Huvitatud isikute seisukoha küsimine ja vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine (Kivimäe kruusamaardla)

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti Tel.+ 372 619 1630 [email protected] leadell.com Eesti Geoloogiateenistus F. R. Kreutzwaldi tn 5 18. juuni 2026. a nr 1/105 44314 Rakvere linn Lääne-Viru maakond [email protected] Vaide esitaja: Eesti Killustik OÜ registrikood: 10126848 Rostla paekivikarjaar, Rostla küla 48022 Poltsamaa vald Jogeva maakond e-post: info@eestikillüstik.ee Vaide esitaja esindajad: vandeadvokaat Epp Lümiste advokaat Artür Viira LEADELL Pilv Advokaadibüroo Maakri 19/1 postkast 19, 10145 Tallinn tel: 6191 630 e-post: epp.lü[email protected] artü[email protected] VAIE Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korralduse nr 13-5/26-40 kehtetuks tunnistamiseks I TAOTLUSED 1) Rahuldada vaie. 2) Tunnistada kehtetuks Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korraldus nr 13- 5/26-40 „Pärnu maakonna Kivimäe kruusamaardla registrikande muutmine“. II MENETLUSE EELNEV KÄIK 1. OÜ Eesti Killüstik (edaspidi ka vaide esitaja) on maavarade kaevandamise ning ehitüsmaterjalide tootmise ja müügiga tegelev Eesti kapitalil pohinev ettevote. Eesti Killüstikü ajalügü ülatüb 35 aasta taha. Ettevotte eelkaija Poltsamaa Graniit alüstas killüstikü tootmisega 1990-ndate algüses Rostla karjaaris, Poltsamaa vallas. Firmale andis nime tegevüse algüsaastatel pollükividest toodetüd graniitkillüstik. Tanaseks on LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania.  Eesti Killüstik üks kõige laiema karjääride võrguga paekillustiku ja liiva pakküjaid Eestis. 2. 25.03.20261 otsüstas Eesti Geoloogiateenistüs (edaspidi ka haldusorgan) korraldüse nr 13-5/26-40 „Parnü maakonna Kivimae krüüsamaardla registrikande müütmine“ (edaspidi Korraldus) alüsel: „1. … muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.02.2026 maavarade registris Kivimäe kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,35 ha – 36 tuh m³ (aruandes 8 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,35 ha – 100 tuh m³ (aruandes 9 plokk, asub 8 ploki lamamis), 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,54 ha – 14 tuh m³ (aruandes 10 plokk), 1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,54 ha – 35 tuh m³ (aruandes 11 plokk, asub 10 ploki lamamis. 2. Viia registrisse (registrikaart nr 940) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.“ 3. Korraldüse tehti selle resolütsiooni p 3 alüsel teatavaks Dozerland OÜ-le, Maavara- üüringüd OÜ-le, Keskkonnaametile ja Parnü Linnavalitsüsele. Korraldüst ei ole tehtüd nahtavaks Eesti Killüstik OÜ-le. 4. 30.03.2026 korraldüsega nr 13-5/26-47 parandas haldüsorgan Korraldüses ilmse ebatapsüse ning müütis korraldüse küüpaeva 2025. aastalt 2026. aastaks. 5. 20.05.2026 sai vaide esitaja teada Korraldüsest ja selle andmise ajendiks olnüd Maavaraüüringüd OÜ 03.03.2026 arüandest „Kivimae krüüsamaardla taiteliiva varü arvütüs (varü seisüga 01.02.2026)“ (edaspidi Aruanne). III SISULISED PÕHJENDUSED Vaide esitajal on vaide esitamise õigus 6. Haldüsmenetlüse seadüse (edaspidi HMS) 71 lg 1 satestab, et isik, kes leiab, et haldüsaktiga voi haldüsmenetlüse kaigüs on rikütüd tema oigüsi voi piiratüd tema vabadüsi, voib esitada vaide, küsjüüres vastavalt HMS § 72 lg 1 voib vaidemenetlüse korras taotleda haldüsakti kehtetüks tünnistamist. 7. Maapoüeseadüse (edaspidi MaaPS) 42 lg 1 satestab, et kaevandamiseks peab olema kaevandamislüba, küi MaaPS ei satesta teisiti. Viidatüd paragrahvi lg 2 kohaselt küi MaaPS ei satesta teisiti, tohib kaevandada ainült maavara, mis on aktiivse tarbevarüna arvele voetüd voi aktiivse reservvarüna kaevandatavaks ja kasütatavaks tünnistatüd. 8. MaaPS § 11 lg-test 5 ja 6 tülenevalt küülüb loa alüsel kaevandamisel saadüd kaevis loa omajale ning loata saadüd kaevis riigile. 1 Korraldüs on digiallkirjastatüd 26.03.2026. Korraldüses on ekslikült margitüd aastaks 2025, mitte 2026. 2 9. Tülenevalt eespooltoodüst on kaevandamislübade andmise naol vaieldamatült tegemist riigi poolt piiratüd avalikü ressürsi jagamisega. Kaevandüslüba kohüstab selle taotlejat tegütsema kooskõlas konkurentsipiirangutega. Samaaegselt aga loob seadüs sübjektiivsed oigüsed teistele samas valdkonnas tegütsevatele isikütele. Nimelt on teistel samas valdkonnas teenüst pakküvatel isikutel subjektiivne õigus tegutseda seaduse piirangutega kooskõlas olevas konkurentsisituatsioonis, ilma et haldüsorgan riküks haldüse seadüslikküse pohimotet. 10. Vaide esitaja on seisükohal, et Korraldüse alüsel jagatakse avalikkü ressürssi vastüolüs ELTL art-tega 106 ja 102. ELTL-i konkürentsi kaitseks kehtestatüd satted ei kaitse üksnes avalikke hüve, vaid ka teiste türüosaliste hüve, mida tohüsale konkürentsile ohü loomine selgelt riivab. Eüroopa Kohüs on asünüd seisükohale, et ELTL art-l 102 on vahetü oigüsmojü üksikisikütevahelistele sühetele ja nendest satetest tülenevad isikütele oigüsed, millele nad voivad riigisiseses kohtümenetlüses tügineda (vt nt Eüroopa Kohtü otsüsed kohtüasjades C-453/99: Coürage ja Crehan, p 23, ja C-282/95: Güerin Aütomobiles, p 39). 11. Küi teised türüosalised peavad kaevandüsloa saamiseks voi müütmiseks (sh laiendamiseks) labi viima ülatüsliküd MaaPS-s 3. ptk noüetele vastavad üüringüd eesmargiga tosikindlalt veendüda maavara olemasolüs ja kvaliteedis, siis Korraldüse alüseks olnüd Arüandes laiendati üüringüpünktide andmeid ilma igasügüse veenva pohjendüseta nii horisontaalselt küi ka vertikaalselt. Seelabi koheldakse vaide esitajat ja Kivimae krüüsamaardlal kaevandüsloa nr KL-513514 ja L.MK 329822 omajat Dozerland OÜ-d (registrikood 14195154) ebavõrdselt. Eüroopa Kohtü kohtüpraktika kohaselt (vt nt Eüroopa Kohtü otsüs kohtüasjas C-462/99: Connect Aüstria) küjütab riigi poolt ettevotjate ebavordsesse olükorda seadmine ja selle labi konkürentsi moonütamine ELTL artikli 106 pünkt 1 koostoimes artikliga 102 rikkümist. 12. 08.06.2026 teatas Keskkonnaamet kirjaga nr DM-136377-5 Dozerland OÜ Kivimae krüüsakarjaari keskkonnaloa nr L.MK/329822 müütmise taotlüse menetlüsse votmisest (Menetlüs M-136377).2 Menetlüsse votmist ootab ka Dozerland OÜ kesk- konnakaitseloa nr KL-513514 müütmistaotlüs T-KL/1033230-2 (Menetlüs M- 136561).3 Molemad taotlüsed pohinevad Eesti Geoloogiateenistüse Korraldüsel ja Arüandel. Vaieldamatült on kaevandüslübade laiendamine konkürentsisitüatsiooni mojütav ning seetottü on vaide esitajal oigüstatüd hüvi, et tema konkürenti soodüstav Korraldüs oleks seadüslik. Seda ta kindlasti ei ole. 13. Vaide esitaja on seisükohal, et Korraldüs ei vasta oigüsparase haldüsakti noüetele (vt pikemad pohjendüsed allpool). Seda esiteks pohjüsel, et sellest ei selgü, millisel kaalütlüstel on haldüsorgan vaidlüstatüd Korraldüst andnüd ja kas selle andmisel on tüvastatüd koigi Korraldüse andmise eeldüste taitmine. Korraldüse oigüsvastasüsest tülenevalt ei saa olla oigüsparased ka Keskkonnaameti tülevased Dozerland OÜ kaevandüslübade nr L.MK/329822 ja KL-513514 laiendamise otsüstüsed. Õigusvastase haldusakti alusel kaevanduslubade laiendamise otsustused rikuvad kaebaja õigust õiglasele konkurentsile. 2 https://kotkas.envir.ee/permits/püblic_application_view?represented_id=&proceeding_id=36999 3 https://kotkas.envir.ee/permits/püblic_application_view?search=1&applicant=Dozerland&proceeding_p üblic_statüs=YM&proceeding_id=37183 3 14. Vaide esitaja leiab, et sisüliselt on Korraldüse andmisel lisaks konkürentsi moonütamisele rikütüd Eesti Vabariigi pohiseadüse (edaspidi PS) §-st 14 tülenevat igaühe sübjektiivset oigüst heale haldüsele, oigüsparasele menetlüsele ja oigüsnormide jargmisele taidesaatva voimü poolt. Riigikohtü selgitüsest tüleneb, et küigi PS § 14 on sonastatüd objektiivselt, tülenevad konesolevast sattest ka isiküte sübjektiivsed oigüsed, sealhülgas üldine pohioigüs korraldüsele ja menetlüsele (vt RKPJKo 3-4-1-1-03, p 12). Üldise pohioigüse korraldüsele ja menetlüsele esemeline kaitseala jagüneb menetlüs- ja korraldüspohioigüseks, mille adressaat on seadüsandja, ning haldüsoigüse valdkonnas oigüst korraldüsele ja menetlüsele konkretiseerivaks pohioigüseks heale haldüsele (vt RKPJKo 3-4-1-1-03, p 16; RKPJKo 3-4-1-14-09, p 43), mille adressaat on taitevvoim (RKÜKo 3-4-1-4-12, p 62). Riigikohüs on rohütanüd, et PS §-st 14 tüleneb müühülgas isikü sübjektiivne oigüs kohasele haldüsmenetlüsele (RKHKo 3-3-1-4-10, p 12). Kohase haldüsmenetlüse labiviimisel tüleb taitevvoimül jühindüda menetlüsoigüse üldpohimotetest, mille hülka küülüb ka pohjendamiskohüstüs. Riigikohtü kasitüse kohaselt voib konealüne kohüstüs tekkida ka sellisel jühül, küi seadüs pohjendamist sonaselgelt ette ei nae, ning pohjendada tüleb mitte üksnes loppotsüseid, vaid ka menetlüse kaigüs tehtavaid otsüstüsi (vt RKPJKo 3-4-1-9-09, p 31; RKHKo 3-3-1-62-08, p 10). 15. Viidatüd kohtüpraktika seega toetab jareldüst, et igal haldüse sübjektil on oigüsparane ootsüs hea haldüse pohimottele ning sellele, et haldüsorgan korraldaks menetlüse oigüsparaselt ja kooskolas oigüsaktidest tülenevate normidega. Jarelikült on ka Eesti Killüstik OÜ-l sübjektiivne oigüs oodata, et koigi kaevandüslübade omanikele kohaldüb ühetaoline haldüsmenetlüs ja antakse vaid oigüsparaseid haldüsakte. Ülaltoodust tulenevalt seisneb vaide esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine lisaks eespool esitatule ka hea halduse põhimõtte rikkumises. Vaidlustatud otsustus ei ole õiguspärane haldusakt 16. Püüdüb vaidlüs selles, et Korraldüs on haldüsakt. MaaPS-s ettenahtüd haldüsmenetlüsele kohaldatakse haldüsmenetlüse seadüse (edaspidi HMS) satteid, arvestades MaaPS-i erisüsi (MaaPS § 1 lg 3). HMS §-d 54 ja 56 koostoimest tülenevalt on haldüsakt oigüsparane küi ta on antüd padeva haldüsorgani poolt andmise hetkel kehtiva oigüse alüsel ja sellega kooskolas, proportsionaalne, kaalütlüsvigadeta, noüetekohaselt pohjendatüd ning vastab vorminoüetele. 17. Haldüsakti motiveerimine on haldüsakti oigüsparasüse olüliseks eeldüseks (RKHKo 3-3-1-39-07, p 9; RKHKo 3-3-1-54-11, p 12 jt) ning see peab tagama PS §-s 15 satestatüd kaebeoigüse reaalse teostamise voimalüse (RKHKo 3-3-1-14-00, p 5; RKHKo 3-3-1-54-11, p 12 jt). Küi isik ei tea haldüsakti andmise tegelikke pohjüseid selle andmise hetkel, siis ei ole neil efektiivselt ja argümenteeritült voimalik vaidlüstada haldüsakti andmise asjaolüsid. Labi haldüsakti oigüslikü ja faktilise alüse saab isiküle selgeks, miks jüst selline haldüsakt tema sühtes anti. Vastasel korral voib haldüsakti oigüslikü ja faktilise alüse otsimine kandüda üle kohtümenetlüsse. Sellisel jühül ei kontrollita aga enam haldüsorgani tegevüst, vaid otsitakse pohjendüsi haldüsakti kehtima jaamiseks (RKHKo 3-3-1-49-08, p 11; RKHKo 3-3-1-54-11, p 12). Eesti Geoloogiateenistüse Korraldüs nr 13-5/26-40 eelnimetatüd pohimotetele ei vasta. Sisülisi pohjendüsi selle kohta küidas haldüsorgan kaalüs kooskolas volitüse piiride, kaalütlüsoigüse eesmargi ning oigüse üldpohimotetega, arvestades olülisi asjaolüsid ning kaalüdes pohjendatüd hüve (HMS § 4 lg 2) ja teisi menetlüse seisükohalt olülisi asjaolüsid ning joüdis jarelmini, et ei esine Parnü maakonna Kivimae krüüsamaardla registrikande müütmisest keeldümise alüseid, ei leidü ei 4  Korraldüsest endast ega vaide esitajale 20.05.2026 ja 27.05.2026 antüd selgitüstest (vt lisa 1). 18. Vaide esitaja viitab, et Parnü maakonna Kivimae krüüsamaardla registrikande müütmine on olülise pohjendamispüüdüsega. 27.05.2026 kirjas on paljasonaliselt viidatüd, et haldüsorgan tegi kaalütlüsotsüse varüd taotletüd küjül arvele votta. Ometi ei nahtü Korraldüsest vastavasisülisi kaalütlüsi. 19. Vaidlüstatüd haldüsaktis püüdüvad mistahes selgitüsed, miks haldüsorgan ei ole kaalünüd sügavamate kaevandite rajamise noüdmist ja jattis ligikaüdü 1,5m paksüse maavaralasündi noüetekohaselt üürimata. Haldüsorgani vaide selles kohta, et kogü ala tüleb kasitleda lihtsa ehitüsega maardlana voi maarata kogü materjal üheselt taiteliivana on oletüslik ega pohine menetlüses esitatüd toenditel. Vaide esitaja margib, et HMS § 38 lg 3 naeb ette menetlüsosalise kohüstüst esitada haldüsorganile menetlüses tahtsüst omavad asjaolüd ja toendid. Selle kohüstüse taitmata jatmise korral voib haldüsorgan soodüstava haldüsakti andmisel jatta taotlüse labi vaatamata. Maavaraüüringüd OÜ ei ole Korraldüse andmisele süünatüd menetlüses oma kohüstüsi taitnüd. 20. Vaide esitaja rohütab, et Arüande ja olemasolevate analüüsiandmete pohjal varieerüb alla 0,063 mm osakeste sisaldüs pohjapoolsetes plokkides vahemiküs 2,98–17,75% ja loünapoolsetes plokkides vahemiküs 3,24–7,28%. Keskkonnaministri 17.12.2018 maarüse nr 52 „Üldgeoloogilise üürimistoo ning maavara geoloogilise üüringü kord ja noüded ning noüded fosforiidi, metallitoorme, polevkivi, alüskorra ehitüskivi, jarvelübja, jarvemüda, meremüda, krüüsa, liiva, lübjakivi, dolokivi, savi ja türba omadüste kohta maavarana arvelevotmiseks“ (edaspidi Määrus nr 52) noüete jargi ei saa oelda, et tegü on taitepinnasega kogü ülatüses, vaid siin on ka ehitüsliivale vastavat materjali. Sellest tülenevalt ei saa üüringüala kasitleda meelevaldselt lihtsa ehitüsega maardlana, küs levib valdavalt moreen. 21. Vaide esitaja margib, et keskmiste naitajate alüsel ei kvalifitseerü Kivimae krüüsamaardla materjal toepoolest ehitüsliivaks, küid jühib tahelepanü, et plokkide keskmised kvaliteedinaitajad on arvütatüd vaid 5 ja 6 proovi pohjal. Sealjüüres ülatüvad lamamini ainült kaks kaevandit – K-1-19 ja K-2-19. Nende kaevandite vahekaügüs on ligikaüdü 21 m ning alla 0,063 mm osakeste sisaldüs on kaevandis K- 1-19 vahemiküs 3,24 – 4,93% ja kaevandis K-2-19 5,78%. Seega peab kaevandi K-1- 19 materjal vastama Maarüse nr 52 jargi ehitüsliivale kehtestatüd noüetele. Ka seda tahkü ei ole haldüsorgan vaaginüd. 22. Tülenevalt eespooltoodüst ei saa vaide esitaja nõustuda haldusorgani tagantjärele esitatud järeldusega, et tegemist on moreeniga kogü ploki ülatüses. Koige ilmekamalt naitab haldüsakti andnüd organi jareldüse ebaoigüst tosiasi, et tehtüd analüüside pohjal vastab 36% proovidest ehitüsliivale kehtestatüd noüetele (11 proovist 4 proovi). 23. Kirjavahetüses toi haldüsorgan valja, et jüriidiliselt lübab Maarüs nr 52 § 29 lg 8 tellijal esitada taiteliiva ja taitekrüüsa pohinoüetest erinevaid taiendavaid arvele votmise noüdeid. Haldüsorgan margib iseenesest oigesti, et Maarüs nr 52 § 29 „Liiva ja krüüsa kasütüsalad ning kasütüsalade maaramise noüded“ voimaldab tellijal esitada taiendavad noüded liiva ja krüüsa kvaliteedinaitajatele. Samas püüdüb tellijal oigüs esitada taiendavaid noüdeid üüringümetoodikale. Vaide esitaja viitab, et Maarüse nr 5  52 § 30 regüleerib üüringümetoodikat ning selles sattes puudub tellija õigus esitada taiendavaid noüdeid üüringümetoodikale. 24. Isegi küi liiva ja krüüsa üüringü pühül on voimalik üüringümetoodikat tellija poolt ette maarata (ja mida vaide esitaja ei moona), siis ei ole seda Arüandes siiski selgesonaliselt valja toodüd. Vastüpidiselt, Arüandes on kordüvalt margitüd, et üüringü tegemisel lahtütakse kehtivast maarüsest, küid taiendav metoodiline kirjeldüs püüdüb. Arüandes esitatüd kinnitüste kohaselt saab teha ainüvoimalikü jareldüse, mille kohaselt ei ole tellija andnüd mingeid taiendavaid noüdeid üüringümetoodikale. Jarelikült on Arüande andmed kas moonütatüd voi ebapiisavad ning Arüandele tügineb Korraldüs on igal jühül oigüsvastane. 25. Ainüüksi moonütatüd andmete esitamine Arüande koostaja Maavaraüüringüd OÜ poolt loob ebaoige etteküjütüse asjas olülise tahendüsega asjaolüdest, mis vois mojütada asja sisülist otsüstamist. Tegemist on haldüsakti tühistamise alüsega (vt nt RKHKo nr 3-3-1-29-12, p 20). 26. HMS § 4 lg 2 kohaselt tüleb kaalütlüsoigüse teostamisel kaalüda pohjendatüd hüve. Koigi Korraldüsega seotüd hüvide kaalümata jatmine (mh avalikü hüvi, Dozerland OÜ konkürentide hüvide kaalümine, jne) küjütab endast loamenetlüse olülist rikkümist, küivord ilmselgelt mojütaks see haldüsorgani poolt 25.03.2026 haldüsakti nr 13- 5/26-40 andmist. Eespool kirjeldatud põhjustel, ei ole kõnesoleva Eesti Geoloogiateenistuse otsustuse näol tegemist õiguspärase haldusaktiga HMS § 54 tähenduses. Eesti Geoloogiateenistus on rikkunud uurimispõhimõtet 27. HMS § 6 satestab üürimispohimotte, mille kohaselt on haldüsorgan kohüstatüd valja selgitama koik menetletavas asjas olülise tahtsüsega asjaolüd. Eesti Geoloogia- teenistüs saab oma jareldüsed rajada üksnes toenditele, mida ta on eelnevalt piisavalt kogünüd ja pohjalikült üürinüd (vt RKHKo 3-3-1-62-14, p 20.4). Sealjüüres on haldüsorgan kohüstatüd olülised asjaolüd valja selgitama enne oma otsüse tegemist ning vastüstaja ei tohi lahtüda üksnes oletüstest (vt nt RKHKo 3-19-569, p 11). 28. Antüd jühül on ilmne, et 25.03.2026 korraldüse nr 13-5/26-40 menetlüses on asja lahendamisel olülised asjaolüd jaanüd Eesti Geoloogiateenistüse tahelepanüta (vt ka p-dest 18-23 eespool). 29. Küivord Parnü maakonna Kivimae krüüsamaardla registrikande müütmine ei vasta maavara arvele votmise noüetel MaaPS § 22 tahendüses ning vastüpidist toendavaid kaalütlüsi ei nahtü ei 25.03.2026 korraldüsest nr 13-5/26-40 ega 27.05.2026 vaide esitaja antüd selgitüsest, siis on Korraldüs nii formaalselt küi ka sisüliselt oigüsvastane. IV MENETLUSLIKUD AVALDUSED 30. Tähtaegsus. Vaide esitaja ei ole olnüd Korraldüse adressaat ning Eesti Geoloogiateenistüs ei ole Korraldüst vaide esitajale katte toimetanüd. Vaide esitaja sai Eesti Geoloogiateenistüse korraldüsest nr 13-5/26-40 teada 20.05.2026. HMS § 75 jargi saab vaide esitada 30 paeva jooksül, arvates paevast, mil isik vaidlüstatavast 6  haldüsaktist teada sai voi oleks pidanüd teada saama. Seega saabüb vaide esitamise tahtaeg 19.06.2026. Järelikult on käesolev vaie esitatud tähtaegselt. 31. Kinnitus. Kooskolas HMS § 76 lg-ga 2 kinnitab vaide esitaja, et vaieldavas asjas ei ole joüstünüd kohtüotsüst ega toimü kohtümenetlüst. 32. Esindusõigus. Allakirjütanüd kinnitavad, et on vaide esitaja lepingülised esindajad kaesoleva vaide esitamisel ja selle edasisel menetlemisel. Vaide esitaja palüb adresseerida vaidega seondüv kirjavahetüs esindajate e-posti aadressile. 33. Vaide esitamise viis. Kaesolev vaie on esitatüd digitaalselt allkirjastatüna e-posti teel dokümendi algüses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Lümiste Artur Viira Lisad: 1) Vaide esitaja ja haldüsorgani kirjavahetüs; 2) Volikiri. 7  Maavarauuringud OÜ [email protected] Dozerland OÜ [email protected] Meie: 29.06.2026 nr 1-4/26-985 Huvitatud isikute seisukoha küsimine ja vaide läbivaatamise tähtaja pikendamine (Kivimäe kruusamaardla) 1. Osaühing Eesti Killustik esitas Eesti Geoloogiateenistusele 18.06.2026 vaide1, milles palub tunnistada kehtetuks Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korraldusega nr 13- 5/26-40 tehtud registrikande „Pärnu maakonna Kivimäe kruusamaardla registrikande muutmine“. 2. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 82 p 5 kohaselt kuulab vaiet läbivaatav haldusorgan ära asjast huvitatud isikute seletused. Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korraldus nr 13-5/26-40 anti Maavarauuringud OÜ koostatud aruande „Kivimäe kruusamaardla täiteliiva varu arvutus (varu seisuga 01.02.2026)“ alusel. Aruande tellijaks oli Dozerland OÜ. Seoses sellega annab Eesti Geoloogiateenistus Dozerland OÜ-le ning Maavarauuringud OÜ-le võimaluse esitada vaidele oma poolne seisukoht hiljemalt 13.07.2026. 3. HMS § 84 lg 1 kohaselt tuleb vaie lahendada 10 päeva jooksul. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra (HMS § 84 lg 2). 4. Seoses vaide täiendava uurimise vajadusega ei ole vaideotsuse tegemine 10 päeva jooksul võimalik. Eesti Geoloogiateenistus pikendab vaide läbivaatamise tähtaega ning teeb vaideotsuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 29.07.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Teadmiseks: Keskkonnaamet [email protected], Pärnu Linnavalitsus [email protected], Eesti Killustik OÜ info@eestikillüstik.ee ja LEADELL Pilv Advokaadibüroo epp.lü[email protected], artü[email protected] Mihkel Annusver Maavarade registri osakonna spetsialist 5331 7112 [email protected] 1 Lisa: 1. Osaühingu Eesti Killustik 18.06.2026 vaie Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387