Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1033600

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1033600 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber VILM-037 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Mulgi Turvas Aktsiaselts Kontaktisik Märt Puhmaste Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Pätsi turbatootmisala laiendamine teenindusmaa piires. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Käesoleva taotluse koostamise hetkeks on OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande põhjendus (2026, töö nr 26/5479) alusel hinnatud Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT (osaliselt) ning 9 ja 10 pT (täielikult) ümber aktiivseks tarbevaruks. Plokkide varu kategooria ümberhindamise aluseks oli asjaolu, et need paiknevad Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701) kalda piiranguvööndis. Vanamõisa oja puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga. Tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni MaaPS sätestatud korras. Käesoleva taotluse eesmärk on viia Pätsi turbatootmisala mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid vastavusse Eesti Geoloogiateenistuse direktori 05.05.2026 korraldusega nr 13-5/26/69 ümber hinnatud ning maavarade registris arvele võetud aktiivse turba varu plokkidega 7 – 10 aT. Piiride korrigeerimise tulemusena hõlmab mäeeraldis kõiki Pätsi turbamaardla aktiivse tarbevaru plokke, mis on vähemalt osaliselt olnud kasutusel ka varasema turbatootmise käigus. Lisaks taotletakse veeloa nr L.VV/331330 liitmist kaevandamisloaga, et koondada tegevuseks vajalikud õigused ühe keskkonnaloa alla. Luba kehtib kuni 27.12.2049. Keskkonnaloal nr L.VV/331330 on väljavoolude nr 1 ja 2 reostusnäitajate piirväärtus määratud ka KHT osas. Kuna luba väljastati 31.07.2018, kehtis selle väljaandmise ajal Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“. Seetõttu oli KHT piirväärtus 125 mg/l. Alates 8.11.2019 kehtib keskkonnaministri määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. Määruse nr 61 § 7 lõigete 7 ja 8 kohaselt tuleb turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele loaga kohustuslikult määrata piirväärtused üldlämmastiku, üldfosfori, heljumi-, naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kohta. KHT analüüsimine ei ole enam nõutav. Eeltoodust tulenevalt on KHT sisalduse määramise kohustus ära võetud, et viia luba kehtiva seadusandlusega kooskõlla. Täpsem teave on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Tegevusega kaasneda võivate Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning kõik võimalikud turba keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tootmisega kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Käesoleva taotlusega kavandatud tegevuse tolm jne) kirjeldus käigus laiendatakse mõnevõrra tootmisala kuivendusvõrku, kuid kuna taotletava ala puhul on samuti tegemist varasemalt mõnevõrra kuivendatud maaga, siis ei ole kavandatava tegevusega ümbritsevale keskkonnale täiendavat olulist negatiivset mõju oodata. Turba tootmisega peamiselt kaasnevad keskkonnamõjud on seotud kuivendusvee eesvoolu juhtimisega, tootmisväljakute kuivendamisest tingitud mõjudega, turba tootmisel ning toodangu transpordil kasutatavate masinate tekitava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga. Pätsi turbatootmisalal toimuva kaevandamistegevuse käigus ei teki olulist mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas ning neid käesolevas taotluses seega ei käsitleta. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti. Täpsem teave on esitatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Käitis/tegevuskoht Nimetus Pätsi turbatootmisala Aadress Pätsi turbaraba, Abja-Vanamõisa küla, Mulgi vald, Viljandi maakond Territoriaalkood 8593 Katastritunnus(ed) 10501:002:0031, 10501:002:0041 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6438457, Y: 577263 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Pätsi turbaraba (10501:002:0031), Pätsi turbatootmisala (10501:002:0041). Puudutatud veekogud: Laukasoo kraav (VEE1136704), Vanamõisa oja (VEE1136701). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 27.12.2049 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Mulgi vald, Viljandi maakond 0480 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaosas Mulgi vallas Abja-Vanamõisa külas, ligikaudu 30 km kaugusel Viljandi linnast edela suunas. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, millest mäeeraldise pindala moodustab 72,54 ha. Turbatootmisala paikneb täielikult riigi omandis olevatel katastriüksustel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031; 100% turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041; 100% turbatööstusmaa). Mäeeraldise lähialal paiknevad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Vahetult piirnevad Jäärja metskond 16 (tunnus 10501:002:0042), Pajutatsi (tunnus 10501:001:0179), Jäärja metskond 44 (tunnus 10501:002:0044), Kiivleärma (tunnus 10501:004:0009), Jäärja metskond 45 (tunnus 10501:002:0043), Suusi-Ennu (tunnus 10502:002:0540), Jaasi (tunnus 10502:002:0090) ja Sooaru-Ennu (tunnus 10501:002:0630) katastriüksused. Lisaks piirneb turbatootmisala Kongsi (tunnus 48001:001:0551) riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusega, millele on seatud ka riigipiiri kaitsevöönd laiusega 20 m (vid 2021-11-25R). Lähimad tiheasustusega asulad on Abja-Paluoja alevik, mis paikneb ligikaudu 4,1 km kaugusel kirde suunas, ning Mõisaküla linn, mis asub ligikaudu 5,8 km kaugusel lääne suunas. Lähimad majapidamised ja elamud paiknevad Pätsi turbatootmisalast ligikaudu 1,5 – 1,9 km kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel. Pätsi turbatootmisalale pääseb riigimaanteelt nr 6 Valga–Uulu kõrvalmaantee nr 1050019 Abja–Laatre ning sealt edasi kruuskattega tee nr 1050084 Pätsi kaudu. Turbatootmisala teenindamiseks on rajatud juurdepääsuteed ning kuivendussüsteem, mida on vaja laiendada. Pätsi turbatootmisala kuivendussüsteemi eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700). Mäeeraldise teenindusmaal paikneb tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701), mis on rajatud tootmisala kuivendamiseks. Lisaks lähtub alalt Laukasoo kraav (KKR kood VEE1136704). Laukasoo kraav suubub Tussu ojja (KKR kood VEE1136703). Nimetatud kraavide kaudu juhitakse kuivendusveed Pätsi turbatootmisalalt Lüütre ojja. Vanamõisa ojale on seatud kalda piiranguvöönd, kuid kuna selle puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga, siis tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni. Tootmisalast ligikaudu 130 m kaugusel põhjas paikneb maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk. Lisaks esineb lähiümbruses maaparandushoiu alasid, millest lähim jääb ligikaudu 140 m kaugusele mäeeraldise piirist. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega registreeritud kaitstavate liikide leiukohti. Taotletava Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puuduvad teadaolevad looduskaitselised või muud olulised tehnilised kitsendused, mis takistaksid turba kaevandamist. Planeeringulises vaates paikneb ala üldplaneeringu maakasutuse alal. Lähialal paikneb rohevõrgustiku koridor ligikaudu 1 km kaugusel ning väärtuslik põllumajandusmaa ligikaudu 0,5 km kaugusel. Andmete kohaselt ei paikne ala tiheasustusalal ega detailplaneeringu kohustusega alal. Tehnovõrkudest paiknevad lähialal elektripaigaldised, sealhulgas keskpingeliinid, maakaablid, mastid ja alajaamad, mille kaitsevööndid jäävad lähimas kohas ligikaudu 45 – 70 m kaugusele mäeeraldisest. Muid olulisi tehnovõrkude kitsendusi ei ole. Kultuuripärandi objektidest paikneb lähialal pärandkultuuri objekt Lepakuru talukoht, mis asub ligikaudu 0,8 km kaugusel mäeeraldisest. Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi ega registreeritud arheoloogiapärandi objekte mäeeraldise teenindusmaal teadaolevalt ei esine. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetete veekihid, mida eraldavaks veepidemeks on savikad järvesetted ning Aruküla lademe pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta liivakividega seotud Aruküla veekiht. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga (pH 4,5 – 5,5), väikese karedusega (alla 1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 7,5 mg/l). Veekiht toitub peamiselt sademeveest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud tootmis- väljakutel ligikaudu 0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m maapinnast. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 1: Maarendilepingu_muutmise_kokkulepe_nr_1__Patsi_turbaraba_Patsi_turbatootmisala_.asice dokumendid 3/13 Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Väljakutel on võimalik isevoolselt kuivendada peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist. Kogu lasundi kuivendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta polderkuivendussüsteem. Keskkonnaameti maapõuebüroo on 04.12.2025 e-kirja põhjal konsulteerinud veeosakonnaga ning jõuti seisukohani, et antud juhul ei ole settetiikide rajamine kohustuslik, aga kui edaspidistes analüüsides esineb seiratavate näitajate osas piirnormide ületamisi, tuleb need siiski rajada. Juhul, kui settetiikide rajamine osutub vajalikuks, tuleb koostada vastav projekt. Eelnevast lähtuvalt ei ole käesoleva taotlusega settetiikide rajamist käsitletud. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise Juhul, kui seiretulemused ületavad sätestatud piirnorme, tuleb väljalaskudele rajata nõuetele vastavad settetiigid. meetmete kirjeldus Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: VELT_plaan.pdf Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Pätsi turbaraba vl nr 1 Väljalaskme kood VI113 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6438483, Y: 576805 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2026 17 916 17 916 17 916 17 916 71 664 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2026 17 916 17 916 17 916 17 916 71 663 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2026 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2026 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2026 Heljum 40 mg/l 2026 Naftasaadused 5 mg/l 2026 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 4/13 Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Heljum Üks kord poolaastas Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Naftasaadused Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6438483, Y: 576805 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas Suubla Suubla nimetus Vanamõisa oja Suubla kood VEE1136701 Pinnaveekogumi nimi Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Väljalaskme jrk nr 2. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Pätsi turbaraba vl nr 2 Väljalaskme kood VI114 5/13 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6438400, Y: 577678 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2026 22 888 22 888 22 888 22 888 91 552 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2026 22 888 22 888 22 888 22 888 91 553 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2026 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2026 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2026 Heljum 40 mg/l 2026 Naftasaadused 5 mg/l 2026 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Üldlämmastik (Nüld) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Üldfosfor (Püld) Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Heljum Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Naftasaadused Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6438400, Y: 577678 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord poolaastas Suubla Suubla nimetus Laukasoo kraav Suubla kood VEE1136704 Pinnaveekogumi nimi Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse 6/13 Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala (ha) Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 118 Maardla nimetus Pätsi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Pätsi turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 72.54 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 94.79 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 16 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus, põllumajandus Minimaalne tootmismaht aastas 7/13 Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 156.327 tuh t 31.03.2026 4 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 108.126 tuh t 31.03.2026 7 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 4.60 tuh t 31.03.2026 8 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 1.90 tuh t 31.03.2026 9 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 12 tuh t 31.03.2026 10 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 10 tuh t 31.03.2026 11 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 29.209 tuh t 31.03.2026 12 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 11.028 tuh t 31.03.2026 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 5 tuh t 176.136 tuh t 2. 0202 - vähelagunenud turvas 5 tuh t 131.054 tuh t Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Mulgi Turvas AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number VILM-037 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 27.12.2049 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks Geoloogiafondi number - Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26/69 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 05.05.2026 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve soo taastamine 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid 8/13 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Seletuskiri__KLT__Patsi_.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: Aruanne__UH__Patsi_.asice GIS ja CAD failid Lisa 8: piir_maeeraldis.dgn Lisa 9: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 10: isojooned_lamam_EH.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Pätsi turbatootmisalal on turba tootmiseks vajalik taristu suuremas osas varasema kaevandamise käigus välja ehitatud (kuivendusvõrk, teed). Tootmise lammutustööde kirjeldus laiendamiseks on vajalik turbatootmisala loodepoolse ala kuivendusvõrgu rajamine, mille tarbeks on Eesti Maaparandusprojekt koostanud tööprojekti. Tänaseks välja ehitamata alalt tuleb eemaldada ka sugekiht, mille maht keskmise paksuse 0,1 m korral on kuni ligikaudu 16 tuh m3. Sugekihi puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga, millele leitakse taristu rajamisel või hooldamisel kasutus ning eraldiseisvalt seda ei ladustata. Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Väljakutel on võimalik isevoolselt kuivendada peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist. Kogu lasundi kuivendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta polderkuivendussüsteem. Turba tootmist jätkatakse Pätsi turbatootmisalal freesmeetodit rakendades. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Pätsi turbatootmisala keskmine saagikus jääb ligikaudu suurusjärku 600 m3/ha. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm ning hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest (kasutusel nii mehaanilised kui ka tsükloniga varustatud pneumaatiline koguja) ja aunatamiseks. Turvas aunatatakse väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine veoautodele ja selle transportimine, vajadusel ladustatakse turvas vahelattu. Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse hunnikutes ja realiseeritakse tootena või kasutatakse tootmisalale rajatud taristu ehitamiseks ja/või hooldamiseks sarnaselt väljalasule rajatud settetiikide põhja koguneva heljumiga. 9/13 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaosas Mulgi vallas Abja-Vanamõisa külas, ligikaudu 30 km kaugusel Viljandi linnast edela suunas. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, millest mäeeraldise pindala moodustab 72,54 ha. Turbatootmisala paikneb täielikult riigi omandis olevatel katastriüksustel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031; 100% turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041; 100% turbatööstusmaa). Mäeeraldise lähialal paiknevad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Vahetult piirnevad Jäärja metskond 16 (tunnus 10501:002:0042), Pajutatsi (tunnus 10501:001:0179), Jäärja metskond 44 (tunnus 10501:002:0044), Kiivleärma (tunnus 10501:004:0009), Jäärja metskond 45 (tunnus 10501:002:0043), Suusi-Ennu (tunnus 10502:002:0540), Jaasi (tunnus 10502:002:0090) ja Sooaru-Ennu (tunnus 10501:002:0630) katastriüksused. Lisaks piirneb turbatootmisala Kongsi (tunnus 48001:001:0551) riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusega, millele on seatud ka riigipiiri kaitsevöönd laiusega 20 m (vid 2021-11-25R). Lähimad tiheasustusega asulad on Abja-Paluoja alevik, mis paikneb ligikaudu 4,1 km kaugusel kirde suunas, ning Mõisaküla linn, mis asub ligikaudu 5,8 km kaugusel lääne suunas. Lähimad majapidamised ja elamud paiknevad Pätsi turbatootmisalast ligikaudu 1,5 – 1,9 km kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel. Pätsi turbatootmisalale pääseb riigimaanteelt nr 6 Valga–Uulu kõrvalmaantee nr 1050019 Abja–Laatre ning sealt edasi kruuskattega tee nr 1050084 Pätsi kaudu. Turbatootmisala teenindamiseks on rajatud juurdepääsuteed ning kuivendussüsteem, mida on vaja laiendada. Pätsi turbatootmisala kuivendussüsteemi eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700). Mäeeraldise teenindusmaal paikneb tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701), mis on rajatud tootmisala kuivendamiseks. Lisaks lähtub alalt Laukasoo kraav (KKR kood VEE1136704). Laukasoo kraav suubub Tussu ojja (KKR kood VEE1136703). Nimetatud kraavide kaudu juhitakse kuivendusveed Pätsi turbatootmisalalt Lüütre ojja. Vanamõisa ojale on seatud kalda piiranguvöönd, kuid kuna selle puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga, siis tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni. Tootmisalast ligikaudu 130 m kaugusel põhjas paikneb maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk. Lisaks esineb lähiümbruses maaparandushoiu alasid, millest lähim jääb ligikaudu 140 m kaugusele mäeeraldise piirist. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega registreeritud kaitstavate liikide leiukohti. Taotletava Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puuduvad teadaolevad looduskaitselised või muud olulised tehnilised kitsendused, mis takistaksid turba kaevandamist. Planeeringulises vaates paikneb ala üldplaneeringu maakasutuse alal. Lähialal paikneb rohevõrgustiku koridor ligikaudu 1 km kaugusel ning väärtuslik põllumajandusmaa ligikaudu 0,5 km kaugusel. Andmete kohaselt ei paikne ala tiheasustusalal ega detailplaneeringu kohustusega alal. Tehnovõrkudest paiknevad lähialal elektripaigaldised, sealhulgas keskpingeliinid, maakaablid, mastid ja alajaamad, mille kaitsevööndid jäävad lähimas kohas ligikaudu 45 – 70 m kaugusele mäeeraldisest. Muid olulisi tehnovõrkude kitsendusi ei ole. Kultuuripärandi objektidest paikneb lähialal pärandkultuuri objekt Lepakuru talukoht, mis asub ligikaudu 0,8 km kaugusel mäeeraldisest. Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi ega registreeritud arheoloogiapärandi objekte mäeeraldise teenindusmaal teadaolevalt ei esine. Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas. 10/13 Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt ei ole turba kaevandamine väiksemal kui 150 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, sh mäeeraldis pindalaga 72,54 ha. Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning kõik võimalikud turba tootmisega kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Käesoleva taotlusega kavandatud tegevuse käigus laiendatakse mõnevõrra tootmisala kuivendusvõrku, kuid kuna taotletava ala puhul on samuti tegemist varasemalt mõnevõrra kuivendatud maaga, siis ei ole kavandatava tegevusega ümbritsevale keskkonnale täiendavat olulist negatiivset mõju oodata. Turba tootmisega peamiselt kaasnevad keskkonnamõjud on seotud kuivendusvee eesvoolu juhtimisega, tootmisväljakute kuivendamisest tingitud mõjudega, turba tootmisel ning toodangu transpordil kasutatavate masinate tekitava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga. Pätsi turbatootmisalal toimuva kaevandamistegevuse käigus ei teki olulist mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas ning neid käesolevas taotluses seega ei käsitleta. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti. Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas. 11/13 Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Turbakihi kaevandamine ja selleks tehtavad ettevalmistustööd toimuvad kõik ülemises surveta vee kihis (pinnaseveekihis). Kasuliku kihi (hästi- ja keskkonnamõju kohta vähelagunenud turvas) all on savid, liivad, liivsavid, aleuriidid, mis moodustavad turbaraba aluse vettpidava osa. Seega turba tootmisega seotud tegevused ei riku veepidet ega mõjuta turbakihi all olevat põhjaveekihti. Kavandatava tegevusega seega müra piirnorme ei ületata. Lisaks, kuna tegemist on olemasoleva tootmisalaga, kus eelpool kirjeldatud müra juba eksisteerib, siis mõju suurus oluliselt ei muutu. Lisaks mürale tekib turba kaevandamise tööprotsessidel ka osakeste (tolm) heide. Turbatolmu eraldumine sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast.Metoodikast lähtuvate arvutuste puhul ei ületata Pätsi turbatootmisalal kaevandamise jätkamisel keskkonnaministri 14.12.2016. aasta määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja/või pinnasevette sattuda õli ja/või määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt edasi eesvoolu. See aga võib mõjutada oluliselt eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku, aga ka piirkonna joogi ja tarbevee kvaliteeti. Seepärast on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida tootmisalal tekkinud reostus. Remondi- ja hooldustöid tuleb siiski teha hooldusplatsil. Sellega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil. Kui avariileke toimub masinate töötamisel tootmisalal, siis tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi litsentseeritud jäätmehoidlasse. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti. Lähim Natura 2000 koosseisu kuuluv ala (Kariste järve loodusala, EELIS kood RAH0000269) jääb enam kui 6 km kaugusele. Arvestades kaugust, vahepealseid maastikke ning kavandatava tegevuse ehk turba kaevandamise iseloomu, ei ole mõju Natura kaitse- eesmärkidele tõenäoline. Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi, seega tuleb jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Võimaliku tulekahju kustutamiseks on Pätsi turbatootmisalal kustutusvee varu olemas, rajatud on tuletõrje veevõtukohad ning täiendavalt on tootmisalal üks tulekustutusvee varuga mahuti, mis on varustatud pumbaga. Kuivendamise tulemusel toimuvad olulised muutused tootmisala ümbritseva ala taimekattes, millest lähtuvalt võib teha järeldused, et on toimunud vastavad muutused ka mullastiku tingimustes juure sügavuse tasandil. Üldine trend kuivenduse järgselt on mõningane puude kasvu intensiivistumine, ka võivad rabade kuivenduse käigus asenduda alale laiema ökoloogilise amplituudiga metsasamblad. Pätsi turbatootmisalal on turvast kaevandatud alates ca 1950-ndatest, ulatuslik kuivendusvõrk on rajatud hiljemalt 1966-daks aastaks, seega on seal aastakümnete jooksul tekkinud teatud tasakaal looduskeskkonna ja tootmisest põhjustatud häiringute vahel. Suuremad loomad ja linnud hoiavad mäetööde alast eemale seal toimuva inimtegevuse ja müra tõttu, seega hoiduvad nad nende jaoks võimalikust ohu tsoonist. Avatud liikumiseks on neil piisavalt ruumi tootmisala ümber. Nii roomajatele kui ka kahepaiksetele mõjub kaevandustööde käigus eelkõige võimalik masinate mootoritest tekkiv mõningane vibratsioon. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaevandamise jätkamine Pätsi turbatootmisalal täiendavat olulist mõju taimestikule ja loomastikule ei tekita. Ala, kuhu mäeeraldist laiendatakse, on varasema tegevuse käigus osaliselt kuivendatud ning sellest juba mõjutatud. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes ei teki. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas. 12/13 Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tootmisalalt kuivendusvee suublasse juhtimine on korraldatud vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/331330, mis soovitakse käesoleva taotlusega liita koos maapõue osaga ühe keskkonnaloa alla. Kuivendusvesi juhitakse eesvoolu läbi tootmisalale rajatud kogujakraavide ning läbi nendele moodustatud kahe väljalaskme (koodid VI113 ja VI114). Pätsi turbatootmisala kuivendusvee väljalaskudele ei ole varasema turbatootmise käigus settetiike rajatud. Viimane heljumi sisalduse ületamine tuvastati 28.08.2022 tehtud analüüsil (Pätsi turbaraba vl nr 2, VI114 puhul). Arvestades, et tegelikkuses ei ole KHT analüüsimine enam nõutav, toimus viimane heljumi piirnormi ületamine üle kolme aastat tagasi. Seetõttu tuleb kindlasti jätkata väljajuhitava vee seiramist ja analüüside jälgimist, et selgitada, kas edaspidi ületusi esineb või mitte. Keskkonnaameti maapõuebüroo on 04.12.2025 e-kirja põhjal konsulteerinud veeosakonnaga ning jõuti seisukohani, et antud juhul ei ole settetiikide rajamine kohustuslik, aga kui edaspidistes analüüsides esineb seiratavate näitajate osas piirnormide ületamisi, tuleb need siiski rajada. Juhul, kui settetiikide rajamine osutub vajalikuks, tuleb koostada vastav projekt. Eelnevast lähtuvalt ei ole käesoleva taotlusega settetiikide rajamist käsitletud. Täpsem teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Allkirjastatud graafilised lisad Lisa 11: Graafilised_lisad.asice 13/13  21.01.2020 SÕLMITUD MAARENDILEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE NR 1 7-8/24/402 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi Rendileandja), keda esindab regionaalministri 14.08.2023 käskkirja nr 128 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits, ja Mulgi Turvas AS (äriregistri kood 14836587) (edaspidi Rentnik), keda esindab juhatuse liige Märt Puhmaste, mõlemad edaspidi nimetatud eraldi Lepingupool ja koos Lepingupooled, on kokku leppinud Pätsi turbaraba (katastritunnus 10501:002:0031) ja Pätsi turbatootmisala (katastritunnus 10501:002:0041) kinnisasjade kasutamiseks 21.01.2020 sõlmitud maarendilepingu nr 7-8/20/13 (edaspidi Leping) muutmises alljärgnevalt: 1. Tulenevalt 01.01.2024 kehtima hakanud maapõueseaduse uuest redaktsioonist ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ning Mulgi Turvas AS-ile kuuluvast maavara kaevandamise keskkonnaloast nr VILM-037: 1.1. muuta Lepingu punkti 2.1.1. sõnastada see järgnevalt: „Pätsi turbaraba katastriüksus (katastritunnus 10501:002:0031, pindala 56,94 ha, sihtotstarve turbatööstusmaa 100%);“; 1.2. muuta Lepingu punkti 2.1.2. sõnastada see järgnevalt: „Pätsi turbatootmisala katastriüksus (katastritunnus 10501:002:0041, pindala 38,31 ha, sihtotstarve turbatööstusmaa 100%);“; 1.3. muuta Lepingu punkti 4.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Alates 01.07.2024 on vastavalt maapõueseaduse §-s 90 sätestatule kasutustasu suuruseks 1143,03 eurot (üks tuhat ükssada nelikümmend kolm eurot ja kolm senti) aastas, mis moodustab 3% kehtivast Pätsi turbaraba katastriüksuse maa maksustamishinnast (22 775 eurot) ja 3% kehtivast Pätsi turbatootmisala katastriüksuse maa maksustamishinnast (15 326 eurot). 1.4. muuta Lepingu punkti 4.2 ja sõnastada see järgnevalt: „Ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.“; 1.5. muuta Lepingu punkti 4.6 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades maapõueseaduse § 90 lõigetes 7 ja 71 ning § 1358 sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise tasu regulatsioon. Tasu maksimaalne määr on 413,59 eurot hektari kohta. Alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.“; 1.6. lisada Lepingule punkt 4.9 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei sõlmita.“; 1.7. muuta Lepingu punkti 7.1.4 ja sõnastada see järgnevalt: „muuta ühepoolselt Lepingu punktis 4.1 nimetatud rendi suurust vastavalt Lepingu punktides 4.6 ja 4.9 sätestatule või muudel Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevatel juhtudel;“; 1.8. asendada Lepingu lisadeks 3 ja 4 olevad maakatastri väljavõtted käesoleva kokkuleppe lisaks olevate maakatastri väljavõtetega; 1.9. muuta Lepingu punkti 13.4 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendileandja esindaja Lepingu täitmisel on Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind, telefon 5476 0772, e-post [email protected].“. 2. Käesoleval kokkuleppel on järgmised lisad: Lisa 3. Pätsi turbaraba katastriüksuse maakatastri väljavõte ja Lisa 4. Pätsi turbatootmisala katastriüksuse maakatastri väljavõte. 3. Käesolevas kokkuleppes mittesisalduvad Lepingu tingimused jäävad kehtima. 4. Käesolev kokkulepe on Lepingu lahutamatu osa ning kehtib selle allkirjastamisest Lepingupoolte poolt. Rendileandja: Rentnik: Maa-amet Mulgi Turvas AS Registrikood 70003098 Registrikood 14836587 Mustamäe tee 51 Väikepalli 10621 Tallinn Eesnurga küla Tel 665 0600 Viljandi vald E-post [email protected] 70306 Viljandi maakond Rahandusministeerium E-post [email protected] A/a nr EE891010220034796011 Tel 505 9044 SEB Pank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits Märt Puhmaste 2  Katastritunnus 10501:002:0031 Koha-aadress Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja- Vanamõisa küla, Pätsi turbaraba Sihtotstarve Turbatööstusmaa 100% Pindala 56,94 ha Ruumikuju pindala 56.94 ha Kõlvikuline koosseis Metsamaa 0,18 ha Muu maa 56,76 ha Katastrisse kandmise aeg 25.04.2006 Moodustamise viis mõõdistatud, L-EST Katastripidaja märked - VÄLJAVÕTE MAAKATASTRI ANDMETEST Mõõtkava 1:4000 Väljavõtte koostamise aeg 27.03.2024 MAA-AMET  Katastritunnus 10501:002:0041 Koha-aadress Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja- Vanamõisa küla, Pätsi turbatootmisala Sihtotstarve Turbatööstusmaa 100% Pindala 38,31 ha Ruumikuju pindala 38.31 ha Kõlvikuline koosseis Metsamaa 10,56 ha Muu maa 27,75 ha Katastrisse kandmise aeg 19.09.2006 Moodustamise viis mõõdistatud, L-EST Eellane 10501:002:7616 Viljandi maakond, Abja vald, Abja-Vanamõisa küla, Jäärja metskond Katastripidaja märked - VÄLJAVÕTE MAAKATASTRI ANDMETEST Mõõtkava 1:5000 Väljavõtte koostamise aeg 27.03.2024 MAA-AMET  577 500 576 500 577 000 6 439 000 Jäärja metskond 16 10501:002:0042 Pajutatsi 10501:001:0179 577 000 N skond 44 0044 Pätsi turbatootmisala 10501:002:0041 002: a m et 10501: Sooaru-Ennu j Jäär 10501:002:0630 Kaardileht nr 532 Karksi Kiivleärma 10501:004:0009 VI113 6 438 500 Mäeeraldise piir VI114 Suuri-Ennu Mäeeraldise teenindusmaa piir 10502:002:0540 Pätsi turbaraba Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 10501:002:0031 Kongsi Maardla piir (asendiplaanil) 48001:001:0551 VI113 Väljalaskme seirepunkt, selle nr/kood Pätsi turbaraba Voolusuund kogujakraavis 10501:002:0031 Jaasi Voolusuund kogujakraavis 10502:002:0090 Väljalaskme VI113 taga olev valgala (pindala 31,85 ha) Läti Vabariik Väljalaskme VI114 taga olev valgala (pindala 40,69 ha) Seirepunktide koordinaadid 6 438 000 Nr X Y VI113 6 438 483 576 805 0 100 200 m Jäärja metskond 45 VI114 6 438 400 577 678 10501:002:0043 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pätsi turbatootmisala Märkused: Pätsi turbamaardla Vee erikasutusloa taotluse plaan Mulgi vald, Viljandi maakond 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Loa omanik Mulgi Turvas Aktsiaselts Graafiline lisa 1 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306 Märt Puhmaste - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026); [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5000 - Maavarade registri maardlate ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026). 4. Settetiikide rajamine tänases situatsioonis ei ole vajalik. Juhul, kui settetiikide rajamine OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 29.05.2026 osutub vajalikuks, tuleb koostada vastav projekt ning vajadusel täiendada vee erikasutusluba. Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 26/5479  Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid Nr X Y 1' 6 438 824,77 576 666,22 2' 6 438 824,77 576 671,95 3' 6 439 059,58 577 602,48 Plokk 1 aR 577 500 4' 6 438 796,04 577 668,75 576 500 577 000 5' 6 438 614,38 577 716,04 3' 6' 6 438 368,85 577 778,43 Plokk 2 aR 7' 6 438 188,26 577 773,92 Plokk 1 aR 8' 6 438 047,75 577 682,99 6 439 000 75.77 76.77 9' 6 437 949,84 577 346,58 0-5 72,55 4 Jäärja metskond 16 76.37 74,59 76.10 76.79 10' 6 437 928,96 577 140,25 10501:002:0042 6 7 76 77.35 0,90 74.26 11' 6 437 975,16 577 099,74 0-4 1,80 74.13 77.51 Kr Pajutatsi 75,08 74.31 12' 6 438 078,72 577 009,35 76.82 73,55 73.72 76.04 10501:001:0179 76.78 0,70 75.07 13' 6 438 091,03 576 997,42 0-3 ' 72 I 577 000 77.07 0,20 76,89 1' 2' 76.07 76.57 73.93 77.09 14' 6 438 129,95 576 950,63 1-6 73 77.29 75.50 2,80 73,89 73.94 N 0-2 15' 6 438 417,13 576 605,85 21' 75.79 76,50 77.30 1,70 74.07 1-5 73,87 0,30 16' 6 438 424,77 576 616,65 1 aR 3 74.09 1,40 4' skond 44 75.64 75.49 0-1 2,50 17' 6 438 706,02 576 609,96 1 74,89 78.20 1-4 0,50 0044 77.15 2,10 1,50 75.33 Pätsi turbatootmisala 77.56 Kr 76.84 77.82 74,75 73.91 73.91 18' 6 438 712,15 576 652,63 0,00 10501:002:0041 74.21 77.05 19 002: 0,10 1-3 1,00 19' 6 438 713,45 576 661,44 1,20 75.15 78,15 78.21 7 a m et 8 52 . 20' 6 438 769,51 576 664,00 17' 10 aT 77.26 1-2 78.47 7 74.83 7 10501: Kr 75.54 0 75.35 4 . 75.80 4,75 75 76 78.12 77,60 9 aT 74.63 Sooaru-Ennu 73 21' 6 438 815,76 576 665,94 1,00 71 75.41 2-5 j 78.64 Jäär 2,80 73,85 10501:002:0630 1-1 75.74 77.63 2,70 73.71 Be t 74.26 71,34 Kaardileht nr 532 Karksi 75,84 Pindala 94,79 ha 18 78.31 77.91 76.27 1,10 75.71 0,90 76.65 2-4 1,10 5' 72 76.29 74,60 74.56 73,57 1,80 78.19 77.74 78.11 I 78 766 .1 Be t 76.45 1,50 73.37 73.24 77.59 1,80 Kiivleärma 76.75 74,38 2-3 76.60 75,49 74.44 1 10501:004:0009 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 76.19 75.29 Mäeeraldise piiripunktide 76.26 8 aT 76.99 10 aT 2-2 1,50 74.93 72.58 75.31 73.68 1,80 koordinaadid 6 438 500 7 aT 74,39 9 aT 75.34 75,01 Plokk 4 aT I I' 1' 73.61 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2-1 1,70 72 73.24 3-6 75,19 1,60 Plokk 3 aT 75.55 73.14 73,49 Bet 75.41 74.69 74.69 71,21 Nr X Y 16' 17 16 1,70 74.29 0,60 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 75.35 3-5 1,30 Suuri-Ennu 1 6 438 767,17 576 668,49 2,20 74.70 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 7 72.44 73,27 10502:002:0540 6 74.08 2 6 438 769,84 576 679,70 15' 75.90 15 2-I 2,20 74.21 Pätsi turbaraba Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 76.33 75.31 75.58 75,32 3-4 1,20 10501:002:0031 3 6 438 779,33 576 719,49 74,41 73,47 72.94 73.39 6' Kongsi 5 pR 73.89 70 76.00 1,60 74.43 Maardla piir (asendiplaanil) 4 6 438 968,81 577 514,46 48001:001:0551 75.36 1,75 74.91 2,10 3-3 73.58 76.28 5 6 438 193,76 577 719,03 1,00 75.58 75.67 75,0275.24 74.38 74.39 I I' Geoloogilise läbilõike joon 3-2 73.74 76.54 6 6 438 075,26 577 644,39 76,64 1,70 75.79 Pätsi turbaraba 4-6 74.30 7 3-1 75.84 6 Maapinna samakõrgusjoon, m 75.44 2,20 73,64 7 6 438 021,63 577 442,46 Bet 10501:002:003173.20 71 77,06 2 75.70 4-5 Kr 7 2,80 71 77.27 73,36 0,40 Jaasi 7 8 6 437 992,67 577 331,07 75.88 2,30 72.98 1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 2,50 1,00 10502:002:0090 9 6 437 992,01 577 322,97 I I 1,80 76.95 75.33 4-4 73.80 0,10 2,00 4-7 73,33 74,60 Veetase kraavis (mõõdetud 15.07.2017. a) 10 6 437 975,16 577 099,74 6 pR 76.31 Plokk 12 aT 76.64 75,19 73.32 71,54 5 0,40 14 72,38 1,10 7' Sondeerimispunkti nr 11 6 438 078,72 577 009,35 5 pR Plokk 11 aT 75.25 4-3 2,10 3,00 73.39 2-2 74,86 73.62 73.18 75,01 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 12 6 438 091,03 576 997,42 4-2 73.17 72 73 75,82 73.31 1,70 13 6 438 129,95 576 950,63 Läti Vabariik 76.37 4-1 1,00 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 13 75,98 1,20 1,50 73.16 1,60 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 14 6 438 200,54 576 886,05 14' 1,30 74.26 72.81 5-3 0,60 73.18 12 0,50 74.99 72,86 1,10 1 aR 15 6 438 429,06 576 827,58 2,40 74.07 75.00 Jääkvaru uuringu proovipunkt 74.66 16 6 438 474,78 576 815,88 13' 11 5-2 1,50 6 73.49 73,53 2,50 71,83 74.65 17 6 438 462,53 576 663,78 12' 74.45 5-1 1,50 8' 74.36 74,16 1,00 18 6 438 626,22 576 664,44 6 438 000 75.17 72,07 75.71 7 Plokk 2 aR 19 6 438 746,02 576 665,13 14 pT 9 8 75.14 10 75.31 Plokk 1 aR 0 100 200 m 13 pT 11' 75.92 Pindala 72,54 ha 75.14 9' Jäärja metskond 45 10' 74.85 75.34 10501:002:0043 Plokk 6 pR Plokk 5 pR Maaparandushoiuala Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pätsi turbatootmisala Märkused: Pätsi turbamaardla Mäeeraldise plaan Ranna või kalda piiranguvöönd Mulgi vald, Viljandi maakond 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Loa omanik Mulgi Turvas Aktsiaselts Graafiline lisa 1/3 Elektripaigaldise kaitsevöönd 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306 Märt Puhmaste - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026); [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5000 Riigikaitselised kitsendused - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 31.03.2026); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026). Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/  W E m m skond 44 Pätsi turbatootmisala a 0044 sal 79 10501:002:0041 79 0041 0630 1-3 mi Ennu 6 pR 002: oot Mäeeraldise piir 002: 002: a m et 78 20 78 8 aT u- 11 bat 10501: 23 Mäeeraldise teenindusmaa piir Sooar 10501: 10501: 18 ur 10 aT j 11 77 77 Jäär Pätsi turbaraba Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, sit 10 11 10501:002:0031 pR - passiivne reservvaru) Pät 20 15 76 76 17 Põhjaterviku piir (keskmiselt ~0,2 m lamamist) Plokk 4 aT 16 17 Pätsi turbaraba 75 18 2 aR 75 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 23 10501:002:0031 18 23 vt 72.18 74 vt 73.89 18 74 Veetaseme abs kõrgus (m) ja mõõtmise kuupäev 15.07.2017 18 15.07.2017 5 pR 19 26 1 aR Uuringuaegne veetase 73 Plokk 3 aT 39 73 7 aT 28 28 Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 72,1 m) vt 72.18 72 9 aT 15.07.2017 72 1-3 Proovivõtupunkt 23 Turba lagunemisaste ja proovimise intervall 71 71 Uuringupunkti number 1-1 1-2 1-3 1-4 1-5 1-6 Vähelagunenud turvas Maapinna abs kõrgus, m 75,84 77,60 78,15 74,75 73,87 73,89 Lamami abs kõrgus, m 73,14 72,10 72,40 72,55 71,87 72,19 Hästilagunenud turvas Vähelagunenud turba kihi paksus, m 0,90 2,80 4,75 1,00 0,50 0,30 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 1,80 2,70 1,00 1,20 1,50 1,40 Vahekaugused, m 180 200 194 205 90 Järvemuda Liiv Liivsavi ja saviliiv W E m m i iVabarik 79 Kongsi 79 Ranna või kalda piiranguvöönd 48001:001:0551 sala Pätsi turbatootmisala 0041 78 78 mi 0540 Lät 10501:002:0041 Riigikaitselised kitsendused Ennu oot 002: 002: 77 77 bat - 6 pR 10501: Suusi Pätsi turbaraba ee ur 10502: 10501:002:0031 t sit 76 76 Pät 75 12 aT 3-4 75 5 pR 17 74 Plokk 4 aT 18 21 2 aR 74 23 vt 73.47 20 15.07.2017 0 100 200 m 73 vt 72.84 11 aT 21 73 15.07.2017 24 29 1 aR Plokk 3 aT 20 21 Märkused: 72 19 72 17 vt 71.18 15.07.2017 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 71 71 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 70 70 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pätsi turbatootmisala Geoloogilised läbilõiked 69 69 Pätsi turbamaardla I-I ... II-II' Mulgi vald, Viljandi maakond Uuringupunkti number 3-1 3-2 3-3 3-4 3-5 3-6 Maapinna abs kõrgus, m 77,06 76,64 75,02 74,41 73,27 73,49 Loa omanik Mulgi Turvas Aktsiaselts Graafiline lisa 2/3 Lamami abs kõrgus, m 72,76 71,54 71,12 71,66 69,87 71,59 Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306 Märt Puhmaste H 1 : 5000 [email protected] Mõõtkava Vähelagunenud turba kihi paksus, m 2,50 2,80 1,70 1,75 2,20 0,60 /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 100 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 1,80 2,30 2,20 1,00 1,20 1,30 Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.05.2026 101 101 199 201 198 /Allkirjastatud digitaalselt/ Vahekaugused, m Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid Nr X Y 1' 6 438 824,77 576 666,22 Plokk 1 aR 2' 6 438 824,77 576 671,95 577 500 3' 6 439 059,58 577 602,48 576 500 577 000 4' 6 438 796,04 577 668,75 3' 5' 6 438 614,38 577 716,04 Plokk 2 aR 6' 6 438 368,85 577 778,43 Plokk 1 aR 7' 6 438 188,26 577 773,92 6 439 000 75.77 76.77 8' 6 438 047,75 577 682,99 4 Jäärja metskond 16 76.37 76.10 76.79 9' 6 437 949,84 577 346,58 10501:002:0042 6 7 76 77.35 72.19 10' 6 437 928,96 577 140,25 77.51 Kr Pajutatsi 11' 6 437 975,16 577 099,74 76.82 76.04 10501:001:0179 76.78 74.18 12' 6 438 078,72 577 009,35 577 000 77.07 1' 2' 76.07 77.09 73.60 73.24 13' 6 438 091,03 576 997,42 77.29 72.94 75.50 N 72.08 14' 6 438 129,95 576 950,63 21' 75.79 15' 6 438 417,13 576 605,85 1 aR 3 72.53 4' skond 44 72.20 75.49 1 72.65 73 72.23 0044 16' 6 438 424,77 576 616,65 Pätsi turbatootmisala 75.33 Kr 72 72.41 17' 6 438 706,02 576 609,96 10501:002:0041 77.05 19 002: 73.91 18' 6 438 712,15 576 652,63 72.84 75.15 7 a m et 52 . 7 19' 6 438 713,45 576 661,44 10501: 17' 72.60 71.36 754 .0 Kr Sooaru-Ennu 20' 6 438 769,51 576 664,00 72.38 j 73.30 Jäär 72.44 71.70 10501:002:0630 21' 6 438 815,76 576 665,94 71 Kaardileht nr 532 Karksi 18 72.32 72.49 75.71 76.29 72.24 5' Pindala 94,79 ha 72 70.72 71.20 71.53 74.44 Kiivleärma 71.85 10501:004:0009 72.51 72.09 75.29 72.29 6 438 500 70.46 Mäeeraldise piiripunktide 71.70 73.61 71.12 71.62 koordinaadid 71.94 71.01 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 72 16' 17 16 71.83 Suuri-Ennu Nr X Y 7 10502:002:0540 1' 6 71.81 70.29 74.08 1 6 438 767,17 576 668,49 15' 75.90 15 74.21 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 76.33 71.77 75.58 2 6 438 769,84 576 679,70 70.64 6' 72 71.76 Kongsi 76.00 5 pR Ploki piir (aR - aktiivne reservvaru, 3 6 438 779,33 576 719,49 48001:001:0551 71.62 76.28 71.49 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 4 6 438 968,81 577 514,46 74.39 75.58 76.54 72.49 Pätsi turbaraba 5 6 438 193,76 577 719,03 Pätsi turbaraba 74.30 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 10501:002:0031 72 6 6 438 075,26 577 644,39 10501:002:0031 71.60 70.66 Jaasi Maardla piir (asendiplaanil) 71 75.88 7 6 438 021,63 577 442,46 71.83 72.51 70.59 10502:002:0090 76 Maapinna samakõrgusjoon, m 8 6 437 992,67 577 331,07 5 71 76.31 9 6 437 992,01 577 322,97 6 pR 71.26 72 14 72.66 7' 73 10 6 437 975,16 577 099,74 5 pR 72.80 71.79 Taastuv soo ala (94,79 ha) 11 6 438 078,72 577 009,35 73.31 Läti Vabariik 70.78 70.50 12 6 438 091,03 576 997,42 13 71.17 71.98 13 6 438 129,95 576 950,63 14' 73.19 1 aR 14 6 438 200,54 576 886,05 12 73.46 75.00 15 6 438 429,06 576 827,58 13' 11 69.81 6 74.65 16 6 438 474,78 576 815,88 12' 71.88 8' 6 438 000 73.89 73.14 75.17 17 6 438 462,53 576 663,78 75.71 7 Plokk 2 aR 18 6 438 626,22 576 664,44 14 pT 9 8 75.14 10 75.31 Plokk 1 aR 0 100 200 m 19 6 438 746,02 576 665,13 13 pT 11' 75.92 75.14 9' Jäärja metskond 45 Pindala 72,54 ha 10' 74.85 75.34 10501:002:0043 Plokk 6 pR Plokk 5 pR Maaparandushoiuala Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pätsi turbatootmisala Märkused: Pätsi turbamaardla Korrastatud maa plaan Ranna või kalda piiranguvöönd Mulgi vald, Viljandi maakond 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Loa omanik Mulgi Turvas Aktsiaselts Graafiline lisa 3/3 Elektripaigaldise kaitsevöönd 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306 Märt Puhmaste - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026); [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5000 Riigikaitselised kitsendused - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Mulgi Turvas Aktsiaselts omab Pätsi turbamaardlas Pätsi turbatootmisalal maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr VILM-037 (kehtiv kuni 27.12.2049) ning vee erikasutuseks ehk tootmisala kuivendamiseks keskkonnaluba nr L.VV/331330 (kehtiv kuni 27.12.2049). Käesoleva taotluse koostamise hetkeks on OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande (2026, töö nr 26/5479) alusel hinnatud Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT (osaliselt) ning 9 ja 10 pT (täielikult) ümber aktiivseks tarbevaruks. Plokkide varu kategooria ümberhindamise aluseks oli asjaolu, et need paiknevad Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701) kalda piiranguvööndis. Vanamõisa oja puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga. Tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni MaaPS sätestatud korras. Käesoleva taotluse eesmärk on viia Pätsi turbatootmisala mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid vastavusse Eesti Geoloogiateenistuse direktori 05.05.2026 korraldusega nr 13-5/26/69 ümber hinnatud ning maavarade registris arvele võetud aktiivse turba varu plokkidega 7 – 10 aT. Piiride korrigeerimise tulemusena hõlmab mäeeraldis kõiki Pätsi turbamaardla aktiivse tarbevaru plokke, mis on vähemalt osaliselt olnud kasutusel ka varasema turbatootmise käigus. Samuti on korrigeeritud teenindusmaa piire, et see ei kattuks enam riigipiiri kaitsevööndiga. Lisaks taotletakse veeloa nr L.VV/331330 liitmist kaevandamisloaga, et koondada tegevuseks vajalikud õigused ühe keskkonnaloa alla. Luba kehtib kuni 27.12.2049. Keskkonnaloal nr L.VV/331330 on väljavoolude nr 1 ja 2 reostusnäitajate piirväärtus määratud ka KHT osas. Kuna luba väljastati 31.07.2018, kehtis selle väljaandmise ajal Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1“. Seetõttu oli KHT piirväärtus 125 mg/l. Alates 8.11.2019 kehtib keskkonnaministri määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“. Määruse nr 61 § 7 lõigete 7 ja 8 kohaselt tuleb turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele loaga kohustuslikult määrata piirväärtused üldlämmastiku, üldfosfori, heljumi-, naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kohta. KHT analüüsimine ei ole enam nõutav. Eeltoodust tulenevalt on KHT sisalduse määramise kohustus ära võetud, et viia luba kehtiva seadusandlusega kooskõlla. Kaevandatav turvas sobib kasutamiseks aianduses ja põllumajanduses. Taotlus tugineb aruandele „Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks“ (OÜ Inseneribüroo 1 STEIGER, 26/5479). Geoloogilises informatsioonis on tuginetud 2017. aasta uuringule, mille tulemused on esitatud aruandes „Pätsi turbatootmisala jääkvaru uuring ja Pätsi turbamaardla varu osaline ümberhindamine seisuga 01.10.2017“ (Eesti Geoloogiakeskus, EGF 8867). 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaosas Mulgi vallas Abja-Vanamõisa külas, ligikaudu 30 km kaugusel Viljandi linnast edela suunas. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, millest mäeeraldise pindala moodustab 72,54 ha. Turbatootmisala paikneb täielikult riigi omandis olevatel katastriüksustel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031; 100% turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041; 100% turbatööstusmaa). Mäeeraldise lähialal paiknevad valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Vahetult piirnevad Jäärja metskond 16 (tunnus 10501:002:0042), Pajutatsi (tunnus 10501:001:0179), Jäärja metskond 44 (tunnus 10501:002:0044), Kiivleärma (tunnus 10501:004:0009), Jäärja metskond 45 (tunnus 10501:002:0043), Suusi-Ennu (tunnus 10502:002:0540), Jaasi (tunnus 10502:002:0090) ja Sooaru-Ennu (tunnus 10501:002:0630) katastriüksused. Lisaks piirneb turbatootmisala Kongsi (tunnus 48001:001:0551) riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusega, millele on seatud ka riigipiiri kaitsevöönd laiusega 20 m (vid 2021-11-25R). Lähimad tiheasustusega asulad on Abja-Paluoja alevik, mis paikneb ligikaudu 4,1 km kaugusel kirde suunas, ning Mõisaküla linn, mis asub ligikaudu 5,8 km kaugusel lääne suunas. Lähimad majapidamised ja elamud paiknevad Pätsi turbatootmisalast ligikaudu 1,5 – 1,9 km kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel. Pätsi turbatootmisalale pääseb riigimaanteelt nr 6 Valga–Uulu kõrvalmaantee nr 1050019 Abja–Laatre ning sealt edasi kruuskattega tee nr 1050084 Pätsi kaudu. Turbatootmisala teenindamiseks on rajatud juurdepääsuteed ning kuivendussüsteem, mida on vaja laiendada. Pätsi turbatootmisala kuivendussüsteemi eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700). Mäeeraldise teenindusmaal paikneb tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701), mis on rajatud tootmisala kuivendamiseks. Lisaks lähtub alalt Laukasoo kraav (KKR kood VEE1136704). Laukasoo kraav suubub Tussu ojja (KKR kood VEE1136703). Nimetatud kraavide kaudu juhitakse kuivendusveed Pätsi turbatootmisalalt Lüütre ojja. Vanamõisa ojale on seatud kalda piiranguvöönd, kuid kuna selle puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga, siis tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maavara kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni. Tootmisalast ligikaudu 130 m kaugusel põhjas paikneb maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk. Lisaks esineb lähiümbruses maaparandushoiu alasid, millest lähim jääb ligikaudu 140 m kaugusele mäeeraldise piirist. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega registreeritud kaitstavate liikide leiukohti. Taotletava Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel ja selle teenindusmaal puuduvad teadaolevad looduskaitselised või muud olulised tehnilised kitsendused, mis takistaksid turba kaevandamist. 2 Planeeringulises vaates paikneb ala üldplaneeringu maakasutuse alal. Lähialal paikneb rohevõrgustiku koridor ligikaudu 1 km kaugusel ning väärtuslik põllumajandusmaa ligikaudu 0,5 km kaugusel. Andmete kohaselt ei paikne ala tiheasustusalal ega detailplaneeringu kohustusega alal. Tehnovõrkudest paiknevad lähialal elektripaigaldised, sealhulgas keskpingeliinid, maakaablid, mastid ja alajaamad, mille kaitsevööndid jäävad lähimas kohas ligikaudu 45 – 70 m kaugusele mäeeraldisest. Muid olulisi tehnovõrkude kitsendusi ei ole. Kultuuripärandi objektidest paikneb lähialal pärandkultuuri objekt Lepakuru talukoht, mis asub ligikaudu 0,8 km kaugusel mäeeraldisest. Muinsuskaitsealuseid kultuurimälestisi ega registreeritud arheoloogiapärandi objekte mäeeraldise teenindusmaal teadaolevalt ei esine. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geoloogilises informatsioonis on tuginetud 2017. aastal koostatud uuringule, mille tulemused on esitatud aruandes „Pätsi turbatootmisala jääkvaru uuring ja Pätsi turbamaardla varu osaline ümberhindamine seisuga 01.10.2017“ (Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8867). Pätsi turbamaardlas paiknev Pätsi turbatootmisala paikneb Sakala kõrgustiku lõunaserval suhteliselt tasasel, üksikute väikeste voortega moreenmaastikul. Aluspõhjas avanevad Kesk- Devoni Aruküla lademe liivakivid, millel lasub mõnekümne meetri paksune pinnakate. Turbamaardlaga piirneval alal koosneb pinnakate peamiselt moreenist, turba lamamis lasuvad sellel jääjärvesetted – liiv, saviliiv ning paiguti kuni meetri paksune järvemudakiht. Kirjeldatud geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetete veekihid, mida eraldavaks veepidemeks on savikad järvesetted ning Aruküla lademe liivakividega seotud Aruküla veekiht. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga (pH 4,5 – 5,5), väikese karedusega (alla 1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 7,5 mg/l). Veekiht toitub peamiselt sademeveest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud tootmis- väljakutel ligikaudu 0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m maapinnast. Maapinna reljeef on suhteliselt tasane, olles kõrgem tootmisala väljaehitamata alal. Maapinna uuringuaegne keskmine kõrgus jäi tasemele abs 74,84 m, turba lamami keskmine absoluutkõrgus tasemele 71,84 m. Turbalasundi lamami moodustavad liiv, saviliiv ja liivsavi. Turbalasundi paksus ulatub taotletava Pätsi turbatootmisala loodeosas üle 5 meetri. Turbalasundi keskmine paksus uuringu andmetel on ~3 m, millest umbes poole moodustab vähelagunenud turvas. Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis teostatud analüüside tulemused näitasid, et poole kuni kaks kolmandikku lasundi kogupaksusest moodustavad vähelagunenud rabaturbad (peamiselt fuskumiturvas), nende lamamis on keskmiselt kuni hästi lagunenud siirdesoo- (rohuturvas, puu-rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas) ja madalsooturbad (rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas). Viimase kihi paksus ei ületanud proovipunktides 0,25 m. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Pätsi turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, sh mäeeraldis pindalaga 72,54 ha. Mäeeraldis hõlmab täielikult Pätsi turbamaardla hästilagunenud turba tarbevaru 3 plokke 3, 7 ja 9 aT ning vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokke 4, 8 ja 10 aT. Mäeeraldisega on hästilagunenud turba plokk 11 aT ning vähelagunenud turba plokk 12 aT hõlmatud osaliselt, kuna need kattuvad osaliselt riigipiiri kaitsevööndiga (vid 2021-11-25R). Plokid 11 ja 12 aT asuvad väljaspool mäeeraldist pindalal 0,02 ha, 0,1 ja 0,1 tuh t vastavalt. Kogu turbatootmisala mäeeraldise piiresse jääv hästilagunenud turbakiht plokkides 3, 7 ja 9 aT ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise põhja tuleb paremate korrastamistingimuste loomiseks jätta ~0,2 m paksune turba jääkkiht. Maavaravaru kadu lamamisse jäetavas jääkkihis on arvutuslik leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (72,54 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x HL turba mahult massile ülemineku keskmine koefitsient (0,176) = varu jääkkihis (26 tuh t). Tabel 4.1 Maavaravaru kogused Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel (seisuga 31.03.2026) Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara Pindala, ha varu, tuh t tuh t varu, tuh t 3 aT Hästilagunenud turvas 57,12 156,327 20 136,327 4 aT Vähelagunenud turvas 57,12 108,126 - 108,126 7 aT Hästilagunenud turvas 1,56 4,6 1 3,6 8 aT Vähelagunenud turvas 1,56 1,9 - 1,9 9 aT Hästilagunenud turvas 4,96 12 2 10 10 aT Vähelagunenud turvas 4,96 10 - 10 11 aT Hästilagunenud turvas 8,91 29,209 3 26,209 12 aT Vähelagunenud turvas 8,91 11,028 - 11,028 Hästilagunenud turvas 202,136 26 176,136 Kokku 72,55* Vähelagunenud turvas 131,054 - 131,054 *erinevus mäeeraldise pindalaga 0,01 ha tuleneb tingituna ümardamisest. 72,54 ha on täpsem. Koefitsiendid turbavaru mahult massile ülemineku arvutamiseks plokis 3 ja 9 aT on 0,177, plokis 4 ja 10 aT on 0,135, plokkides 7 ja 11 aT on 0,171 ning plokkides 8 ja 12 aT on 0,091. Pätsi turbatootmisala keskkonnaluba kehtib kuni 27.12.2049, maksimaalse mahuga 5 tuh t/a. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Pätsi turbatootmisalal on turba tootmiseks vajalik taristu suuremas osas varasema kaevandamise käigus välja ehitatud (kuivendusvõrk, teed). Tootmise laiendamiseks on vajalik turbatootmisala loodepoolse ala kuivendusvõrgu rajamine, mille tarbeks on Eesti Maaparandusprojekt koostanud tööprojekti. Tänaseks välja ehitamata alalt tuleb eemaldada ka sugekiht, mille maht keskmise paksuse 0,1 m korral on kuni ligikaudu 16 tuh m3. Sugekihi puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga, millele leitakse taristu rajamisel või hooldamisel kasutus ning eraldiseisvalt seda ei ladustata. Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Väljakutel on võimalik isevoolselt kuivendada peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist. Kogu lasundi kuivendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta polderkuivendussüsteem. 4 Turba tootmist jätkatakse Pätsi turbatootmisalal freesmeetodit rakendades. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Pätsi turbatootmisala keskmine saagikus jääb ligikaudu suurusjärku 600 m3/ha. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm ning hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest (kasutusel nii mehaanilised kui ka tsükloniga varustatud pneumaatiline koguja) ja aunatamiseks. Turvas aunatatakse väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine veoautodele ja selle transportimine, vajadusel ladustatakse turvas vahelattu. Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse hunnikutes ja realiseeritakse tootena või kasutatakse tootmisalale rajatud taristu ehitamiseks ja/või hooldamiseks sarnaselt kogujakraavide/väljalaskude põhja koguneva heljumiga. Tootmisalalt kuivendusvee suublasse juhtimine on korraldatud vastavalt vee erikasutusloale nr L.VV/331330, mis soovitakse käesoleva taotlusega liita koos maapõue osaga ühe keskkonnaloa alla. Kuivendusvesi juhitakse eesvoolu läbi tootmisalale rajatud kogujakraavide ning läbi nendele moodustatud kahe väljalaskme (koodid VI113 ja VI114). Pätsi turbatootmisala kuivendusvee väljalaskudele ei ole varasema turbatootmise käigus settetiike rajatud. Viimane heljumi sisalduse ületamine tuvastati 28.08.2022 tehtud analüüsil (Pätsi turbaraba vl nr 2, VI114 puhul). Arvestades, et tegelikkuses ei ole KHT analüüsimine enam nõutav, toimus viimane heljumi piirnormi ületamine üle kolme aastat tagasi. Seetõttu tuleb kindlasti jätkata väljajuhitava vee seiramist ja analüüside jälgimist, et selgitada, kas edaspidi ületusi esineb või mitte. Keskkonnaameti maapõuebüroo on 04.12.2025 e-kirja põhjal konsulteerinud veeosakonnaga ning jõuti seisukohani, et antud juhul ei ole settetiikide rajamine kohustuslik, aga kui edaspidistes analüüsides esineb seiratavate näitajate osas piirnormide ületamisi, tuleb need siiski rajada. Juhul, kui settetiikide rajamine osutub vajalikuks, tuleb koostada vastav projekt. Eelnevast lähtuvalt ei ole käesoleva taotlusega settetiikide rajamist käsitletud. Suublasse juhitud vooluhulk väljalasu pindala (VI113 puhul 31,85 ha; VI114 puhul 40,69 ha) ja piirkonna keskmise sademete hulga (~675 mm/a) korrutisena, arvestades maha Eesti keskmise aurumise (~450 mm/a) on läbi VI113 ~72 tuh m3/a ning läbi VI114 ~92 tuh m3/a. Pätsi turbatootmisalal turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt ei ole turba kaevandamine väiksemal kui 150 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 94,79 ha, sh mäeeraldis pindalaga 72,54 ha. 5 Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning kõik võimalikud turba tootmisega kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Käesoleva taotlusega kavandatud tegevuse käigus laiendatakse mõnevõrra tootmisala kuivendusvõrku, kuid kuna taotletava ala puhul on samuti tegemist varasemalt mõnevõrra kuivendatud maaga, siis ei ole kavandatava tegevusega ümbritsevale keskkonnale täiendavat olulist negatiivset mõju oodata. Turba tootmisega peamiselt kaasnevad keskkonnamõjud on seotud kuivendusvee eesvoolu juhtimisega, tootmisväljakute kuivendamisest tingitud mõjudega, turba tootmisel ning toodangu transpordil kasutatavate masinate tekitava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga. Pätsi turbatootmisalal toimuva kaevandamistegevuse käigus ei teki olulist mõju vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas ning neid käesolevas taotluses seega ei käsitleta. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti. Vesi Turba kaevandamiseks vajalike tingimuste loomiseks on ala eelnevalt kuivendatud ~0,5 m madalamale tootmispinnast. Seejuures alandatakse tootmisala veetaset aasta-aastalt paralleelselt tootmispinna alanemisega kuni kasuliku kihi lamamini. Veetaset alandatakse isevooluselt tootmisalale rajatud väljaku- ja kogujakraavide kaudu, mis juhivad vee eesvoolu. Pätsi turbatootmisalal juhitakse ära soo- ja/või rabavett, mis pärineb peamiselt sademetest ning millele ei lisata turbatootmise käigus puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid. Tänaseks ei ole väljalaskudele settetiike rajatud, kuna pole olnud olulisi piirnormide ületamisi. Juhul, kui tegevuse jätkamisel ületatakse piirnorme, tuleb settetiigid vastavalt asjakohasele projektile väljalaskudele rajada. Määruse nr 61 § 7 lõigete 7 ja 8 kohaselt tuleb turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele loaga kohustuslikult määrata piirväärtused üldlämmastiku, üldfosfori, heljumi-, naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kohta. Turbakihi kaevandamine ja selleks tehtavad ettevalmistustööd toimuvad kõik ülemises surveta vee kihis (pinnaseveekihis). Kasuliku kihi (hästi- ja vähelagunenud turvas) all on savid, liivad, liivsavid, aleuriidid, mis moodustavad turbaraba aluse vettpidava osa. Seega turba tootmisega seotud tegevused ei riku veepidet ega mõjuta turbakihi all olevat põhjaveekihti. Müra Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra, mis on üsna analoogne põlluharimisel kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest ning nende tehnilisest korrasolekust. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed on toodud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Erinevate turbatootmise tööprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine 100 – 110 Pööramine 96 – 103 Vaalutamine 100 Freesturba pneumaatiline kogumine 105 – 113 Freesturba mehaaniline kogumine 104 6  Protsess Helivõimsustase LwA, dB Pinna profileerimine 117 Laadimine 107 Turba tootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad masinad ühte piirkonda reeglina ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate koosmõju marginaalne. Kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Pätsi turbatootmisalale lähimad elamud koos nende õuealadega jäävad mäeeraldise piirist enam kui 1,5 km kaugusele. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga: LpA = LwA – 20*log r – 8dB ehk LpA = 110 – 20*log(1500) – 8dB = 38,5 dB. Kavandatava tegevusega seega müra piirnorme ei ületata. Lisaks, kuna tegemist on olemasoleva tootmisalaga, kus eelpool kirjeldatud müra juba eksisteerib, siis mõju suurus oluliselt ei muutu. Osakesed Lisaks mürale tekib turba kaevandamise tööprotsessidel ka osakeste (tolm) heide. Turbatolmu eraldumine sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turba heitkoguste hindamiseks on kasutatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment poolt 2025. aastal koostatud hindamismetoodikat „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“. Pätsi turbatootmisalal lasub hästilagunenud turvas (kaevandatav varu ~176 tuh t) ning vähelagunenud turvas (kaevandatav varu ~131 tuh t). Pneumaatiliste kogujatega on tootlikkus maksimaalselt ~400 – 800 m³/ha, arvutuses kasutatud keskmiselt 600 m³/ha ning ei ole arvestatud tsüklonite kasutamisega. Keskmiseks tuule kiiruseks piirkonnas on ~2,1 m/s. Turba tootmiselt välisõhku paiskuvate osakeste arvutuse tulemused on esitatud tabelis 6.2. Tabel 6.2 Pätsi turbatootmisalal tekkivad arvutuslikud tahkete osakeste heitkogused TURBATOOTMINE ARVUTUSKÄIK Aastane töödeldav Protsess Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a kogus, m3/a Freesimine 31 887 0,00383 0,122 Pööramine 31 887 0,00689 0,220 Vallitamine 0 0,00230 0,000 7  TURBATOOTMINE ARVUTUSKÄIK Aastane töödeldav Protsess Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a kogus, m3/a Vaakum-kogumine 31 887 0,01428 0,455 Mehaaniline 0 0,01250 0,000 kogumine Aunatamine 31 887 0,00225 0,072 Laadimine 31 887 0,00144 0,046 Kokku 0,914* *tsüklonite kasutamisel (efektiivsusega 70%) võimalik viia kuni 0,596 t/a Lisaks turba tootmisele, mis toimub tootmisväljakutel võib põhjustada tolmu levikut ka toodangu väljavedu. Selle vältimiseks on soovituslik katta koormad katetega, mis piiravad tolmu levikut turba transportimisel. Kokkuvõttes võib öelda, et suuremad tolmukontsentratsioonid jäävad tootmisala piiresse. Tootmisalast väljas, ka väljaveotee äärses piirkonnas, suuri ega ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone kavandatav tegevus ei põhjusta. Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. aasta määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. Võimalikud keskkonnaavariid ja loodus Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja/või pinnasevette sattuda õli ja/või määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt edasi eesvoolu. See aga võib mõjutada oluliselt eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku, aga ka piirkonna joogi ja tarbevee kvaliteeti. Seepärast on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida tootmisalal tekkinud reostus. Remondi- ja hooldustöid tuleb siiski teha hooldusplatsil. Sellega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil. Kui avariileke toimub masinate töötamisel tootmisalal, siis tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi litsentseeritud jäätmehoidlasse. Looduskaitseliste andmete kohaselt ei paikne mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavate liikide leiukohti. Lähim Natura 2000 koosseisu kuuluv ala (Kariste järve loodusala, EELIS kood RAH0000269) jääb enam kui 6 km kaugusele. Arvestades kaugust, vahepealseid maastikke ning kavandatava tegevuse ehk turba kaevandamise iseloomu, ei ole mõju Natura kaitse-eesmärkidele tõenäoline. Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi, seega tuleb jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Võimaliku tulekahju kustutamiseks on Pätsi turbatootmisalal kustutusvee varu olemas, rajatud on tuletõrje veevõtukohad ning täiendavalt on tootmisalal üks tulekustutusvee varuga mahuti, mis on varustatud pumbaga. Kuivendamise tulemusel toimuvad olulised muutused tootmisala ümbritseva ala taimekattes, millest lähtuvalt võib teha järeldused, et on toimunud vastavad muutused ka mullastiku tingimustes juure sügavuse tasandil. Üldine trend kuivenduse järgselt on mõningane puude 8 kasvu intensiivistumine, ka võivad rabade kuivenduse käigus asenduda alale laiema ökoloogilise amplituudiga metsasamblad. Pätsi turbatootmisalal on turvast kaevandatud alates ca 1950-ndatest, ulatuslik kuivendusvõrk on rajatud hiljemalt 1966-daks aastaks, seega on seal aastakümnete jooksul tekkinud teatud tasakaal looduskeskkonna ja tootmisest põhjustatud häiringute vahel. Suuremad loomad ja linnud hoiavad mäetööde alast eemale seal toimuva inimtegevuse ja müra tõttu, seega hoiduvad nad nende jaoks võimalikust ohu tsoonist. Avatud liikumiseks on neil piisavalt ruumi tootmisala ümber. Nii roomajatele kui ka kahepaiksetele mõjub kaevandustööde käigus eelkõige võimalik masinate mootoritest tekkiv mõningane vibratsioon. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaevandamise jätkamine Pätsi turbatootmisalal täiendavat olulist mõju taimestikule ja loomastikule ei tekita. Ala, kuhu mäeeraldist laiendatakse, on varasema tegevuse käigus osaliselt kuivendatud ning sellest juba mõjutatud. Jäätmed Mulgi Turvas Aktsiaselts on siiani alal käitunud vastutustundlikult ning on jälginud, et piirkonnas ei tekiks võimalikku jääkreostust ega ka prügi mahapaneku kohti. Sugekihi ning kändude puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga. Käesolevaks ajaks on Pätsi turbatootmisalalt varasemalt eemaldatud sugekiht leidnud kasutuse ning alal seda ei ladustada. Kände eemaldatakse alalt vastavalt nende esinemisele, kuivatatakse ning turustatakse. Kogu kaevandatav materjal on samuti kaubastatav ning kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes ei teki. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava. 7. Kaevandatud maa korrastamine Pätsi turbatootmisala korrastamise suunaks on soo taastamine. Märgala ja soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb turbatootmisala mäeeraldise põhja jätta vähemalt 0,2 m paksune turba jääkkiht, mis loob sootaimede arenguks sobilikud kasvutingimused. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt ammendatud alal oluline tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Selle tarbeks tuleb eesvoolule ja/või kogujakraavidele rajada (truup)regulaatorid, mille sulgemisel või avamisel on võimalik suurvee perioodil alale kogunev liigvesi ära juhtida. Soo taastamisel on veetaset oluline hoida maapinnal, seega tuleb lisaks regulaatoritele korrastatav tootmisala jagada vastavalt vajadusele ja lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks. Terrassid on eraldatud (reguleeritavate) ülevooludega veetõkkevallidega. Lõigustatud ala soodustab püsiva taimestiku kasvu ja kindlustab nende levikut. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev, kuid samas on kogu ala ühtlaselt märg ning suurveeperioodidel ajutiselt üle ujutatud. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused soostuvaks märgalaks ehk taastuvaks sooks ning veekoguks moodustamiseks vajalike tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Taastuva soo pindala on 94,79 ha. Pätsi turbatootmisala korrastamistööde maksumust ei ole mõistlik ega võimalik täna hinnata, kuna antud ala ekspluatatsiooniaeg on niivõrd pikk. 9 Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Märt Puhmaste / allkirjastatud digitaalselt / Mulgi Turvas Aktsiaselts Juhatuse liige Taotluse koostas 29.05.2026. a. Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener 10  OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks Töö nr 26/5479 Tallinn 2026 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 2 Kinnitan: Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Diplomeeritud mäeinsener (Kutsetunnistus nr 192527) Projekti koostas: Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ Diplomeeritud mäeinsener (Kutsetunnistus nr 219258) OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 3 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................... 5 2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......... 6 3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ........................... 7 4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ............................................ 8 5 VARU ARVUTUS ......................................................................... 9 6 KOKKUVÕTE ............................................................................ 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 4 GRAAFILISED LISAD 1. Varuplokkide (osalise) ümberhindamise plaan, M 1 : 5000 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ ... II-II’, M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 100 DIGITAALSED LISAD 1. Moodustatud plokkide piiriandmed OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 5 1 SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on koostatud eesmärgiga hinnata Viljandi maakonnas Mulgi vallas Abja- Vanamõisa külas Pätsi turbamaardlas (reg nr 118) lasuva vähe- ja hästilagunenud turba passiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 pT osaliselt (pindala 1,56 ha) ning plokid 9 ja 10 pT täielikult (pindala 4,96 ha) ümber aktiivseks tarbevaruks. Plokkide 7 ja 8 pT lõunapoolne lahustükk (pindala 0,12 ha) asub riigipiiri kaitsevööndis ning selle varu ümber ei hinnata. Käsitletavad plokid paiknevad Pätsi turbatootmisala (keskkonnaluba nr VILM-037, kehtiv kuni 27.12.2049) mäeeraldise teenindusmaal. Pätsi turbamaardla plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT passiivseks hindamise põhjuseks oli nende paiknemine Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701) kalda piiranguvööndis. Vanamõisa oja puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga. Tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maava kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni MaaPS sätestatud korras. Eelnevast tulenevalt puudub seaduslik alus plokkide säilitamiseks passiivse tarbevaruna. Geoloogilises informatsioonis on tuginetud 2017. aasta uuringule, mille tulemused on esitatud aruandes „Pätsi turbatootmisala jääkvaru uuring ja Pätsi turbamaardla varu osaline ümberhindamine seisuga 01.10.2017“ (Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8867). Maa-ala topograafiline mõõdistamine on tehtud 16.02.2017. a. Käesolevas aruandes kajastatud koordinaatide süsteem on L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis. Topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1 : 5000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 6 2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaserval Mulgi vallas, Viljandi linnast 30 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on keskkonnaloa nr VILM-037 kohaselt 95,25 ha, sh mäeeraldis pindalaga 66,03 ha. Tootmisala asub kogu ulatuses riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031, 100% turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041, 100% turbatööstusmaa). Lähimad tiheasustusega asulad on ~4,1 km kaugusel kirdes asuv Abja-Paluoja ja ~5,8 km kaugusel läänes asuv Mõisaküla. Lähimad elamud asuvad tootmisalast ~1,5 – 1,9 km kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel. Pätsi turbatootmisalale on ligipääs mööda 6 Valga-Uulu maanteelt lähtuvat 1050019 Abja- Laate püsikattega ja 1050084 Pätsi kruuskattega teed. Tootmisalast ~130 m kaugusel põhjas asub maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk. Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel looduskaitselised või muud tehnilised kitsendused puuduvad. Mäeeraldise teenindusmaal asub tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701), millele on kehtestatud ranna või kalda piiranguvöönd 50 m veekogu piirist. Vanamõisa oja puhul on tootmisalale ulatuval alal tegemist tehisliku kogujakraaviga. Tootmisala eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700), kuhu juhitakse tootmisala kuivendusveed mäeeraldise idapoolselt alalt Laukasoo kraavi (KKR kood VEE1136704). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 7 3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Pätsi turbamaardlas paiknev Pätsi turbatootmisala paikneb Sakala kõrgustiku lõunaserval suhteliselt tasasel, üksikute väikeste voortega moreenmaastikul. Aluspõhjas avanevad Kesk- Devoni Aruküla lademe liivakivid, millel lasub mõnekümne meetri paksune pinnakate. Turbamaardlaga piirneval alal koosneb pinnakate peamiselt moreenist, turba lamamis lasuvad sellel jääjärvesetted – liiv, saviliiv ning paiguti kuni meetri paksune järvemudakiht. Kirjeldatud geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetete veekihid, mida eraldavaks veepidemeks on savikad järvesetted ning Aruküla lademe liivakividega seotud Aruküla veekiht. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga (pH 4,5 – 5,5), väikese karedusega (alla 1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 7,5 mg/l). Veekiht toitub peamiselt sademeveest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud väljakutel ca 0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m maapinnast. Maapinna reljeef on suhteliselt tasane, olles kõrgem tootmisala väljaehitamata alal. Maapinna uuringuaegne keskmine kõrgus jäi tasemele abs 74,84 m, turba lamami keskmine abs kõrgus tasemele 71,84 m. Turbalasundi lamami moodustavad liiv, saviliiv ja liivsavi. Turbalasundi paksus ulatub Pätsi turbatootmisala loodeosas üle 5 meetri. Turbalasundi keskmine paksus uuringu andmetel on ~3 m, millest umbes poole moodustab vähelagunenud turvas. Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis teostatud analüüside tulemused näitasid, et poole kuni kaks kolmandikku lasundi kogupaksusest moodustavad vähelagunenud rabaturbad (peamiselt fuskumiturvas), nende lamamis on keskmiselt kuni hästi lagunenud siirdesoo- (rohuturvas, puu-rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas) ja madalsooturbad (rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas). Viimase kihi paksus ei ületanud proovipunktides 0,25 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 8 4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Pätsi turbatootmisalal on turba tootmiseks vajalik taristu suuremas osas varasema kaevandamise käigus välja ehitatud (kuivendusvõrk, teed). Tootmise laiendamiseks on vajalik turbatootmisala loodepoolse ala kuivendusvõrgu rajamine, mille tarbeks on Eesti Maaparandusprojekt koostanud tööprojekti. Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Seega on väljakutel võimalik isevoolselt kuivendada peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist. Kogu turbalasundi kuivendamiseks tuleb kasutusele võtta polderkuivendussüsteem. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 9 5 VARU ARVUTUS Käesolevas töös on hinnatud Pätsi maardla (reg nr 118) vähe- ja hästilagunenud turba varu plokkides 7, 8, 9 ja 10 pT, et moodustada nendest kaevandatavad aktiivse tarbevaru plokid. Plokid 9 ja 10 pT on kogu mahus võimalik arvele võtta aktiivse tarbevaruna. Plokkide 7 ja 8 pT paiknemise tõttu ei ole võimalik kogu varu plokis aktiivseks tarbevaruks muuta ning riigipiiri kaitsevööndis asuv lahustükk säilitatakse passiivse tarbevaruna. Plokid 7 ja 8 pT on seega jaotatud kaheks, kus põhjapoolsel lahustükil on tegemist aktiivse tarbevaruga. Moodustatud plokkide asukohad ja piiripunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Käesolevas töös on varu arvutuse aluseks topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 5000, mis on koostatud seisuga 01.10.2017. a. Varud on arvutatud mudeltarkvaraga Bentley InRoads. Ploki 7 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m. Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171. Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 7 aT seisuga 01.10.2017 4,6 tuh t. Ploki 8 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091. Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 8 aT seisuga 01.10.2017 1,9 tuh t. Ploki 9 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,38 m. Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 25% ja keskmine looduslik niiskus 89,3% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,177. Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 9 aT seisuga 01.10.2017 12 tuh t. Ploki 10 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,52 m. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 18% ja keskmine looduslik niiskus 92,4% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,135. Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 10 aT seisuga 01.10.2017 10 tuh t. Ploki 13 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m. Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171. Seega on hästilagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 13 pT seisuga 01.10.2017 0,4 tuh t. Ploki 14 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091. Seega on vähelagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 14 pT seisuga 01.10.2017 0,1 tuh t. Pärast käesolevas töös esitatud muudatusettepanekute kinnitamist tuleb arendajal vajalikud muudatused sisse viia ka Pätsi turbatootmisala keskkonnaloas nr VILM-037. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 10 6 KOKKUVÕTE Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT varu hinnati aastal 2017 teostatud uuringu tulemuste alusel ümber järgmistes kogustes ja pindaladel: Hästilagunenud turvas: - Plokk 7 aT – 4,6 tuh t, pindalal 1,56 ha; - Plokk 9 aT – 12 tuh t, pindalal 4,96 ha; - Plokk 13 pT – 0,4 tuh t, pindalal 0,12 ha. Vähelagunenud turvas: - Plokk 8 aT – 1,9 tuh t, pindalal 1,56 ha; - Plokk 10 aT – 10 tuh t, pindalal 4,96 ha; - Plokk 14 pT – 0,1 tuh t, pindalal 0,12 ha. Ülaltoodud varu kogused esitatakse Eesti Geoloogiateenistusele kinnitamiseks ja Keskkonnaregistris arvele võtmiseks seisuga 01.10.2017. a.  Ploki 9 ja 10 aT piiripunktide Maaparandushoiuala koordinaadid Nr X Y Ranna või kalda piiranguvöönd 1 6 438 767,17 576 668,49 2 6 438 769,84 576 679,70 3 6 438 779,32 576 719,49 Elektripaigaldise kaitsevöönd 4 6 438 585,43 576 711,37 5 6 438 626,22 576 664,44 Riigikaitselised kitsendused 6 6 438 746,02 576 665,13 Plokk 1 aR 577 500 7 6 438 535,85 576 767,78 577 000 8 6 438 539,46 576 812,43 9 6 438 599,13 577 054,42 10 11 12 6 438 620,33 6 438 619,77 6 438 598,01 577 131,50 577 160,46 577 190,27 6 439 000 Plokk 2 aR Plokk 1 aR 75.77 N 76.77 0-5 72,55 13 6 438 563,53 577 198,92 Jäärja metskond 16 74,59 76.37 76.10 76.79 14 6 438 533,82 577 188,48 10501:002:0042 7 6 74.26 76 77.35 0-4 0,90 74.13 15 6 438 515,04 577 163,20 77.51 75,08 1,80 Kr Pajutatsi 73,55 74.31 16 6 438 487,50 577 063,79 76.82 73.72 76.04 10501:001:0179 76.78 0-3 0,70 75.07 17 6 438 440,81 576 873,95 76.07 76,89 77.07 0,20 ' I Kaardileht nr 532 Karksi 77.09 76.57 73.93 1-6 77.29 73,89 75.50 0-2 2,80 72 73.94 77.30 1-5 1,70 Pindala 4,96 ha 75.79 76,50 73 74.07 73,87 0,30 1 aR 74.09 0-1 23 1,40 skond 44 75.64 75.49 2,50 1-4 0,50 74,89 78.20 0044 77.15 2,10 1 77.56 74,75 1,50 75.33 Kr 73.91 76.84 Pätsi turbatootmisala 77.82 73.91 74 74.21 0,00 77.05 6 0,10 10501:002:0041 1-3 002: 1,00 78,15 1,20 75.15 7 Mäeeraldise piir a m et 8 78.21 52 . 10 aT 7 76 7 77.26 1-2 74.83 78.47 10501: Kr 75.54 77,60 4,75 75.35 54 .0 75.80 78.12 7 Mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki 7 ja 8 aT piiripunktide 9 aT 1,00 74.63 75.41 2-5 Sooaru-Ennu 72 j 78.64 73,85 Jäär koordinaadid 2,80 10501:002:0630 1-1 2,70 75.74 73.71 1 Ümbervormistatava ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number 75,84 77.63 10 11 Be t 774.26 1 71,34 (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 5 4 76.65 9 78.31 12 77.91 76.27 2-4 1,10 1,10 75.71 Nr X Y 0,90 74.56 73,57 73 76.29 1'1,80 7 72 2 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 1' 6 438 626,22 576 664,44 I 2' 4' 78.11 78 78.19 13 77.74 Be t 74,60 73.24 3' 766 .1 76.45 1,50 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 71 2-3 73.37 78 77.59 2' 6 438 585,43 576 711,37 74,38 1,80 74.44 Kiivleärma 76.75 75,49 76.60 Pätsi turbaraba 3' 6 438 555,04 576 746,34 10501:004:0009 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 76.26 8 aT 76.99 10 aT 2-2 72 1,50 74.93 76.19 72.58 75.29 10501:002:0031 4' 6 438 535,85 576 767,78 75,01 75.31 73.68 6 438 500 7 aT 9 aT 1,80 I I' Maardla piir (asendiplaanil) 5' 6 438 440,81 576 873,95 2-1 75.34 14 Plokk 4 aT 3-6 73.61 74,39 75,19 1,70 1,60 15 Plokk 3 aT 75.55 73,49 73.24 I I' Geoloogilise läbilõike joon 6' 6 438 429,66 576 835,00 8' 75.41 16 73.14 Bet 74.69 74.69 576 500 7' 6 438 429,06 576 827,58 9' 1,70 74.29 3-5 0,60 71,21 76 Maapinna samakõrgusjoon, m 75.35 1,30 Suuri-Ennu 71 70 2,20 74.70 73,27 8' 6 438 474,78 576 815,88 7' 72.44 7 10502:002:0540 7 6 pR 6' 17 74.08 1 Lamami samakõrgusjoon, m 6 74.21 2-I 9' 6 438 462,53 576 663,78 75.90 3-4 2,20 Kongsi 75.58 5 pR 76.33 5' 75,32 75.31 74,41 73,47 1,20 73.89 72.94 73.39 74,60 Veetase kraavis (mõõdetud 15.07.2017. a) 76.00 48001:001:0551 72 1,60 75.36 74.43 Pindala 1,56 ha 3-3 1,75 71 74.91 76.28 2,10 73.58 2-2 Sondeerimispunkti nr 75.67 75,02 1,00 74.38 75.58 3-2 75.24 73.74 74.39 75,01 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 76.54 76,64 75.79 4-6 3-1 75.84 1,70 Pätsi turbaraba 74.30 1,70 2,20 73,64 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 77,06 75.44 Bet 75.70 10501:002:0031 4-5 73.20 1,60 0,40 Hästilagunenud turba kihi paksus, m Kr 2,80 73,36 75.88 2,30 77.27 72.98 1,00 Jaasi 2,50 4-7 10502:002:0090 I I 1,80 72 76.95 75.33 4-4 73.80 0,10 2,00 73,33 Jääkvaru uuringu proovipunkt Plokk 12 aT 72 76.31 75,19 71,54 76.64 71 72,38 73.32 Plokk 11 aT 4-3 2,10 73.39 0,40 1,10 75.25 74,86 73.62 3,00 73 4-2 Ploki 13 ja 14 pT piiripunktide 70 73.17 73.18 Märkused: 75,82 koordinaadid 4-1 1,00 73.31 Läti Vabariik 1* 76.37 75,98 1,50 73.16 5-3 1,20 71 2* 74.26 72.81 72,86 73.18 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1,30 Nr X Y 0,50 74.99 1 aR 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 2,40 5-2 74.07 75.00 74.66 1* 6 438 110,95 576 968,02 73,53 71,83 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 5-1 74.65 2* 6 438 078,72 577 009,35 73.49 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026); 74,16 1,50 74.45 74.36 72,07 3* 6 437 975,16 577 099,75 2,50 6 438 000 75.71 75.17 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 31.03.2026); 4* 6 437 974,64 577 092,75 1,50 Plokk 2 aR 3* 1,00 75.14 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026). 14 pT 4* 75.31 Plokk 1 aR 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 75.92 Pindala 0,12 ha 13 pT 75.14 Jäärja metskond 45 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 74.85 75.34 10501:002:0043 Pätsi turbatootmisala Varuplokkide (osalise) Mõõtkava Plokk 6 pR Plokk 5 pR Mulgi vald, Viljandi maakond ümberhindamise plaan 1 : 5000 0 100 200 m Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 02.04.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/  W E m m skond 44 a 0044 sal Pätsi turbatootmisala 79 79 0041 0630 10501:002:0041 mi 6 pR Ennu 002: oot 002: 002: a m et 78 5 pR 10 aT 20 78 u- 11 bat 10501: 23 Sooar 10501: 10501: 9 aT 18 ur j 11 77 77 Jäär Pätsi turbaraba sit 10 11 10501:002:0031 Pät 20 76 15 76 17 Plokk 4 aT 16 17 75 18 75 23 2 aR 18 23 74 18 74 vt 73.89 Mäeeraldise piir 15.07.2017 18 8 aT 19 1 aR 26 Mäeeraldise teenindusmaa piir 73 Plokk 3 aT 39 73 7 aT 28 28 Maapinna kontuur vt 72.18 15.07.2017 72 72 Ümbervormistatava ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 71 71 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Pätsi turbaraba Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 10501:002:0031 vt 72.18 Uuringuaegne veetase 15.07.2017 Uuringupunkti number 1-1 1-2 1-3 1-4 1-5 1-6 Maapinna abs kõrgus, m 75,84 77,60 78,15 74,75 73,87 73,89 Vähelagunenud turvas Vähelagunenud turba kihi paksus, m 0,90 2,80 4,75 1,00 0,50 0,30 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 1,80 2,70 1,00 1,20 1,50 1,40 Lamami abs kõrgus, m 73,14 72,10 72,40 72,55 71,87 72,19 Hästilagunenud turvas Järvemuda Liiv W E m m i iVabarik Kongsi Liivsavi ja saviliiv 79 79 48001:001:0551 sala Pätsi turbatootmisala 0041 78 78 mi 0540 Lät 10501:002:0041 Ranna või kalda piiranguvöönd Ennu oot 002: 002: 77 77 bat - 10501: Suusi 6 pR Pätsi turbaraba ee ur 10502: Riigikaitselised kitsendused 10501:002:0031 t sit 76 76 Pät 75 12 aT 75 17 5 pR 18 74 2 aR 74 Plokk 4 aT 21 23 vt 73.47 11 aT 20 15.07.2017 73 vt 72.84 21 73 15.07.2017 24 29 1 aR Plokk 3 aT 20 21 72 19 72 17 vt 71.18 0 100 200 m 15.07.2017 71 71 Märkused: 70 70 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 69 69 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 2/7 Uuringupunkti number 3-1 3-2 3-3 3-4 3-5 3-6 Pätsi turbatootmisala Geoloogilised läbilõiked Mõõtkava Maapinna abs kõrgus, m 77,06 76,64 75,02 74,41 73,27 73,49 H 1 : 5000 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 2,50 2,80 1,70 1,75 2,20 0,60 Mulgi vald, Viljandi maakond I-I ... II-II' V 1 : 100 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 1,80 2,30 2,20 1,00 1,20 1,30 Lamami abs kõrgus, m 72,76 71,54 71,12 71,66 69,87 71,59 Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 02.04.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid Nr X Y 1' 6 438 824,77 576 666,22 2' 6 438 824,77 576 671,95 3' 6 439 059,58 577 602,48 Plokk 1 aR 577 500 4' 6 438 796,04 577 668,75 576 500 577 000 5' 6 438 614,38 577 716,04 3' 6' 6 438 368,85 577 778,43 Plokk 2 aR 7' 6 438 188,26 577 773,92 Plokk 1 aR 8' 6 438 047,75 577 682,99 6 439 000 75.77 76.77 9' 6 437 949,84 577 346,58 0-5 72,55 4 Jäärja metskond 16 76.37 74,59 76.10 76.79 10' 6 437 928,96 577 140,25 10501:002:0042 6 7 76 77.35 0,90 74.26 11' 6 437 975,16 577 099,74 0-4 1,80 74.13 77.51 Kr Pajutatsi 75,08 74.31 12' 6 438 078,72 577 009,35 76.82 73,55 73.72 76.04 10501:001:0179 76.78 0,70 75.07 13' 6 438 091,03 576 997,42 0-3 ' 72 I 577 000 77.07 0,20 76,89 1' 2' 76.07 76.57 73.93 77.09 14' 6 438 129,95 576 950,63 1-6 73 77.29 75.50 2,80 73,89 73.94 N 0-2 15' 6 438 417,13 576 605,85 21' 75.79 76,50 77.30 1,70 74.07 1-5 73,87 0,30 16' 6 438 424,77 576 616,65 1 aR 3 74.09 1,40 4' skond 44 75.64 75.49 0-1 2,50 17' 6 438 706,02 576 609,96 1 74,89 78.20 1-4 0,50 0044 77.15 2,10 1,50 75.33 Pätsi turbatootmisala 77.56 Kr 76.84 77.82 74,75 73.91 73.91 18' 6 438 712,15 576 652,63 0,00 10501:002:0041 74.21 77.05 19 002: 0,10 1-3 1,00 19' 6 438 713,45 576 661,44 1,20 75.15 78,15 78.21 7 a m et 8 52 . 20' 6 438 769,51 576 664,00 17' 10 aT 77.26 1-2 78.47 7 74.83 7 10501: Kr 75.54 0 75.35 4 . 75.80 4,75 75 76 78.12 77,60 9 aT 74.63 Sooaru-Ennu 73 21' 6 438 815,76 576 665,94 1,00 71 75.41 2-5 j 78.64 Jäär 2,80 73,85 10501:002:0630 1-1 75.74 77.63 2,70 73.71 Be t 74.26 71,34 Kaardileht nr 532 Karksi 75,84 Pindala 94,79 ha 18 78.31 77.91 76.27 1,10 75.71 0,90 76.65 2-4 1,10 5' 72 76.29 74,60 74.56 73,57 1,80 78.19 77.74 78.11 I 78 766 .1 Be t 76.45 1,50 73.37 73.24 77.59 1,80 Kiivleärma 76.75 74,38 2-3 76.60 75,49 74.44 1 10501:004:0009 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 76.19 75.29 Mäeeraldise piiripunktide 76.26 8 aT 76.99 10 aT 2-2 1,50 74.93 72.58 75.31 73.68 1,80 koordinaadid 6 438 500 7 aT 74,39 9 aT 75.34 75,01 Plokk 4 aT I I' 1' 73.61 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2-1 1,70 72 73.24 3-6 75,19 1,60 Plokk 3 aT 75.55 73.14 73,49 Bet 75.41 74.69 74.69 71,21 Nr X Y 16' 17 16 1,70 74.29 0,60 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 75.35 3-5 1,30 Suuri-Ennu 1 6 438 767,17 576 668,49 2,20 74.70 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 7 72.44 73,27 10502:002:0540 6 74.08 2 6 438 769,84 576 679,70 15' 75.90 15 2-I 2,20 74.21 Pätsi turbaraba Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 76.33 75.31 75.58 75,32 3-4 1,20 10501:002:0031 3 6 438 779,33 576 719,49 74,41 73,47 72.94 73.39 6' Kongsi 5 pR 73.89 70 76.00 1,60 74.43 Maardla piir (asendiplaanil) 4 6 438 968,81 577 514,46 48001:001:0551 75.36 1,75 74.91 2,10 3-3 73.58 76.28 5 6 438 193,76 577 719,03 1,00 75.58 75.67 75,0275.24 74.38 74.39 I I' Geoloogilise läbilõike joon 3-2 73.74 76.54 6 6 438 075,26 577 644,39 76,64 1,70 75.79 Pätsi turbaraba 4-6 74.30 7 3-1 75.84 6 Maapinna samakõrgusjoon, m 75.44 2,20 73,64 7 6 438 021,63 577 442,46 Bet 10501:002:003173.20 71 77,06 2 75.70 4-5 Kr 7 2,80 71 77.27 73,36 0,40 Jaasi 7 8 6 437 992,67 577 331,07 75.88 2,30 72.98 1 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 2,50 1,00 10502:002:0090 9 6 437 992,01 577 322,97 I I 1,80 76.95 75.33 4-4 73.80 0,10 2,00 4-7 73,33 74,60 Veetase kraavis (mõõdetud 15.07.2017. a) 10 6 437 975,16 577 099,74 6 pR 76.31 Plokk 12 aT 76.64 75,19 73.32 71,54 5 0,40 14 72,38 1,10 7' Sondeerimispunkti nr 11 6 438 078,72 577 009,35 5 pR Plokk 11 aT 75.25 4-3 2,10 3,00 73.39 2-2 74,86 73.62 73.18 75,01 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 12 6 438 091,03 576 997,42 4-2 73.17 72 73 75,82 73.31 1,70 13 6 438 129,95 576 950,63 Läti Vabariik 76.37 4-1 1,00 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 13 75,98 1,20 1,50 73.16 1,60 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 14 6 438 200,54 576 886,05 14' 1,30 74.26 72.81 5-3 0,60 73.18 12 0,50 74.99 72,86 1,10 1 aR 15 6 438 429,06 576 827,58 2,40 74.07 75.00 Jääkvaru uuringu proovipunkt 74.66 16 6 438 474,78 576 815,88 13' 11 5-2 1,50 6 73.49 73,53 2,50 71,83 74.65 17 6 438 462,53 576 663,78 12' 74.45 5-1 1,50 8' 74.36 74,16 1,00 18 6 438 626,22 576 664,44 6 438 000 75.17 72,07 75.71 7 Plokk 2 aR 19 6 438 746,02 576 665,13 14 pT 9 8 75.14 10 75.31 Plokk 1 aR 0 100 200 m 13 pT 11' 75.92 Pindala 72,54 ha 75.14 9' Jäärja metskond 45 10' 74.85 75.34 10501:002:0043 Plokk 6 pR Plokk 5 pR Maaparandushoiuala Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pätsi turbatootmisala Märkused: Pätsi turbamaardla Mäeeraldise plaan Ranna või kalda piiranguvöönd Mulgi vald, Viljandi maakond 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Loa omanik Mulgi Turvas Aktsiaselts Graafiline lisa 1/3 Elektripaigaldise kaitsevöönd 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306 Märt Puhmaste - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026); [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5000 Riigikaitselised kitsendused - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 31.03.2026); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026). Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/  W E m m skond 44 Pätsi turbatootmisala a 0044 sal 79 10501:002:0041 79 0041 0630 1-3 mi Ennu 6 pR 002: oot Mäeeraldise piir 002: 002: a m et 78 20 78 8 aT u- 11 bat 10501: 23 Mäeeraldise teenindusmaa piir Sooar 10501: 10501: 18 ur 10 aT j 11 77 77 Jäär Pätsi turbaraba Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, sit 10 11 10501:002:0031 pR - passiivne reservvaru) Pät 20 15 76 76 17 Põhjaterviku piir (keskmiselt ~0,2 m lamamist) Plokk 4 aT 16 17 Pätsi turbaraba 75 18 2 aR 75 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 23 10501:002:0031 18 23 vt 72.18 74 vt 73.89 18 74 Veetaseme abs kõrgus (m) ja mõõtmise kuupäev 15.07.2017 18 15.07.2017 5 pR 19 26 1 aR Uuringuaegne veetase 73 Plokk 3 aT 39 73 7 aT 28 28 Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 72,1 m) vt 72.18 72 9 aT 15.07.2017 72 1-3 Proovivõtupunkt 23 Turba lagunemisaste ja proovimise intervall 71 71 Uuringupunkti number 1-1 1-2 1-3 1-4 1-5 1-6 Vähelagunenud turvas Maapinna abs kõrgus, m 75,84 77,60 78,15 74,75 73,87 73,89 Lamami abs kõrgus, m 73,14 72,10 72,40 72,55 71,87 72,19 Hästilagunenud turvas Vähelagunenud turba kihi paksus, m 0,90 2,80 4,75 1,00 0,50 0,30 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 1,80 2,70 1,00 1,20 1,50 1,40 Vahekaugused, m 180 200 194 205 90 Järvemuda Liiv Liivsavi ja saviliiv W E m m i iVabarik 79 Kongsi 79 Ranna või kalda piiranguvöönd 48001:001:0551 sala Pätsi turbatootmisala 0041 78 78 mi 0540 Lät 10501:002:0041 Riigikaitselised kitsendused Ennu oot 002: 002: 77 77 bat - 6 pR 10501: Suusi Pätsi turbaraba ee ur 10502: 10501:002:0031 t sit 76 76 Pät 75 12 aT 3-4 75 5 pR 17 74 Plokk 4 aT 18 21 2 aR 74 23 vt 73.47 20 15.07.2017 0 100 200 m 73 vt 72.84 11 aT 21 73 15.07.2017 24 29 1 aR Plokk 3 aT 20 21 Märkused: 72 19 72 17 vt 71.18 15.07.2017 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 71 71 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 70 70 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pätsi turbatootmisala Geoloogilised läbilõiked 69 69 Pätsi turbamaardla I-I ... II-II' Mulgi vald, Viljandi maakond Uuringupunkti number 3-1 3-2 3-3 3-4 3-5 3-6 Maapinna abs kõrgus, m 77,06 76,64 75,02 74,41 73,27 73,49 Loa omanik Mulgi Turvas Aktsiaselts Graafiline lisa 2/3 Lamami abs kõrgus, m 72,76 71,54 71,12 71,66 69,87 71,59 Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306 Märt Puhmaste H 1 : 5000 [email protected] Mõõtkava Vähelagunenud turba kihi paksus, m 2,50 2,80 1,70 1,75 2,20 0,60 /Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 100 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 1,80 2,30 2,20 1,00 1,20 1,30 Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.05.2026 101 101 199 201 198 /Allkirjastatud digitaalselt/ Vahekaugused, m Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaadid Nr X Y 1' 6 438 824,77 576 666,22 Plokk 1 aR 2' 6 438 824,77 576 671,95 577 500 3' 6 439 059,58 577 602,48 576 500 577 000 4' 6 438 796,04 577 668,75 3' 5' 6 438 614,38 577 716,04 Plokk 2 aR 6' 6 438 368,85 577 778,43 Plokk 1 aR 7' 6 438 188,26 577 773,92 6 439 000 75.77 76.77 8' 6 438 047,75 577 682,99 4 Jäärja metskond 16 76.37 76.10 76.79 9' 6 437 949,84 577 346,58 10501:002:0042 6 7 76 77.35 72.19 10' 6 437 928,96 577 140,25 77.51 Kr Pajutatsi 11' 6 437 975,16 577 099,74 76.82 76.04 10501:001:0179 76.78 74.18 12' 6 438 078,72 577 009,35 577 000 77.07 1' 2' 76.07 77.09 73.60 73.24 13' 6 438 091,03 576 997,42 77.29 72.94 75.50 N 72.08 14' 6 438 129,95 576 950,63 21' 75.79 15' 6 438 417,13 576 605,85 1 aR 3 72.53 4' skond 44 72.20 75.49 1 72.65 73 72.23 0044 16' 6 438 424,77 576 616,65 Pätsi turbatootmisala 75.33 Kr 72 72.41 17' 6 438 706,02 576 609,96 10501:002:0041 77.05 19 002: 73.91 18' 6 438 712,15 576 652,63 72.84 75.15 7 a m et 52 . 7 19' 6 438 713,45 576 661,44 10501: 17' 72.60 71.36 754 .0 Kr Sooaru-Ennu 20' 6 438 769,51 576 664,00 72.38 j 73.30 Jäär 72.44 71.70 10501:002:0630 21' 6 438 815,76 576 665,94 71 Kaardileht nr 532 Karksi 18 72.32 72.49 75.71 76.29 72.24 5' Pindala 94,79 ha 72 70.72 71.20 71.53 74.44 Kiivleärma 71.85 10501:004:0009 72.51 72.09 75.29 72.29 6 438 500 70.46 Mäeeraldise piiripunktide 71.70 73.61 71.12 71.62 koordinaadid 71.94 71.01 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 72 16' 17 16 71.83 Suuri-Ennu Nr X Y 7 10502:002:0540 1' 6 71.81 70.29 74.08 1 6 438 767,17 576 668,49 15' 75.90 15 74.21 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 76.33 71.77 75.58 2 6 438 769,84 576 679,70 70.64 6' 72 71.76 Kongsi 76.00 5 pR Ploki piir (aR - aktiivne reservvaru, 3 6 438 779,33 576 719,49 48001:001:0551 71.62 76.28 71.49 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 4 6 438 968,81 577 514,46 74.39 75.58 76.54 72.49 Pätsi turbaraba 5 6 438 193,76 577 719,03 Pätsi turbaraba 74.30 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 10501:002:0031 72 6 6 438 075,26 577 644,39 10501:002:0031 71.60 70.66 Jaasi Maardla piir (asendiplaanil) 71 75.88 7 6 438 021,63 577 442,46 71.83 72.51 70.59 10502:002:0090 76 Maapinna samakõrgusjoon, m 8 6 437 992,67 577 331,07 5 71 76.31 9 6 437 992,01 577 322,97 6 pR 71.26 72 14 72.66 7' 73 10 6 437 975,16 577 099,74 5 pR 72.80 71.79 Taastuv soo ala (94,79 ha) 11 6 438 078,72 577 009,35 73.31 Läti Vabariik 70.78 70.50 12 6 438 091,03 576 997,42 13 71.17 71.98 13 6 438 129,95 576 950,63 14' 73.19 1 aR 14 6 438 200,54 576 886,05 12 73.46 75.00 15 6 438 429,06 576 827,58 13' 11 69.81 6 74.65 16 6 438 474,78 576 815,88 12' 71.88 8' 6 438 000 73.89 73.14 75.17 17 6 438 462,53 576 663,78 75.71 7 Plokk 2 aR 18 6 438 626,22 576 664,44 14 pT 9 8 75.14 10 75.31 Plokk 1 aR 0 100 200 m 19 6 438 746,02 576 665,13 13 pT 11' 75.92 75.14 9' Jäärja metskond 45 Pindala 72,54 ha 10' 74.85 75.34 10501:002:0043 Plokk 6 pR Plokk 5 pR Maaparandushoiuala Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Pätsi turbatootmisala Märkused: Pätsi turbamaardla Korrastatud maa plaan Ranna või kalda piiranguvöönd Mulgi vald, Viljandi maakond 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. Loa omanik Mulgi Turvas Aktsiaselts Graafiline lisa 3/3 Elektripaigaldise kaitsevöönd 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Viljandi vald, Eesnurga küla, Väikepalli, 70306 Märt Puhmaste - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026); [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 5000 Riigikaitselised kitsendused - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.05.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/