Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 19.03.2026 nr 16-6/25-04777-038
[email protected]
Meie: 09.04.2026 nr 13-3/26-560
Seisukoha andmine Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu - Kabli“ ehitusprojekti
KMH aruandele
Esitasite 19.03.2026 kirjaga nr 16-6/25-04777-038 Eesti Geoloogiateenistusele seisukoha
andmiseks Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu - Kabli“ ehitusprojekti KMH aruande
(edaspidi aruanne). Aruandes hõlmatud ala on „Pärnu - Kabli“ lõik pikkusega ~45 km, mis
algab põhjaosas Pärnu linna ja Häädemeeste valla piirilt vahetult peale Pärnu maastikukaitseala,
jõuab peale Reiu jõe ületust tagasi Pärnu linna territooriumile, kust edasi suundub lõuna poole
Saarde valda. Saarde vallas kulgeb trass Reiu jõe ja Luitemaa looduskaitseala vahelt edasi
lõunasse läbi metsamassiivide ning jõuab tagasi Häädemeeste valla territooriumile.
KeHJS § 16 lõike 4¹ ja § 21 lõike 1 alusel esitavad otsustaja ja asjaomased asutused KMH
aruande kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukohad KMH aruande avaliku
väljapaneku jooksul. Dokumentide läbivaatamisel annavad otsustaja ja asjaomased asutused
hinnangu aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad eksperdirühma koosseisu
piisavust.
Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele
maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute
kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid,
kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõike 2 alusel, võib lubada maapõue seisundit ja
kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:
1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda;
2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva
iseloomuga või
3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas
tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille
jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses
taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.
Trassilõik ja selle nihutusruum ei läbi ühtki registris arvel olevat maardlat. Raudteetrassi
rajamisega ei kaasne otsest mõju maavarade kaevandamisväärsena säilimisele ning see ei
halvenda juurdepääsu maavaradele. Mõju maavaradele tuleneb seega eelkõige ressursitarbest.
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere /
[email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
Trassi piirkonnas on eelprojekti koostamiseks läbi viidud ehitusgeoloogiline uuring.
Väärtusprojekti (value engineering) koostamise käigus on viidud läbi täiendav uuring.
Rail Balticu ehitamiseks on ehitusmaavara vaja täitematerjalina raudtee ja hooldusteede
ehitamiseks, raudteega ristuvate teede ümberehitamiseks ning ökoduktide muldkehade
rajamiseks. Summaarselt vajatakse antud trassilõigu ehitamiseks ca 7 487 727 m³ materjali. RB
rajatiste ehitamiseks vajalikud ehitusmaavarad (liiv, kruus, dolokivi/lubjakivi) hangib
ehitusettevõtja keskkonnaluba omavatest karjääridest või teisese ehitusmaterjali korral
vastavaid lube omavatelt tarnijatelt vastavalt ehitusprojektis ette nähtud kvaliteedinõuetele.
Kõrgema kvaliteediga materjali on vaja tuua Eestist väljastpoolt.
Hinnangulised piirkonnas saadaval olevad kohalike maavarade mahud katavad raudteelõigu
vajadused. Arvestades ehitusliiva, täiteliiva, -kruusa ja -dolokivi varustuskindluse kriitilisust
Pärnumaal leiab KMH aruanne, et vaja on teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele
võtmiseks ning avada uusi karjääre. Rail Balticu teenindusala varustuskindlust võib tervikuna
tõsta ka, kui tugevdada teeninduspiirkonna äärealade varustuskindlust. Selleks sobivad näiteks
mahajäetud karjäärid piirnevates maakondades (sh Järva, Lääne, Viljandi ja Lääne-Viru
maakonnas). Samuti on kaalutud aherainekillustiku kasutamist vahekihi alusena kui materjal
segatakse kvartsliivaga, tagamaks parema veejuhtivuse ja külmakerkekindluse.
Aherainekillustiku kasutamisega ei vähendata väljamata jäetud maavarade arvelt olemasolevat
piirkondlikku ehitusmaavarade varustuskindlust ning see täidab ka mitmeid riiklikke eesmärke.
KMH aruandes on analüüsitud vajaminevat materjalikogust projekti elluviimiseks, tuvastatud
võimalikud kitsaskohad ning pakutud lahendusi. Aruandes võrreldud RB projekti lahenduse
alternatiivid on oma mõjus maavaradele samaväärsed.
Kuivõrd trassilõik ei läbi ühtki registris arvel olevat maardlat esineb Krundi liivamaardlal
(registrikaart nr 961) ja sellel asuval Krundi liivakarjääri (loa nr L.MK/333548; loa omaja OÜ
Eesti Killustik; luba kehtib kuni 12.09.2029) mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattuvus
„Eritasandilise ristumise maavajadusega“. Maardlaga kattuval alal on juurdepääsutee rajamine
võimalik vaid tingimusel, et vastaval alal on maavara ammendunud või selleks on saadud loa
omaja nõusolek. EGT viitas sellele ka oma 01.07.2025 vastuses nr 13-3/25-1061 KMH
programmile.
Juhul kui järgitakse varasemalt välja toodud tingimusi, puuduvad Eesti Geoloogiateenistusel
täiendavad ettepanekud KMH aruande kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
Maavarade registri osakonna juhataja
Mihkel Annusver
Maavarade registri osakonna spetsialist
5331 7112
[email protected]
2 (2)