Pätsi turbamaardla varude (osaline) ümberhindamine passiivsest aktiivseks tarbevaruks

OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks Töö nr 26/5479 Tallinn 2026 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 2 Kinnitan: Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Diplomeeritud mäeinsener (Kutsetunnistus nr 192527) Projekti koostas: Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ Diplomeeritud mäeinsener (Kutsetunnistus nr 219258) OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 3 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ........................................................................... 5 2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......... 6 3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ........................... 7 4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ............................................ 8 5 VARU ARVUTUS ......................................................................... 9 6 KOKKUVÕTE ............................................................................ 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 4 GRAAFILISED LISAD 1. Varuplokkide (osalise) ümberhindamise plaan, M 1 : 5000 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ ... II-II’, M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 100 DIGITAALSED LISAD 1. Moodustatud plokkide piiriandmed OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 5 1 SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on koostatud eesmärgiga hinnata Viljandi maakonnas Mulgi vallas Abja- Vanamõisa külas Pätsi turbamaardlas (reg nr 118) lasuva vähe- ja hästilagunenud turba passiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 pT osaliselt (pindala 1,56 ha) ning plokid 9 ja 10 pT täielikult (pindala 4,96 ha) ümber aktiivseks tarbevaruks. Plokkide 7 ja 8 pT lõunapoolne lahustükk (pindala 0,12 ha) asub riigipiiri kaitsevööndis ning selle varu ümber ei hinnata. Käsitletavad plokid paiknevad Pätsi turbatootmisala (keskkonnaluba nr VILM-037, kehtiv kuni 27.12.2049) mäeeraldise teenindusmaal. Pätsi turbamaardla plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT passiivseks hindamise põhjuseks oli nende paiknemine Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701) kalda piiranguvööndis. Vanamõisa oja puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga. Tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maava kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni MaaPS sätestatud korras. Eelnevast tulenevalt puudub seaduslik alus plokkide säilitamiseks passiivse tarbevaruna. Geoloogilises informatsioonis on tuginetud 2017. aasta uuringule, mille tulemused on esitatud aruandes „Pätsi turbatootmisala jääkvaru uuring ja Pätsi turbamaardla varu osaline ümberhindamine seisuga 01.10.2017“ (Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8867). Maa-ala topograafiline mõõdistamine on tehtud 16.02.2017. a. Käesolevas aruandes kajastatud koordinaatide süsteem on L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis. Topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1 : 5000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 6 2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaserval Mulgi vallas, Viljandi linnast 30 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on keskkonnaloa nr VILM-037 kohaselt 95,25 ha, sh mäeeraldis pindalaga 66,03 ha. Tootmisala asub kogu ulatuses riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031, 100% turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041, 100% turbatööstusmaa). Lähimad tiheasustusega asulad on ~4,1 km kaugusel kirdes asuv Abja-Paluoja ja ~5,8 km kaugusel läänes asuv Mõisaküla. Lähimad elamud asuvad tootmisalast ~1,5 – 1,9 km kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel. Pätsi turbatootmisalale on ligipääs mööda 6 Valga-Uulu maanteelt lähtuvat 1050019 Abja- Laate püsikattega ja 1050084 Pätsi kruuskattega teed. Tootmisalast ~130 m kaugusel põhjas asub maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk. Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel looduskaitselised või muud tehnilised kitsendused puuduvad. Mäeeraldise teenindusmaal asub tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood VEE1136701), millele on kehtestatud ranna või kalda piiranguvöönd 50 m veekogu piirist. Vanamõisa oja puhul on tootmisalale ulatuval alal tegemist tehisliku kogujakraaviga. Tootmisala eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700), kuhu juhitakse tootmisala kuivendusveed mäeeraldise idapoolselt alalt Laukasoo kraavi (KKR kood VEE1136704). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 7 3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Pätsi turbamaardlas paiknev Pätsi turbatootmisala paikneb Sakala kõrgustiku lõunaserval suhteliselt tasasel, üksikute väikeste voortega moreenmaastikul. Aluspõhjas avanevad Kesk- Devoni Aruküla lademe liivakivid, millel lasub mõnekümne meetri paksune pinnakate. Turbamaardlaga piirneval alal koosneb pinnakate peamiselt moreenist, turba lamamis lasuvad sellel jääjärvesetted – liiv, saviliiv ning paiguti kuni meetri paksune järvemudakiht. Kirjeldatud geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetete veekihid, mida eraldavaks veepidemeks on savikad järvesetted ning Aruküla lademe liivakividega seotud Aruküla veekiht. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga (pH 4,5 – 5,5), väikese karedusega (alla 1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 7,5 mg/l). Veekiht toitub peamiselt sademeveest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud väljakutel ca 0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m maapinnast. Maapinna reljeef on suhteliselt tasane, olles kõrgem tootmisala väljaehitamata alal. Maapinna uuringuaegne keskmine kõrgus jäi tasemele abs 74,84 m, turba lamami keskmine abs kõrgus tasemele 71,84 m. Turbalasundi lamami moodustavad liiv, saviliiv ja liivsavi. Turbalasundi paksus ulatub Pätsi turbatootmisala loodeosas üle 5 meetri. Turbalasundi keskmine paksus uuringu andmetel on ~3 m, millest umbes poole moodustab vähelagunenud turvas. Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis teostatud analüüside tulemused näitasid, et poole kuni kaks kolmandikku lasundi kogupaksusest moodustavad vähelagunenud rabaturbad (peamiselt fuskumiturvas), nende lamamis on keskmiselt kuni hästi lagunenud siirdesoo- (rohuturvas, puu-rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas) ja madalsooturbad (rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas). Viimase kihi paksus ei ületanud proovipunktides 0,25 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 8 4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Pätsi turbatootmisalal on turba tootmiseks vajalik taristu suuremas osas varasema kaevandamise käigus välja ehitatud (kuivendusvõrk, teed). Tootmise laiendamiseks on vajalik turbatootmisala loodepoolse ala kuivendusvõrgu rajamine, mille tarbeks on Eesti Maaparandusprojekt koostanud tööprojekti. Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Seega on väljakutel võimalik isevoolselt kuivendada peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist. Kogu turbalasundi kuivendamiseks tuleb kasutusele võtta polderkuivendussüsteem. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 9 5 VARU ARVUTUS Käesolevas töös on hinnatud Pätsi maardla (reg nr 118) vähe- ja hästilagunenud turba varu plokkides 7, 8, 9 ja 10 pT, et moodustada nendest kaevandatavad aktiivse tarbevaru plokid. Plokid 9 ja 10 pT on kogu mahus võimalik arvele võtta aktiivse tarbevaruna. Plokkide 7 ja 8 pT paiknemise tõttu ei ole võimalik kogu varu plokis aktiivseks tarbevaruks muuta ning riigipiiri kaitsevööndis asuv lahustükk säilitatakse passiivse tarbevaruna. Plokid 7 ja 8 pT on seega jaotatud kaheks, kus põhjapoolsel lahustükil on tegemist aktiivse tarbevaruga. Moodustatud plokkide asukohad ja piiripunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Käesolevas töös on varu arvutuse aluseks topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 5000, mis on koostatud seisuga 01.10.2017. a. Varud on arvutatud mudeltarkvaraga Bentley InRoads. Ploki 7 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m. Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171. Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 7 aT seisuga 01.10.2017 4,6 tuh t. Ploki 8 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091. Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 8 aT seisuga 01.10.2017 1,9 tuh t. Ploki 9 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,38 m. Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 25% ja keskmine looduslik niiskus 89,3% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,177. Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 9 aT seisuga 01.10.2017 12 tuh t. Ploki 10 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,52 m. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 18% ja keskmine looduslik niiskus 92,4% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,135. Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 10 aT seisuga 01.10.2017 10 tuh t. Ploki 13 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m. Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171. Seega on hästilagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 13 pT seisuga 01.10.2017 0,4 tuh t. Ploki 14 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1% ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091. Seega on vähelagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 14 pT seisuga 01.10.2017 0,1 tuh t. Pärast käesolevas töös esitatud muudatusettepanekute kinnitamist tuleb arendajal vajalikud muudatused sisse viia ka Pätsi turbatootmisala keskkonnaloas nr VILM-037. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 10 6 KOKKUVÕTE Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT varu hinnati aastal 2017 teostatud uuringu tulemuste alusel ümber järgmistes kogustes ja pindaladel: Hästilagunenud turvas: - Plokk 7 aT – 4,6 tuh t, pindalal 1,56 ha; - Plokk 9 aT – 12 tuh t, pindalal 4,96 ha; - Plokk 13 pT – 0,4 tuh t, pindalal 0,12 ha. Vähelagunenud turvas: - Plokk 8 aT – 1,9 tuh t, pindalal 1,56 ha; - Plokk 10 aT – 10 tuh t, pindalal 4,96 ha; - Plokk 14 pT – 0,1 tuh t, pindalal 0,12 ha. Ülaltoodud varu kogused esitatakse Eesti Geoloogiateenistusele kinnitamiseks ja Keskkonnaregistris arvele võtmiseks seisuga 01.10.2017. a.  Ploki 9 ja 10 aT piiripunktide Maaparandushoiuala koordinaadid Nr X Y Ranna või kalda piiranguvöönd 1 6 438 767,17 576 668,49 2 6 438 769,84 576 679,70 3 6 438 779,32 576 719,49 Elektripaigaldise kaitsevöönd 4 6 438 585,43 576 711,37 5 6 438 626,22 576 664,44 Riigikaitselised kitsendused 6 6 438 746,02 576 665,13 Plokk 1 aR 577 500 7 6 438 535,85 576 767,78 577 000 8 6 438 539,46 576 812,43 9 6 438 599,13 577 054,42 10 11 12 6 438 620,33 6 438 619,77 6 438 598,01 577 131,50 577 160,46 577 190,27 6 439 000 Plokk 2 aR Plokk 1 aR 75.77 N 76.77 0-5 72,55 13 6 438 563,53 577 198,92 Jäärja metskond 16 74,59 76.37 76.10 76.79 14 6 438 533,82 577 188,48 10501:002:0042 7 6 74.26 76 77.35 0-4 0,90 74.13 15 6 438 515,04 577 163,20 77.51 75,08 1,80 Kr Pajutatsi 73,55 74.31 16 6 438 487,50 577 063,79 76.82 73.72 76.04 10501:001:0179 76.78 0-3 0,70 75.07 17 6 438 440,81 576 873,95 76.07 76,89 77.07 0,20 ' I Kaardileht nr 532 Karksi 77.09 76.57 73.93 1-6 77.29 73,89 75.50 0-2 2,80 72 73.94 77.30 1-5 1,70 Pindala 4,96 ha 75.79 76,50 73 74.07 73,87 0,30 1 aR 74.09 0-1 23 1,40 skond 44 75.64 75.49 2,50 1-4 0,50 74,89 78.20 0044 77.15 2,10 1 77.56 74,75 1,50 75.33 Kr 73.91 76.84 Pätsi turbatootmisala 77.82 73.91 74 74.21 0,00 77.05 6 0,10 10501:002:0041 1-3 002: 1,00 78,15 1,20 75.15 7 Mäeeraldise piir a m et 8 78.21 52 . 10 aT 7 76 7 77.26 1-2 74.83 78.47 10501: Kr 75.54 77,60 4,75 75.35 54 .0 75.80 78.12 7 Mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki 7 ja 8 aT piiripunktide 9 aT 1,00 74.63 75.41 2-5 Sooaru-Ennu 72 j 78.64 73,85 Jäär koordinaadid 2,80 10501:002:0630 1-1 2,70 75.74 73.71 1 Ümbervormistatava ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number 75,84 77.63 10 11 Be t 774.26 1 71,34 (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 5 4 76.65 9 78.31 12 77.91 76.27 2-4 1,10 1,10 75.71 Nr X Y 0,90 74.56 73,57 73 76.29 1'1,80 7 72 2 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 1' 6 438 626,22 576 664,44 I 2' 4' 78.11 78 78.19 13 77.74 Be t 74,60 73.24 3' 766 .1 76.45 1,50 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 71 2-3 73.37 78 77.59 2' 6 438 585,43 576 711,37 74,38 1,80 74.44 Kiivleärma 76.75 75,49 76.60 Pätsi turbaraba 3' 6 438 555,04 576 746,34 10501:004:0009 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 76.26 8 aT 76.99 10 aT 2-2 72 1,50 74.93 76.19 72.58 75.29 10501:002:0031 4' 6 438 535,85 576 767,78 75,01 75.31 73.68 6 438 500 7 aT 9 aT 1,80 I I' Maardla piir (asendiplaanil) 5' 6 438 440,81 576 873,95 2-1 75.34 14 Plokk 4 aT 3-6 73.61 74,39 75,19 1,70 1,60 15 Plokk 3 aT 75.55 73,49 73.24 I I' Geoloogilise läbilõike joon 6' 6 438 429,66 576 835,00 8' 75.41 16 73.14 Bet 74.69 74.69 576 500 7' 6 438 429,06 576 827,58 9' 1,70 74.29 3-5 0,60 71,21 76 Maapinna samakõrgusjoon, m 75.35 1,30 Suuri-Ennu 71 70 2,20 74.70 73,27 8' 6 438 474,78 576 815,88 7' 72.44 7 10502:002:0540 7 6 pR 6' 17 74.08 1 Lamami samakõrgusjoon, m 6 74.21 2-I 9' 6 438 462,53 576 663,78 75.90 3-4 2,20 Kongsi 75.58 5 pR 76.33 5' 75,32 75.31 74,41 73,47 1,20 73.89 72.94 73.39 74,60 Veetase kraavis (mõõdetud 15.07.2017. a) 76.00 48001:001:0551 72 1,60 75.36 74.43 Pindala 1,56 ha 3-3 1,75 71 74.91 76.28 2,10 73.58 2-2 Sondeerimispunkti nr 75.67 75,02 1,00 74.38 75.58 3-2 75.24 73.74 74.39 75,01 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m 76.54 76,64 75.79 4-6 3-1 75.84 1,70 Pätsi turbaraba 74.30 1,70 2,20 73,64 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 77,06 75.44 Bet 75.70 10501:002:0031 4-5 73.20 1,60 0,40 Hästilagunenud turba kihi paksus, m Kr 2,80 73,36 75.88 2,30 77.27 72.98 1,00 Jaasi 2,50 4-7 10502:002:0090 I I 1,80 72 76.95 75.33 4-4 73.80 0,10 2,00 73,33 Jääkvaru uuringu proovipunkt Plokk 12 aT 72 76.31 75,19 71,54 76.64 71 72,38 73.32 Plokk 11 aT 4-3 2,10 73.39 0,40 1,10 75.25 74,86 73.62 3,00 73 4-2 Ploki 13 ja 14 pT piiripunktide 70 73.17 73.18 Märkused: 75,82 koordinaadid 4-1 1,00 73.31 Läti Vabariik 1* 76.37 75,98 1,50 73.16 5-3 1,20 71 2* 74.26 72.81 72,86 73.18 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 1,30 Nr X Y 0,50 74.99 1 aR 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 2,40 5-2 74.07 75.00 74.66 1* 6 438 110,95 576 968,02 73,53 71,83 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 5-1 74.65 2* 6 438 078,72 577 009,35 73.49 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026); 74,16 1,50 74.45 74.36 72,07 3* 6 437 975,16 577 099,75 2,50 6 438 000 75.71 75.17 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 31.03.2026); 4* 6 437 974,64 577 092,75 1,50 Plokk 2 aR 3* 1,00 75.14 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026). 14 pT 4* 75.31 Plokk 1 aR 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 75.92 Pindala 0,12 ha 13 pT 75.14 Jäärja metskond 45 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 74.85 75.34 10501:002:0043 Pätsi turbatootmisala Varuplokkide (osalise) Mõõtkava Plokk 6 pR Plokk 5 pR Mulgi vald, Viljandi maakond ümberhindamise plaan 1 : 5000 0 100 200 m Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 02.04.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/  W E m m skond 44 a 0044 sal Pätsi turbatootmisala 79 79 0041 0630 10501:002:0041 mi 6 pR Ennu 002: oot 002: 002: a m et 78 5 pR 10 aT 20 78 u- 11 bat 10501: 23 Sooar 10501: 10501: 9 aT 18 ur j 11 77 77 Jäär Pätsi turbaraba sit 10 11 10501:002:0031 Pät 20 76 15 76 17 Plokk 4 aT 16 17 75 18 75 23 2 aR 18 23 74 18 74 vt 73.89 Mäeeraldise piir 15.07.2017 18 8 aT 19 1 aR 26 Mäeeraldise teenindusmaa piir 73 Plokk 3 aT 39 73 7 aT 28 28 Maapinna kontuur vt 72.18 15.07.2017 72 72 Ümbervormistatava ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 71 71 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Pätsi turbaraba Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 10501:002:0031 vt 72.18 Uuringuaegne veetase 15.07.2017 Uuringupunkti number 1-1 1-2 1-3 1-4 1-5 1-6 Maapinna abs kõrgus, m 75,84 77,60 78,15 74,75 73,87 73,89 Vähelagunenud turvas Vähelagunenud turba kihi paksus, m 0,90 2,80 4,75 1,00 0,50 0,30 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 1,80 2,70 1,00 1,20 1,50 1,40 Lamami abs kõrgus, m 73,14 72,10 72,40 72,55 71,87 72,19 Hästilagunenud turvas Järvemuda Liiv W E m m i iVabarik Kongsi Liivsavi ja saviliiv 79 79 48001:001:0551 sala Pätsi turbatootmisala 0041 78 78 mi 0540 Lät 10501:002:0041 Ranna või kalda piiranguvöönd Ennu oot 002: 002: 77 77 bat - 10501: Suusi 6 pR Pätsi turbaraba ee ur 10502: Riigikaitselised kitsendused 10501:002:0031 t sit 76 76 Pät 75 12 aT 75 17 5 pR 18 74 2 aR 74 Plokk 4 aT 21 23 vt 73.47 11 aT 20 15.07.2017 73 vt 72.84 21 73 15.07.2017 24 29 1 aR Plokk 3 aT 20 21 72 19 72 17 vt 71.18 0 100 200 m 15.07.2017 71 71 Märkused: 70 70 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 69 69 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 2/7 Uuringupunkti number 3-1 3-2 3-3 3-4 3-5 3-6 Pätsi turbatootmisala Geoloogilised läbilõiked Mõõtkava Maapinna abs kõrgus, m 77,06 76,64 75,02 74,41 73,27 73,49 H 1 : 5000 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 2,50 2,80 1,70 1,75 2,20 0,60 Mulgi vald, Viljandi maakond I-I ... II-II' V 1 : 100 Hästilagunenud turba kihi paksus, m 1,80 2,30 2,20 1,00 1,20 1,30 Lamami abs kõrgus, m 72,76 71,54 71,12 71,66 69,87 71,59 Hendrik Klaas OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 02.04.2026 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 26/5479 /Allkirjastatud digitaalselt/ Saatja: Eesti Geoloogiateenistus </O=KEMIT/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=4E3CE1068DE54E27891D4BE0DD409E42-EGT INFO> Saaja: EGT Taotlus Teema: FW: Pätsi turbamaardla varude (osaline) ümberhindamine passiivsest aktiivseks tarbevaruks From: Hendrik Klaas <[email protected]> Sent: Monday, April 6, 2026 3:58 PM To: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>; Valdo Tohver <[email protected]> Subject: Pätsi turbamaardla varude (osaline) ümberhindamine passiivsest aktiivseks tarbevaruks Tere Vastavalt varasemale vestlusele esitan kinnitamiseks "Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5479). Ümberhindamisele kuuluvad varud asuvad Pätsi turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piires, jäädes kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kalda piiranguvööndisse, mille puhul puudub seaduslik alus plokkide säilitamiseks kaevanadmiseks mittesobiva passivse tarbevaruna. Lugupidamisega <https://steiger.ee/> Hendrik Klaas Diplomeeritud mäeinsener         OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Mobiil: +372 5349 2252 --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.