Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1032228-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1032228-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Tariston Kontaktisik Kauri Kiiman Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kandle liivamaardlas Kandle liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks. Parandustaotluse selgitus Loa taotluse seletuskirja täiendamine vastavalt Keskkonnaameti 10.03.2026 kirjale nr DM-135633-4. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb põhjendus riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Taotletav karjäär asub piirkonnas, kus Haljala vald on algatanud eriplaneeringu tuulepargi rajamiseks sobiva asukoha leidmiseks. Arvestades tuuleparkide rajamiseks vajaminevat täitematerjali mahtu, vähendab karjääri paiknemine rajatava tuulepargi läheduses materjali transpordist tulenevat CO2 emisioonide hulka ja mõju keskkonnale. Haljala valla algatatud eriplaneeringu alad jäävad taotletavast karjäärist ca 1,5 kuni 10,5 km kaugusele. Lisaks on Eesti Vabariigi Valitsus 23.03.2022. a korraldusega nr 97 algatanud Riigitee 1 (Tallinn- Narva põhimaantee) Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemise. Seega suureneb tulevikus ka piirkondlik täitematerjali vajadus teedeehituse valdkonnas. Tallinn-Narva põhimaantee jääb taotletavast karjäärist ca 8 km kaugusele. Taotleja hakkab Kandle liivakarjääri materjali kasutama nii eelpool nimetatud suurte taristuobjektide kui ka muu piirkondliku ehitustegevuse varustamiseks. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Kandle liivakarjäär Aadress Kunda metskond 58, Kandle küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond Territoriaalkood 2664 Katastritunnus(ed) 19003:001:0360, 19003:001:0055 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6598300, Y: 627000 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kunda metskond 58 (19003:001:0360). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Haljala vald, Lääne-Viru maakond 0191 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 1 046 Maardla nimetus Kandle Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Kandle liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 18.14 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 23.90 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 40 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 40 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Taristuehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 86 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 362 tuh m³ 01.10.2025 2 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 1 019 tuh m³ 01.10.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 1 209 tuh m³ 2/4 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Tariston AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523931 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 30.06.2030 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025) Geoloogiafondi number 47378 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-145 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 23.12.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu ning metsa- ja rohumaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Kandle_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Kandle_liivakarjaari_profiilid.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Kandle_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Kandle_liivakarjaari_MKLT_seletuskiri_v2.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_145_Laane_Viru_maakonna_Kandle_liivamaardla_registrisse_kandmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Kandle_uuringuruumi_aruanne.asice GIS ja CAD failid Lisa 7: piir_teenindusmaa.dgn Lisa 8: ME_LAMAM.dgn Lisa 9: Maamudel_Kandle.dgn Lisa 10: piir_maeeraldis.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 3/4 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Transpordiameti kooskõlastus 13.02.2026 Lisa 11: 7.1_7262262_2_13.02.2026_Valjaminev_kiri.asice Allkirjastatud Kandle liivakarjääri taotluse lisad Lisa 12: Kandle_liivakarjaari_MKLT_v2.asice 4/4  KANDLE LIIVAMAARDLA ja KANDLE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6434 KANDLE LIIVAMAARLDA (1046) KANDLE LIIVAKARJÄÄR Ürgmaa 88703:002:0156 13 12 1 I III 11 9 0.3/0.2 Pa-1 3.7 60.40 56.40 58.90 (28.08.2025) 0.3/0.2 6.9 II Pa-3 60.00 58.20 52.80 (28.08.2025) 1 0.1/0.1 9.9+ Pa-4 59.90 49.90 58.20 (28.08.2025) 2 0.2/0.1 9.8+ Pa-5 59.50 58.30 8 Pa-2 0.3/0.3 49.50 (28.08.2025) 10 61.00 2.2 58.50 58.70 (28.08.2025) III' Pa-10 60.60 0.2/0.2 52.40 8.0 59.30 (29.08.2025) Kunda metskond 58 AS Tariston 19003:001:0360 Kandle liivakarjäär KANDLE Pa-6 17170 LIIVAMAARDLA 60.50 0.1/0.1 plokk 1 EL aT Pa-9 0.1/0.1 50.50 59.30 9.9+ 3 Võle-V 60.40 plokk 2 EL aT 50.40 9.9+ (28.08.2025) 59.30 3 ainupe Pa-11 (29.08.2025) 61.20 0.3/0.1 7.1 2 a-Kun 53.80 59.50 (29.08.2025) da tee 19003 :001:0 920 Pa-12 60.70 0.1/0.1 52.50 8.1 59.50 (29.08.2025) IV' Pa-7 60.70 0.1/0.1 50.70 9.9+ 59.40 (28.08.2025) 4 4 Pa-13 61.40 0.4/0.4 54.30 6.7 59.90 Pa-8 (29.08.2025) 61.00 0.3/0.2 52.00 8.7 59.60 (29.08.2025) Keldrimäe II' 19003:001:0255 Pa-14 61.70 0.3/0.1 56.20 5.2 60.10 (29.08.2025) 7 9 5 6 Pa-15 61.20 0.2/0.2 54.70 6.3 7 LEPPEMÄRGID Kunda metskond 58 60.30 (29.08.2025) 19003:001:0360 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 6 1 Kandle liivakarjääri mäeeraldise piiripunkt ja piiripunkti number IV 1 Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiripunkt ja piiripunkti number Varuploki piir I I' Geoloogilise läbilõike joon I' Kunda metskond 65 Maapinna samakõrgusjoon 19003:001:0055 5 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon Nõlvaterviku alumine piir Kobras OÜ puuraugud (EGF 47378): Tee kaitsevöönd Pa-1 Puuraugu nr 0.3/0.2 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Maavara väljaveotee asukoht 60.40 Kasuliku kihi paksus, m 3.7 Lamami abs kõrgus, m 60.10 8 56.40 (29.08.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg AS TARISTON Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi augustis 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-254). LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA 0 10 20m KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 1 cm 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 6. Plokk 1 EL aT lamam asub absoluutkõrgusel 58,5 m. 02.2026 1 3 1:1000 2026-032  Geoloogiline läbilõige I-I´ N SSE NNW Geoloogiline läbilõige II-II´ SSE AS Tariston Kandle liivakarjäär AS Tariston Kandle liivakarjäär Kunda metskond 58 Kunda metskond 58 19003:001:0360 19003:001:0360 Pa-13 Pa-11 Pa-15 Pa-2 61.40 Pa-8 61.20 61.20 61.00 61.00 Pa-1 Pa-9 60.40 Kunda metskond 65 60.40 Pa-4 19003:001:0055 59.90 62 62 61 0.1 0.4 0.2 61 0.3 60.30 0.2 0.3 0.3 59.90 (29.08.2025) 15-1 0.1 59.60 0.2 0.3 2-1 59.50 (29.08.2025) Kr 0,0% 60 (29.08.2025) 13-1 60 59.30 (29.08.2025) 1:2 Kr 0,0% St 2,9% 0.1 9-1 1:2 1-1 11-1 Kr 0,0% (29.08.2025) 8-1 58.90 St 19,2% plokk 1 EL aT Kr 0,0% 1:2 58.70 Kr 0,0% EL Kr 0,0% (28.08.2025) Kr 0,0% TL St 3,5% plokk 1 EL aT St 4,0% 1:2 59 St 4,1% (28.08.2025) St 7,2% EL 59 58.20 4-1 EL St 2,8% TL 2.5 (28.08.2025) Kr 0,0% 2.3 EL EL 2.5 St 2,9% 2.6 2.2 58 3.5 58 EL 2.6 plokk 2 EL aT 1:5 1-2 2.4 15-2 Kr 0,0% 4.0 57 St 4,3% Kr 0,0% 57 13-2 St 3,6% EL 1:5 1:5 4.0 Kr 0,0% 4.1 plokk 2 EL aT St 3,9% EL 8-2 56 11-2 56 4-2 plokk 2 EL aT Kr 0,0% Kr 0,0% EL Kr 0,0% St 3,8% St 4,7% St 5,1% 9-2 EL 55 EL 55 TL 6.5 Kr 0,0% 1:5 St 3,8% 7.1 EL 54 7.3 54 7.4 7.3 6.4 7.7 53 53 4-3 52 52 Kr 0,0% 9.0 9.1 St 7,1% TL 51 51 10.0 50 50 10.0 49 49 Uuringupunktide Uuringupunktide 142 135 132 136 164 165 vahekaugus (m) vahekaugus (m) WNW Geoloogiline läbilõige III-III´ Geoloogiline läbilõige IV-IV´ ESE SW AS Tariston NE AS Tariston Kandle liivakarjäär Kandle liivakarjäär Kunda metskond 58 19003:001:0360 Kunda metskond 58 Kunda metskond 65 Pa-14 19003:001:0360 Keldrimäe 19003:001:0055 Pa-15 61.70 LEPPEMÄRGID Pa-8 19003:001:0255 61.20 Pa-7 61.00 Pa-1 60.70 60.40 Pa-3 Pa-4 Huumus (muld) Orgaanikasegune liiv 60.00 59.90 Pa-5 59.50 62 62 0.1 Ülipeeneteraline liiv Peene- kuni keskteraline liiv 0.3 61 61 0.2 60.30 60.10 14-1 0.2 0.3 0.1 (29.08.2025) (29.08.2025) Kr 0,0% 1:2 0.2 St 2,5% 59.60 0.3 15-1 7-1 Liivsavi Saviliiv (moreen) 60 60 plokk 1 EL aT (29.08.2025) 8-1 1:2 0.2 0.3 0.1 Kr 0,0% EL Kr 0,0% 59.40 Kr 0,0% 58.90 1-1 (28.08.2025) St 2,9% St 3,7% 1:2 (28.08.2025) 3-1 0.1 0.2 2.3 St 2,8% Kr 0,0% 58.20 58.20 58.30 EL EL 59 Kr 0,0% plokk 1 EL aT 4-1 59 EL 1:2 St 4,1% (28.08.2025) (28.08.2025) Kr 0,0% (28.08.2025) 5-1 St 2,8% 2.5 2.3 2.0 EL Kr 0,0% Lubjakivi EL St 2,9% 14-2 St 3,4% 58 2.0 EL EL 58 Kr 0,0% 2.6 1:5 1:5 1-2 St 3,3% 2.4 2.0 Kr 0,0% 15-2 EL 57 St 4,3% 57 Kr 0,0% Pa-7 Uuringupunkti nr EL St 3,6% 4.0 EL 60.70 Suudme abs kõrgus (m) 4-2 5.5 8-2 4.1 56 3-2 Kr 0,0% 56 Kr 0,0% 7-2 Kr 0,0% St 5,1% 5.9 plokk 2 EL aT Kr 0,0% St 3,8% 1:5 St 3,4% St 4,2% Proovi võtmise intervall (m) TL EL 0.1 55 EL 55 EL plokk 2 EL aT 6.5 7-2 Proovi number 5-2 Kr 0,0% kruusa sisaldus % 54 Kr 0,0% 54 St 4,2% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 1:5 7.3 EL 6.4 St 3,9% maavara liik: TL - täiteliiv EL 2.0 53 53 EL - ehitusliiv 7.2 7.3 4-3 4.5 Kihipinna sügavus (m) 52 Kr 0,0% 52 9.0 59.40 St 7,1% 9.1 TL (28.08.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 51 51 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (58,5 m abs) 10.0 Kandle liivakarjääri mäeeraldise piir 50 50 10.0 Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 10.0 49 49 Maavaravaru plokkide piir Kunda metskond 58 19003:001:0360 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir Uuringupunktide Uuringupunktide 139 131 135 124 122 86 vahekaugus (m) vahekaugus (m) Tee kaitsevöönd 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur AS TARISTON LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA 0 10 20m KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 02.2026 2 3 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-032  KANDLE LIIVAMAARDLA ja KANDLE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6434 KANDLE LIIVAMAARLDA (1046) KANDLE LIIVAKARJÄÄR Ürgmaa 88703:002:0156 13 12 1 11 9 1 2 8 10 Kunda metskond 58 AS Tariston 19003:001:0360 Kandle liivakarjäär 17170 3 Võle-V 3 ainupe 2 a-Kun da tee 19003 :001:0 920 4 4 Keldrimäe 19003:001:0255 7 9 5 6 7 LEPPEMÄRGID Kunda metskond 58 6 19003:001:0360 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 1 Kandle liivakarjääri mäeeraldise piiripunkt ja piiripunkti number 1 Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon vee peal Maapinna samakõrgusjoon vee all Kunda metskond 65 Kõlvikupiir 19003:001:0055 5 Mets, võsa, raiesmik, rohumaa Tee kaitsevöönd Veekoguks korrastatav ala (17,40 ha) Rohumaaks korrastatav ala (0,74 ha) 8 Metsamaaks korrastatav ala (5,76 ha) AS TARISTON LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA 0 10 20m Märkused: KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 1 cm 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 58,5 m. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. 02.2026 3 3 1:1000 2026-032  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-032 Märts 2026 Tellija: AS Tariston LÄÄNE-VIRUMAA, HALJALA VALD, KANDLE KÜLA KANDLE LIIVAMAARDLA KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla X= 6598300, Y= 627000 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kandle liivamaardla Kandle liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla, Kunda metskond 58 (kü 19003:001:0360), Kunda metskond 65 (kü 19003:001:0055) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................17 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 18 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 23.12.2025. a korraldus nr 13-5/25-145. 2. Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Transpordiameti 13.02.2026 kiri nr 7.1-7/26/2262-2. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 110887843) taotleb maavara kaevandamise luba Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kandle liivamaardlas (registrikaardi nr 1046) Kandle liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 23.12.2025. a korraldusega nr 13-5/25-145 aruandes „Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025)” (EGF aruande nr 47378) esitatud ettepaneku alusel. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Taotletav karjäär asub piirkonnas, kus Haljala vald on algatanud eriplaneeringu tuulepargi rajamiseks sobiva asukoha leidmiseks. Arvestades tuuleparkide rajamiseks vajaminevat täitematerjali mahtu, vähendab karjääri paiknemine rajatava tuulepargi läheduses materjali transpordist tulenevat CO2 emisioonide hulka ja mõju keskkonnale. Haljala valla algatatud eriplaneeringu alad jäävad taotletavast karjäärist ca 1,5 kuni 10,5 km kaugusele. Lisaks on Eesti Vabariigi Valitsus 23.03.2022. a korraldusega nr 97 algatanud Riigitee 1 (Tallinn- Narva põhimaantee) Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemise. Seega suureneb tulevikus ka piirkondlik täitematerjali vajadus teedeehituse valdkonnas. Tallinn-Narva põhimaantee jääb taotletavast karjäärist ca 8 km kaugusele. Taotleja hakkab Kandle liivakarjääri materjali kasutama nii eelpool nimetatud suurte taristuobjektide kui ka muu piirkondliku ehitustegevuse varustamiseks. Ehitusliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning heade filtratsiooniomaduste tõttu ka maanteede dreenkihi rajamiseks. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kandle liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kunda metskond 58 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0360, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 348 485 m2) ja Kunda metskond 65 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0055, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 56 165 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Kandle liivakarjäär asub Lääne-Virumaa põhjaosas Rakvere linnast ca 17 km kaugusel põhja suunas Haljala vallas Kandle külas. Kandle liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°30’12’’ p.l. ja 26°14’34’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6434 (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kandle liivakarjäär piirneb idast Keldrimäe (katastriüksuse tunnus 19003:001:0255, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 128 298 m²) katastriüksusega. Põhja ja lääne suunas jätkub Kunda metskond 58 ning lõuna suunas jätkub Kunda metskond 65 katastriüksus. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Kandle liivakarjääri läbib loode-kagu suunaliselt metsatee (ETAK tunnus 5104283). Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 14 – 15 m kaugusele lääne suunda jääb Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaantee nr 17170. Transpordiamet on kooskõlastanud mäeeraldise teenindusmaa paiknemise maantee kaitsevööndis vähima kaugusega 14 m riigitee katte servast (tekstilisa 4). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Kandle liivakarjääri teenindusmaa piirist ca 210 m kaugusel ida suunas Männiniidu (katastriüksuse tunnus 19003:001:0179, sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Kandle liivakarjäär Viru lavamaa põhjaservas, Soome lahe rannikumadaliku piirjoonel. Piirkonda iseloomustavad osaliselt mattunud aluspõhja astangud, piirkonna pinnakate on seotud tasase pinnareljeefiga limnoglatsiaalse liivikuga. Varasemate geoloogiliste uuringute tulemusena on piirkonda moodustatud Kandle liiva perspektiivala ja Matsu liiva leviala.2 Maapinna absoluutkõrgus jääb Kandle liivakarjääris vahemikku 57,7 – 62,5 m, maapind on tasane ning kergelt lainjas. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Kandle liivakarjääri alal on tehtud geoloogilisi uuringuid kahel korral: 1984. aastal tehti geoloogiline uuring kruusa- ja liivaotsingutööde käigus Rakvere KEK tellimusel.3 Uuringu käigus rajati alale kokku üheksa puurauku ning võeti kolm pinnaseproovi. Puuraukude täpsed koordinaadid pole kättesaadavad. Kasulikuks kihiks osutus kruusa vahekihtidega peenliiv, mille paksus varieerus vahemikus 3,8 – 6,5 m, keskmise paksusega 4,5 m. Katendi paksuseks mõõdeti 0,2 m. Proovides määrati savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 3,0 – 4,8%, peensusmoodul jäi vahemikku 1,13 – 1,23. Põhjavee tase registreeriti maapinnast 1,9 – 2,0 m sügavusel. Uuringu tulemusel eraldati 32 hektari suurusel alal perspektiivne liiva varu mahuga 1440 tuh m3, millest 640 tuh m3 paikneb allpool veetaset. 2025. aastal tegi Kobras OÜ Kandle uuringuruumi geoloogilise uuringu4, mille käigus rajati 15 puurauku ja võeti 30 proovi kasulikust kihist. Kasuliku kihi moodustas ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Uuringu tulemusena moodustati Kandle liivamaardla ning võeti arvele ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (18,14 ha, maht 362 tuh m3) ülalpool põhjavee taset ja plokk 2 (18,14 ha, maht 1019 tuh m3) allpool põhjavee taset. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus 23.12.202 23.12.2025 2025 nr 13-5/25- 5/25-145. Lääne- Lääne-Viru maakonna Kandle liivamaardla registrisse kandmine: kandmine: 1. Otsustan kanda Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.10.2025 maavarade registrisse Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 362 tuh m3 (aruandes 1. plokk), 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Baaskaardi Rakvere (6434) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine (EGF aruande nr 7812). 3 Aruanne kruusa ja liiva otsingutöödest Rakvere Kolhooside Ehituskontorile (EGF aruande nr 4104). 4 Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47378). Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 1019 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki lamamis. 2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu maavarade registrisse Kandle liivamaardlana. 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kandle liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta augustis puuritud 15 puuraugu (PA-1...15, sügavusega 2,6 – 10,0 m) andmete põhjal. Kandle liivakarjääri kattekihi moodustab 0,1 – 0,4 m paksune mustjaspruun kuni hall, lõimiselt liivane, huumus (kasvukiht, Q2_s), mille all lamab kohati kuni 0,2 m paksune oranži värvi ülipeeneteralise orgaanikaseguse liiva kiht (Q2_a). Kattekihi paksus on Kandle liivakarjääris keskmiselt 0,2 m. Kandle liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjärveline liiv (Q1jrVr_lg) paksusega 2,2 m (Pa-2) kuni 9,9+ m (Pa-4, Pa-6…7, Pa-9), keskmine paksus on 7,6 m. Liivakiht jaguneb kaheks: ülemine intervall (ülalpool veetaset) on beeži või helebeeži värvi, valdavalt peeneteraline, ühtlane ja kohev ning sisaldab kohati veeriseid ja vähesel määral lubjakivirähka. Alumine intervall (allpool veetaset) on helehalli kuni tumehalli värvi, kohev kuni tihe, sisaldab õhukeste vahekihtidena kojafragmente ja vähesel määral orgaanikat, terasuurus varieerub ülipeeneteralisest jämeteraliseni, esineb üksikuid veeriseid. Lõimiselt on materjal hästi kuni väga hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) terasuuruse osis. Kruusa osis (>31,5 mm) puudub täielikult. Kasuliku kihi lamami moodustavad Kandle liivakarjääris jääjärvelised ja liustikulised setted, samuti aluspõhjaline lubjakivi. Jääjärveliste setete alla kuuluvad tolmjas liiv (Q1jrVr_lg; sinakashall, väga peeneteraline, ülemises osas saviliivane) ja liivsavi (Q1jrVr_lg; sinakashall, sitke- kuni kõvaplastne). Liustikusetetest esineb saviliivmoreen (Q1jrVr_g; sinakashall, pruunikashall kuni tumehall, pehme- kuni sitkeplastne, üksikute veeristega ja sisaldab liivsavi viirge), aluspõhja moodustab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Loobu kihistu lubjakivi (O2lb; hall kuni valkjashall, murenenud kuni tugev). Kasuliku kihi lamamini jõuti geoloogilise uuringu käigus puuraugus Pa-1..3, Pa-8 ja Pa-10…15. Lamam asub maapinnast 2,5 – 9,0 m sügavusel, absoluutsel kõrgusel 52,4 – 58,5 m. Kasuliku kihi lamamit läbiti 0,1 – 0,9 m ulatuses. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud liivakarjääri idaosas Pa-4…7 ja Pa-9 alal, kus saavutati geoloogilise uuringu loas lubatud uuringusügavus (10 m) ning kasulik kiht jätkub sügavuse suunas. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Kandle uuringuruumis avati 2025. aasta augustis põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,9 – 2,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 58,2 – 60,3 m. Põhjavee tase taotletava liivakarjääri alal järgib üldist maapinna reljeefi, olles kõrgem liivakarjääri lõunaosas ning langedes mõnevõrra madalamale põhja suunas. Liivakarjääri põhjaservas asuvas, ilmselt varasema kaevandamistegevuse tulemusel moodustunud süvendis mõõdeti geoloogilise uuringu käigus veetasemeks 58,3 m. Tuginedes 2025. aastal puuraukudes ja varasemalt kaevandatud süvendis mõõdetud veetasemele, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus taotletava Kandle liivakarjääri alal 58,5 m. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kandle liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja plokk 2). Geoloogilise uuringu käigus võetud 30 proovist vastas neli proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning 26 proovi ehitusliiva nõuetele. Plokk 1 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike (keskmiselt 4,7%), olles kõrgem (kuni 19,2%) vaid ühes proovis. Plokk 2 materjal on väga hästi sorteeritud, milles domineerib peeneteralise liiva (0,125 – 0,25 mm) terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike (3,3 – 7,1%, keskmiselt 4,2%). 2025. aasta geoloogilise uuringu käigus võeti ka koondproovid filtratsioonimooduli määramiseks ning kahe proovi andemtel on Kandle liivakarjääri liiva filtratsioonimoodul vahemikus 0,8 – 1,1 m/ööp. Tabelis 1 on esitatud Kandle liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Kandle liivakarjääri plokkide 1 EL aT ja 2 EL aT põhinäitajad NÄITAJA Kandle liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 1 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,5 19,2 4,7 Looduslik materjal ploki 2 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,3 7,1 4,2 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Kandle liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,14 ha, varu 362 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,14 ja, varu 1019 tuh m3) Kobras OÜ töö „Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 47378) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Kandle liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Kandle liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 piiriga. Kuna geoloogilise uuringu ja käesoleva taotluse koostamise vahelisel ajal on korrigeeritud maardlaga piirneva kinnistu katastripiire, siis esinevad kuni mõne sentimeetri suurused erinevused taotletava mäeeraldise ja varuplokkide piiripunktide vahel. Erinevus pindalaliselt on alla 0,01 ha. Maardla koos plokiga asub jätkuvalt täielikult riigile kuuluvatel kinnistutel. Taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise pindala on kokku 18,14 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 2 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 49,8 – 58,5 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub mäeeraldise piiriga osaliselt ida suunast, mujal asub see ca 15 – 50 m kaugusel mäeeraldise piirist. Liivakarjääri kaguservas asub mäeeraldise teenindusmaa piir ühes punktis kuni ca 115 m kaugusel mäeeraldise piirist. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala settekaardi moodustamiseks ehitusliiva veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,90 ha. Kandle liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib liiv, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~12°) Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Tabel 2. Kandle liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 1 EL aT 362 9 353 Plokk 2 EL aT 1019 163 856 KOKKU 1381 172 1209 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 86 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida mullast (kasvukihist) koosnev kattekiht mahuga 40 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,2 m, see kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukihi kogus. Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade katmine ca 0,2 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus vahemikku 1 – 4 m (graafiline lisa 3. Kandle liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset. Mäeeraldise nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 1480 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 38 390 tuh m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitepinnaseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Kandle liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke (0,1 – 0,4 m) ja maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab suure osa varu paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on kuni 2,9 m (keskmise paksus 2,0 m) ning allpool põhjavee taset kuni 9,0 m (keskmine paksus 5,6 m). Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes ekskavaatoriga, veealuse varu kaevandamine toimub pika noolega ekskavaatori ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali väljaveoks saab kasutada metsateed (ETAK tunnus 5104283), mis ühendab Kandle liivakarjääri Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaanteega nr 17170. Vastavalt Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Transpordiameti kirjale (elektrooniline lisa 4) on maavara väljaveotee sobilik asukoht riigitee nr 17170 km 5,94 asuv mahasõit (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kuna olemasoleva ristmiku gabariidid ei vasta maavara väljaveoks sobilikele tingimustele, tuleb ristumiskoht rekonstrueerida. Ristumiskoha väljaehitamiseks tuleb Transpordiametilt taotleda täpsemad nõuded projekti koostamiseks vastavalt EhS § 99 lõikele 3. Pinnasevalli rajamisel tee kaitsevööndisse tuleb vältida pinnase ja tolmu kandumist riigiteele. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kandle liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise nõlvade korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik katend. Kandle liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kandle liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.5 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. 5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Kandle liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist kujuneb karjäärialale ca 17,4 ha suurune veekogu. Maavarakihi keskmine paksus allpool põhjavee taset on 5,6 m, seega on tagatud veekogu rajamiseks vajaliku minimaalse sügavuse (2,0 m) nõue. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Kandle liivakarjääris ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2), allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~12° (nõlvus 1:5). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud muld (kasvukiht). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad rohttaimede külviga. Hinnangulised kulud Kandle liivakarjääri mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 1850 eurot. Kandle liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kandle liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Kandle liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on taotletava Kandle liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,108 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t. Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,495 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) 6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 154 800 tonni, millest sõelumist vajab hinnanguliselt 1/3 materjalist (ca 51 600 tonni). Tööpäeva jooksul töötleb sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 34 – 40 tööpäeva. Sõelumissõlme kasutatakse Kandle liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Kandle liivakarjääri teenindusmaa piirist ca 180 m kaugusel ida suunas Männiniidu katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 19003:001:0179, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 7048 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ka sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3. Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). 7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4). Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A- (A-korrektsioon), LwA 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kuna Männiniidu maaüksusele asub kõige lähemal taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa, siis sellel alal töötavad ekskavaatorid ja rataslaadurid katendi paigutamisel ning materjali ladustamisel. Kõige 8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026) Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad suuremat müra tekitab neist rataslaadur ning kõige tõenäolisem ja suurem müratekitav protsess on rataslaaduri abil katendivallide rajamine teenindusmaale. Kui rataslaadur asub Männiniidu maaüksusest ca 180 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Männiniidu katastriüksuse piiril müra suuruseks ca 51 dB, mis on ca 9 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Katendivallide moodustamise järgselt ja väheneb müratase veelgi. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldise teenindusmaal toimub üheaegselt kaks kaevandamisega seotud protsessi (katendivallide rajamine ekskavaatoriga ja rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Kandle liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Männiniidu katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 53 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 7 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Kandle liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjäärialale ca 17,4 ha pindalaga veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 9,0 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatori või pinnasepumbaga ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Mäeeraldise teenindusmaa edelanurga läheduses Kunda metskond 65 katastriüksusel kulgeb kraav (ETAK tunnus 4471993) ning põhjaservast ca 60 m kaugusel Kunda metskond 58 katastriüksusel asub tiik (ETAK tunnus 1972361), millel on väljavool põhja suunas asuva kraavi (ETAK tunnus 4472903) kaudu. Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu mäeeraldise läheduses asuvatesse kraavidesse. Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega kaevetööde laienemisel toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Karjääri avamisel vallitatakse katend mäeeraldise teenindusmaale ning aunasid bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks ei tihendata. Tihendamata pinnase hea veejuhtivuse tõttu infiltreerub mäeeraldise teenindusmaale langev sademevesi katendivallidesse ning nõrgub sealt edasi karjääriümbruse liivpinnasesse, kus täiendab vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi piirkondlikku varu. Infiltreerunud vee edasine liikumine pinnases toimub vastavalt põhjavee piirkondlikule hüdraulilisele kaldele. Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinna- ja põhjaveele. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt veekoguks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kandle liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kandle liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Noonu hoiuala (EELIS kood KLO2000345), asub Kandle liivakarjäärist lähimas punktis ca 570 m kaugusel lääne suunas. Noonu hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Noonu loodusala 9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad (EELIS kood RAH0000680). Noonu hoiuala kaitse-eesmärk on lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude ja loopealsete (alvarite) kaitse. Kandle liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Noonu hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Noonu loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Kandle liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1046) Kandle liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Kandle liivakarjäär asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kandle liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,14 ha ja selle teenindusmaa pindala on 23,90 ha. Kandle liivamaardla ehitusliiva kinnitatud varu kogus on 1381 tuh m3. Taotletava Kandle liivakarjääri kaevandatav ehitusliiva varu kogus on 1209 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 172 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 27.03.2026 Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 18  KORRALDUS 23.12.2025 nr 13-5/25-145 Lääne-Viru maakonna Kandle liivamaardla registrisse kandmine Kobras OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele Kandle uuringuruumi piiresse jääva ehitusliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „LÄÄNE-VIRUMAA, HALJALA VALD, KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.10.2025)“ (registreeritud 07.11.2025 numbriga 13-2/25-1779; edaspidi aruanne). Aruannet on täiendatud 05.12.2025 kirjaga (registreeritud 10.12.2025 numbriga 13-2/25-1933). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 30.06.2025 korraldusega nr DM-131262-12 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523931. Maavaravaru on arvutatud plokkides 1 ja 2, mis paiknevad Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Kandle külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Kunda metskond 58 (katastritunnus 19003:001:0360) ja Kunda metskond 65 (katastritunnus 19003:001:0055), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kandle uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehituskruusaks ja täiteliivaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maavarade registrisse. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan kanda Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.10.2025 maavarade registrisse Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 362 tuh m³ (aruandes 1. plokk), 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 1019 tuh m³ (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki lamamis). 2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu maavarade registrisse Kandle liivamaardlana. 3. Korraldus teha teatavaks Kobras OÜ-le, AS-le Tariston, Keskkonnaametile ja Haljala Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Valdo Tohver Maavarade registri osakonna spetsialist 5309 4459 [email protected] 2 (2)  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-255 Oktoober 2025 Tellija: AS Tariston LÄÄNE-VIRUMAA, HALJALA VALD, KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.10.2025) Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla X= 6598300, Y= 627000  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Tanel Mäger, Peeter Lillak. Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025). Kobras OÜ, Tartu 2025. Aruanne ühes köites. Tekst 16 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa (kahel lehel). EGF, Eesti Geoloogiateenistus, AS Tariston. Kandle uuringuruum asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kunda metskond 58 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0360, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 348 485 m2) ja Kunda metskond 65 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0055, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 56 165 m2) kinnistul, Eesti baaskaardi lehel 6434. Kandle uuringuruumi teenindusala pindala on 18,14 ha. Käesoleva töö käigus viidi 2025. aasta augustis läbi Kandle uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus puuriti 2025. aasta augustis Kandle uuringuruumi 15 puurauku ning võeti 30 proovi kasulikust kihist. Maavaru arvutati Kandle uuringuruumis kahe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias:  plokk 1 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal 362 tuh m3;  plokk 2 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal 1019 tuh m3). Plokk 1 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike (keskmiselt 4,7%), olles kõrgem (kuni 19,2%) vaid ühest uuringupunktist võetud proovis (Pa-2). Plokk 2 materjal on väga hästi sorteeritud, milles domineerib peeneteralise liiva (0,125 – 0,25 mm) terasuuruse osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike (3,3 – 7,1%, keskmiselt 4,2%). Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises ning asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks. Materjali filtratsiooniomadused on sobilikud teedeehituses dreenkihi ehitamiseks. Võtmesõnad: Lääne-Virumaa, Haljala vald, Kandle uuringuruum, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru. Geoloog: Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ KOBRAS OÜ 2  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA .......................................................................................... 4 2.1. Geograafiline asend ...................................................................................................................... 4 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .............................................................................................................. 5 2.3. Geoloogiline ehitus ....................................................................................................................... 5 2.4. Geoloogiline uuritus ...................................................................................................................... 6 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD...................................................................................................... 7 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .............................................................................................. 8 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus .............................................................................................. 8 4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................... 10 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................................................. 12 4.4. Mäendustingimused .................................................................................................................... 12 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE..................................................................................................... 13 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang ............................................................................................... 13 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ..................................................................... 13 6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................... 14 7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................... 16 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1. 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2. 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3. 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4. 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5. 6. Kandle uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6. 7. Laboriproovide katseprotokoll. Lisa 7. 8. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523931, 30.06.2025. Lisa 8. 9. Kandle uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 9. 10. Kandle uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-133851-2, 14.11.2025. Lisa 10. 11. Kandle liivamaardla registrikaardi projekt. Lisa 11. 12. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 12. 13. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 13. Graafilised lisad 1. Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6434). Lisa 1. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk). KOBRAS OÜ 3  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras OÜ viis AS Tariston tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 30.06.2025 välja antud geoloogilise uuringu loale nr L.MU/523931 (tekstilisa 8) läbi Kandle uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Kandle uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Kandle uuringuruum asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas riigiomandisse kuuluval Kunda metskond 58 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0360, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 348 485 m2) ja Kunda metskond 65 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0055, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 56 165 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Kandle uuringuruumi teenindusala pindala on 18,14 ha. Geoloogilise uuringu tegemisel ajal asus uuringuruumi alal osaliselt küps okaspuumets ja osaliselt okaspuu noorendik. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Kandle uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Puuraukude puurimine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Kandle uuringuruum asub Lääne-Virumaa põhjaosas Rakvere linnast ca 17 km kaugusel põhjas Haljala vallas Kandle külas. Kandle uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 59°30’12’’ p.l. ja 26°14’34’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6434 (graafiline lisa 1. Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Uuringuruum piirneb idast Keldrimäe (katastriüksuse tunnus 19003:001:0255, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 128 298 m²) katastriüksusega, põhja ja lääne suunas jätkub Kunda metskond 58 ning lõuna suunas jätkub Kunda metskond 65 katastriüksus. Kandle uuringuruumi läbib loode-kagu suunaliselt metsatee (ETAK tunnus 5104283), mis ühendab uuringuruumi Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaanteega nr 17170. Uuringuruumist ca 30 m kaugusele lääne suunda jääb Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaantee. Uuringuruum nimetatud tee kaitsevööndiga ei kattu. Põhikaardi andmetel asub lähim majapidamine Kandle uuringuruumist ca 260 m kaugusel ida suunas Männiniidu (katastriüksuse tunnus 19003:001:0179, sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. KOBRAS OÜ 4  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Kandle uuringuruum Viru lavamaa põhjaservas, Soome lahe rannikumadaliku piirjoonel. Piirkonda iseloomustavad osaliselt mattunud aluspõhja astangud, uuringuruumi pinnakate on seotud tasase pinnareljeefiga limnoglatsiaalse liivikuga. Varasemate geoloogiliste uuringute tulemusena on moodustatud alale Kandle liiva perspektiivala ja Matsu liiva leviala (Suuroja jt., 2006) [1]. Maapinna absoluutkõrgus jääb uuringuruumis vahemikku 57,7 – 62,5 m, maapind on tasane ning kergelt lainjas. 2.3. Geoloogiline ehitus Kandle uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus ja varu arvutus on antud käesoleva töö käigus 2025. aasta augustis puruitud 15 puuraugu (Pa-1…15, sügavusega 2,6 – 10,0 m) andmete põhjal. Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Kandle uuringuruumi kattekihi moodustab 0,1 – 0,4 m paksune mustjaspruun kuni hall, lõimiselt liivane, huumus (kasvukiht, Q2_s), mille all lamab kohati kuni 0,2 m paksune oranži värvi ülipeeneteralise orgaanikaseguse liiva kiht (Q2_a). Kattekihi paksus on uuringualal keskmiselt 0,2 m. Kandle uuringuruumi kasuliku kihi moodustab jääjärveline liiv (Q1jrVr_lg) paksusega 2,2 m (Pa-2) kuni 9,9+ m (Pa-4, Pa-6…7, Pa-9), keskmine paksus on 7,6 m. Liivakiht jaguneb kaheks: ülemine intervall (ülalpool veetaset) on beeži või helebeeži värvi, valdavalt peeneteraline, ühtlane ja kohev ja sisaldab kohati veeriseid ja vähesel määral lubjakivirähka. Alumine intervall (allpool veetaset) on helehalli kuni tumehalli värvi, kohev kuni tihe, sisaldab õhukeste vahekihtidena kojafragmente ja vähesel määral orgaanikat, terasuurus varieerub ülipeeneteralisest jämeteraliseni, esineb üksikuid veeriseid. Lõimiselt on materjal hästi kuni väga hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) terasuuruse osis. Kruus (>31,5 mm) puudub täielikult. Kasuliku kihi lamami moodustavad Kandle uuringuruumis jääjärvelised ja liustikulised setted, samuti aluspõhjaline lubjakivi. Jääjärveliste setete alla kuuluvad tolmjas liiv (Q1jrVr_lg; sinakashall, väga peeneteraline, ülemises osas saviliivane) ja liivsavi (Q1jrVr_lg; sinakashall, sitke- kuni kõvaplastne). Liustikusetetest esineb saviliivmoreen (Q1jrVr_g; sinakashall, pruunikashall kuni tumehall, pehme- kuni sitkeplastne, üksikute veeristega ja sisaldab liivsavi viirge), aluspõhja moodustab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Loobu kihistu lubjakivi (O2lb; hall kuni valkjashall, murenenud kuni tugev). Kasuliku kihi lamamini jõuti geoloogilise uuringu käigus puuraugus Pa-1..3, Pa-8 ja Pa-10…15 alal. Lamam asub maapinnast 2,5 – 9,0 m sügavusel, absoluutsel kõrgusel 52,4 – 58,5 m. Kasuliku kihi lamamit läbiti 0,1 – 0,9 m ulatuses. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud uuringuruumi idaosas Pa-4…7 ja Pa-9 alal, kus saavutati uuringuloas lubatud sügavus (10 m) ning kasulik kiht jätkub sügavuse suunas. KOBRAS OÜ 5  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt, 2006) [2]. 2.4. Geoloogiline uuritus Kandle uuringuruumi alal on tehtud geoloogilisi uuringuid 1984. aastal kruusa- ja liivaotsingutööde käigus Rakvere KEK tellimusel (Roosve jt, 1984) [3]. Uuringu käigus rajati alale kokku üheksa puurauku ning võeti kolm pinnaseproovi. Puuraukude täpsed koordinaadid pole kättesaadavad. Kasulikuks kihiks osutus kruusa vahekihtidega peenliiv, mille paksus varieerus vahemikus 3,8 kuni 6,5 m, keskmise paksusega 4,5 m. Katendi paksuseks mõõdeti 0,2 m. Proovides määrati savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 3,0 – 4,8 protsenti, peensusmoodul jäi vahemikku 1,13 – 1,23. Põhjavee tase registreeriti maapinnast 1,9 – 2,0 m sügavusel. Uuringu tulemusel eraldati 32 hektari suurusel alal perspektiivne liiva varu mahuga 1440 tuh m3, millest 640 tuh m3 paikneb allpool veetaset. KOBRAS OÜ 6  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2025. aasta augustis geodeet M. Aro (graafiline lisa 1. Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu käigus puuriti Kandle uuringuruumi 2025. aasta augustis kokku 15 puurauku (Pa-1…15) sügavusega 2,6 – 10,0 m ning kogumetraažiga 119,1 m (tekstilisa 1). Puuraugud puuriti puurmasinaga Geomachine GM 65 GTT. Kandle uuringuruumi puuraukude vahekaugus on 85 – 165 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger. Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 30 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmistatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali filtratsioonimoodul (EVS-EN 901-20), lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Filtratsioonimoodul määrati kahes proovis 0-4 mm suurusega liiva fraktsioonist. Kandle uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7. Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati ehitusliiva varu. 2025. aasta augustis rajatud uuringupunktide andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale neli geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2023 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300. Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. 2025. aasta geoloogilise uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kümnes puuraugus jõuti kasuliku kihi lamamini, viies puuraugus (Pa-4…7 ja Pa-9) jõuti geoloogilise uuringu loaga lubatud uuringusügavuseni (10 m) ning seal jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. KOBRAS OÜ 7  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Kandle uuringuruumis kahe plokina:  plokk 1 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülapool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal 363 tuh m3;  plokk 2 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 pindalal 1019 tuh m3. Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ning kvaliteeti. Tarbevaru plokkide kontuur on toodud Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Aktiivse tarbevaru plokk 1 kattub täielikult uuringuruumi piiriga ning selle lamam asub absoluutkõrgusel 59,5 m, mis ühtib keskmise põhjavee tasemega. Aktiivse tarbevaru plokk 2 kattub samuti uuringuruumi piiriga ning selle lamam on piiritletud kasuliku kihi piiride või uuringuloas märgitud maksimaalse uurimissügavusega (10,0 m). Nii plokk 1 kui plokk 2 on määratud kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ja varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Kandle uuringuruumis eriteraline liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 30 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi; KOBRAS OÜ 8  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 30 proovi, millest neli proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning 26 proovi ehitusliiva nõuetele. Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 § 29 lg 6 sätestab, et kui liiva ja kruusa puhul ei ole eri kasutusalaga maavarad mäetööde tehnoloogiat arvestades eraldi kaevandatavad, määratakse moodustatava maavara ploki piires üldistatud keskmine kasutusala. Täiteliiva kvaliteedinõuetele vastavaid proove on väga vähe ning need paiknevad uuringuruumis hajusalt. Lähtudes kogu uuringuruumi maavara keskmistest kvaliteedinäitajatest, tehakse ettepanek Kandle uuringuruumi varu arvele võtta kahe plokina ehitusliiva kategoorias. Kandle uuringuruumist võeti kaks proovi uuringuruumi erinevatest servadest filtratsioonimooduli määramiseks: proov 3-2 (1,1 m/ööp) ning proov 8-2 (0,8 m/ööp). Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Kandle uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Kandle uuringuruumi (ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2) laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Kandle uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad Näitaja Kandle uuringruum Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 1 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,5 19,2 4,7 Looduslik materjal ploki 2 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,3 7,1 4,2 Kandle uuringuruumi materjal vastab ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Plokk 1 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike (keskmiselt 4,7%), olles kõrgem (kuni 19,2%) vaid ühest uuringupunktist võetud proovis. Plokk 2 materjal on väga hästi sorteeritud, milles domineerib peeneteralise liiva (0,125 – 0,25 mm) terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike (3,3 – 7,1%, keskmiselt 4,2%). Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses erinevate ehitussegude koostises ning asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks. Materjali filtratsiooniomadused on sobilikud teedeehituses dreenkihi ehitamiseks. KOBRAS OÜ 9  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 4.2. Varu arvutus Kandle uuringuruumi varu on arvutatud kahe plokina (plokk 1 ja 2) ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias. Plokk 1 asub ülalpool uuringuaegset põhjavee taset ning plokk 2 asub allpool uuringuaegset põhjavee taset. Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);  geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni IV – IV’, mõõtkavas horis. 1:1000 ja vert. 1:100 (graafiline lisa 2);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2),  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 7). Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. KOBRAS OÜ 10  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 4). Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus. Varuploki kontuur on toodud Kandle uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Tekstilisas 4 on esitatud Kandle uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. KOBRAS OÜ 11  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Varu arvutuse tulemus: Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal kokku on 362 381 m3 (362 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 2,0 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 362 381 m3 : 181 397 m2 = 2,0 m). Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal kokku on 1 019 382 m3 (1019 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 5,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 1 019 382 m3 : 181 397 m2 = 5,6 m). Kattekihi moodustab Kandle uuringuruumis huumus ning kohati huumuskihi all paiknev orgaanikasegune liiv. Käesolevas katendi arvutuses käsitletakse mõlemat elementi koos, mulla (kasvukiht) mõiste all. Mulla (kasvukihi) maht Kandle uuringuruumis pindalal 18,14 ha on kokku 39 868 m3 (40 tuh m3). Mulla (kasvukihi) keskmine paksus on 0,2 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 39 868 m3 : 181 397 m2 = 0,2 m). 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Kandle uuringuruumis avati 2025. aasta augustis põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,9 – 2,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 58,2 – 60,3 m. Põhjavee tase uuringuruumis järgib üldist maapinna reljeefi, olles kõrgem uuringuruumi lõunaosas ning langedes mõnevõrra madalamale põhja suunas. Uuringuruumi põhjaservas asuvas, ilmselt varasema kaevandamistegevuse tulemusel moodustunud süvendis mõõdeti geoloogilise uuringu käigus veetasemeks 58,3 m. Tuginedes 2025. aastal puuraukudes ja varasemalt kaevandatud süvendis mõõdetud veetasemele, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi alal 58,5 m. 4.4. Mäendustingimused Kandle uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Kaevandatava maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on kuni 2,9 m (keskmine paksus 2,0 m) ning seda saab kaevandada ühes astmes. Allpool põhjavee taset asuva varukihi paksus on kuni 9,0 m (keskmine paksus 5,6 m) Veealust varu kaevandatakse kas ekskavaatoritega kuni ammutussügavuseni või pinnasepumbaga. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali väljaveoks saab kasutada metsateed (ETAK tunnus 5104283), mis ühendab uuringuruumi Võle-Vainupea-Kunda kõrvalmaanteega nr 17170. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse ehitusliiva varu, mis asub nii ülal- kui ka allpool põhjavee taset. KOBRAS OÜ 12  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt kujuneb karjäärialale veekogu. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Kandle uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Noonu hoiuala (EELIS kood KLO2000345), asub uuringuruumist lähimas punktis ca 590 m kaugusel lääne suunas. Noonu hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Noonu loodusala (EELIS kood RAH0000680). Geoloogilise uuringu välitööl puudus mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja looduskaitsealadele. Geoloogilise uuringu käigus puuritud puuraugud likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Kandle uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87). 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega -ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist planeeritakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. KOBRAS OÜ 13  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra ning maastikupildi visuaalne muutmine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavarapuistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt kujuneb karjäärialale veekogu. KOBRAS OÜ 14  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli AS Tariston tellimusel välja selgitada Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas asuva Kandle uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Kandle uuringuruumis ehitusliiva aktiivne tarbevaru kahe plokina:  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal 362 tuh m3;  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 18,14 ha pindalal 1 019 tuh m3. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokk aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Kuna maavarade registris Kandle uuringuruumi alal või vahetus läheduses liivamaardla puudub, esitatakse geoloogilise uuringu aruande lisana uue maardla (Kandle liivamaardla) registrikaardi projekt (tekstilisa 11). Geoloog: Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ KOBRAS OÜ 15  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Suuroja, K., Ploom, K., Mardim, T., All, T., Otsmaa, M., Veski, A. Baaskaardi Rakvere (6434) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Eesti Geoloogiakeskus, Rakvere 2006. EGF aruande nr 7812 [1]. 2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S, Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 17.09.2025) [2]. 3. Roosve, H., Mooser, M., Rahumäe, V. Aruanne kruusa ja liiva otsingutöödest Rakvere Kolhooside Ehituskontorile. Põllumajandusprojekt, Tallinn, 1984. EGF aruande nr 4104 [3]. KOBRAS OÜ 16  LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA KANDLE UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TEKSTILISAD KOBRAS OÜ 17  Saatja: "Tiit Harjak" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Kuupäev: 2026-02-09 16:08 Tere, edastan registreerimiseks Rein Kallasele. Parimat, Tiit Harjak From: Tanel Mäger <[email protected]> Sent: Monday, February 9, 2026 4:54 PM To: Tiit Harjak <[email protected]> Subject: Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Tere! Kobras OÜ koostab Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas asuva Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlust. Mäeeraldis piirneb lääne suunast Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaantee nr 17170 kaitsevööndiga. Taotleja soovib mäeeraldise teenindusmaa osalist paiknemist riigitee nr 17170 kaitsevööndis, et ladustada sinna mäeeraldise alalt kooritav kattekiht. Rajatav katendivall moodustab ühtlasi ohutusbarjääri karjääri ja maantee vahele. Transpordiameti senisele praktikale tuginedes oleme teenindumaa piiri joonestanud vähima kaugusega ca 14,5 m riigitee servast (vt mäeeraldise plaan). Palume kooskõlastada teenindusmaa kattumise riigitee kaitsevööndiga. Lugupidamisega Tanel Mäger Geoloogia projektijuht Diplomeeritud mäeinsener, tase 7 Kobras OÜ Tel +372 5822 9648 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.kobras.ee> www.kobras.ee ------------------------------------- Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. Tanel Mäger KOBRAS OÜ Teie 09.02.2026 [email protected] Riia 35 Meie 13.02.2026 nr 7.1-7/26/2262-2 50410, Tartu, Tartu maakond Kandle karjääri taotlus Teavitate, et Kobras OÜ koostab Haljala vallas Kandle külas asuva Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlust. Palute kooskõlastada teenindusmaa kattumise riigitee kaitsevööndiga. Mäeeraldis piirneb lääne suunast riigitee 17170 Võle-Vainupea-Kunda kaitsevööndiga. Taotleja soovib mäeeraldise teenindusmaa osalist paiknemist riigitee 17170 kaitsevööndis, et ladustada sinna mäeeraldise alalt kooritav kattekiht. Rajatav katendivall moodustab ühtlasi ohutusbarjääri karjääri ja maantee vahele. Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega, märgib järgmist: - taotletav Kandle liivakarjäär piirneb riigiteega 17170 km 5,28 – 5,95. Taotletaval mäeeraldisel otsene puutumus riigitee kaitsevööndiga puudub. Teenindusmaa jääb 14 - 14,5 m kaugusele riigitee katte servast; - sobilik maavara väljaveotee asukoht on riigitee 17170 km 5,94 asuv mahasõit; - enne kaevandamistööde alustamist tuleb riigiteel 17170 materjalide väljaveoks kasutatav ristumiskoht km 5,94 rekonstrueerida, sest oleva ristmiku gabariidid ei vasta maavara väljaveoks sobilikele tingimustele. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel; - maavara väljaveoks kasutatav tee tuleb vähemalt teekaitsevööndi ulatuses enne riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 Tee kasutamisele esitatavad nõuded, lg 1 on keelatud teed kahjustada ja risustada. Transpordiamet nõustub kooritud pinnasevalli asukohaga riigitee 17170 teekaitsevööndis vähima kaugusega 14 m riigitee katte servast, järgmistel tingimustel: 1. Maavara väljaveotee asukoht kantakse taotluse mäeeraldise plaanile. 2. Maavara väljaveotee ristumiseks riigiteega taotletakse Transpordiametilt tingimused vastavalt ülapool toodule. 3. Pinnasevalli rajamisel välditakse pinnase ja tolmu kandumist riigiteele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: esitatud taotlus [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2026-032 Märts 2026 Tellija: AS Tariston LÄÄNE-VIRUMAA, HALJALA VALD, KANDLE KÜLA KANDLE LIIVAMAARDLA KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla X= 6598300, Y= 627000 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Kandle liivamaardla Kandle liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla, Kunda metskond 58 (kü 19003:001:0360), Kunda metskond 65 (kü 19003:001:0055) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: AS Tariston Registrikood 10887843 Kontaktisik: Kauri Kiiman Tel 5860 3731 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 8 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 8 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA .....................................................................................................................................................................9 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 9 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 9 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ................................................................................................................ 10 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA.........................................................................................................11 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................17 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 18 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse direktori 23.12.2025. a korraldus nr 13-5/25-145. 2. Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Transpordiameti 13.02.2026 kiri nr 7.1-7/26/2262-2. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD AS Tariston (registrikood 110887843) taotleb maavara kaevandamise luba Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kandle liivamaardlas (registrikaardi nr 1046) Kandle liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse direktori 23.12.2025. a korraldusega nr 13-5/25-145 aruandes „Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.10.2025)” (EGF aruande nr 47378) esitatud ettepaneku alusel. AS Tariston on taristuobjektide- ja rajatiste ehitusega tegelev ettevõtte, mis muuhulgas tegeleb riigimaanteede aastaringse hoolduse, asfaltbetooni tootmise ja paigaldamisega ning erinevate teedeehituse- ja taristuobjektide ehitamisega. Taotletav karjäär asub piirkonnas, kus Haljala vald on algatanud eriplaneeringu tuulepargi rajamiseks sobiva asukoha leidmiseks. Arvestades tuuleparkide rajamiseks vajaminevat täitematerjali mahtu, vähendab karjääri paiknemine rajatava tuulepargi läheduses materjali transpordist tulenevat CO2 emisioonide hulka ja mõju keskkonnale. Haljala valla algatatud eriplaneeringu alad jäävad taotletavast karjäärist ca 1,5 kuni 10,5 km kaugusele. Lisaks on Eesti Vabariigi Valitsus 23.03.2022. a korraldusega nr 97 algatanud Riigitee 1 (Tallinn- Narva põhimaantee) Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemise. Seega suureneb tulevikus ka piirkondlik täitematerjali vajadus teedeehituse valdkonnas. Tallinn-Narva põhimaantee jääb taotletavast karjäärist ca 8 km kaugusele. Taotleja hakkab Kandle liivakarjääri materjali kasutama nii eelpool nimetatud suurte taristuobjektide kui ka muu piirkondliku ehitustegevuse varustamiseks. Ehitusliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning heade filtratsiooniomaduste tõttu ka maanteede dreenkihi rajamiseks. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Kandle liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kunda metskond 58 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0360, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 348 485 m2) ja Kunda metskond 65 (katastriüksuse tunnus 19003:001:0055, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 56 165 m2) kinnistul. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Kandle liivakarjäär asub Lääne-Virumaa põhjaosas Rakvere linnast ca 17 km kaugusel põhja suunas Haljala vallas Kandle külas. Kandle liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 59°30’12’’ p.l. ja 26°14’34’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6434 (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kandle liivakarjäär piirneb idast Keldrimäe (katastriüksuse tunnus 19003:001:0255, sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 128 298 m²) katastriüksusega. Põhja ja lääne suunas jätkub Kunda metskond 58 ning lõuna suunas jätkub Kunda metskond 65 katastriüksus. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Kandle liivakarjääri läbib loode-kagu suunaliselt metsatee (ETAK tunnus 5104283). Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist ca 14 – 15 m kaugusele lääne suunda jääb Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaantee nr 17170. Transpordiamet on kooskõlastanud mäeeraldise teenindusmaa paiknemise maantee kaitsevööndis vähima kaugusega 14 m riigitee katte servast (tekstilisa 4). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Kandle liivakarjääri teenindusmaa piirist ca 210 m kaugusel ida suunas Männiniidu (katastriüksuse tunnus 19003:001:0179, sihtotstarve on elamumaa 100%) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Kandle liivakarjäär Viru lavamaa põhjaservas, Soome lahe rannikumadaliku piirjoonel. Piirkonda iseloomustavad osaliselt mattunud aluspõhja astangud, piirkonna pinnakate on seotud tasase pinnareljeefiga limnoglatsiaalse liivikuga. Varasemate geoloogiliste uuringute tulemusena on piirkonda moodustatud Kandle liiva perspektiivala ja Matsu liiva leviala.2 Maapinna absoluutkõrgus jääb Kandle liivakarjääris vahemikku 57,7 – 62,5 m, maapind on tasane ning kergelt lainjas. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Kandle liivakarjääri alal on tehtud geoloogilisi uuringuid kahel korral: 1984. aastal tehti geoloogiline uuring kruusa- ja liivaotsingutööde käigus Rakvere KEK tellimusel.3 Uuringu käigus rajati alale kokku üheksa puurauku ning võeti kolm pinnaseproovi. Puuraukude täpsed koordinaadid pole kättesaadavad. Kasulikuks kihiks osutus kruusa vahekihtidega peenliiv, mille paksus varieerus vahemikus 3,8 – 6,5 m, keskmise paksusega 4,5 m. Katendi paksuseks mõõdeti 0,2 m. Proovides määrati savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 3,0 – 4,8%, peensusmoodul jäi vahemikku 1,13 – 1,23. Põhjavee tase registreeriti maapinnast 1,9 – 2,0 m sügavusel. Uuringu tulemusel eraldati 32 hektari suurusel alal perspektiivne liiva varu mahuga 1440 tuh m3, millest 640 tuh m3 paikneb allpool veetaset. 2025. aastal tegi Kobras OÜ Kandle uuringuruumi geoloogilise uuringu4, mille käigus rajati 15 puurauku ja võeti 30 proovi kasulikust kihist. Kasuliku kihi moodustas ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal. Uuringu tulemusena moodustati Kandle liivamaardla ning võeti arvele ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (18,14 ha, maht 362 tuh m3) ülalpool põhjavee taset ja plokk 2 (18,14 ha, maht 1019 tuh m3) allpool põhjavee taset. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus 23.12.202 23.12.2025 2025 nr 13-5/25- 5/25-145. Lääne- Lääne-Viru maakonna Kandle liivamaardla registrisse kandmine: kandmine: 1. Otsustan kanda Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.10.2025 maavarade registrisse Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 362 tuh m3 (aruandes 1. plokk), 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 10.02.2026). 2 Baaskaardi Rakvere (6434) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine (EGF aruande nr 7812). 3 Aruanne kruusa ja liiva otsingutöödest Rakvere Kolhooside Ehituskontorile (EGF aruande nr 4104). 4 Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47378). Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 18,14 ha – 1019 tuh m3 (aruandes 2. plokk, veealune varu, 1. ploki lamamis. 2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Kandle uuringuruumi piires arvutatud varu maavarade registrisse Kandle liivamaardlana. 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Kandle liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta augustis puuritud 15 puuraugu (PA-1...15, sügavusega 2,6 – 10,0 m) andmete põhjal. Kandle liivakarjääri kattekihi moodustab 0,1 – 0,4 m paksune mustjaspruun kuni hall, lõimiselt liivane, huumus (kasvukiht, Q2_s), mille all lamab kohati kuni 0,2 m paksune oranži värvi ülipeeneteralise orgaanikaseguse liiva kiht (Q2_a). Kattekihi paksus on Kandle liivakarjääris keskmiselt 0,2 m. Kandle liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjärveline liiv (Q1jrVr_lg) paksusega 2,2 m (Pa-2) kuni 9,9+ m (Pa-4, Pa-6…7, Pa-9), keskmine paksus on 7,6 m. Liivakiht jaguneb kaheks: ülemine intervall (ülalpool veetaset) on beeži või helebeeži värvi, valdavalt peeneteraline, ühtlane ja kohev ning sisaldab kohati veeriseid ja vähesel määral lubjakivirähka. Alumine intervall (allpool veetaset) on helehalli kuni tumehalli värvi, kohev kuni tihe, sisaldab õhukeste vahekihtidena kojafragmente ja vähesel määral orgaanikat, terasuurus varieerub ülipeeneteralisest jämeteraliseni, esineb üksikuid veeriseid. Lõimiselt on materjal hästi kuni väga hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) terasuuruse osis. Kruusa osis (>31,5 mm) puudub täielikult. Kasuliku kihi lamami moodustavad Kandle liivakarjääris jääjärvelised ja liustikulised setted, samuti aluspõhjaline lubjakivi. Jääjärveliste setete alla kuuluvad tolmjas liiv (Q1jrVr_lg; sinakashall, väga peeneteraline, ülemises osas saviliivane) ja liivsavi (Q1jrVr_lg; sinakashall, sitke- kuni kõvaplastne). Liustikusetetest esineb saviliivmoreen (Q1jrVr_g; sinakashall, pruunikashall kuni tumehall, pehme- kuni sitkeplastne, üksikute veeristega ja sisaldab liivsavi viirge), aluspõhja moodustab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Loobu kihistu lubjakivi (O2lb; hall kuni valkjashall, murenenud kuni tugev). Kasuliku kihi lamamini jõuti geoloogilise uuringu käigus puuraugus Pa-1..3, Pa-8 ja Pa-10…15. Lamam asub maapinnast 2,5 – 9,0 m sügavusel, absoluutsel kõrgusel 52,4 – 58,5 m. Kasuliku kihi lamamit läbiti 0,1 – 0,9 m ulatuses. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud liivakarjääri idaosas Pa-4…7 ja Pa-9 alal, kus saavutati geoloogilise uuringu loas lubatud uuringusügavus (10 m) ning kasulik kiht jätkub sügavuse suunas. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Kandle uuringuruumis avati 2025. aasta augustis põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,9 – 2,3 m sügavusel, absoluutkõrgusel 58,2 – 60,3 m. Põhjavee tase taotletava liivakarjääri alal järgib üldist maapinna reljeefi, olles kõrgem liivakarjääri lõunaosas ning langedes mõnevõrra madalamale põhja suunas. Liivakarjääri põhjaservas asuvas, ilmselt varasema kaevandamistegevuse tulemusel moodustunud süvendis mõõdeti geoloogilise uuringu käigus veetasemeks 58,3 m. Tuginedes 2025. aastal puuraukudes ja varasemalt kaevandatud süvendis mõõdetud veetasemele, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus taotletava Kandle liivakarjääri alal 58,5 m. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab Kandle liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 1 ja plokk 2). Geoloogilise uuringu käigus võetud 30 proovist vastas neli proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning 26 proovi ehitusliiva nõuetele. Plokk 1 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib peene- kuni keskteralise liiva (0,125 – 0,5 mm) terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike (keskmiselt 4,7%), olles kõrgem (kuni 19,2%) vaid ühes proovis. Plokk 2 materjal on väga hästi sorteeritud, milles domineerib peeneteralise liiva (0,125 – 0,25 mm) terasuurusega osis. Materjalis puudub täielikult kruusaosis ning peenosise (>0,063 mm) sisaldus on väike (3,3 – 7,1%, keskmiselt 4,2%). 2025. aasta geoloogilise uuringu käigus võeti ka koondproovid filtratsioonimooduli määramiseks ning kahe proovi andemtel on Kandle liivakarjääri liiva filtratsioonimoodul vahemikus 0,8 – 1,1 m/ööp. Tabelis 1 on esitatud Kandle liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Kandle liivakarjääri plokkide 1 EL aT ja 2 EL aT põhinäitajad NÄITAJA Kandle liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 1 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,5 19,2 4,7 Looduslik materjal ploki 2 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 3,3 7,1 4,2 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Kandle liivakarjääri varu on arvutatud kahe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 1 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,14 ha, varu 362 tuh m3) ja plokk 2 allpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 18,14 ja, varu 1019 tuh m3) Kobras OÜ töö „Kandle uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 47378) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Kandle liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Kandle liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 2 piiriga. Kuna geoloogilise uuringu ja käesoleva taotluse koostamise vahelisel ajal on korrigeeritud maardlaga piirneva kinnistu katastripiire, siis esinevad kuni mõne sentimeetri suurused erinevused taotletava mäeeraldise ja varuplokkide piiripunktide vahel. Erinevus pindalaliselt on alla 0,01 ha. Maardla koos plokiga asub jätkuvalt täielikult riigile kuuluvatel kinnistutel. Taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise pindala on kokku 18,14 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 2 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 49,8 – 58,5 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub mäeeraldise piiriga osaliselt ida suunast, mujal asub see ca 15 – 50 m kaugusel mäeeraldise piirist. Liivakarjääri kaguservas asub mäeeraldise teenindusmaa piir ühes punktis kuni ca 115 m kaugusel mäeeraldise piirist. Mäeeraldise teenindusmaa piiride valikuga on tagatud piisav maa-ala settekaardi moodustamiseks ehitusliiva veealusel kaevandamisel liiva nõrutamiseks ja ladustamiseks, samuti mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi ajutiseks ladustamiseks. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,90 ha. Kandle liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2026 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib liiv, mille ohutuks püsinõlvuseks on valitud ülalpool põhjavee taset 1:2 (kallakus ~27°) ja allpool põhjavee taset 1:5 (kallakus ~12°) Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Tabel 2. Kandle liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 1 EL aT 362 9 353 Plokk 2 EL aT 1019 163 856 KOKKU 1381 172 1209 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 86 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub veepealse varu puhul kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida mullast (kasvukihist) koosnev kattekiht mahuga 40 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,2 m, see kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik kasvukihi kogus. Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade katmine ca 0,2 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus vahemikku 1 – 4 m (graafiline lisa 3. Kandle liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset. Mäeeraldise nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 1480 m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 38 390 tuh m3 kasvukihti. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitepinnaseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Kandle liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on õhuke (0,1 – 0,4 m) ja maavarale on hea juurdepääs. Mäetöid raskendab suure osa varu paiknemine allpool põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on kuni 2,9 m (keskmise paksus 2,0 m) ning allpool põhjavee taset kuni 9,0 m (keskmine paksus 5,6 m). Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes ekskavaatoriga, veealuse varu kaevandamine toimub pika noolega ekskavaatori ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alandamiseta. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali väljaveoks saab kasutada metsateed (ETAK tunnus 5104283), mis ühendab Kandle liivakarjääri Võle-Vainupea-Kunda riigi kõrvalmaanteega nr 17170. Vastavalt Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Transpordiameti kirjale (elektrooniline lisa 4) on maavara väljaveotee sobilik asukoht riigitee nr 17170 km 5,94 asuv mahasõit (graafiline lisa 1. Kandle liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kuna olemasoleva ristmiku gabariidid ei vasta maavara väljaveoks sobilikele tingimustele, tuleb ristumiskoht rekonstrueerida. Ristumiskoha väljaehitamiseks tuleb Transpordiametilt taotleda täpsemad nõuded projekti koostamiseks vastavalt EhS § 99 lõikele 3. Pinnasevalli rajamisel tee kaitsevööndisse tuleb vältida pinnase ja tolmu kandumist riigiteele. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Kandle liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Osa katendist kasutatakse mäeeraldise nõlvade korrastamiseks, ülejääv osa turustatakse ning see leiab kasutust haljastuses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks vajalik katend. Kandle liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Kandle liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.5 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. 5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Kandle liivakarjääris kaevandatakse ülal- ja allpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist kujuneb karjäärialale ca 17,4 ha suurune veekogu. Maavarakihi keskmine paksus allpool põhjavee taset on 5,6 m, seega on tagatud veekogu rajamiseks vajaliku minimaalse sügavuse (2,0 m) nõue. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Kandle liivakarjääris ülalpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~27° (nõlvus 1:2), allpool põhjavee taset asuval materjalil on see väiksem kui ~12° (nõlvus 1:5). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud muld (kasvukiht). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad rohttaimede külviga. Hinnangulised kulud Kandle liivakarjääri mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 1850 eurot. Kandle liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Kandle liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Kandle liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on taotletava Kandle liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,108 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali sõelumise eriheide 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0011 + (3 x 0,0007) = 0,0032 kg/t. Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,495 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) 6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Kandle liivakarjääri keskmise aastamäära (86 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 154 800 tonni, millest sõelumist vajab hinnanguliselt 1/3 materjalist (ca 51 600 tonni). Tööpäeva jooksul töötleb sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 34 – 40 tööpäeva. Sõelumissõlme kasutatakse Kandle liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähim II kategooria ala Kandle liivakarjääri teenindusmaa piirist ca 180 m kaugusel ida suunas Männiniidu katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 19003:001:0179, sihtotstarve on elamumaa 100%, pindala on 7048 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ka sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 3. Tabel 3. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). 7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 4). Tabel 4. Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A- (A-korrektsioon), LwA 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (sõel) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kuna Männiniidu maaüksusele asub kõige lähemal taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa, siis sellel alal töötavad ekskavaatorid ja rataslaadurid katendi paigutamisel ning materjali ladustamisel. Kõige 8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 10.02.2026) Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad suuremat müra tekitab neist rataslaadur ning kõige tõenäolisem ja suurem müratekitav protsess on rataslaaduri abil katendivallide rajamine teenindusmaale. Kui rataslaadur asub Männiniidu maaüksusest ca 180 m kaugusel, on lagedal maal otsenähtavuse korral Männiniidu katastriüksuse piiril müra suuruseks ca 51 dB, mis on ca 9 dB väiksem II kategooria alale kehtestatud päevasest normtasemest. Katendivallide moodustamise järgselt ja väheneb müratase veelgi. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator kui ka rataslaadur (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui mäeeraldise teenindusmaal toimub üheaegselt kaks kaevandamisega seotud protsessi (katendivallide rajamine ekskavaatoriga ja rataslaaduriga), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Kandle liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Männiniidu katastriüksuse piiril otsenähtavuse korral ca 53 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 7 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Kandle liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu ammendamist kujundatakse karjäärialale ca 17,4 ha pindalaga veekogu. Maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 9,0 m ning seda on võimalik kaevandada ekskavaatori või pinnasepumbaga ilma veetaset alandamata. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse ja vette. Mäeeraldise teenindusmaa edelanurga läheduses Kunda metskond 65 katastriüksusel kulgeb kraav (ETAK tunnus 4471993) ning põhjaservast ca 60 m kaugusel Kunda metskond 58 katastriüksusel asub tiik (ETAK tunnus 1972361), millel on väljavool põhja suunas asuva kraavi (ETAK tunnus 4472903) kaudu. Veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku veetaseme alandamist ehk karjäärist ei juhita vett välja mäeeraldise lähiümbruses asuvatesse kraavidesse. Vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi vee liikumine järgib piirkonna veepinna hüdraulilist kallet, samuti jääb kaevandamise tulemusel tekkiv veekogu vabapinnalise veekihiga hüdrauliliselt seotuks. Seega ei hakka moodustuvast karjääriveekogust toimuma ka ülevoolu mäeeraldise läheduses asuvatesse kraavidesse. Veealuse varu kaevandamisel jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad Karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, seega kaevetööde laienemisel toimub pidev veetasemete ühtlustumine ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele. Karjääri avamisel vallitatakse katend mäeeraldise teenindusmaale ning aunasid bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks ei tihendata. Tihendamata pinnase hea veejuhtivuse tõttu infiltreerub mäeeraldise teenindusmaale langev sademevesi katendivallidesse ning nõrgub sealt edasi karjääriümbruse liivpinnasesse, kus täiendab vabapinnalise Kvaternaari põhjaveekihi piirkondlikku varu. Infiltreerunud vee edasine liikumine pinnases toimub vastavalt põhjavee piirkondlikule hüdraulilisele kaldele. Kokkuvõtes ei toimu karjääris veealuse varu kaevandamisel kunstlikku vee ära juhtimist mäeeraldise alalt ehk piirkonna kogu veehulk jääb samaks. Kuna karjääris kaevandamise käigus vett ära ei juhita, siis ei muudeta ka piirkonna senist välja kujunenud veerežiimi. Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinna- ja põhjaveele. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt veekoguks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Kandle liivakarjääris oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Kandle liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Noonu hoiuala (EELIS kood KLO2000345), asub Kandle liivakarjäärist lähimas punktis ca 570 m kaugusel lääne suunas. Noonu hoiualaga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Noonu loodusala 9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 18 Kandle liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2026-032 ad (EELIS kood RAH0000680). Noonu hoiuala kaitse-eesmärk on lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude ja loopealsete (alvarite) kaitse. Kandle liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Noonu hoiuala ega Natura 2000 võrgustiku Noonu loodusala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. 10. KOKKUVÕTE AS Tariston taotleb maavara kaevandamise luba Kandle liivamaardlas (maardla registrikaardi nr 1046) Kandle liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Kandle liivakarjäär asub Lääne-Virumaal Haljala vallas Kandle külas Kandle liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 1 ja 2. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, taotletav varu asub nii ülal- kui allpool põhjavee taset. Taotletava Kandle liivakarjääri mäeeraldise pindala on 18,14 ha ja selle teenindusmaa pindala on 23,90 ha. Kandle liivamaardla ehitusliiva kinnitatud varu kogus on 1381 tuh m3. Taotletava Kandle liivakarjääri kaevandatav ehitusliiva varu kogus on 1209 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 172 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 27.03.2026 Aadress: Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Kandle küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 18  KANDLE LIIVAMAARDLA ja KANDLE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6434 KANDLE LIIVAMAARLDA (1046) KANDLE LIIVAKARJÄÄR Ürgmaa 88703:002:0156 13 12 1 I III 11 9 0.3/0.2 Pa-1 3.7 60.40 56.40 58.90 (28.08.2025) 0.3/0.2 6.9 II Pa-3 60.00 58.20 52.80 (28.08.2025) 1 0.1/0.1 9.9+ Pa-4 59.90 49.90 58.20 (28.08.2025) 2 0.2/0.1 9.8+ Pa-5 59.50 58.30 8 Pa-2 0.3/0.3 49.50 (28.08.2025) 10 61.00 2.2 58.50 58.70 (28.08.2025) III' Pa-10 60.60 0.2/0.2 52.40 8.0 59.30 (29.08.2025) Kunda metskond 58 AS Tariston 19003:001:0360 Kandle liivakarjäär KANDLE Pa-6 17170 LIIVAMAARDLA 60.50 0.1/0.1 plokk 1 EL aT Pa-9 0.1/0.1 50.50 59.30 9.9+ 3 Võle-V 60.40 plokk 2 EL aT 50.40 9.9+ (28.08.2025) 59.30 3 ainupe Pa-11 (29.08.2025) 61.20 0.3/0.1 7.1 2 a-Kun 53.80 59.50 (29.08.2025) da tee 19003 :001:0 920 Pa-12 60.70 0.1/0.1 52.50 8.1 59.50 (29.08.2025) IV' Pa-7 60.70 0.1/0.1 50.70 9.9+ 59.40 (28.08.2025) 4 4 Pa-13 61.40 0.4/0.4 54.30 6.7 59.90 Pa-8 (29.08.2025) 61.00 0.3/0.2 52.00 8.7 59.60 (29.08.2025) Keldrimäe II' 19003:001:0255 Pa-14 61.70 0.3/0.1 56.20 5.2 60.10 (29.08.2025) 7 9 5 6 Pa-15 61.20 0.2/0.2 54.70 6.3 7 LEPPEMÄRGID Kunda metskond 58 60.30 (29.08.2025) 19003:001:0360 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 6 1 Kandle liivakarjääri mäeeraldise piiripunkt ja piiripunkti number IV 1 Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiripunkt ja piiripunkti number Varuploki piir I I' Geoloogilise läbilõike joon I' Kunda metskond 65 Maapinna samakõrgusjoon 19003:001:0055 5 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon Nõlvaterviku alumine piir Kobras OÜ puuraugud (EGF 47378): Tee kaitsevöönd Pa-1 Puuraugu nr 0.3/0.2 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m Maavara väljaveotee asukoht 60.40 Kasuliku kihi paksus, m 3.7 Lamami abs kõrgus, m 60.10 8 56.40 (29.08.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg AS TARISTON Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi augustis 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-254). LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA 0 10 20m KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 1 cm 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 6. Plokk 1 EL aT lamam asub absoluutkõrgusel 58,5 m. 02.2026 1 3 1:1000 2026-032  Geoloogiline läbilõige I-I´ N SSE NNW Geoloogiline läbilõige II-II´ SSE AS Tariston Kandle liivakarjäär AS Tariston Kandle liivakarjäär Kunda metskond 58 Kunda metskond 58 19003:001:0360 19003:001:0360 Pa-13 Pa-11 Pa-15 Pa-2 61.40 Pa-8 61.20 61.20 61.00 61.00 Pa-1 Pa-9 60.40 Kunda metskond 65 60.40 Pa-4 19003:001:0055 59.90 62 62 61 0.1 0.4 0.2 61 0.3 60.30 0.2 0.3 0.3 59.90 (29.08.2025) 15-1 0.1 59.60 0.2 0.3 2-1 59.50 (29.08.2025) Kr 0,0% 60 (29.08.2025) 13-1 60 59.30 (29.08.2025) 1:2 Kr 0,0% St 2,9% 0.1 9-1 1:2 1-1 11-1 Kr 0,0% (29.08.2025) 8-1 58.90 St 19,2% plokk 1 EL aT Kr 0,0% 1:2 58.70 Kr 0,0% EL Kr 0,0% (28.08.2025) Kr 0,0% TL St 3,5% plokk 1 EL aT St 4,0% 1:2 59 St 4,1% (28.08.2025) St 7,2% EL 59 58.20 4-1 EL St 2,8% TL 2.5 (28.08.2025) Kr 0,0% 2.3 EL EL 2.5 St 2,9% 2.6 2.2 58 3.5 58 EL 2.6 plokk 2 EL aT 1:5 1-2 2.4 15-2 Kr 0,0% 4.0 57 St 4,3% Kr 0,0% 57 13-2 St 3,6% EL 1:5 1:5 4.0 Kr 0,0% 4.1 plokk 2 EL aT St 3,9% EL 8-2 56 11-2 56 4-2 plokk 2 EL aT Kr 0,0% Kr 0,0% EL Kr 0,0% St 3,8% St 4,7% St 5,1% 9-2 EL 55 EL 55 TL 6.5 Kr 0,0% 1:5 St 3,8% 7.1 EL 54 7.3 54 7.4 7.3 6.4 7.7 53 53 4-3 52 52 Kr 0,0% 9.0 9.1 St 7,1% TL 51 51 10.0 50 50 10.0 49 49 Uuringupunktide Uuringupunktide 142 135 132 136 164 165 vahekaugus (m) vahekaugus (m) WNW Geoloogiline läbilõige III-III´ Geoloogiline läbilõige IV-IV´ ESE SW AS Tariston NE AS Tariston Kandle liivakarjäär Kandle liivakarjäär Kunda metskond 58 19003:001:0360 Kunda metskond 58 Kunda metskond 65 Pa-14 19003:001:0360 Keldrimäe 19003:001:0055 Pa-15 61.70 LEPPEMÄRGID Pa-8 19003:001:0255 61.20 Pa-7 61.00 Pa-1 60.70 60.40 Pa-3 Pa-4 Huumus (muld) Orgaanikasegune liiv 60.00 59.90 Pa-5 59.50 62 62 0.1 Ülipeeneteraline liiv Peene- kuni keskteraline liiv 0.3 61 61 0.2 60.30 60.10 14-1 0.2 0.3 0.1 (29.08.2025) (29.08.2025) Kr 0,0% 1:2 0.2 St 2,5% 59.60 0.3 15-1 7-1 Liivsavi Saviliiv (moreen) 60 60 plokk 1 EL aT (29.08.2025) 8-1 1:2 0.2 0.3 0.1 Kr 0,0% EL Kr 0,0% 59.40 Kr 0,0% 58.90 1-1 (28.08.2025) St 2,9% St 3,7% 1:2 (28.08.2025) 3-1 0.1 0.2 2.3 St 2,8% Kr 0,0% 58.20 58.20 58.30 EL EL 59 Kr 0,0% plokk 1 EL aT 4-1 59 EL 1:2 St 4,1% (28.08.2025) (28.08.2025) Kr 0,0% (28.08.2025) 5-1 St 2,8% 2.5 2.3 2.0 EL Kr 0,0% Lubjakivi EL St 2,9% 14-2 St 3,4% 58 2.0 EL EL 58 Kr 0,0% 2.6 1:5 1:5 1-2 St 3,3% 2.4 2.0 Kr 0,0% 15-2 EL 57 St 4,3% 57 Kr 0,0% Pa-7 Uuringupunkti nr EL St 3,6% 4.0 EL 60.70 Suudme abs kõrgus (m) 4-2 5.5 8-2 4.1 56 3-2 Kr 0,0% 56 Kr 0,0% 7-2 Kr 0,0% St 5,1% 5.9 plokk 2 EL aT Kr 0,0% St 3,8% 1:5 St 3,4% St 4,2% Proovi võtmise intervall (m) TL EL 0.1 55 EL 55 EL plokk 2 EL aT 6.5 7-2 Proovi number 5-2 Kr 0,0% kruusa sisaldus % 54 Kr 0,0% 54 St 4,2% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 1:5 7.3 EL 6.4 St 3,9% maavara liik: TL - täiteliiv EL 2.0 53 53 EL - ehitusliiv 7.2 7.3 4-3 4.5 Kihipinna sügavus (m) 52 Kr 0,0% 52 9.0 59.40 St 7,1% 9.1 TL (28.08.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 51 51 Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (58,5 m abs) 10.0 Kandle liivakarjääri mäeeraldise piir 50 50 10.0 Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 10.0 49 49 Maavaravaru plokkide piir Kunda metskond 58 19003:001:0360 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir Uuringupunktide Uuringupunktide 139 131 135 124 122 86 vahekaugus (m) vahekaugus (m) Tee kaitsevöönd 1:2 Nõlvaterviku kalle ja kontuur AS TARISTON LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA 0 10 20m KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 02.2026 2 3 Mh 1:1000 Mv 1:100 2026-032  KANDLE LIIVAMAARDLA ja KANDLE LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6434 KANDLE LIIVAMAARLDA (1046) KANDLE LIIVAKARJÄÄR Ürgmaa 88703:002:0156 13 12 1 11 9 1 2 8 10 Kunda metskond 58 AS Tariston 19003:001:0360 Kandle liivakarjäär 17170 3 Võle-V 3 ainupe 2 a-Kun da tee 19003 :001:0 920 4 4 Keldrimäe 19003:001:0255 7 9 5 6 7 LEPPEMÄRGID Kunda metskond 58 6 19003:001:0360 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 1 Kandle liivakarjääri mäeeraldise piiripunkt ja piiripunkti number 1 Kandle liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiripunkt ja piiripunkti number Maapinna samakõrgusjoon vee peal Maapinna samakõrgusjoon vee all Kunda metskond 65 Kõlvikupiir 19003:001:0055 5 Mets, võsa, raiesmik, rohumaa Tee kaitsevöönd Veekoguks korrastatav ala (17,40 ha) Rohumaaks korrastatav ala (0,74 ha) 8 Metsamaaks korrastatav ala (5,76 ha) AS TARISTON LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KANDLE KÜLA 0 10 20m Märkused: KANDLE LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS 1. Kaevandamine toimub ülal- ja allpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt moodustub mäeeraldise alale veekogu. Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 1 cm 3. Kaevandatud alale kujuneva veekogu veetaseme absoluutkõrgus on geoloogilise uuringu andmetel 58,5 m. 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 09.02.2026 seisuga. 02.2026 3 3 1:1000 2026-032