Toomas Kärvet Meie nr 0 2 1 - EE5100 114 AS Infragate Eesti 16 . 0 2 .20 2 1 a.
[email protected] Argo Kass Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
[email protected] Objekt: Ämari perimeetri ehitustööde teostamine osa 1 , leping nr 3-6/20/724-1 Teema: Hinnapakkumine HP 2 - Reostunud pinnase kogumine ver 4 Käesolevaga esitame kooskõlastamiseks hinnapakkumise HP 2 reostunud pinnase väljakaeveks ja kogumiseks. Väljakaeve- ja ladustusalad on joonisel kirja Lisas 1. Tööde teostamise aluseks on AS Kobras poolt koostatud „Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne“ Töö nr 2021-010 jaanuar 2021. AS Kobras töö põhjal on reostunud pinnase arvutuslik väljakaeve maht 1000 m 3 , mille mahukaal on 1,6 t/m 3 . Hinnapakkumises HP 2 sisaldub reostunud pinnase väljakaeve, selle äravedu joonisel Lisa 1 näidatud asukohta, ladustusplatsi ettevalmistustööd koos geomembraani ja NGS III geotekstiili paigaldusega ning väljakaevatud pinnase asendami st puhta pinnasega. 45- meetrit reostunud kraavist jääb uute rajatavate kraavide alale ning seal tagasitäite tegemine ei ole vajalik. Tööde hinnakalkulatsioon on käesoleva kirja Lisa 2. Hinnapakkumine kehtib kuni 09.03.2021. Lugupidamisega, Priit Kuldsaar AS YIT Eesti Mob . +372 51 093 32 E-post:
[email protected] Koostas: Lauri Kanarbi k
HDPE 1,50 mm
geomembraaniga kaetud
uus ladustusala
Truup TR09
11.30
0
Ø4
R2.0
0
Kaevu vundament
Truup TR07 11.26
11.27
R25.0
0
11
Ø5
00
L=
8.1
11.29 11.35
m
11.30
Ø4
PK
00
11.30
25+
L=
60
R5
1
11.72
.00
1.7
m
PK
25+
11.52
11 Truup TR06
40
11.55
R25
PK
.00
25+
PK
20
25
+
11.72 00
PK 24+80
+ 60
PK 24
11.72
11.68
Reostunud
11.42
m
ala 930m2
L=8.5
+ 40
PK 24
Truup TR05
Ø400
11.85
+ 20
PK 24
+00
PK 24
+80
PK 23
+ 60
PK 23
+40
PK 23
Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 730 0310
[email protected]
TÖÖ NR 2021-
2021-010
Asukoht (L-Est’97) X 6570814
Y 511920
ÄMARI PINNASEREOSTUSE
UURINGU
UURINGU ARUANNE
Objekti aadress: HARJUMAA, LÄÄNE-HARJU VALD
Tellija: AS YIT Eesti
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ URMAS URI
Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ TANEL MÄGER
Veebruar 2021 TARTU
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
SISUKORD
ÜLDINFO ...................................................................................................................................................... 3
KOBRAS AS LITSENTSID / TEGEVUSLOAD............................................................................................. 4
ASUKOHA KAART ....................................................................................................................................... 5
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 6
2. UURINGUALA ÜLEVAADE .................................................................................................................... 7
3. UURINGUALA GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS .......................... 7
4. REOSTUSUURING ................................................................................................................................. 8
5. KOKKUVÕTE .......................................................................................................................................... 10
LISAD ........................................................................................................................................................... 11
LISA 1 KAEVANDITE KIRJELDUSED ......................................................................................................... 12
LISA 2 PINNASEPROOVIDE ANALÜÜSIAKT JAANUAR 2021 .................................................................. 13
LISA 3 PINNASE- JA VEEPROOVIDE ANALÜÜSIAKTID DETSEMBER 2020 .......................................... 15
Graafilised lisad
Joonis 1. Uuringupunktide asukohad Ämari uuringualal, mõõtkava 1:500.
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 2 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
OBJEKTI ASUKOHT: Harjumaa, Lääne-Harju vald
TÖÖ LIIK: Pinnaseuuring
TÖÖ TELLIJA: AS YIT Eesti
Betooni 28
11415 Tallinn
Registrikood 10093801
Kontaktisik: Lauri Kanarbik
e-post
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS
Riia 35
50410 Tartu
Registrikood 10171636
Kontakt: tel 730 0310
e-post
[email protected]
Ekspert: Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7
Kontakt: tel 730 0319
e-post
[email protected]
Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Erki Kõnd – volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8
Laborianalüüsid: Eurofins Environment Testing Estonia OÜ
Paavli 5/3
10412 Tallinn
Registrikood 12893983
Kontakt: mob 5300 2316
e-post
[email protected]
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 3 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri;
KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri;
Teele Nigola
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Hüdrogeoloogilised uuringud.
Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,
tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi
nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste
koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel)
maastikuarhitektuuri valdkonnas.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,
heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R.
Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr
E000482 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr
E004029 – Kert Kartau;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;
Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 4 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
Asukoha kaart
Uuringuala
asukoht
Kaart 1. Uuringuala asukoht (aluskaart Maa-ameti geoportaal).
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 5 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
1. Sissejuhatus
Käesolev pinnaseuuringu aruanne on koostatud AS YIT Eesti tellimusel. Uuringu viis läbi Kobras AS
Harjumaal Lääne-Harju vallas.
2020. aasta detsembris tuvastas AS YIT Eesti Ämari lennuvälja territooriumi ehitusobjektil kaevetööde
tegemise käigus pinnasereostuse orgaanika (muda ja taimejäänused) kihis. Reostunud pinnasest
võeti proov, milles tuvastati naftasaaduste esinemine üle tööstusmaa piirarvu. Naftasaaduste
ülenormatiivne esinemine tuvastati ka reostunud alalt võetud veeproovis. Sama ehitusobjekti piires
muudest asukohtadest võetud vee- ja pinnaseproovides reostust ei tuvastatud (vt lisa 3).
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli tuvastatud pinnasereostuse leviku ning kontsentratsiooni
täpsustamine. Uuringuülesande täitmiseks kaevati uuringualale 12 kaevandit ning võeti 6
pinnaseproovi naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40) sisalduse määramiseks.
Töö käigus võetud pinnaseproovid analüüsiti EAK akrediteeringut omavas Eurofins Environment
Testing Estonia OÜ laboris.1 Proovid võeti järgides keskkonnaministri 03.10.2019 määruse nr 49
nõudeid.2
Pinnaseproovid võttis, uuringuandmed töötles ning käesoleva aruande koostas Kobras AS geoloog
Tanel Mäger.
1 Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) tunnistus nr L272.
2 Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 49.
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 6 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
2. Uuringuala ülevaade
Reostusuuringu ala asub Ämari lennuvälja territooriumi põhjapiiril (Ämari lennuväli, katastriüksuse
tunnus 86801:001:0375, maa sihtostarve on riigikaitsemaa 100%, pindala 8989812 m2). Ämari
lennuväli on riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide nimekirja kantud objekt (keskkonnaregistri kood
JRA0000004).3 Lennuvälja territooriumil ning sellega seotud objektidel (lennuvälja kütusepumpla ja
kütusetrass) on aastate jooksul läbi viidud üle kümne jääkreostuse uuringu ning mitmeid reostuse
likvideerimise töid. Varasemate uuringute ja puhastustööde ajaloo võtab kokku seni viimane, 2015.
aastal koostatud reostusuuringu aruanne.4
Uuringute tulemusena on selgunud, et lennuvälja pinnas ning maapinnalt esimene põhjaveekiht on
mitmes kohtas ajalooliselt olnud reostunud peamiselt naftasaaduste, fenoolide, polütsükliliste
aromaatsete süsivesinike (PAH) ja aromaatsete süsivesinikega (BTEX). Vähemal määral on esinenud
erinevate raskmetallide reostust pinnases ja põhjavees. Käesolevaks ajaks on Ämari lennuvälja
jääkreostus suures osas likvideeritud.
Käesolevas uuringuaruandes kirjeldatud reostuskolde puhul on tõenäoliselt tegemist NL lennuväe
tegevuse ajast pärit ning varasemate reostusuuringute käigus tuvastamata jäänud jääkreostusega.
3. Uuringuala geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogiline kirjeldus
Maastikuliselt asub uuringuala Harju lavamaa äärmises loodeosas. Harju lavamaa on tektoonilistest
lõhedest läbitud paelava, mida katab õhuke pinnakattesetete kiht. Maapinna absoluutne kõrgus
uuringualal on ca 12,5 m.
Uuringuala geoloogilise läbilõike ülemise osa (pinnakatte) moodustab madalsooturvas (Q2_b) ning
selle lamamis asuv moreen (Q1jrVr_g). Pinnakatte paksus uuringualal on ca 2 – 3 m. Pinnakatte aluse
aluspõhja moodustab uuringualal Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu (O3vv) detriitne
savikas lubjakivi ning selle lamamis asuv Tatruse kihistu (O3tt) ja Kahula kihistu (O3kh) savikas
lubjakivi ja mergel. Lubjakivikompleksi kihi pakus piirkonnas on ca 50 m.5
Maapinnalähedane põhjaveekiht (Kvaternaari põhjaveekiht) uuringuala piirkonnas levib soosetetes
ning moreenis. Kvaternaari põhjaveekiht toitub sademete ja kõrgemalt (lääne ja lõuna suunast) peale
valguva vee arvelt ning liigub idasse, Vasalemma jõe suunas. Maapinnalt järgmine põhjaveekiht levib
kohati lõhelises ja karstunud lubjakivis (Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks). Lubjakivis sisalduv
põhjavesi on õhukese pinnakatte ning lubjakivi lõhelisuse tõttu maapinnalt lähtuva punkt- või
hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud.6
3 Ohtlike jääkreostuskollete järelevalve kontroll. Maves AS, Tallinn 2002.
4 Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Ämari lennuvälja reostusuuringu aruanne. Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ ja Maves AS, Tallinn 2015.
5 Eesti geoloogilise baaskaardi Keila (6331) kaardileht ja seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, Tallinn 2014.
6 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, https://xgis.maaamet.ee.
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 7 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
4. Reostusuuring
Välitööd uuringualal tehti 06.01.2021. Välitööde käigus võetud pinnaseproovide analüüsitulemusi
võrreldi keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 nõuetega.7 Uuringuala asub riigikaitsemaa
sihtotstarbega katastriüksusel ning seega kehtivad keskkonnaministri määruse kohaselt ohtlike ainete
sisalduse suhtes tööstusmaale kehtestatud piirarvud.
Uuringualale kaevati kokku 12 kaevandit (K-1 kuni K-12). Kaevandite asukohad on toodud joonisel 1,
kus erinevate tingmärkidega on tähistatud uuringupunktid, mille ohtlike ainete sisaldus on alla elumaa
piirarvu (roheline) või üle tööstusmaa piirarvu (punane). Kaevandite kirjeldused on toodud lisas
(vt lisa 1). Pinnaseproovide tulemused on toodud tabelis (vt tabel 1) ning labori analüüsiakt on toodud
lisas (vt lisa 2). Laborisse analüüsimiseks saadetud pinnaseproovides määrati naftasaaduste
(süsivesinikud C10–C40) sisaldus.
Välitööde käigus tuvastati pinnasereostus (naftasaadustele iseloomulik lõhn ning pärlmutterläige)
uuringuala läbiva lõuna-põhjasuunalise vana kinnikasvanud kuivenduskraavi sängi kaevatud
kaevandites (K-3, K-5, K-6, K-11 ning K-12). Jääkreostus on seotud kunagise kraavi sängiga ning
reostusuuringu ja varasemate kaevetööde käigus kraavi ümbrusest kaugemal reostusilminguid ei
tuvastatud.
Kaevanditest võetud pinnaseproovides ületas naftasaaduste sisaldus keskkonnaministri 28.06.2019
määruses nr 26 tööstusmaale kehtestatud piirarvu kokku neljas proovis. Kõige suurem
kontsentratsioon tuvastati kaevandist K-3 võetud proovis, kus naftasaaduste sisaldus ületas
tööstusmaale kehtestatud piirarvu ~14-kordselt (proov P-2 – 68 000 mg/kg). Lisaks ületas
naftasaaduste sisaldus kahes proovis kehtestatud sihtarvu.
Reostuse esmasel tuvastamisel Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt reostuskolde alalt võetud
proovis ületas naftasaaduste sisaldus tööstusmaale kehtestatud piirarvu ning analüüsitud
raskmetallidest ületas kaadmiumi (Cd) sisaldus kehtestatud sihtarvu (vt tabel 1).
Reostunud pinnast (muda ja taimejäänused) sisaldav kinnikasvanud kraavilõigu pikkus on ~155 m.
Reostus algab maapinnast ning reostunud pinnasekihi paksus on ~0,7 – 1,2 m (keskmine ~1,1 m),
kraavi sängi laius uuringualal on ~6 m. Tööstusmaale kehtestatud piirarvu ületava reostunud
pinnasega ala suurus on ~930 m2 ning reostunud pinnase arvutuslik maht on ~1000 m3. Reostunud
pinnas on veeküllastunud.
Reostunud pinnase maht on antud hinnanguliselt. Varasemad kogemused näitavad, et
uuringutulemustel saadud reostunud pinnase kogus on puhastamistöödel selgunud kogusest väiksem.
Veejuhtme lõunapoolne osa enne reostunud kraavilõiku suubumist on lahendatud torukollektoriga.
Reostuse esmasel tuvastamisel Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt torukollektorist võetud
vee- ja setteproovides reostuse olemasolu ei tuvastatud (vt tabel 1 ja 2).
7 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases. Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26.
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 8 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
Tabel 1. Ohtlike ainete sisaldus pinnases Ämari uuringualal (mg/kg).
Proovivõtu
Kaevandi Proovi Proovivõtu Nafta-
intervall As Cd Cr Cu Ni Pb Hg Zn
nr tähistus kuupäev saadused
(m)
K-2 P-1 0,0-1,2 06.01.2021 42
K-3 P-2 0,0-1,2 " 68000
K-6 P-3 0,0-1,1 " 10000
K-7 P-4 0,0-1,1 " 230
K-8 P-5 0,0-0,7 " 120
K-12 P-6 0,0-1,1 " 11000
Baltneti
― juures ― 09.12.2020 7100 <2,5 1,3 3,7 6,9 6,4 7,3 0,05 25
MPS
― juures 1 ― " 140 <2,5 <1 11 11 5,8 26 0,05 34
MPS
― juures 2 ― " 180 <2,5 <1 2,8 2,5 4,3 6,6 <0,01 18
Keskkonnaministri
Sihtarv 100 20 1 100 100 50 50 0,5 200
28.06.2019 määrus Piirarv elumaal 500 30 5 300 150 150 300 2 500
nr 26
Piirarv tööstusmaal 5000 50 20 800 500 500 600 10 1000
Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase
seisund heaks.
Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks.
Detsembris 2020 võeti Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt veeproovid tuvastatud
reostuskolde alalt ning kahest kohast kraavi suubuvast torukollektorist. Reostuskolde alal ületas
naftasaaduste ja raskmetallidest tsingi (Zn) sisaldus keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28
toodud piirväärtust (vt tabel 2).8
Tabel 2. Ohtlike ainete sisaldus vees Ämari uuringualal (μg/l).
Proovi Proovivõtu Nafta-
As Cd Cr Cu Ni Pb Hg Zn
tähistus kuupäev saadused
Baltneti
juures 09.12.2020 2500 2,7 0,22 0,77 4,4 6,1 14 <0,015 35
MPS
juures 1 " <20 0,17 <0,02 <0,5 1,2 0,96 <0,1 <0,015 1,0
MPS
juures 2 " <20 0,35 0,02 <0,5 4,7 2,9 7,2 <0,015 7,8
24.07.2019
määrus nr
28 Piirväärtus 100 10 0,45-1,5* 5 15 34 14 0,07 10
* Olenevalt vee karedusklassist.
8 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja
teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud
tegevused. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28.
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 9 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
5. Kokkuvõte
Käesolev pinnaseuuringu aruanne on koostatud AS YIT Eesti tellimusel. Uuringu viis läbi Kobras AS
Harjumaal Lääne-Harju vallas Ämari lennuvälja territooriumil tellija ehitusobjektil. Uuringu eesmärgiks
oli 2020. aasta detsembris tellija poolt kaevetööde tegemise käigus tuvastatud pinnasereostuse leviku
ning kontsentratsiooni täpsustamine. Uuringuala asub riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusel
ning seega kehtivad keskkonnaministri määruse kohaselt ohtlike ainete sisalduse suhtes tööstusmaale
kehtestatud piirarvud.
Tööülesande täitmiseks kaevati uuringualale 12 kaevandit ning võeti 6 pinnaseproovi naftasaaduste
(süsivesinikud C10–C40) sisalduse määramiseks. Võetud pinnaseproovid analüüsiti Eurofins
Environment Testing Estonia OÜ laboris.
Välitöö käigus tuvastati pinnasereostus (naftasaadusete sisaldus üle tööstusmaa piirarvu) uuringuala
läbiva lõuna-põhjasuunalise vana kinnikasvanud kuivenduskraavi sängis. Reostunud pinnast (muda ja
taimejäänused) sisaldava kinnikasvanud kraavilõigu pikkus on ~155 m. Reostus algab maapinnast
ning reostunud pinnasekihi paksus on ~0,7 – 1,2 m (keskmine ~1,1 m), kraavi sängi laius uuringualal
on ~6 m. Tööstusmaale kehtestatud piirarvu ületava reostunud pinnasega ala suurus on ~930 m2 ning
reostunud pinnase arvutuslik maht on ~1000 m3.
Reostuskolde puhul on tõenäoliselt tegemist NL lennuväe tegevuse ajast pärit ning varasemate
reostusuuringute käigus tuvastamata jäänud jääkreostusega. Jääkreostus on seotud kunagise kraavi
sängiga, kus pinnas on tugevalt naftasaadustega reostunud ületades tööstusmaale kehtestatud
piirarvu kuni ~14-kordselt. Tuvastatud jääkreostuse likvideerimine on vajalik tulenevalt piirkonna
õhukesest pinnakattest, mistõttu on põhjavesi maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes
nõrgalt kaitstud.
Reostuse likvideerimisel on otstarbekas kasutada ex-situ metoodit (pinnase välja kaevamine ja
asendamine puhta pinnasega). Ex-situ meetodil pinnase välja kaevamise ja nõuetekohase käitlemise
maksumus on orienteeruvalt 100 – 150 €/tonn + km. Sellele lisandub pärast reostuse likvideerimist
puhta pinnasega (tööstusmaa piirarvule vastava) tagasitäite tegemine, mille hinnanguline maksumus
on 2 €/tonn + km. Pinnase arvutuslik mahukaal veeküllastunud olekus on 1,6 tonni/m3. Reostunud
pinnase likvideerimise hinnanguline maksumus ex-situ meetodil on ~160 000 – 240 000€ + km, millele
lisandub puhta pinnase tagasitäide ~3500 € + km.
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 10 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
LISAD
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 11 / 20
Ämari pinnasereostuse uuringu aruanne
Lisa 1 Kaevandite kirjeldused
Kaevandi Intervall Intervalli kirjeldus Pinnaseproov
nr (m) Number Intervall
(m)
K-1 0,0-1,2 Orgaanika (muda ja taimejäänused).
1,2-1,4+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-2 0,0-1,2 Orgaanika (muda ja taimejäänused). P-1 0,0-1,2
1,2-1,4+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-3 0,0-1,2 Orgaanika (muda ja taimejäänused). Reostunud P-2 0,0-1,2
1,2-1,4+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-4 0,0-1,0 Orgaanika (muda ja taimejäänused).
1,0-1,2+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-5 0,0-1,2 Orgaanika (muda ja taimejäänused). Reostunud
1,2-1,4+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-6 0,0-1,1 Orgaanika (muda ja taimejäänused). Reostunud P-3 0,0-1,1
1,1-1,4+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-7 0,0-1,1 Orgaanika (muda ja taimejäänused). P-4 0,0-1,1
1,1-1,3+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-8 0,0-0,7 Orgaanika (muda ja taimejäänused). P-5 0,0-0,7
0,7-1,0+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-9 0,0-0,6 Orgaanika (muda ja taimejäänused).
0,6-1,0+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-10 0,0-1,0 Orgaanika (muda ja taimejäänused).
1,0-1,2+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-11 0,0-1,1 Orgaanika (muda ja taimejäänused). Reostunud
1,1-1,4+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
K-12 0,0-1,1 Orgaanika (muda ja taimejäänused). Reostunud P-6 0,0-1,1
1,1-1,5+ Hallikasbeež pehmeplastne liivsavimoreen.
Kobras AS töö nr 2021-010 Objekti aadress: Harjumaa, Lääne-Harju vald 12 / 20
Analytical Report Nr. AR-21-EP-000298-01 Page 1/2
Í%SCÃÂÂ!\49Î Date 08.01.2021
Sample arrived 06.01.2021
Our reference: EUAA55-00003592
Client Code: EP0000028
KOBRAS AS Technical contact for your Veronika Tammekivi
orders
Tanel Mäger
Riia tn 35
50410 Tartu
ESTONIA
Email:
[email protected]
Sample number 337-2021-00000141 337-2021-00000142 337-2021-00000143 337-2021-00000144 337-2021-00000145
Client sample code 1 2 3 4 5
Sample reference P-1; K-2 P-2; K-3 P-3; K-6 P-4; K-7 P-5; K-8
Sample description Soil Soil Soil Soil Soil
Sampling date and time 06.01.2021.00:00 06.01.2021.00:00 06.01.2021.00:00 06.01.2021.00:00 06.01.2021.00:00
Physico-chemical test
Dry matter EPDRY % 14 16 41 18 20
HYDROCARBONS
Nonpolar TPH C10-C21 EPTPH mg/kg dw <20 67000 9800 180 55
Nonpolar TPH C21-C40 EPTPH mg/kg dw 34 1200 190 51 63
Nonpolar TPH C10-C40 EPTPH mg/kg dw 42 68000 10000 230 120
Sample number 337-2021-00000146
Client sample code 6
Sample reference P-6; K-12
Sample description Soil
Sampling date and time 06.01.2021.00:00
Physico-chemical test
Dry matter EPDRY % 37
HYDROCARBONS
Nonpolar TPH C10-C21 EPTPH mg/kg dw 7500
Nonpolar TPH C21-C40 EPTPH mg/kg dw 3000
Nonpolar TPH C10-C40 EPTPH mg/kg dw 11000
Eurofins Environment Testing Estonia OÜ
Paavli 5/3 Business Registry Code: 12893983
10412 Tallinn
[email protected] VAT number: EE101823296
ESTONIA www.eurofins.ee
Analytical Report Nr. AR-21-EP-000298-01 Page 2/2
Í%SCÃÂÂ!\49Î Date 08.01.2021
Method information
Testcode Parameter name Default MU Default LOQ Accredited Method Laboratory
Physico-chemical test
EPDRY Dry matter 10%x<70% 3 Yes Internal method RA9000 based EP L272
3%x≥70% on ISO 11465:1993, Gravimetry
HYDROCARBONS
EPTPH Nonpolar TPH C10-C21 40% 20 Yes Internal Method RA9002A based EP L272
on SFS-EN ISO 16703:2011,
GC-FID
EPTPH Nonpolar TPH C21-C40 40% 20 Yes Internal Method RA9002A based EP L272
on SFS-EN ISO 16703:2011,
GC-FID
EPTPH Nonpolar TPH C10-C40 40% 20 Yes Internal Method RA9002A based EP L272
on SFS-EN ISO 16703:2011,
GC-FID
Laboratory
EP L272 Eurofins Environment Testing Estonia (Tallinn) EAK acc num. EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 EAK L272
Method
Internal method RA9000 based on Please ask the laboratory
ISO 11465:1993
Internal Method RA9002A based on
SFS-EN ISO 16703:
SIGNATURE
Veronika Tammekivi +372 5272863
Analytical Service Manager
[email protected]
Report electronically validated by
Additional information
Sampling person: Tanel Mäger
Sampling location: Ämari lennuväli
Sample arrival date: 06.01.2021
Analysis was performed between sample arrival date and Analytical Report date.
EXPLANATORY NOTE
This certificate may only be copied as whole. The results apply solely to the samples received and analyzed. Conclusion and other comments are not
accredited.
Eurofins Environment Testing Estonia OÜ
Paavli 5/3 Business Registry Code: 12893983
10412 Tallinn
[email protected] VAT number: EE101823296
ESTONIA www.eurofins.ee
Ämariääre põld 5
56202:001:0606
K-12
0,0-1,1; P-6: Nafta 11000 mg/kg
K-11
Baltneti juures
K-1 Baltneti juures: Nafta 7100 mg/kg
K-2
0,0-1,2; P-1
K-3
0,0-1,2; P-2: Nafta 68000 mg/kg
Ämari lennuväli
86801:001:0375
K-5 K-4
K-10
K-7
0,0-1,1;P-4 K-9
K-6
0,0-1,1; P-3: Nafta 10000 mg/kg
K-8
0,0-0,7;P-5
LEPPEMÄRGID
Ämari lennuväli
86801:001:0375 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir
Reostunud pinnase ning väljakaeve ala piir
K-0 Pinnaseproovi tähistus
0,0-0,0; P-0: Nafta 9999 mg/kg Proovi sügavus, number, analüüsitud element, tulemus ja mõõtühik (reostunud üle tööstusmaa piirarvu)
K-0 Pinnaseproovi tähistus
0,0-0,0; P-0 Proovi sügavus, number (reostumata)
AS YIT EESTI
ÄMARI PINNASEREOSTUSE UURINGU ARUANNE
Märkused:
1. Katastriüksuste piirid: Maa-amet Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ UURINGUPUNKTIDE ASUKOHAD
22.02.2021.
2. Koordinaadid: L-Est' 97 süsteemis.
Urmas Uri /allkirjastatud digitaalselt/
3. Aluskaart: Maa-amet 2020. 02.2021 1 1:500 2021-010
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
PROJEKTI FINANTSEERIMISE TAOTLUS
Taotlus peab vastama keskkonnatasude seadusele, keskkonnaministri 31.
jaanuari 2020. a määrusele nr 10. Käesolev või hiljem täiendatud taotlus koos
võimalike lisadega on esmane projekti hindamise, rakendamise, seire,
järelevalve ja finantskontrolli alusdokument.
1. PROJEKTI NIMETUS Ämari lennuvälja jääkreostuskolde likvideerimine
2. TEGEVUSVALDKOND Veemajanduse
3. PROJEKTI STAADIUM Alustav
4. PROJEKTI TÜÜP Mitte-ehituslik
5. TAOTLEJA
Organisatsiooni nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Asutuse tüüp Täidesaatva riigivõimu asutus või riigi muu
institutsioon
Kontaktisik Katrina Utsar
Registrinumber 70009764
Käibemaksu EE101936361
registrinumber
Aadress Eesti Vabariik, Harju maakond, Tallinn, Kristiine
linnaosa, Järve tn 34a
Telefon +372 7170400
E-post
[email protected]
Taotleja pangakonto nr 221023778606
Pank SwedBank
6. PROJEKTI RAKENDUSPIIRKOND
6.1 Maakond Harju maakond
6.2 Investeeringut saav Lääne-Harju vald
omavalitsusüksus
6.3 Seotud maakonnad
7. HINNANGULINE AJAKAVA
Projekti kestus 09.12.2020- 30.11.2021
8. PROJEKTI EELARVE (eurodes)
KOKKU
Omafinantseering AK 0.00
Omafinantseering MAK 0.00
KIKist taotletav toetus 235 887.00
Projekti AK maksumus 235 887.00
Projekti maksumus kokku 235 887.00
Rahastamine Põhirahastus X Kaasrahastus
9. PROJEKTI EESMÄRK
Ämari lennuvälja põhja piirkonnas ehitustööde käigus avastatud jääkreostuse
likvideerimine ex-situ meetodil, millega paraneb keskkonnaseisund ja väheneb
põhja- ja pinnavee reostusoht. Jääkreostuse likvideerimisega on välditud reostuse
edasikandumist põhjavette ning sademe- ja pinnavetega piirkonna
kraavisüsteemidesse ja Vasalemma jõkke. Eesmärk on saavutada reostusalal
pinnase hea seisund ja vastavus vähemalt tööstusmaale kehtestatud
piirväärtustele. Reostunud pinnase väljakaevamisega soodustatakse ala edasist
looduslikku isepuhastumist.
10. PROJEKTI PARTNERID
Organisatsioonid, kes osalevad lisaks taotlejale projekti ettevalmistamisel ja
rakendamisel.
11. PROJEKTI KIRJELDUS
Osades 11.1 kuni 11.4 on projekti detailne kirjeldus
11.1 Tegevus- ja ajaplaan
Tegevuse lühikirjeldus Tegevus detailsem Väljund / Tulemus Hinnanguline
kirjeldus kestvus kuni
Jääkreostuse Jääkreostus Tööstusmaale mai 2021
likvideerimise I etapp likvideeritakse ex-situ kehtestatud
(kiireloomuline): meetodil ehk reostunud ohtlike ainete
reostunud pinnase pinnas kaevatakse välja sisalduse
välja kaevamine ja ja käideldakse mujal piirnorme ületav
vaheladustamine selleks ettenähtud kohas. reostunud pinnas
territooriumil. Reostus likvideeritakse on välja kaevatud.
kahes osas. Reostuse Reostunud
likvideerimise esimene pinnase
etapp on kiireloomuline, eemaldamisel on
kuna jääb ehitustegevuse loodud soodsad
alla ning pinnase eeldused pinnase
liigutamisel on oht kvaliteedi
reostuse paranemisele
edasikandumiseks. * looduslike
Jääkreostuse isepuhastusprotse
likvideerimise esimeses sside abil.
etapis eemaldatakse Reostunud
vanast kuivenduskraavi pinnase välja
sängist ca 160-200 m kaevamisega on
pikkusel ja 6 m laiusel oluliselt
lõigul üle tööstusmaa vähendatud
piirnormi reostunud reostuse
pinnas. Üle tööstusmaa edasikandumise
piirnormi reostunud riski liig- ja
pinnast ja muda on sademevetega
kogupindalaga ~930 m2 piirkonna
ja arvutusliku mahuga kraavisüsteemide
~1000 m3. Reostusalalt sse ja edasi
välja kaevatud reostunud Vasalemma jõkke.
pinnas vaheladustatakse Oluliselt on
ajutiselt territooriumil vähenenud risk
selleks eelnevalt põhjavee
ettevalmistatud saastumiseks ja
vaheladustusalal. reostuse
Vaheladustusala on kandumiseks
kaetud geotekstiili ja - põhjavette.
membraaniga. Võimalike
nõrgvete kokku
kogumiseks keeratakse
geomembraani ja -tekstiili
servad ca 0,7-1 m
ulatuses üles.
Membraankattele
ladustatud pinnasekuhjad
kaetakse omakorda
kattekilega, et tagada
sademevete eest kaitstus.
Tuulekindluse tagamiseks
kinnitatakse kattekile ja
kaetakse omakorda
olemasolevate rehvidega.
Reostunud pinnase
väljakaevamise järgselt
võetakse kaeviku seintest
ja põhjast
pinnaseproovid. Kui
pinnas vastab
tööstusmaale kehtestatud
piirnormidele ehk reostus
on nõuete kohaselt
likvideeritud, tehakse
tagasitäide puhta
pinnasega.
Jääkreostuse Esimeses etapis Jääkreostuskolle november 2021
likvideerimise II etapp: vaheladustatud reostunud on lõplikult
esimeses etapis pinnase, sh likvideeritud.
vaheladustatud geomembraani ja -tekstiili Vaheladustatud
reostunud pinnase likvideerimine reostunud pinnas,
üleandmine ohtlike territooriumilt, sh geomembraan
jäätmete käitluskohta. transportimine ja ja -tekstiil on
üleandmine edasiseks nõuete kohaselt
puhastamiseks ohtlike üle antud vastavat
jäätmete käitlemise keskkonnaluba
keskkonnaluba omavasse omavasse ohtlike
käitluskohta. jäätmete
Vaheladustuskoha käitluskohta.
järelkorrastus.
11.2 Projekti tausta ja olulisuse kirjeldus
11.2.1 Varasemad projekti Tehtud on reostusuuring, mis on rahastatud
toetavad tegevused Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse
omavahenditest.
11.2.2 Projekti seotus Veemajanduse programm § 31 lg 10 "pinna- ja
keskkonnaministri 2020.a põhjavee reostusohu vähendamine
määrusega nr 10. Viide määruse jääkreostuskollete likvideerimise või ohutuks
eesmärgile ja tegevusele. muutmise teel."
11.2.3 Olemasolev olukord Ämari lennuvälja kinnistu põhjaosas avastati
2020. a. detsembris ehitustööde käigus
nõukogude aegne maa-alune betoonist
veejuhtimissüsteem, mis lõppeb vanas pinnase
ja mudaga täitunud kraavis. 2020. a.
detsembris veejuhtimissüsteemist võetud vee-
ja mudaproovid kehtestatud ohtlike ainete
sisalduse piirnorme ei ületanud, kuid süsteemi
väljalasu piirkonnast võetud pinnaseproov
näitas ohtlike ainete sisaldust üle tööstusmaale
kehtestatud piirnormide. 2021. jaanuaris
täiendava reostusuuringu käigus kraavisängi
alalt võetud pinnaseproovid näitasid, et kraavis
olev pinnas on tugevalt saastunud
naftasaadustega. Reostus (tööstusmaa
piirnorme ületav) on levinud hinnanguliselt ca
200 m pikkuses ja ca 6 m laiuses kraavisängis.
Pinnase liigutamisel ehitustööde käigus on oht
reostuse edasikandumiseks põhjavette ja
piirkonna tiheda kraavivõrgustiku kaudu
Vasalemma jõkke. Territooriumit iseloomustab
liigniiskus ja maapinnalähedane põhjavesi.
Põhjavee saastumise riski suurendab
jääkreostuskolde asumine kõrge reostusohuga
alal. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt
asub Ämari lennuvälja kinnistu tervikuna
nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas.
Maapinnalähedane põhjaveekiht (Kvaternaari
põhjaveekiht) uuringuala piirkonnas levib
soosetetes ning moreenis. Kvaternaari
põhjaveekiht toitub sademete ja kõrgemalt
(lääne ja lõuna suunast) peale valguva vee
arvelt ning liigub idasse, Vasalemma jõe
suunas. Maapinnalt järgmine põhjaveekiht levib
kohati lõhelises ja karstunud lubjakivis (Siluri-
Ordoviitsiumi (S-O) veekompleks). Lubjakivis
sisalduv põhjavesi on õhukese pinnakatte ning
lubjakivi lõhelisuse tõttu maapinnalt lähtuva
punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud.
11.2.4 Kavandatavate tegevuste Toetus on vajalik Ämari lennuväljal ehitustööde
kirjeldus ja põhjendatus (teksti käigus avastatud jääkreostuskolde
max pikkus 300 tähemärki) likvideerimiseks. Avastatud jääkreostuse
likvideerimine ex-situ meetodil aitab vähendada
reostuse edasikandumise riski. Tegemist on
nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnaga ja
reostuse likvideerimisega väheneb
reostussurve põhjaveele, sh pinnasele.
Paraneb üldine keskkonnaseisund. Ämari
lennuvälja territoorium on riikliku tähtsusega
jääkreostusobjekt. Avastatud jääkreostuse
likvideerimine toetab otseselt Eesti
Keskkonnastrateegias aastani 2030 toodud
eesmärki, milleks on likvideerida aastaks 2030
kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded.
Reostusobjekti likvideerimine toetab Lääne-
Harju valla puhta keskkonna ja rohevalla
mudeli visiooni olla puhta looduse ja terve
elukeskkonnaga piirkond. Tegevus toetab
20.03.2020 kinnitatud Kaitseministeeriumi
valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitikas
toodud eesmärki tagada valitsemisala
territooriumite pinnase hea seisund ning
rakendada meetmeid keskkonnakahju
ennetamiseks muuhulgas ka
nõukogudeaegsetel jääkreostusaladel. -
Jääkreostus likvideeritakse kahes osas.
Esimene osa tehakse töö kiireloomulisuse tõttu
niipea kui võimalik märtsi või aprilli kuu jooksul
(lõplik tähtaeg mai). Jääkreostuse
likvideerimise teise osa tööde tegemiseks
viiakse läbi riigihange.
11.2.5 Projekti tulemuste Projekti tulemusel paraneb Ämari lennuvälja
kasutamine ning kaasnevad kinnistu ja lähiümbruse keskkonnaseisund ning
lisatulemused pärast projekti väheneb reostussurve pinna- ja põhjaveele.
elluviimist Väheneb reostuse edasikandumise risk
põhjavette, sh kraavisüsteemide kaudu
Vasalemma jõkke. Jääkreostuse likvideerimine
toetab otseselt Eesti keskkonnastrateegia
eesmärkide elluviimist. Projekt toetab Ämari
jääkreostusala kui terviku järkjärgulist
ohutustamist, millega parandeb kinnistu ja
lähiümbruse keskkonnakvaliteet.
11.3 Mõõdetavad näitajad, tulemused ja mõjud
11.3.1 Veemajanduse
Projekti objekti info
Jääkreostuse katastritunnus Objekti Katastritunnus pindala,ha
nimetus
Ämari 86801:001:0375 898,98
lennuväli
Väljundid
Jääkreostuse tüüp Väärtus
pinnasereostus
Jääkreostuse objektitüüp Väärtus
militaarobjekt
Märkus
Jääkreostuse tekkimise aeg Jääkreostuse tekkimise täpne aeg ei ole teada.
ja põhjus Tõenäoliselt on tegemist nõukogude liidu sõjaväe
tegevusaastatel tekkinud ning varasemate Ämari
lennuvälja reostusuuringute käigus tuvastamata
jäänud jääkreostusega.
Jääkreostusobjekti KKR kood JRA0000004
Sihtotstarve vastavalt Sihtotstarve
Keskkonnaministri
28.06.2019 määrusele nr 26
"Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases"
tööstusmaa
Kui jääkreostuse tüüp on Väärtus Kogus
saastunud pinnas lisada
piirsisaldust ületavad ained
pinnases
Naftasaadused (mg/kg) 68000
Naftasaadused (mg/kg) 10000
Naftasaadused (mg/kg) 11000
Naftasaadused (mg/kg) 7100
Kui jääkreostuse tüüp on Seis enne projekti: 930,0
saastunud pinnas, lisada üle
tööstustsooni normide
saastunud pinnasega maa-
ala (m2)
Kavandatav: 930,0
Muutus: 0,0
Kui jääkreostuse tüüp on Seis enne projekti:
saastunud pinnas lisada üle
elamutsooni normide
saastunud pinnasega maa-
ala (m2)
Kavandatav:
Muutus:
Kui jääkreostuse tüüp on Seis enne projekti: 1000
saastunud pinnas lisada üle
tööstustsooni normide
saastunud pinnase maht
(m3)
Kavandatav: 1000
Muutus: 0
Kui jääkreostuse tüüp on Seis enne projekti:
saastunud pinnas lisada üle
elamutsooni normide
saastunud pinnase maht
(m3)
Kavandatav:
Muutus:
Kui jääkreostuse tüüp on Väärtus Kogus
saastunud pinnas valida
pinnase väljakaevamist
puudutav valik
reostunud pinnasest kaevatakse 1000,00
välja osa (m3)
Kui jääkreostuse tüüp on Väärtus Kogus
saastunud pinnas valida
pinnase töötlemise asukoht
töötlemine mujal (m3) 1000,0
Kui jääkreostuse tüüp on Väärtus Kogus
saastunud pinnas valida
töötlemise meetod
Üleandmine käitluskohta 1000
Kui jääkreostuse tüüp on Väärtus Kogus
saastunud põhjavesi valida
piirsisaldust ületavad ained
põhjavees
Kui jääkreostuse tüüp on Seis enne projekti:
saastunud põhjavesi valida
reostunud põhjaveega ala
pindala (m2)
Kavandatav:
Muutus:
Kui jääkreostuse tüüp on
saastunud põhjavesi valida
tehnoloogiad, mida
põhjaveereostuse
likvideerimisel
rakendatakse/rakendati
Kui jääkreostuse tüüp on Väärtus Kogus
saastunud põhjavesi valida
töötlemise meetod
Ohtlikud ained lekkeohtlikes Väärtus
hoidmisehitistes (t)
Ohtlike ainetega saastunud
lekkeohtlikud hoidmisehitised
Ohtlike ainete kogumaht Seis enne projekti:
hoidmisehitistes (t)
Kavandatav:
Muutus:
Põhjavee kaitstus Väärtus
nõrgalt kaitstud
Puhastatud kinnistute maa- Ämari lennuväli on kasutuses olev
ala pindala (ühik: m2) ja sõjaväelennuväli Lääne-Harju vallas. Kinnistu
edasised plaanid kinnistutega kogupindala on 8989812 m². Ämari lennuvälja
katastriüksute kaupa kinnistu on 100% riigikaitsemaa.
Oht keskkonnale Väärtus
oht põhjaveele
oht pinnasele
oht pinnaveekogule
Märkus Ämari lennuväli asub nõrgalt kaitstud põhjaveega
piirkonnas. Kuna reostus on kogunenud ja
valgunud kraavisängi, on pinnase liigutamisel oht
reostuse edasikandumiseks põhja- ja pinnavette.
...kui valida oht pinnaveele VEE1099200
lisada ohustatud veekogumi
keskkonnaregistri kood
...kui valida oht pinnaveele Vasalemma jõgi (kaudne oht)
lisada ohustatud veekogumi
nimi
Tulemus
Objekti seisund peale projekti ohutustatud
(keskkonnas toimunud
muutus)
Märkus Riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksusel
kehtivad keskkonnaministri määruse kohaselt
ohtlike ainete sisalduse suhtes tööstusmaale
kehtestatud piirmäärad.
Mõju inimtervisele Väärtus
objektile ligipääs ei ole takistatud ja on oht
inimtervisele
Märkus Vana kuivenduskraavi säng on avatud, juurdepääs
alale ei ole takistatud. Oht põhjaveele.
11.4 Mõju keskkonnaseisundile (kirjeldada milles seisneb projekti otsene või
kaudne positiivne mõju keskkonnaseisundi parandamisele)
Tegevus on suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele. Reostuse
likvideerimisel paraneb pinnase seisund ja väheneb reostuse edasikandumise risk.
Reostuse likvideerimisel väheneb oluliselt risk põhjaveereostuseks, kuna
reostuskolle asub nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Reostuse
väljakaevamisega võib põhjavee võimaliku saastumise ja reostuse võimaliku leviku
lugeda lõppenuks. Väheneb jääkreostuskoldest põhjustatud reostussurve põhja- ja
pinnaveele ning luuakse soodsad tingimused edasiseks looduslikuks
isepuhastumiseks.
11.5 Mõju keskkonnaarengukavade täitmisele (kirjeldada kuidas ja milliste
keskkonnaarengukavade täitmisele projekt kaasa aitab, viidata konkreetse
arengukava paragrahvile, punktile)
Jääkreostuse likvideerimine toetab otseselt Eesti Keskkonnastrateegias aastani
2030 toodud eesmärki, milleks on likvideerida aastaks 2030 kõik täna teadaolevad
jääkreostuskolded. Reostusobjekti likvideerimine toetab lisaks: - Harju
maakonnaplaneeringu 2030+ eesmärki tagada põhjavee hea seisund ja reostuse
ärahoidmine, sh jääkreostusobjektidel rakendada vajalikke meetmeid põhjavee
reostusohu vähendamiseks; - Lääne-Harju valla puhta keskkonna ja rohevalla
mudeli visiooni olla puhta looduse ja terve elukeskkonnaga piirkond; - 20.03.2020
kinnitatud Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitikas toodud
eesmärki tagada valitsemisala territooriumite pinnase hea seisund ning rakendada
meetmeid keskkonnakahju ennetamiseks muuhulgas ka nõukogudeaegsetel
jääkreostusaladel.
Planeeritud tegevused
projekti detailsete
12. Eelarve eesmärkide täitmiseks Planeeritud kulutused Summa jaotus allikate kaupa
Ühiku Oma
Ühiku hind KIK summa summa
Kululiigid nimetus (EUR) Kogus SUMMA (EUR) (EUR) (EUR)
1. Sisseostetud teenus 235 887.00 235 887.00 0.00
Jääkreostuse
likvideerimise I etapp
(kiireloomuline): reostunud
pinnase välja kaevamine
ja vaheladustamine
territooriumil. Reostuse
välja kaevamine
reostusalalt,
vaheladustamine,
geomembraani- ja tekstiili
paigaldus, kaeviku
pinnaseproovid ja
I etapp: reostuse välja analüüsid, aruande 31 944.6
1.1 kaevamine koostamine. kmpl 0 1,00 31 944.60 31 944.60 0.00
Jääkreostuse
likvideerimise II etapp:
esimeses etapis
vaheladustatud reostunud
pinnase üleandmine
ohtlike jäätmete
käitluskohta. Reostunud
pinnase, sh
geomembraani- ja tekstiili
transportimine ja
üleandmine ohtlike
jäätmete käitlusluba
omavasse
jäätmekäitluskohta.
II etapp: reostuse lõplik Järeltööd vaheladustusala 203 942.
1.2 likvideerimine korrastamiseks. kmpl 40 1,00 203 942.40 203 942.40 0.00
Oma
Ühiku Abikõlblik KIK summa summa
Kululiigid Selgitus nimetus Kogukulu Kogus osa SUMMA (EUR) (EUR) (EUR)
Oma
Üldkulu % abikõlblikust KIK summa summa
summast SUMMA (EUR) (EUR) (EUR)
Projekti abikõlblik maksumus 0,0% 235 887.00 235 887.00 0.00
Projekti maksumus kokku 235 887.00 235 887.00 0.00
Esitatud taotluse summad on koos käibemaksuga, kuna eeldame, et taotluse rahuldamise korral eraldatakse
rahalised vahendid eelarve liik 43-le. Kehtiva eelarveklassifikaatori määruse kohaselt kajastatakse selle liigi all
Märkused: rahalised vahendid koos käibemaksuga.
Projekti eelarves esitatud kulu on koos lisanduva
käibemaksuga: Jah
13. Rahastusplaan Summa (EUR)
13.1 KIK-ist rahataotlus 235 887.00
13.2 Omafinantseering kokku 0.00
KOKKU 235 887.00
13.3 Projektist planeeritav tulu 0.00
14. Seotud rahastamise allikad
Kas taotleja või partner on taotlenud või kavatseb taotleda Ei
vahendeid selle projekti rahastamiseks teistest allikatest?
Kas taotleja või partner kavandab või rakendab projekte, mis on Ei
käesoleva taotlusega sisuliselt seotud?
Kas äriühingust taotleja või partner on saanud viimase kolme Ei kohaldu
aasta jooksul avaliku sektori toetust?
Kas tegemist on KIK või mõnest teisest allikast varem rahastatud Ei
jätkuva projektiga seotud taotlusega?
Kas toetust soovitakse lisarahastuseks eelnevalt KIK poolt Ei
toetatud projekti kallinemise tõttu?
Kas taotlejal on võlgnevusi või täitmata kohustusi Ei
struktuurifondidest või muude fondide vahenditest saadud
projektide osas?
Olen tutvunud KIKi isikuandmete töötlemise põhimõtetega, mis on Jah
avaldatud https://kik.ee/et/kik#isikuandmete-tootlemine.
Taotlejana olen ettevõtja* Ei
Kinnitus, et esitatud taotluse rahastamisel tellib toetuse saaja Jah
omanikujärelevalve teenuse ettevõtjalt, kes vastab Omanikujärele
ehitusseadustikus vastavale ettevõtjale kehtestatud nõuetele (vt valvet teostab
§-d 23, 24, 25), kui projekti abikõlblike kulude summa on üle 32 olemasoleva
000 euro. Võimalusel lisada eksperdi nimi (juriidiline isik). ehitustööde
lepingu alt
Infragate Eesti
AS.
Kinnitus, et peale puhastustööde teostamist võetakse pinnasest Jah
ja/või põhjaveest proovid
Kinnitus, et KIKile esitatavas projekti lõpparuandes esitatakse Jah
detailne informatsioon tehtud tööde kohta
KIK: TOETUSE SAAJA:
Kinnitus, et saastunud objekti puhastustöid teostab ohtlike Jah I etapi
jäätmete käitlus litsentsi omav isik. Taotluse juurde lisatud tööd ei vaja
hinnapakkumuse tegija peab samuti omama ohtlike jäätmete keskkonnalub
käitlus litsentsi. a või
registreeringut
. Lähtume
Keskkonnama
eti 09.02.2021
arvamusest, et
jäätmete
tekkekohas
ladustamiseks
ei ole vaja
taotleda
keskkonnalub
a või
registreeringut
. II etapi
töödeks
(transportimin
e) taotleb
tööde tegija
vajadusel
Keskkonnaam
etilt
registreeringut
või
keskkonnalub
a ja reostunud
pinnas
antakse üle
ohtlike
jäätmete
käitluse
keskkonnalub
a või litsentsi
omavale
ettevõttele. II
etapi tööde
hinnapakkumu
se koostamisel
on suheldud
ohtlike
jäätmete
käitlemise
keskkonnalub
a omavate
ettevõtetega.
KIK: TOETUSE SAAJA:
15. Käesoleva taotluse lahutamatud lisad on:
Alus: Keskkonnaministri määrus nr 10 ja finantseerimise kord
Nr Nimetus Fail
1 1.1 Tõend maa, ehitise, vara või Riigi Kinnisvararegistri väljavõte. Ämari
seadmete omandi või valduse lennuväli. - Ämari_väljavõte Riigi
kohta Kinnisvararegistrist.JPG
2 1.2 Keskkonnaameti nõusolek Ei kohaldu.
kui taotleja viib töid läbi tema
poolt hallataval objektil või
kaitsealal
3 1.13.2 Põhirahastajale esitatud Ei kohaldu.
taotlus koos eelarvega ja/või
põhirahastaja otsus, kui
taotletakse KIKist
kaasrahastamist.
4 Täiendavad projektiga seotud Ei kohaldu.
dokumendid
5 1.12 Projekti teiste partnerite Ei kohaldu.
kinnituskiri projekti rahastamise
kohta (projekti partnerid, välisabi,
doonorid, fondid jne)
6 1.13.1 Põhirahastaja Ei kohaldu.
rahastamise tingimused, kui
taotletakse KIKist
kaasrahastamist
7 11.10 Jääkreostuse Ei kohaldu.
alamprogrammist toetuse
taotlemisel koopia erastamise
või ostu-müügi lepingust või
mõnest muust dokumendist,
millest nähtub, et reostuskolde
likvideerimise või objekti
korrastamise kohustus ei lasu
taotlejal.
KIK: TOETUSE SAAJA:
8 11.13 Jääkreostuse Ei kohaldu.
alamprogrammist saastunud
alade puhastamiseks eramaal
lisada vähemalt ühe sõltumatu
eksperdi raport, mis kajastab nii
kinnistu(te) puhastustööde-
eelset turuväärtust kui ka
hinnangulist puhastustööde
järgset turuväärtust, arvestades
olemasolevaid või planeeritavaid
arendusprojekte vastava(te)l
kinnistu(te)l.
9 1.10 Selgitus abikõlbmatu kulude Ei kohaldu.
eelarve sisu, summade ja
kujunemise kohta
10 1.7 Kulu omahinna arvutamise Ei kohaldu.
metoodika
11 1.11 Joonis projekti piirkonna või Joonis projekti piirkonna ja objekti asukoha
objekti asukoha kohta kohta on toodud reostusuuringu (eelprojekti)
koosseisus ja I etapi tööde hinnapakkumuse
lisades.
12 1.4 Hinnapakkumus Hinnapakkumus I etapi tööde tegemiseks
koos reostusala ja ladustusala
asukohajoonistega ja indikatiivne
hinnapakkumus II etapi tööde tegemiseks. -
Hinnapakkumine - reostuse likvideerimine I
etapp_ 021- EE5100114.asice, 2021-02-23 -
Indikatiivne hinnapakkumus, YIT Eesti
AS.asice
13 1.6 Esindusõiguse volitus, kui Ei kohaldu.
taotluse allkirjastaja ei ole
taotleva asutuse seaduslik
esindaja
14 1.3 Kinnituskiri Esitatud taotluse summad on koos
käibemaksukohustusluse käibemaksuga, kuna eeldame, et taotluse
staatuse ja mitte tagasi küsimise rahuldamise korral eraldatakse rahalised
kohta vahendid eelarve liik 43-le. Kehtiva
eelarveklassifikaatori määruse kohaselt
kajastatakse selle liigi all rahalised vahendid
koos käibemaksuga.
KIK: TOETUSE SAAJA:
15 11.1 Eelprojekt (jääkreostus) Eelprojekti sisunõuetele vastav reostusuuring.
- Ämari pinnasereostuse uuringu
aruanne_v2.asice
Käesoleva taotluse allkirjastamisega KINNITAN järgmist:
1) kohustun ellu viima projekti vastavalt taotluses esitatud teabele ja tingimustele;
2) taotluses sisalduv teave on tõene;
3) kohustun väljastama andmeid ja igakülgselt osutama kaasabi
Keskkonnaministeeriumile, SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele ning teistele
asutustele, kelle kohustusteks on teostada järelvalvet käesolevas taotluses
sisalduva projekti elluviimise üle;
4) et taotlust või selle koopiaid võib KIK edastada teistele riigiasutustele,
kolmandatele isikutele seadustes sätestatud korras
Allkirjastamise kuupäev ja aasta
Taotleja ees- ja perekonnanimi
Allkirjastaja amet direktor
Taotleja allkiri (allkirjaõiguslik isik)
KIK: TOETUSE SAAJA: