, kus rajatavate tiikide alla jääb valdavas ulatuses metsamaa. Luiskama kinnistu on samuti
maatulundusmaa, kuid rajatavate tiikide alla seal metsamaad ei jää.
Taotleja esitas ehitisregistrisse 26.01.2026 ehitusteatise nr 2611201/01066 tiigi nr 1 ja 30.01.2026
ehitusteatised nr 2611201/01962, 2611201/01752 ja 2611201/01967 vesiviljeluse ehitiste (tiigid nr 2, 3 ja 4)
rajamiseks. Pärnu Linnavalitsus tuvastas, et tiikide rajamiseks on vajalik Eesti Geoloogiateenistuse
kooskõlastus ja luba maardlat mõjutavaks tegevuseks, ning keelas 21.05.2026 ettekirjutus-hoiatusega nr 8-
26/3 (Lisa 2) ehitustegevuse kuni nõutavate lubade saamiseni.
3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
MaaPS § 14 lg 1 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada:
(1) maavara kaevandamisväärsena säilimine; (2) juurdepääs maavarale; ning (3) maavara majanduslikult
otstarbekas ja säästlik kasutamine. MaaPS § 14 lg 2 sätestab erandid, mille esinemise korral võib pädev
asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust.
Ellex Raidla Ahtri 4 Reg. 10344152 T. +372 640 7170
Advokaadibüroo OÜ EE-10151 Tallinn, Estonia VAT EE100101799
[email protected]
ellex.legal │ The terms available on our website apply to all our services.
MaaPS § 14 lg 2 p 1 kohaselt võib maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust lubada juhul, kui
kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda. Taotleja hinnangul on see säte käesoleval juhul kohaldatav järgmistel põhjustel:
(a) Maavara kaevandamine on alal, kuhu kavandatakse tiikide rajamist, vastuolus kehtivate
planeeringutega. Kehtiva Tõstamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud 2007) 1 kohaselt jääb
kavandatav ala rohevõrgustiku tuumalasse. Üldplaneering ei näe sellele alale uut karjääri ette
– maavarade kaevandamiseks on reserveeritud vaid Murru ja Ermistu alad (vt ptk 2.6). Ka
kehtiva Pärnu 2 maakonnaplaneeringu (kehtestatud 2018) kohaselt asub kavandatav ala
rohevõrgustiku tuumalal. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb vältida karjääride rajamist
rohevõrgustiku alal (see on lubatav vaid juhul, kui see on möödapääsmatu). Kuigi
maakonnaplaneering ei sea iseseisvalt kinnisasjale kitsendusi, on see Tõstamaa valla
üldplaneeringust hilisem ning annab siduvad suunised koostamisel oleva Pärnu linna uue
üldplaneeringu jaoks. Seetõttu võib eeldada, et uus üldplaneering seab jõustudes alale
samasugused tingimused. Käesoleval juhul ei ole karjääri rajamine alale möödapääsmatu
(varustuskindlus maakonnas on tagatud, leidub teisi alternatiivseid kaevandamisalasid),
mistõttu on maardlale karjääri rajamine sisuliselt võimatu.
(b) Kohalik omavalitsus on korduvalt keeldunud kaevandamisloa andmisest. Taotleja on
korduvalt taotlenud Päraküla liivamaardlale kaevandamisluba, kuid Pärnu Linnavalitsus on
järjekindlalt (kolmel korral) keeldunud kooskõlastuse andmisest, mis on takistanud loa andmist
MaaPS § 55 lg 2 p 11 alusel. Pärnu Linnavalitsus on viimati 30.03.2026 korraldusega nr 235
(Lisa 3) ning 19.05.2025 korraldusega nr 327 (Lisa 4) leidnud, et kavandatav
kaevandamistegevus ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega ning tekitaks ebamõistlikult
suure keskkonnahäiringu rohevõrgustiku tuumalale ja lähialade elanikele.
(c) Kohaliku omavalitsuse vastuseis on maavara kaevandamisel otsustavaks takistuseks.
Pärnu maakonnas on Kliimaministeeriumi 2026. aastal avaldatud ehitusmaavarade
varustuskindluse tagatuse ülevaate kohaselt tagatud ehitusliiva varustuskindlus 11 aastaks 3.
Ehitusliiva, ehituskruusa ja täitematerjali puhul loetakse varustuskindlust piisavaks, kui see on
tagatud vähemalt kümneks aastaks. Käesoleval juhul puudub seega varustuskindluse
seisukohalt vajadus uue liivakarjääri avamiseks. Kuna varustuskindlus on tagatud, ei ole
eelmainitud kaevanduslubade menetlustes asja ka Vabariigi Valitsuse otsustamiseks
saadetud. Tegu on ka eraomandis oleva maavaraga. Eeltoodud asjaolude tõttu on
ebatõenäoline, et Vabariigi Valitsus jaataks maardla kaevandamiseks ülekaalukat riigi huvi
MaaPS § 55 lg 4 tähenduses, ka juhul kui asi mingil põhjusel talle otsustamiseks saadetaks.
Seetõttu on kohaliku omavalitsuse vastuseis MaaPS § 55 lg 2 p 11 järgi kõnealuse maardla
osas otsustav alus kaevandamisloa andmisest keeldumiseks.
(d) Olemasolev olukord ei saa halveneda. Kuna maavara kaevandamine on planeeringuliste
piirangute ja kohaliku omavalitsuse nõusoleku puudumise tõttu takistatud ning varustuskindlus
on tagatud ka ilma Päraküla maardlata, ei saa tiikide rajamine olemasolevat olukorda MaaPS
§ 14 lg 2 p 1 tähenduses halvendada. „Olemasolev olukord“ selle sätte tähenduses hõlmab ka
seda, kas maavara on kõiki asjaolusid – sh kohaliku omavalitsuse nõusolekut, kehtivaid
planeeringuid ja varustuskindlust – arvestades reaalselt kaevandatav ja juurdepääsetav.
Nende asjaolude arvestamine on vajalik proportsionaalsuse tagamiseks ning selleks, et mitte
piirata põhjendamatult kinnisasja omaniku õigust maardla alal ehitustegevust ellu viia. Kui
maavara kaevandamine on juba täna olemasolevate piirangute tõttu takistatud, ei saa
1
Üldplaneeringu materjalid veebis
2 Maakonnaplaneeringu materjalid veebis
3 Varustuskindluse analüüs Kliimaministeeriumi veebilelhel
2
vesiviljelustiikide rajamine olukorda halvendada. Seda seisukohta toetab ka
Geoloogiateenistuse varasem praktika, mille kohaselt ei halvenda maavara kaevandamise
võimaluse ja sellele juurdepääsu olemasolevat olukorda selline tegevus, mis küll teoreetiliselt
piirab maardla kasutamist, kuid mille puhul on kaevandamine niigi äärmiselt raskendatud (nt
tiheasustusalal4 või elamute läheduse tõttu5).
MaaPS § 14 lg 2 p 2 kohaselt võib maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust lubada ka juhul, kui
tegevus halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga.
Taotleja hinnangul oleks ka see erand täiendavalt kohaldatav (kui tegevus saaks pidada maapõue seisundit
ja kasutamist negatiivselt mõjutavaks). Vesiviljelustiikide rajamine on tehniliselt tagasipööratav: tiikide
likvideerimise või ümberkujundamise korral on võimalik juurdepääs maavarale taastada ning välja kaevata
see maavara, mis tiikide rajamisel jääb väljamata. Erinevalt püsiva iseloomuga ehitistest (hoonestus,
vundament, betoonkonstruktsioonid) ei ole tiigi likvideerimine tehniliselt keeruline ega kulukas.
Tiikide rajamine soodustab mõistlikku ressursikasutust. Tiikide rajamisel maapõuest eemaldatav liiv on
ressurss, mida saaks kasutada samasse piirkonda rajatava kaitsetööstuspargi ehitamiseks. Tiikide rajamine
võimaldaks seega lisahüvena mõistlikku ressursikasutust: liiva ei oleks vaja vedada kaugemalt, mis
vähendab täiendavat kütusetarbimist, kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet ning muid
negatiivseid keskkonnamõjusid, mis kaasneksid ehitusmaterjali transpordiga. Tiikide rajamise lubamine on
seeläbi lisaks eeltoodule kooskõlas KeÜS §-s 13 sätestatud loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte
ning ka riiklike kliimaeesmärkidega.
4. TAOTLETAV OTSUS
Eeltoodust tulenevalt palub taotleja Eesti Geoloogiateenistusel anda MaaPS § 15 lg 1 p 1 alusel
nõusolek vesiviljelustiikide (tiigid nr 1–4) rajamiseks Peraküla-Joanni kinnistul (katastritunnus
82603:001:0067) ja Luiskama kinnistul (katastritunnus 82603:001:0076), mis asuvad osaliselt
Päraküla liivamaardla (registrikaart nr 968) alal.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Siim Vahtrus
AS K.A.T. & Ko lepinguline esindaja
LISAD
1. Ehitusteatise dokumendid
2. Pärnu Linnavalitsuse 21.05.2026 ettekirjutus-hoiatus nr 8-26/3
3. Pärnu Linnavalitsuse 30.03.2026 korraldus nr 235
4. Pärnu Linnavalitsuse 19.05.2025 korraldus nr 327
5. Volikiri
4 Eesti Geoloogiateenistuse 02.03.2026 korraldus nr 13-5/26-26
5 Eesti Geoloogiateenistuse 30.12.2025 korraldus nr 13-5/25-146
3