Vatla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tagasiside (parandatud)

ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht nr Vatla 5244 N 2 4 24.48 3 2 22.75 23.18 2 3 23.54 22.55 I 4 2 21.66 24.71 25 W E 25.44 25 2 16 23.74 23.35 22 Sooaluse 21.28 22.68 20.83 25.47 25.19 19502:002:0480 Vatla maardla 23.66 23 22.14 PA3 20 1 25.27 25.82 0.20 23.33 3 21 25.32 25.60 19.62 6.00 22.80 20.56 22.12 17-1 / 0.2-2.0 / 13.9 / 10.0 23.48 S 24.68 23 22 21.48 24. 17-2 / 2.0-4.0 / 19.4 / 12.7 20 V 94 24.50 25.33 17-3 / 4.0-6.2 / 17.5 / 12.2 2 3 ir ts 25 u 22 24 19.72 Y=485800 1 25.10 23.61 24.11 24 24.27 pıld 25.71 4 24 22.67 25 24.60 25.73 2 20.70 Vatla maardla 15 19 25.39 0.20 K8 20 25 22.46 25 24.85 mnd 18.75 0.34 25 3.60*23.29 25 24.92 21 25 23 25 25.24 X=6492600 25 23 23.14 19.49 25 25 24.35 25.85 21.34 20.74 24.32 Vatla maardla Kr 23 17 8-1 / 0.2-1.3 / 0.3 / 0.2 25 24 24.73 24.47 PA2 22.66 19.48 8-2 / 1.6-3.8 / 4.7 / 2.8 23 25 24 0.20 Vatla II uuringuruum 25.19 24.58 24 23 Pr 22 25.27 24.63 3.80 23.49 20.65 nu 20.58 23.43 26 19 24.43 24.46 02 20 23.54 24 22.51 25. 16-1 / 0.2-4.0 / 14.2 / 9.6 22 21.22 25.35 26.12 23.00 20 25 25.65 23.24 19.18 21 25 25.39 24.86 24.26 25 23.70 23 24.41 PA77 20.32 20 23 0.10 25 25.35 K7 0 23.58 Mnniku 2 21 25.22 25.52 25.60 24.28 0.10 24 5.90 25 25 23.27 25 19502:002:0730 23 25.25 19.75 19.60 23 5 2.20* 19 2 20.97 23.21 22.96 22.69 22.65 18.89 21 20.71 24 0.10 K9 22 7-1 / 0.1-1.6 / 1.3 / 0.8 20 26 24.24 5.10+24.95 20.37 26.10 25.91 24.29 7-2 / 1.6-2.3 / 7.3 / 4.9 Kaera-Sepa 24.92 25.36 97 24.46 - 19502:002:0172 25 24. 9-1 / 0.1-2.0 / 1.7 / 0.4 23.69 24 23.11 26 24.22 2 19.46 3 I I· 26 21 9-2 / 2.0-3.7 / 2.1 / 1.0 25.73 puistang 23 21.48 21 24.80 24.30 9-3 / 3.7-5.2 / 1.6 / 0.9 26.31 23.35 21 22.74 20.37 24 25.12 24.84 24.85 24.83 25 5 26 2 25.52 25.64 25.39 25 21.30 25 20 25 pıld 25 25 9 1 24.69 K10 0.10 22.62 22 21.68 26 24.67 2 20 24.40 23.53 25.45 5.10+ 79 20 7 3 24.89 22.17 7 16 25.34 24. 2 1. 25.38 23.16 22 4 19.54 2 - 64 0 25.04 2 22.78 21.85 25 24.48 . 18.70 26.22 25 10-1 / 0.1-1.4 / 1.0 / 0.6 / 3.2 23 21 22 26 26.04 25 25.09 10-2 / 1.4-3.6 / 0.9 / 0.6 / 2.0 25 24.67 21.37 25 Nurmsi kla 14 Kapitse Kr 22 25.06 25.21 25 20 25.34 inn 10-3 / 3.6-5.2 / 2.2 / 1.2 / 3.5 24.28 K6 0.20 21.91 Lneranna vald p 20.4319502:002:0721 2 24 25.43 5 2 22.77 2.10*22.29 2 24 25.33 25.88 22.43 20.55 9 25 1 24.53 24.65 23.21 23.53 1 4 5 . 2 20.47 2 5 5 23 24.78 2 K5 20 24.34 25.23 21.52 6-1 / 0.2-2.3 / 17.4 / 11.8 25 24 24 25.26 19.65 VP55 0.60 LEPPEM˜RGID: 23 23.81 24 Vatla kla 13 24.64 25.78 24.47 24.44 23.76 25 20.20 19.10 21 51 25.90 21 25.54 24 2.50 23.58 0.20 2 22. 22.24 20.55 20.66 22.63 2 Lneranna vald 15 25 - Uuringuruumi piir, piiripunkt ja number 24 0.8 Y=485200 25.17 24.85 5-1 / 0.6-3.1 / 4.1 / 2.3 / 0.6 19.56 24 25.34 23 24.82 2 24.47 4 1 23 r 5 25 25.78 25.62 24.28 2 25 23.78 K 18.82 25 21 23 22.93 24.24 24 26.10 1 24.40 1 . 25 25 20 26 23.25 19 24.11 25.85 24.38 mnd 0.30 21 2 5 22 20.05 Asustusksuse piir 2 12 14 25.37 21.33 20 5 23.24 20.33 2 5 X=6492400 24 25 K11 23.12 23.93 24 PLOKK 11 aT 5 s 24 24.86 22.59 13 23 25.84 2 11 23.83 23.78 25.83 23 23 hall lepp, kask 0.12 19 Varu arvutuse ploki piir, piiripunkt ja number 25.43 0.60 24 da 2 23 2 Karuputke 24.19 21 2 7 25 25.57 26 24.61 22.71 4 ma 20 2 25.50 2 24.66 9 22.03 2.80 25 22.76 3 5 19502:002:0323 5 25.76 24.45 j . 26.23 19.93 24 a 4 19.45 2 13 25.23 PLOKK 11 aT 1 24 2 25 1 2 21.77 2 20.75 PLOKK 2 aR 0 6 25 25 Olemasoleva ploki piir 2 24.62 22.53 24.91 11-1 / 0.6-3.4 / 3.1 / 2.5 25.53 24.62 23.82 PLOKK 2 aR 23.66 22 21.93 0 . 10 78 2 2 23.13 21 2 25.32 20.15 19502:002:0075 5 22.89 2 Lihulametskond12 2 4 4 25 23.14 2 2 24.38 23.43 4 26.16 23 25 24.46 20 26 24.88 2 25 19502:002:0453 Sisekatendi (turvas, huumuseline liiv) leviku ala 23 24 2 23.00 I I· I 2 26.22 2-1 / 0.2-2.4 / 21.1 / 0.8 / 5.3 5 25 24.97 20.62 25 25 25 26.09 4 19.66 12 25.16 21 A 24.96 Vatla II uuringuruum 2-2 / 2.4-4.2 / 2.7 / 1.8 / 0.5 19.86 23 25.52 26 25. post kast 23.32 K 24 . 02 24.69 26 24.78 r A 2 24.22 21.31 5 Maardla piir (asendiskeem) 1 24 8 25.52 22 K13 K2 25.21 25.47 - 23.68 22.85 0.20 2 23 19.78 19.38 23.46 22 24.79 4 2 Lihulametskond12 25.80 3.00 24.40 23.52 23.03 2 . 4.00* 2 5 96 pi 25.63 24.14 19502:002:0453 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus 2 5 25.30 21.79 22.99 20 19.26 nn 25 23 25 23 . 47 25.10 24.83 18.93 20.59 21 25.60 22.58 25.25 13-1 / 0.0-3.0 / 0.9 / 0.7 23.76 24.16 23 23 22.82 3 K3 23 19 26 24 23 20 23.61 - 2 19 24 24.91 1 16180Karuse-Kallitee 25.15 24.58 24.35 23.60 K4 21.77 5 Maapinna samakırgusjoon, abs m 20 K12 26.09 23.75 22.81 2.30* 23.79 0.10 25.24 21.21 Toomametsa 19502:002:0069 9 25.22 26.06 19.47 21.55 21 25 25.26 0.60 Lasumi samakırgusjoon, abs m 22 2 25.63 23.63 23.38 5 11 25 26 19502:002:0022 21 21.29 2.40 . 2 3 3-1 / 1.3-2.3 / 6.1 / 3.9 22 22.56 2.10 24.86 19.71 24 20.90 2 25 23 1 23.61 4-1 / 0.1-2.5 / 1.6 / 0.9 21.94 22.81 18.65 Lamami samakırgusjoon, abs m 50 25.16 I I 12-1 / 0.6-2.7 / 1.9 / 1.3 20.35 21 22. 21.12 22 2 24.80 23.79 5. 19.49 23 24 23 41 24 23 25.32 23.33 25.56 24.57 23 22.94 25.62 23.41 23.74 20.38 19 Avalikult kasutatava tee kaitsevnd 21 22 2 24.93 23.45 22.43 4. . 25 69 23.73 88 22 25.15 23 23.64 5 0.20 PA1 22.48 24.95 2 24.03 23.77 20.18 Sideehitise kaitsevnd 22 22.94 9 20.55 Nurmsi kla 20 20 1 2 5 23.43 5.00*24.12 23.09 22.74 50 21 .0 24.82 K14 0.20 20.89 24 20 4 Lneranna vald 23. 21.73 8 22 25.42 25 24.71 24.94 23.32 1.30 23.61 23.84 18.92 21.34 19.67 Jahi, kalanduse ja mesindusega seotud kohad - 10 24.11 22.12 20.56 A 7 25.14 21.82 24.27 22.48 objekt asub ala keskel 25.07 24.56 23.65 1 4 20.14 Metsloomade sgimaja 24 23.55 2 2 24.12 24.13 9 14-1 / 0.2-1.5 / 1.4 / 1.1 Sooba 24 . 24 98 22.31 1-1 / 0.4-2.6 / 2.1 / 1.2 24 6 2 5 23.64 22.75 6 19.70 19502:002:0023 19 8 21.96 24 23.55 24.73 23.82 K15 0.10 23.73 K1 I I· Geoloogilise lbilıike joon 21.96 24 25 22.49 21.10 0.40 4 22 . 23 23.78 25.09 24.10 24.03 4.90*23.27 22.83 21.56 20.32 23.78 23.80 22.50 puistang 18.50 2.20 20.38 Varasema uuringu I 24.85 - / 0.2-2.6 / 1.9 15-1 23/ 1.2 II 24 1 Kiska kla PA77/VP55 24.47 23 24.77 2 0.20 puurauk vıi vaatluspunkt Katendi paksus, m Y=485400 25. 7 23.80 15-2 / 2.6-5.0 / 2.7 / 1.3 23.50 23.39 Lneranna vald 7 A 23.89 23.66 20.83 24.12 Suudme abs kırgus, m 5.00 25 24.91 24.33 22 21.33 Kasuliku kihi paksus, m r 23.82 21.03 19502:002:0882 23.25 18.92 K 23.70 25 20.74 25 24 2 Lamami abs kırgus, m 0.10 PA138 I . 5 2 7 24.04 23.41 23.23 .1 3 21.14 · 20.52 5 A 23.62 5 14 21.44 24 . 5.10 23.55 23.99 mnd K1 Kaevandi number 3 X=6492200 24. 8 0.19 2 7 Katendi paksus, m 23 2 2 0.40 1 22.67 . 2 13 24. 36 - 20.82 21.10 Suudme abs kırgus, m 22 23.90 21.38 23.70 23.74 7 2.20 23. 18.50 Kasuliku kihi paksus, m 16180Karuse-Kallitee A 21.08 1 23.90 Lamami abs kırgus, m 87 2 23.07 21.06 23.92 23.60 19502:002:0081 24.12 5 21.44 * koos sisekatendiga 23.88 23.29 A 22.85 23. 21.60 40 21.90 21.42 5-1 / 0.6-3.1 / 4.1 Proovi nr / intervall alates-kuni /savi ja tolmu sisalduse % / 22.96 / 2.3 / 0.6 sıela 0.02 mm lbind / filtratsioonimoodul (kui on mratud) A 16180Karuse-Kallitee A Vatla kla 19502:002:0070 Lneranna vald VARU ARVUTUSE PLOKI (PLOKK 11aT) PIIRIANDMED UURINGURUUMI PIIRIANDMED UURINGUPUNKTIDE ANDMED Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid Koordinaadid Puuraugu punkti punkti nr Y Z X Y X Y X M˜RKUSED: nr nr PA3 6492649.95 485482.19 25.82 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis; 1 6492614.49 485407.11 1 6492649.20 .... 485608.45 PA2 6492569.45 485463.08 24.58 2 6492672.23 485488.84 2 6492475.31 485758.53 2. Katastriksuse piirid Maa- ja Ruumiameti geoportaalist digitaalselt 14.04.2025. a (plaanil skemaatiliselt); K8 6492612.87 485590.81 23.29 3 6492649.20 485608.45 3 6492321.00 485898.53 K7 6492548.84 485591.08 23.27 3. Uuringuruumi ala asub Rapla- ja Prnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alal; 4 6492475.31 485758.53 4 6492242.95 485968.89 PA77 6492530.92 485491.34 25.60 4. Uuringuruumi ala asub pıhjaveekogumi alal; 5 6492321.00 485898.53 5 6492184.65 485948.57 K9 6492535.66 485471.45 24.95 5. Kautatud: K10 6492468.91 485495.26 25.45 6 6492242.95 485968.89 6 6492251.15 485504.54 Vatla II uuringuruumi geodeetiline alusplaan 14.11.2025. a, O J.Viru Markeideribroo t nr 26044. K11 6492396.54 485393.29 25.43 7 6492186.47 485949.20 7 6492259.04 485474.55 K6 6492464.11 485662.14 22.77 8 6492252.39 485504.78 8 6492268.14 485454.40 K5 6492439.88 485607.49 23.76 Prnu maakond Lneranna vald 9 6492259.98 485474.89 9 6492318.87 485369.32 K13 6492357.68 485551.96 24.79 Vatla liivamaardla Gr lisa 1 10 6492268.58 485454.63 10 6492371.02 485289.62 K12 6492319.48 485441.82 25.26 K14 485581.62 23.32 T nr 25306 11 6492319.29 485369.59 11 6492390.65 485309.77 K4 6492263.82 485674.21 23.79 VATLA II UURINGURUUM 12 6492367.07 485297.91 12 6492404.85 485354.35 6492332.89 K2 6492350.23 485785.27 23.46 13 6492383.96 485315.98 13 6492430.02 485377.32 Mııtkava: K3 6492325.90 485802.79 21.77 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee 14 6492398.88 485362.66 14 6492458.04 485387.18 P1 485768.55 24.12 1:2000 6492254.61 15 6492425.16 485385.55 15 6492602.09 485389.57 K15 6492248.25 485770.06 24.03 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 TOPOGRAAFILINE JA Formaat A2 16 6492472.95 485398.45 16 6492672.23 485488.84 K1 6492230.56 485911.23 21.10 E-post: [email protected] 10112 Tallinn 17 6492581.91 485396.67 PA138 6492210.28 485776.14 23.55 VARU ARVUTUSE PLAAN Mııdistatud: Uuringuruumi pindala 17.64 ha VP55 6492428.05 485850.76 19.10 JOONMTKAVA: 14.11.2025 Mııdistas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ Varu arvutuse ploki Joonestas Kadri Lehtmets /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:MAINER O Koostatud: pindala 17.28 ha 0 20 50 100 m Mustame tee 161-4, Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 22.06.2026 Tallinn, Harjumaa, 12913 N SE Lbilıige I-I’ m m 19502: Lihulametskond12 19502: 19502:002:0453 Sooal Vatla II uuringuruum M nni 002: 002: 27 PA3 27 use 0.20 ku 25.82 K10 0730 0480 6.00 0.10 19.62 25.45 26 PA2 K9 5.10+ 26 0.10 - K13 0.20 0.20 - 24.58 24.95 24.79 3.80 5.10+ 0.10 3.00 PA1 20.58 - 21.79 K4 0.20 Pr. 10-1 0.10 24.12 25 Pr. 17-1 0.10 St. 1.0 23.79 5.00 25 St. 13.9 2.40 Ls. 10.0 Ls. 0.6 21.29 18.92 f. 3.2 0.20 Pr. 9-1 1.40 St. 1.7 24 2.00 Ls. 0.4 0.20 24 0.10 Pr. 16-1 Pr. 10-2 Pr. 13-1 19502: St. 14.2 St. 0.9 St. 0.9 Pr. 17-2 2.00 Ls. 0.7 23 St. 19.4 Ls. 9.6 Ls. 0.6 23 f. 2.0 Ls. 12.7 v.t. 22.62 v.t. 22.58 PLOKK 2 aR Pr. 4-1 K1 22.12.2025 22.12.2025 Pr. 9-2 St. 1.6 0.40 21.10 002: St. 2.1 PLOKK 11 aT Ls. 0.9 3.60 2.20 22 4.00 Ls. 1.0 3.00 v.t. 21.82 18.50 22 0882 22.12.2025 3.70 3.20 Pr. 10-3 Pr. 17-3 St. 2.2 21 St. 17.5 2.60 0.40 21 Ls. 1.2 Ls. 12.2 4.00 Pr. 9-3 f. 3.5 St. 1.6 Ls. 0.9 20 5.20 Pr. 1-1 20 6.20 St. 2.1 5.20 Ls. 1.2 5.20 v.t. 19.00 19 19 5.50 26.11.2025 2.60 7.00 5.60 18 2.80 18 17 17 Lbilıige II-II’ Lihulametskond12 19502:002:0453 SW NE Vatla II uuringuruum m m LEPPEM˜RGID: 28 28 Uuringuruumi piir 27 K12 27 Katend 0.60 PLOKK 11 aT 25.26 Varu arvutuse ploki piir ja number 2.10 22.56 K13 - 26 24.79 26 PLOKK 2 aR 3.00 Olemasoleva ploki piir 21.79 Huumusesegune liiv K5 23.76 0.60 Lihulametskond12 25 25 Katastriksuse nimi, piir ja tunnus 0.60 20.66 2.50 19502:002:0453 19502: K6 24 0.20 24 Turvas Kaer Pr. 12-1 22.77 St. 1.9 K6 Kaevandi number 2.10 0.20 Katendi paksus, m Ls. 1.3 20.47 22.77 Pr. 13-1 0.60 2.10 Suudme abs kırgus, m 002: a- St. 0.9 20.47 Kasuliku kihi paksus, m Sepa 23 Ls. 0.7 23 Lamami abs kırgus, m 0172 2.70 0.20 Peeneteraline liiv Kihi piiri sgavus, m 0.20 Pr. 5-1 2.90 PLOKK 2 aR St. 4.1 Proovi intervall, m (viirutatud tulbad) 22 3.00 PLOKK 11 aT Ls. 2.3 22 f. 0.6 Pr. 6-1 St. 17.4 3.20 Ls. 11.8 21 21 Keskmiseteraline liiv v.t. 20.47 2.30 2.30 3.10 26.11.2025 20 2.70 20 2.60 Kaevandi sgavus, m Kruusliiv / jmedateraline liiv veeristega v.t. 22.62 Veetaseme abs. kırgus, mııtmise kuupev 19 19 22.12.2025 Puuraugu number 18 18 Kruus Katendi paksus, m PA3 0.20 Suudme abs kırgus, m 25.82 6.00 Kasuliku kihi paksus, m 19.62 Lamami abs kırgus, m Kihi piiri sgavus, m Aleuriit / liivsavi 0.20 Proovi intervall, m (viirutatud tulbad) SW Lbilıige III-III’ E Proov: m Lihulametskond12 m 19502:002:0453 Pr. 2-1 Pr - Proovi number Vatla II uuringuruum St. 1.1 St - savi ja tolmu sisaldus, % Ls. 0.8 f. 5.3 Ls - lisasıela 0.02 mm lbind, % 26 26 Moreen f - filtratsioonimoodul (kui on mratud) 2.30 K4 25 0.10 25 K14 23.79 K2 0.20 2.40 0.20 23.32 21.29 23.46 Kattepinnas 1.30 4.00 21.82 19.26 24 24 Sgavus, m 0.10 7.00 0.20 0.20 23 23 M˜RKUSED: Pr. 14-1 PLOKK 2 aR 1. Kırgusssteem EH2000. St. 1.4 PLOKK 11 aT Pr. 4-1 Pr. 2-1 19502: Ls. 1.1 St. 1.6 St. 1.1 2. Lbilıigetele ei ole mrgitud metde eelset pıhjaveetaset ega eeldtavat veetaset peale maavara ammendamist, Ls. 0.9 Ls. 0.8 22 1.50 v.t. 21.82 f. 5.3 22 sest olemasolevate andmete pıhjal ei ole vıimalik seda mrata (vt aruande ptk 3). 26.11.2025 002: 1.80 2.40 Prnu maakond Lneranna vald 21 2.60 21 Vatla liivamaardla 0075 Gr lisa 2 2.60 Pr. 2-2 St. 2.7 VATLA II UURINGURUUM T nr 25306 Ls. 1.8 20 f. 0.5 20 v.t. 19.56 26.11.2025 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: 19 19 4.20 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 JOONMTKAVA: L˜BILIKED I-I’ ... III-III’ 18 18 Formaat A2 Koostas Kadri Lehtmets /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:MAINER O Koostatud: 0 20 50 100 m Mustame tee 161-4, Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinn, Harjumaa, 12913 22.06.2026 OÜ J.Viru Markšeideribüroo Töö nr 25306 Aruanne Vatla II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 14.11.2025) Tallinn 2026 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Pärnu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee ANNOTATSIOON Kattel, T. Aruanne Vatla II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 14.11.2025). Teksti 15 lk, 11 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Vatla II uuringuruum teenindusala pindalaga 17,64 ha, asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Nurmsi külas riigiomandisse kuuluval Lihula metskond 12 katastriüksusel (tunnus: 19502:002:0453. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Vatla II uuringuruumi piires paikneva maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara lasuvustingimuste väljaselgitamiseks rajati uuringualale kaevandid ja puuraugud ning võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooni hindamiseks. Uuringu käigus teostati ala topograafiline mõõdistamine. Uuritud alal moodustab kasuliku kihi muutliku terasuurusega liiv ja kruusliiv. Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala mõõdistust seisuga 14.11.2025 ning alale rajatud puuraukude andmete põhjal loodud mudeltasapindu. Maavaralasund paikneb ülalpool põhjaveetaset ning varu on arvutatud ühes plokis. Uuringuala kattub olemasoleva plokiga 2 aR, mille pindala ja varu maht vähenevad uue ploki moodustamise tulemusel. Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Vatla liivamaardlas muudatuste tegemiseks seisuga 14.11.2025 järgmised andmed: - kanda registrisse täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 11 pindalaga 17,28 ha ja maavara mahuga 539 tuh m3 (kogumahus põhjaveetasemest kõrgemal) - vähendada aktiivse reservvaru ploki 2 pindala ja mahtu määrates uueks ploki pindalaks 0,98 ha ja mahuks 132 tuh m3. Koostas: T. Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ Võtmesõnad: Pärnu maakond, Lääneranna vald, Vatla II uuringuruum, Vatla liivamaardla, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru. 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ..................................... 5 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD................................................................................. 6 2.1. Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju ..................................................... 6 2.2. Proovide võtmine........................................................................................................ 6 2.3. Laboratoorsed uuringud .............................................................................................. 6 2.4. Topograafilised tööd ................................................................................................... 6 2.5. Kameraaltööd.............................................................................................................. 7 3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........ 8 4. MAAVARA KVALITEET ............................................................................................... 10 5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED, KAEVANDMISE ESIALGNE KESKKONNAMÕJU HINNANG ........................................................................................... 11 6. VARU ARVUTUS ............................................................................................................ 12 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 14 KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................ 15 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba nr L.MU/524738 2. Uuringupunktide kataloog 3. Uuringupunktide geoloogiline kirjeldus 4. Labori katseprotokoll nr 353_26 5. Materjali lõimis 6. Mahu arvutused 7. Kasuliku kihi lamami mudelipunktid 8. Uuringuruumi korrastamise akt 9. Korrastamise akti heakskiitmine 10. Geodeetilise uurimistöö aruanne 11. Tellija arvamus ja volikiri GRAAFILISED LISAD 1. Gr lisa 1 Varu arvutuse plaan 2. Gr lisa 2 Geoloogilised läbilõiked DIGITAALSED LISAD 1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina (.dgn) 2. Katendi lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn) 3. Maavara lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina (.dgn) 4. Varu arvutuse plaan TIFF-formaadis 5. Geoloogilised läbilõiked TIFF-formaadis 3 SISSEJUHATUS Mainer OÜ tellimusel viis OÜ J.Viru Markšeideribüroo läbi geoloogilise uuringu tööd Pärnu maakonnas Vatla II uuringuruumis, et uurida seal paikneva maavara levikut, kogust ja kvaliteeti. Uuringu aluseks on geoloogilise uuringu luba nr L.MU/524738 (lisa 1). Geoloogiline uuring viidi läbi kaevandite ja puuraukude rajamisega. Uuringu käigus võetud proove analüüsiti Aktsiaselts Teede Tehnokeskuse laboris. Uuringu tegemisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” (edaspidi määrus nr 52). Geoloogilisi välitöid teostas ja uuringu aruande koostas T. Kattel. Graafilised lisad koostas ja varu arvutuse tegi K. Lehtmets. 4 1. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Vatla II uuringuruum teenindusala pindalaga 17,64 ha, asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Nurmsi külas riigiomandisse kuuluval Lihula metskond 12 katastriüksusel (tunnus: 19502:002:0453; sihtotstarve: maatulundusmaa). Katastriüksuse valitsejaks on Kliimaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringuruumi teenindusala külgneb järgmiste katastriüksustega: kirdes on Sooaluse (tunnus 19502:002:0480), idas asuvad Kaera-Sepa (tunnus 19502:002:0172), Kapitse (tunnus 19502:002:0721), Nimetu KÜ (tunnus 19502:002:0075), Toomametsa (tunnus 19502:002:0022) ja Sooba (tunnus 19502:002:0023), kagus on Nimetu KÜ (tunnus 19502:002:0882) ja 16180 Karuse-Kalli tee (tunnus 19502:002:0070), lõunas paikneb 16180 Karuse-Kalli tee (tunnus 19502:002:0081) ja 16180 Karuse-Kalli tee (tunnus 19502:002:0069) ning läänes asuvad Karuputke (tunnus 19502:002:0323) ja Männiku (tunnus 19502:002:0730). Uuringuruum asub metsamaal, kus on mitmeid eri vanuses ja majandamisjärgu metsaeraldisi: lageraie alad, noorendik, keskealine mets, valmiv mets, latimets. Ala reljeef on muutlik. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 20,5–26 m. Ala kirdeosas on kolmes-neljas kohas jäljed väikesemahulisest kaevandamistegevusest, mis on toimunud mõned aastakümned tagasi, kuid paaris kohas ka üsna hiljuti. 30 m kaugusel lõunas asub Karuse-Kalli tee (kõrvalmaantee, tee nr 16180), millelt on üks mahasõit ala läänenurga ja teine ala lõunanurga lähistel. Nende kaudu on ligipääs vastavalt ala lääne ja ida- lõuna osale. Idaosas asub metsloomade söögimaja (pärandkultuuriobjekt, registreerimisnumber 430:JKM:001). Lähim majapidamine asub uuringuruumist ~138 m kaugusel põhjas Männiku katastriüksusel. Idaservast ~115 m kaugusel on III kategooria kaitsealuse liigi Strix uralensis (händkakk, EELIS kood KLO9109059) elupaik ja ~124 m kaugusel asub metsa vääriselupaik VEP nr.213103 (EELIS kood VEP213103). Varasemalt on uuringruumi teenidusalaga kattuval alal teostatud geoloogiline uuring aastatel 1984-1986: Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (EGF4194). Antud uuringu alusel on hilisemalt maavarade registris moodustatud Vatla liivamaardla (registrikaart nr 576) reservvaru plokk 2, millega uuringuruum osaliselt ka kattub. 5 2. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD 2.1. Uuringupunktide rajamine, tööde keskkonnamõju Geoloogilise uuringu välitööd teostati 26.11.2025, kui rajati 15 kaevandit ja 22.12.2025, kui rajati kolm puurauku sinna, kus kaevandid lamamini ei ulatunud. Kaevandite sügavus oli kuni 5,2 m (metraaž kokku 51,5 m) ja puuraukude sügavus kuni 7,0 m (metraaž kokku 18,1 m). Kaevandite rajamiseks kasutati pöörkoppekskavaatorit Kobelco SK210. Puuraugud rajati tigupuurimise meetodil puurmasinaga Geodrill 1500. Kaevandite rajamisel kirjeldati avatud geoloogiline läbilõige ja võeti setete iseloomulikest erimitest proovid. Puuraukude rajamisel kirjeldati tõsted ja võeti puurvarda spiraalilt materjali proovid. Proovides määrati materjali granulomeetriline koostis ja filtratsioon Uuringuvõrk valiti nii, et uuringupunktid kataksid ala võimalikult ühtlaselt. Uuringupunktide vahekaugus oli valdavalt 60-130 m, vaid puuraugud rajati kaevandite vahetusse lähedusse. Uuringupunktid likvideeriti ja maapind korrastati vahetult peale proovide võtmist. Selle kohta koostati vastavasisuline akt (lisa 8), mis kiideti heaks Keskkonnaameti 19.03.2026 korraldusega nr DM-135726-3 (lisa 9). Uuringupunktide rajamisel järgiti vajalikke keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutati korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise hoolduse. Töötamisel ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale ning uuringuga ei reostatud põhjavett ega tekitatud normatiive ületavat müra või tolmu. Uuringuruumi teenindusalal masinate liikumisel välditi metsa kahjustamist. 2.2. Proovide võtmine Proovid võeti kihiti kõigist uuringupunktidest, v.a puurauk PA1, mis rajati lamami täpsustamiseks kaevandi K15 kõrvale. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti kokku 27 proovi üldmetraažiga 52,8 m. Filtratsioonikatseks võeti 6 proovi üldmetraažiga 11,4 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus 0,7-5,8 m. Proovidest ülejäänud materjal kasutati uuringupunktide likvideerimiseks. 2.3. Laboratoorsed uuringud Geoloogiliste välitööde käigus võetud proovid viidi analüüsimiseks AS Teede Tehnokeskuse laborisse. Proovide lõimise määramisel ja laboriandmete töötlemisel juhinduti keskkonnaministri määrusest nr 52. Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks (lõimiseanalüüsiks) kasutati järgmist standardset sõelrida (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Vastavalt tellija soovile kasutatid lisasõela 0,02 mm. Sõelumine tehti märjalt kogu proovi materjalist standardi EVS-EN 933-1:2012 alusel. Filtratsiooniomaduste määramise analüüs tehti standardi EVS 901-20:2013 alusel. Labori katseprotokoll on toodud tekstilisas 4. 2.4. Topograafilised tööd Topograafilise mõõdistamise Vatla II uuringuruumis teostas 14.11.2025 T. Kattel. Mõõdistamine teostati GPS-iga reaalajas mõõdistamise teel ja selleks kasutati liikuvjaama Trimble R10 GNSS. Koordinaadid on L-EST’97 (EUREF-EST97) ja kõrgused EH2000 süsteemis. Lähtepunktide mõõdistamisel kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. 6 Lähtepunktiks mõõdistamisel kasutati kontrolliks EV riikliku geodeetilise tihendusvõrgu punkti: Torgu, nr 406 (X=6491761.596; Y=487393.118; Z= 18.845). Vatla II uuringuruumi maa-ala topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:2000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 10). Sama arvutiprogrammiga koostati uuringuruumi ala maapinna 3D mudel triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga kasutades ala mõõdistuse andmeid. Topograafiliste tööde andmed on esitatud geodeetilise uurimistöö aruandes (lisa 10). 2.5. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi välitöödel saadud materjal ja laborianalüüside andmestik. Lisaks käesolevas töö käigus rajatud uuringupunktide andmetele kasutati kasuliku kihi leviku kontuurimiseks 1984-1986 teostatud uuringu kahe puuraugu (PA77, PA138) ja ühe vaatluspunkti (VP55) andmeid. Maavara granulomeetrilise koostise näitajad uuringupunktides arvutati kaalutud keskmise meetodil looduslikule materjalile ja lisaks arvutati eraldi liiva- ja kruusafraktsioonide sisaldused. Tulemused on toodud tekstilisas 5. Kasuliku kihi materjali kvaliteeti hinnati vastavalt määruses nr 52 esitatud sätetele. Maavaravaru mahtude arvutamiseks moodustati üks varuplokk, mille paiknemine on näidatud graafilistel lisadel 1 ja 2. Aruande graafilised lisad ja varu arvutus on tehtud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Varu arvutamisel on kasutatud triangulatsiooni interpoleerimismeetodit. 7 3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Vatla II uuringuruum asetseb loode-kagu suunalise Atsülüsjärve rannavallil. Antud kohas on rannavalli laiuseks ca 600 m. Uuringuruum paikneb valli kirdepoolsel küljel. Siin on Läänemere eri arengustaadiumites veetase kõikunud ja põhjustanud ranniku soostumist, sest piki uuringuruumi kirdeosa esineb liivakihtide vahel turba vahekiht (foto 3.1). Uuritud alal moodustab katendi valdavalt kasvukiht, mis lohukohtdes on turbasegune (K1, K6, K9, PA2). Kohati lasub kasvukihi all huumusesegune liiv (K5, K12). Katendi paksus on kuni 0,6 m. Uuringuruumi keskosas kaevandi K13 ümbruses katend puudub, seal on tegemist liivikuga. Kasuliku kihi moodustab valdavalt peene ja keskmiseteraline liiv, mille all lasub varieeruva veeriste sisaldusega kruusliiv või jämedateraline liiv veeristega. Kruusliiva kihis esineb kohati üksikud suuremaid rahne ja munakaid (K4, K5, K11, K12). Kruusliiva all omakorda on peene või keskmiseteraline liiv (foto 3.2). Kasuliku kihi paksus uuringupunktides on 1,3-6,0 m (keskmiselt 3,6 m). Uuringuala lääneosas esineb ainult kruusliiva kiht. Kasuliku kihi paksus on suurem uuritud ala põhjaosas (K9, K10, PA77, PA2, PA3) ja lõunanurgas (K15, PA1, PA138) ning väiksem äärealadel. Tulenevalt uuringuala paiknemisest kunagisel rannavallil on teatud perioodil jääajajärgse järve veetase kõikunud ja rannaalal on tekkinud soostunud piirkond. Selle tõttu esineb kohati kasuliku kihi ülemises intervallis maapinnast 0,6-2,6 m sügavusel musta turba kiht paksusega 10-30 cm (K2, K3, K6, K7, K8) või huumuseseguse liiva kiht paksusega 20-40 cm (K5, K15, PA1). Kirjeldatud vahekiht esineb uuringuala kirde ja idaosas. Ülejäänud alal ilmnes see veel ainult kaevandis K11 aga palju tagasihoidlikumalt, paari sentimeetrise kihina. Lamamiks on valdavalt aleuriit või liivsavi, kohati ka moreen. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgus on 18,50-22,56 m. Lamami langus on kunagise rannavalli külje ehk kirde suunas. Uuritud ala üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Vatla II uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Kihi paksus, m Geoloogiline Kasulik Kihi nimetus Min Max Keskmine indeks kiht Katend 0,0 0,6 0,2 Q - Peene- ja keskmiseteraline liiv, kruusliiv, jämedateraline liiv 1,3 6,0 3,6 Q2_m + veeristega Aleuriit, liivsavi, moreen 0,0 3,0 0,5 Q2_m, Q1jr - 8  Foto 3.1. Uuringuala kirdeosa tüüpiline Foto 3.2. Uuringuala põhjaosa tüüpiline läbilõige (kaevand K7), kus ülemises osas läbilõige (kaevand K10), kus ülemises osas liivakihtide vahel musta turba kiht ja alumises keskmiseteraline liiv, keskosas kruusliiv ja osas kruusliiv allosas peeneteraline liiv Uuringuruumi hüdrogeoloogilised tingimused tulenevad uuringuala paiknemisest kunagisel rannavallil. Tegemis on veelahkme alaga, kus maapinna langus on vastavalt rannavalli külgede suunas. Veekiht toitub sademetest ja uuringualal liigub maapinda filtreeruv vesi vastavalt lamami kallakusele kirde- ja idasuunas. Kirdesuunda jääb kraavitusega kuivendatud rabamets. Lõunasoo piirile rajatud kraavide kaudu liigub sealt vesi põhjasuunas Kuitsa ojasse. Uuringuala veerežiimi sõltuvust sademetest kinnitavad ka uuringu teostamisel eri aegadel fikseeritud veetasemed. 26.11.2025 esines vett vaid neljas kaevandis vahetult lamami setetel. 22.12.2025 fikseeriti veetase kõigis kolmes puuraugus 2,0-3,2 m sügavusel maapinnast, kusjuures puuraugud PA1 ja PA2 rajati vastavalt kaevandite K15 ja K9 kõrvale, kus nende rajamise ajal 26.11.2025 vett ei esinenud (sügavused 5,0-5,2 m). Seega veetaseme kõikumise amplituud nende andmete põhjal on ligi 3 m. Veetasemete mõõtmise andmed on toodud uuringupunktide kataloogis (lisa 2). Olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik määrata uuritud alal ühtset veetaset ja seetõttu ei ole geoloogilistele läbilõigetele kantud mäetööde-eelne põhjaveetase ja põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist. 9 4. MAAVARA KVALITEET Vatla II uuringuruumis paikneva maavara kvaliteedi hindamiseks on kasutatud geoloogilise uuringu välitöö käigus võetud proovide laborianalüüside tulemusi. Laborianalüüside tulemused on näha tekstilisas 4 (sõelte läbindid) ja nende töötlemise tulemused tekstilisas 5 (loodusliku materjali, liiva ja kruusa lõimis osajääkidena sõeltel). Maavara iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri määrusega nr 52 esitatud nõuetest. Nõuded ehituskruusale: - osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35%; - osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%; - purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel 35 või väiksem. Nõuded ehitusliivale: - osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5%; - osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%. Materjal, mis ei vasta ülalpool toodud nõuetele, loetakse eriotstarbeliseks materjaliks (täiteliiv või täitekruus). Materjali granulomeetrilise koostise määramiseks võeti kokku 27 proovi üldmetraažiga 52,7 m. Filtratsioonikatseks võeti 6 proovi üldmetraažiga 11,4 m. Proovide pikkus varieerus vahemikus 0,7-5,8 m. Loodusliku materjali põhinäitajad on toodud järgnevas tabelis. Tabel 4.1 Maavara kvaliteedi põhinäitajad varuarvutuse plokis (plokk 11 aT) Kaalutud Näitajad: Min Max keskmine Kruusafraktsiooni sisaldus (≥31,5 mm), % 0,0 34,2 6,0 Liivafraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga, % 65,8 100,0 94,0 sh peenosise sisaldus (<0,063 mm), % 0,3 20,6 5,3 Lisaks määruse nr 52 nõutud sõeladele lisati uuringu loa omaniku soovil materjali granulomeetrilise koostise määramisel sõel 0,02 mm. Vastavad tulemused on toodud labori protokollis eraldi veerus (lisa 4). Üldistatult on uuritud alal tegemist valdavalt peene- ja keskmiseteralise liivaga ning kruusliivaga, kohati veeriseid sisaldava jämedateralise liivaga, mille kvaliteet on üldiselt hea, kuid mitmes uuringupunktis on materjali savi ja tolmu sisaldus mõnevõrra kõrgem. Selle tõttu kaalutud keskmiste näitajate poolest vastab materjal moodustatud maavara varuplokis täiteliiva nõuetele. Tellija soovil tehti lisaks materjali filtratsiooni katsed, milleks valiti uuringuruumi erinevat tüüpi läbilõikega uuringupunktide (K2, K5, K10) materjal. Katsete tulemustest nähtub, et filtratsioonimoodul varieerub vahemikus 0,5-5,3 m/ööp (keskmine 2,5 m/ööp). 10 5. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED, KAEVANDMISE ESIALGNE KESKKONNAMÕJU HINNANG Uuritud ala mäenduslikud tingimused on suhteliselt soodsad, sest ala asub hästi ligipääsetavas asukohas maantee vahetus läheduses. Katendi paksus on enamikul alal väike jäädes valdavalt 0,2 m piiresse. Üksikutes kohtades ulatub katendi paksus kuni 0,6 meetrini (K5, K11, K12). Kasuliku kihi moodustab liiv ja selle all lasuv kruusliiv, mida sõltuvalt kihtide paksusest ja vajadusest on võimalik kaevandada ka eraldi. Kasuliku kihi paksus on valdavalt 2-4 m vahel, mis on võimalik väljata ühe astanguga. Ala põhja ja lõunaosas ulatub kasuliku kihi paksus kohati 5-6 meetrini, kus tuleb vastavalt vajadusele kaevandada kahe astmega. Ala kirde- ja idaosas muudab kaevandamise komplitseeritumaks liivakihtide vaheline turba ja huumuselise liiva vahekiht, mis kaevandava materjali ühtlase kvaliteedi tagamiseks tuleks eraldi väljata. Vajadusel tuleb teostada kaevise sõelumist, et tagada turustatavale materjalile etteantud terastikuline koostis. Uuritud alal ei ole fikseeritud ühtset püsivat veetaset ja seetõttu ei ole võimalik seniste andmete põhjal kindlalt määrata, kas on vaja teostada veealust kaevandamist või vee ärajuhtimist alalt. Selle tõttu tuleb kaevandamise käigus koguda jooksvalt andmeid veetasemete kohta. Kuna ala asub kunagise rannavalli küljel ja vahetult ala kirdekülje taga maapind oluliselt langeb ning antud suunda on ka lamam kaldu, siis tõenäoliselt kaevandamise tulemusel püsivat veekogu ei teki. Selle tõttu võib juba kaevandamise ajal kaaluda kraavituse rajamist ja ühenduse loomist mõnekümne meetri kaugusel asuvate metsakuivendus kraavi(de)ga. Uuritud alal asub metsloomade söödamaja (varjualune), mille säilitamise vajalikkuse, ümbertõstmise või likvideerimise osas on soovitav konsulteerida kohaliku jahiseltsiga. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde teostamine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Kuna liiv on looduslikult niiske, siis selle kaevandamisel tolmu ei teki. Ka ladustatud liiv jääb niiskeks ning selle laadimisel tolmu ei teki. Tehnika poolt tekitatud müra on tavapärane, võrreldav diiselmootoritega mehhanismide töötamisel ehitusobjektidel, teede ehitusel, põllul. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Tööde teostamine ei põhjustata maapinnas võnkeid ja vibratsiooni. Samuti ei kaasne töödega mõju, mis oleks seotud valguse, soojuse, kiirguse või lõhnadega. Uuringuruumi lähistel asub ca 120 m kaugusel üks majapidamine, mille peremehe sõnul on seal kasutusel u. 60 sügavune puurkaev. Kuna uuritud alal levib sademete toiteline veekiht, siis uuringuga tuvastatud loodusliku veetaseme kõikumine maapinna lähedases setete kihis ega kaevandamisega selle veekihi võimalik mõjutamine (nt vee väljajuhtimine karjäärist) ei mõjuta nii sügava puurkaevu (põhjavee) veerežiimi. 11 6. VARU ARVUTUS Varu arvutus on teostatud ühes plokis pindalaga 17,28 ha. Plokk on kontuuritud nii, et see ei kattu Karuse-Kalli tee teekaitsevööndiga ja jääb vähemalt 10 m kaugusele piki uuringuala läänekülge kulgevast teest. Kogu varu on arvutatud veepealsena. Varu arvutuse plokile on lähtuvalt maardla olemasolevatest plokkidest pandud numbriks 11. Varu arvutuse aluseks maa-ala topogeodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:2000 ja geoloogilise uuringu välitööde ning laboratoorsete analüüside andmed. Maapinna, kasuliku kihi pealispinna (katendi lamami) ja kasuliku kihi lamami 3D mudelite loomisel kasutati 14.11.2025 topogeodeetilis mõõdistuse andmeid. Maavaravaru maht on arvutatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i valdavalt triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga, mõnes ploki servas on andmeid ka ekstrapoleeritud. Maavara kihtide vahel esineva turba ja huumuselise liiva vahekihi mahu määramiseks on kasutatud keskmise paksuse ja pindala korrutist. Mahuarvutuste raportid on esitatud lisas 6. Katendi maht Katendi mahu arvutamiseks koostati välitööl mõõdetud katendi paksuste ja topograafilise mõõdistusandmete abil katendi lamami ehk maavara lasumi mudel, mis arvestab nii reljeefi kui ka katendi paksuse muutlikkust. Mudelarvutuses on maapinna mudeli ja lasumi mudeli mudelite vaheliseks mahuks saadud 44 tuh m3. Maavara maht Maavara mahu arvutus on teostatud katendi lamami ehk maavara lasumi mudelpinna ja lamami mudelpinna vahel. Lamami mudelpind on koostatud lähtuvalt uuringuga fikseeritud lamamisetete kõrgusest vastavates uuringupunktides. Saadud mahust on eraldi maha arvutatud uuringuala kirdeosas liivas leviv keskmiselt 0,25 m paksune turba ja huumuselise liiva vahekiht, mida võib tinglikult käsitleda kui sisekatend. Selle levikuala on näidatud graafilisel lisal 1. Plokk 11 aT mahuks on saadud 539 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 11 aT on: 539 tuh m3 / 17,28 ha ≈ 3,1 m. Plokk 2 aR mahu muutus Plokk 2 aR kattub plokiga 11 aT 14,34 ha ulatuses. Antud ulatuses on ploki 2 aR maavara maht 496 tuh m3. Maavarade registris on ploki 2 aR pindala 15,32 ha ja varu maht 628 tuh m3. Ploki 2 aR uus pindala: 15,32 – 14,34 ha = 0,98 ha. Ploki 2 aR uus maht pindalal 0,98 ha: 628 – 496 = 132 tuh m3. Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Vatla liivamaardlas muudatuste tegemiseks seisuga 14.11.2025 järgmised andmed: - kanda registrisse täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 11 pindalaga 17,28 ha ja maavara mahuga 539 tuh m3 (kogumahus põhjaveetasemest kõrgemal) 12  - vähendada aktiivse reservvaru ploki 2 pindala ja mahtu määrates uueks ploki pindalaks 0,98 ha ja mahuks 132 tuh m3. Vastavad andmed on toodud ka tabelis 6.1. Tabel 6.1 Maavara koguste koondtabel Peale 14.11.2025 (käesoleva aruande Enne 14.11.2025 alusel) Plokk Maavaravaru, Maavaravaru, Kasutusala Pindala, ha Kasutusala Pindala, ha tuh m3 tuh m3 11 aT - - - täiteliiv 539 17,28 2 aR ehitusliiv 628 15,32 ehitusliiv 132 0,96 13 KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli Mainer OÜ tellimusel välja selgitada Vatla II uuringuruumi piires paikneva maavara kvaliteet, kogus ja sobivus kasutamiseks. Maavara uurimiseks võeti proovid materjali granulomeetrilise koostise ja filtratsiooni hindamiseks. Uuringu tegemisel juhinduti Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Uuritud alal moodustab kasuliku kihi muutliku terasuurusega liiv ja kruusliiv. Kasuliku kihi ülemises intervallis levib enamasti peene ja keskmiseteraline liiv, selle all kruusliiv või jämedateraline veeristega liiv. Selle all omakorda peeneteraline liiv. Kaalutud keskmiste omaduste poolest liigitub maavara täiteliivaks. Maavaravaru mahu arvutamisel kasutati ala mõõdistust seisuga 14.11.2025 ning alale rajatud puuraukude andmete põhjal loodud mudeltasapindu. Maavaralasund paikneb ülalpool põhjaveetaset ning varu on arvutatud ühes plokis. Uuringuala kattub olemasoleva plokiga 2 aR, mille pindala ja varu maht vähenevad uue ploki moodustamise tulemusel. Maavarade registri vastutavale töötlejale esitatakse Vatla liivamaardlas muudatuste tegemiseks seisuga 14.11.2025 järgmised andmed: - kanda registrisse täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 11 pindalaga 17,28 ha ja maavara mahuga 539 tuh m3 (kogumahus põhjaveetasemest kõrgemal) - vähendada aktiivse reservvaru ploki 2 pindala ja mahtu määrates uueks ploki pindalaks 0,98 ha ja mahuks 132 tuh m3. 14 KASUTATUD MATERJALID 1. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. 2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused. 3. Sinisalu, R,. Kajak, M., Türk, M. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Geoloogia Valitsus. 1986 (EGF4194). 4. Põldvere, A.; Rohtla, R Raatsiotsa III uuringuruumi liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.11.2018). Maavarauuringud OÜ. 2018 (EGF8952). 5. Korbut, S., Vingisaar, P. Mustu-Nõmme kruusamaardla hinnangu aruanne aktsiaseltsile "Libet". Eesti Geoloogiakeskus. 1996 (EGF5360). 15 Saatja: Tõnis Kattel <[email protected]> Saaja: EGT Taotlus Teema: Re: Vatla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tagasiside Tere Lähtuvalt aruande kohta välja toodud puudustele esitame järgmised selgitused: 1. Uuringupunkti K10 juures on arvestatud uuringupunkti PA77 lamami sügavusega, mis jääb ca 60 m kaugusele ehk PA77 kasuliku kihi sügavus on ekstrapoleeritud K10 juurde. Selles osas aruandes käesolevaga muudatust tehtud ei ole. 2. Ploki nurgapunkti 12 (nurgapunkt 10 on uuringuruumi nurgapunkt) asukohta on muudetud, et see jääks vähem kui 100 m kaugusele lähimast uuringupmktist (K11). Varu lõppkoguse muutust sellega ei kaasne, sest ploki pindala vähenes 70 m2 ja varu kogus vähenes 196 m3 (ümardades varukogus ei muutu). Nurgapunktide 4 ja 5 vahelist joont ei ole muudetud, sest seal on arvestatud varasema uuringu uuringupunkti VP55 olemasoluga, mis oli aruande eelmises versioonis jäänud paraku esitamata. 3. Seletuskirja peatükis 2.2 on kirjutatud üksikproovide pikkusest. Tekstilisas 2 on esitatud proovimise pikkus uuringupunktis (proovide pikkus kokku vastavas uuringupunktis). Ülejäänud loetelu punktide 4-14 osas on aruandes vastavad parandused tehtud ja vastuolud likvideeritud. Esitame käesolevaga aruande uuesti kinnitamiseks. Aruanne ja graafilised lisad manuses, ülejäänud lisad https://drive.google.com/drive/folders/1skXeTqPIGWPuq3lmrVCS5OpFuf5Hv7r2?usp=sharing Lugupidamisega Tõnis Kattel mäeinsener +372 5309 0935 OÜ J.Viru Markšeideribüroo www.vmb.ee <http://www.vmb.ee> On 22/06/2026 07:05, EGT Taotlus wrote: Lp Tõnis Kattel OÜ J.Viru Markšeideribüroo [email protected] <mailto:[email protected]> Teie 05.06.2026 Meie 22.06.2026 nr 13-2/26-956 Vatla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande tagasiside Olete esitanud Eesti Geoloogiateenistusele Vatla II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande. Olles esitatud aruandega tutvunud, toome välja järgmised puudused. 1. Uuringupunktis K10 on ekstrapoleeritud sügavuti. Seda saab teha ainult siis, kui ümberringi olevad uuringupunktid jäävad selles sügavuses uuringuvõrgu tiheduse sisse. Antud juhul selles punktis on ümberringi uuringupunktid üksteisest üle 200 m kaugusel. Sellest tulenevalt palume muuta 11 ploki piiri sügavuti ning kontrollida üle sellega seotud arvutused (nt varu kogus). 2. Ploki nurgapunkt 10 jääb lähimast uuringupunktist 101,85 m kaugusele. Nurgapunktide 4 ja 5 vahele jääv joon jääb osaliselt samuti üle 100 m kaugusele lähimatest uuringupunktidest. Liiva puhul võib ekstrapoleerida kuni 100 m kaugusele. Palume 11 ploki piiri vastavalt muuta ning teha korrektuurid ka varu koguses ja muudes arvutustes. 3. Seletuskirja 2.2. peatükis on välja toodud, et proovide pikkus varieerus vahemikus 0,7-5,8 m. Tekstilisa 2 järgi jäid proovide pikkused vahemikku 1,0-6,0 m. 4. Seletuskirja 3. peatükis on välja toodud, et kasvukihi paksus on 10-20 cm. Tekstilisa 2 ja 3 järgi on kasvukihi paksus kuni 60 cm. 5. Seletuskirja 3. peatükis on välja toodud, et kasuliku kihi lamami abs kõrgus on alates 18,50 m. Tekstilisa 2 järgi on lamami madalaim kõrgus 18,35 m. 6. Seletuskirja 4. peatükis on välja toodud, et filtratsioonimoodul varieerub vahemikus 0,6-6,3 m/ööp. Tekstilisa 4 järgi on see vahemik 0,5-5,3 m/ööp. 7. Graafilisel lisal 1 PA138 juures puudub kasuliku kihi lamami kõrgus, tekstilisas 2 on see olemas. 8. Graafilisel lisal 2 läbilõikel I-I' ja III-III’ puudub K4 sügavus (2,6 m). 9. Graafilisel lisal 2 läbilõikel II-II’ on K6 sügavuseks märgitud 2,60 m, tekstilisas 2 on 2,7 m. 10. Graafilisel lisal 2 läbilõikel III-III' on K2 uuringupunkti proovi 2-2 ülemine kõrgus puudu (2,60 m). 11. Graafilistel lisadel puudub pealkirjas maardla nimetus. 12. Tekstilisas 2 on K7 proovimise pikkuseks märgitud 2,1 m, tekstilisa 3 järgi on proovimise pikkus 2,2 m. 13. Tekstilisas 3 puudub märge, kas maavarakihi alumine piir on aruandes eraldatud plokkide piir. 14. Tekstilisas 3 puudub tabeli koostamise kuupäev, uuringuloa number ja uuringuruumi nimetus. Palume välja toodud puudused likvideerida ja esitada täiendatud aruanne uuesti Eesti Geoloogiateenistusele. Lugupidamisega Anu Sihv spetsialist Maavarade registri osakond Eesti Geoloogiateenistus --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.