Vaie Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korralduse nr 13-5/26-40 kehtetuks tunnistamiseks

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti Tel.+ 372 619 1630 [email protected] leadell.com Eesti Geoloogiateenistus F. R. Kreutzwaldi tn 5 18. juuni 2026. a nr 1/105 44314 Rakvere linn Lääne-Viru maakond [email protected] Vaide esitaja: Eesti Killustik OÜ registrikood: 10126848 Rostla paekivikarjaar, Rostla küla 48022 Poltsamaa vald Jogeva maakond e-post: info@eestikillüstik.ee Vaide esitaja esindajad: vandeadvokaat Epp Lümiste advokaat Artür Viira LEADELL Pilv Advokaadibüroo Maakri 19/1 postkast 19, 10145 Tallinn tel: 6191 630 e-post: epp.lü[email protected] artü[email protected] VAIE Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korralduse nr 13-5/26-40 kehtetuks tunnistamiseks I TAOTLUSED 1) Rahuldada vaie. 2) Tunnistada kehtetuks Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korraldus nr 13- 5/26-40 „Pärnu maakonna Kivimäe kruusamaardla registrikande muutmine“. II MENETLUSE EELNEV KÄIK 1. OÜ Eesti Killüstik (edaspidi ka vaide esitaja) on maavarade kaevandamise ning ehitüsmaterjalide tootmise ja müügiga tegelev Eesti kapitalil pohinev ettevote. Eesti Killüstikü ajalügü ülatüb 35 aasta taha. Ettevotte eelkaija Poltsamaa Graniit alüstas killüstikü tootmisega 1990-ndate algüses Rostla karjaaris, Poltsamaa vallas. Firmale andis nime tegevüse algüsaastatel pollükividest toodetüd graniitkillüstik. Tanaseks on LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania.  Eesti Killüstik üks kõige laiema karjääride võrguga paekillustiku ja liiva pakküjaid Eestis. 2. 25.03.20261 otsüstas Eesti Geoloogiateenistüs (edaspidi ka haldusorgan) korraldüse nr 13-5/26-40 „Parnü maakonna Kivimae krüüsamaardla registrikande müütmine“ (edaspidi Korraldus) alüsel: „1. … muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.02.2026 maavarade registris Kivimäe kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,35 ha – 36 tuh m³ (aruandes 8 plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,35 ha – 100 tuh m³ (aruandes 9 plokk, asub 8 ploki lamamis), 1.3. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,54 ha – 14 tuh m³ (aruandes 10 plokk), 1.4. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,54 ha – 35 tuh m³ (aruandes 11 plokk, asub 10 ploki lamamis. 2. Viia registrisse (registrikaart nr 940) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.“ 3. Korraldüse tehti selle resolütsiooni p 3 alüsel teatavaks Dozerland OÜ-le, Maavara- üüringüd OÜ-le, Keskkonnaametile ja Parnü Linnavalitsüsele. Korraldüst ei ole tehtüd nahtavaks Eesti Killüstik OÜ-le. 4. 30.03.2026 korraldüsega nr 13-5/26-47 parandas haldüsorgan Korraldüses ilmse ebatapsüse ning müütis korraldüse küüpaeva 2025. aastalt 2026. aastaks. 5. 20.05.2026 sai vaide esitaja teada Korraldüsest ja selle andmise ajendiks olnüd Maavaraüüringüd OÜ 03.03.2026 arüandest „Kivimae krüüsamaardla taiteliiva varü arvütüs (varü seisüga 01.02.2026)“ (edaspidi Aruanne). III SISULISED PÕHJENDUSED Vaide esitajal on vaide esitamise õigus 6. Haldüsmenetlüse seadüse (edaspidi HMS) 71 lg 1 satestab, et isik, kes leiab, et haldüsaktiga voi haldüsmenetlüse kaigüs on rikütüd tema oigüsi voi piiratüd tema vabadüsi, voib esitada vaide, küsjüüres vastavalt HMS § 72 lg 1 voib vaidemenetlüse korras taotleda haldüsakti kehtetüks tünnistamist. 7. Maapoüeseadüse (edaspidi MaaPS) 42 lg 1 satestab, et kaevandamiseks peab olema kaevandamislüba, küi MaaPS ei satesta teisiti. Viidatüd paragrahvi lg 2 kohaselt küi MaaPS ei satesta teisiti, tohib kaevandada ainült maavara, mis on aktiivse tarbevarüna arvele voetüd voi aktiivse reservvarüna kaevandatavaks ja kasütatavaks tünnistatüd. 8. MaaPS § 11 lg-test 5 ja 6 tülenevalt küülüb loa alüsel kaevandamisel saadüd kaevis loa omajale ning loata saadüd kaevis riigile. 1 Korraldüs on digiallkirjastatüd 26.03.2026. Korraldüses on ekslikült margitüd aastaks 2025, mitte 2026. 2 9. Tülenevalt eespooltoodüst on kaevandamislübade andmise naol vaieldamatült tegemist riigi poolt piiratüd avalikü ressürsi jagamisega. Kaevandüslüba kohüstab selle taotlejat tegütsema kooskõlas konkurentsipiirangutega. Samaaegselt aga loob seadüs sübjektiivsed oigüsed teistele samas valdkonnas tegütsevatele isikütele. Nimelt on teistel samas valdkonnas teenüst pakküvatel isikutel subjektiivne õigus tegutseda seaduse piirangutega kooskõlas olevas konkurentsisituatsioonis, ilma et haldüsorgan riküks haldüse seadüslikküse pohimotet. 10. Vaide esitaja on seisükohal, et Korraldüse alüsel jagatakse avalikkü ressürssi vastüolüs ELTL art-tega 106 ja 102. ELTL-i konkürentsi kaitseks kehtestatüd satted ei kaitse üksnes avalikke hüve, vaid ka teiste türüosaliste hüve, mida tohüsale konkürentsile ohü loomine selgelt riivab. Eüroopa Kohüs on asünüd seisükohale, et ELTL art-l 102 on vahetü oigüsmojü üksikisikütevahelistele sühetele ja nendest satetest tülenevad isikütele oigüsed, millele nad voivad riigisiseses kohtümenetlüses tügineda (vt nt Eüroopa Kohtü otsüsed kohtüasjades C-453/99: Coürage ja Crehan, p 23, ja C-282/95: Güerin Aütomobiles, p 39). 11. Küi teised türüosalised peavad kaevandüsloa saamiseks voi müütmiseks (sh laiendamiseks) labi viima ülatüsliküd MaaPS-s 3. ptk noüetele vastavad üüringüd eesmargiga tosikindlalt veendüda maavara olemasolüs ja kvaliteedis, siis Korraldüse alüseks olnüd Arüandes laiendati üüringüpünktide andmeid ilma igasügüse veenva pohjendüseta nii horisontaalselt küi ka vertikaalselt. Seelabi koheldakse vaide esitajat ja Kivimae krüüsamaardlal kaevandüsloa nr KL-513514 ja L.MK 329822 omajat Dozerland OÜ-d (registrikood 14195154) ebavõrdselt. Eüroopa Kohtü kohtüpraktika kohaselt (vt nt Eüroopa Kohtü otsüs kohtüasjas C-462/99: Connect Aüstria) küjütab riigi poolt ettevotjate ebavordsesse olükorda seadmine ja selle labi konkürentsi moonütamine ELTL artikli 106 pünkt 1 koostoimes artikliga 102 rikkümist. 12. 08.06.2026 teatas Keskkonnaamet kirjaga nr DM-136377-5 Dozerland OÜ Kivimae krüüsakarjaari keskkonnaloa nr L.MK/329822 müütmise taotlüse menetlüsse votmisest (Menetlüs M-136377).2 Menetlüsse votmist ootab ka Dozerland OÜ kesk- konnakaitseloa nr KL-513514 müütmistaotlüs T-KL/1033230-2 (Menetlüs M- 136561).3 Molemad taotlüsed pohinevad Eesti Geoloogiateenistüse Korraldüsel ja Arüandel. Vaieldamatült on kaevandüslübade laiendamine konkürentsisitüatsiooni mojütav ning seetottü on vaide esitajal oigüstatüd hüvi, et tema konkürenti soodüstav Korraldüs oleks seadüslik. Seda ta kindlasti ei ole. 13. Vaide esitaja on seisükohal, et Korraldüs ei vasta oigüsparase haldüsakti noüetele (vt pikemad pohjendüsed allpool). Seda esiteks pohjüsel, et sellest ei selgü, millisel kaalütlüstel on haldüsorgan vaidlüstatüd Korraldüst andnüd ja kas selle andmisel on tüvastatüd koigi Korraldüse andmise eeldüste taitmine. Korraldüse oigüsvastasüsest tülenevalt ei saa olla oigüsparased ka Keskkonnaameti tülevased Dozerland OÜ kaevandüslübade nr L.MK/329822 ja KL-513514 laiendamise otsüstüsed. Õigusvastase haldusakti alusel kaevanduslubade laiendamise otsustused rikuvad kaebaja õigust õiglasele konkurentsile. 2 https://kotkas.envir.ee/permits/püblic_application_view?represented_id=&proceeding_id=36999 3 https://kotkas.envir.ee/permits/püblic_application_view?search=1&applicant=Dozerland&proceeding_p üblic_statüs=YM&proceeding_id=37183 3 14. Vaide esitaja leiab, et sisüliselt on Korraldüse andmisel lisaks konkürentsi moonütamisele rikütüd Eesti Vabariigi pohiseadüse (edaspidi PS) §-st 14 tülenevat igaühe sübjektiivset oigüst heale haldüsele, oigüsparasele menetlüsele ja oigüsnormide jargmisele taidesaatva voimü poolt. Riigikohtü selgitüsest tüleneb, et küigi PS § 14 on sonastatüd objektiivselt, tülenevad konesolevast sattest ka isiküte sübjektiivsed oigüsed, sealhülgas üldine pohioigüs korraldüsele ja menetlüsele (vt RKPJKo 3-4-1-1-03, p 12). Üldise pohioigüse korraldüsele ja menetlüsele esemeline kaitseala jagüneb menetlüs- ja korraldüspohioigüseks, mille adressaat on seadüsandja, ning haldüsoigüse valdkonnas oigüst korraldüsele ja menetlüsele konkretiseerivaks pohioigüseks heale haldüsele (vt RKPJKo 3-4-1-1-03, p 16; RKPJKo 3-4-1-14-09, p 43), mille adressaat on taitevvoim (RKÜKo 3-4-1-4-12, p 62). Riigikohüs on rohütanüd, et PS §-st 14 tüleneb müühülgas isikü sübjektiivne oigüs kohasele haldüsmenetlüsele (RKHKo 3-3-1-4-10, p 12). Kohase haldüsmenetlüse labiviimisel tüleb taitevvoimül jühindüda menetlüsoigüse üldpohimotetest, mille hülka küülüb ka pohjendamiskohüstüs. Riigikohtü kasitüse kohaselt voib konealüne kohüstüs tekkida ka sellisel jühül, küi seadüs pohjendamist sonaselgelt ette ei nae, ning pohjendada tüleb mitte üksnes loppotsüseid, vaid ka menetlüse kaigüs tehtavaid otsüstüsi (vt RKPJKo 3-4-1-9-09, p 31; RKHKo 3-3-1-62-08, p 10). 15. Viidatüd kohtüpraktika seega toetab jareldüst, et igal haldüse sübjektil on oigüsparane ootsüs hea haldüse pohimottele ning sellele, et haldüsorgan korraldaks menetlüse oigüsparaselt ja kooskolas oigüsaktidest tülenevate normidega. Jarelikült on ka Eesti Killüstik OÜ-l sübjektiivne oigüs oodata, et koigi kaevandüslübade omanikele kohaldüb ühetaoline haldüsmenetlüs ja antakse vaid oigüsparaseid haldüsakte. Ülaltoodust tulenevalt seisneb vaide esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine lisaks eespool esitatule ka hea halduse põhimõtte rikkumises. Vaidlustatud otsustus ei ole õiguspärane haldusakt 16. Püüdüb vaidlüs selles, et Korraldüs on haldüsakt. MaaPS-s ettenahtüd haldüsmenetlüsele kohaldatakse haldüsmenetlüse seadüse (edaspidi HMS) satteid, arvestades MaaPS-i erisüsi (MaaPS § 1 lg 3). HMS §-d 54 ja 56 koostoimest tülenevalt on haldüsakt oigüsparane küi ta on antüd padeva haldüsorgani poolt andmise hetkel kehtiva oigüse alüsel ja sellega kooskolas, proportsionaalne, kaalütlüsvigadeta, noüetekohaselt pohjendatüd ning vastab vorminoüetele. 17. Haldüsakti motiveerimine on haldüsakti oigüsparasüse olüliseks eeldüseks (RKHKo 3-3-1-39-07, p 9; RKHKo 3-3-1-54-11, p 12 jt) ning see peab tagama PS §-s 15 satestatüd kaebeoigüse reaalse teostamise voimalüse (RKHKo 3-3-1-14-00, p 5; RKHKo 3-3-1-54-11, p 12 jt). Küi isik ei tea haldüsakti andmise tegelikke pohjüseid selle andmise hetkel, siis ei ole neil efektiivselt ja argümenteeritült voimalik vaidlüstada haldüsakti andmise asjaolüsid. Labi haldüsakti oigüslikü ja faktilise alüse saab isiküle selgeks, miks jüst selline haldüsakt tema sühtes anti. Vastasel korral voib haldüsakti oigüslikü ja faktilise alüse otsimine kandüda üle kohtümenetlüsse. Sellisel jühül ei kontrollita aga enam haldüsorgani tegevüst, vaid otsitakse pohjendüsi haldüsakti kehtima jaamiseks (RKHKo 3-3-1-49-08, p 11; RKHKo 3-3-1-54-11, p 12). Eesti Geoloogiateenistüse Korraldüs nr 13-5/26-40 eelnimetatüd pohimotetele ei vasta. Sisülisi pohjendüsi selle kohta küidas haldüsorgan kaalüs kooskolas volitüse piiride, kaalütlüsoigüse eesmargi ning oigüse üldpohimotetega, arvestades olülisi asjaolüsid ning kaalüdes pohjendatüd hüve (HMS § 4 lg 2) ja teisi menetlüse seisükohalt olülisi asjaolüsid ning joüdis jarelmini, et ei esine Parnü maakonna Kivimae krüüsamaardla registrikande müütmisest keeldümise alüseid, ei leidü ei 4  Korraldüsest endast ega vaide esitajale 20.05.2026 ja 27.05.2026 antüd selgitüstest (vt lisa 1). 18. Vaide esitaja viitab, et Parnü maakonna Kivimae krüüsamaardla registrikande müütmine on olülise pohjendamispüüdüsega. 27.05.2026 kirjas on paljasonaliselt viidatüd, et haldüsorgan tegi kaalütlüsotsüse varüd taotletüd küjül arvele votta. Ometi ei nahtü Korraldüsest vastavasisülisi kaalütlüsi. 19. Vaidlüstatüd haldüsaktis püüdüvad mistahes selgitüsed, miks haldüsorgan ei ole kaalünüd sügavamate kaevandite rajamise noüdmist ja jattis ligikaüdü 1,5m paksüse maavaralasündi noüetekohaselt üürimata. Haldüsorgani vaide selles kohta, et kogü ala tüleb kasitleda lihtsa ehitüsega maardlana voi maarata kogü materjal üheselt taiteliivana on oletüslik ega pohine menetlüses esitatüd toenditel. Vaide esitaja margib, et HMS § 38 lg 3 naeb ette menetlüsosalise kohüstüst esitada haldüsorganile menetlüses tahtsüst omavad asjaolüd ja toendid. Selle kohüstüse taitmata jatmise korral voib haldüsorgan soodüstava haldüsakti andmisel jatta taotlüse labi vaatamata. Maavaraüüringüd OÜ ei ole Korraldüse andmisele süünatüd menetlüses oma kohüstüsi taitnüd. 20. Vaide esitaja rohütab, et Arüande ja olemasolevate analüüsiandmete pohjal varieerüb alla 0,063 mm osakeste sisaldüs pohjapoolsetes plokkides vahemiküs 2,98–17,75% ja loünapoolsetes plokkides vahemiküs 3,24–7,28%. Keskkonnaministri 17.12.2018 maarüse nr 52 „Üldgeoloogilise üürimistoo ning maavara geoloogilise üüringü kord ja noüded ning noüded fosforiidi, metallitoorme, polevkivi, alüskorra ehitüskivi, jarvelübja, jarvemüda, meremüda, krüüsa, liiva, lübjakivi, dolokivi, savi ja türba omadüste kohta maavarana arvelevotmiseks“ (edaspidi Määrus nr 52) noüete jargi ei saa oelda, et tegü on taitepinnasega kogü ülatüses, vaid siin on ka ehitüsliivale vastavat materjali. Sellest tülenevalt ei saa üüringüala kasitleda meelevaldselt lihtsa ehitüsega maardlana, küs levib valdavalt moreen. 21. Vaide esitaja margib, et keskmiste naitajate alüsel ei kvalifitseerü Kivimae krüüsamaardla materjal toepoolest ehitüsliivaks, küid jühib tahelepanü, et plokkide keskmised kvaliteedinaitajad on arvütatüd vaid 5 ja 6 proovi pohjal. Sealjüüres ülatüvad lamamini ainült kaks kaevandit – K-1-19 ja K-2-19. Nende kaevandite vahekaügüs on ligikaüdü 21 m ning alla 0,063 mm osakeste sisaldüs on kaevandis K- 1-19 vahemiküs 3,24 – 4,93% ja kaevandis K-2-19 5,78%. Seega peab kaevandi K-1- 19 materjal vastama Maarüse nr 52 jargi ehitüsliivale kehtestatüd noüetele. Ka seda tahkü ei ole haldüsorgan vaaginüd. 22. Tülenevalt eespooltoodüst ei saa vaide esitaja nõustuda haldusorgani tagantjärele esitatud järeldusega, et tegemist on moreeniga kogü ploki ülatüses. Koige ilmekamalt naitab haldüsakti andnüd organi jareldüse ebaoigüst tosiasi, et tehtüd analüüside pohjal vastab 36% proovidest ehitüsliivale kehtestatüd noüetele (11 proovist 4 proovi). 23. Kirjavahetüses toi haldüsorgan valja, et jüriidiliselt lübab Maarüs nr 52 § 29 lg 8 tellijal esitada taiteliiva ja taitekrüüsa pohinoüetest erinevaid taiendavaid arvele votmise noüdeid. Haldüsorgan margib iseenesest oigesti, et Maarüs nr 52 § 29 „Liiva ja krüüsa kasütüsalad ning kasütüsalade maaramise noüded“ voimaldab tellijal esitada taiendavad noüded liiva ja krüüsa kvaliteedinaitajatele. Samas püüdüb tellijal oigüs esitada taiendavaid noüdeid üüringümetoodikale. Vaide esitaja viitab, et Maarüse nr 5  52 § 30 regüleerib üüringümetoodikat ning selles sattes puudub tellija õigus esitada taiendavaid noüdeid üüringümetoodikale. 24. Isegi küi liiva ja krüüsa üüringü pühül on voimalik üüringümetoodikat tellija poolt ette maarata (ja mida vaide esitaja ei moona), siis ei ole seda Arüandes siiski selgesonaliselt valja toodüd. Vastüpidiselt, Arüandes on kordüvalt margitüd, et üüringü tegemisel lahtütakse kehtivast maarüsest, küid taiendav metoodiline kirjeldüs püüdüb. Arüandes esitatüd kinnitüste kohaselt saab teha ainüvoimalikü jareldüse, mille kohaselt ei ole tellija andnüd mingeid taiendavaid noüdeid üüringümetoodikale. Jarelikült on Arüande andmed kas moonütatüd voi ebapiisavad ning Arüandele tügineb Korraldüs on igal jühül oigüsvastane. 25. Ainüüksi moonütatüd andmete esitamine Arüande koostaja Maavaraüüringüd OÜ poolt loob ebaoige etteküjütüse asjas olülise tahendüsega asjaolüdest, mis vois mojütada asja sisülist otsüstamist. Tegemist on haldüsakti tühistamise alüsega (vt nt RKHKo nr 3-3-1-29-12, p 20). 26. HMS § 4 lg 2 kohaselt tüleb kaalütlüsoigüse teostamisel kaalüda pohjendatüd hüve. Koigi Korraldüsega seotüd hüvide kaalümata jatmine (mh avalikü hüvi, Dozerland OÜ konkürentide hüvide kaalümine, jne) küjütab endast loamenetlüse olülist rikkümist, küivord ilmselgelt mojütaks see haldüsorgani poolt 25.03.2026 haldüsakti nr 13- 5/26-40 andmist. Eespool kirjeldatud põhjustel, ei ole kõnesoleva Eesti Geoloogiateenistuse otsustuse näol tegemist õiguspärase haldusaktiga HMS § 54 tähenduses. Eesti Geoloogiateenistus on rikkunud uurimispõhimõtet 27. HMS § 6 satestab üürimispohimotte, mille kohaselt on haldüsorgan kohüstatüd valja selgitama koik menetletavas asjas olülise tahtsüsega asjaolüd. Eesti Geoloogia- teenistüs saab oma jareldüsed rajada üksnes toenditele, mida ta on eelnevalt piisavalt kogünüd ja pohjalikült üürinüd (vt RKHKo 3-3-1-62-14, p 20.4). Sealjüüres on haldüsorgan kohüstatüd olülised asjaolüd valja selgitama enne oma otsüse tegemist ning vastüstaja ei tohi lahtüda üksnes oletüstest (vt nt RKHKo 3-19-569, p 11). 28. Antüd jühül on ilmne, et 25.03.2026 korraldüse nr 13-5/26-40 menetlüses on asja lahendamisel olülised asjaolüd jaanüd Eesti Geoloogiateenistüse tahelepanüta (vt ka p-dest 18-23 eespool). 29. Küivord Parnü maakonna Kivimae krüüsamaardla registrikande müütmine ei vasta maavara arvele votmise noüetel MaaPS § 22 tahendüses ning vastüpidist toendavaid kaalütlüsi ei nahtü ei 25.03.2026 korraldüsest nr 13-5/26-40 ega 27.05.2026 vaide esitaja antüd selgitüsest, siis on Korraldüs nii formaalselt küi ka sisüliselt oigüsvastane. IV MENETLUSLIKUD AVALDUSED 30. Tähtaegsus. Vaide esitaja ei ole olnüd Korraldüse adressaat ning Eesti Geoloogiateenistüs ei ole Korraldüst vaide esitajale katte toimetanüd. Vaide esitaja sai Eesti Geoloogiateenistüse korraldüsest nr 13-5/26-40 teada 20.05.2026. HMS § 75 jargi saab vaide esitada 30 paeva jooksül, arvates paevast, mil isik vaidlüstatavast 6  haldüsaktist teada sai voi oleks pidanüd teada saama. Seega saabüb vaide esitamise tahtaeg 19.06.2026. Järelikult on käesolev vaie esitatud tähtaegselt. 31. Kinnitus. Kooskolas HMS § 76 lg-ga 2 kinnitab vaide esitaja, et vaieldavas asjas ei ole joüstünüd kohtüotsüst ega toimü kohtümenetlüst. 32. Esindusõigus. Allakirjütanüd kinnitavad, et on vaide esitaja lepingülised esindajad kaesoleva vaide esitamisel ja selle edasisel menetlemisel. Vaide esitaja palüb adresseerida vaidega seondüv kirjavahetüs esindajate e-posti aadressile. 33. Vaide esitamise viis. Kaesolev vaie on esitatüd digitaalselt allkirjastatüna e-posti teel dokümendi algüses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Lümiste Artur Viira Lisad: 1) Vaide esitaja ja haldüsorgani kirjavahetüs; 2) Volikiri. 7 Teema: RE: Kivimäe uuringud From: Ole Sein Sent: Friday, June 5, 2026 11:21 AM To: 'Anu Sihv' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Martin Nurme <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kivimäe uuringud Tere, Tänan vastuse eest, kuid ma ei ole endiselt veendunud, et see on pretsedent mida te soovite täna hallil alal luua. Määruse muutmise ja lihtsustamise poolt ma loomulikut olen, aga praegu tundub mulle, et teid on eksitatud. Meil näiteks ei lubatud Pannjärve liivamaardlas (endine riiklikult tähtis maardla) kaevandamisväärseks hinnata aktiivse reservvaru plokki. Olime nõus ka ehitusliivaks selle hindama, aga ikka pidime uuringu tegema. Mida tähendab „piiripealne juhtum“? Hetkel jääb ligikaudu 1,5 m paksune maavaralasund uuringukorra nõuete kohaselt sisuliselt uurimata, mistõttu ei ole võimalik teha piisavalt põhjendatud järeldust kogu ala käsitlemiseks lihtsa ehitusega maardlana või määrata kogu materjali üheselt täiteliivaks. Kõnealuse ala geoloogilised uuringud kinnitavad, et tegemist on lihtsa ehitusega maardlaga, kus levib peamiselt moreen. Juhin tähelepanu, et olemasolevate analüüsiandmete põhjal varieerub alla 0,063 mm osakeste sisaldus põhjapoolsetes plokkides vahemikus 2,98–17,75% ja lõunapoolsetes plokkides vahemikus 3,24–7,28%. Ehk uuringukorra järgi ei saa öelda, et tegu on täitepinnasega kogu ulatuses, vaid siin on ka ehitusliivale vastavat materjali. Sellest tulenevalt ei saa uuringuala käsitleda lihtsa ehitusega maardlana, kus levib valdavalt moreen. Määruse nr 52 järgi kõik, mis ei ole ehitusliiv või ehituskruus, on täiteliiv või täitekruus. Terastikulise koostise poolest ei kvalifitseeru antud maavara ehitusliivaks. Keskmiste näitajate alusel ei kvalifitseeru materjal tõepoolest ehitusliivaks, kuid juhin tähelepanu, et plokkide keskmised kvaliteedinäitajad on arvutatud vaid 5 ja 6 proovi põhjal. Sealjuures ulatuvad lamamini ainult kaks kaevandit – K-1-19 ja K-2-19. Nende kaevandite vahekaugus on ligikaudu 21 m ning alla 0,063 mm osakeste sisaldus on kaevandis K-1-19 vahemikus 3,24 – 4,93% ja kaevandis K-2-19 5,78%. Seega vastab kaevandi K-1-19 materjal ehitusliivale kehtestatud nõuetele. Lisaks näitavad varasemad uuringud, et sügavamal asub samuti moreen ning ligikaudu kolme meetri paksuses kihis puuduvad eeldused kõrgema kvaliteediga maavara esinemiseks. Kuidas saab teha järelduse, et tegemist on moreeniga kogu ploki ulatuses, kui mitmed analüüsitud proovid viitavad ehitusliiva esinemisele? Tehtud analüüside põhjal vastab 36% proovidest ehitusliivale kehtestatud nõuetele (11 proovist 4 proovi). Sellest tulenevalt ei ole sügavamate kaevandite rajamine mõistlik ega geoloogiliselt otstarbekas. Juriidiliselt lubab keskkonnaministri määrus nr 52 § 29 lg 8 tellijal esitada täiteliiva ja täitekruusa põhinõuetest erinevaid täiendavaid arvele võtmise nõudeid. Paragrahv 29 käsitleb maavara kasutusalasid ja kvaliteedinõudeid, millest tulenevalt saab järeldada, et tellijal on võimalik esitada täiendavaid nõudeid pigem kvaliteedinäitajate, mitte uuringumetoodika osas. Juhul kui liiva ja kruusa uuringu puhul on võimalik uuringumetoodikat tellija poolt ette määrata, ei ole seda käesolevas seletuskirjas siiski selgesõnaliselt välja toodud. Seletuskirjas on seevastu korduvalt märgitud, et uuringu tegemisel lähtutakse kehtivast määrusest, kuid täiendav metoodiline kirjeldus puudub. Kuna eelmine kiri selgust ei toonud, siis ootan uusi selgitusi. Parimate soovidega, Ole Sein Juhatuse liige Diplomeeritud mäeinsener Eesti Killustik OÜ Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 mob: +372 5349 2373 |e-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> www.eestikillustik.ee <https://eur02.safelinks.protection.outlook.com/?url=http%3A%2F%2Fwww.eestikillustik.ee%2F&data=05%7C02%7Cartur.viira%40leadell.com%7C1154760f964848c85a2908decab5a5cf%7C205b52c9e80e4823a5c2580434be68b1%7C0%7C0%7C639171078675898615%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJFbXB0eU1hcGkiOnRydWUsIlYiOiIwLjAuMDAwMCIsIlAiOiJXaW4zMiIsIkFOIjoiTWFpbCIsIldUIjoyfQ%3D%3D%7C0%7C%7C%7C&sdata=49O38JL7nY1Krk5UmnnvI65TrEeo8rkyviCdNRlZUUc%3D&reserved=0> From: Anu Sihv <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, May 27, 2026 12:28 PM To: Ole Sein <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Martin Nurme <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kivimäe uuringud Tere Kivimäe maardlas täiendatavate varude arvelevõtmise otsustamisel lähtusime geoloogilistest, majanduslikest ja õiguslikest aspektidest. Kuna tegemist oli piiripealse juhtumiga, tegime kaalutlusotsuse varud taotletud kujul arvele võtta. Kõnealuse ala geoloogilised uuringud kinnitavad, et tegemist on lihtsa ehitusega maardlaga, kus levib peamiselt moreen. Määruse nr 52 järgi kõik, mis ei ole ehitusliiv või ehituskruus, on täiteliiv või täitekruus. Terastikulise koostise poolest ei kvalifitseeru antud maavara ehitusliivaks. Ka jämepurdse materjali sisaldus on väike ja seega ei kvalifitseeru materjal ka ehituskruusaks ega täitekruusaks. Seega on tegemist täiteliivaga/täitepinnasega. Geoloogiliste seaduspärasuste kohaselt ei muutu moreen paarisaja meetri ulatuses kõrgema kvaliteediga materjaliks, näiteks ehitusliivaks, mistõttu on uuringupunktide andmete laiendamine nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt antud juhul põhjendatud. Lisaks näitavad varasemad uuringud, et sügavamal asub samuti moreen ning ligikaudu kolme meetri paksuses kihis puuduvad eeldused kõrgema kvaliteediga maavara esinemiseks. Sellest tulenevalt ei ole sügavamate kaevandite rajamine mõistlik ega geoloogiliselt otstarbekas. Juriidiliselt lubab keskkonnaministri määrus nr 52 § 29 lg 8 tellijal esitada täiteliiva ja täitekruusa põhinõuetest erinevaid täiendavaid arvele võtmise nõudeid. Varud võeti arvele kuni absoluutkõrguseni 27,8 meetrit, et pärast kaevandamist saaks sinna tekkida piisava sügavusega veekogu. Kui varud oleks võetud arvele kõrgemal ning ka selliselt kaevandataks, siis tekiks liiga madal veekogu ning ala tuleks hiljem uuesti tagasi täita, mis ei oleks tehnoloogiliselt ega majanduslikult otstarbekas. Oleme ministeeriumile teinud ka ettepaneku määruse muutmiseks, et muuhulgas tulevikus saaks sarnastes olukordades otsuseid teha paindlikumalt. Lugupidamisega Anu Sihv spetsialist Maavarade registri osakond Eesti Geoloogiateenistus From: Anu Sihv Sent: Tuesday, May 26, 2026 3:22 PM To: 'Ole Sein' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Martin Nurme <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kivimäe uuringud Tere Saadan Teile põhjalikuma selgituse selle nädala jooksul. Lugupidamisega Anu Sihv spetsialist Maavarade registri osakond Eesti Geoloogiateenistus From: Ole Sein <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, May 26, 2026 3:06 PM To: Anu Sihv <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Martin Nurme <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kivimäe uuringud Tere, Uurin, et kas olete selgitust koostamas ja millal seda oodata võiks. Parimate soovidega, Ole Sein Juhatuse liige Diplomeeritud mäeinsener Eesti Killustik OÜ Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 mob: +372 5349 2373 |e-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> www.eestikillustik.ee <https://eur02.safelinks.protection.outlook.com/?url=http%3A%2F%2Fwww.eestikillustik.ee%2F&data=05%7C02%7Cartur.viira%40leadell.com%7C1154760f964848c85a2908decab5a5cf%7C205b52c9e80e4823a5c2580434be68b1%7C0%7C0%7C639171078675960290%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJFbXB0eU1hcGkiOnRydWUsIlYiOiIwLjAuMDAwMCIsIlAiOiJXaW4zMiIsIkFOIjoiTWFpbCIsIldUIjoyfQ%3D%3D%7C0%7C%7C%7C&sdata=xapzyDLPLqCzbnl%2BdsYe6eeG8O5G5eLZAaR5RIbY8CE%3D&reserved=0> From: Ole Sein Sent: Wednesday, May 20, 2026 12:43 PM To: 'Anu Sihv' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Martin Nurme <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kivimäe uuringud Tere, Palun veel täpsustada. Aruande lisa 6 järgi on toodud ploki lõimiseandmed ploki 9 kvaliteedinäitajate ilmestamiseks. Nendest vaid osad puuraugud ulatuvad ploki 9 ülemisse osasse ehk ploki kvaliteeti nad ei ilmesta. Ploki põhi tundub (justnimelt tundub, kuna selgitust ei ole) olevat võetud kahe kaevandi järgi, mis asuvad 120 – 420 m kaugusel kõrvuti. Nimetatud kaevandid asuvad ka lahustükil ehk varasemalt on seal tehtud mingil põhjusel geoloogiline katkestus. Et ei oleks arusaamatust. Palun selgitada millele tuginedes olete kinnitanud plokkide 9 ja 11 lamami abs kõrgusele 27,8 m ja kuidas ma saan veenduda ploki kvaliteedis. Kuigi plokis 10/11 on kaevandid, mis ulatuvad kõrguseni 27,8m, siis kuidas saab 2 kõrvuti asuva kaevandi alusel ekstrapoleerida sügavuti kogu ala ? Samuti on Ep punktid võetud täpselt olemasoleva karjääri teenindusmaa nurkadesse. Sõna ekstrapoleerimine pole aruande seletuskirjas kordagi mainitud. Hetkel olen ma arvamusel, et registrikande muutmine on olnud ekslik ning varuplokkide pindala ja lamam ei vasta määruse nõuetele. Nö üle võlli võiks siis ju lubjakivi uuringu puhul teha 2 puurauku ala keskele ja oleks ca 15 hektarit kaetud ? Parimate soovidega, Ole Sein Juhatuse liige Diplomeeritud mäeinsener Eesti Killustik OÜ Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 mob: +372 5349 2373 |e-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> www.eestikillustik.ee <https://eur02.safelinks.protection.outlook.com/?url=http%3A%2F%2Fwww.eestikillustik.ee%2F&data=05%7C02%7Cartur.viira%40leadell.com%7C1154760f964848c85a2908decab5a5cf%7C205b52c9e80e4823a5c2580434be68b1%7C0%7C0%7C639171078676017299%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJFbXB0eU1hcGkiOnRydWUsIlYiOiIwLjAuMDAwMCIsIlAiOiJXaW4zMiIsIkFOIjoiTWFpbCIsIldUIjoyfQ%3D%3D%7C0%7C%7C%7C&sdata=rg8Z%2BH1a%2BFyywy5fIRJxYm%2FfEUXyaXHGUPXNl5IaL1s%3D&reserved=0> From: Anu Sihv <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, May 20, 2026 11:18 AM To: Ole Sein <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Martin Nurme <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kivimäe uuringud Tere Kivimäe uuring on fondis olemas, lisasime selle sinna 17. aprillil: https://fond.egt.ee/fond/egf/47411 <https://eur02.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Ffond.egt.ee%2Ffond%2Fegf%2F47411&data=05%7C02%7Cartur.viira%40leadell.com%7C1154760f964848c85a2908decab5a5cf%7C205b52c9e80e4823a5c2580434be68b1%7C0%7C0%7C639171078676077694%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJFbXB0eU1hcGkiOnRydWUsIlYiOiIwLjAuMDAwMCIsIlAiOiJXaW4zMiIsIkFOIjoiTWFpbCIsIldUIjoyfQ%3D%3D%7C0%7C%7C%7C&sdata=wuRV%2B4PjIZeQitpA%2FYB6SSXvbYDdduqia3cqBnhCGuA%3D&reserved=0> Nii aruandes kui ka korralduses on välja toodud, et uuring on tehtud olemasoleva andmestiku põhjal ehk täiendavaid välitöid läbi ei viidud. Varu on võimalik arvele võtta olemasoleva andmestiku põhjal, kui see vastab keskkonnaministri määruses nr 52 välja toodud nõuetele (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122024056?leiaKehtiv <https://eur02.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee%2Fakt%2F129122024056%3FleiaKehtiv&data=05%7C02%7Cartur.viira%40leadell.com%7C1154760f964848c85a2908decab5a5cf%7C205b52c9e80e4823a5c2580434be68b1%7C0%7C0%7C639171078676141013%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJFbXB0eU1hcGkiOnRydWUsIlYiOiIwLjAuMDAwMCIsIlAiOiJXaW4zMiIsIkFOIjoiTWFpbCIsIldUIjoyfQ%3D%3D%7C0%7C%7C%7C&sdata=LHldoe5Bt69uqOlfCDSOzsI6Eo48bChC2D3v59nxV68%3D&reserved=0> ). Lugupidamisega Anu Sihv spetsialist Maavarade registri osakond Eesti Geoloogiateenistus From: Ole Sein <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, May 20, 2026 10:47 AM To: Anu Sihv <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Martin Nurme <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Kivimäe uuringud Tere, Millal võiks Kivimäe uuring jõuda fondi üles. Ma saan aru, et seal on mäeraldise lamamisse plokk moodustatud, aga ma ei suuda leida uuringu luba ega infot selle kohta kas tegelikult üldse uuringu välitöid tehti. Registrikande muutmise korras on kirjeldatud, et aruanne on koostatud olemasoleva geoloogilise andmestiku põhjal. Samuti ei nähtu loa taotluse materjalidest, et lamamis oleks kogutud mingisugust geoloogilist informatsiooni. Palun aruande materjale, et ümber lükata praegune arusaamine, et lamamisse on võimalik varu plokke arvele võtta ilma uuringuluba omamata ja uuringuid tegemata. Kui see tõesti on nii võimalik, siis oleks meil endal ka vaja paar plokki teha lamamisse. Parimate soovidega, Ole Sein Juhatuse liige Diplomeeritud mäeinsener Eesti Killustik OÜ Pärnu mnt 158/1, Tallinn 11317 mob: +372 5349 2373 |e-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> www.eestikillustik.ee <https://eur02.safelinks.protection.outlook.com/?url=http%3A%2F%2Fwww.eestikillustik.ee%2F&data=05%7C02%7Cartur.viira%40leadell.com%7C1154760f964848c85a2908decab5a5cf%7C205b52c9e80e4823a5c2580434be68b1%7C0%7C0%7C639171078676219039%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJFbXB0eU1hcGkiOnRydWUsIlYiOiIwLjAuMDAwMCIsIlAiOiJXaW4zMiIsIkFOIjoiTWFpbCIsIldUIjoyfQ%3D%3D%7C0%7C%7C%7C&sdata=TGWG%2BFaBgzTpSrfdoob9Ifng%2BwnEbCPRtzGdfrwKlm0%3D&reserved=0> --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Lisa 2 kliendilepingule nr 68-2024/ KaT VOLIKIRI Osaühing Eesti Killustik , registrikood 10126848, asukoht Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100391376, mida esindavad seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liikmed Ole Sein, isikukood 38709250234, e-post [email protected] ja Kaire Lukkanen- Jaas , isikukood 47710126023, e-post [email protected] , kontaktisik Eero Lukkanen, e-post [email protected] , telefon 521 9650 (edaspidi “ Klient ”), annab käesolevaga LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i advokaatidele Aivar Pilvele, Epp Lumistele ja Artur Viirale volituse esindada Klienti kõigi seadusest tulenevate õigustega alljärgneva õigusteenuse osutamisel: Kliendi nõustamine ja esindamine Eesti Geoloogiateenistuse 25.03.2026 korralduse nr 13-5/26-40 peale vaide es i tamisel ja menetlemisel LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i advokaatidel on õigus võtta tarvitusele mis tahes meetmeid ja teha toiminguid, mida peetakse nimetatud õigusteenuse osutamisel vajalikuks. Käesolev volikiri kehtib tähtajatult. 18 . juuni 202 6 . a. __________________________________ _______________________________________ Osaühing Eesti Killustik/ Ole Sein Osaühing Eesti Killustik/ Kaire Lukkanen- Jaas