Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eelnõule seisukoha küsimine

NARVA-JÕESUU LINNAVALITSUS Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Meie 26.07.2016 nr 7-1.2/99 [email protected] Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eelnõule seisukoha küsimine Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on laekunud avaldus Narva-Jõesuu linnas asuvate Suur-Lootsi 1, 1c, 1d, 5, 7, 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistute detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu põhieesmärgiks on alal tervikliku multifunktsionaalse linnaruumi kujundamine (AB Pluss piilt koostatud visiooni alusel) ja selleks planeerimisseaduses ettenähtud ülesannete lahendamine. Detailplaneeringu eesmärgiks on Narva-Jõesuu linnas asuvate Suur-Lootsi 1, 1c, 1d, 5, 7, 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistute ümber kruntimine, moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramiseks elamute, hotelli, promenaadi ja avalikult kasutatava väljaku ehitamiseks, kruntide heakorrastus ja tehnovõrkudega varustamise kavandamine. Antud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole kohustuslik Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 1 mõistes. Seega on koostatud eelhinnang selle kohta, kas kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte, ning kaalutletud KSH algatamise või algatamata jätmise vajalikkust. Käesolevaga palume Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõule. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Iraida Tšubenko linnapea Lisad: 1) Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu. 2) Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lisa 1 – lähteseisukohad. 3) Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu lisa 2 – KSH eelhinnang. 4) Detailplaneeringu eskiis. Olga Batluk [email protected], 35 99 591 Koidu tn. 25 tel. 35 99 599 Swedbank 29023 NARVA-JÕESUU fax/tel. 35 99 590 kood 767 Reg. kood: 75005498 [email protected] a/a 1120187750  Lisa 2 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX Narva-Jõesuu Suur-Lootsi tn 1, Suur-Lootsi tn 1c, Suur-Lootsi tn 1d, Suur-Lootsi tn 5, Suur-Lootsi 7, Suur-Lootsi tn 9, Tuletorni 1, Supelrand R1 kruntide ja lähiala detailplaneeringu kavatsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. 1. Detailplaneeringu eesmärk 1.1. Suur-Lootsi tn 1 ja Suur-Lootsi tn 1d omanik taotleb Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas asuva territooriumi detailplaneeringu algatamist põhieesmärgiga kujundada alal tervikliku multifunktsionaalse linnaruumi (AB Pluss piilt koostatud visiooni alusel). Detailplaneeringu eesmärgiks on Narva-Jõesuu linnas asuvate Suur-Lootsi 1, 1c, 1d, 5, 7, 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistute ümber kruntimine, moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramiseks elamute, hotelli, promenaadi ja avalikult kasutatava väljaku ehitamiseks, kruntide heakorrastus ja tehnovõrkudega varustamise kavandamine. 2. Planeeringuala kirjeldus 2.1. Planeeritav ala asub Narva-Jõesuu linnas, Suur-Lootsi tänav 1, 1c, 1d, 5, 7 ja 9 kinnistute vahel ja hõlmab ka Tuletorni 1 ja Supelrand R1 kinnistuid. Juurdepääs alale on planeeritud avalikult kasutatavalt Suur-Lootsi tänavalt. Planeeritava ala moodustavad Suur-Lootsi tn 1 kinnistu (katastritunnus 51301:001:0072, suurus 3,68 ha, sihtotstarve 100% tootmismaa), Suur- Lootsi tn 1c kinnistu (katastritunnus 51301:001:0039, suurus 0,4 ha, sihtotstarve 100% riigikaitsemaa), Suur-Lootsi tn 1d kinnistu (katastritunnus 51301:001:0056, suurus 1,6 ha, sihtotstarve 100% tootmismaa), Suur-Lootsi 5, Suur-Lootsi 7, Suur-Lootsi tn 9 kinnistu (katastritunnus 51301:001:0036, suurus 1 ha, sihtotstarve 100% ärimaa), Tuletorni tn 1 kinnistu (katastritunnus 51301:001:0022, suurus 0,9 ha, sihtotstarve 100% transpordimaa), Supelrand R1 (katastritunnus 51301:001:0089, suurus 3,8 ha, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa). Planeeringusse kaasatakse kinnistute vahel olev maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks, promenaadi ja keskväljaku kavandamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7,5 ha. Joonis 1. Kavandatava planeeringuala asukoht.  Lisa 2 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX 2.2. Planeeringualal asuvad hooned on tänaseks valdavalt oma algse kasutusotstarbe kaotanud ja amortiseerunud. Kinnistu on osaliselt kõrghaljastusega kaetud ja võsaga kinni kasvanud. Reljeef on vahemikus 0,0 - 8,3 m. Maapind tõuseb jõe kaldast Suur-Lootsi tänava suunas ja mere kaldast Tuletorni tänava suunas. Planeeringuala merepoolne osa asub künka peal, künka tipu kõrgus on 8,3 m merepinnast. Suvekuude tuulesuund on lääne- ja põhjapoolne, talvekuude tuulesuund kirde- ja lõunasuunaline. 2.3. Tehnovõrkudest paikneb planeeringualal vee- ja kanalisatsiooni trass, elekter ja sidetrass. Alal asuvad kaks tamponeeritud veekaevu. 3. Õiguslikud alused: 3.1. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 4 kohaselt keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument loob aluse tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala (Struuga loodusala) kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 3.2. Vastavalt KeHJS § 33 lõike 2 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kaasneb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 3.3. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ järgi tuleb keskkonnamõjude hindamise vajalikkust kaaluda: 3.3.1. § 11 lõike 2 kohaselt ranna või kalda kindlustusrajatise rajamisel või laiendamisel; 3.3.2. § 11 lõike 4 kohaselt looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse nimistus olevatele veekogudele; 3.3.3. § 13 lõike 2 kohaselt KeHJS § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul muuhulgas elurajooni arendamisel; 3.4. KeHJS § 33 lõigete 3-5 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust; detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. 3.5. KeHJS § 33 lõigete 4-5 kohaselt asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 3.5.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 3.5.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3.5.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 3.5.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;  Lisa 2 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX 3.5.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 3.5.6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 3.5.7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3.5.8. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 3.5.9. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 3.5.10. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 3.5.11. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. 4. Hinnang 4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest 4.1.1. Planeeritav ala asub Narva-Jõesuu linnas, Suur-Lootsi tänav 1, 1c, 1d ja 9 kinnistute vahel. Juurdepääs alale on planeeritud avalikult kasutatavalt Suur-Lootsi tänavalt. Planeeritava ala moodustavad Suur-Lootsi tn 1 kinnistu (katastritunnus 51301:001:0072, suurus 3,68 ha, sihtotstarve 100% tootmismaa), Suur-Lootsi tn 1c kinnistu (katastritunnus 51301:001:0039, suurus 0,4 ha, sihtotstarve 100% riigikaitsemaa), Suur-Lootsi tn 1d kinnistu (katastritunnus 51301:001:0056, suurus 1,6 ha, sihtotstarve 100% tootmismaa), Suur-Lootsi tn 5, Suur-Lootsi tn 7, Suur-Lootsi tn 9 kinnistu (katastritunnus 51301:001:0036, suurus 1 ha, sihtotstarve 100% ärimaa), Tuletorni tn 1 kinnistu (katastritunnus 51301:001:0022, suurus 0,9 ha, sihtotstarve 100% transpordimaa), Supelrand R1 (katastritunnus 51301:001:0089, suurus 3,8 ha, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa). Planeeringusse kaasatakse kinnistute vahel olev maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks, promenaadi ja keskväljaku kavandamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 8 ha; 4.1.2. Planeeringualal asuvad hooned on tänaseks valdavalt oma algse kasutusotstarbe kaotanud ja amortiseerunud. Heas seisundis olevad hooned on antud rendile kalatööstusettevõttele OÜ Viru Rand (registrikood 10380469). Kinnistu on osaliselt kõrghaljastusega kaetud ja olemasolevad rohealad võsaga kinni kasvanud. Haljasaladele eeldatava mõju hindamiseks tuleb koostada olemasoleva kõrghaljastuse dendroloogiline hinnang ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus anda ülevaade kavandatud tegevuse mõjust väljakujunenud haljasaladele; 4.1.3. Detailplaneeringu põhieesmärgiks on alal tervikliku multifunktsionaalse linnaruumi kujundamine (AB Pluss piilt koostatud visiooni alusel) ja selleks planeerimisseaduses ettenähtud ülesannete lahendamine. Detailplaneeringu eesmärgiks on Narva-Jõesuu linnas asuvate Suur- Lootsi 1, 1c, 1d, 5, 7, 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistute ümber kruntimine, moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramiseks elamute, hotelli, promenaadi ja avalikult kasutatava väljaku ehitamiseks, kruntide heakorrastus ja tehnovõrkudega varustamise kavandamine.  Lisa 2 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX Joonis 2. Suur-Lootsi 1, 1c, 1d, 5, 7, 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistute detailplaneeringu kavatsuse esialgne eskiis (allikas: Arhitektuuribüroo Pluss poolt koostatud Narva-Jõesuu Suur-Lootsi 1, Suur-Lootsi 1c, Suur- Lootsi 1d, Suur-Lootsi 9 ja Suur-Lootsi tänava linnaruumiline eskiis). 4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit 4.2.1. Planeeringuala sisse jäävate kinnistute kehtiv sihtotstarve on tootmismaa ja ärimaa. Narva- Jõesuu linna üldplaneering näeb alale ette sadama-, väiketootmise- ja tehnorajatiste aluse maa funktsioone; 4.2.2. Planeeringuala on osaliselt kaetud kehtivate detailplaneeringutega: Suur-Lootsi tn 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.11.2009 otsusega nr 12), Suur-Lootsi tn 1a, 1b ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.11.2007 otsusega nr 133), Tuletorni tn 1 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 08.06.2000 otsusega nr 43); 4.2.3. Detailplaneerinuga kavandatakse muuta kehtivat Narva-Jõesuu linna üldplaneeringut ning osaliselt muuta Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.11.2009.a. otsusega nr 12 kehtestatud Suur- Lootsi tn 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringut. 4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse 4.3.1. Narva-Jõesuu linna areng liigub nii elamu- kui ka äri- ja puhkealade ehituse suunas;  Lisa 2 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX 4.3.2. Vastavalt linna arengukavale tuleb potentsiaalsete elamu- ja äri piirkondade puhul tegeleda nende terviklahendamisega, arendada jõe- ja mereranna puhkepiirkonnad. Vaadeldavat piirkonda on kavandatud arendada terviklikult ja kavandada sinna linna keskväljak, jõeäärne promenaad ja neid ümbritsevad elu- ja ärihooned; 4.3.4. Narva-Jõesuu linna arengukava näeb ette keskküttevõrgu säilitamist ja arendamist. Käesoleva detailplaneeringuga luuakse eeldus kaugküttepiirkonna suurendamiseks ja arendamiseks. 4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 4.4.1. Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest; 4.4.2. Vaadeldav ala paikneb Soome lahe rannikumadalikus. Ala pinnakatteks on peenliiv, jõeranna ääres on aleuriit. Aluspõhjas avaneb Alam-Kambriumi Lontova kihistu rohekashall, violetne või kirju savi aleuroliidi ja liivakivi vahekihtidega; Kagu-Eesti vööndis esineb lasumis murenemiskoorik; 4.4.3. Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele lähim maavarade leiukoht on turba leiukoht Kudrukülas ca 4,2 km kaugusel. Planeeritav tegevus ei oma mõju registrisse võetud loodusvaradele; 4.4.4. Piirkond on põhjavee loodusliku kaitstuse hinnangu järgi kaitstud (Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi). Planeeringualal asub kaks tamponeeritud puurkaevu; 4.4.5. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse kaardirakendusele on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (100-150 kBq/m³). Alal tuleb koostada radooniuuring rakendamaks vastavalt radoonitasemetele EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” nõudeid; 4.4.6. Planeeringuala piirneb Narva jõe alamjooksu hoiualaga. Vastavalt Loodusseaduse § 32 lõikele 2 hoiualal on keelatud tegevus, mis kahjustab või oluliselt häirib või seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Tuleb hinnata planeeritava tegevuse mõju hoiualale; 4.4.7. Üleujutusrisk on vastavalt Maaameti (üleujutusohupiirkonna kaardid ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid) andmetele madal. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus tuleb välja selgitada üleujutuste vältimiseks kaitsemeetmete vajadust; 4.4.8. Detailplaneeringus on kavandatud tegevus kalda ehituskeeluvööndi. Ehituse mõju kaldale tuleb hinnata keskkonnamõju strateegilise hindamisega; 4.4.9. Planeeringualasse kavandatakse ehitada paadisadamad, millega kaasneb paatide arvu suurenemine veekogus ja hoiuala territooriumil. Tuleb hinnata akvatooriumide reostuse ohtu. Potentsiaalsed reostumisallikad: mootorpaatide kütus ja inimtegevusest tekkinud olmeprügi ning olmeveed; 4.4.10. Hoonete ehitus on ressursimahukas: olemasolevate hoonete lammutamisest tekkinud jäätmed tuleb utiliseerida, ehitusmaterjalid uute hoonete jaoks tuleb sisse veeta. Nende tegevustega kaasnev transpordi kasutamine ja müra võib avaldada negatiivset mõju hoiualale või häirida naabruskonda. Ehitustegevuse käigus tarvitatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee  Lisa 2 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX koguseid ei ole täpselt teada ning nende mõju keskkonnale tuleb välja selgitada keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus; 4.4.11. Rajatavate hoonete energiamahukus on keskmine. Mõningal määral kasutatakse elektrienergiat ehitusprotsessis. Hoonete kasutamisel vajatakse elektrit, vett ja soojust. Tegevuste energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid ja energiatõhususele orienteeritud ehitusvõtteid; 4.4.12. Soojusvarustuse lahendamisel tuleb kaaluda kavandatud hoonete olemasoleva soojusvõrguga liitumist; 4.4.13. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete ekspluateerimisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed, vanapaber ja olmejäätmed. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud 27.04.2005 määrusega nr 64 “Narva-Jõesu linna jäätmehoolduseeskiri”. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust; 4.4.14. Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee kasutamise hoonetes. Ala liidetakse ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga. Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Reovesi käideldakse vastavalt nõuetele Narva reoveepuhastis. Uusehituse varustamine veega, olmereovete ja sadevete kanaliseerimine toimub väljaehitatud ja perspektiivselt ehitatavate võrkude baasil vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ja seega ei kujuta täiendavat pinnasereostuse, põhjaveereostuse või veekogudereostuse riski; 4.4.15. Planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra. Esiteks müra tihenevast autoliiklusest ning teiseks võimalik müra planeeringualale planeeritavatest elu- ja ärihoonetest. Ehitustööde läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” III kategooria aladel. Hiljem piirkonna toimimise ajal peab kõrval olevates elamutes samuti tagama III kategooria aladele vastavad müranõuded. On vajalik koostada mürauuring, et hinnata ehitustöödest ja ala ekspluateerimisest tekkiva müra mõju hoiualale; 4.4.16. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud nii uute hoonete ehitamisega kui ka ekspluateerimisega. Ehitamise võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Kasutamise käigus tekivad jäätmed ja müra on potentsiaalsed ohuallikad; 4.4.17. Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha. Võimalik lõhna reostus võib tuleneda planeeritavat Hotelli ja Spaa keskusest.  Lisa 2 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX 4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 4.5.1. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 4.6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 4.6.1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib avaldada olulist negatiivset mõju Narva jõe alamjooksu hoiualale, mõju suurust ja pöörduvust tuleb kindlaks määrata keskkonnamõju strateegilise hindamisega; 4.6.2. Detailplaneeringuga võib kaasneda piiriülene mõju. Planeeringuala asub Eesti-Venemaa piiri lähedal. Planeeritav tegevus võib avaldada negatiivset mõju Narva jõe akvatooriumile, mis osaliselt hõlmab ka Venemaa territoriaalvee; 4.6.3. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid; 4.6.4. Mõju looduskeskkonnale avaldub lühiajaliselt ehitusperioodil ning alaliselt veekogude ekspluateerimisel. Uute hoonete rajamine võib põhjustada olulist kumulatiivset mõju alal viibivate rahvamasside suurenemise tõttu. Mõju võib ulatuda ka väljapoole planeeritavat ala. 4.7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus 4.7.1. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha; 4.7.2. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed; 4.7.3. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk, veekogud. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega; 4.7.4. Mõju keskkonnale avaldub nii ehitamise- kui ka ekspluateerimise ajal. 4.8. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond 4.8.1. Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus võib olla suur ning võib väljuda planeeringualast. Mõju suurus ja selle ulatus tuleb kindlaks määrata keskkonnamõju strateegilise hindamisega; 4.8.2. Detailplaneeringu realiseerimise sotsiaalne mõju on pigem positiivne, sest piirkonda tekib uus linnakeskus, atraktiivne avalik ruum, luuakse juurde uusi töökohti ning täiendavalt ka  Lisa 2 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX elamualasid. Lähimad elamud paiknevad planeeringuala kõrval, edela suunas (mereranna ja Aia tänava vahel); 4.8.3. Ehitusperioodil kõrval olevatel kinnistutel paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Samuti ehitustegevusest tulenev müra ja vibratsioon võivad mõjutada Narva jõe akvatooriumi hoiuala. Mõju suurus ja selle ulatus tuleb kindlaks määrata keskkonnamõju strateegilise hindamisega. 4.9. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus 4.9.1. Eeldatavalt mõjutatav ala kuulub Natura 2000 võrgustikku. Ala võib olla negatiivselt mõjutatud nii ehitamise kui ka ekspluateerimise käigus; 4.9.2. Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on minimaalne. Negatiivset mõju hoonestusest vabal alal asuvale kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne; 4.9.3. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike; 4.9.4. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile (18.07.2016) paikneb lähim kinnismälestis ca 400 meetri kaugusel edelas – Narva-Jõesuu sanatooriumi peakorpus. Planeeringuala loodeosas asub majakas. 4.10. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele 4.10.1. Vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile (18.07.2016) planeeringuala piirneb Narva-Jõesuu alamjooksu hoiualaga, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. 4.11. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale 4.11.1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib avaldada alalist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale (Struuga loodusala). Mõju ulatus ja suurus tuleb täpsustada keskkonnamõju strateegilise hindamisega. 4.12. KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohad  Lisa 2 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX 4.13. Eeltoodust tulenevalt on planeerimismenetluse käigus vajalik 4.13.1. Ette näha meetmed negatiivsete mõjude Natura 2000 võrgustiku alal kõrvaldamiseks; 4.13.2. Ette näha meetmed radoonitaseme vähendamiseks tulenevalt radooniuuringu tulemustest; 4.13.3. Kaaluda võimalikud avariiolukorrad ning nende vältimise meetmed ja nende korral käitumise lahendused; 4.13.4. Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud, mille tulemusel tuleb detailplaneeringus ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded; 4.13.5. Välja selgitada üleujutuse ohtu ning vajadusel ette näha meetmed võimalike üleujutuste vältimiseks; 4.13.6. Välja selgitada kalda ehituskeeluvööndis ehitamisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ja ette näha meetmed negatiivsete keskkonnamõjude kõrvaldamiseks; 4.13.7. Kaalutleda Narva jõe ja Narva lahe akvatooriumi reostuse ohtu ja ette näha meetmed negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks; 4.13.8. Ette näha meetmed negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks ehitamise käigus; 4.13.9. Ette näha meetmed efektiivse jäätmekäitluse toimimiseks detailplaneeringu alal. 5. Lõppjäreldus 5.1. Kavandatav tegevus võib avaldada olulist negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale (Struuga loodusala), Narva jõe alamjooksu hoiualale, Narva jõe ja Narva lahe akvatooriumile; 5.2. Haljasaladele eeldatava mõju hindamiseks tuleb koostada olemasoleva kõrghaljastuse dendroloogiline hinnang ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus anda ülevaade kavandatud tegevuse mõjust väljakujunenud haljasaladele; 5.3. Narva-Jõesuu Linnavalitsusel tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine Narva- Jõesuu Suur-Lootsi tn 1, Suur-Lootsi tn 1c, Suur-Lootsi tn 1d, Suur-Lootsi tn 5, Suur-Lootsi tn 7, Suur-Lootsi tn 9, Tuletorni 1, Supelrand R1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu osas. Koostas: Olga Batluk Arengu- ja planeeringuspetsialist  Lisa 1 Narva-Jõesuu Linnavolikogu xx.08.2016 otsusele nr XX DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD Narva-Jõesuu linnas Suur-Lootsi tn 1, Suur-Lootsi tn 1c, Suur-Lootsi tn 1d, Suur-Lootsi 5, Suur- Lootsi 7, Suur-Lootsi 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistutel ja lähialal 1 ÜLDANDMED 1.1 Asukoht: Narva-Jõesuu linn, Suur-Lootsi tn 1 kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 5129408, katastritunnus 51301:001:0072), Suur-Lootsi tn 1c kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 4309208, katastritunnus 51301:001:0039), Suur-Lootsi tn 1d kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 5096008, katastritunnus 51301:001:0056), Suur-Lootsi tn 5, Suur-Lootsi tn 7, Suur-Lootsi tn 9 kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 3983608, katastritunnus 51301:001:0056), Tuletorni 1 kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 2244308, katastritunnus 51301:001:0022) ja Supelrand R1 (kinnisturegistri registriosa nr 331650, katastritunnus 51301:001:0089) 1.2 Huvitatud isik: Stendal Halduse OÜ, registrikood 10805182, Liivalaia 13, Tallinn, Harjumaa, 10118, tel +372 5031 805. Volitatud isik: Mart Lee, Kreutzwaldi6/Raua 39-7, Tallinn 10124, tel +372 503 1805 2 ANDMED PLANEERITAVA MAA-ALA KOHTA JA PLANEERINGU EESMÄRK 2.1 Planeeritava ala suurus on ca 8,3 ha ning see hõlmab Suur-Lootsi tn 1 kinnistut (katastritunnus 51301:001:0072, suurus 3,68 ha), Tuletorni tn 1 kinnistut (katastritunnus 51301:001:0022, suurus 0,9 ha), Suur-Lootsi tn 1c kinnistut (katastritunnus 51301:001:0039, suurus 0,4 ha), Suur-Lootsi tn 1d kinnistut (katastritunnus 51301:001:0056, suurus 1,6 ha), Suur- Lootsi 5, Suur-Lootsi 7, Suur-Lootsi tn 9 kinnistut (katastritunnus 51301:001:0036, suurus 1 ha), osaliselt Supelrand R1 kinnistut (katastritunnus 51301:001:0089, osa suurus 0,5 ha) ja 1/7 reformimata riigimaad (Suur-Lootsi tänava osa). 2.2 Detailplaneeringu üldised eesmärgid on määratletud planeerimisseaduse § 126. 2.3 Detailplaneeringu põhieesmärgid: 2.3.1 Suur-Lootsi tn 1 kinnistu (sihtotstarve 100% tootmismaa), Suur-Lootsi tn 1c kinnistu (sihtotstarve 100% riigikaitsemaa), Suur-Lootsi tn 1d kinnistu (sihtotstarve 100% tootmismaa), Suur-Lootsi tn 5, Suur-Lootsi tn 7 ja Suur-Lootsi tn 9 kinnistu (sihtotstarve 100% ärimaa), Tuletorni tn 1 (sihtotstarve 100% transpordimaa), Supelrand R1 (sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) ja selle lähiala ümberkruntimine elamumaa, ärimaa, transpordimaa, sadamamaa ning üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntide moodustamiseks; 2.3.2 Kruntidele ehitusõiguse, hoonestusala ja arhitektuursete tingimuste määramine; 2.3.3 Kruntide liiklus- ja parkimislahenduse väljatöötamine; 2.3.4 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 2.3.5 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha ning nendega liitumisvõimaluste määramine; 2.3.6 Kujade määramine ja keskkonnatingimuste seadmine; 2.3.7 Servituutide vajaduse määramine; 2.3.8 Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. 2.4 Planeeritava ala sihtotstarve Narva-Jõesuu linna kehtiva üldplaneeringu järgi on sadama-, väiketootmise- ja tehnorajatiste-, riigikaitsemaa. 3 ARVESTAMISELE KUULUVAD SEADUSAKTID, PLANEERINGUD, TÖÖD ja JUHENDID 3.1 Kehtivad seadused ja teised õigusaktid. 3.2 Narva-Jõesuu linna üldplaneering (Hendrikson&Co AS töö nr 80/99, 2000.a.), kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 14.09.2000.a. määrusega nr 33. 3.3 Narva-Jõesuu linna ehitusmäärus (29.03.2006.a. määrus Nr 14) koos muudatustega ja täiendustega. 3.4 Metoodiline juhend „Soovitused detailplaneeringute koostamiseks (https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/soov_detailplan.pdf). 3.5 Metoodiline juhend „Detailplaneering. Krundi kasutamise sihtotstarbe leppemärgid“ (https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Planeeringud/dp_leppemargid.p df). 3.6 Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta mitte enam kui 1 aasta vana aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud, võrkude haldajatega ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse maakorraldajaga kooskõlastatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr) ja mõõdistamise aeg. 4 PLANEERINGULISED TINGIMUSED 4.1 Ehitusõigus ja arhitektuur: 4.1.1 Krundi ehitusõigus määrata lähtudes olemasoleva olukorra analüüsist (kvartalis ja lähinaabruses olev hoonestus, reljeef, olemasolev kõrghaljastus, seadusaktidest ja kokkulepetest tulenevad kehtivad kitsendused). Analüüs esitada detailplaneeringu koosseisus; 4.1.2 Kruntide arv planeeringualal – täpsustakse detailplaneeringu koostamisel; 4.1.3 Kruntide ehitusõiguse määramisel tuleb lähtuda alljärgnevast tabelist: Kavandatud Krundi max Krundi Min Max lubatud Märkused krundi lubatud minimaalne lubatud korruste kasutamise täisehituse % suurus haljastuse arv/kõrgus sihtotstarbe % Korterelamu 30% Korterite arv 30% kuni 4k/14 m* Parkimine maa × 250 m² hoone all (EK) (1.-l 2/7  korrusel või maa- alusel korrusel) Ridaelamu Sõltub krundi Sekts. arv × 30% krunt 4-5** – maa pindalast: 0,6 × 1000 2-3 k/10 m, (ER) 1301-1600 m² - 17% m² krundid 7- 1601-1900 m² - 15% 13** – 3 k/10 üle 1900 m² - 13% m Ärimaa ja 70% (elamu- ja — 30% kuni 4k/14 m korterelamu ärimaa segatud maa sega- kasutusotstarve) funktsioon Ärimaa 30% — 30% kuni 9 m*** (ÄK, ÄV ÄB, ÄA) Ärimaa Andmed vastavalt Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.11.2009 otsusega nr 12 (ÄM) kehtestatud Suur-Lootsi tn 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule * Merepoolsete korterelamute ehitamiseks kavandatud kruntide jaoks valitakse sobiv hoonete korruselisus ja kõrgus detailplaneeringu koostamise käigus. ** Kruntide numbrid on määratud vastavalt AB Pluss poolt koostatud eskiislahenduses toodud numeratsioonile; *** Ärimaa krundi (eskiislahenduses krunt nr 2) planeerimisel arvestada Suur-Lootsi tn 9 kinnistule kehtestatud detailplaneeringuga seatud tingimustega ning valida kavandatud hotelliga kokkusobivat lahendust). 4.1.4 Teiste funktsioonidega kavandatud kruntide jaoks otsustatakse ehitusõiguslikud ja arhitektuursed tingimused detailplaneeringu koostamise käigus. Punktis 4.1.3 toodud tabelis nimetamata funktsioonidega kruntidele kavandatud ehitiste kõrgus ei tohi ületada 10 m; 4.1.5 Hoonete kavandamisel võimalusel tagada avatus Narva jõele; 4.1.6 Arvestada Narva lahest ja Narva jõest tulenevate kitsendustega; 4.1.7 Narva jõe äärsele kallasrajale tuleb tagada avalik juurdepääs kergliiklejatele; 4.1.8 Ehitiste vahelised kujad lahendada vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele; 4.1.9 Planeeringuga sätestatavad arhitektuursed tingimused peavad olema üheselt arusaadavad, konkreetsed ning peavad tagama arhitektuurselt tervikliku lahendust kogu planeeringuala ulatuses ning selle sobivust ümbritsevasse miljöösse; 4.1.10 Hoonetele määrata ühtsed nõuded katuste kallete, harjasuuna ja nähtavate katuseosade materjalide osas. Keelatud katusekate materjalid: katusekivi imitatsiooniga ja trapetsprofiiliga plekk-kate. Katusekate ei tohi olla maapinnalt nähtav; 4.1.11 Hooned peavad olema selgelt modernse ja funktsionaalse arhitektuuriga. Kavandatavad elamud peavad olema lihtsa ja selge vormikäsitlusega, moodustades lihtsaid ja selgeid fassaadipindu, mis on kaetud kaasaaegsete viimistlusmaterjalidega. Imiteerivad materjalid ei ole lubatud. Projekteeritavate hoonete fassaadidel ei ole lubatud kasutada kaar- ja, astmikviile, tornikesi jms. vanaaja arhitektuuri stiile imiteerivaid elemente; 4.1.12 Hoonete välisseinte viimistluseks on lubatud betoon, krohv, puit, põletatud tellis või teras, sealjuures peab terasplekk olema naturaalsel kujul (rooste, tsink vms.). Värvitud plekk- kassetid ei ole lubatud. Krohvitud pindade puhul võib käsitleda naturaalsete toonidena ajalooliselt kujunenud lubja, tsemendi ja savi toone – punased, roosad, rohelised ja teised kunstlikud toonid ei ole lubatud; 4.1.13 Hooned peavad olema viimistletud peamiselt kahe erineva materjaliga. Lisaks võib anda kolmanda materjaliga aktsente; 4.1.14 Juhul kui hoone fassaadi kujunduses kasutatakse musta või mõnda väga tumedat tooni materjali – peab ligikaudu pool fassaadist oleks heledama (heledam kui RAL 7031) viimistlusega; 4.1.15 Materjalid peaksid vahelduma erinevate hoonemahtude lõikes. Sama seina ulatuses 3/7 erinevaid materjale soovitavalt mitte kasutada. Üksikud erinevast materjalist tekitatud „laigud“ seintel ei ole lubatud. Viimistlus peab moodustama terviklikke fassaadipindu. 4.1.16 Akende tihedaruudulised jaotised ei ole lubatud, muud nõuded klaaspindadele puuduvad. Klaaside jaotused vastavalt paketi või avatavate osade mõõtudele. 4.1.17 Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada ümarpalki, maakive, klombitud kivi, kleebitavat kivi imitatsiooni, värvitud plekk-kassetti, plastikut jms. imiteerivaid materjale. Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada maalitud ega ruumilisi dekoratiivelemente. Erandid on lubatud juhtudel kui need arhitektuurselt ning kontseptuaalselt põhjendatud ning toetavad loodavat modernset ning funktsionaalset arhitektuuri. 4.1.18 Kinnistute ehitusõigus ja arhitektuursed nõuded anda tabelina nii seletuskirjas, kui ka põhijoonisel; 4.1.19 Hoonete kohustuslike arhitektuursete tingimuste hulgas määrata hoone üldkõrguse ja katuseräästa kõrgusmärgi sidumine absoluutse kõrgusmärgiga. 4.2 Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted: 4.2.1 Juurdesõiduteed lahendada vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 843:2016. Parkimine lahendada krundisiseselt vastavalt parkimisnormidele; 4.2.2 Korterelamutel tuleb oma krundil ette näha minimaalselt 1,3 parkimiskohta korteri kohta, lisaks sellele tuleb ette näha viie korteri peale vähemalt üks täiendav külastajate parkimiskoht; 4.2.3 Üldkasutatavate ja ärifunktsiooniga ehitiste puhul tuleb ette näha standardikohane jalgrattaparkla samal krundil; 4.2.4 Üldkasutatavate ehitiste ja nende juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused. 4.3 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.3.1 Planeeringus esitada andmed likvideeritavate puude osas (liik, tüve läbimõõt ja seisund) ning puude raietingimused harvendamisel ning puude likvideerimise vajaduse põhjendus; 4.3.2 Vajadusel koostada kõrghaljastuse dendroloogiline uuring kõrghaljastuse likvideerimise tagajärgede kaalutlemiseks; 4.3.3 Kruntide pindaladest tuleb jätta minimaalselt 30% Narva jõeäärses alas (Suur-Lootsi 1d) ja 20% mereäärses alas üldkasutatavaks haljasala maaks; 4.3.4 Kirjeldada vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmise vajadus, võimalused ja tingimused; sademevete ärajuhtimise põhimõtted). 4.4 Piirded: 4.4.1. Korterelamute, ridaelamute ja üldkasutatavate hoonete kruntide piiramine ei ole lubatud, erandina on lubatud haljaspiirde rajamine piirinaabriga kokkuleppel. Haljaspiirde maksimaalne kõrgus on kuni 1,0 m. Haljaspiiride rajamine avalikult kasutatavate ja krundisiseste tänavatele lähemale kui 2 m ei ole lubatud. Ärihoonete kruntide piiramine ei ole lubatud. Kuni 1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaiaga võib piirata mänguväljakute alad; 4.5 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad: 4.5.1 Anda olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.5.2 Esitada uute tehnovõrkude trasside asukohad koos vajalike võimsuste äranäitamisega lähtudes kavandatud arvutuslikust tarbimisvõimsusest, kehtivatest normatiividest ja vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele, millised tellib detailplaneeringu koostaja; 4.5.3 Määrata lubatud ja keelatud lahendused ehitiste ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel. Lokaalsete lahenduste kasutamine ei ole lubatud; 4.5.4 Näidata olemasolevate tehnovarustuse trassidele kaitsevööndid ning määrata uutele tehnovõrkudele reserveeritavad maa-alad, tagades nõutavad rõhtvahekaugused hoonetest ja teistest tehnovõrkudest. 4.6 Tuleohutus: 4.6.1 Määrata hoonete tulepüsivusklassid ja minimaalsed hoonetevahelised tuleohutuskujad; 4.6.2 Määrata hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtade paiknemine. 4.7 Planeeringuga määrata servituutide, naabrusõiguste ja kitsenduste määramise vajadus: 4.7.1 Vajadusel teha ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks: 4/7 tee- ja muud servituudid; 4.7.2 Selgitada välja seadusest tulenevad muud kinnisomandi kitsendused; 4.7.3 Tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudiettepanekud kanda tehnovõrkude joonisele. 4.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002. Kavandatavad meetmed kirjeldada detailplaneeringu seletuskirjas. 4.9 Määrata muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal. 5 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTAMINE 5.1 Detailplaneeringu eskiislahendus esitada Narva-Jõesuu linnavalitsuse läbivaatamiseks ühes eksemplaris. 5.2 Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks on kohustuslik. 5.3 Peale eskiislahenduse heakskiitmist arengu- ja planeeringuspetsialisti, linnaarhitekti, maakorraldaja, ehitusspetsialisti ning korrakaitse ja keskkonna spetsialisti poolt vormistatakse planeering lõpuni ning asutakse kooskõlastusi võtma; 5.4 Huvitatud isik või tema volitatud esindaja kooskõlastab detailplaneeringu lahenduse: 5.4.1 Planeeringualal asuvate- ja tehnilisi tingimusi väljastanud tehnovõrkude valdajatega; 5.4.2 Ida-Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise bürooga (korraldab Narva-Jõesuu Linnavalitsus). 5.5 Seletuskirjas esitada kooskõlastuste koondtabel. Kooskõlastuste koondtabelis esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata, millisel joonisel kooskõlastus asub, kooskõlastatava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev. Märkuste osas näidata, kuidas on märkustega arvestatud (joonisel või tekstilises osas). 5.6 Kooskõlastused hankida ühele originaaleksemplarile. 5.7 Nõuetekohaselt koostatud detailplaneering esitatakse linnavalitsusele põhilahenduse lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks. 5.8 Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, korratakse detailplaneeringu kooskõlastamist. 6 DETAILPLANEERINGU VORMISTAMINE 6.1 Detailplaneering vormistada kasutades Siseministeeriumi poolt välja antud soovituslikud tingmärgid (vt p. 3.8). 6.2 Detailplaneeringu kaust seada kokku kooskõlas lähteseisukohtadega. Kõik kausta kuuluvad lehed, sh. joonised ja kirjavahetus, nummerdada ja esitada sisukorras. 6.3 Detailplaneeringu seletuskirja on soovituslik komplekteerida järgmise sisukorra alusel: 6.3.1 Detailplaneeringu pass; 6.3.2 Sisukord (sisukorras anda kõikide planeeringu koosseisus olevate materjalide nimetus koos viitega lehekülje numbrile); 6.3.3 Detailplaneeringu eesmärk ja koostamise alused; 6.3.4 Planeeritava ala seosed külgnevate aladega; 6.3.5 Olemasoleva olukorra iseloomustus; 6.3.6 Krundijaotus, maakasutuse sihtotstarbed; 6.3.7 Linna ehitusmäärusega esitatud nõuded ehitisele; 6.3.8 Üldplaneeringuga seatud põhimõtted planeeritavale alale; 6.3.9 Kõrvalaladel kehtestatud planeeringute ja ehitusprojektide mõju koostamisel olevale planeeringule; 6.3.10 Krundi ehitusõigus, hoonestusalad; 6.3.11 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitisele; 6.3.12 Juurdepääsud kruntidele ja liikluskorralduse põhimõtted; 6.3.13 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted; 5/7 6.3.14 Tehnovõrkudega varustatus, tarbitavad võimsused, tehnorajatiste asukohad; 6.3.15 Tuleohutuse tagamine: hoone tulepüsivusklass ja kujad; tuletõrjehüdrantide paiknemine; 6.3.16 Keskkonnakaitse abinõud; 6.3.17 Servituutide ja muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval alal; 6.3.18 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud; 6.3.19 Detailplaneeringu elluviimise kord (ehitusõiguste realiseerimisega seotud tingimused); 6.4 Joonised (vastavalt kogunevale infohulgale võib jooniste arv ka väheneda teemakihtide ühele ja samale joonisele paigutamise võimalikkuse arvelt): 6.4.1 Väljavõte Narva-Jõesuu linna üldplaneeringust; 6.4.2 Tugiplaan (geodeetiline mõõdistus) M 1:500 6.4.3 Situatsiooniskeem vabas mõõtkavas. Joonisel näidata planeeritava ala asukoht, linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed; 6.4.4 Olemasolev olukord, M 1:500. Joonisel näidata planeeringuala piir, olemasolevate kruntide ja kinnistute piirid, seadustest tulenevad kitsendused ja piirid, kaitsealad ja kaitsealused objektid nende olemasolul. 6.4.5 Põhijoonis, M 1:500. Joonisel näidata olemasolevate ning planeeritud kruntide piirid, kruntide ehitusõigus, hoonestusalad, ehitusõiguse koondtabel, haljastuse lahendus, hoonete tulepüsivus, planeeringuala piir, arhitektuursed nõuded. 6.4.6 Vajadusel Liikluskeem, M 1:500. Joonisel näidata teede maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted, krundile juurdepääsud, parkimise lahendus, planeeringuala piir. 6.4.7 Tehnovõrkude koondplaan, M 1:500. Joonisel näidata tehnovõrkude- ja rajatiste asukohad (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, elektrivarustus, sidevarustus, välisvalgustus, gaasivarustus, küte), liitumispunktid, planeeritava ala piir, tehnovõrkude reserveeritud maa-alad ja koridorid, lähtudes tarbimisvajadustest ja kehtivatest normatiividest, tehnovõrkude servituudid ja kitsendused. 6.4.8 Vajadusel lisada iseloomulikud fotod planeeritava ala ümbrusest ja detailplaneeringu lahendust illustreerivad 3D joonised. 6.5 Detailplaneeringu lisad. Köita kausta kronoloogilises järjekorras, hilisemad dokumendid eespool (võrguvaldajate tehnilised tingimused, kooskõlastused). 6.6 Detailplaneeringu menetlusdokumendid. Köita kausta kronoloogilises järjekorras, hilisemad dokumendid eespool (planeeringu algatamiskorraldus, planeeringu koostamise korraldamise leping, planeeringu tutvustuste ja arutelude protokollid, planeeringu vastuvõtmiskorraldus, menetlemisega seotud kirjad, esitatud vastuväited ja ettepanekud, kehtestamise otsus, planeeringu menetlust käsitlevad ajaleheteated). 7 DETAILPLANEERINGU ÜLEANDMISE KORD 7.1 Planeeringu eskiisi avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamiseks esitatakse detailplaneeringu eskiis ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt PDF formaadis failidena. 7.2 Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks esitatakse lähteülesande kohaselt koostatud ja kooskõlastatud detailplaneeringu kaust Narva-Jõesuu Linnavalitsusele üle järgmiselt: 7.2.1 Digitaalkujul CD´l ühes eksemplaris: 7.2.1.1 PDF formaadis (joonised ja seletuskiri); 7.2.1.2 joonised vektorfailidena (AutoCad failina DWG formaadis); 7.2.1.3 seletuskiri MS Word failina. 7.2.2 Paberkandjal 1 (ühes) eksemplaris. 7.2.3 Detailplaneeringu läbiviimisel kogutud materjalid, kirjavahetus ja informatsioon antakse Linnavalitsusele 1 (ühes) eksemplaris (eraldi kaustas). 7.3 Kehtestamiseks (avaliku väljapaneku läbinud detailplaneering) esitatakse järgmiselt: 7.3.1 digitaalkujul CD´l 3 (kolmes) eksemplaris. 7.3.2 Paberkandjal 4 (neljas) eksemplaris. 6/7 7.3.3 Detailplaneeringu läbiviimisel kogutud materjalid, kirjavahetus ja informatsioon antakse Linnavalitsusele 2 (kahes) eksemplaris (eraldi kaustas) Koostas: Olga Batluk Arengu- ja planeeringuspetsialist 7/7  NARVA-JÕESUU LINNAVOLIKOGU OTSUS Narva-Jõesuu xx.08.2016 nr /eelnõu/ Narva-Jõesuu Suur-Lootsi tn 1, 1c, 1d, 5, 7 ja 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistute ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine 1. Asjaolud ja menetluse käik 1.1. Stendal Halduse OÜ (edaspidi huvitatud isik) (registrikood 10805182, Liivalaia 13, Tallinn, Harjumaa, 10118), esitas detailplaneeringu algatamise taotluse (registreeritud Narva- Jõesuu Linnavalitsuse dokumendiregistris nr 7-1.2/87 all). Detailplaneeringu põhieesmärgiks on alal tervikliku multifunktsionaalse linnaruumi kujundamine (AB Pluss piilt koostatud visiooni alusel) ja selleks planeerimisseaduses ettenähtud ülesannete lahendamine. Detailplaneeringu eesmärgiks on Narva-Jõesuu linnas asuvate Suur-Lootsi 1, 1c, 1d, 5, 7, 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistute ümber kruntimine, moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramiseks elamute, hotelli, promenaadi ja avalikult kasutatava väljaku ehitamiseks, kruntide heakorrastus ja tehnovõrkudega varustamise kavandamine. 1.2. Planeeringu ala asub endise kalurikolhoosi „Oktoober“ territooriumil. Tänasel päeval asub alal OÜ Viru Rand tootmine ja ca 15 kasutusest välja langenud hoonet. Suur-Lootsi tn 1c kinnistul asuvad kirde piirivalvepiirkonna kordonile kuuluvad kaid. Tuletorni tn 1 kinnistul paikneb tegutsev tuletorn ja selle teenindavad hooned. Suur-Lootsi tn 9 kinnistul asub katlamaja, hakkeladu ja katlamaja korsten. Suur-Lootsi tn 5 ja Suur-Lootsi tn 7 on reformimata riigimaa, kus paiknevad munitsipaalelamud. 1.3. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu järgi on tegemist detailplaneeringu kohustusega alaga, millel on olemasolev üldkasutatav-, sadama-, väiketootmise- ja tehnorajatiste-, riigikaitsemaa juhtfunktsioon. Planeeringuala on osaliselt kaetud kehtivate detailplaneeringutega: Suur-Lootsi tn 9 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.11.2009 otsusega nr 12), Suur-Lootsi tn 1a, 1b ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.11.2007 otsusega nr 133), Tuletorni tn 1 maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 08.06.2000 otsusega nr 43). 1.4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnangu tulemused (vt lisa 2) näitavad, et keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine antud detailplaneeringu raames on kohustuslik käesoleva korralduse lisas nr 2 toodud põhjustel. 2. Õiguslikud alused 2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt üheks omavalitsusüksuse ülesandeks on sealhulgas korraldada linnas ruumilist planeerimist. 2.2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 kohaselt linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele. 2.3. Planeerimisseaduse § 124 lg 10 kohaselt detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. 2.4. Planeerimisseaduse § 128 lg 1 kohaselt detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. 2.5. Planeerimisseaduse § 128 lg 5. 2.6. Planeerimisseaduse § 130 planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. 2.7. Planeerimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 2.8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 4 kohaselt keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleb algatada, kui strateegiline planeerimisdokument loob aluse tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 2.9. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kaasneb üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. 2.10. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigete 3-5 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust; detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. 2.11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lg 1 kohaselt kui keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse käesoleva seaduse § 33 lõike 1 alusel, otsustatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. 2.12. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 11 lg 2, § 11 lg 4, § 13 lg 2. 3. Otsus 3.1. Algatada Narva-Jõesuu Suur-Lootsi tn 1, 1c, 1d, 5, 7 ja 9, Tuletorni tn 1 ja Supelrand R1 kinnistute ja selle lähiala detailplaneering eesmärgiga: 3.1.1. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu muutmine maakasutuse osas; 3.1.2. Viia läbi Suur-Lootsi tn 1 kinnistu (sihtotstarve 100% tootmismaa), Suur-Lootsi tn 1c kinnistu (sihtotstarve 100% riigikaitsemaa), Suur-Lootsi tn 1d kinnistu (sihtotstarve 100% tootmismaa), Suur-Lootsi tn 5, Suur-Lootsi tn 7 ja Suur-Lootsi tn 9 kinnistu (sihtotstarve 100% ärimaa), Tuletorni tn 1 (sihtotstarve 100% transpordimaa), Supelrand R1 (sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) ja selle lähiala ümberkruntimine elamumaa, ärimaa, transpordimaa, sadamamaa ning üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntide moodustamiseks; 3.1.3. Kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine; 3.1.4. Kruntide liiklus- ja parkimislahenduse väljatöötamine; 3.1.5. Kruntide tehnovõrkudega varustamise põhimõtete määramine; 3.1.6. Heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramine; 3.2. Kinnitada detailplaneeringu ala piir, suurus ja lähteseisukohad vastavalt käesoleva korralduse lisale 1. 3.3. Huvitatud isik on kohustatud sõlmima Narva-Jõesuu Linnavalitsusega halduslepingu detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks. 3.4. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine Narva-Jõesuu linna Suur-Lootsi 1, 1c, 1d, 5, 7, 9, Tuletorni tn 1, Supelrand R1 kinnistute ja lähiala detailplaneeringule korralduse lisas 2 toodud põhjustel. 3.5. Detailplaneeringu koostamise algataja ja korraldaja on Narva-Jõesuu Linnavalitsus, kehtestaja on Narva-Jõesuu Linnavolikogu (Koidu tn 25, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa). 3.6. Planeeringu koostamise algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse, sademeveekanalisatsiooni ja muude tehnovõrkude väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. 3.7. Detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda tööpäevadel Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kantseleis ja Narva-Jõesuu linna veebilehel http://narva-joesuu.kovtp.ee/. 4. Rakendussätted 4.1. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 4.2. Käesoleva korralduse peale võib esitada Narva-Jõesuu Linnavalitsusele vaide haldusmenetluses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või esitada kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Raivo Murd linnavolikogu esimees  SELETUSKIRI 3 2 1 Kirjeldavad fotod: Eskiis käsitleb Narva-Jõesuu kinnistute Suur-Lootsi 1, 1c, 1d, 9 ja kinnistute vahele jääva Suur-Lootsi tänava ala pakkudes välja ruumilise visiooni. 1-2. Näide randa ja metsa ühendavast promenaadist Olemasolev olukord (Saulkrasti Sea Park, Saulkrasti, Läti Alal paiknevad mitmesuguse mahuga hooned, mis valdavalt on tänaseks oma algse Substance SIA kasutusotstarbe kaotanud ja amortiseerunud. Vastavalt lähteülesandele on olemasolevast http://substance.lv/en/works/sea-park) hoonestusest uude visiooni kaasa haaratud vaid juba koostatud projektiga hotell-spa sisehoovi jääv kõrge korsten ja ala keskel paiknev alajaam. Olemasolevast hoonestusest 3. Näide merele avanevast promenaadist olulisemad mõjutajad on hoopis looduslikud, pool-looduslikud tegurid ning olemasolevad ja (Willy-Brandt-Platz, Bremerhaven, kavandatavad liikumissuunad. Saksamaa Google Street View) Olulised mõjutajad ning ideeskeem Ala kontseptsiooni olulisemad komponendid on jõgi ja meri. Jõgi külgneb alaga kogu 4. Näide keskplatsiga sarnasest jõele ulatuses, meri on rannavalli taga, kuid siiski vägagi tajutav ja peamise ala läbiva avaneva väljakuga ruumilisest olukorrast liikumissuuna sihtpunkt. Jõega paralleelne Suur-Lootsi tänav ja merega paralleelse olulise (Fiskaretorget, Västervik, Rootsi tuiksoone – Aia tänava ja Vabriku tänava pikendus jõeni kohtuvad ala keskel Google Street View) paadisadamana toimiva abaja juures. Sellesse kohta ala keskel on kavandatud keskne 4 fookus – jõele avanev plats. Lisaks eelmainitule muutub siin platsil mööda jõekallast kulgev 5 5. Näide keskplatsiga sarnasest jõele jõepromenaad rannale suunduvaks promenaadiks. Platsist rannani ulatuv promenaadiosa on avaneva väljakuga ruumilisest olukorrast selgelt suunatud Narva-Jõesuu tuletorni peale, mis on samuti piirkonna oluline maamärk. (Kjøpmannsgata, Trondheim, Norra Google Street View) Hoonestus Kontseptuaalselt on ala keskne fookus eelpool kirjeldatud liikumissuunade kohtumiskohas 6. Näide keskplatsiga sarnasest jõele olev plats. Selle ümber on koondatud suurem osa hoonestusest. Platsiga on orgaaniliselt avaneva väljakuga ruumilisest olukorrast seotud ka projekteeritud hotell, mis moodustab ühe olulise osa platsi äärde koondatud (J. B. Nielsens Plads, Fredericia, Taani kõrgematest hoonemahtudest. Muu hoonestus paikneb Suur-Lootsi tänava, tuletorni- Google Street View) suunalise promenaadi ja Vabriku tänava pikenduse ääres. Hoonete kavandatud korruselisus on suurim platsi ja tuletorni-promenaadi ääres (4K) ja väikseim olemasolevate väikeelamute 7. Näide mitmekesise kattega lähedal (2K). promenaadialast Hoonestus on kavandatud eelkõige hoonestusaladena, mille sees olulisemates kohtades on (Placed'Youville, Montreal, Kanada ka välja pakutud konkreetsem maht. Claude Cormier+associés Suurim hoonestusala, mis moodustab ristküliku (krundid 4-7, 13) on ette nähtud jaotada http://www.claudecormier.com/en/projet/pl väiksemateks osadeks, vastavalt asukohale. Väljakuäärne krunt 4 on suurima ja kõrgeima ace-dyouville/) hoonestusmahuga, teistel kruntidel on eskiisis välja pakutud hoonestusmahud, mis on jaotatud väiksemateks (näiteks ridaelamu suurusteks) plokkideks ja mis varieeruvad nii kõrguselt kui ka paigutuselt ehitusjoone suhtes. Olemasolevate eramajadele lähimad hooneühikud on 2-3 kordsed. 6 7 Funktsioonid Eskiisis on leitud selline funktsionaalne tasakaal, kus enamik hoonestusest on elufunktsiooniga, keskse platsi ääres on tänavakorrusel ärifunktsioon ning ala läbib mitmekesine promenaad, mis koos keskplatsiga moodustab tervikliku avaliku ruumi. Avaliku ruumi osa on ka jõeäärne sadamaala – seal tagatakse avalik ligipääs servituutide abil. Tehnilised näitajad Eskiisis käsitletud ala tehnilised näitajad vt eskiisi lehelt PINDALAD. Pindade arvestus on teostatud eskiisis esitletud tervik-brutomahtude pealt. Sealt on analoogsete objektide põhiste suhteprotsentide järgi tuletatud nii suletud brutopind kui ka müüdav pind. Järgitud on Narva-Jõesuu ehitusmääruses toodud krundi täisehitusprotsendi piirangut (30%), sellest erinevad vaid keskse väljaku äärsed äripindadega krundid, et võimaldada keskse sünergia tekkimiseks vajalikku tihedust. Parkimine on osaliselt lahendatud hoonemahu sees, sellest tulenev hoone pinna vähenemine kajastub nii hoonestusettepaneku joonisel 1. korruse kontuuris kui ka tehnilistes näitajates. MUUL TERVIKPLAAN RIIGIPIIR RANNAMETS SUUR-LOOTSI TN PIKENDUS MUULINI (RASKETRANSPORT) 3K JÕEPROMENAADI KOHTUMINE RANNAPROMENAADIGA 4K 3K TULETORN 4K JAHI- JA PAADISADAM 4K SLIPP PAVILJONIDE ALA PUURKAEVUD JÕEPROMENAAD 4K 3K 3K 3K 4K 3K 2- OLEMASOLEV VKG ALAJAAM PAADISADAM JÕELE AVANEV KESKNE AVALIK RUUM 4K (KESKVÄLJAK) 3K 4K 3K 2- SADAM VABRIKU TN PIKENDUS JÕENI JÕEPROMENAAD PERSPEKTIIVNE ÜHENDUSGALERII 3K KAVANDATUD EHITUSALA PROJEKTEERITUD HOTELL-SPA HOONEMAHU ETTEPANEK HOONEMAHU TÄNAVAKORRUSE KONTUUR (KUI ERINEB ÜLEMISTEST KORRUSTEST) PROJEKTEERITUD/OLEMASOLEV HOONE TERVIKLIKULT LAHENDATAVA KATENDIGA VÄLJAKUALA (KERGLIIKLUS+JALAKÄIJAD+AUTOLIIKLUS) LINNA SADAM TERVIKLIKULT LAHENDATAVA KATENDIGA PROMENAADIALA (KERGLIIKLUS+JALAKÄIJAD) TÄNAVATASANDI AKTIIVSE AVALIKU HOONEFRONDI ETTEPANEK SADAMA TEHNOLOOGILINE ALA PROJEKTEERITUD RANNAPROMENAAD JALAKÄIJATE LÄBIPÄÄS (VAJADUSEL MÄÄRATAKSE SERVITUUDIGA) Saatja: Heli Just <[email protected]> Saatmisaeg: 27. juuli 2016. a. 15:11 Adressaat: VA_eva Koopia: Eda Paju Teema: Keskkonnam�ju strateegilise hindamise eelhinnangu eeln�ule seisukoha k�simine Manused: 02_MKM seisukoha kysimine planeeringu algatamise kohta.bdoc Reg . kuu p�e v: 27. 07. 16 Kel laae g: 15: 08: 24 Reg . nu mb er: 16- 003 98/ 007 Edastan Narva-J�esuu Linnavalitsuse kirja - palun arvamust hiljemalt 22. augustiks k.a.. Juhul, kui vastate otse p��rdujale, palun saatke vastus teadmiseks MKMile, Eda Paju, [email protected]. Lugupidamisega Heli Just �ldosakond 6256 346