käskkiri

Töö nr 1838DP09 A – 1838 Planeerija: OÜ Artes Terrae Kontaktandmed: 51008 Tartu Puiestee 78, 5239277, [email protected] Huvitatud isik: Eesti Vabariigi Kaitseministeerium Kontaktandmed: 15094 Tallinn Sakala tn 1, 502 3003 MIINISADAMA JA LÄHIALA DETAILPLANEERING …………………………………… Planeerija Toomas Põld …………………………………… Tartu 2015  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Sisukord 1. Menetlusdokumendid _____________________________________________ 4 2. Seletuskiri _____________________________________________________ 58 2.1. Detailplaneeringu koostamise alused _________________________________ 58 2.2. Lähtematerjalid ___________________________________________________ 58 2.3. Detailplaneeringu ülesanne _________________________________________ 61 2.4. Olemasolev olukord________________________________________________ 63 2.4.1. Asukoht ja kruntide sihtotstarbed ________________________________ 63 2.4.2. Juurdepääs planeeringualale ___________________________________ 63 2.4.3. Planeeringuala hoonestuse kirjeldus _____________________________ 63 2.4.4. Piirded _____________________________________________________ 64 2.4.5. Liikluskorraldus ______________________________________________ 64 2.4.6. Haljastus ___________________________________________________ 64 2.4.7. Piirangud ___________________________________________________ 65 2.4.8. Eelnevast militaarsest tegevusest tuleneva jääkreostuse esinemine planeeringualal ja selle likivdeerimine____________________________________ 67 2.4.9. Olemasolev jäätmekäitlus ______________________________________ 68 2.4.10. Tehnovõrgud ________________________________________________ 68 2.4.11. Kruntide andmed ____________________________________________ 68 2.5. Kontaktvööndi analüüs _____________________________________________ 69 2.5.1. Vastavus üldplaneeringule ja teemaplaneeringutele _________________ 69 2.5.2. Juurdepääsuvõimalused planeeringualale _________________________ 70 2.5.3. Kontaktvööndi hoonestuse kirjeldus ______________________________ 70 2.5.4. Planeeringuala võrdlus naaberaladega ___________________________ 73 2.6. Planeerimislahendus _______________________________________________ 73 2.6.1. Vastavus koostamise alustele ja lähtedokumentidele ________________ 73 2.6.2. Detailplaneeringu algatamise korralduse lisatingimuste täitmine ________ 73 2.6.3. Kontseptsioon _______________________________________________ 74 2.6.4. Maakasutus ________________________________________________ 75 2.6.5. Hoonestuse struktuur ja ehitusjooned ____________________________ 76 2.6.6. Hoonete kuju________________________________________________ 77 2.6.7. Arhitektuurinõuded ___________________________________________ 78 2.6.8. Planeeritud kruntide kirjeldused _________________________________ 79 2.6.9. Tänavavõrk ja liikluskorraldus __________________________________ 82 2.6.10. Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord ___________________________ 89 2.6.11. Tuleohutus _________________________________________________ 98 2.6.12. Tehnovõrgud ________________________________________________ 99 2.6.13. Nõuded ehitusprojektile tehnovõrkude osas ______________________ 104 2.6.14. Kitsendused ja servituudi vajdused _____________________________ 106 2.6.15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________ 106 2.7. Seletuskirja lisa 1. Miinisadama ja lähiala dendrooogiline inventuur _________ 2.8. Seletuskirja lisa 2. Haljastuse hinnangu koostaja erialast haridust tõendav dokument ___________________________________________________________________ 2.9. Seletuskirja lisa 3. Aktuaalne kinnistusregistri väljavõte Tööstuse tn 54A kohta seisuga 28.10.09 _________________________________________________________________ 2.10. Seletuskirja lisa 4. Aktuaalne kinnistusregistri väljavõte Lume tn 18A kinnistu suuruse kohta seisuga 27.10.14 _____________________________________________________ 2.11. Seletuskirja lisa 4. Aktuaalne kinnistusregistri väljavõte Lume tn 18C kinnistu suuruse kohta seisuga 27.10.14 _____________________________________________________ Planeeringu koostaja: Toomas Põld 2  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 2.12. Seletuskirja lisa 7. Mürauuring _________________________________________ 2.13. Seletuskirja lisa 8. Radooniuuring ______________________________________ 2.14. Seletuskirja lisa 9. Tehnovõrkude tehnilised tingimused ___________________ 3. Joonised ________________________________________________________ 3.1. Joonis 1 – Situatsiooniskeem _________________________________________ 3.2. Joonis 2 – Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs _______ 3.3. Joonis 3 - Tugiplaan _________________________________________________ 3.4. Joonis 4 – Põhijoonis ________________________________________________ 3.5. Joonis 5 – Liiklusskeem ______________________________________________ 3.6. Joonis 6 – Tehnovõrkude koondplaan __________________________________ 3.7. 3D illustratsioonid ___________________________________________________ 4. Kooskõlastused _______________________________________________ 189 Planeeringu koostaja: Toomas Põld 3  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 1. Menetlusdokumendid Tabel 1. Menetlusdokumentide koondtabel 1. Ametlik teadaanne detailplaneeringu Pealinn 12.09.15, vastuvõtmise kohta Postimees 14.09.15 2. Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus TLPA 09.09.2015 nr 1299-k 3. TT Leping 24.08.2015 nr 3-7/156 4. TLPA kiri planeerijale (detailplaneering) 05.05.2015 3-2/333 – 15 5. Põhja-Tallinna Valitsuse kiri detailplaneeringu 11.12.2014 kooskõlastamise tingimuste kohta nr 5-13/3865 – 9 6. Maa-ameti kiri 28.10.2014 7. TLPA nõupidamise protokoll 25.08.2014 8. Muudetud algatamise taotluse lisa (detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem) 9. Eesti Raudtee kiri 04.08.2014 nr 1-5.19/2132-1 10. Tallinna Keskkonnaameti vastus TLPA-le 24.07.2014 (täiendav järelpärimine keskkonnamõjude nr 6.1-4.4/679 - 2 strateegilise hindamise algatamise vajaduse osas) 11. TLPA kiri 04.09.2014 TLPA kiri (tingimused detailplaneeringu 04.07.2014 koostamiseks) nr 3-2/13/333 – 10 12. Kirjalikud teated detailplaneeringu koostamise algatamise kohta 13. TLPA kiri Tallinna Keskkonnaametile (täiendav 03.07.2014 järelpärimine keskkonnamõjude strateegilise nr 3-2/13/333 - 9 hindamise algatamise vajaduse osas) 14. Tallinna Keskkonnaameti kiri 10.06.2014 nr 6.1-4.3.1/577 15. Põhja-Tallinna Valitsuse kiri ja eskiisi avaliku 12.05.2014 arutelu protokoll koos lisadega nr 5-13/3865-2 22.04.2014 Planeeringu koostaja: Toomas Põld 4  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 16. Ametlik teadaanne detailplaneeringu Pealinn 31.03.14, lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku Postimees 25.03.14 arutelu toimumise kohta ajaleht Põhja-Tallinn aprill 2014, 17. Kirjalikud teated detailplaneeringu Põhja-Tallinna Valitsuse kiri lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avaliku 24.03.2014 arutelu toimumise kohta nr 5-12/1079 18. Eskiis avaliku arutelu registreerimisleht 10.12.2013 19. TLPA kiri Maa-ametile 15.11.2013 (Kirjalik teade detailplaneeringu algatamise Nr 3-2/333 kohta) 20. Ametlik teadaanne detailplaneeringu Pealinn 25.11.2013 algatamise kohta (ajalehes) Eesti Päevaleht 11.11.2013 21. Detailplaneeringu algatamise korraldus TLPA 06.11.2013 nr 1541-k 22. Detailplaneeringu algatamise korralduse lisa (detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem) 23. Delegeerimisleping 29.11.2012 nr 3-6/210 24. TLPA kiri (tingimused detailplaneeringu eskiisi 07.07.2008 koostamiseks) 2-1/1915 TLPA kiri planeerijale (eskiis) 23.02.2010 1/2-1/333 25. detailplaneeringu ala ja kontaktvööndi piiri skeem 26. Algatamise taotlus blanketil 03.07.2008 DP 032190 Planeeringu koostaja: Toomas Põld 5  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 2. Seletuskiri 2.1. Detailplaneeringu koostamise alused • Planeerimisseadus; • Tallinna linna ehitusmäärus; • detailplaneeringu eskiis; • planeeringu koostamise algatamise korraldus; • Kaitseväe Logistikakeskuse lähteülesanne. 2.2. Lähtematerjalid 1) Üldplaneeringud: • Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 määrusega nr 8 algatatud käesoleval ajal koostamisel olev Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering; • Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kinnitatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering: 2) Teemaplaneeringud: • Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”; 5) Ehitusloa saanud projektid: • Tööstuse tn 54a mereväebaasi kasarmu (Koostaja OÜ EstKonsult 27.03.2014, töö nr B309-1); • Tööstuse tn 54a mereväebaasi endise aku- ja torpeedokoja rekonstrueerimine sööklaks (Koostaja AS NORD PROJEKT 07.04.2014, töö nr 13280); • Tööstuse tn 54a teed, platsid, tugimüürid ja tehnovõrgud (OÜ Loovmaastik 003PP11 ja Inseneribüroo PIKE OÜ 01.10.2011, töö nr 1107); • Tööstuse tn 54a alajaamade rekonstrueerimine 23694-II positsiooni nr 21 (KH Energia-Konsult AS 10.01.2014, töö nr 131004); Planeeringu koostaja: Toomas Põld 58  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING • Tööstuse tn 54a Miinisadama kaide nr 3 ja 4 konstruktsioonide konserveerimisprojekt; (Koostaja OÜ EstKonsult 31.05.2013, töö nr B308); • Tööstuse tn 54a Miinisadama laohoone (Punane maja) lammutusprojekt (Koostaja OÜ EstKonsult 30.09.2013, töö nr B309); • Tööstuse tn 54a, miinisadama piirde MUUDATUSPROJEKT (trafoalajaam-lao lammutamine ja elektrivõrgu ümberehitamine Tööstuse tn 54a krundil (Loovmaastik OÜ, töö nr 003PP11; Inseneribüroo PIKE OÜ, töö nr 1107; AS KH-ENERGIA KONSULT, töö nr 121103 – koostatud 15.01.2013); • Tööstuse tn 54a alajaam (OÜ Kauss Arhitektuur 28.02.2014, töö nr A14-002); • Kaugküttetorustik piki Angerja tn ja Erika tn kuni Tööstuse tn 54a kinnistuni (OÜ DEM Projekt 31.03.2014, töö nr 2605TP/14); • Tööstuse tn 54a reoveepumpla, veevarustus ja kanalisatsioon (Koostaja OÜ EstKonsult 27.03.2014, töö nr B309-1) 5) Määrused: • Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrus nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded; • Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrusega nr 17 kinnitatud Haljastuse arengukava; • Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014; • Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusega nr 34 kinnitatud „Puittaimestiku ja haljastuse inventariseerimise kord”; • Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus”. • Talllinna Linnavolikogu 19.mai .2011 määrusega nr 17 kinnitatud „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ • Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2007 määrus nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“, arvestada vibratsiooni osas; Planeeringu koostaja: Toomas Põld 59  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING • Teede- ja sideministri 09.07.1999 määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“; • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müra taseme mõõtmise meetodid“; • Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“; • Kultuuriministri 24.04.2014 määrus nr 134 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“; • Majandus- ja taristuministri 1.10.2014 määrusele nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“. 6) Seadused: • Planeerimisseadus; • Ehitusseadus; • Raudteeseadus; • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; • Rahvatervise seadus. • Raudteeseadus; • Teeseadus. 7) Eesti Standardid: • Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise isolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, • Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad, • Eesti Standard EVS 809:2002 Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimine ja Arhitektuur, Osa 1: Linnaplaneerimine. • EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“, • EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“. 8) Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 otusega 107 vastu võetud „Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2030“. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 60  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 9) Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25.06.2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega; 10) „Tallina haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025“ 11) Paljassaare sadama-ala struktuurplaan (30.05.2007 nr 24). Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud – geodeetiline alusplaan, dendroloogiline inventuur (haljastuse hinnang), radooniuuring ja mürauuring. Detailplaneeringu koostamise aluseks on võetud Nivello OÜ poolt 2013. a detsembris koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr 744, täpsusastmega M 1:500. Dendroloogilise inventuuri on koostanud Loovmaastik OÜ (Toomas Põld) 2014. a märtsis. Miinisadama ja lähiala mürauuringu on koostanud Ramboll Eesti AS (Esta Rahno) 2010. a novembris, töö nr 2010_0146. Radooniuuringu “Tööstuse 54a, Tallinn (Miinisadam) kinnistul radoonitaseme määramine maapinnas ning radooniohtlikkuse hinnang“ on koostanud Radoonitõrjekeskus 2010. a. oktoobris. Kasutatud on ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti digitaalset topo-geodeetilist plaani M 1:2000. Uuringuid vt seletuskirja lisades va geodeetiline alusplaan. 2.3. Detailplaneeringu ülesanne Detailplaneeringu ülesanne on riigikaitsemaa sihtotstarbega Tööstuse tn 54a kinnistust ning reformimata riigimaast ühe 65% transpordimaa ja 35% tootmismaa sihtotstarbega ajutise krundi moodustamine, ühe tootmismaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine 1 maa-aluse korrusega reoveepumpla ehitamiseks ning ühe riigikaitsemaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine kuni kahekümne kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega sisekaitse- või kaitseväe hoone ehitamiseks ja säilitamiseks või rekonstrueerimiseks. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 61  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Miinsadama ja lähiala detailplaneeringu ülesande väljavõte, mis määrati 6. novembril 2013 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1541 „Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas“ Detailplaneeringu ülesanne on Põhja-Tallinnas asuva Tööstuse tn 54a, Tööstuse tn 52c kinnistute ning reformimata riigimaa ümberkruntimine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku ühe 1-korruselise garaaži, ühe kuni 4- korruselise sööklahoone, ühe kuni 4-korruselise kasarmu, ühe kuni 3-korruselise tehnilise hoone, ühe kuni 4-korruselise ühiselamu, ühe maa-aluse pumpla ja ühe kuni 4-korruselise spordihoone ehitamiseks, ühe olemasoleva 3-korruselise ja kahe 2- korruselise muinsuskaitsealuse hoone, ühe 1-korruselise tehnilise hoone, ühe pääslahoone, ühe 2-korruselise laohoone, maa-aluse varjendi, konteinertankla ja kolme 1-korruselise garaaži ehitusõiguse täpsustamiseks, ühe 3-korruselise büroohoone laiendamiseks kuni 5-korruseliseks ja ühe 2-korruselise külastushoone rekonstrueerimiseks. Kokku on kavandatud moodustada üks 90% riigikaitsemaa ja 10% transpordimaa, üks elamumaa, kuus transpordimaa ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Planeeritava maa-ala suurus on 45,02 ha, maa-ala kirjeldus on esitatud korralduse lisas. Detailplaneeringu ülesanne on võrreldes algatamise korralduses kirjeldatule muutunud tulenevalt detailplaneeringu kooskõlamise staadiumis selgunud vajadusest muuta planeringuala suurust. Planeeringuala suuruse muutmise vajadus tulenes kooskõlastustingimustest: koostada planeeritud Miinisadama akvatooriumi lahenduse kohta Keskkonnamõjude strateegiline hinnang (jätta akvatoorium ja planeeritud kai ala planeeringualast välja) vt Põhja-Tallinna kirja 11.12.2014 nr 5-13/3865-9 menetlusdokumentides, AS Eesti Raudtee kooskõlastustingimused vt AS Eesti Raudtee kirja 04.08.2014 nr 1-5.19/2132-1 menetlusdokumentides ja AS Eesti Raudtee kooskõlastustingimuste osas toimunud nõupidamisele TLPA-s 25.08.2014 (jätta planeeringualast välja raudteetamm) vt nõupidmise protokolli 25.08.2014 menetlusdokumentides. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 62  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 2.4. Olemasolev olukord 2.4.1. Asukoht ja kruntide sihtotstarbed Planeeritud maa-alale suurusega 11,65 ha jääb üks riigikaitsemaa sihtotstarbega Tööstuse tn 54A krunt ja reformimata riigimaa osa, kus asub Tööstuse tänava maa- ala. Tööstuse tn 54A kinnistul paikneb Eesti Vabariigi Mereväebaas. Planeeringuala asub Põhja-Tallinna idapoolses osas. Ala piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega, idast Peetri sadamaga, lõunast raudtee ning Tööstuse tänav 52c ja 52e kruntidega. 2.4.2. Juurdepääs planeeringualale Planeeringualale ja seal asuvale Tööstuse tn 54a krundile on juurdepääs piki maismaad ainult Tööstuse tänavalt. Varu juurdepääs/väljapääs maismaad pidi on olemas veel Lume tn 9 krundi kai ala kaudu, Lume tänvale vana raudtee koridori kaudu ja peaväravast idas Tööstuse tänava kaudu. Merd pidi pääseb planeeringualale Tallinna lahelt. 2.4.3. Planeeringuala hoonestuse kirjeldus Planeeringualal asuva Tööstuse tn 54a krundi võib tinglikult jagada kaheks. Peasissepääsust ida pool asub kolm muinsuskaitsealust hoonet ja üks sama vana ja sarnases stiilis mitte-muinsuskaitsealune hoone. Hoonete vanus on ca 100 aastat. Hooned paiknevad paralleelselt kaiga. Hooned on 1-3 korruselised 70-140m pikad ja 12-20m laiad. Hooned on enamjaolt punastest tellistest ja katusena madalam viilkatus, ühel hoonel kumer katus. Miinisadama idapoolses osas Miinidsadama kõige vanemate hoonete vahel asub üks Nõukogude ajal ehitatud 1-3 korruseline lamekatusega ja valgetest silikaattellistest hoone. Peasissepääsu juurde on ehitatud taasiseseisvunud Eesti ajal ühekorruseline punastest tellistest pääslahoone. Krundi läänepoolsesse ossa jäävad peamiselt Nõukogude ajal ehitatud hooned ja üks taasiseseisvunud Eesti ajal ehitatud tehniline hoone. Nõukogudeaegsed hooned on 1-3 korruselised, lamekatuse ja silikaattellistest fassaadidega, vähem piklikuma põhiplaaniga kui krundi idapoolsed hooned. Krundi läänepoolsed hooned joonduvad maismaapoolse krundi piiri järgi, välja arvatud ühekorruseline järsema viilkatusega Planeeringu koostaja: Toomas Põld 63  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING tehniline hoone, mis joondub kai järgi. Sarnaselt pääsla hoonele on Muundurjaama fassaadid punastest tellistest. Katuse kattematerjaliks on kivi vt fotosid Tugiplaanil. Planeeringualal puuduvad seadusliku aluseta ehitatud hooned. 2.4.4. Piirded Planeeringualal ja lähipiirkonnas on levinud ca 2m kõrgused betoonist, kivist, puitlippidest, võrk- ja keevispaneelaiad. Piirded ümbritsevad peamiselt piirkonna sadama ja tööstusalasid. Tööstuse tn 54A krundil on enamalt jaolt uuendatud keevispaneelpiire ja vähesel määral halvas seisukorras betoonpaneelidest, kivist ja traatvõrgust piire. Tööstuse tn Planeeringualaga piirnevatel kruntidel on väga erinevad piirded. Tööstuse 52C krundi piirdeks on peamiselt garaažiseinad, kuid osaliselt ka varbaed. Volta alajaamal Tööstuse tn 52E on keevispaneelpiire. Tööstuse tn 54 krundil on puitlippidest piire. 2.4.5. Liikluskorraldus Intensiivsem liiklus toimub Tööstuse tn 54A krundi idapoolses osas, kus paikneb enamik planeeringuala aktiivses kasutuses olevatest hoonetest. Parkimine on samuti kõige intensiivsem just nende hoonete ümbruses. Krundisisene liikluskorraldus on osaliselt reguleerimata. Planeeringuala piirneb edelast raudteega, mis teenindab Kopli poolsaare tööstusettevõtteid. Miinisadama akvatooriumis toimub laevaliiklus. Läänemerelt akvatooriumisse sienemiseks ja väljumiseks on eraldi ca 50m laiused väravad. Akvatooriumit ümbriteb kai ala. Lääänepoolne kai ala on viimase kümne aasta jooksul rekonstrueeritud ja aktiivses kasutuses. Idapoolne kai ala on halvas seisukorras ja hetkel kasutusest väljas. 2.4.6. Haljastus Enamik kõrghaljastusest on oluline ja väheväärtuslik. Kõrghaljastus paikneb osaliselt ebakorrapäraselt ja kohati alleede või puuderidadena. Olulist kõrghaljastust on kõige enam ja selle moodustavad peamiselt täiskasvu saavutanud harilikud saared, Planeeringu koostaja: Toomas Põld 64  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING arukased ja berliini paplid. Põõsastest kuuluvad siia erinevad sireliliigid ja magesõstar. Väheväärtuslik kõrghaljastus jääb oma rohkusega teisele kohale ning siia kuuluvad peamiselt harilikud saared, erinevad remmelgad, berliini paplid. Põõsastest kuulub siia kurdlehine kibuvits. Kolmandale kohale jääb väärtuslik kõrghaljastus, mida esindavad peamiselt harilikud pärnad, harilikud jalakad, erinevad kuuseliigid ja põõsastest suur läätspuu. Neljandale kohale jäävad likvideeritavad puud, neid esindavad peamiselt harilikud saared. Hinnatud puude täpne koguste vahekord väärtushinnangute kaupa kujunes järgmiselt: väärtuslikud – 16 puud olulised – 159 puud (põõsaid ja hekke pole siia arvestatud) väheväärtuslikud – 37 puud (põõsaid ja hekke pole siia arvestatud) likvideeritavad (surnud) – 6 puud Planeeringualal kasvab 21 taksonit puittaimi, millest 16 on kodumaised. Tuginedes eelnimetatud väärtusklasside ja koguste vahekorrale võib ala haljastust pidada keskmisest väärtuslikumaks. Kodumaiseid liigid on võrreldes võõrliikidega tugevas ülekaalus. Vigastustega, haigustega ja kuivanud puittaimi leidus umbes 35% puittaimedest. Kuivamisahjustusi eisnes berliini paplitel ja harilikel jalakatel. (vt täpsemalt Haljastuse hinnang lisas 1). Osadele planeeringualal kasvavatele puudele on väljastatud raieluba (Tallinna Keskkonnaameti 10.06.2014 kiri nr 6.1-4.3.1 / 577). Lisaks kõrghaljastusele on ca 40% planeeringualast kaetud muruga. 2.4.7. Piirangud Planeeringuala jääb looduskaitseseadusest tulenevasse 200 meetrisesse Läänemere ranna piiranguvööndisse ja 50 meetrisesse ehituskeeluvööndisse, kuid vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 6 ei laiene ehituskeeld riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele, antud juhul Tööstuse 54a kinnistul paiknevatele ehitistele, mis on ühtlasi sadama ala. Vastavalt veeseadusele on planeeringualal veekaitsevöönd 20m tavalisest veepiirist. Kallasrada sadamas puudub. Planeeringuala edelapoolne osa piirneb raudtee kaitsevööndiga (30m rööpme Planeeringu koostaja: Toomas Põld 65  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING teljest). Planeeringuala lõunaosa jääb kõrgepingeõhuliini kaitsevööndisse (õhuliini teljest 25m). Planeeringualalt kulgevad läbi mitmed kõrgepinge maakaablid ja seal asuvad Eesti Energiale kuuluvad alajaamad. Planeeringualal asub reoveepumpla, millel on sanitaarkaitsevöönd 20m. Reoveepumpla kuulub aktsialseltsile TallInna Vesi. Planeeringuala läänepoolne serv jääb AS Paljassaare Kalatööstuse ohualasse, (Paljassaare tee 30) ohuala on raadiusega kuni 799m. Miinisadama ja lähiala planeeringuala kontaktvööndit läbib Katariina kai vaatesektor. Planeeringuala idapoolne maismaa osa jääb seal paiknevate mälestiste kaitsevööndisse. Planeeringualal paiknevad mälestised: Miinisadama ladu reg nr 28773; Miinisadama aku ja torpeedokoda reg nr 28774; Miinisadama katlamaja koos korstnaga reg nr 28775. Kinnistusraaamatusse kantud piirangud Märkus: riigivara valitsejaks on Kaitseministeerium ﴾reg.kood 70004502, Tallinn﴿. 22.04.2005 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 13.06.2005. A.Stråhlman K. Laud kohtunikuabi kinnistussekretär Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ ﴾registrikood 11050857﴿ kasuks. tehnorajatise talumiseks vastavalt 26.02.2009.a. sõlmitud lepingu punktidele kaks ﴾2.﴿, kolm üks ﴾3.1.﴿ kuni kolm viis ﴾3.5.﴿ ja neli ﴾4.﴿ ning 02.07.2009.a. lepingu punktile kolm üks üks ﴾3.1.1﴿, kolm üks kolm ﴾3.1.3﴿ ja lepingu Lisale 1. 2.07.2009 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 9.07.2009. Kohtunikuabi Angela Jürgenson Sisse kantud 3.03.2009. 2.07.2009 asjaõiguslepingu alusel muudetud 9.07.2009. Kohtunikuabi Angela Jürgenson Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ ﴾registrikood 11050857﴿ kasuks. Isiklik kasutusõigus vastavalt 15.08.2013 lepingu punktidele 3 ja 4 ning 15.08.2013 lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 15.08.2013 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 30.08.2013. Kohtunikuabi Elle Lumiste Planeeringu koostaja: Toomas Põld 66  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ ﴾registrikood 11050857﴿ kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 09.10.2013 lepingu punktidele kolm ﴾3﴿ ja neli ﴾4﴿ ning lepingu lisaks nr kaks ﴾2﴿ olevale plaanile. 9.10.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.10.2013. Kohtunikuabi Sigrid Orumets Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ ﴾registrikood 11050857﴿ kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 16.04.2014 lepingu punktidele kolm ﴾3﴿ ja neli ﴾4﴿ ning lepingu lisaks nr kaks ﴾2﴿ olevale plaanile. 16.04.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.05.2014. Kohtunikuabi Sigrid Orumets 2.4.8. Eelnevast militaarsest tegevusest tuleneva jääkreostuse esinemine planeeringualal ja selle likivdeerimine Keskkonaninfo registri http://register.keskkonnainfo.ee kohaselt esines Miinisadama territooriumil üks jääkreostusega ala. Jääkreostus asus kunagi kasutusel olnud katlamaja kõrval olevas pinnases vt Tugiplaani joonis 3. Jääkreostuse põhjustas nafta sattumine pinnasesse, mis ületas lubatud piirnormi ning mille likvideerimiseks koostati eelprojekt nimetusega „Jääkreostuse likvideerimine endistel militaar- ja industriaalaladel” (SWECO AS, 2006 ja IPT Projektijuhtimise OÜ, 2011) ning tööprojekt „Keskkonnakaitselised tööd jääkreostuse likvideerimiseks Miinisadamas, Tööstuse tn 54a“ (KMG Inseneriehituse AS, 2011). Eelnimetatud projektide alusel teostati jääkreostuse likvideerimine Miinisadama territooriumil 2011. ja 2012. aastal. Jääkreosatuse likvideerimise viisid läbi KMG Insereriehituse AS, Epler&Lorenz AS, Kesto OÜ ja Biomaa OÜ. Jääkreostuse likvideerimisega viidi läbi järgmised saneerimistööd: uuringud; jäätmekäitlusloa taotlemine olol projekti alusel; projekteerimistööd lammutustöödele; projekteerimistööd reostuse likvideerimisele; projekteerimistööd haljastustöödele; lammutuse tööprojekti kooskõlastamine tellijaga; reostuse likivdeerimise tööprojekti kooskõlastamine tellijaga; Haljastustööde tööprojekti kooskõlastamine; mobilisatsioon; lammutustööd, pinnasetööd, jääkreostuse lokaliseerimine/likvideerimine; tagasitäitetööd; haljastus ja taastamine; Demobilisatsioon; tööde üleandmine tellijale/lõppdokumentatsioon. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 67  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 2.4.9. Olemasolev jäätmekäitlus Miinisadama territooriumil on kaks jäätmete kogumise kohta. Igapäevaseid jäätmeid (pakendid ja olemjäätmed) kogutakse Miinisadama peasissepääsu juures olevatesse konteineritesse, mida tühjendatakse regulaarselt. Miinisadama läänepoolses osas, staadioni kõrval asub ohtlike jäätmete kogumispunkt, mis asub asfaltplatsil, katuse all ja aiaga piiratud alal. Miisiadama territooriumil tekib igapäebvaselt ohtlike jäätmetena luminisents lambid, patarteid ja õlijäägid, mis kogutakse kõik erinevatesse konteineritesse. Õli kogutakse metallvaatidesse, maksimaalselt kuni 1m³. Suuremate õlikoguste puhul kutsutakse koheselt kohale õli äraveo transport. Kõikide ohtlike jäätmete äraveoks on Miinisadamal sõlmitud lepingud. 2.4.10. Tehnovõrgud Olemasoleva kasutuses oleva hoonestuse tõttu on planeeringuala varustatud järgmiste tehnovõrkudega: side, elekter, vesi, kanalisatsioon. Tööstuse tn 54a hooneid köetakse lokaalse katlamaja ja elektriga. 2.4.11. Kruntide andmed Planeeringualale jääb 1 krunt ja osa Tööstuse tänava ning Lume tänava maa-alast, mis on reformimata riigimaa: • Tööstuse tn 54a – krundi suurus kinnistusraamatu väljavõtte järgi 100678m², katastrikaardi järgi 101329 m2, geodeetilise alusplaani katastriüksuse piiri andmete (koordinaatide) järgi 102002m² koos naaberkinnistute kattuva osaga ja kattuva osata 101408m² (78408:801:0780), sihtotstarve riigikaitsemaa, omanik Eesti Vabariik; Töötuse tn 54a krundi suuruses ilmnes erinevate andmete põhjal 730m² suurune viga, kus naaberkinnistute kattuvat osa pole arvestatud. Tööstuse tn 54a krundi piir läbib Lume tn 18a ja Lume tn 18c krunti ning vastupidi. Vt Tugiplaani joonis 3. Pärast Tööstuse tn 54a krundi moodustamist on viimase 10. aasta jooksul rekonstrueeritud Tööstuse tn 54a kai ala, mille tulemusel ulatub see suures osas väljapoole Tööstuse tn 54a krunti ehk Läänemere territooriumile. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 68  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Planeeritud alal puudub varem kehtestatud detailplaneering. 2.5. Kontaktvööndi analüüs 2.5.1. Vastavus üldplaneeringule ja teemaplaneeringutele Kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala Miinisadama ja Hundipea sadama piirkonda (ala nr. 17). Ala peamised juhtfunktsioonid: Riigikaitselise sadama maa/Tehnoehitise maa/Haljasala maa/Raudtee maa; • hoonestusviis: varieeruv, vastavalt funktsioonile; • maksimaalne lubatav ehitiste kõrgus maapinnast: vastavalt detailplaneeringule; • minimaalne nõutav haljastuse %: 10; • piirete rajamise reeglid: Riigikaitselise sadama ala tuleb sulgeda piirdeaiaga Reeglid edasiseks detailplaneeringute koostamiseks: edasisel detailplaneerimisel arvestada riigikaitselise sadama nõuetega. Detailplaneeringus läbi viia kvartali linnaehituslik analüüs. Detailplaneeringus tuleb arvestada väljakujunenud sadama-ala struktuuriga, samuti riigikaitselisele sadamale esitatavate nõuetega. Sadam tuleb ümbritseda piirdeaiaga, et tagada ala suletus. Oluline on detailplaneeringu faasis määrata territooriumist mööduva kallasraja perspektiivne asukoht. Parkimine alal tuleb lahendada võimalikult suures ulatuses krundisiseselt. Soovitatav on võimalusel lahendada parkimine uute hoonete keldri- või soklikorrusel. Planeeringuala jääb Paljassaare struktuurplaanist (Ars projekti poolt koostatud 30.05.2007) välja, kuid kindlasti tuleb käesolevas planeeringulahenduses arvestada Paljassaare hoonestuse ja tänavate struktuuriga. Kõrghaljastus paikneb Tööstuse tänava ja teiste lähipiirkonna tänavate ääres korrapäratult. Naaberaladel on planeeringualaga sarnane kõrghaljastus. Lähim avalik Planeeringu koostaja: Toomas Põld 69  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING rekreatsiooniala, muinsuskaitsealune ja looduskaitsealune Kalamaja kalmistupark, jääb planeeringualast ca 0,2km kaugusele. 2.5.2. Juurdepääsuvõimalused planeeringualale Ala asub südalinnast ca 2km kaugusel Tööstuse tn ääres. Tööstuse tänav on üks peamistest magistraaltänavatest Põhja-Tallinna linnaosas, mis tagab planeeringualale hea juurdepääsetavuse mujalt linnaosadest. Kesklinnast, Pirita ja Lasnamäe linnaosadest pääseb kõige otsemini planeeringualale piki Soo ja Tööstuse tänavat ning tagasi kesklinna läbi Tööstuse ja Niine tänava. Ülejäänud linnaosadest pääseb planeeringualale kõige otsemini Sõle, Kolde, Ristiku ja Erika tänava kaudu. Kõige paremad tingimused planeeringualale pääsemiseks on autodel, kergliiklejatele on olemas ainult jalakäijate teed, jalgrattateede ühendus planeeringuala ja kesklinna ning teiste linnaosade vahel on katkendlik. Ühistranspordiga pääseb planeeringualale ühtlaselt hästi kõigist teistest linnaosadest. Ühistranspordist viib planeeringualale kõige lähemale buss. Lähimad bussipeatused (Erika ja Volta) jäävad planeeringualast ca 50m kaugusele. 2.5.3. Kontaktvööndi hoonestuse kirjeldus Piirkonna mereäärsel osal on peamiselt 1-4 korruselised sadamate hooned ja muud tööstushooned, planeeringualast lõuna poole ehk maismaa poole jäävad 2-5 korruselised korruselamud. Äri- ja ühiskondlikud hooned jäävad planeeringualast kaugemale. Valdavaks on lahtine hoonestusviis. Hoonestuslaad on osaliselt perimetraalne ja osaliselt vabaplaneeringuline, kaasa arvatud planeeringualal. Piirkond on arhitektuuripärandi poolest rikas. Palju on muinsuskaitsealuseid hooneid, millest enamus on ca saja aasta vanused 1-3 korruselised tööstus- ja laohooned. Stalinismi ajast pärinevad 2-3 korruselised korterelamud ning mõned üksikud tööstushooned. Nõukogude ajast pärineb enamus suuremaid 4-5 korruselisi korterelamuid, vähesel määral suuremaid tööstushooneid ja 1-2 korruselised garaažid. Piirkonnas on valdavalt kivist hooned. Muinsuskaitsealused objektid on valdavalt punastest tellistest, piklikud ja madalama valtsplekist viilkatuse või kumera katusega hooned. Stalini aegsetel hoonetel on kivist fassaadid, krohvitud ja värvitud Planeeringu koostaja: Toomas Põld 70  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING ning katus on järsema kaldega. Hilisemast perioodist pärinevad hooned on silikaattellistest või krohvitud fassaadide ja madalama viilkatuse või lamekatusega hooned. Miinisadama lähiümbruses Tööstuse tn ääres ühtset tänavafronti ei moodustu, sest hooned on väga erineva mahu ja paiknemisega tänava suhtes. Piirkonnas puuduvad linnaehituslikud dominandid. Analüüsides erineva sihtotstarbega krunte, on hoonestustihedus planeeringuala lähiümbruses väga erinev. Planeeringualal asuvas Miinisadamas ja naabersadamates on hoonestustihedus 0,1-0,25. Planeeringualast lõunasse ehk maismaa suunas liikudes on elamumaa kruntidel hoonestustihedus 1- 2. vt fotsid 1, 2, 3 ja 4 ning fotosid tugiplaanil joonis 3. Foto 1. Vaade merele Erika tänava otsast Foto 2. Stalinistlik hoonestus Erika tänaval Foto 3. Nõukogudeaegsed korruselamud Foto 4. Vaade planeeringuala juurdepääsule Tööstuse tänavalt. Planeeringuala peamine sihtotstarve on riigikaitsemaa ja tegu on sadamaga, mis piki rannajoont mõlamalt poolt on ühenduses teiste sadamaaladega, kuhu kavandatakse Planeeringu koostaja: Toomas Põld 71  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING elamu, äri ja tootmisfunktsioone. Planeeringuala eraldab lõuna poolt Kopli raudtee ja Tööstuse tn. Nendest lõuna poole jäävad korruselamud. Ühiskondlikke asutusi lähipiirkonnas pole peale ühe toidupoe Erika tänava otsas. Hetkel ja tulevikus jääb planeeringuala lähipiirkonna ainsaks suletud territooriumiks. Kallasrada/rannapromenaad peab kulgema väljaspool Miinisadama territooriumi. Käesoleva lahendusega tuleb planeeringualal tagada naabersadamate alale kavandatuga sobiv arhitektuurne lahendus. Peamiselt just mere poolt vaadelduna, sest maismaa poolt on territoorium suletud ja jääb ümbritsevast maismaa pinnast madalamale. Planeeringuala lähiümbruses toimub aktiivne arendus, kus Tööstuse tänavast ja Paljassaare teest mere poole jääv ala on kogu ulatuses menetluses olevate planeeringutega kaetud ning lisaks maismaa pool on mitmed planeeringud hiljuti kehtestatud või hetkel menetluses. Mereäärsele alale taotletakse peamiselt äri-, elamu, tootmis- ja vähesel määral sotsiaalmaa sihtotstarvet. Maismaa pool rohkem elamu- ja vähesel määral ärimaa sihtotstarvet. Arvestades naabrusesse planeeritud sihtotstarbeid, jääb Miinisadam üksiku suletud riigikaitse territooriumina äri- ja elamumaa vahele, lõigates ära mereäärse läbipääsu. Sellest lähtuvalt naaberpiirkondade areng ei toeta planeeringuala olemasolevat ja planeeritud funktsiooni. Ajalooliselt on aga just see poolsaare serv väljakujunenud eriotstarbeliste sadamate alaks ning seda toetab ka kehtiv Paljassaare ja Russalka vaheline ranna- ala üldplaneering. Miinisadama territoorium on ümbritsetud maismaa poolt tänava maa-alaga, mis loob head eeldused rannapromenaadi/kallasraja planeerimiseks ümber Miinisadama territooriumi. Arvestades Miinisadama territooriumi füüsilist eraldatust kõrghaljastuse ja maapinna kõrguse osas muust linnaruumist, ei sea see rangeid tingimusi Miinisadama ehitusõigusele. Hoopis olulisem on vaadeldavus merelt Miinisadama suunas, kus Miinisadamale sobiv planeeringulahendus peab sobituma naabersadamatele planeeritud lahendustega. Planeeringualaga piirneb Tööstuse tn 52C krunt, kus paiknevad garaažid. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 72  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 2.5.4. Planeeringuala võrdlus naaberaladega Järgnevas tabelis on toodud planeeritud krundi võrdlus lähipiirkonna suuremate planeeritud maa-alade näitajatega. Tabel 2. Pos 1võrdlus naaberaladega Tööstuse tn Tööstuse tn 48 Planeeritud 54 kinnistu ja kinnistu ja Krundi andmete kirjeldused pos 1 lähiala detail- lähiala detail- planeering planeering E 24%, Ü 10%, L 10%, EK Sihtotstarve detailplaneeringu liikides R 100 T 27%, Ä 39% 67%, Ä 23% Hoone suhteline kõrgus meetrites 17,0 21,5 31 Korruste arv maa-all /maa peal -1 / 5 -2 / 7 -1 / 7 Hoonetealune pind m² 21000 1725 - Hoonete arv krundil 20 1 - Krundi pindala / m² 116967 - - hoonestustihedus 0,3 1,2 1,45 Täisehitusprotsent 16 24 - Haljastusprotsent 29 64 - Kogu vajalikku informatasiooni kõigi planeeringute kohta hetkel pole. Võrdlusest on näha, et Miinisadam on kõige väiksema hoonestustiheduse ja kõige madalama hoonestusega. Peamisteks põhjusteks on Miinisadama territooriumi suur kai ala, künklik maastik kuhu ei saa ehitada ja olemasolevad säilivad muinsuskaitsealused hooned. Miinisadama madal hoonestus on vaadeldav peamiselt mere poolt. Suletud territoorium on maismaa poolt kõrgete nõlvade ja raudtee tõttu justkui linnaruumist ära lõigatud, mis ei eelda ka naaberaladega sarnase linnaruumi loomist. 2.6. Planeerimislahendus 2.6.1. Vastavus koostamise alustele ja lähtedokumentidele Käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta Kehtivat Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringut. 2.6.2. Detailplaneeringu algatamise korralduse lisatingimuste täitmine 1. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevate lisanõuetega: 1.1 koostada radooniuuring ning vajadusel näha ette radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega arvestamine ehitusprojekti koostamisel; Planeeringu koostaja: Toomas Põld 73  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Tingimus on täidetud, vt radooniuuringut seletuskirja lisas 8, radooniuuringu kokkuvõtet ptk-s 2.6.10.1. ja uuringu tulemuste rakendamist ptk-s 2.6.10.3. 1.2 sadamate tegevusest ja tänavaliiklusest tuleneva müra modelleerimisel esitada praegune ja perspektiivne olukord. Müra modelleerimisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning vajadusel esitada müraleevendusmeetmed; Tingimus on täidetud, vt mürauuringut seletuskirja lisas 7, mürauuringu kokkuvõtet ptk-s 2.6.10.2. ja uuringu tulemuste rakendamist ptk-s 2.6.10.3. 1.3 esitada planeeritava ala soojavajadus ning soojavarustuse põhimõtteline lahendus, detailplaneeringule lisada piirkonna soojaettevõtte tehnilised tingimused; Tingimus on täidetud, vt ptk 2.6.12.3, 2.6.13, Tehnovõrkude koondplaani ja tehnovõrkude tehnilised tingimused seletuskirja lisas 9. 1.4 uushaljastus kavandada olemasolevatest ja rajatavatest tehnovõrkudest vabadele aladele; Tingimus täidetud, vt Tehnovõrkude koondplaani ja ptk 2.6.10. 1.5 esitada olme- ja sademetevee ärajuhtimise skeem ning näha ette parkimisalade regulaarne kuivpuhastamine, merre juhitava sademetevee lokaalne puhastamine ja parkimiskeldrite põrandavee juhtimine olmevee kanalisatsiooni; Tingimus täidetud, vt Tehnovõrkude koondplaani, ptk 2.6.10.5 ja 2.6.13. 1.6 näha ette üle 300 kW soojatootlikkusega katlaseadme ehitusprojektile välisõhu saasteloa lisamine ning vee erikasutusloa lisamine süvendustööde ja sademetevee ärajuhtimise ehitusprojektile. Tingimus täidetud, vt ptk 2.6.10.5. 2.6.3. Kontseptsioon Planeeritud alal säilitatakse kõik ca 100 aasta vanused hooned, sh kolm muinsuskaitsealust hoonet ja taastatud laohoone. Lisaks säilitatakse taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal ehitatud pääslahoone ja tehniline hoone. Ülejäänud Nõukogude ajal ehitatud hooned kuuluvad lammutamisele ja asendamisele uute hoonetega. Osad hooned kuuluvad rekonstrueerimisele. Tööstuse tn 54A krundil on Nõukogude ajal ehitatud hoonete likvideerimise põhjuseks olemasolev ruumiprogramm, mis ei võimalda Miinisadama laiendusplaane ellu viia vastavalt Mereväe vajadustele. Hooned on amortiseerunud, linnapildis Planeeringu koostaja: Toomas Põld 74  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING ebaesteetilise väljanägemise ja ebaloogilise paigutusega, mis ei sobi kokku naabruses oleva Miinisadama hoonestusega. Sobiva planeeringulahenduse leidmiseks on aluseks võetud Kaitseministeeriumi poolt väljatöötatud lähteülesanne ja eskiisjoonis, mida on analüüsitud, võrreldud sobivust üldisemate ja naaberalade planeeringute ning olemasoleva ümbritseva keskkonnaga. Tööstuse tn 54A krundile jäävad juurdepääsud samadesse kohtadesse. Arvestades Tööstuse tn 54A krundi kuju ja suurust, tuleb leida ka lisa juurdepääs. Hooneid on võimalik juurde planeerida planeeringuala läänepoolsesse ossa, kus hetkel paikneb staadion ja lammutamisele kuuluvad hooned. Uue hoonestuse planeerimisel tuleb arvestada säilivate hoonete kõrguste ja Tööstuse tn suunas tõusva maapinna kõrgusega, et planeeritud hooned olemasolevaid vaateid mere suunas Erika tänava otsast ja Tööstuse tänava äärsetest hoonetest kinni ei paneks. Erika tänava otsas on maapinna kõrguseks 13m. Sellest tulenevalt võib Erika tänava vaatekoridori ette planeerida hooneid, mille absoluutkõrgus võib olla maksimaalselt 13m. Erika tänava vaatekoridorist lääne poole võib ehitada ka kõrgemaid hooneid. Planeeringulahenduse elluviimisega kaasneb planeeringuala üldine korrastatus (krundipiiride korrastatus, liikluskorralduse täpsustamine). Uute hoonete planeerimisel ühtlustub hoonestuse rütm, alale tekib parem väljanägemine linnaruumis, suurendatakse kõrghaljastuse osakaalu, mereväebaasis tekivad paremad olmetingimused, tekib juurde uusi töökohti ja ruumipinda tegevuse laiendamiseks. Suurem hulk autosid avaldavad keskkonnale ka suuremat mõju. 2.6.4. Maakasutus Planeeringualal asuval Tööstuse tn 54A krundil esineb ebatäpsus krundi suuruses ja krundipiirides. Kinnistusraamatu väljavõttes ja Maa-ameti andmetel on krundi suuruseks 100678m², geodeetilisel alusplaanil aga 101992m². Viga on 1314m². Planeeringulahenduses teeme ettepaneku jätta Tööstuse tn 54A ja Lume tn 18a kruntide kattuv osa (13m² vt Tugiplaan) Lume tn 18a kasuks mis muudab krundi piiri Planeeringu koostaja: Toomas Põld 75  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING sirgemaks ja loogilisemaks. Tööstuse tn 54A krunt on planeeritud olemaosleva kai ala ulatuses mere suunas suuremaks, et olemasolev kai ala kuuluks edaspidi pos 1 krundi koosseisu. Olemasolevale kai alale eraldi krunti ei ole planeeritud, sest selle tegevusega muutub kaldakinnisasja kaldajoon ning kai kantakse maakatastrisse kaldakinnisasja koosseisu. Olemasoleva kai alal piires laiendatav krundi osa on tähistatud joonisel ja seletuskirjas tähisega 1a. Planeeeringualast välja jäävat perspektiivset kai ala ja akvatooriumit menetletakse käesolevast planeeringust eraldi. Tööstuse tänava ja Lume tänava lisa harudele (Miinisadama peasissepääsu tee) on moodustatud ajutised krundid, mida on võimalik hiljem liita Tööstuse tn 54a koosseisu. Selleks on moodustatud Tööstuse tänava ja Lume tänava maa-alast (reformimata maast) ajutised krundid pos 1c ja 1d mis hiljem liidetakse pos 1b-ga ehk olemasoleva Tööstuse tn 54A krundiga. Pos 1c krundi raudtee poolse krundi piiri asukoht on määratud vastavalt Eesti Raudtee poolse piiriettepaneku järgi. Pos 1 olemasolev riigikaitsemaa muudetakse 10% ulatuses transpordimaaks. Pos 2 krunt on moodustatud pumplale pos 1 krundi sisse ning sihtotstarbeks on määratud tootmishoonete maa. Pos 3 krunt on moodustatud krundipiiride korrigeerimise eesmärgil, mis hiljem liidetakse Lume tn 9 krundiga. Lisaks on korrigeeritud Lume tn 18a ja 18c kruntide piire eesmärgiga likivdeerida kruntide kattuvad osad ja et kruntidel olev hoonestus jääks oma krundi piiridesse. 2.6.5. Hoonestuse struktuur ja ehitusjooned Paremaks kirjeldamiseks on planeeringuala pos 1 krunt jaotatud peasissepääsu kohalt läänepoolseks ja idapoolseks osaks. Planeeritud hoonestuse paiknemise dikteerivad planeeneriguala idapoolses osas olemasolevad säilitatatavad hooned, mis on ühtlasi paralleelsed kaiga. Olemasolevad ja planeeritud hooned moodustavad kaks ühel joonel paiknevat hoonete rida. Planeeritud hoonete kõrgused järgivad olemasolevate hoonete kõrgusi. Juurde on planeeritud üks hoone ja üks olemasoleva hoone asendatakse samas kohas uue hoonega. Planeeringuala läänepoolses osas kuulub enamik olemasolevaid hooneid likvideerimisele. Planeeritud on kuus suuremat hoonemahtu, millest osad on Planeeringu koostaja: Toomas Põld 76  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING planeeritud ajaloolistele hoone asukohtadele. Nendest kõige lõunapoolsem, hoone maht on planeeritud olemasolevate likvideeritavate hoonete asemele, kus hoone paikneb maismaa poolses krundi servas paralleelselt krundipiiri ja piirdega, seostudes nii paremini ka lähiümbrusega. Läänepoolse osa keskele on planeeritud risti kai ja kai äärse puudereaga kolm suuremat hoone mahtu. Kai poolt on hooned ühel kohustuslikul ehitusjoonel, kuid maismaapoolses osas järgivad hoonete pikkused krundi sügavust. Eelnimetatud hoonetest põhja poole jääb olemasolev hoone, mis paikneb kaiga paralleelselt. Olemasoleva hoonega ühele joonele on planeeritud veel üks hoone, kunagisele hoone asukohale. Krundi põhjapoolsesse ossa jääb eraldi sopp, kuhu on planeeritud uus hoone kunagise hoone asukohale. Kokku on planeeritud alale kuni 20 hoonet, sh 6 rekonstrueeritavat hoonet. Hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säiliks maksimaalselt ja planeeritud ning olemasolevate hoonete vahel valitseks loogiline sümmeetria. Planeeritud hoonete kuju 2.6.6. Hoonete kuju Hooned on planeeritud lihtsate ristkülikukujuliste mahtudena. Idapoolses osas on planeeritud mahtude puhul arvestatud olemasolevate hoonete kuju, kus hoone pikkus on 5-10 hoone laiust. Läänepoolses osas on arvestatud uute hoonete gabariitide vajadust ja hoonete omavahelist proportsionaalset sobivust. Planeeritud hoonete kõrgus idapoolses osas ei ületa sealsete olemasolevate hoonete kõrgust, vaid suhestuvad vastavalt naaberhoonestuse kõrgustega. Hooned on planeeritud ühe kuni viiekorruselised. Läänepoolses osas on hoonestus planeeritud ühe-kuni neljakorruseline, kus kõrguse piiranguteks on Erika tänava vaatekoridor ja olemasoleva hoonestuse kõrgus. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 77  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Arvestades planeeritud hoonestuse vajaduse väga pikka perspektiivi, on hoonestuse täpseks lahendamiseks hoonete asukohad näidatud põhimõttelised ja hoonete kõrgus antud võimalikult üldine, et tulevikus hea hoonestuslahenduse leidmiseks liigseid piiranguid ei seataks“. Samas on planeeringuga määratud hoonestustihedus, maksimaalne kõrgus, teljelisus ja arhitektuurinõuded, mis tingivad piirkonda sobiva planeeringulahenduse arvestades naaberhoonestust. Planeeritud hoonete teljelisust võib planeeringuala läänepoolses osas muuta tingimusel, et hoone piki telg on risti või paralleelne Läänemere kalda joonega (kaiga). 2.6.7. Arhitektuurinõuded Hoonestusviis on lahtine. 2.6.7.1 Katusetüüp Olemasolevatel mälestistel katusekalle säilib. Planeeritud ja rekonstrueeritavatele hoonetele (mis ei ole mälestised) võib rajada 0-45 kraadise kaldega katused, harjajoon peab olema pikihoonega paralleelne ja tsentraalne. 2.6.7.2 Materjalid Fassaadil kasutada domineerivana kivi (soovitav punane tellis), krohvi või klaasi. Katusekattena kasutada 10-45 kraadise kaldega viilkatuse puhul valtsplekki või kivi, lameda või madala 0-9 kraadise kaldega viilkatuse puhul kasutada valtsplekki või bituumenkatet. Fassaadikattematerjale võib kasutada ka kombineeritud kujul. Imiteerivate materjalide kasutamine ei ole lubatud. Imiteerivateks materjalideks käesolevas kontekstis on plekist ja plastikust välisvooder, plastikaknad, kiviimitatsiooniga katuseplekk jne. 2.6.7.3 Piirded Tööstuse tn 54A piire tuleb rajada vastavalt keskmise julgeolekuga piirdeaia nõuetele. Olemasolevad halvas seisukorras piirdeosad lammutatakse ja asendatakse uue keevispaneelpiirdega nagu enamikus osas on juba tehtud. Piirde kõrgus peab olema vähemalt 2,5m. Vastavalt julgeoleku nõuetele peab mõlemal pool piiret olema Planeeringu koostaja: Toomas Põld 78  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING tagatud vaba liikumistsoon 1-5m välja arvatud tänava maa-alaga piirneval alal ja kai alal, kus juurdepääs on juba tagatud või puudub selleks vajadus. Seetõttu ei ole piiret krundi piiriga kogu ulatuses kohakuti planeeritud. Piire on planeeritud võimalikult sirgjooneliselt, et tagada parem julgeolek. Puuduv piirde lahendus töötatakse täpsemalt välja projekteerimisstaadiumis. Olemasolev piirdeaed on enamalt jaolt uus, mis olemas ka planeeringu geodeetilisel alusplaanil. Planeeritud piirdeaed on näidatud ainult nendes kohtades, kus uus piirdeaed on veel lõpuni projekteerimata ja ehitamata. Kohtades, kus piirdeaed on uuendamata, tuleb uuendamisel järgida 2012. aastal rajatud piirdeaia lahendust ja mõõtmeid (Miinisadama piirde põhiprojekt, töö nr 003TP11, koostaja Loovmaastik OÜ. Piirdeaia kõrgus võib olla koos peaaliostõkkega kuni 3m maapinnast. Ebatasase maapinna ja nõlvade puhul võib kõrgus ka suurem olla. Pos 2 krundile ei ole uut piiret planeeritud. 2.6.8. Planeeritud kruntide kirjeldused Pos 1 Miinisadama territoorium Tööstuse tn 54A Hoonete funktsionaalsus ja logistika on määratud vastavalt tellija poolsele lähteülesandele. Lisaks planeeritud mahtudele on arvestatud 1000m² suurune ehitusalune pind ja 2500m² suurune brutopind, et tulevikus oleks võimalik vajadusel mõnele hoonele lisada juurdeehitus või mõni uus väiksem hoone, mis sobiks kokku ülejäänud hoonestusega. Varupinda ei oska merevägi hetkel ette näha, kuid tulevikus võib tekkida selleks vajadus. Planeeritud hoonestuse, liikluse ja haljastuse kirjeldus on eraldi peatükkide all, sest kogu planeeritud ala kirjeldus hõlmab peamiselt pos 1 krunti. Järgnevas tabelis on toodud planeeritud krundi ehitusõigus. Tabel 3. Pos 1 ehitusõigus Krundi andmete kirjeldused Planeeritud pos 1 Sihtotstarve detailplaneeringu liikides R 100 Hoone suurim lubatud kõrgus meetrites 17,0 Korruste arv maa-all /maa peal -1 / 5 Ehitusalune pindala maa all / maa peal 1450/ 21000 vastavalt planeerimisseadusele m² Hoonete arv krundil 20 Krundi pindala / m² 116967 Hoonestustihedus 0,3 Täisehitusprotsent 18 Planeeringu koostaja: Toomas Põld 79  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Pos 1 ajutiste kruntide ja maa-alade moodustamine Pos 1a maa-ala on moodustatud olemasolevale kai territooriumile. Ala on planeeritud reformimata riigimaale suurusega 10163m², mille tulemusel muutub Tööstuse tn 54a krunt 10163m² võrra suuremaks. Pos 1b krunt suurusega 100361m² on moodustatud Tööstuse tn 54a olemasolevast krundist et liita see pos 1a (rekonstrueeritud kai ala), pos 1c ja 1d-ga ja hiljem moodustada nendest kruntidest pos1. Ajutistest kruntidest pos 1 moodustamisel on omakorda maha arvestatud pos 2 krundi suurus. Pos 1c krunt suurusega 5249m² on moodustatud reformimata Tööstuse tänava maa- alast, et see hiljem liita Pos 1 krundi koosseisu. Eesmärk on hetkel avalikult kasutatav Tööstuse tänava tupiktänava ots määrata Pos 1 (Miinisadama) krundi koosseisu, sest see tupiktänav teenindab juba praegu ainult Miinisadamat. Pos 1c raudtee poolse piiri asukoht on määratud vastavalt Eesti Raudtee poolsele piiriettepanekule. Pos 1d krunt suurusega 695m² on moodustatud reformimata Lume tänava maa-alast, et liita see Pos 1 krundi koosseisu. Eesmärk on Lume tänava tupiktänava ots, mis teenindab ainult Miinisadamat, määrata see Miinisadama koosseisu. Huvitatud isik (Kaitseministeerium) taotleb peale käesoleva planeeringu kehtestamist pos 1a, 1c ja 1d ajutiste kruntide riigiomandisse jätmise. Pos 1 ajutised krundid seoses kruntide kattuvusega Pos 1e** krunt suurusega 499m² on moodustatud Tööstuse tn 54a ja Lume tn 18c kruntide kattuvast osast, mis liidetakse pos 1 kasuks. Pos 2 Tootmismaa Pos 2 krunt on planeeritud AS-le Tallinna Vesi kuuluvale reoveepumplale. Olemasolev pumpla likvideeritakse ja uuele pumplale on planeeritud uus asukoht olemasoleva läheduses. Pumpla on planeeritud maa-alusena võimalikult madalale Planeeringu koostaja: Toomas Põld 80  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING asukohale maapinnal. Hoonestusala on määratud maapealne ja maa-alune juhuks, kui tahetakse rajada maapealset pumplat. Detailplaneeringu staadiumis seatakse pumplale juurdepääsuks servituut, kui on teada pumpla täpne asukoht. Pumpla krundi mõõtmed on 5x6m. Tabel 4. Pos 2 ehitusõigus Krundi andmete kirjeldused Planeeritud pos 2 Sihtotstarve detailplaneeringu liikides The 100 Hoone suurim lubatud kõrgus meetrites 3 Korruste arv maa-all /maa peal -1 / 1 Ehitusalune pindala maa all / maa peal 20 / 20 vastavalt planeerimisseadusele m² Hoonete arv krundil 1 Krundi pindala / m² 30 Hoonestustihedus - Täisehitusprotsent - Pos 3 ajutine transpordimaa krunt Pos 3 krunt on planeeritud eesmärgiga muuta loogilisemaks Lume tn 9 ja Tööstuse tn 54a kruntide vahelist piiri, muutes mõlema krundi maa-ala ja kai kasutamise ratsionaalsemaks. Krunt on planeeritud ajutisena, mis liidetakse hiljem Lume tn 9 krundiga. Tabel 5. Pos 3 ehitusõigus Krundi andmete kirjeldused Planeeritud pos 3 Sihtotstarve detailplaneeringu liikides L 65 Ths 35 Hoone suurim lubatud kõrgus meetrites - Korruste arv maa-all /maa peal - Hoonetealune pind m² - Hoonete arv krundil - Krundi pindala / m² 1017 Hoonestustihedus - Täisehitusprotsent - Pos 4* elamumaa (väljaspool planeeringuala) Pos 4* krunt ehk Lume tn 18c suurusega 3609m² jääb väljapoole planeeringuala, kuid hooned sellel krundil jäävad kohati Tööstuse tn 54a krundiga kattuvale alale. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 81  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING POS 4* ajutised krundid seoses kruntide kattuvusega ja hoonestuse paiknemisega üle krundi piiri Pos 4a** krunt suurusega 81m² on moodustatud Lume tn 18c ja Tööstuse tn 54a krundiga kattuvast alast, mis liidetakse pos 4* kasuks, et pos 4* krundi olemasolev hoonestus jääks kogu ulatuses omale krundile. Pos 4b* krunt suurusega 3029m² on moodustatud Lume tn 18c krundist, mis liidetakse pos 4* kasuks. Ülejäänud kattuv osa 499m² läheh pos 1 kasuks, mis on kirjeldatud eespool „Pos 1 ajutised krundid seoses kruntide kattuvusega“ ja selles osas on käesoleva planeeringu eskiisi staadiumis võetud ka kooskõlastus Lume tn 18c krundi omanikelt. Pos 5* elamumaa (väljaspool planeeringuala) Pos 5* krunt ehk Lume tn 18a suurusega 3991m² on krundi piiride kattumise tõttu Tööstuse tn 54a-ga muudetud suuremaks. POS 5* ajutised krundid seoses kruntide kattuvusega Pos 5a** krunt suurusega 9m² on moodustatud Tööstuse 54a ja Lume tn 18a kruntide kattuvast osast, mis liidetakse pos 5* kasuks. Pos 5b** krunt suurusega 5m² on moodustatud Tööstuse 54a ja Lume tn 18a kruntide kattuvast osast, mis liidetakse pos 5* kasuks. Pos 5c* krunt suurusega 3977m² on moodustatud Lume tn 18a krundist, mis liidetakse pos 5* kasuks. 2.6.9. Tänavavõrk ja liikluskorraldus Kõik planeeringualasse jäävad tänavamaa-alad krunditakse. Olemasolevat tänavatevõrku ei muudeta va Tööstuse tn lisa haru ja Lume tn lisa haru, mis liidetakse Tööstuse tn 54a koosseisu. Varem planeeritud ja projekteeritud teedega on käesolevas palneeringus arvestatud ja nende ühendamiseks puudu olevad osad juurde planeeritud. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 82  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Olemasolevad juurdepääsud pos 1 ja 2 kruntidele jäävad alles. Pos 1 krundile parema juurdepääsu tagamiseks Tööstuse tänavalt on planeeritud Kopli poolt tulijate jaoks vasakpöörderada, et hoolimata vasakpöörde sooritajatest säiliks Kopli poolt tulijatele sujuv liiklus piki Tööstuse tänavat. Vasakpöörderada teenindab ka Tööstuse tn 54 krunti. Vasakpöörderada on planeeritud Kalaranna tänava (Põhja pst-Tööstuse tn) tööprojekti (SWECO projekt AS töö nr 12420-0059) alusel. Käesoleva planeeringuga on vasakpöörderaja laiuseks kavandatud 3m. Miinisadama juurdepääsutee on planeeritud risti Tööstuse tänavaga, mis muudab nähtavuskolmnurga paremini vaadeldavaks. Tööstuse tänava ja Miinisadama juurdepääsutee ristmikul tuleb kaaluda foorilahenduse andmist, mille teeb aga keeruliseks sealsamas asuv Tööstuse tänavaga ristuv Kopli raudtee. Peajuurdepääsu mujale viimine pos 1 krundil on raskendatud seal paikneva kõrge nõlva ja Miinisadamas toimiva logistika tõttu. Pos 1 krundile on juurde planeeritud üks lisa juurdepääs krundi põhjapoolsesse otsa, servituudiga läbi Lume tn 9 kinnistu vt. ka Lume tn 9 kooskõlastust. Arvestades territooriumi pikkust (750m) on kahepoolne juurdepääs vajalik, mis tagab ka parema julgeoleku ja evakuatsiooni krundil. Lisaks topeltjuurdepääsudele on Pos 1 krundile, tulenevalt julgeoleku nõuetest, planeeritud kaks varuväljapääsu, Lume tn 9 krundile ja Lume tänavale piki ajaloolist raudtee koridori pidi. Hädaolukordadeks on juurdepääsuvõimalus planeeritud endise Miinisadama raudtee juurdepääsu kohale, mis krundisisest logistikat ei toeta, kuid annab võimaluse sealt erandkorras siseneda või väljuda. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääs on lahendatud pos 1 krundile Kalaranna ja Tööstuse tänava äärde planeeritud/projekteeritud jalg- ja jalgrattatee kaudu. mis täidab planeeringuala kontaktvööndis ühtlasi ka rannapromenaadi funktsiooni, sest Tööstuse tn 54A on kinnine territoorium ja rannapromenaad peab kulgema ümber Miinisadama territooriumi. Perspektiivne rannapromenaad on lahendatud lähtudes Paljassaare sadama-ala struktuurplaanist (30.05.2007 nr 24). Rannapromenaadi perspektiivset asukohta vt Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehitusliku analüüsi joonisel, joonis 2. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 83  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Arvestades Pos 1 krundi mastaapsust, on krundisisene liikluskorraldus planeeritud jalakäijate ja autode jaoks täpsemaks. Jalakäijate teed on planeeritud 2m laiustena kõigi hooneteni. Planeeritud ja olemasolevate säilivate hoonete vahele, sõiduteede äärde on planeeritud kõrghaljastusega liigendatud parkimisalad, hoides niimoodi kokku asfaltpinda, kus sõidutee on ühtlasi ka parkla manööverdamisruum. Kõrghaljastus parkimisaladel aitab vähendada suvisel perioodil suurtel asfaltpindadel tõusvat tempratuuri ja muudab keskkonna inimsõbralikumaks. Liikluse rahustamiseks hoonete sissepääsude juures on enamikes kohtades viidud jalakäijate tee risti üle sõidutee, kus äärekivi on alla lastud, kuid 1-3cm sõidutee tasapinnast kõrgemal. See julgustab jalakäijaid üle sõidutee minema ja muudab autojuhte tähelepanelikemaks. Peasissepääsude juures on jalakäijate jaoks planeeritud ülekäigurajad, sest liiklusintensiivus on seal kõige suurem ja ristmike vahelisel alal ei saa autojuhid kogu aeg peatuda. Pos 1 krundi Tööstuse tänava poolne ots, kuhu on planeeritud 33. kohaline autode parkla, jääb avalikku kasutusse koos juurdepääsu ja väljapääsu teega Tööstuse tänavale. Antud kontekstis mõeldakse avaliku kasutuse all seda, et parklasse juurdepääs ei ole füüsiliselt tõkestatud (piirdeaed, väravad) ja parklat saavad kasutada Miinisadama külastajad ning seda reguleeritakse vastavalt liikluskorraldusvahenditega. Eraldi servituuti parkla kasutamiseks ei seata. Parkimiskohtade vajalik arv on arvutatud vastavalt „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” 25. veebruaril 2010 vastuvõetud redaktsiooni järgi (vt tabel 3). Reaalne igapäevane vajadus tulevikus on 220 parkimiskohta, sest erinevaid hooneid kasutab üks ja sama sihtgrupp, mille tõttu normatiivne parkimisarvutus sellisel erandlikul juhul ei tööta. Merevägi peab vajalikuks ca 400- 500 parkimiskohta, sest vahel on külastajate autosid peaaegu sama palju kui töötajate omi. Invaliidide parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad järgi. Invaliidide parkimiskohad on planeeritud nende hoonete peasissepääsude lähedusse, kus invaliidide tõenäosus abipersonalina on kõige suurem. Invaliidi parkimiskoha piirkonnas tuleb tagada allalastud äärekiviga (0cm) parkla serv, et ratastooliga pääseks jalakäijate alale. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 84  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Tabel 6. Parkimiskohtade kontrollarvutus hoonete Normatiiv- planeeringus planeeritud ne ettenähtud pos norm. arvutus ehitise otstarve/liik brutopind m² parkimis- parkimis .nr. (vahe-vööndis) kohtade kohtade arv arv krundil pos BÜROOHOONE 1 7990 1/120 67 40 1 BÜROOHOONE 2 7500 1/120 63 45 LADU 3 1685 1/240 9 20 BÜROOHOONE, LADU 4 1320 1/180 7 13 TEHNILINE HOONE 5 1420 1/120 11 14 SÖÖKLA 10 1900 1/20 15 16 KASARMU 11 8400 0,4 112 61 SPORDIHOONE 12 2900 1/40 73 75 TEHNILINE HOONE 14 425 1/120 4 9 TEHNILINE HOONE 15 1900 1/120 16 20 ÜHISELAMU 16 5500 0,4 50 50 KÜLASTUSHOONE 19 1460 1/120 12 15 PERSPEKTIIVNE MAHT 2500 1/120 21 - Kokku 45300 460 423 Pos 1 krundi 460 normatiivse parkimiskoha asemel on planeeritud 423 parkimiskohta, sealhulgas 13 kohta invaliididele, 53 kohta veoautodele ja 33 kohta jääb avalikku kasutusse Tööstuse tänava ääres. Planeeritud parkimiskohtade arv ei vasta normidele, sest tegu on kinnise asutusega ja erinevaid hooneid kasutab üks ja sama sihtgrupp. Ehitusprojekti koostamisel täpsustada erimasinate vajadus ja nende mõõdud ning tagada vajalikud parkimiskohad (parkimiskohtade mõõdud koos manööverdusruumiga) projekteerida vastavalt EVS 843:2003 Linnatänavad standardile). Planeeringulahenduses säilib olemasolev laevaliikluse olukord. Laevaliikluse tulevikuvajadused lahendatakse eraldi akvatooriumi ja kai alade planeerimisel ning projekteerimisel. Planeeringuala keskele kai alale on planeeritud helikopteri maandumisplats. Helikopteri platsi mõõdud on võetud arvestusega, et sinna saaks maanduda Piirivalve lennusalga päästekopter Augusta Westland AW139e. Rajatava kopteriväljaku planeeringujärgsed mõõtmed (maandumisala TLOF läbimõõt 15 meetrit, laskumisala FATO läbimõõt 35 meetrit, ohutusala läbimõõt 50 meetrit) Planeeringu koostaja: Toomas Põld 85  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni Lisa 14 II köite ning kopteri Agusta Westland 139 nõuetele. Kopteriväljaku ehitusprojekt kooskõlastada vastavalt lennundusseaduse § 35 lg 4 Lennuametiga. Helikopteri maandumisplats on toodud põhijoonisel, joonis 4. Planeeringuala edela serv piirneb olemasoleva säiliva raudteega, mis teenindab Kopli tööstusettevõtteid. Raudtee kaitsevöönd ulatub detailplaneeringualale, kus paikneb uus Miinisadama piirdeaed ja osad hooned, mis enamuses kuuluvad lammutamisele ja ühe asemele nähakse ette uus hoone (mitte eluhoone). Planeeritud lahendusega ei halvendata raudtee ohutust ja nähtavust võrreldes olemasoleva olukorraga. Raudteeseaduse § 31lõike 2 kohaselt, annab raudteerajatise, sealhulgas ülekäigu- ja ülesõidukoha, ehiutsloa ja kasutusloa Tehnilise Järelevalve Amet teostades raudtee- ehituse ehitusjärelevalve toiminguid ehitusseaduse § 59 lõike 1 tähenduses. Raudteemaale planeeritud rajatiste (muuhulgas tehnovõrgud, kergliiklusteed) projekteerimiseks taotleda AS-lt Eesti Raudtee tehnilised tingimused ning ehitusprojektid kooskõlastada AS-ga Eesti Raudtee. Tööstuse tn raudteeülesõidukoha ümberehituse korral tuleb arvestada Teede- ja Sideministri 09.07.1999 määrusega nr 39 kinnitatud „Raudtee tehnokasutuseeskirjas“ raudteeülesõidukohale esitatud nõuetega. Planeeringulahenduse edasisel projekteerimisel arvestada Lisaks eelpool toodule AS Eesti Radutee kooskõlastuskirja lisas 1 olevate nõuetega, mis on kirjeldatud ka allolevas lõigus. Projekteerimisel järgida nuuhulgas järgmistes õigusaktides sätestatud nõudeid raudtee sihtotstarbelise tegevuse ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks: • Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25.06.2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega; • Raudteeseadus; • Ehitusseadus; Planeeringu koostaja: Toomas Põld 86  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING • Planeerimsiseadus; • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; • Majandus- ja kommuniaktsiooniministri 17.12.2007 määrus nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“; • Teede- ja sideministri 09.07.1999 määrus nr39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“; • Rahvatervise seadus; • Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“; • Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Ehitusseaduse § 3 lõike 6 kohaselt võib ehitises olla selle kasutajate poolt tajutav müra tsemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingmustes elada või töötada. Raudtee kaitsevöönids ehitamist reguleerib raudtee seaduse § 37. Raudteeseaduse § 3 lõike 6 kohaselt on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähjtud maa-ala, mille laius välimisest rööpast on 30 meetrit. • Raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit ega ohustada liiklust. • Raudtee kaitsvööndis võib maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde tegemine, metsaraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja vastava raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. • Raudtee kaitsevööndis võib hoone või rajatise ehitamine ja seadmete, materjalide ning muu sellise ladustamine ja paigaldamine, mis võib seada ohtu nähtavuse kaitsevööndis, takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, Planeeringu koostaja: Toomas Põld 87  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING halvendada raudtee seisukorda või ohustada muul viisil raudteeliiklust, toimuda ainult Tehnilise Järelevalve Ameti ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Enne nõusoleku andmist on Tehnilise Järelevalve Ametil õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatava tegevuse mõju raudtee seisukorrale või raudteeliiklusele. • Raudtee kaitsevööndis tehakse raudtee korrashoiuks ja liiklsuohutuse tagamiseks metsa raadamist metsaseadause §-s 32 kehtestatud korras. Ehitise raudtee kaitsevööndisse kavandamisel tuleb enne planeerimisele või projekteerimisele asumist taotleda raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt (AS-lt Eesti Raudtee) tehnilised tingimused ja neid järgida. Näitlik loetelu keelatud tegevustest radutee kaitsevööndis, mis võivad seada ohtu nähtavuse kaitsevööndis: • hoonete ja rajatiste ehitamine, • seadmete ja materjalide ladustamine ning paigaldamine, • kõrghaljastuse rajamine. Raudteekaitsevööndisse või sellega piirnevale alale kavandatud hoonete porjekteerimise käigus tuleb lahendada raudteeliiklusest tuleneva müra ja vibratsiooni probleemid. Nii müra kui vibratsiooni probleemid. Nii müra kui vibratsiooni normatiivide ületamisel ehitises peab ehitise oma nik rakendama meetmeid, et vähendada ohtu inimese tervisele (näiteks müratõkked, mitmekordsed aknaklaasid jms). Müra või vibratsiooni osas tuleb vajadusel tellida ekspertiis või teostada keskkonnamõju hindamine. Nii raudtee kaitsevööndis asuva olemasoleva ehitise kui ka ehitustegevuse ajal ohutuse tagamise kohustus on ehitise omanikul. Raudtee valdajal ei ole kohustust hüvitada olemasoleva raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja planeeringu koostamise ja planeeringu realiseerimisega seotud kulutusi raudteeliiklusest tulenevate kahjulike mõjutuste hüvitamiseks. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 88  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Eelpool nimetatud tinngimuste täitmist peab kontrollima planeeringu koostaja planeerimise käigus, porjekteerija projekti koostamisel ja kohalik omavalitsus planeeringute menetlemise käigus, projekteerimistingimuste, kirjaliku nõusoleku ja ehitusloa väljastamisel ning ehitusjärelevalve käigus. Tehnilise järelevalve Ameti tingimused edasiseks projekteerimiseks Nimelt ehitusprojekti(de) koostamise staadiumis tuleb arvestada, et vastavalt Raudteeseaduse § 37 lõikele 3 võib raudtee kaitsevööndis hoone või rajatise ehitamine ja seadmete, materjalide ning muu sellise ladustamine ja paigaldamine, mis võib seada ohtu nähtavuse kaitsevööndis, takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisukorda või ohustada muul viisil raudteeliiklust, toimuda ainult TJA ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. 2.6.10. Keskkonnakaitse, haljastus ja heakord Käesoleva planeeringu elluviimine suuri keskkonnamõjusid endaga kaasa ei too. ehitatakse juurde uusi hooneid, parklaid ja teid. Laeva- ja autoliiklus muutub intensiivsemaks. parklatesse paigaldatakse õlipüüdurid, olemasolev väärtuslikum kõrghaljastus säilitatakse ja istutatakse juurdegi. Olemasoleva kõrghaljastuse seisukord on rahuldav. Haljastuse hooldustihedus võiks olla suurem. Liiga lähestikku kasvavate puude hulgast raiuda välja vähemväärtuslikumad, haiged, kuivanud ja vähemdekoratiivsema võraga puud. Likvideerida puudelt kuivanud oksad. Teed, hooned, tehnovõrgud ja muud ehitised on olemasolevatest puudest planeeritud vähemalt Eesti Standardis EVS 843:2003 „Linnatänavad” ette nähtud kaugusele va mõned erandjuhud, mida käsitletakse käesolevas peatükis. Võimalusel on planeeritud ehitise kaugus tagatud olemasoleva puu juurestiku kaitseala ulatuses. Ehitustööde käigus ja peale seda tuleb olemasolevatel puudel säilitada pinnase niiskustase sarnaselt olemasolevale. Põhijoonisel ja Tehnovõrkude koondplaanil on ära toodud säilivate puude juurestiku kaitsealade ulatused. Kohtades, kus planeeritud tehnovõrgud jäävad säilivate puude juurestiku kaitsealadesse, tuleb tehnovõrgud paigaldada kinnisel meetodil. Planeeritud teedel ja platsidel paiknevatele puudele paigaldada tüve- ja juurekaitsed. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 89  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Puud (216-234), mis jäävad Miinisadama juurdepääsu jalgteest kõigest 1m kaugusele on säilitatud, sest planeeritud jalgtee asub olemasoleva teega täpselt sama kohapeal. Jalgtee on asfaltkattega ja haljasala poolne serv on ilma äärekivita. Antud jalgtee rekonstrueerimisel võib asfaltkatte asendada ka sillutiskiviga, kui haljasala poolses servas kasutastakse vajadusel betoonäärekivi asemel mõnda muud madalamat sillutise serva, et ei kahjustaks olemasolevate puude juuri. Eelnimetatud tingimus kehtib ka kõigi teiste teede kohta, mis on planeeritud olemasolevate säilivate puude juurestike kaitsealadesse. Jalgteed on planeeritud olemasolevatest säilivatest puudest minmaalselt 2m kaugusele va puud nr 133-140, 147, mis on planeeritud 1,5m kaugusele. Eelnimetatud puude (nr 133-140,147) säilitamiseks tuleb pinnase eemaldamine ja tee aluskihtide paigaldamine teha käsitsi, sest masinatega on suur oht kahjustada nende puude juuri. Planeeritud ja olemasolevate sõiduteede puhul jäävad olemasolevad puud sõidutee servast vähemalt 3m kaugusele, mis tagab parema puu säilimise. Täpsed lahendused olemasolevate puude säilimiseks antakse projekteerimise ja ehitamise staadiumis. Olemasolevad puud, mille võra on vastu olemasoleva hoone seina, tuleb likvideerida, et vältida tulevikus hoone niiskus- ja mehaanilisi kahjustusi ning valgus pääseks aknast sisse. Samuti ei saa hoone seina vahetusläheduses puu võra ühtlaselt kasvada. Hoonestusalas tuleb hoone ehitada väljapoole olemasoleva puu juurestiku kaitseala. Planeeritud puude puhul jätta hoone ja puude vaheliseks kauguseks 7m. Hoonete läheduses kasutada kitsama võraga puid. Hoonestusala pole ümber puude näidatud, sest täpselt ei ole teada, kuidas hooned tulevikus paiknema hakkavad. Planeeringulahendusega on määratletud hoonete telje suund ja ligikaudsed mahud, mis hilisema projekteerimise käigus võivad muutuda ja seetõttu on hoonestusala näidatud võimalikult suurena. Olemasolevate säilivate ja rekonstrueeritavate hoonete (enamus muinsuskaitsealused hooned – hooned nr 1, 2, 3 ja 5 vt Põhijoonist) vahetusläheduses (kus puu võrad ulatuvad hoone seinani), likvideerida kõik väheväärtuslikud puud, mis kahjustavad hooneid. Hoone nr 1 ümber kasvavate Planeeringu koostaja: Toomas Põld 90  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING puude kohta on väljastatud raieluba. Eelnimetatud põhjusel tuleb likivdeerida 1 väheväärtuslik puu ja 5 olulist puud, mis kasvavad hoonele liiga lähedal (puu nr 146, 157-161 vt joonis 4. Põhijoonist). Planeeringulahenduse tõttu tuleb likvideerida 51 puud, mida ei ole võimalik säilitada peamiselt kavandatud hoonestuse, teede, tehnovõrkude, piirde ja sellest tulenevate julgeolekunõuete tõttu. Planeerigualal ehk planeeritud Pos 1 krundil (sh pos 1b, 1c ja 1d ajutised krundid) kuulub planeeringulahenduse tõttu likvideerimisele 28 III väärtusklassi puud ja 23 IV väärtusklassi puud (puud nr 1-8, 13, 14, 16, 18-22, 24-31, 57, 61, 69, 73, 82-88, 101 109, 112, 115, 123-124, 148, 154-155, 207-209, 236-237, 239-242). Dendroloogilise inventuuri käigus hinnati kokku 6 surnud puud, mis kuuluvad likvideerimisele eelkõige nende tervisliku seisundi tõttu (puud nr 11, 12, 15, 211, 215, 238). Põõsaste likvideerimise põhjused planeeringulahenduse tõttu on samad, mis puudel. Põõsastest kuulub likvideerimisele oluline suure läätspuu pöetud hekk (nr 103, pikkus 20m), oluline pöetav hariliku sireli hekk (nr 59, pikkus 20m) ja hariliku sireli põõsas nr 75. Likvideeritud kõrghaljastuse ja uue planeerimiseks on tehtud asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 ,"Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord" lisas 1 (vt Tabel 7). Arvutusest on välja jäetud V väärtusklassi puud ja üks IV väärtusklassi aedõunapuu ning kirsipuu, mille kohta asendusistutusarvutust pole vaja teha (puud nr 11, 12, 15, 25, 146, 211 ja 215). Planeeringualal likivdeeritakse kokku 65 puud, millest 57 puu kohta on vajalik ka asendusistutusarvutuse koostamine, kuid kuue surnud puu ja kahe viljapuu kohta pole asendusistutusarvutust vaja teha. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 91  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Tabel 7 Likvideeritava kõrghaljastuse asendusistutuse arvutus Arv Puu jrk. Puu liik Väärtus- D k1 k2 k3 haljastuse nr. klass rinnas- (likvideeritava (likvideeritava raiepõhjuse ühik Joonisel diameeter puu liigi puu koefitsent ja Haljas- (diameeter koefitsient) seisukorra ja tuse hin- 1,3 m esteetilisuse nangu kõrguselt koefitsient) seletus- maapinnast, kirjas mitme haru ja puu puhul d summa), cm 1 1,0 0,3 12,00 hrl haab IV 1 18 0,7 2 1,0 0,3 10,00 hrl saar IV 1 15 0,7 3 0,3 11,33 hrl saar IV 1 17 1,0 0,7 4 0,5 1,0 16,87 hrl pihlakas III 2 23 0,7 5 hrl 1,0 0,3 13,33 toomingas IV 1 20 0,7 6 1,0 0,3 59,33 hrl saar IV 5 89 0,7 7 1,0 0,3 19,33 hrl saar IV 1 29 0,7 8 0,5 1,0 14,67 hrl pihlakas III 1 20 0,7 13 1,0 0,3 9,33 hrl saar IV 1 14 0,7 14 1,0 0,3 8,67 hrl saar IV 1 13 0,7 16 rabe- 1,0 0,3 35,33 remmelgas IV 3 53 0,7 18 1,0 0,3 16,00 hrl saar IV 1 24 0,7 19 1,0 0,3 16,00 hrl saar IV 1 24 0,7 20 1,0 0,3 12,67 hrl saar IV 1 19 0,7 21 1,0 0,3 8,67 hrl saar IV 1 13 0,7 22 1,0 0,3 8,00 hrl saar IV 1 12 0,7 24 2,0 1,0 69,07 hrl pärn III 2 56 0,7 26 1,0 0,3 17,33 hrl saar IV 1 26 0,7 27 1,0 1,0 68,40 hrl pärn III 3 76 0,7 28 1,0 1,0 32,40 hrl pihlakas III 2 36 0,7 29 hrl 1,0 0,3 55,33 toomingas IV 5 83 0,7 30 1,0 1,0 36,00 hrl saar III 1 40 0,7 31 1,0 1,0 37,80 hrl saar III 1 42 0,7 57 1,0 1,0 23,40 hrl saar III 1 26 0,7 61 1,0 0,3 20,00 hrl saar IV 1 30 0,7 69 1,0 1,0 10,80 hrl kuusk III 1 12 0,7 73 1,0 0,3 19,33 hrl saar IV 1 29 0,7 82 III 1,0 1,0 20,70 arukask 1 23 0,7 83 1,0 1,0 13,50 arukask III 1 15 0,7 84 1,0 1,0 20,70 arukask III 1 23 0,7 85 1,0 1,0 17,10 arukask III 1 19 0,7 86 1,0 1,0 27,90 arukask III 2 31 0,7 87 1,0 1,0 20,70 sookask III 1 23 0,7 88 1,0 1,0 35,10 arukask III 1 39 0,7 101 2,0 37,00 hrl kuusk III 1 30 1,0 0,7 109 1,0 1,0 29,70 hrl saar III 1 33 0,7 112 1,0 1,0 32,40 hrl saar III 1 36 0,7 115 1,0 1,0 10,80 arukask III 1 12 0,7 Planeeringu koostaja: Toomas Põld 92  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Puu jrk. Puu liik Väärtus- Arv D k1 k2 k3 haljastuse nr. klass rinnas- (likvideeritava (likvideeritava raiepõhjuse ühik Joonisel diameeter puu liigi puu koefitsent ja Haljas- (diameeter koefitsient) seisukorra ja tuse hin- 1,3 m esteetilisuse nangu kõrguselt koefitsient) seletus- maapinnast, kirjas mitme haru ja puu puhul d summa), cm 123 1,0 1,0 63,00 hrl jalaks III 4 70 0,7 124 1,0 1,0 19,80 arukask III 1 22 0,7 148 1,0 0,3 24,67 hrl jalakas IV 1 37 0,7 154 1,0 1,0 31,50 hrl jalakas III 1 35 0,7 155 1,0 0,3 15,33 hrl jalakas IV 1 23 0,7 157 1,0 1,0 21,60 arukask III 1 24 0,7 158 1,0 1,0 21,60 arukask III 1 24 0,7 159 1,0 1,0 20,70 arukask III 1 23 0,7 160 1,0 1,0 15,30 arukask III 1 17 0,7 161 1,0 1,0 18,00 arukask III 1 20 0,7 207 berliini 0,3 11,90 pappel IV 2 21 0,7 0,7 208 berliini 0,3 9,07 pappel IV 1 16 0,7 0,7 209 berliini 0,3 7,37 pappel IV 1 13 0,7 0,7 236 1,0 1,0 27,00 hrl saar III 1 30 0,7 237 1,0 1,0 28,80 hrl saar III 1 32 0,7 239 1,0 24,00 hrl saar IV 1 36 0,3 0,7 240 1,0 1,0 34,20 hrl saar III 1 38 0,7 241 1,0 1,0 34,20 hrl saar III 1 38 0,7 242 1,0 1,0 34,20 hrl saar III 1 38 0,7 Kokku 1389 Vastavalt arvutusele on likvideeritavate puude asendusistutuse haljastusühikuid kokku 1389. Asendusistutuse asupaigad valitakse välja Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse ja Tallinna Keskkonnaameti koostöös. Lõplik istutuste maht ja istutuskohad selguvad raieloa menetlemisel. Kõrghaljastus on planeeritud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu alusel. Kõrghaljastust on planeeritud juurde peamiselt olemasoleva kõrghaljastuse struktuuri täiendamiseks (puuderead ja grupid, roheline vöö maismaapoolses planeeringuala servas. Lisaks on kõrghaljastust planeeritud hoonetevahelistele aladele ja parklate liigendamiseks. Selleks, et kõrghaljastusega hoonete arhitektuuri väga ära ei varjaks, Planeeringu koostaja: Toomas Põld 93  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING tuleb 50% hoonete fassaadidest jätta vaadeldavaks. Väheväärtuslikud liigid asendada väärtuslikumatega. Osa puid on planeeritud hoonestusalasse. Planeeritud puude asukohta hoonestusalas võib hilisemas projekteerimisstaadiumis muuta, kuid kogus peab jääma samaks. Hooned projekteerida väljapoole juurestiku kaitseala ulatust vt Põhijoonist ja Tehnovõrkude koondplaani joonis 4 ja 6. Kogu planeerigualale on kavandatud 140 puud ja 62m hekki. Juhul, kui kompenseerimisarvutusjärgne puude arv ei mahu planeeringualale ära, tuleb ülejäänud puud istutada mujale lähipiirkonda. Planeeringualal on soovitav kasutada liike, mis sobivad linna, mereäärsesse keskkonda, on vastupidavad haiguste ja saaste suhtes ning pikaealised. Tabelis 8 on toodud planeeritud pos 1 krundi haljastusprotsendi analüüs võrreldes olemasoleva olukorraga Tööstuse tn 54a krundil ja selle vastavus Paljassaare ja Russalka vahelisele ranna-ala üldplaneeringule. Haljasalana on arvestatud pinda, kuhu ei kuulu teed, maa-alune parkimisala ja kavandatud hoonemahud. Tabel 8 Haljastusprotsentide analüüs Planeeritud Olemasolev Paljassaare ja Russalka pos. nr. haljastusprotsent haljastusprotsent vahelise ranna-ala Pos 1 krundil Tööstuse tn 54a krundil üldplaneeringu järgi haljastust peab olema pos 1 34 40 vähemalt 10%. Jäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. Pos 1 krundile on kavandatud eraldi konteinerid sorteeritud jäätmete kogumiseks hoonete lähedusse või hoonete mahtu. Arvestades, et alale uus tegevusi planeeritud pole on planeeringu realiseerimise järgselt tekkivad jäätmed samasugused nagu seni, kuid konteinerite asukohad on uued. Igale hoonele tagatakse eraldi sorteeritud jäätmete konteinerid va ohtlikute jäätmete konteinerid, mille asukohta on planeeringu koostamisel muudetud. Ohtlike jäätmete hoiutingimused peavad jääma keskkonna eest sama kaitstuks, kui praegu. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 94  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Olemasolevate ja planeeringujärgsete jäätmete kirjeldus on toodud olemasoleva jäätmekäitluse ptk-s. 2.3.9. Jäätmekonteinerid paigutatakse alale nii, et pürgiveoauto pääseks prügikonteinerile lähemale kui 10m. Prügikonteinerite ja ohtlike jäätmete kogumispunkti asukohtasid vt Põhijoonisel, joonis 4. Parkimisplatside sademevesi puhastatakse enne ühisvõrku juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes (vähemalt-50 kohalise parkimisala kohta tuleb paigaldada õli- ja liivapüüdurid). Maa-aluse parkla põrandapesuvesi juhitakse reovee-kanalisatsiooni. Arvestades ilmakaari ja olemasolevate ning planeeritud hoonete paiknemist üksteise suhtes, puudub vajadus insolatsiooni kestvuse arvutamiseks. Samuti ei mõjuta planeeritud mahud naaberala hoonete insolatsiooni kestvust, sest planeeritud ja olemasolevate hoonete vahel on piisavad kujad. Planeeritud alale tuleb hoonete projekteerimise käigus koostada ka maastikuarhitektuurne projekt. Läänepoolsessee on kavandatud suurem roheala mereväebaasi treeningväljaku jaoks. Haljastuse planeerimisel on aluseks võetud järgnevad dokumendid: • Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 määrusega nr 34 kinnitatud „puittaimestiku ja haljastuse inventariseerimise kord”; • Tallinna Linnavolikogu 3. märtsi 2005 määrusega nr 17 kinnitatud Haljastuse arengukava; • Eesti Standard EVS 843:2003 Linnatänavad; • Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu haljastuse hinnang (koostatud Loovmaastik OÜ poolt märtsis 2014 a). • Talllinna Linnavolikogu 19.mai .2011 määrusega nr 17 kinnitatud „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ • Tallinna Linnavolikogu 16.06.2011 otusega 107 vastu võetud „Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2030“. • 10) „Tallina haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025“ Planeeringu koostaja: Toomas Põld 95  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Planeeringu lisades on olemas Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu jaoks koostatud müra- ja radooniuuring, mille tulemusi tuleb arvestada Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu järgsel projekteerimisel ja ehitamisel. Nimetatud uuringute kokkuvõtted on lisatud järgnevatesse peatükkidesse. 2.6.10.1 Radooniuuringu kokkuvõte Kuna radoonitase maapinnas on väga lähedal kehtestatud normidele soovitame hoone projekteerimisel arvestada radooni kaitsega so. kasutada radoonikilet ning vundamendi tuulutust. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks hea ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada madal radoonitase hoones. 2.6.10.2 Mürauuringu kokkuvõte Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu mürauuringu käigus hinnati nii teeliikluse, raudteeliikluse, laevade tegevuse kui sadama alal asuvate tehnoseadmete poolt tekitatud müra. Tööstusmüra (laevad ja tehnoseadmed) hindamiseks teostati eelnevalt müra mõõtmised ja seejärel müra modelleerimised. Tee- ja raudteeliikluse hindamiseks teostati ainult müra modelleerimisest. Mürauuringust selgus, et piirkonna peamiseks müra häiringute põhjustajaks on teede transport, seda eelkõige Tööstuse tänavalt. Ülejäänud müraallikate osas lubatud normtasemete ületamisi ei esine ei planeeringualal ega ka selle lähedal asuvate eluhoonete juures. Liiklussageduse suurenemisega aastaks 2030 suurenevad ka müratasemed lähimate eluhoonete juures. Peamiselt mõjutab müra just Tööstuse tn äärseid vanemaid korrusmaju, mis samas ise aga varjestavad müra ning ei lase sel levida siseõuele. Seetõttu on müratasemed hoovialal normide piires. Samas peab ütlema, et ka hoone teepoolsel küljel ei ole müratasemete ületamine märkimisväärselt suur: 1-2 dB ning isegi teekatendi uuendamise ja liikluse sujuvuse parandamisega on võimalik viia müratasemed lubatud normide piiridesse. Ühtlasi vähendab müra just siseruumides hoonete ehitusliku seisundi (välispiirde heliisolatsiooni tõstmine, helikindlamate akende paigaldamine) parandamine. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 96  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 2.6.10.3 Uuringu tulemuste rakendamine projekteerimisel Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu jaoks tehtud uuringu tulemustuega on planeeringu koostamisel arvestatud ja nendega tuleb arvestada Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu lahenduse edasisel projekteerimisel ja ehitamisel. 2.6.10.4 Maastikuarhitektuurse projekteerimise nõuded Lisaks eelnimatatud seadusandlikele ja normatiivsetele aktidele tuleb projekteerimisel arvestada ka järgmiste õigusaktide ja normdokumentatsiooniga: Ehitusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; Teeseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; EVS 778:2001 Ilupuude ja põõsaste istikud; EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine linnaplaneerimine ja arhitektuur”; EVS-EN 1338:2003 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid; EVS-EN 1340:2003 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus, määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid; Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat”, 2006, autor Kadi Tuul; „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“ (majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määrus nr 14); "Täiendavad nõuded teehoiutööde teostamiseks Tallinnas" Tallinna Kommunaalameti käskkiri 05.03.12 nr 20; Maa RYL 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; Infra RYL 2006 Infrastruktuuri üldised kvaliteeditingimused 2.6.10.5 Keskkonnakaitselised nõuded edasiseks projekteerimiseks Tulenevalt planeerimisseaduse § 16 lg 1 punkt 8-le ning kemikaaliseaduse § 14, juhime tähelepanu sellele, et nimetatud kinnistu asub AS Paljassaare Kalatööstuse Planeeringu koostaja: Toomas Põld 97  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING ohualas. AS Paljassaare Kalatööstus asub aadressil Paljassaare tee 30, Tallinn. AS Paljassaare Kalatööstuse ohuala raadius on kuni 2000 meetrit ja ohu tüübiks on mürgisus. Sellest tulenevalt soovitame võtta kasutusele kõik võimalikud kaitsemeetmed ohtude minimeerimiseks objektil. Peale käesoleva planeeringu kooskõlastamist Päästeametis on ohuala raadius vähenenud 2 km 799 meetrini (Tallinna linnapea 17. detsembri 2014 käskkirjaga nr PO-1/268 kinnitatud „Tallinna riskianalüüs 2014“). Söökla ja ühiselamu piirkonnas tuleb enne ehitusprojektide koostamist läbi viia pinnase ja pinnasevee reostusuuringud. Reostusuuringute kava kooskõlastada Tallinna Kekskonnaametiga ning lõpparuanne ja lisamaterjalid koos saneerimsiettepanekutega esitada läbivaatamiseks Tallinna Keskkonnaametile. Miinisadama akvatooriumi süvendustööde ja täiendava kai ehitustööde keskkonnakaitselised tingimused, selgitatakse riigi Keskkonnaameti poolt väljaantava vee erikasutusloaga. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisprojektid ja uusehitiste ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Detailplaneeringu algatamise korralduse lisatingimusest tulenevad tingimused ehitusprojekti koostamiseks: • näha ette üle 300 kW soojatootlikkusega katlaseadme ehitusprojektile välisõhu saasteloa lisamine ning vee erikasutusloa lisamine süvendustööde ja sademetevee ärajuhtimise ehitusprojektile; • näha ette parkimisalade regulaarne kuivpuhastamine, merre juhitava sademetevee lokaalne puhastamine ja parkimiskeldrite põrandavee juhtimine olmevee kanalisatsiooni. 2.6.11. Tuleohutus Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teisele ning tulekustutus- ja päästetööde tagamiseks on hooned üksteisest eraldatud tuleohutuskujadega >8m. Kohtades, kus kuja on väiksem kui 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude Planeeringu koostaja: Toomas Põld 98  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING abinõudega.. Olemasolevad säilivad hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP1. Planeeritud hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP-1 kuni TP-2. Tulekustutustööde teostamiseks on juurdepääsuteed tagatud kõigile hoonetele ja hoonete kõikidele külgedele. Juurdepääsud ja hädaväljapääsudele juurdepääsude tagamiseks lahendada need vastavalt EPN 10.1. ja Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” järgi. Juurdepääsud hädaväljapääsudele täpsustatakse graafiliselt eelprojekti käigus. 2.6.12. Tehnovõrgud Planeeringualal on olemas ühendus peaaegu kõigi vajalike tehnovõrkudega (vesi, reoveekanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon, elekter, telekommunikatsioon, kaugküte ja tänavavalgustus). Tehnilised tingimused on taotletud ainult pos 1 olemaoslevate ja planeeritud hoonete tarbeks. Ülejäänud kruntidel hoonestus puudub või jääb olemasolev olukord. Tehnovõrgud on lahendatud vastavalt võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilistele tingimustele va sidevarustus, mis huviatud isiku soovil jääb olemasoleva koormuse juurde. Tehnovõrkude planeerimisel on arvestatud planeeringualale varem planeeritud ja projekteeritud tehnovõrkudega „Mereväebaasi asendiplaani ja tehnovõrkude ehitusprojekt“ (OÜ EstKonsult töö nr B309-1), „Kalaranna tänava (Põhja pst-Tööstuse tn) tööprojekt“ (SWECO projekt AS töö nr 12420-0059), mis ei kajastu geodeetilisel alusplaanil, kuid tehnovõrkude koondplaanile on need peale kantud ja planeeritud tehnovõrkude lahenduse puhul arvestatud. 2.6.12.1 Veevarustus, tuletõrje veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi Veevarustus, tuletõrje veevarustus ja kanalisatsioon on planeeritud vastavalt AS Tallinna Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (06.01.14 PR/1371527-2). Planeeritud ala vee tarbimismaht suureneb võrreldes olemasoleva olukorraga. Kogu planeeringualale on kavandatud uus torustik, mis enamalt jaolt on juba varem valmis porjekteeritud (OÜ EstKonsult tööle nr B309-1). Eelnimetatud projekti järgi Planeeringu koostaja: Toomas Põld 99  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING projekteeritud vee liitumispunkti asukoht tõstetakse ümber, kui realiseeritakse Miinsadama ja lähiala detailplaneeringu järgne krundistruktuur. Planeeringulahendusega on näidatud puudu olevad ühendused planeeritud hoonete ja olemasoleva ning varem projekteeritud torustiku vahel. Pos 1 krundi liitumispunkt on planeeritud Tööstuse tänava äärde ja veevarustus on ette nähtud Tööstuse tänava d500mm ühisveetorustikust ringtorustikuna, milles on tagatud normaalolukorras vabasurve 0,28 MPa ja pos 1 krundi jaoks vajalik vooluhulk 1220m³/d. Välistulekustutusvee tagamiseks on Pos 1 krundil varem projekteeritud kuivhüdrandile käesoleva planeeringuga juurde kavandatud kaks kuivhüdranti, et tagada tuletõrjehüdrantide teenindusalad kuni 150m raadiuses (tee pikkus tuletõrjehüdrandist kõige kaugema hoone või hooneosani ei ületa 150m). Arvestades hoonestuse kubatuuri, tuleb tuletõrjehüdrantidele tagada vooluhulk 30l/s Paljassaare lahest (Miinisadama akvatooriumist) (vastavalt Eestis kehtivatele normidele EVS 812 osa 6 on see piisav). Planeeritud veetorustikust on tagatud ühepoolse toitega välistulekustutusvesi kuni 40l/s. Sisetulekustutusvee jaoks (30l/s) on pos 1 krundi keskmesse kavandatud maa-alune mahuti. vt joonis 6. Tehnovõrkude koondplaan. Pos 1 krundil asub AS-le Tallinna Vesi kuuluv reovee pumpla, mis planeeringu lahenduse tõttu on kavandatud uude asukohta vastavalt OÜ EstKonsult tööle nr B309-1. Pumplale on ette nähtud eraldi krunt ja ehitusõigus. Reovee liitumispunkt asub pos 1 krundist läbi mineva kollektori juures. Pumplast kollektorini kulgeval survekanalisatsioonitorul on 7m laiune kaitsevöönd ning kollektoril 10m laiune kaitsevöönd vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 76, 16.12.2005.a. Mõlemale eelnimetatud torustikule on planeeringuala ulatuses näidatud servituudi vajadus kaitsevööndi laiuselt. Arvestades, et enamik planeeringuala pos 1 krundi reovee kanalisatsioonitorustikust on juba valmis porjekteeritud on antud planeeringuga kavandatud lisaks puuduvad ühendused planeeritud hoonete ja varem projekteeritud torustiku vahel. Pos 1 krundil on sademe ja –drenaaživesi lahendatud lahkvoolsena. Drenaaž on kavandatud kõigi planeeritud hoonete ümber ja ühendatud olemasolevate hoonete Planeeringu koostaja: Toomas Põld 100  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING drenaažiga ning seejärel juhitakse Paljassaare lahte (Miinisadama akvatooriumi). Drenaaživee merre juhtimiseks nähakse ette nõuetekohased mere väljalasud. Sademeveetorustik on planeeritud kõigile planeeritud teedele ja platsidele. Autode parklatesse, kus on vähemalt 50 auto parkimiskohta, tuleb paigaldada liiva- ja õlipüüdurid. Sademevesi juhitakse Paljassaare lahte (Miinisadama akvatooriumi). Sademevee merre juhtimiseks nähakse ette nõuetekohased mere väljalasud. Katustelt kogutav puhas sademevesi on soovitav võtta taaskasutusse olmeveena ja planeeritud haljastuse kastmisveena, et vähem vett immutada tarbetult pinnasesse, koormata vähem sademevee kanalisatsiooni ja vältida maksimaalselt üleujutuse võimalusi planeeringualal ja selle lähiümbruses. Merre juhitavad drenaaži- ja sademeveed peavad vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.12 määruse nr 99 „Reovee puhastamine ning heit- ja sademevee suublasse juhitmise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ nõuetele. Planeeritud kanalisatsioonitorustike sõlmpunktide kõrgusi pole märgitud, sest reoveekanalisatsiooni puhul on need suures osa varem projekteeritud ja kõrgused fikseeritud. Drenaaživee- ja sademeveetorustiku sõlmpunktide kõrgusi pole näidatud, sest planeeringus on antud üks võimalik lahendus, kus projekteerimisel võib torustiku ja hoonete asukohad veel muutuda. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku kanalisatsioonitorustike sõlmpunktide kõrgused määrata projekteerimisstaadiumis. Planeeritud torustiku pikkused (ei sisalda varasemate projektidega projekteeritud mahtusid): veetorustiku kogu pikkus 504m kanalisatsioonivee torustiku kogu pikkus on 235 m drenaaživee torustiku kogu pikkus 2097m sademevee kanalisatsioonitorustiku kogu pikkus on 1812m Torustike kogupikkus on 1650m Perspektiivsed vee- ja kanalisatsiooni kogused planeeringuala kohta on järgmised: Vesi 1220m³/d Reoveekanalisatsioon 1220m³/d Planeeringu koostaja: Toomas Põld 101  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Tulekustutusvesi 30l/s 2.6.12.2 Gaasivarustus Gaasivarustus on lahendatud vastavalt AS-i Eesti Gaas poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 06.12.2013 nr 5-1/266. Gaasivarustus nähakse ette Tööstuse tänaval paiknevast B-kategooria gaasitorustikult optimaalseimat marsrtuuti pidi ning liitumispunkt on planeeritud pos 1 krundi piirile. Gaasivarustus on planeeritud kõigile pos 1 olemasolevatele ja planeeritud hoonetele. Gaasitorustik on planeeritud kaugkütte piirkonda eesmärgiga pakkuda võimalust gaasiküttega tehnika kasutust (gaasipliidid jms) va hoonete küte ja soe vesi. 2.6.12.3 Kaugküttevõrk (soojatorustik) Tööstuse 54a kinnistu jääb Tallinna kaugkütte piirkonda. Kaugküttevõrk on planeeritud vastavalt AS Tallinna Küte poolt väljastatud tehnilistele tingimustele (19.12.2013 nr 21300-01-13/70). Planeeritud pos 1 krundi arvutuslik soojuskoormus on 3,400 MW ning lisaks tehnilstes tingmustes viidatud projektidele ja planeeringutele on Tööstuse tn 54a hoonete rekonstrueerimisprojekti raames projekteeritud pos 1 krundile kaugküttetorustik (OÜ EstKonsult töö nr B309-1). Lisaks eenimetatud projectile on käesoleva planeeringuga kavandatud kaugküttetorustik kõigile pos 1 olemasolevatele ja planeeritud hoonetele. Kaugkütte torustiku liitumispunkt on varasemalt projekteeritud Tööstuse tn 54a krundile ehk Pos 1 krundile vastavalt DEM Projekt tööle nr 2605TP. 2.6.12.4 Elektrivarustus Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr. 215975. Lisaks tehnilistele tingimustele on vahepeal koostatud Tööstuse tn 54a hoonete rekonstrueerimisprojekti raames sinna osaliselt uus elektrivarustus (OÜ EstKonsult töö nr B309-1). Eelnimetatud projekti raames on likivdeeritud alajaam nr 5615 ning alajaam nr 5614 on rekonstrueeritud uues asukohas. Alajaam nr 5613 on tänaseks päevaks rekonstrueeritud Lume tn 9 territooriumil (Veeteede Ameti Hundipea sadam) Tööstuse tn 54a krunti läbivad Planeeringu koostaja: Toomas Põld 102  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kaablid, mis jäävad planeeritud hoonete alla on ümber tõstetud. Alajaamade vaheline toide on lahendatud kahekiire süsteemis. Kõigil planeeritud ja olemasolevatel kruntidel on olemasolevatele ja planeeritud kaablitele ette nähtud servituudi vajadus kaitsevööndi ulatuses vt joonis 6. Pos 1 krundi hoonete toide nähakse ette pos 1 krundil paiknevatest alajaamadest. Pos 1 hoonetele eraldi liitumis- ja jaotuskilpe pole planeeritud, sest projekteerimisstaadiumis võivad hoonete otstarved ja suurused veel muutuda ning seetõttu on planeerigustaadiumis liitumispunktid planeeritud alajaamadesse. Elektripaigaldise kaitsevööndid on määratud vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 19, 20.07.2007. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord. 2.6.12.5 Välisvalgustus (Tänavavalgustus) Planeeringulahendusest tulenevalt ühtegi tänava maa-ala planeeringualasse ei jää ja seetõttu käsitleme tänavavalgustust välisvalgustusena, sest vajalik välisvalgustus nähakse ette ainult pos 1 krundil. Tööstuse tänava haru, mis on ühtlasi Tööstuse tn 54a krundi juurdepääsuks on määratud Tööstuse tn 54a krundi koosseisu ning seetõttu on sinna planeeritud välisvalgustuse toide ettenähtud Tööstuse tn 54a krundilt ehk pos 1-lt. Pos 1 krundi sisene välisvalgustus on osaliselt juba projekteeritud (OÜ EstKonsult töö nr B309-1). Käesoleva planeeringuga on kavandatud välisvalgustus kogu pos 1 krundile ja toide nähakse ette alajaamast nr 5614. Väljaspool olemasolevat Tööstuse tn 54a krunti on tänavavalgustuskaablile määratud servituudi vajadus kaitsevööndi ulatuses (2m). Pos 1-e olemasolevat ja planeeritud välisvalgustust haldab pos 1-e igakordne omanik. 2.6.12.6 Telekommunikatsioonivarustus Telekommunikatsioonivarustus jääb olemasolevaks, huvitatud isikul ei ole soovi koormust suurendada ega vähendada. Liitumispunkt on määratud olemasolevale kaablile Pos 1 krundi piiri läheduses. Raudtee maalal on sidekanalisatsioonile määratud servituudi vajadus pos 1 kasuks. Pos 1 krundi siseselt telekommunikatsioonivarustus rekonstrueeritakse (lammutatavte hoonete Planeeringu koostaja: Toomas Põld 103  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING ühendused likivdeeritakse ja asendatakse uute ühenduste näol planeeritud hoonetele) 2.6.13. Nõuded ehitusprojektile tehnovõrkude osas Veevarustus, tuletõrje veevarustus, kanalisatsioon ja sademevesi Detailplaneeringu jaoks väljastatud tehnilised tingimised ei ole ehitusprojektide koostamise aluseks. Projekteeritavate hoonete liitumispunktide asukohad täpsustuvad projekteerimise järgmises etapis. Planeeritavale vk torustikule seada notariaalne servituut võõra kinnistu piires. Planeeringuala kanalisatsiooni liitumispunkt jääb projekteeritud reoveepumplasse. Projekteerimisel, ehitamisel ja edasisel kasutusel näha ette parkimisalade regulaarne kuivpuhastamine, merre juhitava sademetevee lokaalne puhastamine ja parkimiskeldrite põrandavee juhtimine olmevee kanalisatsiooni. Sademevee merre juhtimiseks tuleb enne sademevee lahenduse realiseerimist taotleda vee erikasutusluba. Järgnevate projekteerimis-staadiumite (hoonete ja tänavate vk- ehitusprojektide) koostamiseks taotleda AS-ilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused. Gaasivarustus Gaasitorustike ehitusprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrgud tellija avalduse, kehtestatud detailplaneeringu ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel. Kaugküttevõrk (soojatorustik) Detailplaneeringu soojavarustuse tehnilised tingimused on esialgsed. Üksikute objektide soojavarustuse projekteerimiseks tuleb tellijal taotleda AS-lt Tallinna Küte konkreetsed liitumise tehnilised tingimused. Projekteerimise käigus on vaja üle vaadata planeeringualale kavandatava soojustorustiku kulgemisjoon ja vajadusel (termiline kompensatsioon, keskkonnakaitse piirangud jms) see sobival viisil ümber kujundada. Elektrivarustus Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul tööjooniste koostamisel elektrienergia saamiseks tuleb tellijal esitada uued liitumistaotlused iga rajatava hoone kohta eraldi Planeeringu koostaja: Toomas Põld 104  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING täpsustatud koormuste ja asendiplaaniga, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Eesti Energia AS-i Klienditeenindus poole. Detailplaneeringu ala läbivad Elering AS kuuluvad 110kV maakaabelliinid L8001 Ranna-Volta ja L8003 Elektrijaama-Volta, mille kaitsevööndi ulatus on 1m äärmisest kaablist. Lisaks läbivad planeeringuala kaguserva (suunduvad Tööstuse tn 53 krundilt loodesse) Elering AS kuuluvad 110kV maakaabelliinid L010 Volta- Paljassaare ja L160 Veskimetsa-Volta, mille kaitsevööndi ulatus on 1m äärmisest kaablist. Täiendavalt kooskõlastada tehnovõrkude tööprojektid, mis piirnevad Elering AS-le kuuluvate liinirajatiste kaitsevöönditega. Tööprojektide koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Elektriohutusseaduse §12-st (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord". Enne tööde algust kaitsevööndis vormistada 110kV kaabelliinide kaitsevööndis töötamise luba tel. 715 1310 Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused. Töökohal peab olema Elering AS poolt kooskõlastatud projekt. Välisvalgustus Enne ehitusprojekti koostamist konsulteerida AS KH Energia – Konusltiga ja vajadusel taotleda eraldi tehnilised tingimused projekteerimiseks. Tööprojekt kooskõlastada täiendavalt AS KH Energia-Konsultiga. Telekommunikatsioonivarustus Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Elioni täiendavad tehnilised tingimused. Maa- alal paikneb Elionile kuuluv liinirajatis (Kaablikanalisatsioon, Maakaabel). Planeeringu koostaja: Toomas Põld 105  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 2.6.14. Kitsendused ja servituudi vajdused Olemaoslevad säilivad ja planeeritud kitsendused ning servituud on toodud Põhijoonise „Kruntide ehitusõigus ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded“ tabelis. Kooskõlastame Miinisadama (katastriüksus nr 78408:801:0780, edaspidi valitsev kinnisasi) juurdepääsu servituudi loomise läbi Lume tn 9 kinnistu (edaspidi teeniv kinnisasi) järgmistel tingimustel: Servituut annab õiguse kasutada teenivat kinnisasja jalgsi. Sõidukitega liikumine läbi teeniva kinnisasja tuleb eelnevalt kooskõlastada teeniva kinnisasja omanikuga; Teeniva kinnisasja omanik ei ole kohustatud ehitama teed tagamaks juurdepääsu valitsevale kinnisasjale. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus juurdepääsutee rajada juhul, kui teeniva kinnisasja omanik kooskõlastab vastava ehitusprojekti. Valitseva kinnisasja omanik kannab juurdepääsutee korrashoiuga (sh parendamisega) seotud kulud; Valitseva kinnisasja omanik kohustub servituudist tulenevate õiguste teostamisel tegutsema heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks teeniva kinnisasja omaniku vara ja õiguste kahjustamist. Valitseva kinnisasja omanik on kohustatud hüvitama teeniva kinnisasja omanikule ja/või kolmandatele isikutele servituudi õiguste teostamisega seotud tegevusest/tegevusetusest tuleneva kahju. Valitseva kinnisasja omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis takistab ja/või häirib teeniva kinnisasja omanikul oma kinnisasja kasutamist. Servituut seatakse tähtajatult ja tasuta. Servituudi seadmisega kaasnevad kulud kannab valitseva kinnisasja omanik. 2.6.15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringuga on lahendatud järgnevad kuritegevuse riske vähendavad meetmed ja tingimused: • tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus; • konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine; • pos 1 krundile planeeritud piire vastavalt julgeoleku eeskirja nõuetele Planeeringu koostaja: Toomas Põld 106  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING Ehitusprojektis ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: • tänavate ja hoonetevaheline hea valgustatus; • tagumiste juurdepääsude vältimine; • turvakaamerate asukohad; • eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; • valdusele sissepääsu piiramine; • üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); Planeeritud pos 1 on riigikaitsemaa, kus lisaks eelpool nimetatud nõuetele tuleb arvestada seal kehtivaid täiendavaid nõudeid, mis on esitatud julgeoleku eeskirjaga. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 107  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING 4. Kooskõlastused Tabel nr 11. KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber Eesti Vabariigi 02.07.2014 Kooskõlastatud. Planeeringu kausta Kaitse- eks. nr. 1 1 ministeerium Infrastruktuuri osakonna juhataja (originaalkaust), K. Kaasik / allkiri / Põhijoonisel Nr. 449 Kooskõlastatud. Tööprojekt minuga täiendavalt Planeeringu kausta Vt. seletuskirja 03.07.2014 kooskõlastada. eks. nr. 1 punkti 2.5.11 2 AS KH Energia- (originaalkaust), Konsult Tänavavalgustuse osakonna juhataja Tehnovõrkude P. Laanesoo / allkiri / koondplaanil Nr. 11 Kooskõlastatud. Tööprojektid kooskõlastada AS Planeeringu kausta Vt. seletuskirja 03.07.2014 Gaasivõrgud. eks. nr. 1 punkti 2.5.11 3 Eesti Gaas (originaalkaust), Arengu peaspetsialist Tehnovõrkude A. Suimets / allkiri / koondplaanil Lennuamet nr 4.6-8/14/2253 Vastavalt lennundusseaduse § 35 lg 2 kooskõlastab Planeeringu kausta Tingimustega 10.07.2014 Lennuamet Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, eks. nr. 1 arvestatakse Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu (töö nr (originaalkaust), eraldi projekteerimis- 1838DP09), millega muu hulgas rajatakse kirjana. staadiumis Miinisadama territooriumile kopteriväljak, vastavalt esitatud tingimustele. Rajatava kopteriväljaku 4 planeeringujärgsed mõõtmed (maandumisala TLOF läbimõõt 15 meetrit, laskumisala FATO läbimõõt 35 meetrit, ohutusala läbimõõt 50 meetrit) vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni Lisa 14 II köite ning kopteri Agusta Westland 139 nõuetele. Planeeringu koostaja: Toomas Põld 189  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber Kopteriväljaku ehitusprojekt kooskõlastada vastavalt lennundusseaduse § 35 lg 4 Lennuametiga. Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja K. Vallimäe / allkiri digitaalselt/ Tallinna 10.07.2014 Kooskõlastatud. Planeeringu kausta Transpordiamet eks. nr. 1 5 Liikluskorralduse osakonna peaspetsialist (originaalkaust), P. Arjut / allkiri / Liiklusskeemil OÜ B309-1-1 Kooskõlastame OÜ Artes Terrae poolt koostatud töö Planeeringu kausta EstKONSULT 15.07.2014 nr 1838DP09 (Miinisadama ja lähiala eks. nr. 1 detailplaneering). (originaalkaust), eraldi 6 kirjana. projektijuht tööle nr B309-1 (Mereväebaasi asendiplaani ja tehnovõrkude ehitusprojekt) M. Pihl / allkiri digitaalselt/ Päästeamet 7.2-3.1/7451 Kooskõlastame Tallinna linnas Miinisadama ja Lähiala Planeeringu kausta Peale käesoleva 17.07.2014 detailplaneering. Tulenevalt planeerimisseaduse § 16 eks. nr. 1 planeeringu Põhja lg 1 punkt 8-le ning kemikaaliseaduse § 14, juhime (originaalkaust), eraldi kooskõlastamist Päästekeskus tähelepanu sellele, et nimetatud kinnistu asub kirjana. Päästeametis on Paljassaare kalatööstuse AS ESVA ohualas. AS Paljassaare kriisi- Paljassaare kalatööstuse AS ESVA asub aadressil Kalatööstuse reguleerimis- Paljassaare tee 30, Tallinn. Paljassaare kalatööstuse ohuala raadius 7 büroo AS ESVA ohuala raadius on kuni 2000 meetrit ja ohu vähenenud 2 km tüübiks on mürgisus. Sellest tulenevalt soovitame 799 meetrini võtta kasutusele kõik võimalikud kaitsemeetmed (Tallinna linnapea ohtude minimeerimiseks objektil. 17. detsembri 2014 käskkirjaga kriisireguleerimisbüroo peaspetsialist nr PO-1/268 K. Kotkas / allkiri / kinnitatud „Tallinna Planeeringu koostaja: Toomas Põld 190  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber riskianalüüs 2014“). Tingimustega arvestatakse projekteerimis- staadiumis Tallinna K3-5/675 Kooskõlastatud Planeeringu kausta Kommunaal- 18.07.2014 eks. nr. 1 8 Ehituse ja järelevalve osakonna peaspetsialist amet (originaalkaust), K. Zahartšenja / allkiri / Põhijoonisel Muinsuskaitse- 23072 Kooskõlastan Planeeringu kausta amet 18.07.2014 eks. nr. 1 9 Peainspektor (originaalkaust), T. Talk / allkiri / Põhijoonisel Päästeamet K-VT/42-2 Kooskõlastatud Planeeringu kausta 23.07.2014 eks. nr. 1 10 Põhja (originaalkaust), Insenertehniline büroo Päästekeskus seletuskirja lk 59 ja V. Tilk / allkiri / Põhijoonisel Tallinna 23117 Kooskõlastatud Planeeringu kausta Kultuuri- 29.07.2014 eks. nr. 1 11 Muinsuskaitse ja miljööalade osakonna juhataja väärtuste Amet (originaalkaust), B. Tubovik / allkiri / Põhijoonisel Elion Ettevõtted Nr. 23049229 Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste Planeeringu kausta Vt. seletuskirja AS 31.07.2014 kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Tööde eks. nr. 1 punkti 2.5.11 teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja (originaalkaust), 12 täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse Tehnovõrkude jätkamiseks on vajalik tellida Elioni täiendavad koondplaanil ja tehnilised tingimused. Maa-alal paikneb Elionile seletuskirjas kuuluv liinirajatis (Kaablikanalisatsioon, Maakaabel). Planeeringu koostaja: Toomas Põld 191  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber Kooskõlastus kehtib kuni 30.07.2015 Kooskõlastuse andis M. Prigask / allkiri digitaalselt / Elektrilevi OÜ Nr. 5903054074 Kooskõlastatud Planeeringu kausta Vt. seletuskirja 04.08.2014 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. eks. nr. 1 punkti 2.5.11 13 (originaalkaust), Elektrilevi OÜ Tehnovõrkude J. Armas / allkiri digitaalselt / koondplaanil AS Tallinna Vesi PR/1371527-6 Kooskõlastatud olme- ja reovee ning tulekustutusvee Planeeringu kausta Vt. seletuskirja 04.08.2014 osas. Planeeritavale vk torustikule seada notariaalne eks. nr. 1 punkti 2.5.11 servituut võõra kinnistu piires. Planeeringuala (originaalkaust), eraldi kanalisatsiooni liitumispunkt jääb planeeritavasse kirjana ja reoveepumplasse. Järgnevate projekteerimis- Tehnovõrkude 14 staadiumite (hoonete ja tänavate vk- ehitusprojektide) koondplaanil. koostamiseks taotleda AS-ilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused. Kooskõlastaja K. Vainola / allkiri / Elering AS 14-1/2014/738 Kooskõlastatud tingimustel: Planeeringu kausta Täidetakse 08.08.2014 eks. nr. 1 projekteerimis- 1. Detailplaneeringu ala läbivad Elering AS (originaalkaust), eraldi staadiumis kuuluvad 110kV maakaabelliinid L8001 kirjana. Ranna-Volta ja L8003 Elektrijaama-Volta, mille kaitsevööndi ulatus on 1m äärmisest 15 kaablist. Lisaks läbivad planeeringuala kaguserva (suunduvad Tööstuse tn 53 krundilt loodesse) Elering AS kuuluvad 110kV maakaabelliinid L010 Volta-Paljassaare ja L160 Veskimetsa-Volta, mille kaitsevööndi ulatus on 1m äärmisest kaablist. 2. Täiendavalt kooskõlastada tehnovõrkude Planeeringu koostaja: Toomas Põld 192  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber tööprojektid, mis piirnevad Elering AS-le kuuluvate liinirajatiste kaitsevöönditega. 3. Tööprojektide koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Elektriohutusseaduse §12-st (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord". 4. Enne tööde algust kaitsevööndis vormistada 110kV kaabelliinide kaitsevööndis töötamise luba tel. 715 1310 5. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused. 6. Töökohal peab olema Elering AS poolt kooskõlastatud projekt. Põhja piirkonna liinide käidukorraldaja E Bender / allkiri digitaalselt / Tehnilise 7-1/14-1150-002 Tehnilise Järelevalve Amet (TJA), vaadanud läbi Teie Planeeringu kausta Täidetakse Järelevalve 13.08.2014 22. juuli 2014. a. e-kirja "Miinisadama ja lähiala eks. nr. 1 projekteerimis- Amet detailplaneering kooskõlastamiseks" ning selle lisad (originaalkaust), eraldi staadiumis (kirjas viidatud linkidelt), kooskõlastab kinnistute kirjana. 16 detailplaneeringu alljärgneval tingimusel. Nimelt ehitusprojekti(de) koostamise staadiumis tuleb arvestada, et vastavalt Raudteeseaduse § 37 lõikele 3 võib raudtee kaitsevööndis hoone või rajatise Planeeringu koostaja: Toomas Põld 193  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber ehitamine ja seadmete, materjalide ning muu sellise ladustamine ja paigaldamine, mis võib seada ohtu nähtavuse kaitsevööndis, takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisukorda või ohustada muul viisil raudteeliiklust, toimuda ainult TJA ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Transporditeenistuse juhataja - peadirektori asetäitja A Salomets / allkiri digitaalselt / Veeteede Amet 3-2-13/2343 Kooskõlastame Lume tn 9 kinnistu (katastriüksus nr Planeeringu kausta Täidetakse (Lume tn 9 25.08.2014 78408:807:0078) piiri korrigeerimise vastavalt eks. nr. 1 projekteerimis- omaniku piirdeaiale. (originaalkaust), eraldi staadiumis esindaja) kirjana. Kooskõlastame Miinisadama (katastriüksus nr 78408:801:0780, edaspidi valitsev kinnisasi) juurdepääsu servituudi loomise läbi Lume tn 9 kinnistu (edaspidi teeniv kinnisasi) järgmistel tingimustel: 1) Servituut annab õiguse kasutada teenivat 17 kinnisasja jalgsi. Sõidukitega liikumine läbi teeniva kinnisasja tuleb eelnevalt kooskõlastada teeniva kinnisasja omanikuga; 2) Teeniva kinnisasja omanik ei ole kohustatud ehitama teed tagamaks juurdepääsu valitsevale kinnisasjale. 3) Valitseva kinnisasja omanikul on õigus juurdepääsutee rajada juhul, kui teeniva kinnisasja omanik kooskõlastab vastava ehitusprojekti. Valitseva kinnisasja omanik kannab juurdepääsutee korrashoiuga (sh Planeeringu koostaja: Toomas Põld 194  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber parendamisega) seotud kulud; 4) Valitseva kinnisasja omanik kohustub servituudist tulenevate õiguste teostamisel tegutsema heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks teeniva kinnisasja omaniku vara ja õiguste kahjustamist. Valitseva kinnisasja omanik on kohustatud hüvitama teeniva kinnisasja omanikule ja/või kolmandatele isikutele servituudi õiguste teostamisega seotud tegevusest/tegevusetusest tuleneva kahju. 5) Valitseva kinnisasja omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis takistab ja/või häirib teeniva kinnisasja omanikul oma kinnisasja kasutamist. 6) Servituut seatakse tähtajatult ja tasuta. 7) Servituudi seadmisega kaasnevad kulud kannab valitseva kinnisasja omanik. Peadirektor A Maide / allkiri digitaalselt / Majandus- ja 1.10-17/14-00555/096 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Planeeringu kausta Täidetakse Kommunikat- 03.10.14 kooskõlastab märkusteta Miinisadama ja lähiala eks. nr. 1 projekteerimis- siooniminis- detailplaneeringu tingimusel, et arvestatakse (originaalkaust), eraldi staadiumis 18 teerium (Lume Veeteede Ameti 25.08.2014.a kirjas nr 3-2-13/2343 kirjana. vastavalt tn 9 omanik) toodud ettepanekutega. Veeteede Ameti Kantsler kooskõlastus- M Saks / allkiri digitaalselt / kirjale AS Tallinna 470 Kooskõlastame Miinisadama ja lähiala Planeeringu kausta Vt. seletuskirja 19 Küte 27.10.2014 detailplaneeringu (Artes Terrae OÜ eks. nr. 1 punkti 2.5.11 töö nr 1838DP09) soojusvarustuse lahenduse (originaalkaust), eraldi Planeeringu koostaja: Toomas Põld 195  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber kaugkütte baasil järgmistel tingimustel: kirjana, Seletuskiri ja Tehnovõrkude 1) Üksikute objektide soojusvarustuse koondplaan. projekteerimiseks taotleda AS Tallinna Küte konkreetsed tehnilised tingimused. 2) Projekteerimise käigus on vaja üle vaadata planeeringualale kavandatava soojustorustiku kulgemisjoon ja vajadusel (termiline kompensatsioon, keskkonnakaitse piirangud jms) see sobival viisil ümber kujundada. Võrgujuht E Fels / allkiri digitaalselt / Maa-amet 6.2-3/15043 Kooskõlastatud tingimustega, vt tingimusi eraldi lehel. Planeeringu kausta Tingimused 28.10.2014 eks. nr. 1 täidetud. 20 Peadirektori asetäitja (originaalkaust), eraldi A Toom / allkiri digitaalselt / kirjana Eesti Raudtee 1-5.19/2132-3 AS Eesti Raudtee on 04.08.2014 kirjaga nr 1- Planeeringu kausta 04.11.2014 5.19/2132-1 jätnud Tallinna linnas asuva Miinisadama eks. nr. 1 ja lähiala detailplaneeringu (Artes Terrae OÜ töö nr (originaalkaust), eraldi 1838DP09, 2014) kooskõlastamata. Olete 08.10.2014 kirjana esitanud korrigeeritud detailplaneeringu lahenduse AS-le Eesti Raudtee uuesti kooskõlastamiseks. Oleme 21 tutvunud korrigeeritud planeeringu lahendusega, milles on arvestatud 04.08.2014 kirjas nr 1-5.19/2132- 1 esitatud märkustega ning kooskõlastame Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu. Juhatuse liige – infrastruktuuridirektor P. Juchnewitsch / allkiri / Planeeringu koostaja: Toomas Põld 196  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber Tallinna 4.3-1/5753-2 Kooskõlastatud tingimustega, vt tingimusi eraldi lehel. Planeeringu kausta Tingimused Linnavaraamet 17.11.2014 eks. nr. 1 täidetud. 22 Ameti juhataja (originaalkaust), eraldi E. Uri / allkiri digitaalselt / kirjana Tallinna nr 6.1 – 4.2.1 / 1544 Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastab läbivaadatud Planeeringu kausta Vähendatud Keskkonnaamet 18.12.2014 detailplaneeringu (töö nr 1838DP09) maismaal eks. nr. 1 detailplaneeringu kavandavate tegevuste osas märkusega, et söökla ja (originaalkaust), eraldi ala tingimused on ühiselamu piirkonnas tuleb enne ehitusprojektide kirjana täidetud. koostamist läbi viia pinnase ja pinnasevee reostusuuringud. Reostusuuringute kava Miinisadama kooskõlastada Tallinna Kekskonnaametiga ning akvatooriumi ja lõpparuanne ja lisamaterjalid koos kaide saneerimsiettepanekutega esitada läbivaatamiseks planeerimis- ning Tallinna Keskkonnaametile. projekteerimis- 23 tööde tingimuste Miinisadama akvatooriumi süvendustööde ja täitmine ei kuulu täiendava kai ehitustööde keskkonnakaitselised käesoleva tingimused, selgitatakse riigi Keskkonnaameti poolt planeeringu väljaantava vee erikasutusloaga. Olemasolevate koosseisu, vaid hoonete rekonstrueerimisprojektid ja uusehitiste täidetakse eraldi ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna tööna. Keskkonnaametiga. Juhataja asendaja R. Ligi / allkir / Põhja-Tallinna 5-13/3865-10 Kooskõlastatud tingimustega, vt tingimusi eraldi lehel. Planeeringu kausta Vähendatud Valitsus 02.01.2015 eks. nr. 1 detailplaneeringu (originaalkaust), eraldi ala tingimused on 24 kirjana täidetud. Miinisadama akvatooriumi ja Planeeringu koostaja: Toomas Põld 197  Miinisadama ja lähiala detailplaneering DETAILPLANEERING kooskõlastav projekteerija organisatsioon/ märkused Jrk. planeeritud kooskõlastuse nr. ja kooskõlastuse originaali kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja nr. krundi omanik/ kuupäev asukoht tingimuste planeeritud maa- täitmise kohta ala piirinaaber kaide planeerimis- ning projekteerimis- tööde tingimuste täitmine ei kuulu käesoleva planeeringu koosseisu, vaid täidetakse eraldi tööna. Põhja-Tallinna vanem K. Tammemägi / allkir / Planeeringu koostaja: Toomas Põld 198 KÄSKKIRI 26. veebruar 2021 nr 42 Kaitseministri 25.09.2018 käskkirja nr 415 „Katastriüksuse jagamine ja liitmine, katastripiiri korrigeerimine ning maa riigi omandisse jätmine“ muutmine Maakorraldusseaduse § 7 lõike 3, § 13 lõike 11 ja riigivaraseaduse § 4, § 11 lõike 1 ning § 12 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus” § 15 punktide 3 ja 21 alusel ning kooskõlas maakorraldusseaduse § 15 lõikega 1 1. Muuta kaitseministri 25.09.2018 käskkirja nr 415 „Katastriüksuse jagamine ja liitmine, katastripiiri korrigeerimine ning maa riigi omandisse jätmine“ järgmiselt: 1.1. Lisada punkt 1.21 järgmises sõnastuses: "1.21. Korrigeerida Lume tn 6a katastriüksuse piiri Lume tn 8 katastriüksuse piiriga vastavalt reaalsele olukorrale ja Reaalprojekt OÜ piiriprotokollile nr LY2003131378 ehk vähendada Lume tn 6a pindala 92 m2 võrra (lisas 1 tähistatud kollasega)." 1.2. Asendada punkt 1.4 järgmise sõnastusega: "1.4. liita (korrigeerituna vastavalt punktidele 1.1 ja 1.2) Tööstuse 54a (pindala ca 99 442 m2), Lume tn 6a (korrigeerituna vastavalt punktile 1.21, pindala 603 m²), Miinisadama tn 2 (pindala 5226 m²) ning mõõdistatav kai alune maa (lisas 1 kaardil tähistatud halliga) ja moodustada uus katastriüksus pindalaga 114 455 m2." 1.3. Asendada 25.09.2018 käskkirja nr 415 lisa 1 käesoleva käskkirja lisaga 1. 1.4. Lisada punkt 1.5 järgmises sõnastuses: "1.5. Vastavalt Miinisadama ja lähiala detailplaneeringule anda Lume tn 9a kinnistu (registriosa nr 15088250) üle Lume tn 9 kinnistu (registriosa 1503701) riigivara valitsejale ehk Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele." 2. Käskkiri teha teatavaks kantslerile, kaitseplaneerimise asekantslerile, Kaitseväele ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Kaitseminister Sten-Patrick Kreek Kinnisvara valdkonna juht  Lisa 1. Tööstuse tn 54a muudatused praegune katastripiir Lume tn 9 praegune eraomandi katastripiir praegune Lume tn 9 katastripiir Mõõdistatud uus katastripiir Lume tn 10 käskkirja punkt 1.1.1 Lume tn 8 käskkirja punkt 1.1.2 käskkirja punkt 1.3 käskkirja punkt 1.21 Lume tn 6a Miinisadama tn 2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 2 .0 2 1. 8 A 6 2.00 LEPPEMÄRGID: 2.00 1. 5 2 6 2 . 1. 10 2 4 3 A 2 21.95 1 1 2.06 1 2 2 1.93 A 1.98 2 2.26 2 2.02 2 .4 2.04 1 0 1 5 1.30 m N 2 2 2.073 1.97 a st 2 1. 2.28 2.25 b i 1 1 a lu 1. 1.41 Mk s PLANEERINGUALA PIIR VASTAVALT ALGATAMISE 48 2.12 2.12 W E 2.14 2.22 A 2.12 orient. A 2.00 2.15 1.26 2.04 8 61 S 2 3.29 1. n 4 2 2.19 KORRALDUSELE n 2.09 re EKSPLIKATSIOON 2.07 2.09 1.96 2.071.90 1.22 bet 23 2.18 1. 9 kill 0.19 .0 2.13 2.03 2.06 2 k M 0.21 N 2.16 2.06 PLANEERINGUALA PIIR VASTAVALT VASTUVÕTMISE 2.14 14 k 2.18 a n a n b l 3.22 re 1.61 i k 1 a 7 Tallinna laht n X=6591450 2 a 1.94 1. 2.27 l 0.22 b Y= 540850 2.39 KORRALDUSELE SK-15 0.06 6 2 1. 2.22 RAJATIS (estakaad koos 3.29 HOMMIK Pos 1b ajutise 0.85 2.01 ÕHTU 2.24 0.86 7 .1 A 2.50 1.32 1 1 2.57 4.00 2 20.00 3 1.99 2 7 2.07 k 2.20 M 1.89 välipesulaga) 1.25 2.10 OLOL KINNISTU PIIR 2.18 0.30 3.29 1.26 n n re 8 1.97 6.00 L .1 18.00 2.22 1.53 Pos 1 krundi 2 bet L 2.21 2.52 0.86 1.98 A 2 RAJATIS (konteinertankla) 2.48 2.48 2.02 PLAN KRUNDIPIIR S 2.03 16.00 8.00 2.17 2.76 7 1.96 2 2.40 1. 15 vähendatud vähendatud 2.10 2.15 14.00 12.00 10.00 1 2.34 4 0.91 .1 2.79 2 PLAN. AJUTINE KRUNDIPIIR 2.07 2.50 Hundipea sadama rekonstrueerimise 2.41 Tallinna laht 2.01 k a a b 3.21 li k a 2.81 n PUMPLA a ehitusprojekti lahendus l 3 SK-14 2.09 väljavõte väljavõte 2.18 2 2.06 .1 OLOL SÄILIV PIIRDEAED n 2.10 2 n 2.71 Koostanud: ESTKONSULT 22.04.2009 re l 2.46 a 1 3 2.18 1.83 n A a 8 k 2 2.09 li b 1.57 a 2.31 ja Inrestauraator Projekt OÜ a k 2.97 k M 2.69 1.81 1.93 2.28 2.52 1.25 2.13 1.96 11.01.2010 jooniselt jooniselt 2.43 2.65 4 KAI RAJATISED 1.25 L 2.69 PLAN PIIRDEAED 1 2.23 3 1. L 1.24 2.22 b 16 8 Pos 3 2 1. 2.17 1 2.27 2.53 KINNISMÄLESTISE KAITSEVÖÖND n n re bet 0.88 A RAJATIS (Helikopterite maandumisplats) 8 5 L 65 Ths 35 .0 2 91 KOHUSTUSLIK EHITUSJOON n n re 2 2.09 2.55 - k 2.41 M 2.21 8 - - 2 1. 1 SK-13 2.49 ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND 25M LIINI TELJEST .1 6 VARJEND 2 2.17 - 2.15 A 17 2.15 1 Pos 1a 1.25 2.48 2.56 1017 1.24 bet 2.13 2.17 2.22 L 2.13 0.92 REOVEE PUMPLA SANITAARKAITSEVÖÖND 7 ALAJAAM L 2.22 2.48 R 100 VEEKAITSEVÖÖND 20M, PIIRANGUVÖÖND 200M n 8 n 2 1. re 0 .3 2.43 2 2.18 b A 8 2 2.47 1. 102 - 2.17 4 1 2.12 V 2.14 E - - 2.48 RAUDTEE KAITSEVÖÖND 30M RÖÖPME TELJEST k M E 18 - 2.17 0.86 1 Perspektiivne K 2.41 A NÄITAJAD PLANEERITAVA ALA KOHTA: 2.12 IT Tallinna laht laevade sisenemine 10163 TALLINNA LAHT OLOL. SÄILIV JA REKONSTRUEERITAV HOONE S Planeeritud maa-ala suurus 11,65 ha 2.19 7 2.45 2 ja väljumine 1. 1.23 n E A n bet re 2.42 2 V 2.46 1.27 1 2.12 21 akvatooriumist Ö 2.12 Kavandatud kruntide arv 3 1.25 11 2 1 3 2.09 L 2.23 PLAN. HOONESTUSALA, KUS HOONE ABS. Ö L 2.22 2.53 n n re 2.45 N Krunditud maa bilanss R - 116967m² 99,2% 1.25 KÕRGUS EI TOHI OLLA ÜLE 21,5M k 19 M 2.17 l D na 1 ka 2 .2 2 2.38 L - 662m² 0,5% 2.24 2.21 2 1.25 7 1. 27 2 1. A 0.86 0 T - 386m² 0,3% PLAN. HOONESTUSALA, KUS HOONE ABS. KÕRGUS ON 5 t .2 1 2.47 e .1 M 2 b 2 et b 2 .2 2 2.39 Lume tn 9 2 .2 3 2.53 2.46 MÄÄRATUD SEAL PAIKNEVA KÕRGEIMA HOONE JÄRGI n n 78408:807:0078 re 2.25 35 2. 12 2 1 2.19 Kavandatud hoonestustihedus 0,3 2.21 1 3 2 2.22 22 A 2.19 2.49 2.28 L L 2.26 20 1 2.17 PLAN. MAA-ALUNE HOONESTUSALA ka 2.35 tla Kavandatud hoonestustihedus Pos 1 2.78 P-43 H aja Lume tn 9 bet Tallinna laht 2.73 m 2.51 2.20 78408:807:0078 2.87 A 3.13 bet H 0.62 5613 kill 2.25 2.17 2.71 A 2.53 2.56 positsioonide kaupa 0,3 2.57 PLAN. HOONE VÕIMALIK ASUKOHT / UUS HOONE OLOL HOONE 2.76 kill 2.49 2.72 2 3. 44 2.46 13 2.28 2.34 3.86 4.3 3 2.74 4.3 3. 62 3.23 4.88 4.91 2.53 2.21 3.52 0 Kruntide pindala (ilma tänavateta) 118014m² 1 kill 5.21 4.92 AJ.5613 AJ 0 bet 2.58 2 22821 AHX 2.23 MK-W3x24 3.85 2.39 12. 0Al +35Cu 2.63 2.53 b 5.4 5.60 1 ASUKOHAL 5.14 4.26 3.80 2.85 4.89 23 6,0 5.79 2.36 2 4.91 5.46 4.82 4.40 ei leia 6.28 3.14 A 4.81 3.70 2.75 2.65 4 pinnas 2.52 2.43 2.22 6.25 4.32 4.81 6.62 5.25 4.63 2.36 3.24 84 4. 26 5.69 P-7 kill 3.43 2.25 2.47 SK-9 2.35 2 4.94 2.86 2.44 5.21 4.33 A 5.62 2.32 4.06 2.43 2.85 5.84 4.50 3,0 PLAN. JA OLOL 1m LAIUNE MIINISADAMA PATRULLRADA pinnas 3.48 5.56 3.96 3.81 2.31 b 2.95 bet A 23 7.08 6.49 6.25 1 S050 2.88 A 3.60 2.83 24 H 5.54 7.30 25 7.39 3.92 3.10 5,2 kill 22 7.45 27 28 6.90 7.02 4 H A 2.86 29 Pos 1e** 5.15 21 7.61 7.42 IV 7.70 Tööstuse tn 54a 4.01 2.81 kaab lkana i l 2.18 SULETUD TERRITOORIUMIL / PLAN. OLULISEM RAJATIS 5.15 78408:801:0780 7.82 4.90 20 5. 2. 2.43 7.58 7.82 17,0 4 7.66 22 79 77 P-norm 50 3.92 PPA ala bet 82 5.80 2.52 3.75 19 23,0 0 ren n 2.46 78 2.70 E 100 7.84 18 4. pinnas 7.62 7.63 2 kill PLAN.SÕIDUTEE JA OLOL. KAI ALA / PERSPEKTIIVNE KAI ALA 2.22 1100 Lu 9. 2.58 56 7.78 3 0.86 8.31 7.52 6 m bet 8.04 2.76 17* 14 e 34 5 7. lad 8. 16* 6 4.30 3 02 81 tn H 2.34 2.71 7.93 7.62 2.56 1 ori H 8. 19 4.66 2.35 u 9. 2.17 2 499 22 A 9 15* 12 en 7 2.77 13 6. .2 4.05 S051 t. 3.45 6 9.75 7 kill 3 8.11 .6 7 A 3. 7 Lume tn 7 .8 10.32 9. 83 11 64 3 0 kill .79 2.34 kaablikan 78408:807:0490 A H 6.10 2.65 Gar 9.57 9.96 8 9 SK-8 kaab aaz 2.38 Pos 4a** 2.28 9 . 2.47 PLAN. SÕIDUTEE HÄDAOLUKORDADEKS / JALAKÄIJATE ALA likana 19 3 7. 5.3 al H 2.68 49 Ga ren n 2 9 Miinisadama ala ra 2.54 2 5,4 PPA ja Miinisadama ala eraldav az .0 1 2.46 l 1 2.71 2.69 piirjoon (ühtib olemaosleva piirdeaiaga) 10 0 Lum bet .2 Pos 4b* 9 1 5.23 .9 E 100 9 ent i 5.34 Lume tn 18c kill or 5 A Pos 4* 78408:807:0170 .3 PLAN. ÄÄREKIVI / ALLA LASTUD ÄÄREKIVI 3 A .5 5 2.47 orien t 9 5.04 Lume tn 18C e t III 5.67 2.50 9.46 0.8 5.47 91 19 S052 5.40 2.84 ei leia 7. 31* E 100 30 2. 61 9 z 6.58 .8 5 32 13,0 2.47 P-20 a .1 7.93 H 9 81 ra A 10 7.44 2.22 H 1.0 5.77 33 a 2.55 n OLOL TUGIMÜÜR / PLAN. TUGIMÜÜR 9.85 G z Lumeraa tn 17 ei leia 17,0 2.67 2. 3.44 Ga bet 07 2 60 2.63 0. 78408:807:1060 0.8 H 2H 1 34 50 1 2.44 0.91 3 1200 .2 35 10 3 3029 kaa i bl kan al 5.43 8 .15 5.49 kill 2.18 2 1 35 Pos 5a** 02 5. 36 A PLAN. HALJASALA / AS PALJASSAARE KALATÖÖSTUSE 2 1 .4 A .4 10 37 10 Lume tn 17a 3.91 2.58 2.86 2.66 z 3.98 a 78408:807:0004 5.49 H aaz ra Pos 5* 38 kill 2.47 a 4.84 4.76 (Paljassaare tee 30) OHUALA RAADIUS 799M H G Lume tn 18A G ar 2.62 2 4.77 bet 4.90 39 .9 22822 AH 9 9.16 1 renn 4.7 4.00 E 100 2 2.59 2 8 6 19 2.32 .5 P-norm 16 2.25 10 2.54 9 XM K- .1 ent 40 ori 10 kill bet z W 3x240Al Lume tn 18A A a H ra TALLINNA LAHT 4.66 78408:807:0160 a 9.597 3 2.56 2.37 G .4 41 9 10 + 35Cu 2.54 2.29 SK-7 4.58 2.42 Pos 5b** . 42 rekl 1 4.8 Juurdepääsu võimalus 4.67 3.49 2 2.71 0.90 4 2.71 kill 2.57 .1 Nõlva tn 13c 2.60 2.58 51 3 10 2.45 78408:807:0008 9.85 43 1 0 .6 5. 20 A kaab orient 44 hädaolukordadeks bet 9 3.84 41 4.49 2.48 4. S053 ei leia 4 PLAN. JUURDEPÄÄSUSERVITUUT 5.42 9.54 .1 likana P-norm 4 . 10 4 4.72 5.39 9 45 E 100 A 1 2.18 2.46 .3 5. 35 2,5 4 3 2 A 36 bet bet l 4.55 ren n 5. 36 I 8.78 H 3.43 4 .4 3 Gar 9.83 46 2 9.88 561 . 9.80 AJ Nr 8 42 3. aaz 5 95 4. .7 4.56 .3 3.90 A 7 9 4.40 5. 47 H 2.34 2.48 kaabl 27 2.70 2.35 9.84 9.71 S069 9,0 2.56 PLAN. TEHNOVÕRGUSERVITUUT 0 2.67 2.45 A 6 4. 9.55 . 78 5 4 ikana 3. 80 7. 4.28 4.70 ki l 11,5 77 l 5612 bet 4 5. 5. 39 8.26 1 8 A 5.42 . 48 l 4 8 1 2.66 4 5.4 5.29 kill 2.63 2 2.71 4690 2.63 Tööstuse tn 54a 58 4. 4.40 4. 55 3. 68 78408:801:0780 363 52 1 2.47 2.35 5. 4.52 be 1 t 5.67 4. 42 42 2 2.59 22 6.05 81 2.61 37 9 3. 2.68 4.22 H 47 Pos 5c* 4. 2.78 67 ei leia 5.77 4.46 3.66 4.42 2. 3. 4.29 4.13 49 2.89 73 22807 63 OLOL JA ROJEKTEERITUD ALAJAAM / ALAJAAMA NR A 4.35 5625 aaz 2.65 or 2.85 ien t 4.24 4.27 PUMPLA SANITAAR- 38 2.46 H G ar 6.58 4.51 3 39 7. 75 .4 1 4.084.06 KAITSEVÖÖND 20M 2.20 1 2 2.28 3.47 1 4.26 ei leia 4.45 E 100 3.24 86 4.07 H kill 4. 5. Ga 67 S068 raa z 7 2.34 2.47 4.06 4.7 2.69 3 4. 1 3.90 2.43 7 2.46 P-19 LIKVIDEERITAV VÕI LIKVIDEERITUD 4.09 3.90 S054 Võimlemis- 64 6.07 3.78 3.45 3.82 3977 7. 7.53 bet 3.81 8,2 4 2.45 ARHITEKTUURINÕUDED Ga H 7.57 2.70 3.90 41 2.41 nt ra az 3.7 2.26 SK-6 ie 42 2.47 2.71 4 väljak 84 or 1 2 13 2.72 7. 3.62 40 OBJEKT/PLAN. MAAPINNA KÕRGUS Nõlva tn 4 3.74 1 2 2.70 1 8.19 2.33 2 l Olemasolevatel säilivatel hoonetel on katusetüübiks lamedam viilkatus. 78408:807:0140 25 il 3 bet kill 3.12 3.17 53 2.43 k 8. 3.78 3.29 51 1 ei leia 50 70 3 7 3.7 3.99 8. H Olemasolevatel mälestistel katusekalle säilib. Planeeritud ja rekonstrueeritavatele hoonetele 1 2.38 61 3.84 5 Ga 3.68 2.46 3. 2 ra 7. az 3.73 3.76 43 52 74 3.00 2.77 2.93 K on 7.45 ori 8.51 3.37 Lume tn 18b (mis ei ole mälestised) võib rajada 0-45 kraadise kaldega katused, harjajoon peab olema 2 en tein 7.03 78408:807:0045 3.48 t. 2.48 53 1 3.78 PLAN. / NORM. 3 erid 9 1 .8 6 kill 44 54 .8 8 pikihoonega paralleelne ja tsentraalne. viilkatuse, harjajoon peab olema pikihoonega paralleelne. 3.61 2.47 2.47 9 1 3 2 6 2 2.83 2.99 45 2.43 . A 3.80 3 7 P-12 3 4 9.15 .7 3.82 1 .7 0 3 A 24 2 5 Fassaadil kasutada domineerivana kivi (soovitav punane tellis), krohvi või klaasi. 3.35 IV 3 25 PARKIMISKOHTADE ARV 6 7 .6 9.24 1 .9 2 6