1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1032926-2
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Pullimees OÜ
Kontaktisik Pavo Raudsepp
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Pullimees OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Ridaküla kruusamaardlal (maardla
registrikaardi nr 1048) Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa kaevandamiseks.
Parandustaotluse selgitus Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse 27.04.2026 kirjas nr 13-1/26-666 märgitule parandati taotluses
kaevandatava varu mahtu.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Ridaküla kruusakarjääri ehituskruus on kvaliteetne, sisaldab rohkelt jämepurdset materjali ja sellest
põhjendus valmistatud toodangut (purustatud kruusasegud, kruuskillustik) saab väga edukalt kasutada
piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kuna kogu kruusavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal,
siis mäetöödega ei mõjutata ka piirkonna põhjavee taset ega kvaliteeti.
Maavara kaevandatakse ühe kaeveastmega. Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise
tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab
ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu
all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa kaeve-eest
või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks, sõelumiseks) mobiilsesse
töötlemissõlme. Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse)
laadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.
Ridaküla kruusakarjääri kruusa kavatsetakse kasutada nii looduslikul kui ka töödeldud kujul.
Tegevusega kaasneda võivate Kavandatava tegevusega olulisi keskkonnahäiringuid ei kaasne. Kruus asub põhjaveetasemest
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, kõrgemal, naaberelamud kaugel (vähemalt poole kilomeetri kaugusel). Võimalike keskkonnamõjude
tolm jne) kirjeldus vältimiseks karjääri alast väljapoole on soovitatav rajada teenindusmaa piirile elamute suunale
katendivallid, mis töötavad väga efektiivsete müra ja õhusaaste leviku tõkestajatena. Täpsem
ülevaade võimalikest häiringutest ja nende leevendamisvõimalustest on esitatid taotluse
seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Ridaküla kruusakarjäär
Aadress Metsa, Ridaküla, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond
Territoriaalkood 6953
Katastritunnus(ed) 27302:003:0720
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6574658, Y: 615082
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Metsa (27302:003:0720).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates 29.05.2026
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimi KOV EHAK kood
Kadrina vald, Lääne-Viru maakond 0272
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 1 048
Maardla nimetus Ridaküla
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Ridaküla kruusakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 7.59
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 8.16
(ha)
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 30
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 30
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 20
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 276 tuh m³ 01.04.2026
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1205 - ehituskruus 262 tuh m³
Geoloogilised uuringud
2/4
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Pullimees OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/524643
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 13.10.2027
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring
Geoloogiafondi number 47406
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/26-49
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 01.04.2026
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_RIDAKULA_KARJAARI_PLAAN.asice
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_RIDAKULA_KARJAARI_LABILOIKED.asice
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_RIDAKULA_KARJAARI_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.asice
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: RIDAKULA_KLT_SELETUSKIRI.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_526_49_01.04.2026_Korraldus.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: RIDAKULA_SELETUSKIRI_2026.asice
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 7: MAPINFO_FAILID.zip
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Esitatakse seletuskirjas
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
3/4
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Esitatakse seletuskirjas
kirjeldus
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Esitatakse seletuskirjas
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Esitatakse seletuskirjas
kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Esitatakse seletuskirjas
4/4
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
103.6
Põ
Koplimetsa pkr
Ridaküla
im
Ridaküla
ak
kruusamaardla kruusakarjääri
r
85.4
mäeeraldis
102,8 102,85 103,07
101,93 101,72
102,53
102,78
" 102,16 "
102,47 102,35 103,23
102,35 101,6 101,85 102,44 102,6
103,1
a
" 102,4 102,23
" oj
" ve
103,3 102.2
,5
102,23
õr
102
27302:003:0054 k 85.9
ua
101,87
,5
" 102,19 103
a VA
10
Kivinuka 102,0 103,83
R LG 102.3
103,
104,09
611500
2,5
614800
102,65 103,74
102,16 102,67 103,46 EJ
ÕG
0
102,05 102,53
102,85 102,52
102,75
102,86 I Imastu 104.3
102,25 6574700 103,0 " 104
6574700 103,57 88.2
" " 103,96
"
102,49 102,4
102,41
102,58 103 104,14
104,41
TAPA 96.7
103,01 ,0 94.5
" 102,55 103,37 Ep 1 104 103,65
102,68
102,28 102,4
102,89 103,46
C 104,4 1 103,83
103,69
Loksu
102,5
102,63 )104,4 104,42 Tapa
7 102,82 102,77 103,66
0,4 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6431
6A 104,28
4,4 99,6
104,44
A ) 102,62
102,74
) 102,83
103,17 102,5
102,5
102,89 102,96 103,3
103,98 103,82
Ep 4 6
103,75 104,49 vundament "
103,07 104,31
" 104,31 103,96
" 102,6 Ka 3 103,28 103,88
103,41
10
,5
)102,6 102,52
103,9
103,84
104 104,13
104
3,0
102,84 104,03
102,65
"
102,6
103,82
103,9
0,4 elamu
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise, sh
,0
104,12 98,8 10 Ka 9 103,94
0,4 103,33 4,7 103
,0 3 ,5 104,43
98,5 104,17 103,0 104,1 104,36 104,5 103,77 103,63 ploki 1 aT nurgapunktide koordinaadid
3,7 Ka 2 103,03
10
102,59 103,04 104,1 104,34 103,93
104,69
4,0
10
102,7
102,8 104,11 104,62
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
3,5
102,58 102,72 99,0 103,64
103,53 103,89 103,85 104,51 104,06
102,59 103,7 0,4 99,6 104,41 104,11 Eletriõhuliin alla 1 kV
102,67 0,4 104,42 104,11
103,59 103,9
(AMKA.3x50+70)
" 98,5 104,63
4,1 104,45 kõrvalhoone
1 6574682,59 615015,02
102,71
102,8
3,9 104,41
103,5 104,46 " 104,77
2 6574482,99 615016,67
103,5 104,67 104,57
102,73 0 104,29
102,79 103,73 99,5 104, 104,03
102,77
104,92 3 6574452,04 614956,10
102,74
103,2
104,8
104,64 4 6574378,06 614794,73
100,0 104,62
5 6574358,20 614726,05
0
99,0 " 104,1
,0 104,16
104,
104 104,28
102,58
102,58 102,7 102
,5
104,89 104,57 104,38 104,48 104,62
6 6574662,06 614725,72
104,46 105,08 104,59
105,12
104,5 104,5 104,49 7 6574674,81 614785,96
"
100,5
" "
104,0
103,0 103,37 104,31 104,36
10
Ka 4 Pindala 7,59 ha
104,0
102,96 103,12 3, 104,66 104,6
0
104,62 105,8 105,0 104,93
104,8 104,17 "
102,75 104,27
105,58 105,52
105,8 "
102,85 103,29 ,5 1A 27302:003:0720 103,73
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa
103,59 105,84 105,5
105
103,5 106,09
0,4
101,0
104,87 nurgapunktide koordinaadid
103,55 99 104,45 104,82 105,44
100,6 5,0 )
104,45 Metsa 103,64
102,93
,5
104,02 4,8
10
) Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
" 1B
106,0 103,8
103,83 ,0
103 106
,0
27302:003:0720
104,37 104,21 1 6574682,59 615015,02
" 103,98 103,5
10
103,86 106,81
102,98 Metsa 106,5 105,77 105,17 104,65 1A 6574587,75 615015,84
4,0
104,08 106,92
106,5 101,5 106,17
" 1B 6574585,10 615027,59
106,97
103,96 104,86
106,1 106,48
106,88
Ka 8 " 2A 6574490,27 615030,08
104,07 103,94 105,39 102,0 6,5
"
104,67 10 106,1 " 2 6574482,99 615016,67
Plokk 1 aT 104,68
105
10
3,5
"
104,19 105,92 104,04 3 6574452,04 614956,10
,0
0
103,38 " 07, 1 106,1
4 6574378,06 614794,73
104
104,31 102,5 106,63
103,85
100,0 " 104,85
107,29 106,95 106,03 5A 6574341,32 614714,63
,5
104,32 107,0
107,39 107,41 0,4 104,84
" 5B 6574443,27 614714,63
3,8 101,9
104,29 107,48
27302:003:0047 104,43 107,6 103,0
103,66 6A 6574672,33 614714,63
4,5
104,51
Kivikünka 104,32 104,42 107,35 106,45 7 6574674,81 614785,96
B
10
105,29 107,48
104, 107,09 107,27
104,3 0 105,85
103,5
10
103,95
104,1
" 105,98 106,63 Pindala 8,16 ha
5,5
107,8
104,42 107,46 103,7
104,49 107,86 " 105,42
10
105,24
"
106
104,5 104,77 7,5
6,0
100,5 104,57
107,95 10
Ka 5
,5
5,5
10
105,8
" " 107,74
10
104,49
4,0
107,53 106,86
107,32107,8
104,63 106 107,79
Ka 1 " 106,28
106,86
107,18
0
107,94 108,01
5,
105,94
"
10
103,9
Ep 3
104,63
104,7
105,3 107,8
104,61
108,11 106,13
104,5 104,94 105,3 0,4 104,7 108,05
"
0,4 "
2,7 107,77
7,5 8,0
105,94
104,5 100,8 " 0,4 104
,0 107,27
106,85
3,3 100,8 105,62
10 10
107,87
10
101,0 107,57 107,53
4,1
104,37 106,11
107 107,71
) 2A
105,26
7,0
107,24 ,5 107,53 10
104,51 104,58
104,68 107,69 7,5 2 LEPPEMÄRGID
104,71 104,79 104,82 104,84 105,78
106,84
107,52 107,62 Ka 7 107,07
106,33
105,11
105,18
105,58 " 107,0 106,8 ) 106,47
101,5 105,8 105,88 106,71
" 107,85 107 107,25 6,0 Ka 1 0,4 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamami
104,05 10 106,22 107,4 107,58 107,43
10 105,5 Kaevandi nr, 100,8
10 5,0
106,62 106,55
105,62 5 ,5
0,4 105,3 4,1 Liivakihi paksus, m abs. kõrgus, m
,5
104,63
suudme abs. kõrgus, m
4,5
kivid
10
107,74
104,1
104
105,26
10 107,21
105,8 107,55 107,63
2,5
6,0
" " 106,2 107,46 107,51 " 107,75
"
106,69
" " 102,0
"
6,5
10
Ekstrapolatsioonipunkti nr, Ep 1 0,4 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamami
105,34 106,98
99,6
10
105
" 107,61
"
106,56
maapinna abs. kõrgus, m 104,4 4,4 Liivakihi paksus, m abs. kõrgus, m
6,
104,5 104,85
,0 107,58
5
104,2
105 106,17 107,5
" 107,58
107,17
106,15
7,0
,5 103
)107,58
10
Ka 6
) 1 Mäeeraldise piir
102,5 ,5
,5 107,29
107
107,03 107,52 107,48
107,28
3 "
103
107,0
106,82
5B "
,0 107,59 107,5 107,38
107,38
A B Geoloogilise läbilõike joon
) 106,84 107,61
107,5 " 106,9
nurgapunkt ja nr
104,15 106,37 "
10
107,0 " 0,4 107,24 27302:003:0090
6,
107,56
104,9 107,04
0
"
) 1AMäeeraldise teenindusmaa piir
2,2 " Heki
Maaüksuse piir, tunnus, nimi
10
105,5
" 107,42 107,52 107,65 107,43
27302:003:0720
6
107,52
,5
10
107,08 Metsa
7,
104
nurgapunkt ja nr
104,5
0
107,0 "
,0
" 107,77 107,33 107,13
107,22
104
106,79 107,64
,5 Elektriõhuliin liinimastiga
104,42
104,8 Varuploki piir, nurgapunkt ja nr,
107,59
107,71
" " 107,22
Plokk 1 aT varu kategooria
107,24 107,18
" Märkus: varu jääb põhjaveetasemest kõrgemale
D
0
107,59
Maapinna samakõrgusjoon,
7,
" 107,49 107,0
10
611500
106,43 107,47 106,96
27302:003:0049 "
106,96
107,53 107,67
108,14
107,1 maapinna abs. kõrgus, m
104,95 107,59
107,25
Kirsi 108,33 107,2
" 107,79 107,76 107,09 6574400 106,5 Katendi lamami (kasuliku kihi
Ka 10 107,45 kivid
varemed
106,81
" lasumi) samakõrgusjoon, abs. kõrgus, m
107,4 107,4 107,2
105
0,4 " 107,62
107,56
107
,0
105,39 106,97 104,6 107,35
106,63 107,01 99,5 Mäeeraldise lamami
" 107,24
,0
104,77
" 106,71
2,4 107,5 107,15
samakõrgusjoon, abs. kõrgus, m
107,37 106,71 106,61
107,39
" 106,99
) 107,28 27302:003:0049 Püsiva nõlva alumine piir (1:2)
105,45
4 Kirsi " Ülemine piir langeb kokku mäeeraldise piiriga
0,4 106,97
104,6 107,33
10 1,5 106,52 106,84
5,
5 107,21
"
107, RIDAKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI PLAAN
)106,5 0 " 106,7 Graafiline lisa 1
105,15 " 106,87
M 1:1000
Ep 2 5 106,7
" 105,93 106,5 106,55 Töö: Ridaküla kruusakarjääri kaevandamise loa taotlus Töö nr 26-947
0
106,
Materjalid:
105,91 ) 5A 106,85
" 106,61 Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring. EGF 47406. Asukoht: Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Ridaküla küla
0 10 20 40 m
Kitsendused Maa- ja Ruumiameti geoportaalist.
106,57
106,67 Topogeodeetiline mõõdistus seisuga 08.12.2025. Mõõdistas geodeet Tiit Kalmus. Pullimees OÜ aadress:Paide mnt 17, Tamsalu, Tapa vald, Lääne-Viru Tellija esindaja:
106, 106,62
"
106,78
Tellija:
5
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. maakond 46106; e-mail:
[email protected]; tel. 56460921 Pavo Raudsepp
MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Aprill
106,63 " 106,51
Liiva 41, 50303, Tartu 2026
Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: e-mail:
[email protected] tel. 5104753
27302:003:0049
LÄBILÕIGE C-D LEPPEMÄRGID
Kirsi
m m Ka 5 m
107,8 Ka 6
108 NW SE 108 N 27302:003:0720 S 108
107,5 Varuploki piir, varu
Metsa Ka 4 Kaevandi nr 1 aT
LÄBILÕIGE A-B kategooria ja ploki nr
107 107
0,4
107 105,8 Suudme abs. kõrgus, m
0,4
Ka 8
Ka 4 Ka 4 Mäeeraldise piir,
106,1 Pr 6-1
Ep 4 Kaevandi nr
106 27302:003:0720 105,8 106 105,8 Pr 5-1 Kr 70 106
piiripunkt, nr
Suudme abs. kõrgus, m
1:2
Kr 72 102,6
27302:003:0054
Metsa ST 11,9
0,4 ST11,6 Mäeeraldise teenindusmaa
Kivinuka
0,4 0,4
105 105 105 piir, piiripunkt, nr
Kasvukiht
27302:003:0047
2,6 m
Ka 3
Kivikünka
Pr 8-1
103,9 Plokk 1 aT 3,1 m
27302:003:0720 Katastriüksuse piir,
104 Kr 75 104 104 Kruus, veeriseline Metsa tunnus
Pr 4-1 Pr 4-1
Ka 2 Kr 79
ST 11,9 eriteralise liivaga
Ep 4 Kr 79
102,8 ST 9,2 0,4
1: 2
103 103 ST 9,2 103 Püsiva nõlva
102,6 Lubjakivi
1: 2
kontuur ja kalle
0,4
102 102 Pr 3-1 102
4,2 m Kr 70 Pr 4-1 Proovi nr
Plokk 1 aT
1:2
ST 12,1 Kr 79 Kr - kruusa sisaldus, %
101 Pr 2-1 101 101
ST 9,2 ST - savi ja tolmu sisaldus; %
Kr 69
5,2 m
1:2
ST 10,8 5,2 m
100 100 100 Märkus: kruusavaru jääb põhjaveetasemest kõrgemale
99 99 99
5,1 m RIDAKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI LÄBILÕIKED A-B ja C-D
Graafiline lisa 2
98
4,1 m 4,3 m
98 98 horis. mk. 1:1000; vertik. mk. 1:100
76 116 97 65 90 63 Töö: Ridaküla kruusakarjääri kaevandamise loa taotlus Töö nr 26-947
0 10 20 40 m
Asukoht: Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Ridaküla küla
Tellija: Pullimees OÜ aadress:Paide mnt 17, Tamsalu, Tapa vald, Lääne-Viru Tellija esindaja: Pavo Raudsepp
maakond 46106; e-mail:
[email protected]; tel. 56460921
MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Aprill
Liiva 41, 50303, Tartu 2026
Koostas Geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere
/allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: e-mail:
[email protected], tel. 5104753
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
103.6
Põ
Koplimetsa pkr
Ridaküla
im
Ridaküla
ak
kruusamaardla kruusakarjääri
r
85.4
mäeeraldis
102,8 103,07
102,85
102,53
102,78
" 102,16
101,93 101,72
"
102,47 102,35 103,23
102,35 101,85 102,44 102,6
101,6 103,1
a
" 102,4 102,23
" oj
ve
103,3
" 102.2
102,23
k õr 85.9
27302:003:0054
" 102,19 101,87
a ua VA
LG
Kivinuka 102,0 103,83
R 102.3
103,
611500
104,09
614800
103,74
102,16
102,65
EJ
102,67 103,46
ÕG
0
102,05
102,85 102,52 102,53
102,75
102,86 I Imastu 104.3
102,25
6574700 103,0 " 104
6574700 103,57 88.2
" " 103,96
"
102,49 102,4
102,41
102,58 103 104,14
104,41
TAPA 96.7
103,01 ,0 94.5
" 102,55 103,37 104 103,65
1
102,28 102,4 103,83
102,68 102,89 103,46
103,69
Loksu
102,63 104 104,28
104,44
) 104,4 104,42
Tapa
7 102,85 102,95 103 103,2 103,4 103,66
102,82 102,77 102,75 103,2
6A 103 103,17 103,35 103,5 103,6 103,6 103,5 103,25 103 102,9 102,85 102,8
102 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6431
) 102,83 102,84 102,8 102,82 102,88 102,92 102,97
Plokk 1 aT
100,8
104,42
103,98 103,82
) 102,62
102,74 102,82
99,17 99,2 99,25 99,3 99,35 99,4 99,45 99,5 99,6
vundament "
6 102,81 100,5 99,04 99,08 99,11 99,14 99,65 104,49
98,7 98,8 98,95 99
102,8 98,2 98,21 98,23 98,25 98,27 98,29 98,31 98,33 98,35 98,4 98,45 98,5 98,6
" 104,31 103,96
103,88
" 102,7 98,3 99
99,7 104,45 103,41
102,84
) 102,6
98,5
98,4
98,8
104,13
104,03
102,59
100,1
98,55 " 99
99
99,75 104,44
elamu
103,94
98,6 99 104,43
99 103,63
104,5 104,5 103,77
99,8
99 99,6 104,34
102,59 104,69 103,93
102,7 98,7
99,0 99 99,85 104,62 104,06
104,51
104,41 104,11
Eletriõhuliin alla 1 kV
99 (AMKA.3x50+70)
102,59 98,8
99,9 104,64 104,45 kõrvalhoone
98,5
99 " 104,67 104,57
104,77
104,57 104,32
102,73 104,65
100 100 100
99 100 104,79
102,59 98,95
99
99 100,0 100
100
100,1 104,62
104,8
104,92
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise, sh
102,59 99 100
104,62
104,64
ploki 1 aT nurgapunktide koordinaadid
0
100 100,3 104,6
104,
99 99
104,62
102,58
102,58 99,1
99
100
100,5 104,5 104,59
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
99,0 100 104,49
99
102,65 99,2
99
100,7
" 1 6574682,59 615015,02
" 99 99 99 100 104,42 104,36
2 6574482,99 615016,67
102,75 99,3
100 100,8 103 104,35
104,17 " 3 6574452,04 614956,10
102,75 104,27
100,6
102
4 6574378,06 614794,73
102,85 99,4 100
101 101
1A 27302:003:0720
104,33
103,73 5 6574358,20 614726,05
101 102
103 99,5
27302:003:0720 101 101
101,0 101
101
103
)
104,34
104,35 Metsa 103,64
6 6574662,06 614725,72
102,93 Metsa 100
101 101
101 101
101 102 103
) 7 6574674,81 614785,96
1B
99,6 102 103,8
103,25 104,37
101 102
103 104,24
,0
100 101
102
101,5 104,5
104,21 Pindala 7,59 ha
103,5 99,7
102,98
101
"
100 101,7
103,7 99,8
102 102
104,65
" Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa
102
101 102
nurgapunktide koordinaadid
" 103,85 99,9
100 102 102
102
101,8 104,9 104,68
102
101
102,0 104,04
Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m)
Plokk 1 aT
100 102 102 101,9 105
103,38 102
104 102
100 102 102
102
103,85 100
100
100
100,0 100 100
102 102,1 105,2
1 6574682,59 615015,02
101
104,1 100,1
100 100
103 104,84
" 1A 6574587,75 615015,84
103 103
27302:003:0047 101
102
103
103
103
102,3 105,35
103,66 1B 6574585,10 615027,59
Kivikünka 104,15 100,2
103
103
102,5 105,5 2A 6574490,27 615030,08
102
2 6574482,99 615016,67
Plokk 1 aT
103
101 103
102,7 105,65
103,95
104,1
104,2 100,4
102 103 103
3 6574452,04 614956,10
101
104
103
,0
103 "
102,8 105,85
105,42
103,7
4 6574378,06 614794,73
104
5A 6574341,32 614714,63
104,25 100,5 102
10 103 104
3 106
,0 104 103 103 103
101 104 103
5B 6574443,27 614714,63
104,0
104
" 100,6 102 103
104,3 104 104
103,2 106,2
6A 6574672,33 614714,63
0
5,
101
103 104
7 6574674,81 614785,96
10
103,9 102 104,7
104,4 100,8 104
103 104 ,0 103,4 106,45 104,61
102
104 106,13
100,8 101 104
101 103
104
" Pindala 8,16 ha
104 103,6 106,5
104,5 100,9
101,0 101 101 101 102 104
103 101
104,37 102 101 101 104
) 2A
102 105,26
103,8 106,55
2
104,51 104,55 103
103
102
103 102 104 106,6
102 104 103,9 106,33
104,6 101,2 104 103,95
102
102 10
2,0 102
102
103
104,05
104 )
106,7
106,65 106,47 106,38
6,0
104,7 101,4 104 106,8 106,69
10
104,05 104,1 105,5
102 107 106,55
103 104,2
102 104,25 107,1
" 104,7 101,6
102,0 102 102
103 104
104,3
107,25
106,69
102 102 103
102 102
102 104,35 107,4
104,75 101,8 103 104,4 106,56
104 107,5
104,2
104,5 102 104,45 107,52
" 106,15
104 107,17
102 103 104,5 107,55
104,75
103 104
104
104,6
107,5
) 107,58 107,29
3 "
7,0
104,7
5B 107,38 106,82
104,8 102,2 107,47
10
104 107,38
104,15
) 103
104,8
107,45 106,9
104,8 102,5 103,0 103 104 104,9
107,42 107,24 27302:003:0090
" 103
103 103
104
104,9
107,42 107,43 " Heki
107,04
LEPPEMÄRGID
103
104,8
105 107,4
) 1 Mäeeraldise piir
102,7 107,08
103 104 104 104,7
,0 104,6
107,42
107,33
" 107,13 27302:003:0720 Maaüksuse piir, tunnus, nimi
103 104 107,38
104,42 105,25 102,9
104,6 Metsa
104,8
104
107,35
nurgapunkt ja nr
103 104,6
107,42 " 107,22
107,24
Elektriõhuliin liinimastiga
) 1AMäeeraldise teenindusmaa piir
104 107,18
104,6
105,5 103,2 107,49
0
7,
104
104 104 104,6
10
106,96
611500
107,47
27302:003:0049 104,95
105,6 103,4 104 104,6
107,67
107,1
nurgapunkt ja nr 107,0 Maapinna samakõrgusjoon,
104,6
Kirsi 104 107,2
maapinna abs. kõrgus, m
"
105,7 103,6
104
104,6
107,7
107,79
107,09 6574400 Varuploki piir, nurgapunkt ja nr,
104,6 106,81
104 104,6
107,6 " Plokk 1 aT varu kategooria Metsamaaks korrastatav
104,6
105 105,8 103,8 107,5
" 107,62
ala ca 7,85 ha
107
,0 105,39 104 104,6
107,4 106,63 107,01
"
,0
104,77
104 104,6 107,5 107,15
107,3
105,8 103,9
104 104,6 107,39
106,71 106,61
Kaevandamise käigus kindlustatakse juurdepääs elamuni. Korrastamisel rajatakse üle kaeveala kruuskattega tee.
107,2
106,99
104,6
104,6
) 107,15 107,28
27302:003:0049
4 "
105,45 106 104,2 104,6 107,1
104,6 106,97
Kirsi
106,9 107,33
106,2 104,4 104,6
106,8 106,84
104,6
104,6
106,6
106,7
107,21
"
106,35
106,55
107, RIDAKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN
) 106,52
0 "
106,7 Graafiline lisa 3
105,15
106,5 106,87
M 1:1000
5 106,7
" 105,93 106,55 Töö: Ridaküla kruusakarjääri kaevandamise loa taotlus Töö nr 26-947
Materjalid:
106,
0
105,91 ) 5A 106,85
" 106,61
Ridaküla kruusakarjääri plaan. Asukoht: Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Ridaküla küla
0 10 20 40 m
106,57
Kitsendused Maa- ja Ruumiameti geoportaalist.
106,67
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Pullimees OÜ aadress:Paide mnt 17, Tamsalu, Tapa vald, Lääne-Viru Tellija esindaja:
106,62
"
106,78
Tellija:
maakond 46106; e-mail:
[email protected]; tel. 56460921 Pavo Raudsepp
MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Aprill
106,63 " 106,51
Liiva 41, 50303, Tartu 2026
Koostas Diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
ja toimetas: e-mail:
[email protected] tel. 5104753
Pullimees OÜ
RIDAKÜLA KRUUSAMAARDLA
RIDAKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI
MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA
TAOTLUS
Ridaküla küla
Kadrina vald
Lääne-Viru maakond
2026
SELETUSKIRI
1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE
PÕHJENDUS
Pullimees OÜ taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Ridaküla kruusamaardlal
(maardla registrikaardi nr 1048) Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa
kaevandamiseks.
Taotletava Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldis asub Ridaküla kruusamaardla ehituskruusa
aktiivse tarbevaru 1. plokil (graafiline lisa 1). Ehituskruus on kvaliteetne, sisaldab rohkelt
jämepurdset materjali ja sellest valmistatud toodangut (purustatud kruusasegud, kruuskillustik)
saab väga edukalt kasutada piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kuna kogu kruusavaru asub
põhjaveetasemest kõrgemal, siis mäetöödega ei mõjutata ka piirkonna põhjavee taset ega
kvaliteeti.
2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldis (pindala 7,59 ha) ja mäeeraldise
teenindusmaa (pindala 8,16 ha) asuvad Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Ridaküla külas
eraomandisse kuuluval Metsa (katastritunnus 27302:003:0720; pindala 114247,0 m2, maa
sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksusel. Maaüksuse omanik on Pullimees OÜ, kes
on maavara kaevandamise keskkonnaloa taotleja.
Maa sihtotstarve Metsa maaüksusel Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldisel ja mäeeraldise
teenindusmaal (8,16 ha pindalal) muudetakse mäetööstusmaaks. Mäeeraldise teenindusmaal on
tegemist haritava maa, loodusliku rohumaa ja metsamaaga.
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 59°17΄37˝ pl
ja 26°00΄59˝ ip ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6431
(graafiline lisa 1).
Maastikuliselt paikneb Ridaküla kruusakarjäär Pandivere kõrgustikul, kus maapinna
absoluutsed kõrgused ulatuvad 102...108 m. Ridaküla kruusakarjääri aluspõhja moodustab
Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu (O3sn) peitkristalne
lubjakivi.
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ida pool jätkub Metsa (katastritunnus
27302:003:0720) maaüksuse haritav maa ja metsamaa. Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise
teenindusmaa piirneb põhja poolt Kivinuka (katastritunnus 27302:003:0054) maaüksuse
loodusliku rohumaaga, lõuna poolt Heki (katastritunnus 27302:003:0090) ning lõuna ja lääne
poolt Kirsi (katastritunnus 27302:003:0049) maaüksuste haritava maaga. Lääne poolt piirneb
2
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa Kivikünka (katastritunnus 27302:003:0047)
maaüksuse haritava maaga (graafiline lisa 1).
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 860 m kaugusele lääne poole
jääb riigi tugimaantee Tapa-Loobu tee (nr 24), kuhu Metsa maaüksuselt viib kruusakattega tee.
Lähimaks vooluveekoguks on Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
1,6 km kaugusele lääne poole jääv peakraav Niinemäe kraav (VEE1079300).
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldisest ida poole ligikaudu 50 m kaugusele jääb Elektrilevi OÜ
alla 1 kV elektriõhuliin, nimetus AMKA.3x50+70 (vid 293363613), mille kaitsevööndi ulatus
on mõlemal pool liini telge 2 m. Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei ulatu
elektriõhuliini kaitsevööndisse (graafiline lisa 1).
Lähim elamu asub Metsa kinnistul, mis kuulub maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlejale
Pullimees OÜ-le. Metsa kinnistu elamu asub ligikaudu 60 m kaugusel ida pool Ridaküla
kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast (graafiline lisa 1). Teised elamud jäävad Ridaküla
kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 0,5 km kaugusele ida poole Kõrve
(katastritunnus 71601:002:0610) ja ligikaudu 0,8 km kaugusele lääne poole Paju (katastritunnus
27302:003:0050) ja Kivikünka (katastritunnus 27302:003:0047) kinnistutele (joonis 1).
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu
Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning
kultuurimälestisi.
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 300 m kaugusele lõuna ja ida
poole jääb Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundlik ala (kood LTA1000001).
3
Joonis 1. Ülevaade taotletava Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise (piiritletud punase joonega)
ja teenindusmaa (piiritletud kollase joonega) asukohast reljeefivarjutusega põhikaardil
(väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist). Lähiümbruses elamud puuduvad (välja arvatud
taotlejale kuuluv majapidamine Metsa maaüksusel). Müra leviku tõkestamiseks karjääri alast
väljapoole (elamute suunale) rajatakse teenindusmaa piirile katendist vallid (joonisel märgitud
halli joonega).
4
3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA
GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Maavarauuringud OÜ viis läbi geoloogilise uuringu taotletava Ridaküla kruusakarjääri
mäeeraldise alal ja koostas aruande „Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa
varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)“ (EGF 47406). Geoloogilise uuringu käigus
rajati 10 kaevandit ja võeti 11 proovi kasulikust kihist. Tööde tulemusena kinnitati ehituskruusa
aktiivne tarbevaru.
Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldusega 01.04.2026 nr 13-5/26-49 Lääne-Viru
maakonna Ridaküla kruusamaardla registrisse kandmine (lisa 1): otsustati kanda seisuga
01.02.2026 maavarade registrisse Ridaküla uuringuruumi piires arvutatud ehituskruusa aktiivne
tarbevaru pindalal 7,59 ha - 276 tuh m3 (aruandes 1 plokk).
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1.
Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1
Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+)
Min Max
Kasvukiht (muld) 0,4 0,4 Q2_S
Liiv, vähese kruusaga, väga savine (esineb 0,0 1,1 Q1jrVr_fg +
ainult Ka 1)
Kruus, veeriste ja valdavalt peeneteralise
liivaga, liiv on savine. Veerised on valdavalt 1,5 4,8 Q1jrVr_fg +
karbonaatse koostisega
Lubjakivi O3sn
Märkus: kasutatud on ka ekstrapolatsioonipunktide andmeid. Kaevandite põhjas paljandub lubjakivi.
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld) keskmise paksusega 0,4 m. Kasuliku kihi moodustab
liustikujõeline (Q1 jrVr_fg) kruus veeriste ja valdavalt peeneteralise liivaga, mis on savine.
Veerised on enamasti halvasti ümardatud ja karbonaatse koostisega (foto 1). Kasuliku kihi
keskmine paksus on ehituskruusa 1. plokil 3,64 m ja kasuliku kihi lamam jääb 98,5…104,9 m
abs. kõrguse vahemikku. Kasuliku kihi lamami moodustab kaevandite põhjas paljanduv
lubjakivi (O3sn) (graafiline lisa 2). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal.
Lähimaks vooluveekoguks on Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu
1,6 km kaugusele lääne poole jääv peakraav Niinemäe kraav (VEE1079300), kus veetase on
ligikaudu 90 m abs. kõrgusel ehk varu (kavandatava karjääri) lamamist vähemalt 8 m
madalamal.
5
Foto 1. Veeriseline kruus Ridaküla uuringu kaevandist nr 6 (Ka 6). Foto Ain Põldvere, 08.12.2025.
4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS,
VÕIMALIKUD KASUTUSALAD
Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldusega 01.04.2026 nr 13-5/26-49 kanti Lääne-Viru
maakonna Ridaküla kruusamaardla registrisse ja võeti arvele 7,59 hektaril ehituskruusa ploki 1
aktiivne tarbevaru mahus 276 tuh m3 (lisa 1).
Ehituskruusa 1. plokis on 11 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste alla 0,063 mm)
sisaldus 9,2...23,1% (kaalutud keskmine 11,7%). Liiva (osakeste 0,063...2,0 mm) sisaldus on
3,8...12,9% (kaalutud keskmine 6,4%) ja kruusa (osakeste 2,0...20 mm) sisaldus 5,0...15,0%
(kaalutud keskmine 7,4%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 49,0...82,0%
(kaalutud keskmine 74,5%) ja läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus on 39,0...79,0%
(kaalutud keskmine 70,7%).
Lisaks lõimisele määrati kolmes koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku
(fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel (vastavalt standardile
EVS-EN 1097-2). Purunemiskindlus on 29 (Ka 2, Ka 3 ja Ka 9), 31 (Ka 1, Ka 4 ja Ka 8) ja 31
(Ka 5, Ka 6, Ka 7 ja Ka 10). Ridaküla kruusakarjääri ehituskruusa kaalutud keskmine
purunemiskindlus on 30.
6
Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse
materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus ja
kruuskillustik sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks.
5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT
Taotletava Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 7,59 ha ja mäeeraldis on piiritletud
7 nurgapunktiga ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,16 ha ja mäeeraldise
teenindusmaa on piiritletud 11 nurgapunktiga. Nurgapunktide koordinaadid on esitatud
graafilisel lisal 1. Mäeeraldis hõlmab ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 1 aT, kus
ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 276 tuh m3 (lisa 1). Kogu varu asub põhjaveetasemest
kõrgemal.
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega kaldega 1:2
(graafiline lisa 2).
Nõlvatervikusse jääva varu arvutamiseks kasutati kasuliku kihi paksust, mis on määratud
mäeeraldise piiril või selle lähedal asuvates uuringupunktides (tabel 2).
Tabel 2
Andmed katte- ja kasuliku kihi paksuste kohta
nõlvatervikusse jääva kruusavaru arvutamiseks plokk 1 aT piires
Kaevandi (Ka) nr, Kattekihi paksus, m Kasuliku kihi paksus, m
ekstrapolatsioonipunkti
(Ep) nr
Ep 1 0,4 4,4
Ep 2 0,4 1,5
Ep 3 0,4 3,3
Ep 4 0,4 3,7
Ka 3 0,4 4,7
Ka 6 0,4 2,2
Ka 7 0,4 2,5
Ka 8 0,4 3,8
Ka 10 0,4 2,4
Keskmine: 0,4 3,2
Mäeeraldise välispiiri pikkus on 1111 m, kattekihi ja kasuliku kihi keskmine kogupaksus
mäeeraldise välispiiril on 4,0 m, kattekihi keskmine paksus 0,4 m ning püsiva nõlva kalle 1:2.
Nõlvatervikusse jääva varu maht koos katendiga on: (3,6x3,6x2x1111/2)-(0,4x0,4x2x1111)/2
= 14398-178 m3 = 14220 m3 ehk 14 tuh m3.
Kaevandatava ehituskruusa maht on seega 262 tuh m3 (276-14). Kattekihi (mulla) maht
ehituskruusa plokil 1 aT on 30 tuh m3. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,4 m.
7
6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA
KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED
Mäetehnilised tingimused Ridaküla kruusakarjääris asuva kruusa kaevandamiseks ei ole väga
keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,4 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest
kõrgemal. Karjäärist materjali väljaveoks saab kasutada Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldisest
lääne poole jäävat riigi tugimaanteed Tapa-Loobu (tee nr 24), kuhu Metsa maaüksuselt viib
kruusakattega tee.
Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul
kaevandamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Esmalt tuleb langetada mets ja võsa,
juurida kännud, siis kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult
karjääri mäeeraldise alalt katend (muld). Mulla maht mäeeraldise alal kokku on 30 tuh m3. Muld
vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse mäeeraldise teenindusmaa välispiirile. Ladustatud
katendist saab mäeeraldise teenindusmaa piirile (läänepiirile, vajadusel ka teistele suundadele)
kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke. Vastav mäetööde korraldamine võimaldab
kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud alade korrastamistöid. Ridaküla
kruusakarjäär korrastatakse metsamaaks. Mäetööde arenedes kasutatakse kooritud katendit
(mulda) vähemalt kolme aasta jooksul selle ladustamisest kaevandatud ala bioloogiliseks
korrastamiseks. Karjääri nõlvad ja põhi kaetakse umbes 0,4 m paksuse mullakihiga, mis
soodustab kaevandatud pinna kiiret taimestumist. Nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast
tuleneva nõlvusega kaldega 1:2. Kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis katend
võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §99. Seega on välistatud kattepinnase muutumine
jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi kogus karjääri ala korrastamiseks selgub
korrastamisprojekti koostamise käigus. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei
nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate
saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse ühe kaeveastmega. Veetasemest kõrgemal asuva maavara
kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja
laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel
liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator
laadib kruusa kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks,
sõelumiseks) mobiilsesse töötlemissõlme. Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali
veab puistangutesse (ladudesse) laadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu
karjäärist toimub autotranspordiga.
Ridaküla kruusakarjääri kruusa kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul.
Vajadusel materjali töödeldakse sobilikeks puistematerjalideks (purustatud kruusasegud,
kruuskillustik). Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne töötlemissõlm, mis
tuleb karjääris paigutada elamutest kaugusele, kus töötades tekkiv tehnoloogiline müra inimeste
elukeskkonda negatiivselt ei mõjutaks. Kaasaegsete purustus-sorteerimissõlmede jõudlus on
8
suur, mis tähendab, et mehhanism töötab aasta jooksul karjääris vaid mõne nädala, valmistades
nädalas 5...10 tuhat tonni purustatud kruusa. Peale purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab
karjääris jällegi vaid ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra
karjääri seinad ja katendist vallid.
Ridaküla kruusakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara (kruus) ja selle katend (muld)
leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Ridaküla kruusakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel
jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71.
Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed
jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist
selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt
võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega,
sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara
(kruus) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend (muld)
kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis
jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71
kaevandamisjäätmeid Ridaküla kruusakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja
kaevandamisjäätmekava pole vajalik. Ridaküla kruusakarjääris kogu kaevandatav materjal
realiseeritakse täies mahus.
7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD
JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA
KORRASTAMINE
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda, aga vajalik on, et
kaevandamisega ei kaasneks negatiivseid keskkonnamõjusid piirkonna elanikele ega
looduskeskkonnale. Kruusa kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks
teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutmine.
Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske kruuspinnase kaevandamisel on tolmu teke
minimaalne. Masinate töötamisel karjääris puistangute ja katendivallide vahel ei levi ka müra
oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub,
kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega
metsamaaks.
Mäetööde käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate
hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate
suuremahulisi hooldusi ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse
9
väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne
maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid negatiivseid
mõjusid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek.
Müra hinnang
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus
§55 lõige 2).
Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra
kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest
müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv).
Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele
esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa
andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9
kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, seahulgas müra ulatuse
kirjeldus.
2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise
alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42
redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus
leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub
endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse
ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra
iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
Ridaküla kruusakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II
kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel
ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt:
päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB
(60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel
ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.
Juba karjääri avamise etapil võetakse kasutusele meetmed, et kavandatav tegevus
mingilgi määral ei mõjutaks negatiivselt ka lähimate inimeste elukeskkonda. Esimese
tööna nähakse ette rajada katendi koorimise käigus karjääri piirile katendist vallid, mis on
praktikas osutunud väga tõhusateks müra ja õhusaaste leviku tõkestajateks karjääri alast
väljapoole (joonis 1).
10
Aastas kavandatakse kaevandada ja töödelda keskmiselt 20 tuh m3 ehk 40 tuhat tonni kruusa.
Senine kaevandamise praktika näitab, et tööpäeva jooksul töödeldakse kaasaegse mobiilse
töötlemissõlmega ca 1500 tonni materjali. Seega materjali töötlemine toimub keskmiselt 27
tööpäeva. Purusti töötab sisepõlemismootori abil, kütusena kasutatakse diiselkütust. Purusti
põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW.
Ridaküla kruusakarjääris kavandatakse mäetöid päevasel ajal. Maavara kaevandamise,
töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamis-
masinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB.
Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei
tööta pidevalt täisvõimsusel. Müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, mis on aga
võrdsustatav tööga tavapärasel ehitusplatsil. Järgneval mäetööde etapil (maavara kaevandamine
ja laadimine) asuvad töötavad masinad katendivallide varjus ja karjäärisüvendis, mis
hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.
Lähim elamu, mis asub kaevandamise loa taotlejale kuuluval Metsa maaüksusel, jääb
kavandatava kruusakarjääri piirist ligikaudu 60 m kaugusele.
Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 30 m kaugusel:
Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(60) = 65 dB,
kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB.
Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma
haljastuse ja reljeefita.
Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ja ekskavaatori ning majapidamiste vahel
puudub otsenähtavaus, siis väheneb müratase süvendist (karjääri alast väljapoole) ligikaudu 3
dB. Reeglina levib ülenormatiivne müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber
kuni 40 m ulatuses. Seega lähima elamu juures 60 m kaugusel võib müratase ulatuda 62 dB-ni.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, purustus-sorteerimissõlm kui ka
frontaallaadur, mille helivõimsustasemed on võrdsed, siis lisandub (vastavalt joonisele)
suurimale müraallikale teise müraallika olemasolul ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul
ca 2,5 dB ja neljanda müraallika olemasolul 2 dB.
11
Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, purustus-sorteerimissõlm) võib ulatuda
karjäärist 60 m kaugusel 69,5 dB-ni. Reaalselt aga ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja
korraga, purustus-sorteerimissõlme töö aeg aastas ulatub vaid mõne nädalani.
Metsa kinnistul elamu juures võib müra piirväärtuse (60 dB päevasel ajal) ületamine esineda
olukorras, kui maavara kaevandamine ja töötlemine toimub vahetult karjääri kirdenurgas.
Sellise olukorra (mürataseme ületamine elamu juures) vältimiseks piisab, kui juba mäetööde
algul rajada elamu suunale teenindusmaa piirile kolme meetri kõrguse katendivalli, mille müra
leviku summutamise võime on ligikaudu 10 dB. Täiendava leevendava meetmena võiks
materjali töötlemisprotsessi (purustamine ja sorteerimine) läbi viia elamust kaugemal, karjääri
keskosas. Teiste, juba vähemalt poole kilomeetri kaugusel asuvate elamute juures kavandatav
tegevus negatiivseid keskkonnahäiringuid kaasa ei too.
Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang
Ridaküla kruusakarjääris kruusa kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne.
Ridaküla kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 20 tuh m3 kruusa aastas ehk orienteeruvalt
38 tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse või
puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku
piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.
Ridaküla kruusakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa
Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud
EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment
Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks
kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on
põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana.
Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga:
12
,
,
= × 0,0016 × , , kus
EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t)
U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s)
M - materjali niiskusesisaldus (%)
kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta).
Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja
kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Ridaküla
kruusakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane
keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa
laadimisel PMSUM eriheide:
, ,
,
= 0,74 × 0,0016 × , = 0,0012 kg/t
ja Ridaküla kruusakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel
saame lähtuda alljärgnevas tabelis 3 toodud eriheite kogustest.
Tabel 3
Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused
Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist
Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal
Arvutustes lähtutakse Ridaküla kruusakarjääris kruusa kaevandamise tehnoloogilise protsessi
maksimaalsest töötsüklite arvust:
1) kaevandamine ja paigutamine purustajasse (1. laadimine)
2) purustis purustamine
3) sõeluris sõelumine
4) puistangutesse langemine (2. laadimine)
5) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine)
6) kalluritele laadimine (4. laadimine).
Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning
kaevandamise eriheide on maksimaalselt: 0,0065[0,0006+0,0011 + (4 x 0,0012)] kg/t.
Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0065 =
154 000 tonni, mis kruusa keskmise tiheduse juures (1,9 t/m3) teeb 81 tuh m3 aastas. Selle
koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Ridaküla kruusakarjääris kaevandatakse
keskmiselt vaid 20 tuh m3 kruusa aastas ehk künnisest ligikaudu 4 korda vähem.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele.
Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt
13
võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid.
Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse
autode tehnoülevaatusel. Purusti töötab sisepõlemismootori abil, kütusena kasutatakse
diiselkütust. Purusti põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW.
Vibratsiooni hinnang
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale
kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Ridaküla kruusakarjääris töötav
tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning
laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris
töötavaid inimesi või ümbruskond. Ridaküla kruusakarjääris kaevandamisel vibratsiooni
põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat
vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.
Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist
mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise
kord“.
Hinnang mõjust põhjaveele
Ridaküla kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega
kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee
taset ega vee kvaliteeti.
Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel
tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli).
Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb
teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris
töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Korrastamine ja selle eeldatav maksumus
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna
ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi.
Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki.
Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada
vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt.
Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis-
tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne
kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.
14
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Ridaküla kruusakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva
nõlvusega kaldega 1:2 (graafiline lisa 2). Karjääri ala korrastatakse metsamaaks (graafiline lisa
3). Korrastatavale karjääri alale laotatakse varasemalt kooritud kattepinnas (muld). Metsamaaks
korrastamisel peab põhjaveetase jääma vähemalt 0,7 m sügavusele. Korrastamisprojekti
koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja kattepinnase maht
täpsemalt).
Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, kruusa
kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need
tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka.
Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning
vahendite mahtu jäävad karjääri teenindusmaa (pindala 8,16 ha) eeldatavad korrastamiskulud
2026. a hindade juures ligikaudu 15 tuhande euro piiridesse.
KASUTATUD MATERJALID
Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1).
Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52).
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1).
Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1).
Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa
taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019,
1).
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5).
Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44).
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27).
Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I,
22.12.2016, 5).
15
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna
vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007
nr 109 (RT I 2007, 34, 215).
Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2026.
Maardla registrikaart nr 1048. Ridaküla kruusamaardla.
Põldvere, A., Rooma, A., 2026. Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu
geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026). Maavarauuringud OÜ. EGF 47406.
EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment
Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of
minerals other than coal, 2019.
https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197
Koostatud: 09.04.2026
Koostaja:
Anne Rooma /allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogiainsener
Maavarauuringud OÜ
Kaeveloa taotleja:
Pavo Raudsepp /allkirjastatud digitaalselt/
Pullimees OÜ juhatuse liige
Palume maavara kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile
[email protected]
16
Lisa 1
KORRALDUS
01.04.2026 nr 13-5/26-49
Lääne-Viru maakonna Ridaküla kruusamaardla registrisse kandmine
(ilmse ebatäpsuse parandamine)
Käesolevaga on parandatud ilmne ebatäpsus Eesti Geoloogiateenistuse 09.03.2025 korralduses
nr 13-5/26-29, kus ekslikult oli korralduse aastaks 2025, mitte 2026. Muus osas korralduse sisu
muudetud ei ole.
Maavarauuringud OÜ esitas 05.02.2026 Eesti Geoloogiateenistusele aruande „Ridaküla
kruusamaarda Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring” (varu seisuga
01.02.2026)“ (registreeritud nr-ga 13-2/26-225; edaspidi aruanne). Materjale on parandatud
02.03.2026 kirjaga (registreeritud nr-ga 13-2/26-353).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
13.10.2025 korraldusega nr DM-132452-9 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/524643.
Maavaravaru on arvutatud plokis 1, mis paikneb Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas
Ridaküla külas katastriüksusel Metsa (tunnus 27302:003:0720). Aruandes moodustatud plokk
asub täielikult Ridaküla uuringuruumi piires ning ulatub lääneosas 1,94 ha ulatuses väljapoole
uuringuruumi teenindusala, kuid jääb Metsa kinnistu piiridesse.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehituskruusaks.
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma
maavara maavarade registrisse.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
1. Otsustan kanda Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.02.2026
maavarade registrisse Ridaküla uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 7,59 ha – 276 tuh m³ (aruandes 1 plokk).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Ridaküla uuringuruumi piires arvutatud
varu maavarade registrisse Ridaküla kruusamaardlana (registrikaart nr 1048).
3. Korraldus teha teatavaks Pullimees OÜ-le, Maavarauuringud OÜ-le, Keskkonnaametile,
Kadrina Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Anu Sihv
Maavarade registri osakonna spetsialist
5472 0067
[email protected]
2 (2)
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Laane-Viru maakonna Ridakula kruusamaardla registrisse kandmine (ilmse ebatapsuse par
336 KB
andamine).pdf
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 SIRLI SIPP KULLI 47511160318 01.04.2026 14:14:06 +03:0
0
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
70:fc:be:f3:77:2a:82:22:67:c4:aa:e4:93:4e:99:56
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 4F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 03 04 40 E3 D2 3D 9F B7 15 A2 9B F8 95 E2 EB 5F F0 60 E5 D2 4E
12 C9 D6 A2 28 51 5C C3 30 52 E8 75 4F 1D 77 1B E8 72 17 96 F6 A6 54 D1 CD C9 C6 AD 62 5E C8 93 6D 3C 58
C5 F2 52 0F 82 59 F0 79 9B 1A 5B
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail
eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult
digitaalselt allkirjastatud failist.
KORRALDUS
01.04.2026 nr 13-5/26-49
Lääne-Viru maakonna Ridaküla kruusamaardla registrisse kandmine
(ilmse ebatäpsuse parandamine)
Käesolevaga on parandatud ilmne ebatäpsus Eesti Geoloogiateenistuse 09.03.2025 korralduses
nr 13-5/26-29, kus ekslikult oli korralduse aastaks 2025, mitte 2026. Muus osas korralduse sisu
muudetud ei ole.
Maavarauuringud OÜ esitas 05.02.2026 Eesti Geoloogiateenistusele aruande „Ridaküla
kruusamaarda Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring” (varu seisuga
01.02.2026)“ (registreeritud nr-ga 13-2/26-225; edaspidi aruanne). Materjale on parandatud
02.03.2026 kirjaga (registreeritud nr-ga 13-2/26-353).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud
13.10.2025 korraldusega nr DM-132452-9 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/524643.
Maavaravaru on arvutatud plokis 1, mis paikneb Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas
Ridaküla külas katastriüksusel Metsa (tunnus 27302:003:0720). Aruandes moodustatud plokk
asub täielikult Ridaküla uuringuruumi piires ning ulatub lääneosas 1,94 ha ulatuses väljapoole
uuringuruumi teenindusala, kuid jääb Metsa kinnistu piiridesse.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehituskruusaks.
Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma
maavara maavarade registrisse.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja
nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks
tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja
taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11
lg 7 alusel:
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
1. Otsustan kanda Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.02.2026
maavarade registrisse Ridaküla uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 7,59 ha – 276 tuh m³ (aruandes 1 plokk).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Ridaküla uuringuruumi piires arvutatud
varu maavarade registrisse Ridaküla kruusamaardlana (registrikaart nr 1048).
3. Korraldus teha teatavaks Pullimees OÜ-le, Maavarauuringud OÜ-le, Keskkonnaametile,
Kadrina Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse
seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
Anu Sihv
Maavarade registri osakonna spetsialist
5472 0067
[email protected]
2 (2)
Maavarauuringud OÜ
RIDAKÜLA KRUUSAMAARDLA
RIDAKÜLA UURINGURUUMI
KRUUSA VARU
GEOLOOGILINE UURING
(varu seisuga 01.02.2026)
Töö nr 26-928
vastutav täitja
Ain Põldvere
/allkirjastatud digitaalselt/
diplomeeritud geoloogiainsener
Tartu 2026
Maavarauuringud OÜ Reg code 14346587
Liiva 41, Tartu 50303 VAT no EE102012624
GSM +372 5104 753
GSM +372 5158 198
Annotatsioon
Ain Põldvere, Anne Rooma “Ridaküla kruusamaarda Ridaküla uuringuruumi kruusa varu
geoloogiline uuring” (varu seisuga 01.02.2026). Maavarauuringud OÜ, Tartu, 2026. 1 köide, 18
lk teksti, 4 tabelit, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa (EGF, Eesti Geoloogiateenistus, Pullimees OÜ).
Ridaküla uuringuruum (pindala 5,65 ha) asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Ridaküla
külas eraomandisse kuuluval Metsa (katastritunnus 27302:003:0720) maaüksuse metsamaal ja
haritaval maal. Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uuringuloa nr L.MU/524643 valdaja Pullimees
OÜ tellimisel välja selgitada uuringuruumis asuva maavara (kruusa ja liiva) kvaliteet, varu suurus
ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. Maastikuliselt paikneb Ridaküla uuringuruum
Pandivere kõrgustikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 102...108 m. Uuringuruumi
kasuliku kihi moodustab liustikujõeline kruus, veeriste ja valdavalt peeneteralise, savise liivaga.
Uuringuruumi aluspõhja moodustab Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja
kihistu (O3sn) peitkristalne lubjakivi.
Ridaküla uuringuruumi piires on välja eraldatud ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala
7,59 ha). Ehituskruusa 1. ploki aktiivne tarbevaru on 276 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus
on 3,64 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Katendi (mulla) maht ehituskruusa 1.
plokil on 30 tuh m3. Katendi (mulla) keskmine paksus on 0,4 m.
Ehituskruusaks (plokk 1 aT) kvalifitseeruvas materjalis on savi- ning tolmu (alla 0,063 mm
osakeste) sisaldus vahemikus 9,2…23,1%, kaalutud keskmisena 11,7%. Osakeste läbimõõduga üle
31,5 mm sisaldus on 39,0...79,0%, kaalutud keskmisena 70,7%. Jämepurru (10…14 mm)
purunemiskindlus (LA) on 29...31, kaalutud keskmine 30.
Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali
väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede
katete ehituseks ja remondiks.
Mäetehnilised tingimused Ridaküla uuringuruumis kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kogu
varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, kattekihi paksus on väike ja maavarale on hea juurdepääs,
uuringuruumist lääne poole jäävale riigi tugimaanteele Tapa-Loobu (tee nr 24), kuhu Metsa
maaüksuselt viib kruusakattega tee.
Märksõnad: Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Ridaküla uuringuruum, ehituskruus, aktiivne
tarbevaru.
Projektijuht Ain Põldvere
SISUKORD
Sissejuhatus ……………………………………………………………………............... 4
1. Piirkonna üldiseloomustus, geoloogiline uuritus ………………………..……....……. 5
2. Uuringuruumi geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused …………....…... 6
3. Tööde metoodika ja mahud ….……………………………………………................... 8
4. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ……………………………………….................. 11
5. Varu arvutus ..………………………………………………………………....…........ 13
6. Kaevandamise mäetehnilised tingimused …………………………………….............. 15
7. Keskkonnamõju hindamine …..…………………………………………….....…........ 16
Kokkuvõte .………………………………………………………………………............ 17
Kasutatud materjalid .……………………………………………………………............ 18
Tekstilisad
1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/524643
2. Uuringupunktide kataloog
3. Uuringupunktide kirjeldused
4. Kaevandite likvideerimise akt
5. Keskkonnaameti korraldus 05.01.2026 nr DM-134738-2 Ridaküla uuringuruumi
uuringupunktide korrastamise akti heakskiitmine
6. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2026/122 koopia (terastikulise koostise
määramine)
7. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2026/123, nr 2026/124 ja nr 2026/125
koopia (purunemiskindluse määramine)
8. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena Ridaküla uuringu-
ruumis, 1. plokis
9. Ridaküla uuringuruumi ploki 1 aT varu ja katendi mahu arvutus (arvutiprogramm
Surfer raport)
10. Topomõõdistuse seletuskiri
11. Maardla registrikaardi projekt
12. Tellija arvamus ja volitus
Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta
Graafilised lisad
1. Topo- ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:1 000
2. Geoloogilised läbilõiked A-B ja C-D
Elektroonilised lisad
Maapind (MapInfo failid);
Varu_lamamijooned (MapInfo failid);
Katendi_lamamijooned (Mapinfo failid);
Varuplokk (MapInfo failid);
Topo- ja varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbilõiked (MapInfo failid, tif failid)
4
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
SISSEJUHATUS
Pullimees OÜ-le on Keskkonnaameti korraldusega 13.10.2025 nr DM-132452-9 välja antud
geoloogilise uuringu luba nr L.MU/524643 (lisa 1), mille alusel tegi Ridaküla uuringuruumis
(pindala 5,65 ha) geoloogilise uuringu Maavarauuringud OÜ.
Ridaküla uuringuruumi teenindusala (pindala 5,65 ha) asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina
vallas Ridaküla külas eraomandisse kuuluval Metsa (katastritunnus 27302:003:0720)
maaüksuse metsamaal ja haritaval maal.
Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli tarbevaru tasemel välja selgitada Ridaküla uuringuruumis
asuva maavara (kruusa) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused, et
hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba.
Välitööde käigus rajati kaevandid ja võeti proovid materjali terastikulise koostise (lõimise) ja
purunemiskindluse määramiseks. Laboratoorsed uuringud tehti AS TREV-2 Grupp laboris,
mille pädevust on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega nr L278,
mis kehtib kuni 31.01.2027.
Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tehti topogeodeetiline mõõdistamine.
Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus.
Geoloogilised välitööd viisid läbi geoloogid Ain Põldvere, Ranek Rohtla ja Anne Rooma.
Tööde tulemused esitatakse käesolevas aruandes, mille koostasid Ain Põldvere ja Anne Rooma.
Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud
määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda,
meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“.
MAAVARAUURINGUD OÜ
5
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS, GEOLOOGILINE UURITUS
Ridaküla uuringuruum (pindala 5,65 ha) asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Ridaküla
külas eraomandisse kuuluval Metsa (katastritunnus 27302:003:0720, pindala 114247,0 m2, maa
sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksuse metsamaal ja haritaval maal. Ridaküla
uuringuruumi teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 59°17΄37˝ pl ja
26°00΄59˝ ip ning karjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6431
(graafiline lisa 1).
Ridaküla uuringuruumi teenindusalast ida ja lääne pool jätkub Metsa (katastritunnus
27302:003:0720) maaüksuse metsamaa ja haritav maa. Ridaküla uuringuruumi teenindusala
piirneb põhja poolt Kivinuka (katastritunnus 27302:003:0054) maaüksuse loodusliku
rohumaaga, lõuna poolt Kirsi (katastritunnus 27302:003:0049) ja Heki (katastritunnus
27302:003:0090) maaüksuste haritava maaga.
Uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 940 m kaugusele lääne poole jääb riigi tugimaantee
Tapa-Loobu tee (nr 24), kuhu Metsa maaüksuselt viib kruusakattega tee. Lähimaks
vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 1,7 km kaugusele lääne poole jääv
peakraav Niinemäe kraav (VEE1079300).
Ridaküla uuringuruumi teenindusalast ida poole ligikaudu 50 m kaugusele jääb Elektrilevi OÜ
alla 1 kV elektriõhuliin, nimetus AMKA.3x50+70 (vid 293363613), mille kaitsevööndi ulatus
on mõlemal pool liini telge 2 m. Uuringuruumi teenindusala ei ulatu elektriõhuliini
kaitsevööndisse.
Lähim elamu asub Metsa kinnistul, mis kuulub geoloogilise uuringu loa omanikule Pullimees
OÜ-le. Metsa kinnistu elamu asub ligikaudu 60 m kaugusel ida pool Ridaküla uuringuruumi
teenindusmaast. Elamud jäävad veel Ridaküla uuringuruumist ligikaudu 520 m kaugusele kagu
poole Kõrve (katastritunnus 71601:002:0610) ja ligikaudu 880 m kaugusele lääne poole Paju
(katastritunnus 27302:003:0050) ja Kivikünka (katastritunnus 27302:003:0047) kinnistutele.
Ridaküla uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega
loodusalasid, looduskaitsealasid ning kultuurimälestisi. Ridaküla uuringuruumi teenindusalast
ligikaudu 300 m kaugusele lõuna ja ida poole jääb Pandivere ja Adavere–Põltsamaa
nitraaditundlik ala (kood LTA1000001).
Maastikuliselt paikneb Ridaküla uuringuruum Pandivere kõrgustikul, kus maapinna
absoluutsed kõrgused ulatuvad 102...108 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Ordoviitsiumi
ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu (O3sn) peitkristalne lubjakivi.
Ridaküla uuringuruumi teenindusalal ja lähialal ei ole varem ehitusmaavarade geoloogilisi
uuringuid tehtud.
MAAVARAUURINGUD OÜ
6
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
2. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED
Ridaküla uuringuruumi teenindusala paikneb Pandivere kõrgustikul, kus pinnakattesetete all
avaneb Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu (O3sn) peitkristalne
lubjakivi.
Ridaküla uuringuruumi teenindusala maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku
102...108 m. Ridaküla uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1.
Ridaküla uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1
Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+)
Min Max
Kasvukiht (muld) 0,4 0,4 Q2_S
Liiv, vähese kruusaga, väga savine (esineb 0,0 1,1 Q1jrVr_fg +
ainult Ka 1)
Kruus, veeriste ja valdavalt peeneteralise
liivaga, liiv on savine. Veerised on valdavalt 1,5 4,8 Q1jrVr_fg +
lubjakivist ja sügavamal on materjal kivisem
Lubjakivi O3sn
Märkus: kasutatud on ka ekstrapolatsioonipunktide andmeid. Kaevandite põhjas paljandub lubjakivi.
Uuringuruumi kattekihi moodustab kasvukiht (muld) keskmise paksusega 0,4 m. Kasuliku kihi
moodustab liustikujõeline (Q1 jrVr_fg) kruus veeriste ja valdavalt peeneteralise liivaga, mis on
savine. Veerised on valdavalt lubjakivist ja sügavamal on materjal kivisem (foto 1 ja foto 2).
Kasuliku kihi keskmine paksus on ehituskruusa 1. plokil 3,64 m. Kogu varu asub
põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi lamami moodustab kaevandite põhjas paljanduv
lubjakivi (O3sn) (graafiline lisa 2).
Lähimaks vooluveekoguks on uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 1,7 km kaugusele lääne
poole jääv peakraav Niinemäe kraav (VEE1079300).
MAAVARAUURINGUD OÜ
7
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
Foto 1. Ridaküla uuringuruumi kruus kaevand nr 2 (Ka 2). Foto Ain Põldvere, 08.12.2025.
Foto 1. Ridaküla uuringuruumi kruus kaevand nr 8 (Ka 8). Foto Ain Põldvere, 08.12.2025.
MAAVARAUURINGUD OÜ
8
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
Geoloogilise uuringu käigus rajati Ridaküla uuringuruumi teenindusalale 10 kaevandit,
kogumetraažiga 39,2 m, keskmise sügavusega 3,9 m (2,6…5,2 m). Kaevandite vahekaugused
jäid vahemikku 63…140 m. Kaevanditest võeti kasulikust kihist 11 proovi (lisad 2, 3 ja
graafiline lisa 2). Kasuliku kihi moodustab kruus veeriste ja valdavalt peeneteralise, savise
liivaga.
Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga VOLVO. Kaevandid likvideeriti kohe pärast
geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist pinnasega täitmise teel, ümbrus
korrastati. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), mis on heakskiidetud
Keskkonnaameti korraldusega 05.01.2025 nr DM-134738-2 (lisa 5).
Kaevanditest võeti proovid massproovi võtmise meetodil lasundi kogu avatud paksusest. Peale
kattekihi eemaldamist suruti ekskavaatori kopp (maht 1,0 m3) ühe meetri sügavusele ja sellest
intervallist üks kopatäis prooviti. Nii prooviti ka järgmisest meetrist üks kopatäis. Proovitõstete
materjalist võeti punktmeetodil viiest punktist osaproov nii, et ühe meetri intervallist võetud
osaproov oleks massiga mitte alla 20 kg. Ühtlase materjali puhul ühendati osaproovid
koondprooviks, mis kvarteerimise meetodil vähendati vajaliku kaaluni (35–45 kg).
Kasulik kiht prooviti materjali terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse
määramiseks. Kaevanditest võeti proovid kasuliku kihi kogu paksusest. Võetud 11 proovi viidi
terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks AS TREV-2 Grupp
laborisse. Terastikulise koostise (lõimise) määramisel (EVS-EN 933-1, sõelumismeetod –
pesemine ja sõelumine) kasutati sõelu ava läbimõõduga: 125 mm, 80 mm, 63 mm, 40 mm,
31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm, 6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm,
0,125 mm, 0,063 mm. Lõimiseanalüüside tulemused on esitatud lisas 8.
Lisaks lõimisele määrati jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los
Angelese katsel (fraktsioon 10...14 mm; EVS-EN 1097-2:2020) kolmes koondproovis (1.
proov: Ka 2 (0,4…4,3 m), Ka 3 (0,4...5,1 m) ja Ka 9 (0,4...4,5 m), 2. proov: Ka 1 (0,4…4,5 m),
Ka 4 (0,4…5,2 m) ja Ka 8 (0,4…4,2 m) ning 3. proov: Ka 5 (0,4...3,1 m), Ka 6 (0,4...2,6 m),
Ka 7 (0,4...2,9 m) ja Ka 10 (0,4…2,8 m).
AS TREV-2 Grupp labori katsetuste protokollid on esitatud lisas 6 ja lisas 7.
Topo-geodeetiliste tööde käigus mõõdistati uuritud ala ja selle lähiümbrus 40 m raadiuses,
ühtlasi määrati uuringupunktide x, y ja z koordinaadid (graafiline lisa 1). Mõõdistuse tegi
geodeet Tiit Kalmus. Mõõdistamine on teostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis, kõrgused
on arvutatud EH2000 süsteemis. Plaani (mõõtkava 1:2 000) koostamisel on kasutatud
programmi MapInfo. Täpsemad andmed tööde metoodika kohta on esitatud topomõõdistuse
seletuskirjas (lisa 10).
MAAVARAUURINGUD OÜ
9
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel (maavara ja kasutusalade välja-
selgitamisel) lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52, kus
sätestatakse:
kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm on rohkem kui 35%. Kruus vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele, kui
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla
0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fraktsioon 10…14 mm)
purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem;
liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle
31,5 mm on vähem kui 35%. Liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele, kui osakesi
läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm
vähem kui 35%;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta kas ehituskruusale või ehitusliivale
esitatud nõuetele;
kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires esineb mitu erineva kasutus-
alaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui
teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavara ploki kogumahust ja
alla saja tuhande kuupmeetri.
Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud 1971. a Ago Vilo poolt koostatud purdsetete
terasuuruse klassifikatsiooni (Vilo, 1971; tabel 2).
Purdsetendite terasuuruse klassifikatsioon (Vilo, 1971) Tabel 2
Fraktsiooni nimetus Tera suurus, mm
Suured üle 1000
Rahnud Keskmised 500 … 1000
Väikesed 200 … 500
Munakad 100 … 200
Jämepurd Suured 50 … 100
Veerised Väikesed 20 … 50
Suured 10 … 20
Kruusaterad Väikesed 2 … 10
Jämeliiv 0,5 … 2,0
Liivaterad Keskliiv 0,25 … 0,5
Peenliiv 0,10 … 0,25
Ülipeen liiv 0,05 … 0,10
Peenpurd Tolmuosakesed Jämetolm 0,01 … 0,05
Peentolm 0,002 … 0,001
Saueosakesed Jämesau 0,001 … 0,002
Peensau alla 0,001
MAAVARAUURINGUD OÜ
10
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
Ridaküla uuringuruumis piiritletud ehituskruusa plokk 1 aT (pindala 7,59 ha) ulatub
maaomaniku, kes on ka geoloogilise uuringu loa omanik, soovil lääneosas 1,94 ha ulatuses
väljapoole Ridaküla uuringuruumi teenindusala, kuid jääb Metsa (katastritunnus
27302:003:0720) maaüksuse piiridesse (lisa 12). Arvestades, et tegemist on sama pinnavormiga
ja geoloogilise uuringu läbiviimisel selgus, et Ridaküla uuringuruumis esineb kruus, siis seoses
sellega otsustati kruusa plokki ekstrapoleerida ligikaudu 80...90 m ulatuses Metsa maaüksusel
uuringuruumist lääne poole (graafiline lisa 1).
Vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määruse nr 52 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi,
metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva,
lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ geoloogilise
uuringu korra §9 lõige (6) sätestatule on ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud
juhtudel lubatud moodustada kuni poolele (antud juhul 100 m) kaugusele nõutavast
uuringuvõrgu tihedusest.
Uuringuruumis lasuva maavara kvaliteedi hindamisel ja varu arvutamisel lähtuti käesoleva
uuringu käigus rajatud kaevandite andmetest ning laboratoorsete uuringute tulemustest.
Lähtuvalt määruses sätestatust oli Ridaküla uuringuruumis uuritud maavara võimalik piiritleda
ehituskruusa aktiivse tarbevaruna pindalal 7,59 ha (plokk 1 aT). Varu maht arvutati
arvutiprogrammiga Surfer. Varu mahu arvutuse käiku on selgitatud varu arvutuse peatükis 5.
Ridaküla uuringuruumi maavara koguse koondtabel (tabel 4) on lisatud varu arvutuse peatükile
5, mille põhjal saab kinnitada uuringuruumi varu.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026) 11
4. MATERJALI KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS
Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme,
põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi,
dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) paragrahvist nr 29
tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt:
tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega
Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;
ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi
läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi
läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse
kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa
nõuetele.
Ridaküla uuringuruumi materjali kvaliteedi hindamisel selgus, et kasulik kiht (kruus)
kvalifitseerub lõimiseanalüüside ja purunemiskindluse alusel kaalutud keskmisena
ehituskruusakas (plokk 1 aT).
Ehituskruusa 1. plokis on 11 lõimiseanalüüsi põhjal (lisa 8) savi- ja tolmuosakeste
(<0,063 mm) sisaldus vahemikus 9,2…23,1% (kaalutud keskmisena 11,7%). Liivafraktsiooni
(0,063…2,0 mm) osakaal on 3,8...12,9% (kaalutud keskmisena 6,4%). Kruusafraktsiooni
(2,0...20 mm) osakaal on 5,0…15,0% (kaalutud keskmisena 7,4%). Läbimõõduga üle 20 mm
osakeste sisaldus on 49,0...82,0% (kaalutud keskmisena 74,5%).
Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 39,0…79,0% (kaalutud keskmisena
70,7%).
Lisaks lõimisele määrati kolmes koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku
(fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel (vastavalt standardile
EVS-EN 1097-2). Purunemiskindlus on 29 (Ka 2, Ka 3 ja Ka 9), 31 (Ka 1, Ka 4 ja Ka 8) ja 31
(Ka 5, Ka 6, Ka 7 ja Ka 10) (lisa 7). Kaalutud keskmine purunemiskindlus on 30.
Ridaküla uuringuruumi plokk 1 aT jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku kaalutud
keskmine purunemiskindlus on 30. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los
Angelese katsel 35 või väiksem. Aktiivse tarbevaru plokk 1 aT kruus vastab ehituskruusa
nõuetele (foto 3 ja foto 4).
MAAVARAUURINGUD OÜ
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026) 12
Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse
materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib
kruusateede katete ehituseks ja remondiks.
Foto 3. Ridaküla uuringuruumi kruus kaevand nr 1 (Ka 1). Foto Ain Põldvere, 08.12.2025.
Foto 4. Ridaküla uuringuruumi kruus kaevand nr 3 (Ka 3). Foto Ain Põldvere, 08.12.2025.
MAAVARAUURINGUD OÜ
13
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
5. VARU ARVUTUS
Ridaküla uuringuruumi teenindusala (pindala 5,65 ha) piires on geoloogilise uuringu käigus
piiritletud ehituskruusa aktiivne tarbevaru (plokk 1 aT, pindala 7,59 ha). Varu kinnitamise
korral moodustatakse Ridaküla kruusamaardla. Plokk 1 aT on piiritletud 7 nurgapunktiga ja
nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Keskkonnaalased piirangud
puuduvad. Varu arvutuse aluseks on:
- topoplaan mõõtkavas 1:1 000 (graafiline lisa 1);
- geoloogilis-litoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2);
- uuringupunktide kirjeldused (lisa 3);
- lõimiseanalüüside tulemused (lisa 8);
- kasuliku kihi paksused uuringupunktides (tabel 3).
Kogu varu maht koos katendi (mullaga) arvutati arvutiprogrammiga Surfer 8 varuploki
nurgapunktidega piiritletud alal kahe pinna (maapinna ja varuploki lamami) vahelises ruumis.
Kasuliku kihi maht arvutati kahe pinna (katendi lamami ja varuploki lamami) vahelises ruumis.
Kattekihi (mulla) maht arvutati mulla keskmise paksuse ja ploki pindala korrutisena (lisa 9).
Ridaküla uuringuruumis piiritletud ehituskruusa aktiivse tarbevaru (plokk 1 aT, pindala 7,59
ha) maht on 276 tuh m3 (lisa 9). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kruusakihi
keskmine paksus on 3,64 m.
Ehituskruusa 1. ploki katendi (mulla) maht on 30 tuh m3 (lisa 9) ja mullakihi keskmine paksus
0,4 m.
Tabel 3
Maavaravaru (plokk 1) kirjeldavate uuringupunktide andmestik
Kaevandi (Ka) Suudme abs Uuringupunkti Kattekihi / sh Kruusakihi Varu lamami
ja Ep nr kõrgus, m sügavus, m (mulla) paksus, m paksus, m abs kõrgus, m
Ka 1 105,3 4,5 0,4 / 0,4 4,1 100,8
Ka 2 102,8 4,3 0,4 / 0,4 3,9 98,5
Ka 3 103,9 5,1 0,4 / 0,4 4,7 98,8
Ka 4 105,8 5,2 0,4 / 0,4 4,8 100,6
Ka 5 107,8 3,1 0,4 / 0,4 2,7 104,7
Ka 6 107,5 2,6 0,4 / 0,4 2,2 104,9
Ka 7 107,0 2,9 0,4 / 0,4 2,5 104,1
Ka 8 106,1 4,2 0,4 / 0,4 3,8 101,9
Ka 9 104,1 4,5 0,4 / 0,4 4,1 99,6
Ka 10 107,4 2,8 0,4 / 0,4 2,4 104,6
Ep 1 104,4 4,8 0,4 / 0,4 4,4 99,6
Ep 2 106,5 1,9 0,4 / 0,4 1,5 104,6
Ep 3 104,5 3,7 0,4 / 0,4 3,3 100,8
Ep 4 102,6 4,1 0,4 / 0,4 3,7 98,5
Keskmine: 0,4 / 0,4
Märkused: Ep – ekstrapolatsioonipunkt.
MAAVARAUURINGUD OÜ
14
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
Tabelis 4 on kokkuvõtlikult esitatud Ridaküla uuringuruumi aktiivse tarbevaru 1. ploki pindala,
maavara ja katendi keskmine paksus ning mahud. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal.
Tabel 4
Ridaküla uuringuruumi maavara varu mahu koondtabel
Ploki nr Ploki Kattekihi Kattekihi (mulla) Kasuliku Kasuliku Kasutus-
pindala, (mulla) paksus, maht, kihi kihi maht, ala
ha m tuh m3 paksus, m tuh m3
Plokk 1 aT 7,59 0,4 30 3,64 276 EK*
Märkused: *EK – ehituskruus. Kasuliku kihi keskmine paksus on määratud arvutiprogrammi mahtude
alusel.
Ridaküla uuringuruumi varu maht ja pindala kinnitada vastavalt tabelile 4.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026) 15
6. KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused Ridaküla uuringuruumis asuva kruusa kaevandamiseks ei ole väga
keerulised. Kattekihi (mulla) paksus on väike, kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal ja
maavarale on hea juurdepääs. Uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 940 m kaugusele lääne
poole jääb riigi tugimaantee Tapa-Loobu tee (nr 24), kuhu Metsa maaüksuselt viib
kruusakattega tee.
Karjääri avamisel tuleb esmalt raiuda mets ja võsa, juurida kännud. Siis kooritakse kattekiht,
mis koosneb mullast. Katendi saab vallitada karjääri äärealale. Muld vallitatakse eraldi kuni
3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada.
Katendile tuleb leida rakendus. Kasvukihti saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel
korrastamisel või võõrandada. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks
ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast
tuleneva nõlvusega, kruuspinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal püsiva kaldega 1:2.
Kaevandamisjärgselt karjääriala metsastatakse, st tagada maapinna kõrgus vähemalt 0,7 m
põhjaveetasemest kõrgemal.
Maavara kaevandatakse kaasaegsete pöördkoppekskavaatoritega ja kopplaaduritega mitme
kaeveastanguga. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles
määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele
arengukavale määratakse mäetööde ajaline ja ruumiline areng.
Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) §81 lähtuvalt tuleb maa-ala korrastamiseks koostada
keskkonnaministri poolt kinnitatavatele nõuetele vastav projekt. Nõusoleku korrastamisprojekti
rakendamiseks annab Keskkonnaamet.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026) 16
7. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
Ridaküla uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega
loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi.
Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde
teostamiseks kasutatud ekskavaator on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töös ei
kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Ekskavaator tekitab ca 60 dBA tugevust müra. Müra
tasemelt on see võrreldav keskmiste tänapäevaste metsa- ja põllumajandusmasinatega. Töid
tehti päevasel ajal. Uuringu tagajärjel ei halvenenud ümbruskonna keskkonnatingimused.
Geoloogilise uuringu käigus rajatud 10 kaevandit likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja
geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite likvideerimise kohta
koostati akt (lisa 4), korrastamise on heakskiitnud Keskkonnaamet (lisa 5).
Kaevandite likvideerimine ning uuritud maa korrastamine toimus vastavalt keskkonnaministri
määrusele vastu võetud 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad
nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“.
Ridaküla uuringuruumi kaevandatav maavara paikneb põhjaveetasemest kõrgemal, seega
kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee
taset ega vee kvaliteeti.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde
tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi.
MAAVARAUURINGUD OÜ
17
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026)
KOKKUVÕTE
Lääne-Virumaal Ridaküla uuringuruumi teenindusalal (pindala 5,65 ha) tegi Maavarauuringud
OÜ uuringuloa nr L.MU/524643 valdaja Pullimees OÜ tellimisel Kadrina vallas Ridaküla külas
Metsa (katastritunnus 27302:003:0720) maaüksusel geoloogilise uuringu, mille tulemusena
piiritleti uuringuruumi teenindusalal ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 7,59 ha).
Ehituskruusa 1. ploki aktiivse tarbevaru maht on 276 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest
kõrgemal. Kruusakihi keskmine paksus on 3,64 m. Katendi (mulla) maht aktiivse tarbevaru 1.
plokil on 30 tuh m3 ja keskmine paksus 0,4 m.
Ehituskruusa 1. plokis on 11 lõimiseanalüüsi kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste
läbimõõduga alla 0,063 mm) keskmine sisaldus 11,7%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm
kaalutud keskmine sisaldus on 70,7%. Killustiku kaalutud keskmine purunemiskindlus Los
Angelese (LA) katsel on 30.
Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse
materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib
kruusateede katete ehituseks ja remondiks.
Uuringu tulemusel tehakse ettepanek võtta Ridaküla uuringuruumis arvele ehituskruusa
aktiivne tarbevaru 276 tuh m3 (plokk 1 aT, pindala 7,59 ha) ja kanda varu maavarade registrisse
Ridaküla kruusamaardlana.
MAAVARAUURINGUD OÜ
Ridaküla kruusamaardla Ridaküla uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.02.2026) 18
KASUTATUD MATERJALID
Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I, 10.11.2016, 1.
Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.
Vastu võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52. RT I, 19.12.2018, 28.
Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.
MAAVARAUURINGUD OÜ