Kliimaministeeriumi valitsemisala 2025.aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2026.eelarveaastasse

KÄSKKIRI Tallinn 20.05.2026 nr 1-2/26/203 Kliimaministeeriumi valitsemisala 2025.aasta riigieelarve vahendite ülekandmine 2026.eelarveaastasse Riigieelarve seaduse § 591 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-ga 11 ja Vabariigi Valitsuse 29.06.2023 määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktiga 27 kanda 2025. eelarveaastal kasutamata jäänud vahendid 2026. eelarveaastasse summas 38 169 172 eurot (kolmkümmend kaheksa miljonit ükssada kuuskümmend üheksa tuhat ükssada seitsekümmend kaks eurot) vastavalt käskkirja lisale 1 (vorm 3). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Kuldar Leis energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister  Seletuskiri Kliimaministeeriumi valitsemisala 2025.aasta riigieelarve vahendite ülekandmise 2026.eelarveaastasse käskkirja juurde Kliimaministeeriumi valitsemisala 2025.aasta piirmääraga vahendite eelarve tegevuskuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistegevusteks oli kokku 446 306 994 eurot, millest kasutati 406 996 550 eurot ehk 91,2 %. Vastavalt riigieelarve seaduse §-ga 59 1 ja Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-le 11 kantakse 2025. eelarveaastast 2026. eelarveaastasse üle piirmääraga vahendeid kokku summas 38 169 172 eurot, sh • investeeringuid 12 778 235 eurot, • kulusid 25 390 936 eurot. Asutuste lõikes kantakse piirmääraga vahendeid üle järgmiselt: Asutus Summa sh investeeringud sh kulud Kliimaministeerium 13 720 350 0 13 720 350 Transpordiamet 11 579 529 6 886 599 4 692 930 Riigilaevastik 6 275 749 5 061 797 1 213 952 Keskkonnaministeeriumi 2 938 291 804 839 2 133 452 Infotehnoloogiakeskus Keskkonnaamet 1 781 414 0 1 781 414 Eesti Geoloogiateenistus 1 393 919 25 000 1 368 919 Keskkonnaagentuur 479 919 0 479 919 Kokku 38 169 172 12 778 235 25 390 936 1. Investeeringud Investeeringute eelarves kasutamata vahendite jääk on valdavalt kohustustega kaetud ning on peamiselt tingitud hangete edasilükkumisest 2025. aasta II poolaastasse, mistõttu tarned toimuvad 2026. aastal. 1.1. Inventar (IN001000) – IT serverikasti ning liiklusjuhtimisekeskuse monitori soetamiseks, mille tarned toimuvad 2026.aasta alguses. 1.2. IT investeeringud (IN002000) – liiklusregistri, TarkTee, digitaalehituse ja teiste infosüsteemide arendusprojektidele ning elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) välisprojekti eFTI4LIVE omafinantseeringu katmiseks, mille ettevalmistused algasid 2025. aasta teises pooles, kuid tööde vastuvõtmine toimub 2026.aastal. 1.3. Muud investeeringud (IN005000) – tarneraskuste tõttu jäi soetamata magnetomeeter, mis soetatakse 2026.aastal. 1.4. Rohuküla sadama kai taastamine (IN050098) – jääki kasutatakse sadama kai taastamiseks sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. 1.5. Riigimaanteede koondprojekt (IN050433) – jääki kasutatakse 2026.aastaks võetud riigiteede remonttööde kohustuste täitmiseks. 1.6. Tuletornid (IN050442) – objektide Tallinnmadal, Pakri tuletorn ja Rohuküla ülemise juurdepääsu tee ehituse lepingutega seotud kohustused, mille täitmine lükkus 2026.aastasse. 1.7. Transpordiameti hoonete renoveerimine (IN050968) – Teelise 4, Tallinn, hoone kütte- ja jahutussüsteemi renoveerimise leping sõlmiti 2025. aasta lõpus. Tööde osaline valmimine jäi 2026. aasta I poolaastasse. 1.8. Maade soetamine (IN050969) – maade omandamise protsessid on pikad ning suurema osa eelarve jäägist moodustavad suvel lisaeelarvega saadud vahendid Tallinn -Pärnu-Ikla Konuvere-Päärdu ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Mäo-Imavere lõikudele maade soetamiseks, mille omandamine on planeeritud 2026.a aastasse. 1.9. Värska – Ulitina maantee ümbersõit (IN050993) – seoses keskkonnamõju hindamisega lükkusid tööd edasi, kohustused on võetud 2025.aastal ning tööd lõpetatakse 2026.aastal. 1.10. Riigilaevastiku hooned ja rajatised (IN05C001) – projekti ORMOBASS raadiolaine navigatsiooniseadmete ja osade plastikpoide lõplik üleandmine lükkus 2025. aastast 2026. aastasse. 1.11. Riigilaevastiku investeeringud (SR050039) – Rahandusministeeriumi 28.05.2025 käskkirjaga nr 39 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid Riigilaevastikule investeeringuteks. 2025.aastal viidi läbi hanked ja sõlmiti lepingud, mille täitmiseks on vajalik kasutada eelarvejääki 2026. aastal. Tegemist on nii uute veesõidukite soetamise kui ka olemasolevate veesõidukite hooldus- ja remondiinvesteeringute lepingutega. 1.12. Avaandmete direktiivi rakendamine (SR050049) – Rahandusministeeriumi 11.07.2025 käskkirjaga nr 49 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist eraldatud vahendid IT teenuste arendamiseks: avaandmete avalikustamiseks masinloetavate rakendusliideste kaudu või hulgi alla laetavalt, jalg- ja rattateede ning jalgrattateede andmehõiveks. 2025.aastal viidi läbi vajalikud hanked ja sõlmiti lepingud, kuid tööde tegelik teostamine ning lepinguliste kohustuste täitmine jätkub 2026. aastal vastavalt kokkulepitud ajakavale. 2. Kulud 2.1. Tööjõukulude eelarve jääk tuleneb peamiselt vakantsetest ametikohtadest, mida ei ole töötajate lahkumise järel koheselt täidetud. Lisaks on jäägi kujunemist mõjutanud ajutise lt töölt eemalviibimised (sh haiguslehed) ja tööjõukulude osaline katmine välisvah enditest. Ametikohtade täitmise edasilükkamine on asutustes olnud kaalutletud juhtimisotsus, mille eesmärk on olnud töökorralduse terviklik ülevaatamine, ametikohtade profiilide ajakohastamine ning tööülesannete ümberkujundamine vastavalt asutuse muutuvate le vajadustele. Nimetatud meetmete rakendamine on võimaldanud optimeerida tööjõukulusid ning tagada vahendite sihipärasem kasutamine, arvestades eelseisvaid eelarvelisi piiranguid ja palgafondi jätkusuutlikkust. 2.2. „Merekeskkonna kaitse tagamine“ programmi tegevus lõpetati Keskkonnaametis ning alates 2026.a on need tegevused suunatud „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ programmi tegevusse. Seetõttu suunatakse ka 2025.aasta jääk nimetatud programmi tegevusse. 2.3. Objektikoodil SE000060 on taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetuste elluviimise toetamiseks ette nähtud eelarve (tööjõukulud ja abikõlbmatu käibemaksu katmine ). 2025. aastal ületati muudest antud toetustest abikõlbmatu käibemaksu kulu (konto 45) summa 8 968 võrra. Selle võrra kantakse objektikoodi SE000060 tööjõukulude jääki vähem üle. Kokku viiakse üle tööjõukulude jääki 172 eurot, mida kasutatakse samal eesmärgil 2026. aastal. 2.4. Rahandusministeeriumi 15.04.2025 käskkirjaga nr 22 eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist vahendid elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamisest tulenevate täiendavate kulude katmiseks. 2025. aastal oli hädaolukorra  seaduse muudatuste vastuvõtmise üleminekuperiood, mille jooksul keskendus ministeerium olemasoleva tööjõuressursiga õigusloomele, sh direktiivi rakendamiseks vajalike rakendusaktide väljatöötamisele. Sellest tulenevalt ei olnud 2025. aastal võimalik eraldatud vahendeid kavandatud mahus kasutada. Eelarvejääki kasutatakse 2026. aastal samal eesmärgil, milleks vahendid eraldati, st elutähtsate teenuste osutajate nõustamiseks riskianalüüside ja -plaanide koostamisel ning nende dokumentide läbivaatamiseks ja kinnitamiseks täiendava tööjõuressursi tähtajaliseks kaasamiseks. 2026.aastal muudeti teenuseid ja programmi tegevusi ning sellega muutusid ressursside jaotusreeglid, mistõttu kasutamata vahendite jääkidest osa suunatakse „Energiavarustuse tagamise“ programmi tegevusest „Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ programmi tegevusse. Majandamiskulude ja muude antud toetuste eelarves kasutamata vahendite jääk on olulises osas kaetud kohustustega. Vastavad lepingud on sõlmitud, kuid tööde teostamine on erinevatel objektiivsetel põhjustel nihkunud 2026. aastasse. Samuti sisaldab jääk välisvahenditest rahastatavate projektide omafinantseeringuid, mille kasutamine jätkub 2026. aastal vastavalt projektide ajakavadele. 2.5. Keskkonnaprogrammi investeeringu toetuse (IN004000) meetme „Keskkonnakorraldus“ 2025. aasta jääk on kokku 128 133 eurot, mis on kohustustega kaetud ehk toetuse saajatega on lepingud sõlmitud. Kulud tekivad 2026. aastal. Keskkonnaprogrammi eelarve jaotusreeglite muudatused programmi tegevustesse tulenevad igal aastal määratavast toetusmeetmete proportsioonist, mistõttu tuleb ka ülekantavad jäägid ka jastada samas jaotuses. 2.6. Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kaudu antava toetuse "Kodutoetus lasterikaste perede eluaseme parendamiseks" jääk on kohustustega kaetud. Toetuse andmise otsused on tehtud 2025. aastal või varem. Tekkepõhised kulud tekivad 24-36 kuu jooksul. 2.7. Euroopa rõngastuskeskusi koondav katusorganisatsiooni (EURING) liikmemaksu kohustus (SE000003) lükkus 2026. aastasse. Alates 2026. aastast muudeti kulumudelis liikmemaksude jaotusreeglit, mistõttu jaguneb ressurss kõikide programmide tegevustesse. 2.8. Rahandusministeeriumi 12.03.2025 käskkirjaga nr 16 eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist ALARA AS-le toetus. 2025. aastal kasutati toetusest tegevustoetuseks 465 549 eurot ja investeeringutoetuseks 320 000 euro t, mille arvelt viidi lõpule ladestuskärgede sulgemine. Ülejäänud investeeringutoetuse osas on kohustused võetud uute ladestuskärgede rajamiseks, vastavad tööd on alustatud ning kestavad 2026. aasta lõpuni. 2.9. Rahandusministeeriumi 11.07.2026 käskkirjaga nr 50 eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist vahendid AS Eesti Raudtee tulude-kulude tasakaalu tagamiseks. Vahendite jääki kasutatakse 2026. aasta tulude-kulude tasakaalu tagamiseks. 2.10. Riigilaevastikul on kohustus täita Botnica lepingust tulenevaid ülesandeid, mis on osa talvise navigatsiooni korraldamisest. 2026. aasta eelarve ei kata Botnica lepingu täitmiseks (arvestades üksnes nn standby-režiimi kulusid) kogu kalendriaasta vajadust, mistõttu kasutatakse lisaks ka ülekantavaid vahendeid. 2.11. Rahandusministeeriumi 09.10.2025 käskkirjaga nr 73 eraldati Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist vahendid küttimise toetamiseks sigade Aafrika katku leviku tõkestamisel. Summast 30 000 eurot on jäänud üle sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks tõhustatud seire kaudu; nimetatud vahenditest rahastatavad ekspertiisid viiakse läbi 2026. aastal. 51 330 euro suurune jääk on seotud küttimise toetusega, kuna Kliimaministeeriumi 16.10.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/479 määratud perioodil ei esitatud toetuse taotlusi maksimaalse eelarvemahu ulatuses. Eelarve jääki kasutatakse 2026. aastal samal eesmärgil,  st toetuste andmisega toetatakse metssigade küttimist ning seeläbi sigade Aafrika katku leviku piiramist. 2.12. Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringu tegevusi pikendati 2026.a lõpuni ning seoses sellega toimuvad tööde vastuvõtmised ja lõplikud väljamaksed 2026. aastal. Summad on lepingutega kaetud. Uurimis- ja arendustöid teostatakse vastavalt üldgeoloogiliste uurimistööde lubadele. 2.13. Aasta lõpus kajastatud projektide kaudne kulu, mida ei olnud võimalik 2025. aastal kasutada. Jääk on kaetud kohustustega ning kasutatakse 2026. aastal hüdroloogilise seirevõrgu uuendamiseks. Edasi lükkus hüdromeetria jaamade seadmete ost, mis viiakse ellu 2026. aastal. Samuti ebaõnnestus puurkaevude hoolduse hange (RHR 297583) kallite pakkumiste tõttu ning lükkus 2026. aastasse. Jäägi arvelt kaetakse seirevõrgu jooksvaid remondi- ja hoolduskulusid (sh radari kuplite pesu). Meteoroloogiajaamade seadmete ost lükkus samuti 2026. aastasse (seirekaamerate leping 4-1/26/1, päikesekiirgur) ning vajalik on sondijaamade tarkvara uuendamine, vastav leping on sõlmimisel. Lisaks kasutatakse jääki 2026. aastal programmeerijatele AI-tarkvara soetamiseks, VeeRa eelarverakenduse tarkvara litsentsi tasumiseks (leping 4-1/25/74) ning E-ITS põhiauditi kohustuse katmiseks (leping 4-1/25/7). Välislähetustest vabanenud vahenditest (kuna kohtumised toimusid virtuaalselt) soetatakse igapäevatöö automatiseerimiseks vajalikud Copiloti 25 litsentsid (hankeleping nr 7-1/24/88). Metsanduse ja jahinduse arengu suunamise programmi tegevuse jääki reaalajamajanduse projektis RAIEINFO kasutatakse metsa kaugseireteenuse väljatöötamiseks vajalike ESTHubi pisiarenduste eest tasumiseks. 2.14. Ringmajanduse korraldamise programmi tegevuse eelarve jääki kasutatakse Tartumaal Kastre vallas õlitünnide eemaldamiseks. 2025. aastal han ge ebaõnnestus ja uus hange on korraldatud 2026. aastal. 2.15. Merekeskkonna kaitse tagamise programmi tegevus lõpetati Keskkonnaametis ning alates 2026. aastast on sellega seotud tegevused suunatud vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamise programmi tegevusse. Seetõttu suunatakse ka 2025. aasta jääk nimetatud programmi tegevusse. Jääki kasutatakse 2026. aastal välitöödeks vajaliku varustuse ja vormiriietuse uuendamiseks, töötajate tervisekontrolli läbiviimiseks ning veevaldkonna operatiivseire lepingu viimase osa täitmiseks 2026. aasta kevadel. 2.16. Elurikkuse kaitse tagamise programmi tegevuses pikendati niitude taastamise lepinguid liigniiskuse tõttu, mis ei võimaldanud töid õigeaegselt lõpetada. Tööd viiakse lõpule 2026. aasta esimesel poolel. Hanke ebaõnnestumise tõttu lükkusid edasi ka mitmed inventuurid ja linnustiku seired (sh Audru poldril), mis viiakse läbi 2026. aastal. Muude antud toetuste eelarve on eraldatud loomakahjudest tulenevate kulude hüvitamiseks ( alus: Kliimaministeeriumi 02.02.2024 määrus nr 5 "Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste ennetamise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord") ning jääki kasutatakse 2026. aastal nimetatud kohustuste katmiseks. 2.17. Keskkonnakorralduse arengu suunamise programmi tegevuse jääk on seotud Unukse külas reostunud pinnase utiliseerimise lepingulise kohustusega, mille tööd teostatakse 2026. aastal. 2.18. Kiirgusohutuse tagamise programmi tegevuse jääki kasutatakse Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla järelseireks ja eksperthinnangu koostamiseks. Lepingu st tulenevad kohustused täidetakse 2026. aastal. 2.19. Jääki kasutatakse 2026. aastal välitöödeks vajaliku varustuse ja vormiriietuse uuendamiseks ja töötajate tervisekontrolli läbiviimiseks. Lisaks vähendati 2025. aastal halduskulusid majandamiskulude eelarves, mis kajastuvad erinevates programmi tegevustes, et vabastada 2026. aasta eelarves vahendeid Kopli 76 hoonest uude valmivasse Tartu Loodusmajja  kolimise ettevalmistamiseks ja kolimise läbiviimiseks ning ATK 2.0 -ga seotud täiendavate IT-kulude katmiseks. 2.20. Alates 2026. aastast muutus programmi tegevuse nimetus: uus nimetus on „Kesksete IT- teenuste osutamine“. Jäägid on kaetud võetud kohustustega: teenuste turvatestimine summas 400 tuhat eurot, AWS MAP programmi hoolduskulud summas 450 tuhat eurot ning MS 365 litsentside ettemaksu periodiseerimisega seotud kulud. 2.21. Eerik Kumari looduskaitsepreemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest looduse uurimisel, looduskaitse korraldamisel, looduskaitseteadmiste levitamisel, säästva looduskasutuse põhimõtete propageerimisel. 2025. aasta eelarveks planeeritud vahenditest maksti välja 5 tuhat eurot ning ülejäänud summas otsustati preemia anda välja 2026. aastal. 2.22. Konkursi "Aasta keskkonnaauhind" kategooria Aasta keskkonnategu raames keskkonnasõbralikule haridusasutusele antavast preemiast 250 eurot ja üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi (HTM 18.02.2002 määrus nr 25) ja õpilasleiutajate riikliku konkursi (HTM 18.06.2010 määrus nr 30) eripreemiatest keskkonnakaitse valdkonnas 700 eurot on kavandatud välja anda 2026.aastal. 2.23. Alates 2026. aastast muutus programmi tegevuse nimetus: uus nimetus on „Kestliku ja kvaliteetse ehituse ning elukeskkonna arendamine“. Jääk on seotud Ettevõtluse Innovatsiooni SA kaudu antavate toetustega kaasnevate EIS tugitegevustega (eluaseme omanike ja omandajate energiasäästu saavutamise alase teadlikkuse tõstmine), mis on kohustustega kaetud ja kasutatakse 2026. aasta jooksul. 2.24. Keskkonnaprogrammi eelarve jaotusreeglite muutused programmide tegevustes tulenevad igal aastal määratavast toetusmeetmete proportsioonist, mistõttu tuleb ka ülekantavad jäägid kajastada samas jaotuses. 2025. aasta objektikoodita eelarve jääk on kokku 6 492 080 eurot, mis jaguneb 2026. aastal programmi tegevustesse: elurikkuse kaitse tagamine 908 891 eurot; kiirgusohutuse tagamine 908 891 eurot; merekeskkonna kaitse tagamine 259 683 eurot; metsanduse ja jahinduse arengu suunamine 324 604 eurot; ringmajanduse korraldamine 259 683 eurot; rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamine 2 272 228 eurot; vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine 1 428 258 eurot; õhukvaliteedi parandamine 129 842 eurot. Toetuse andmise kohustused on võetud ning tekkepõhised kulud tekivad 2026. aastal. 2.25. Teadus- ja arendustegevuse (TA) majandamiskulude eelarve jääk on 638 994 eurot ning muude antud toetuste (ülikoolidega sõlmitud teaduspartnerluse lepingud) eelarve jääk 176 306 eurot. 2025. aastal oli TA eelarve jaotatud kõigi programmitegevuste vahel. Alates 2026. aastast on TA eelarve suunatud rohereformi ning keskkonnateadlikkuse ja -hariduse edendamise programmi tegevustesse. Sellest tulenevalt suunatakse ka 2025. aasta eelarve jääk nimetatud programmide tegevustesse. TA tegevuse vahendid on kohustusega kaetud ehk lepingud sõlmitud. 2.26. 2025. aastal vähendati tugitegevusi, mis kajastuvad erinevate programmide tegevustes, et vabastada vahendeid 2026.aasta eelarves Kohtla-Järve poolkoksimäe hoolduse ja seirekohustuse täitmiseks 356 456 eurot, välislähetusteks, kriisireguleerimisega seotud kohustuste täitmiseks jm majandamiskuludeks. Erinevate programmide tegevustes kajastuvad ka välisprojektide omafinantseeringu jäägid, mille tegevused jätkuvad 2026.aastal. 2.27. Ringmajanduse programmi tegevuses lükkusid reaalajamajanduse projekti kohustused 2026. aastasse summas 76 395 eurot. 2.28. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamise programmi tegevuses lükkus asulareovee käitlemise lõimitud kava koostamine 2026. aastasse summas 50 000 eurot. 2.29. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamise programmi tegevuses kandusid 2026. aastasse järgmised kohustused: välislepingute tõlked, merestrateegia raamdirektiivi,  Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM) töörühmade tegevused kokku summas 39 500 eurot. 2.30. Elurikkuse kaitse tagamise programmi tegevuses lükkus 2026.aastasse mullaseire vastupidavuse direktiivi rakendamise analüüs Eesti tingimustes maksumusega 30 000 eurot. 2.31. Keskkonnakorralduse arengu suunamise programmi tegevuses lükkusid 2026.aastasse järgmised kohustused: Kohtla-Järve poolkoksimäe hoolduse ja seirekohustus 162 446 eurot ning keskkonnamõjude hindamine, keskkonnakaitselubade analüüs ja põlevkivi energeetilise kasutamise analüüs kokku summas 63 058 eurot. 2.32. Kiirgusohutuse tagamise programmi tegevuses jäid täitmata järgmised lepingulised kohustused: andmepõhise välisõhu aruandluse analüüs, radooniuuring ja radoonist tingitud kopsuvähijuhtude uuring, mis lükkusid 2026. aastasse. Kokku summas 104 0 49 eurot. 2.33. Raudteetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses kajastub Rail Baltica taristuks soetatud maade maamaksu eelarve jääk, mis tekkis Maksu- ja Tolliameti tehtud maamaksu ümberarvutuse tulemusel. Jääki kasutatakse 2026. aasta maksukohustuse katmiseks, kuna 2026. aastaks prognoositakse eelarvepuudujääki ligikaudu 81 tuhat eurot. 2.34. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamise programmi tegevuses on jäägid tekkinud mitme teguri koosmõjul: keskmisest soojem ilmastik, mille tõ ttu pikenes veesõidukite suvine navigatsiooniperiood ning planeeritud hooldustööd lükkusid 2026. aasta algusesse; jäämurdehooaeg algas alles pärast aastavahetust; väikesaarte parvalaeva toetuse väljamaksmine veesõiduki operaatorile nihkus 2026. aastasse, k una parendustööd ei olnud aasta lõpuks lõpetatud; samuti lükkusid merendusvaldkonna töömasinate, -seadmete ja inventari hooldused 2026. aastasse. 2.35. Teetransporditaristu arendamise ja korrashoiu programmi tegevuses on jääk tekkinud 2025.aastal võetud kohustuste edasilükkumise tõttu 2026.aastasse. Vahendid jäid kasutamata seoses karjääride eraldiste kannete tagasiarvestusega, vastavad kohustused on võetud ning realiseeruvad 2026.aastal. 2.36. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamise programmi tegevuses on jääk osaliselt tekkinud 2025.aastal võetud kohustuste edasilükkumise tõttu 2026.aastasse. Vahendid on vajalikud sõidukite registreerimismärkide soetamiseks 2026.aasta jaanuaris, tulenevalt vastava lepingu lõppemisest samal ajal.