Rahandusministeeriumi sõiduautode töörühma tulemustest - tutvumiseks

LISA 2. GPS-seire kasutamine riigiasutuse autopargi haldamisel Käesolevaga tutvustakse GPS-seire kasutamise riigiasutustest Päästeameti ja Maanteeameti näitel eesmärgiga välja tuua nii positiivsed kui negatiivsed küljed selle kasutamises. Info on kogutud intervjuude põhjal. Kindlasti ei ole intervjueeritud asutused ainukesed, kes GPS-seiret juba kasutavad, kuid üldkirjelduse koostamiseks on hinnatud kogutud infohulka piisavaks. Kui kaua on GPS-seiret autodel kasutatud? Maanteeamet on kasutanud GPS-seiret sõiduautodel alates 2014 aasta oktoobrist ning Päästeamet alates 2015 aasta suvest. GPS-seire hankeks ettevalmistus, lähteülesande koostamine Eesti turul on kaks-kolm suuremat sõidukite GPS-seire teenusepakkujat. Teenust pakutakse koos halduskeskkonnaga (sh näiteks sõidukite broneerimissüsteemiga). Suuremate autoparkide korral on teenusepakkujad reeglina valmis arendama ka nö erilahendusi – need tuleb hanke lähteülesandesse sisse kirjutada. Maanteeamet on plaanimas uut hanget 2016 sügisel, mis jätab piisavalt ajavaru Pakkujatele, et soovitud tehnilised lahendused välja arendada. GPS-seire rakendamine ja juurutamine GPS-seire eesmärk on autopargi kasutamisest ülevaatliku pildi loomine ning selleks vajaliku aruandluse lihtsustamine. Selliselt tuleb seda ka teenistujatele kommunikeerida. GPS-seire on suhteliselt laialt levinud ka erasektori suuremates ettevõtetes, mistõttu on süsteemi kasutuselevõtt üha loomuliku. GPS-seire juurutamisel tuleb valmis olla, et kuni esimesed 6 kuud toimub süsteemi häälestamine ja tundmaõppimine. Intervjueeritud asutustel on esimeste kuude jooksul esinenud mitmeid tagasilööke (praakseadmed, kiiresti tühjenevad akud vms). GPS-seire haldamine ja kasutamine GPS-seire korral on kõigi autode asukoht reaalajas nähtav vastavas haldustarkvaras. Igale kasutajale (teenistujale) on võimalik kuvada ainult teatud hulk sõidukeid (näiteks ainult tema regiooni sõidukid). Selline süsteem suurendab läbipaistvust ning näiteks Päästeametis ei ole nõutud vahetu juhi kinnitust ametisõidule (sõitude tegemine on reaalajas nähtav). GPS-seire korral moodustub automaatselt sõidupäevik ning on võimalus lisada sõidu eesmärk (teatud juhtudel on see erilahendus, kui praktikas kindlasti võimalik). Süsteem on suuteline genereerima aruandeid nii kasutaja põhiselt kui sõiduki põhiselt. See kõik vähendab oluliselt aruandluse koostamisele kuluvat aega. Lisaks on võimalus identifitseerida juht kiipkaardi alusel, mis ühenda automaatselt hilisemaks aruandluseks juhi ja teostatava sõidu. GPS-seire ja broneerimissüsteemi ühildamisel koondatakse kõik sõidu andmed ning sõiduki kasutajale jääb vaid sõidu kinnitamine. GPS-seire kasutamise plussid (positiivne mõju) Asutuste kogemusel väheneb sõidukite läbisõit suurusjärgus 20%. Sääst kajastub otseselt kütusekulu vähenemisel, pikas perspektiivis võimaldab autoparki optimeerida. GPS-seire käigus kogutavad andmed autode kasutamise kohta on vajalikud võimalike optimeerimisvõimaluste leidmiseks. Autopargi täiendavaks analüüsiks kasutusintensiivsuse aspektist lähtuvalt on oluline broneerimissüsteemi olemasolu, mis võimaldab jälgida autode hõivatust. Lisaks väheneb ametnike igapäevane töökoormus ametisõitude kohta aruandluse pidamisel. GPS-seire kasutamise miinused ja ohud (negatiivse mõjuga aspektid) Väga oluline koht on kommunikatsioonis – GPS-seire on andmete kogumiseks ja aruandluse hõlbustamiseks, mitte töötajate jälgimiseks. Seire käigus kogutud andmeid salvestatakse teenusepakkuja serveris ning tihti ei asu see Eestis. Seega tuleb hoolikalt läbi mõelda asutuste tööspetsiifika ning autode asukoha ja liikumise info tundlikkus. Tavakasutuses, nö „punktist-A-punkti-B-liikumise“ autode asukohainfo puhul ei ole kõnealuste asutuste hinnangul tegemist tundliku infoga. Ohtudena toodi välja süsteemi juurutamisel ilmnenud takistused (praaktoodete ja kasutajamugavuse aspektides), mis tekitavad teenistujates põhjendatud pahameelt ja vastuseisu muudatuse kasutuselevõtuks. Lisaks on oluline märkida, et ühe teenusepakkuja periood kestab kaks-kolm aastat, millest tulenevalt on oht, et järgmisel hankeperioodil on uus teenusepakkuja, mistõttu tuleb teenistujatele tutvustada uut halduskeskkonda. Järeldused GPS-seire ei ole kõikehõlmav lahendus tagamaks asutuste autopargi optimaalsust. See on eelkõige vahend juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku info kogumiseks. Samas ei ole tegemist ainukese võimaliku lahendusega – väiksemate asutuste puhul võib olla kulusäästlikum korraldada andmete kogumine ja läbipaistvuse tagamine teiste meetoditega. Testperioodid enne GPS-seire kasutuselevõttu ja ka esimesed kuud süsteemi kasutades on andnud mõlemale asutusele väärtuslikku kogemust nii teenuse hanke lähteülesande kirjeldamisel, süsteemi juurutamisel kui edasisel arendamisel/haldamisel. Arvestades kõiki praktikas realiseerunud riske ja teenuse maksumust, on nii kõnealuste asutuste kui mitmete erasektori asutuste näitel GPS-seire autopargi optimaalseks haldamiseks ja analüüsideks vajaliku info kogumiseks ennast õigustanud. Ühendades riigiasutuste teadmised ja kogemused GPS-seire teenuse hankimisel, on võimalik vähendada riske juba esinenud tagasilöökide kordumiseks uutel hangetel. Lisaks, suurem hanke maht võimaldab ühelt poolt saavutada mastaabiefekti väiksemate autoparkide liitumisel, teisalt annab see Tellijale tugevama positsiooni arendusvajaduste tellimisel ja üldiste tingimuste kokkuleppimisel.  Tõhustamiskava: valitsusasutuste sõiduautode hankimine ja haldamine ning ametisõitude korraldamine Juuli 2016 Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................................................... 3 Eessõna ......................................................................................................................................................... 3 Käesoleva tõhustamiskava koostamise eesmärk ...................................................................................... 3 Lühiülevaade valitsusasutuste sõiduautode kasutamisest....................................................................... 4 2 Ettepanekud ja soovitused .................................................................................................................................... 6 Ülevaade ettepanekutest .............................................................................................................................. 6 Ettepanek 1. Eelistada uute sõidukite finantseerimisel väljaostu või kapitalirenti, mis võimaldab pikendada sõidukite kasutusiga ..............................................................................................................................10 Ettepanek 2. Korraldada sõiduautode hanked keskselt (läbi keskse hankija ja kasutades standardiseeritud tehnilisi kirjeldusi) (LISA 1) ........................................................................................................12 Ettepanek 3. Kasutada riigiüleselt automaatset sõidupäevikut koos automaatse broneerimissüsteemiga (keskne hange teenuse ostmiseks) (LISA 2) ..................................................................14 Ettepanek 4. Väikese läbisõiduga sõiduautode omamise asemel kompenseerida teenistujate isiklike sõiduautode kasutamist...........................................................................................................................................15 Ettepanek 5. Reguleerida keskselt sõiduautodega kaasnevate kulude ning läbisõitude andmete kogumist ja säilitamist ning teostada perioodilist keskset analüüsi kulude kohta .............................................17 Ettepanek 6. Korraldada keskselt riigiasutuste maismaasõidukite kindlustusteenuste hankimist .....19 1 Sissejuhatus Eessõna Tõhustamiskava koostamise eesmärk on analüüsida valitsussektori kulutusi, et leida võimalusi kulutuste vähendamiseks või ümber paigutamiseks. Käesoleva tõhustamiskava koostamise eesmärk Probleemi kirjeldus: Keskselt ei ole analüüsitud riigiasutuste sõidukipargi hankimise ja kasutamise praktikaid ning võimalusi avalike ressursside tõhusamaks kasutamiseks. Eesmärk: Töö eesmärk oli analüüsida valitsusasutuste tavakasutuses olevate sõiduautode kasutamist (sh hankimist) ja nendega kaasnevaid kulusid. Tõhustamiskava annab ülevaate, milline on kulude jagunemine tavakasutuses sõiduautode korral ning millised on võimalused avalike ressursside tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks. Töörühma koosseis: Tauno Krull (Maksu- ja Tolliamet) Raiko Reimann (Siseministeerium) Madis Ostra (Kaitseministeerium) Andreas Papp (Rahandusministeerium) Joonas Pärenson (Rahandusministeerium) Metoodika: Analüüsi läbiviimisel tugineti riigi raamatupidamis- ja finantsaruannetes1 esitatud infole valitsusasutuste maismaa sõidukite ülalpidamise kulude kohta 2015. aastal ning Maanteeameti registripõhisele infole. Alates 2015. aastast on enamik asutusi sisestanud riigi kesksesse majandustarkvarasse SAP detailsed sõidukipõhised andmed, mis võimaldab ühtsetel alustel sõidukite kasutuskulusid analüüsida ning võrrelda. Analüüsitud kulude loetelu: Sõiduautode kohta peetakse detailset kuluarvestust raamatupidamislike kontode2 lõikes: kütus, korrashoiu- ja remondimaterjalid, lisaseadmed ja –tarvikud, remont ja hooldus, kindlustus, rent, muud majandamiskulud. Analüüsi eeldus: Analüüsi läbiviimisel lähtuti eeldusest, et asutuste teostatud sõidud ja raamatupidamises kajastatud kulud on vajalikud ja piisavad (st asutused teevad vaid vajalikke sõite; kõik vajalikud sõidud on tehtud ja kajastavad transpordivajadusi adekvaatselt). Töös ei analüüsitud, kas sõiduki kasutamine mingi avaliku teenuse pakkumiseks või funktsiooni täitmiseks on põhjendatud. 1 Avaliku sektori üksuste finantsaruandeid on võimalik vaadata veebilehelt: https://saldo.fin.ee/ või riigiraha rakenduse kaudu http://riigiraha.fin.ee 2 Kontode koodid on välja toodud Riigi raamatupidamise üldeeskirja lisas 1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1221/2201/5033/Yldeeskiri_Lisa1%2816%29.pdf#  Lühiülevaade valitsusasutuste sõiduautode kasutamisest 2015. aastal kulus riigiasutustel3 sõidukite (õhu-, vee- ja maismaasõidukite) ülalpidamiseks üle 38,7 miljoni euro, mis on ligikaudu 0,45% 2015. aasta riigieelarve kuludest. Sellest maismaasõidukite ülalpidamisele kulus 25,7 miljonit eurot. Maismaasõidukite kulude jaotus perioodil 2006-2015 on välja toodud joonisel 1. 100% 35 90% 30 80% 70% 25 60% mln EUR 20 50% 40% 15 30% 10 20% 5 10% 0% 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kütus Korrashoid, lisaseadmed Remont ja hooldus Kindlustus Rent Muud Maismaa-sõidukid mln € Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Joonis 1. Maismaasõidukite kulud perioodil 2006-2015 Maanteeameti andmetel oli seisuga 30.06.2016 riigiasutuste omandis või rendil 4476 sõidukit, mille jaotus liigiti on välja toodud tabelis 1. Andmed ei kajasta Kaitseväe sõidukeid. Kokku Sh alarm- ja Sõiduki liik eriotstarbelisi sõidukeid, tk sõidukeid Mopeedid ja mootorrattad (L- 81 kategooria) 25 Mootorsaanid ja ratasmaastikusõidukid 136 20 (MS kategooria) Sõiduautod (M1 kategooria) 2332 756 Maasturid (M1G kategooria) 120 76 Väikebussid (M2 kategooria) 23 10 Bussid (M3 kategooria) 151 139 Kaubikud (N1 ja N1G kategooria) 250 73 Veoautod (N2 ja N3 kategooria) 361 323 Haagised (O-kategooria) 645 45 Traktorid (T kategooria) 277 46 Traktori haagised (R kategooria) 44 11 Liikurmasinad (LM kategooria) 56 10 KOKKU 4476 1534 Tabel 1. Riigiasutuste sõidukipargi koosseis seisuga 31.03.2016 3 Riigiasutuste all on mõeldud valitsusasutuse ja valitsusasutuste hallatavad asutused. Kõige enam on M1 kategooria4 tavasõiduautosid – 2332, millest omakorda 756 on alarmsõidukid5. Tõhustamiskava raames analüüsiti M1 kategooria tavasõiduautode kasutamist ja nendega kaasnevaid kulusid ning võimalusi optimeerimiseks. Riigi majandusarvestuse tarkvarasse SAP oli 2015. aastal kantud 1571 tavasõiduauto detailsed kuluandmed. Viis kõige suurema maismaasõidukite kuludega valitsemisala (sh asutust) 2015. aasta kulude lõikes on: 1. Siseministeerium (9,4 mln eurot): a. Politsei- ja Piirivalveamet b. Päästeamet 2. Kaitseministeerium (6 mln eurot) 3. Keskkonnaministeerium (1,6 mln eurot) 4. Haridus- ja Teadusministeerium (1,5 mln eurot) 5. Maaeluministeerium (1,4 mln eurot) Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi maismaasõidukite majandamiskulud moodustasid 2015. aastal 61% ning viie suurema valitsemisala kulud ligikaudu 80% maismaasõidukite kogukuludest. Ülevaade sõiduautode kasutamise kuludest ja finantseerimistingimuste võrdlus on leitavad järgnevatest dokumentidest, mis olid aluseks tõhustamiskava ettepanekute ja soovituste tegemisel: „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sõiduautode kasutamise andmete analüüs. Lõpparuanne“ (Rahandusministeerium, juuli 2016); „Sõidukite finantseerimise võrdlevanalüüs“ (Rahandusministeerium, juuni 2016). 4 M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid. M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. 5 Alarmsõidukid on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“, mis on leitav veebilehelt: https://www.riigiteataja.ee/akt/121062011005?leiaKehtiv 2 Ettepanekud ja soovitused Ülevaade ettepanekutest Muudatuse hinnanguline mõju, Ettepanek Muudetav tegevus Rakendamise aasta Rakendamise kulu Oodatav kokkuhoid kirjeldus (1) Kasvab riigi võlakoormus kuni Sõiduauto soetamine 0,06%7. (kap.rent) võimaldab Ettepanek 1. (2) Eeldab head rahavoogude sõiduki kasulikku eluiga Tavapärase6 planeerimist. pikendada, millest on kasutusintensiivsuse Taotlus riigi (3) Väheneb rahaline kulu võimalik saavutada kuni korral eelistada eelarvestrateegia riigiasutuste ametisõitude Ei eelda olulist 40% kulusääst. finantseerimisel Sõiduautode kasutamine 2018-2021 teostamiseks täiendavat kulu 10 aasta perspektiivis on väljaostu või pikemal perioodil. koostamisel / uute (4) Tekib täiendav halduskoormus rahaline võit ligikaudu 17 kapitalirenti, mis lepingute sõlmimine omandis oleva sõidukite miljonit eurot arvestades võimaldab pikendada realiseerimiseks kasutusea lõpus raha sõidukite kasutusiga (5) Vara võimalik ristkasutada nüüdispuhasväärtust. asutuste vahel. jaanuar 2017 – RTK (1) Üleriigilises vaates suureneb korraldab keskse mastaabisääst sõiduautode RTK nimetatakse sõiduautode hanke soetushindadelt. Muudatuse rakendamine toob keskseks sõiduautode piloothanke (2) Väheneb halduskulu sõiduautode Ettepanek 2. kaasa täiendavad hankijaks hankemenetluste läbiviimisel. Mastaabisääst ja Sõiduautode keskne halduskoormust RTK’le (1 Asutuste rolliks jääb jaanuar 2018 – RTK (3) Väheneb Pakkujate halduskoormuse hankimine läbi Riigi hankespetsialist) ja hankevajaduste korraldab halduskoormus standardsete vähenemine selgub peale Tugiteenuste Keskuse eeldatavalt nõuad algfaasis väljaselgitamine ning valitsusasutustele ja lepingutingimuste ja piloothanget, (RTK) täiendavat tähelepanu ka raamlepingu alusel nende hallatavatele hankedokumentide tõttu asutustelt. tellimuste esitamine. asutustele (4) Suureneb sõiduautode hankimise kohustuslikke läbipaistvus. sõiduautode hankeid 6 Tavapärase kasutusintensiivsuse all on mõeldud läbisõitu kuni 25 000 km aastas. 7 Arvutustes on lähtutud 2015. a andmetest, mille kohaselt SKP moodustas 20 457 mln eurot. Tavasõiduautodest (M1 kategooria) 50% võetakse kapitalirenti (kasutusiga 10 aastat) seotusmaksumusega 15 000 eurot (ilma käibemaksuta), mis suurendab riigi võlakoormust kuni 0,06%. 6  (1) Tänu täpsemale infole läbisõidu kohta võivad selguda võimalused vähendada sõidukiparki. (2) Väiksem halduskulu Eeldusel, et GPS seirega ametisõitude aruannete koostamisel varustatakse täiendavalt 50% tavakasutuses (3) Broneerimissüsteemi kasutamise Ettepanek 3. Kasutada sõiduautodest (ca 1000 Riigi tavakasutuses võimalus (võimaldab mõõta aega, mil riigiüleselt sõiduautot), on sõiduautodele auto on hõivatud) GPS-seireks vajalike automaatset saavutatav sääst puhtalt paigaldatakse GPS- (4) Distsiplineerib kasutajaid kinni seadmete paigaldamise tasu sõidupäevikut koos kütusekulust 150 000 – jälgimisel põhineva 31.03.2017 pidama põhimõttest, et sõiduautot ei jääb olenevalt hankest automaatse 200 000 eurot aastas. automaatse ole lubatud kasutada isiklikuks vahemikku 30-50 eurot ning broneerimissüsteemiga sõidupäeviku ja otstarbeks igakuine kuutasu 5 eurot. (keskne hange teenuse Lisaväärtus tekib pidevalt broneerimissüsteem. (5) Negatiivne mõju töötajate ostmiseks) kogutavatest andmetest, motivatsioonile – GPS jälgimine mis on alus adekvaatsete oleks justkui märk töötajate optimeerimisotsuste mitteusaldamisest tegemiseks. (6) Rakendamise ja süsteemi hooldamise/administreerimise kulud suurendavad püsikulusid Eeldatavat väheneb rahaline kulu riigiasutuste ametisõitude Reguleerida isikliku teostamiseks. Ettepanek 4. Väikese sõiduauto töösõitudeks Suureneb halduskulu igakordseks läbisõiduga kasutamise sõidu hüvitamise kokkuleppe Muudatuse rakendamine ei Oodatav kokkuhoid 56 sõiduautode omamise kompenseerimise allkirjastamiseks, mis pikas too kaasa otsest rahalist kulu. 000 eurot aastas. Riigil asemel kompenseerida põhimõtted Riigi 01.01.2017 perspektiivis võib vähendada Muudatust on vaja selgitada võimalus pikemas teenistujate isiklike raamatupidamise ametisõitude arvu. ja kommunikeerida perspektiivis vähendada sõiduautode üldeeskirjas Autode hankimise ja omamisega riigiasutustele. autoparki. kasutamist seotud halduskulu väheneb. Riigi sõidukipark võib väheneda (5- 10%).  (1) Tekib riigiülene ülevaade eri kategooria sõidukite kasutamisest ja Kõnealune muudatus ei kuludest, mis võimaldab igal asutusel too kaasa otseselt hinnata ennast teiste asutuste mõõdetavat rahalist kontekstis. kokkuhoidu, kuid loob (2) Tekkiv taustsüsteem võimaldab Muudatus ei too kaasa võimaluse asutustel Ettepanek 5. Asutused kohustatakse välja selgitada parimad praktikad märkimisväärset kulu võrrelda enda Reguleerida keskselt pidama ühtsetel alustel sõiduautode haldamises ja valitsusasutustele ja nende sõiduautode haldamise ja sõiduautodega sõidukipõhist arvestust 30.06.2017 ametisõitude kasutamises ning hallatavatele asutustele, sest kasutamise praktikat kaasnevate kulude ning senisest selgema korra rakendada neid ka teistes asutustes. ka siiani on kogutud andmeid teiste riigiasutustega ning läbisõitude andmete alusel. (3) Riigil tekib keskne ülevaade sõiduautode kasutamise seeläbi võtta üle-riigiliselt kogumist ja säilitamist asutuste omandis ja kasutusel kohta kasutusele parimad olevast varast vara liikide ja praktikad autopargi kasutusotstarvete kaupa haldamiseks ja (4) Uue andmekoosseisuga ametisõitude sõiduautode arvelevõtt on ühekordne korraldamiseks. täiendav halduskoormus Rahaline sääst selgub planeeritava analüüsi Rahaline kokkuhoid tekib riigi jaoks käigus. Ettepanek 6. sobivama kindlustusteenuse Kindlustusportfellide Korraldada keskselt Sõidukite väljatöötamisest (võimalik Kindlustusteenuse analüüsi ja analüüsiga tegeleva riigiasutuste kindlustusteenuse kaskokindlustusest loobumine) ning toimemudeli väljatöötamise kindlustusmaaklerite liidu 01.01.2018 maismaasõidukite hankimise keskne teenuse keskselt korraldatud hinnanguline maksumus hinnangul võiks sääst kindlustusteenuse korraldamine hankimisest (halduskulu 15 000 eurot + km. kindlustuse kuludelt olla hankimist vähenemine, mastaabisääst vähemalt 20% soetushindadelt). Liikluskindlustuse lõikes 240 000 eurot aastas.  Ettepanek 1. Eelistada uute sõidukite finantseerimisel väljaostu või kapitalirenti, mis võimaldab pikendada sõidukite kasutusiga Probleem Kasutusrent on tavakasutuses sõidukite soetamisel tavatingimustel 12% kallim kui väljaost. Sõiduautode soetamine kapitalirendi või väljaostu korras on administratiivselt koormavam (kapitalirendi jaoks vaja eraldi luba ning väljaostul on investeeringud teravdatud tähelepanu all) kui kasutusrendil (mis kajastub asutuse majandamiskuludes ja mille muutmiseks on asutusel suhteliselt suur paindlikkus). Teiseks tingib tavapärase läbisõidu juures kasutusrendi kasutamine sõiduki kasutamise ebamõistlikult lühikese aja jooksul (kuni 5 aastat) ja sõidukid tagastatakse väikese läbisõiduga. Viimase 10 aasta jooksul on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste sõiduautode aastane keskmine läbisõit pidevalt langenud. Rohkem kui 50% sõiduautode aastane läbisõit on alla 20 000 km, neljandikul alla 12 000 km. Sõiduautode kasutamisega kaasnevate kulude analüüs näitab, et kuni 10a või kuni 200 000km koguläbisõiduni ei esine märgatavat kasvu tavakasutuses olevate sõiduautode hooldus- ja remondikulude osas. Sõiduki soetamine võimaldab sõiduki kasulikku eluiga pikendada, millest on võimalik saavutada kuni 40% kulusääst. Vastutaja Rahandusministeerium / asutused Muudetav tegevus Kapitalirendi ja väljaostu kasutamise suurendamine sõidukite soetamisel. Hõlmab tavakasutuses sõiduautosid, mille aastane keskmine läbisõit on kuni 25 000 km. Tegevuse 1) Üldise põhimõttena kasutatakse sõiduautosid vähemalt 10 aastat või muudatuse 200 000km. kirjeldus 2) Selleks, et ei väheneks riigi paindlikkus kiiresti riigi autoparki vähendada, säiliks mõistlik võlakoormus ja rahavoogude juhtimine tuleb leida tasakaal kasutusrendis, kapitalirendis ja väljaostetud sõiduautode vahel. 3) Riigil võib teatud juhtudel olla mõistlik kasutada tavasõidukeid kasutusrendis, kui see on otstarbekas lähtuvalt avaliku teenuse osutamise eripärast. 4) Sõidukite kapitalirendi ja väljaostu senisest suuremaks kasutamiseks tuleb erinevate haldusalade ja asutuste investeeringuvajadusi pikaajaliselt hinnata ning vahendeid kajastada RES’i ja RE protsessis. Muudatuse Muudatuse elluviimiseks tuleb igal asutusel ja haldusalal tervikuna välja maksumus selgitada investeeringuvajadused nii pikas vaates (10 aastat) kui olemasolevate sõidukite kasutusea ja võimalike üleminekustsenaariumite lõikes. Pika-ajalise vaate tekitamine on strateegilise planeerimise üks osa, mistõttu eeldatavalt asutuses ei vaja täiendavat ressurssi muudatuse rakendamise eeltöö tegemiseks. Muudatuse elluviimiseks tuleb leida vahendid investeeringuteks üleminekuetapi alguses. Vajalike vahendite suurus oleneb valitud üleminekutempo kiirusest. Ainult sõiduautode puhul (põhimõtet võiks rakendada kõigi maismaasõidukite puhul) oleks hinnanguline optimaalne üleminek tempos 90 sõidukit aastas (vt arvutus allpool), mis investeeringuvajadusena on 1,35 miljonit eurot aastas 10 Hinnanguline Erinevate sõiduautode finantseerimisskeemide analüüsil selgus, et riigi kokkuhoid (suurem raamatupidamise järgsete kuluandmete ja 15 000 (+KM) soetusmaksumuse tõhusus/mõjusus) puhul on 100 sõiduauto väljaost või kapitalirent 10a perioodi lõikes vastavalt 1,6 mln ja 1,0 mln eurot soodsam, kui 100 sõiduauto kahekordne kasutusrendi lahendus (kasutusrendi periood 2 x 5 aastat). Arvestades, et seisuga 30.06.2016 on asutusel 1812 rendisõidukit (on eeldatud, et need on kasutusrendisõidukid) ja eeldades, et 50% neist sõidavad vähem, kui 20 000km aastas, kohalduks näidisarvutus ca 900 sõidukile, mis teeks oodatavaks kokkuhoiuks 14,4 mln eurot väljaostu ja 9,0 mln eurot kapitalirendi korral (arvestades raha nüüdispuhasväärtust). Tuleb märkida, et kõnealune kokkuhoid saavutatakse 10. aasta lõpuks. Rakendamise 01.01.2028 – muudatustest tulenev kulusääst on saavutatud tähtaeg Teenuste Eeldatavalt töötajate arv ei muutu osutamisel seotud töötajate arvu muutus Mõju ja mõju Kasvab riigi võlakoormus (hinnanguliselt 0,06%) kuna avaldumisega kapitalirendilepingute korral läheb vara omandiõigus üle asutusele / seotud asjaolude riigile. kirjeldus Finantseerimisskeemi muudatuse mõjud: o Sõiduki väljaost eeldab riigi keskselt head rahavoogude planeerimist ning sõiduki järelturuga tegelemist, mis on kulu. o Väheneb rahaline kulu riigiasutuste ametisõitude teostamiseks. o Tekib täiendav halduskoormus omandis olevate sõidukite realiseerimiseks kasutusea lõpul (võimalik konsolideerida ja korraldada võõrandamine keskse võõrandaja kaudu) Välja ostetud sõidukite puhul saab riigivaraseaduses ette nähtud korras vara valitsemise üle anda teisele asutusele, kui sõiduauto vajadus on kadunud.  Ettepanek 2. Korraldada sõiduautode hanked keskselt (läbi keskse hankija ja kasutades standardiseeritud tehnilisi kirjeldusi) (LISA 1) Probleem Riigiasutused hangivad sõiduautosid reeglina iseseisvalt ning statistikale tuginedes keskmiselt 5 auto kaupa (vt LISA 1). Arvestades, et suuremad asutused hangivad sõidukeid ka 10-20 kaupa, võib järeldada, et leidub ka 1-2 sõiduauto hankeid. Lisaks töömahukale hankemenetlusele peavad asutused koostama ja ajakohastama hankeks vajalikke tehnilisi kirjeldusi ning olema kursis turul pakutavaga. Kuivõrd tavakasutuses sõiduautode (nn punktist-A-punkti-B-liikumise- sõidukite) puhul on tegemist standardiseeritava kaubagrupiga, esineb selle hankimisel varasemale kogemusele ja teiste riikide praktikale tuginedes säästukohti, mida riik tervikuna tänaste praktikate juures ei saavuta. Vastutaja Rahandusministeerium / Riigi Tugiteenuste Keskus Muudetav tegevus Riigi Tugiteenuste Keskuse nimetamine sõiduautode keskseks hankijaks Tegevuse Tavakasutuses sõiduautode hankeid hakkab valitsusasutustele ja muudatuse valitsusasutuste hallatavatele asutustele korraldama RTK. kirjeldus Selleks vajalikud põhitegevused on: 1) Riigi Tugiteenuste Keskus töötab välja riigiasutustele võimalikud kasulikud lepingutingimused ja vormid sõiduautode soetamise lepingute sõlmimiseks. 2) Riigi Tugiteenuste Keskus töötab välja toimemudeli sõiduautode hanke korraldamiseks vajaliku sisendi kogumiseks ja hanke korraldamiseks. 3) Rahandusministeerium korraldab tavakasutuses sõiduautode standardsete tehniliste kirjelduste koostamise ning annab need üle RTK’le kesksete hangete korraldamiseks. Standardite kaasajastamise eest hakkab vastutama edaspidi RTK. Muudatuse Muudatuse rakendamine ei too kaasa täiendatav investeeringuvajadust, küll maksumus aga tööjõukulu RTK’s (hinnanguliselt 540 töötundi) ning panustamist ka hõlmatavates asutustes. Hinnanguline Keskse hankimisega eeldatavalt saavutatav kokkuhoid halduskuludelt ja kokkuhoid (suurem soetusmaksumustelt selgub peale piloothankeid 2017. aastal. tõhusus/mõjusus) Hinnanguline halduskulu kokkuhoid (arvestamata protsesside väljatöötamise ja juurutamise kulusid) on eelduslikult 1400 töötundi aastas (üleriigiliselt) ning mastaabisääst vastavalt sõnastatud eeldustele 300 000 eurot aastas (vt LISA 1, punkt 4.2) Rakendamise November 2016 – valitsusasutustega koostöös välja töötatud ning tähtaeg potentsiaalsete Pakkujatega kooskõlastatud standardsed tehnilised kirjeldused. Detsember 2016 – toimemudel, lepingutingimused ja vormid on RTK poolt välja töötatud Jaanuar 2017 – vabatahtliku keskse sõiduautode raamhanke korraldamine Jaanuar 2018 – kohustusliku keskse sõiduautode raamhanke korraldamine  Teenuste RTK vajab lisaressurssi 1 hankespetsialisti näol (alustab alates juulist) osutamisel seotud Asutustes ei ole ainult sõiduautode hankimisega tegelevaid inimesi, seega töötajate arvu asutuste töötajate arv ei vähene. muutus Mõju ja mõju avaldumisega Riigiüleselt vaadatuna mastaabisääst sõiduautode soetusmaksumustelt seotud asjaolude Riigiüleselt vaadatuna halduskulu vähenemine sõiduautode hangete kirjeldus korraldamiselt (ilmselt ei avaldu esimes(t)el aastal. Tüüpsed hanketingimused ja seeläbi väiksem ajakulu Pakkujatel pakkumiste koostamisel Tüüpsed lepingutingimused ja seeläbi selgem ning läbipaistvam sõidukite soetamine/kasutamine Riigihangete korraldamise kvaliteedi tõus (erialane kompetents, pidev ülevaade turul toimuvast, hankemenetluse korraldamise kogemus). Võimalus riigil strateegilise valikuna näidata eeskuju järjest keskkonnasäästlikemate sõidukite hankimisel. Võimalus ka valitsussektori välistel asutustel (riigi asutatud sihtasutused, kohalikud omavalitsused) osaleda kesksel sõiduautode hankel ning seeläbi ülal kirjeldatud sääste avalikus sektoris veelgi suurendada. RISKID: Halduskulu keskse hankimise korral ei vähene loodetus mahus. Maandamise meetmed lühidalt: asutuste kaasamine toimemudeli koostamisse (sügis 2016), e-kataloog (alates 2018). Tulenevalt eeldatavast suurest hankemahust suurenenud risk hanketulemuste vaidlustamiseks. Maandamise meetmed lühidalt: piloothange, hoolikas hankedokumentide koostamine, ühishangete kogemuse ja kompetentsi koondamine. Mastaabiefekti soetushindadelt ei teki (hangitava koguse, tehnilise kirjelduse vms tõttu). Maandamise meetmed lühidalt: piloothange, pakkujate varane kaasamine, erineva kogemuse kaasamine standardite ja hanketingimuste väljatöötamisel. Asutuste vajadustele mitte vastavate sõidukite hankimine Maandamise meetmed lühidalt: piloothange, asutuste kaasamine, Pakkujate varajane kaasamine Keskset hankimist ja sõiduautode standardeid käsitleb põhjalikumalt LISA 1.  Ettepanek 3. Kasutada riigiüleselt automaatset sõidupäevikut koos automaatse broneerimissüsteemiga (keskne hange teenuse ostmiseks) (LISA 2) Probleem Sõidupäevikute pidamine ja nende kontrollimine on aeganõudev ja ebamõistlik. Asutused, kus on GPS sõidujälgimise süsteem on selle paigaldamise järgselt vähenenud läbisõidud kuni 30%. Vastutaja Rahandusministeerium Muudetav tegevus Vabatahtlikkuse alusel korraldatava ühishanke raames hangitakse tavakasutusel sõiduautodele GPS-jälgimisel põhineva automaatse sõidupäeviku ja broneerimissüsteem. Tegevuse Korraldatakse ühishanke GPS-jälgimisel põhineva automaatse sõidupäeviku muudatuse ja broneerimissüsteemi teenuse ostmiseks riigiasutuste tavakasutustes kirjeldus sõiduautodele. Keskse hanke lähteülesande ja nõuete kirjelduse koostamisel tuginetakse suuremate GPS-seiret kasutatavate asutuste kogemustele. RTK poolt korraldatud ühishanke puhul kaob ära vajadus igal asutusel end pakutava teenuse nüanssidega kurssi viia ning saavutatakse ka rahaline mastaabisääst teenuse ostmisel. Muudatuse GPS-seireks vajalike seadmete paigaldamise tasu jääb olenevalt hankest maksumus vahemikku 30-50 eurot ning igakuine kuutasu 5-6 eurot. Seega ühe sõiduki GPS-seire aastakulu on suurusjärgus 100 – 120 eurot. Hinnanguline Läbisõitude vähenemine ligikaudu 20-25% (Maanteeameti, Päästeameti, RMK kokkuhoid (suurem kogemus). Ainuüksi kütuse puhul tekib keskmise läbisõidu juures sääst 250 tõhusus/mõjusus) – 300 eurot. Kokkuhoid ühe auto pealt seega 150 – 200 eurot aastas. Eeldades, et GPS-seirega on katmata 50% tavakasutuses sõiduautodest, oleks aastane kokkuhoid kütuselt 150 000 – 200 000 eurot. Rakendamise 31.03.2017 tähtaeg Teenuste Eeldatavalt töötajate arv ei muutu. osutamisel seotud töötajate arvu muutus Mõju ja mõju GPS-seire lahendus võimaldab vähese halduskoormusega koguda avaldumisega infot nii läbisõitude kui sõiduki kasutamise aja kohta. seotud asjaolude Tänu täpsemale infole läbisõidu kohta võivad selguda võimalused kirjeldus vähendada sõidukiparki. Väiksem halduskulu ametisõitude aruannete koostamisel Broneerimissüsteemi kasutamise võimalus (võimaldab mõõta aega, mil auto on hõivatud) Distsiplineerib kasutajaid kinni pidama põhimõttest, et sõiduautot ei ole lubatud kasutada isiklikuks otstarbeks. Loob eeldused (tervikliku ülevaate – küll veel erinevates kohtades) riigiülese asutuste sõiduautode jagamisteenuse loomiseks. Negatiivne mõju töötajate motivatsioonile – GPS jälgimine oleks justkui märk töötajate mitteusaldamisest Rakendamise ja süsteemi hooldamise/administreerimise kulud suurendavad püsikulusid GPS-seire teenuse hankimise ja kasutamise kogemus Maanteeameti ja Päästeameti näitel on toodud lisas LISA 2.  Ettepanek 4. Väikese läbisõiduga sõiduautode omamise asemel kompenseerida teenistujate isiklike sõiduautode kasutamist Probleem Riigi autopargi analüüsil leiti, et aastal 2015 oli 22,5% autode aastane läbisõit väiksem kui 12 000km, ligikaudu 280 sõiduautol läbisõit vähem kui 8000 km/aastas. Nende sõiduautode omamise asemel on soodsam hüvitada isikliku sõiduauto kasutamist. Vastutaja Rahandusministeerium / riigiasutused ja Riigi Tugiteenuste Keskus Muudetav tegevus 1. Reguleerida isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kompenseerimise põhimõtted Riigi raamatupidamise üldeeskirjas 2. Riigi Tugiteenuste Keskusel hinnata kriitiliselt täiendavate sõiduautode vajadust. Tegevuse Tulumaksuseaduse § 13 lõige 3 kohaselt on lubatud teenistujatele muudatuse kompenseerida isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks arvestusega 0,3 kirjeldus eurot/km ning kuni 335 eurot kuus maksuvabalt. Vabariigi Valitsuse määrusega on sätestatud hüvitise maksmiseks arvestuse pidamise kord. Teenistujate isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise õiguspärasuse ja läbipaistvuse tagamiseks tuleks kehtestada järgmised põhimõtted: 1. Isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimine ei saa olla igakuiselt makstav lisatasu, see peab toimuma konkreetsete sõitude alusel. Ebamõistliku administreerimise vältimiseks võiks olla lubatud hüvitada ilma sõidupäevikut pidamata näiteks kuni 30 eurot kuus. 2. Isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks peab olema eelnevalt kirjalikult fikseeritud ja kooskõlastatud töötaja vahetu juhi poolt. 3. Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni ei tohi maksta rohkem kui 12-kordne seaduses ette nähtud maksuvaba piirmäär (suuremas ulatuses kompenseerimise puhul on odavam asutusel endal autot omada). Täiendava sõiduauto vajaduse hindamisel on võimalik aluseks võtta SAP-s sisalduv varasema sõiduauto kasutamise praktika, sh läbisõit. Vähem kui 10 000 km/aastas läbisõiduga sõidukite asendamine uute vastu peab olema väga hästi põhjendatud avaliku teenuse osutamise kontekstis. Muudatuse Muudatuse rakendamine ei too kaasa otsest rahalist kulu. Muudatust on vaja maksumus selgitada ja kommunikeerida riigiasutustele. Hinnanguline Eeldades, et teenistuja isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimist saaks kokkuhoid (suurem rakendada pooltel juhtudel (5% sõidukitest, 140 autot). 1 km maksumus tõhusus/mõjusus) analüüsi andmetel nimetatud läbisõidu puhul on 0,35 eurot/km. Kompensatsioonimäär on 0,3 eurot/km, seega oodatav kokkuhoid oleks: 140*8000*(0,35-0,30) = 56 000 eurot aastas Rakendamise 01.01.2017 tähtaeg Teenuste Eeldatavalt töötajate arv ei muutu. osutamisel seotud töötajate arvu muutus Mõju ja mõju Eeldatavat väheneb rahaline kulu riigiasutuste ametisõitude teostamiseks, avaldumisega sest isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine on soodsam kui väikese seotud asjaolude läbisõiduga sõiduki omamine. kirjeldus Suureneb halduskulu igakordseks sõidu hüvitamise kokkuleppe allkirjastamiseks, mis pikas perspektiivis võib vähendada ametisõitude arvu. Autode hankimise ja omamisega seotud halduskulu väheneb. Riigi sõidukipark võib väheneda (kuni 10%).  Ettepanek 5. Reguleerida keskselt sõiduautodega kaasnevate kulude ning läbisõitude andmete kogumist ja säilitamist ning teostada perioodilist keskset analüüsi kulude kohta Probleem Sõiduautode ja nendega seotud kuluandmete üle peetav keskselt korraldatud arvestus ei võimalda teostada operatiivset analüüsi sõiduautode kasutamise tõhususe üle. Vastutaja Riigi Tugiteenuste Keskus / Rahandusministeerium Muudetav tegevus Asutused kohustatakse pidama ühtsetel alustel sõidukipõhist arvestust Tegevuse Olemasolevate andmekogude (majandusarvestus tarkvara SAP ja muudatuse Riigitöötaja Iseteenindusportaal RTIP) andmeväljade täiendamise teel kirjeldus luuakse asutustele võimalus ja kohustus ühtsetel alustel pidada arvet maismaasõidukite kulude ja läbisõitude kohta. Täiendatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sõiduautode üle arvepidamise ja aruandluse korda selliselt, et: • SAP’is tuleb kajastada sõidukite kulud kulukoha põhiselt • SAP’i kulukoha kontodele lisatakse kirjeldus, kuidas mingit liiki kulusid täpselt kajastada. • SAP’i luuakse bilansiväline konto igale kulukohale (sõidukile) iga- aastase läbisõidu registreerimiseks • SAP’is seotakse maismaasõidukite kulukohaga amortisatsioon ja intressikulud. Riigitöötaja Iseteeningusportaali (RTIP) võetakse arvele kõik omandis ja kasutusel olevad sõiduautod. • RTIP’is (või analoogse andmekoosseisuga andmebaasis) määratakse lisaks vara üldandmetele: o Liigitus (üldotstarbeline, eriotstarbeline…) o Kasutusotstarve (tavasõiduk, alarmsõiduk (alarmvärvides), alarmsõiduk (tsiviilvärvides), ümberehitus) o Läbisõit (iga-aastaselt) Muudatuse Muudatus ei too kaasa märkimisväärset kulu valitsusasutustele ja nende maksumus hallatavatele asutustele, sest ka siiani on kogutud andmeid sõiduautode kasutamise kohta, kuid ilma konkreetselt kokkulepitud formaadi ja andmekoosseisuta. Hinnanguline Kõnealune muudatus ei too kaasa otseselt mõõdetavat rahalist kokkuhoidu, kokkuhoid (suurem kuid loob võimaluse asutustel võrrelda enda sõiduautode haldamise ja tõhusus/mõjusus) kasutamise praktikat teiste riigiasutustega ning seeläbi võtta üle-riigiliselt kasutusele parimad praktikad autopargi haldamiseks ja ametisõitude korraldamiseks. Rakendamise 01.01.2017 tähtaeg Teenuste Eeldatavalt töötajate arv ei muutu osutamisel seotud töötajate arvu muutus Mõju ja mõju Tekib riigiülene ülevaade eri kategooria sõidukite kasutamisest ja avaldumisega kuludest, mis võimaldab igal asutusel hinnata ennast teiste asutuste seotud asjaolude kontekstis. kirjeldus Tekkiv taustsüsteem võimaldab välja selgitada parimad praktikad sõiduautode haldamises ja ametisõitude kasutamises ning rakendada neid ka teistes asutustes. Riigil tekib keskne ülevaade asutuste omandis ja kasutusel olevast varast vara liikide ja kasutusotstarvete kaupa Uue andmekoosseisuga sõiduautode arvelevõtt on ühekordne täiendav halduskoormus  Ettepanek 6. Korraldada keskselt riigiasutuste maismaasõidukite kindlustusteenuste hankimist Probleem Laialt levinud praktika kohaselt hangib iga asutus oma omandis või kasutuses olevate sõidukite kindlustuse iseseisvalt. On näiteid, kus kasutatakse kindlustusmaakleri teenust. Tulenevalt rohketest kasutusrendilepingutest on enamuses riigi sõiduautodest kaetud kaskokindlustusega, mis suurte autoparkide puhul võib osutuda kulukamaks kui sellest loobumine. Sõidukite kindlustus on standardne teenus, mille kesksel korraldamisel saavutatakse sääst nii mastaabiefektilt soetushindades, halduskoormuse vähenemiselt kui ka optimaalsema teenuse osas (võimalik kaskokindlustusest vabanemine). Vastutaja Rahandusministeerium Muudetav tegevus Sõidukite kindlustusteenuse hankimise keskne korraldamine Tegevuse Riigiasutuste sõidukite kindlustusteenuse hankimist korraldatakse muudatuse optimaalseimal moel (keskne hankimine, kaskokindlustusest loobumine kirjeldus vms). Rahandusministeerium analüüsib (tellib konsultandilt) riigi sõidukite kindlustusteenuse keskset hankimist, muuhulgas kaskokindlustusest loobumist. Eesmärk on välja töötada kulutõhusaimad lahendused ja konkreetsed protsessid sõidukite kindlustamise korraldamiseks. Muudatuse eeldatav maksumus 15 000 eurot + km. maksumus Hinnanguline Viimaste aastate keskmine maismaasõidukite kindlustuse kulu on SAP kokkuhoid (suurem andmetel olnud 1,2 miljonit eurot aastas. Kindlustusteenuste korraldamisega tõhusus/mõjusus) tegelevate kindlustusmaaklerite liidu esialgsel hinnangul võiks sääst kindlustuse keskselt korraldamiselt olla vähemalt 20% ehk 240 000 eurot aastas. Kaskokindlustusest loobumiselt saavutatav hinnasääst sõltub mitmetest erialaspetsiifilistest teguritest ning seda ei saa usaldusväärselt prognoosida – see selgub tellitava analüüsi tulemusel. Kokkuhoid peaks aga tekkima inimete töökoormuse vähenemisest – standardiseeritud kujul liikluskindlustuse hankimine ei oleks enam iga sõidukit omava või kasutava asutuse tööülesannetes. Rakendamise 01.07.2017 tähtaeg Teenuste Töötajate arvu muutuse määramine ning halduskoormuse ümberpaiknemise osutamisel seotud analüüs on üks konsultandi ülesannetest. töötajate arvu muutus Mõju ja mõju • Saavutatakse kokkuhoid riigi autopargile kui tervikule kohandatud avaldumisega kindlustusteenuse hankimise läbi seotud asjaolude • Saavutatakse mastaabisääst teenuse soetushindadelt kirjeldus • Väheneb asutuste halduskoormus  LISA 1. Sõiduautode keskse hankimise kirjeldus Riigi Tugiteenuste Kesk us kui sõiduautode keskne hankija Riigihangete korraldamine on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste jaoks kõrvalkohustuseks , mida tuleb põhitegevuse kõrvalt täita korrektselt ja mille korrektseks täitmiseks on tarvilikud riigihangete valdkonna eriteadmised. Riigihangete korraldamise teenuse osutamine kompetentsikeskuste kaudu on riigis olnud pikaajaliseks eesmärgiks. Valmidust tellida riigihangete korraldamise teenust ja vajadust konsolideeritud riigihangete korraldamise ning kompetentsikeskuse loomise järele näitab ka senine praktika – Riigi Tugiteenuste Kesk use (RIK) positiivne kogemus keskse arvutite hankijana . Riigi Tugiteenuste Keskusesse ( RTK ) loodud hankeüksuse näol on tegemist kompetentsikeskusega, mis pakub riigiasutustele riigihangete korraldamise teenust. Halduskulude kokkuhoidu on võimalik saavutada läbi ülesannete jagunemise vastavate spetsialistide vahel, asutuse teenistujad saavad pühenduda asutuse põhitegevusele ja riigihangete valdkonna eriteadmistega isikud igapäevasele riigihangete korraldamisele. Nii asutuste kui RTK halduskoormuse vähendamise eesmärgil on otstarbekas standardiseeritavate kaubagruppide puhul välja töötada standardsed tehnilised kirjeldused h ankeobjektide määratlemiseks ning korraldada hanked kohustusliku keskse hankena. Hetkel käsitletav sõiduautode keskne hankimine hõlmab vaid tavakasutuses olevaid sõiduautosid ( nn punktist-A-punkti-B-liikumise-sõidukeid ), mistõttu on tegemist standardiseeritava ja ühtsetel alustel kirjeldatava kaubagrupiga . Lisaks hangete korraldamisele tekib RTK’l pidev turuülevaade ning –tunnetus, mis võimaldab tulevikus pakkuda asutustele tuge neile vajalike ja sobilike sõiduautode valikul . Teiste riikide praktika (tuginedes OECD uuringule) Ülal toodule tuginedes saab sõiduautode keskse hankimise puhul arvestada üldiste keskse hankimisega kaasnevate positiivsete mõjudega, mida on kirjeldatud OECD uuringus „ Centralised Purchasing Systems in the European Union “, Sigma Papers , No. 47, OECD Publishing 2011 ( link uuringule ): ostetavate asjade ja tellitavate teenuste maksumuse vähenemine mastaabiefekti saavutamise kaudu; riigihangete korraldamisega seotud kulude vähenemine menetlustoimingute arvu kahanemise ja hankelepingute sõlmimisega kaasnevate toimingute lihtsustumise kaudu, mis omakorda vähendab iga üksiku hankija vajadust riigihangete alase personali järele; kompetentse hankija poolt riigihangete korraldamisest tulenev pakkujate usalduse ja kindlustunde kasv , samuti võimalike vaidluste ning riigihangete ebaõnnestumise tõenäosuse vähenemine, mis selgelt viitab riigihangete korraldamise kvaliteedi tõusule; riigihangetega seotud menetlustoimingute suurem standardiseeritus ja hankijate administratiivse efektiivsuse suurenemine , nt infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise (nt riigihangete korraldamine e-riigihangete keskkonnas) kaudu poliitiliste eesmärkide saavutamine, nt keskkonnasäästlikkuse suurenemine. Keskse sõiduautode hankimise esialgne toimemudel RTK kui keskne hankija viib läbi hankemenetluse osadeks jaotatud raamhankele (iga sõiduk on eraldi osa) ning kvalifitseerib igale sõidukile 3 parimat pakkumist. Pakkumised koostatakse nn baasautole (vt fail Sõiduautode standardid.xlsx). Eelnevalt on asutused esitanud oma hankesoovid, mille alusel koondatakse ka eeldatav raamhanke maht. Kehtiva raamlepingu alusel saavad asutused korraldada eelnevalt esitatud hankesoovide põhjal minikonkursid. Minikonkursi korraldamine tähendab RTK poolt välja töötatud vormil kolme hinnapäringu saatmist kindlaksmääratud pakkujatele. Minikonkursi raames saavad asutused valida raamlepingus sätestatud lisavarustust (nt haakekonks, kleebised, katuseraamid jms). Minikonkursi korraldamine toimub 2017. aastal e-kirja teel, alates 2018. aastast Riigi Infosüsteemide Keskuse poolt arendatava E-kataloogi kaudu. Minikonkursi käigus edukaks osutunud pakkujaga sõlmitakse hankeleping RTK poolt välja töötatud tüüptingimuste alusel. Sõiduautode standardsed tehnilised kirjeldused Keskne hankimine toimub sõiduautode standardsete tehniliste kirjelduste ( edaspidi standardid ) alusel. See on vajalik ühelt poolt soetushindandelt mastaabiefekti saavutamiseks, teisalt asutuste halduskoormuste vähendamiseks (igal asutusel endal ei tule edaspidi sõiduautode tehnilisi kirjeldusi koostada). Koostatud on 7 eri liiku standardit, mis katavad kogu M1 kategooria. M1 kategooria sõiduk on vähemalt neljarattaline reisijateveoks konstrueeritud ja ehitatud mootorsõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. Standarditega on sätestatud sõiduautode baasvarustus iga sõidukiliigi puhul ning seda asutused oma soovide järgi muuta ei saa. Hankesoovi esitamisel saab asutus valida põhiparameetrid (sõiduauto suurusklass, keretüübi, kütuse liigi, mootori võimsuse). Põhiparameetriteid täiendavad muud tehnilised andmed ja kindlaks määratud mugavusvarustus. Lisaks põhiparameetritele on standardiseeritud ka lisavarustus, mida asutus saab valida vastavalt oma vajadustele, näiteks haakeseade, katusereelingud, katuseraamid, toonklaasid, parkimisabid, autonoomne eelsoojendi jms. Nimetatud lisasid saab valida minikonkursi käigus. Lisaks saab asutus valida ka sõiduki värvi konkreetse hanke võitnud mudeli valikust. Raamlepingus sätestamata lisavarustust minikonkursi käigus hankida ei saa. Keskse sõiduautode hankimise võrdlus olemasoleva olukorraga Hankemenetluste arv Riigihangete registri andmetel on aastatel 2011 – 2015 valitsusasutused ja nende hallatavad asutused korraldanud kokku 329 riigihanget, kasutades üht allolevatest klassifikaatoritest: 34110000-1 Sõiduautod - 169 hanget 34111000-8 Universaalid ja sedaanid - 26 hanget 34111100-9 Universaalid - 47 hanget 34111200-0 Sedaanid - 32 hanget 34113000-2 Neljarattaveoga sõidukid (linnamaasturid) - 33 hanget 34114400-3 Minibussid - 22 hanget Sõiduautode ja minibusside soetamiseks korraldatud hanked aastate lõikes: Aasta Hangete arv 2015 67 2014 54 2013 63 2012 82 2011 63 KOKKU 329 Rahandusministeeriumi poolt tellitud uuringus „Uue riigihangete seaduse rakendamise majanduslikud mõjud hankijatele ja pakkujatele“ ( Link uuringule , Civitta Eesti AS) on muuhulgas välja toodud hankemenetluse kulu hankijale . Uuringu järgi (lk 6, Tabel 2) kulub tellijal elektroonilise lihthanke korraldamiseks ligi 36,5 tundi. Hanke korraldamise ajakulule lisandub turuanalüüs ning tehniliste kirjelduste koostamine. RTK poolt korraldatava keskse raamhanke korral väheneb oluliselt riigihangete arv (varasema 60 asemel 1 raamhange) ning seeläbi hangete korraldamisele kuluv aeg. Samuti jääb ära iga asutuse poolt tehtav turuanalüüs ning tehniliste kirjelduste koostamine. Asutuste poolt läbi viidavad minikonkursid toimuvad analoogselt alla lihthanke piirmäära jäävate hangetega (ilma riigihangete registri menetlusteta). Mastaabiefekt soetushindadelt Standardite koostamise töögrupp on kaasanud ka Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) kelle hinnangul tekib arvestatav mastaabisääst autode hindades alates 20 ühesugusest sõidukist. Viimastel aastatel on riik hankinud suurusjärgus 200 tavakasutuses sõiduautot aastas. Arvestades toodud hangete arvu punktis 4.1, on keskmine hangitav kogus 4-5 sõiduautot korraga. Arvestades AMTELi tagasisidet ja suuremate autoparkidega asutuste kogemust, on võimalik korraga hangitavate koguste suurendamisel saavutada rahalist säästu soetushindadelt. Kasutades standardseid tehnilisi kirjeldusi, on Standardite töögrupi hinnangul võimalik üle-riigiliselt hankevajadusi koondades kirjeldatud koguseni jõuda. Mastaabiefekti suurus sõltub konkreetsest tehnilisest kirjeldusest, autode kogusest, finantseerimislahendusest (kasutusrent või kapitalirent), mistõttu Standardite töörühm võtab automüüjatelt lõppjärgus standardite toel juunis-juulis 2016 näidispakkumised erinevat liiki sõidukitele. Näidispakkumiste analüüsist selgub eeldatav mastaabisääst, mida 2017. aasta vabatahtlike kesksete hangete käigus kontrollida saab. Eeldades, et aastas hangitavalt 200’lt sõidukilt 50%’ilt saavutatakse keskse hankimisega täiendav mastaabisääst 20%, on sõiduauto keskmist maksumust arvestades rahaline eeldatav sääst 300 000 eurot/aastas. Kaudsed aspektid ja täiendav kasu asutustele Ilma konkreetse rahalise mõõtmeta toob sõiduautode keskne hankimine kaasa järgmised positiivsed aspektid: Tüüpsed hanketingimused ja seeläbi väiksem ajakulu Pakkujatel pakkumiste koostamisel Tüüpsed lepingutingimused ja seeläbi selgem ning läbipaistvam sõidukite soetamine/kasutamine Riigihangete korraldamise kvaliteedi tõus (erialane kompetents, pidev ülevaade turul toimuvast, hankemenetluse korraldamise kogemus). Võimalus riigil strateegilise valikuna näidata eeskuju järjest keskkonnasäästlikemate sõidukite hankimisel. Võimalus ka valitsussektori välistel asutustel (riigi asutatud sihtasutused, kohalikud omavalitsused) osaleda kesksel sõiduautode hankel ning seeläbi ülal kirjeldatud sääste avalikus sektoris veelgi suurendada. Keskse hankimise riskid ja nende hajutamine Halduskulu keskse hankimise korral ei vähene loodetus mahus. Tulenevalt eeldatavast suurest hankemahust suurenenud risk hanketulemuste vaidlustamiseks. Mastaabiefekti soetushindadelt ei teki (hangitava koguse, tehnilise kirjelduse vms tõttu). Asutuste vajadustele mitte vastavate sõidukite hankimine Riskide maandamiseks kaasatakse erinevaid osapooli (riigiasutused, Pakkujad, erialaliidud) võimalikud varajases staadiumis, küsitakse potentsiaalsetelt Pakkujatelt jooksvat tagasisidet, kasutatakse standardite ja hankimise toimemudeli koostamisel erinevate asutuste kogemusi ja praktikaid ning süsteemi toimimise kontrolliks koostatakse vabatahtlikkuse alusel piloothange 2017. Halduskoormuse vähenemise tagamiseks on plaanitud alates 2018 korraldada minikonkursse spetsiaalse veebikeskkonna (e-kataloog) kaudu. LISA 1. Sõiduautode jagunemine keskmise aastase läbisõidu alusel (käesolev lisa on mõeldud kasutamiseks koos aruande tabeliga 4 lk 17) Keskmine aastane läbisõit ühel aastal registreeritud läbisõitude puhul on sobiv üldiseks hinnanguks, kuid täiendavalt on vaadeldud viimasel viiel aastal (2011 – 2015) registreeritud TÜV põhjal arvutatud aastaste keskmiste läbisõitude jagunemist vahemikesse. Joonis L1-1. Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2011. aastal vahemike kaupa Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2011 aastal (n=701) 20,0% 17,5% Osakaal sõidukitest (n=701) 14,1% 14,8% 15,0% 12,3% 8,6% 9,6% 10,0% 5,1% 5,7% 3,6% 4,3% 5,0% 2,6% 1,9% 0,0% 0 - 4000 4001 - 8001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 32001 - 36001 - 40001 - 50001 - 8000 12000 16000 20000 24000 28000 32000 36000 40000 50000 … Läbisõiduvahemik (km/aastas) Joonis L1-2. Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2012. aastal vahemike kaupa Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2012 aastal (n=582) 20,0% 16,2% Osakaal sõidukitest (n=582) 15,3% 15,6% 15,0% 13,2% 9,3% 10,0% 7,2% 6,0% 5,0% 5,0% 3,6% 2,6% 3,3% 2,7% 0,0% 0 - 4000 4001 - 8001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 32001 - 36001 - 40001 - 50001 - 8000 12000 16000 20000 24000 28000 32000 36000 40000 50000 … Läbisõiduvahemik (km/aastas)  Joonis L1-3. Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2013. aastal vahemike kaupa Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2013 aastal) (n=419) 25,0% 22,7% Osakaal sõiduautodest (n=419) 20,0% 12,6% 13,6% 14,1% 15,0% 10,0% 10,0% 10,0% 5,5% 3,3% 2,6% 2,9% 1,7% 5,0% 1,0% 0,0% 0 - 4000 4001 - 8001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 32001 - 36001 - 40001 - 50001 - 8000 12000 16000 20000 24000 28000 32000 36000 40000 50000 … Läbisõiduvahemik (km/aastas) Joonis L1-4. Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2014. aastal vahemike kaupa Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2014 aastal) (n=345) 25,0% 20,9% Osakaal sõiduautodest (n=345) 20,0% 15,4% 12,8% 13,9% 15,0% 10,0% 7,0% 7,5% 7,2% 6,1% 4,6% 5,0% 1,7% 1,7% 1,2% 0,0% 0 - 4000 4001 - 8001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 32001 - 36001 - 40001 - 50001 - 8000 12000 16000 20000 24000 28000 32000 36000 40000 50000 … Läbisõiduvahemik (km/aastas) Joonis L1-5. Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2015. aastal vahemike kaupa Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2015 aastal) (n=524) 18,9% 20,0% 15,8% Osakaal sõiduautodest (n=524) 15,0% 13,0% 14,1% 9,4% 10,5% 10,0% 7,4% 5,2% 5,0% 3,2% 1,1% 1,1% 0,2% 0,0% 0 - 4000 4001 - 8001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 32001 - 36001 - 40001 - 50001 - 8000 12000 16000 20000 24000 28000 32000 36000 40000 50000 … Läbisõiduvahemik (km/aastas)  Joonis L1-6. Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2015. aastal vahemike kaupa ilma elektriautodeta Sõiduautode keskmine aastane läbisõit 2015 aastal ILMA ELEKTRIAUTODETA) (n=377) 25,0% 20,7% Osakaal sõiduautodest (n=377) 20,0% 15,1% 15,6% 15,0% 12,2% 11,1% 10,0% 6,6% 7,2% 3,7% 4,5% 5,0% 1,6% 1,6% 0,0% 0,0% 0 - 4000 4001 - 8001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 32001 - 36001 - 40001 - 50001 - 8000 12000 16000 20000 24000 28000 32000 36000 40000 50000 … Läbisõiduvahemik (km/aastas) Jooniste L1-1, L1-2, L1-3, L1-4 ja L1-6 puhul on selgesti eristatavad sagedamini esinevad keskmised aastased läbisõidud (olenevalt aastast kas 12 001 – 16 000km või 16 001 – 20 000km). Joonisute ühtlus lubab eeldada, et kasutatud arvutusmetoodika on sobiv ja andmed tõepärased. Joonisel L1-5 moonutavad pilti Sotsiaalministeeriumi omandis olevad elektriautod. Kuna Maanteeameti registri andmetel on need Sotsiaalministeeriumi omandis, kuid peamiselt kohalike omavalitsustele kasutada antud, tuleb need valitusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste analüüsi puhul kõrvale jätta.  Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sõiduautode kasutamise andmete analüüs LÕPPARUANNE Juuli 2016 Sõiduautode töörühma kirjeldus Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis (VVTP) aastateks 2015–2019 on ühe tegevusena (punkt 4.10) välja toodud kesksete hankijate määramine sõiduautode ühishankimiseks eesmärgiga hoida kokku maksumaksja raha. Keskne sõiduautode hankimine puudutab eeskätt valitsusasutusi ja valitsusasutuste hallatavaid asutusi. Rahandusministeeriumi algatusel kutsuti kokku 2015. aasta lõpus töörühm, et lisaks sõidukite hankimise korraldamisele analüüsida ka sõidukite kasutamist ja haldamist, et leida võimalusi sõidukite säästlikumaks majandamiseks. Sõiduautode töörühm jagati kolmeks töögrupiks: • Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) töögrupp – eesmärgiga välja töötada sõiduautode keskse hankimise kontseptsioon. • Standardite töögrupp – eesmärgiga välja töötada keskse hankimise aluseks olevad standardsed tehnilised kirjeldused. • Üld- ja finantsanalüüsi töögrupp – eesmärgiga analüüsida olemasolevate sõidukite kasutamise andmeid ning erinevaid finantseerimisskeeme sõiduautode soetamiseks. Käesolev aruanne on üld- ja finantsanalüüsi töögrupi tegevuse tulemus, milles käsitletakse tavakasutuses sõiduautode kasutusintensiivsust läbisõitude põhjal, sõiduautodega kaasnevaid kulusid ning erinevaid finantseerimislahendusi ja nende mõju. Analüüsi läbiviimisel tugineti riigi raamatupidamise- ja finantsaruannete infole valitsusasutuste maismaasõidukite ülalpidamise kulude kohta ning Maanteeameti registripõhisele infole. Analüüsi läbiviimisel lähtuti eeldusest, et teostatud sõidud ja raamatupidamises kajastatud kulud on vajalikud ja piisavad (st asutused teevad vaid vajalikke sõite; kõik vajalikud sõidud on tehtud ja kajastavad transpordivajadusi adekvaatselt). Töös ei analüüsitud, kas sõiduki kasutamine mingi avaliku teenuse pakkumiseks või funktsiooni täitmiseks on põhjendatud. Üld- ja finantsanalüüsi töögrupi koosseis: Andreas Papp (töögrupi juht, Rahandusministeerium) Tauno Krull (Maksu- ja Tolliamet) Raiko Reimann (Siseministeerium) Madis Ostra (Kaitseministeerium) Joonas Pärenson (Rahandusministeerium) 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 5 2. Riigiasutuste sõidukipark ja selle kulud .................................................................................................... 8 2.1. Riigiasutuste maismaasõidukite arv ja koosseis .............................................................................................. 9 2.2. Riigiasutuste maismaasõidukite ülalpidamiseks kuluvad ressursid .............................................................12 3. Kasutusintensiivsuse analüüs keskmise aastase läbisõidu alusel ................................................................ 14 3.1. Analüüsiks kasutatud andmed .........................................................................................................................14 3.2. Keskmise aastase läbisõidu arvutamine (2 erinevat võimalust) ...................................................................15 3.3. Keskmine aastane läbisõit TÜV toimumise aja järgi.......................................................................................15 3.4. Sõiduautode kasutamisintensiivsuse kokkuvõte ............................................................................................17 4. Sõiduauto omamise või rentimise ja kasutamisega kaasnevate kulude analüüs ........................................... 18 4.1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................................18 4.2. SAP kulud sõiduautode kohta ..........................................................................................................................19 4.3. Põhivarana soetatud sõidukite maksumus .....................................................................................................19 4.4. Põhivara amortisatsiooni arvutamine ..............................................................................................................20 5. Sõiduauto kulude seos läbisõidu ja vanusega .............................................................................................. 21 5.1. Sõiduautode kululiikide sõltuvus aastasest keskmisest läbisõidust ............................................................21 5.2. Sõiduautode kululiikide sõltuvus aastasest keskmisest läbisõidust ............................................................23 5.3. Sõiduauto kulude suurused finantsanalüüsiks .......................................................................................... 26 5.4. SAP andmete kasutamine sõiduautode kulude analüüsiks ...........................................................................27 6.1km kulu aastasest keskmisest läbisõidust lähtuvalt ................................................................................... 27 6.1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................................27 2.2. SAP ja SiM näitel ...............................................................................................................................................27 2.3. Maksu- ja Tolliameti näitel ................................................................................................................................29 7. Alternatiivid ametisõitude korraldamisel ..................................................................................................... 31 7.1. Asutuse sõiduauto koos juhiga Rahandusministeeriumi näitel.....................................................................31 7.2. Taksoteenuse kasutamine lühikestel sõitudel ................................................................................................34 7.3. Teenistuja isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimine.........................................................................35 Isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimine tulenevalt analüüsi käigus leitud 1km maksumusest (joonis 14).................................................................................................................................................................. 35 8. Erinevate finantseerimisskeemide võrdlus................................................................................................... 36 8. Valitsusasutuste sõiduautode kasutamist ja ametisõitude korraldamist reguleerivate õigusaktide analüüs .. 50 9. Kehtivate õigusaktide analüüs..................................................................................................................... 50 9.1. Vabariigi Valitsuse määrus nr 95 (07.05.1997) „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korraldamine“ ...................................................................................................................................................................................50 9.2. Vabariigi Valitsuse määrus nr 142 (22.07.1997) „Ametisõitude korraldamine ja kulunormid valitsusasutustes“ ....................................................................................................................................................51 3  9.3. Riigivaraseadus (RVS).......................................................................................................................................51 9.4. Avaliku teenistuse seadus (ATS) ......................................................................................................................51 9.5. Vabariigi Valitsuse määrus nr 164 (14.07.2006) „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ...................................................52 9.6. Kokkuvõte õigusaktidest...................................................................................................................................52 10. Ettepanek valitsusasutuste sõiduautode kasutamise ja ametisõitude korraldamise keskse korra loomiseks ....................................................................................................................................................................... 53 4 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on analüüsida riigiasutuste tavakasutuses olevate sõiduautode (M1 kategooria nn punktist A punkti B liikumise sõiduk) kasutamist ja nendega kaasnevaid kulusid. Seeläbi on võimalik hinnata ja võrrelda riigiasutuste efektiivsust sõidukite kasutamisel. Analüüsi fookusest jäid välja alarmsõidukid, maasturid, kaubikud, bussid, veoautod ja eriotstarbelised sõidukid, mis vajavad spetsiaalselt kohandatud keret ja / või varustust ning ei pruugi olla seetõttu võrreldavad. Sõiduautode kasutamise analüüsimiseks kasutatakse keskmist aastast läbisõitu tuginedes tehnoülevaatuste andmetele. Sõidukipõhised kulud 2015. aasta kohta pärinevad riigi majandusarvestuse tarkvarast SAP. Vaatluse all on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste sõiduautod. Analüüsist jäid välja riigi asutatud sihtasutuste ja äriühingute, Kaitseväe ja Riigimetsa Majandamise Keskuse sõidukid. Töö oodatavateks tulemusteks on: • hinnang ja iseloomustus riigi autopargi kasutusintensiivsusele arvestades keskmist aastast läbisõitu. Eelkõige otsiti vastust küsimusele, kas riigi sõiduautosid kasutatakse optimaalselt arvestades auto kasulikku eluiga või (liisingperioodi pikkust) (Peatükk 2); • ülevaade sõiduauto omamise või rentimise ja kasutamisega kaasnevatest kuludest (Peatükk 3); • ülevaade 1km läbimise maksumus erinevatel kasutusjuhtudel (Peatükk 4); • näidisarvutused alternatiivsete lahenduste (juhiga auto, takso) kohta (Peatükk 5); • erinevate finantseerimisskeemide võrdlus sõiduautode soetamisel (Peatükk 6). Iga teemapunkti juures on tehtud vahekokkuvõte uuringu tekstiosa sees. Töö lühikokkuvõte ja järeldused on toodud leheküljel 6-7. 5 Lühikokkuvõte ja ettepanekud Seisuga 30.06.2016 oli valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste omandis ja kasutus- või kapitalirendis kokku 4476 sõidukit (ei sisalda Kaitseväe sõidukeid). 52% kõigist sõidukitest on M1-kategooria sõiduautod (joonis 2 lk 9). Analüüsi tulemusena selgus, et viimase 10 aasta jooksul on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste sõiduautode aastane keskmine läbisõit pidevalt langenud. Rohkem kui 50% sõiduautode aastane läbisõit on alla 20 000 km, neljandikul alla 12 000 km. Keskmised aastased läbisõidud on aasta-aastalt langenud alates 2011. aastast (joonis 7 lk 15), samas sõiduautode arv ei ole suurenenud (joonis 4 lk 12). Analüüsi käigus kogeti, et sellise keskse analüüsi regulaarseks teostamiseks on tarvis kokku leppida senisest selgemad põhimõtted autode kasutamisega kaasnevate kulude ning autode kasutusotstarbe ja läbisõitude kajastamiseks (lk 28 p 4.7). ETTEPANEK 1: Rahandusministeeriumil perioodiliselt analüüsida riigiasutuste sõiduautode läbisõite ja autode kasutamist ajas, et võrrelda erinevate asutuste maismaasõidukite kulusid asutuse keskmise 1km maksumuse abil. Selleks korraldada sõidukite läbisõidunäitude fikseerimine ja tsentraalne talletamine inventuuride käigus ning kuluandmete senisest ühtlasem kogumine majandusarvestustarkvaras SAP. Ühe oluliseks parameetriks sõidukite kasutamise iseloomustamisel on ka kasutusaeg. Kasutusaja mõõtmiseks tuleks kasutusele võtta broneerimissüsteem. Alternatiiviks väikeste läbisõitudega sõiduautode omamisele võivad olla alternatiivsed transpordilahendused. Väga väikeste aastaste läbisõitude puhul on majanduslikult soodsam isegi taksode kasutamine (Tabel 20 lk 34). Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kompenseerimine on majanduslikult soodsam juhul, kui asutuse sõiduauto aastane läbisõit on väiksem kui 13 000km (analüüsi põhjal on selliseid sõidukeid asutustel ca 25%). ETTEPANEK 2: Reguleerida senisest konkreetsemalt isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kompenseerimine ja nõuded sellega seonduvale aruandlusele. Erinevate finantseerimislahenduste võrdlemisel selgus, et kohene väljaost või kapitalirendi korras soetamine on 10-aastase perioodi vaates vastavalt 40% ja 32% soodsamad kui kahekordne 5-aastane kasutusrent. Näidisarvutuse (lk 43) kohaselt annab see 100 sõiduauto puhul 10-aastase perioodi jooksul kokkuhoidu 1 mln eurot kapitalirendi ja 1,6 mln eurot kohese väljaostu puhul (arvestades raha nüüdispuhasväärtust). Nimetatud finantseerimislahenduste puhul tuleb ka arvestada suuremat halduskoormust ning vajadust leida vahendeid riigieelarves investeeringuteks. ETTEPANEK 3: Võimaldada senisest rohkem maismaasõidukite kapitalirenti ja väljaostu läbi riigieelarve strateegia (RES) ja riigieelarve koostamise (RE) protsesside ning luua üleriigiline maismaasõidukite investeeringute pikaajaline vaade investeeringuvajaduste hajutamiseks. See on oluline ka arvestades näiteks N2 ja N3 kategooria (erinevad veoautod, 277tk) alarmsõidukite keskmist vanust 23,8 aastat, millest lähtuvalt vajab see valdkond lähiajal tõenäoliselt olulisi investeeringuid. 6 Valitsusasutuste ametiautode kasutamist ja ametisõitude korraldamist puudutavad Vabariigi Valitsuse määrused on suures osas oma sisult ja rahalistelt piirmääradelt aegunud. Need tuleb kehtetuks tunnistada ning kehtestada senisest selgemad põhimõtted ametiasutuste sõiduautode kasutamisel ja ametisõitude korraldamisel. Töögrupi ettepanekud põhimõtete osas on toodud leheküljel 53. ETTEPANEK 4: Tunnistada kehtetuks kaks Vabariigi Valitsuse määrust aastast 1997 (vt Tabel 23 lk 51) ning asendada see riigivaraseaduse (RVS) alusel antava määrusega, milles reguleeritakse ametiasutuste sõiduautode kasutamise ja ametisõitude korraldamise kesksed põhimõtted. Käesoleva analüüsi põhjal on Rahandusministeeriumi eestvedamisel koostatud „Valitsusasutuste sõiduautode hankimine ja haldamine ning ametisõitude korraldamine“ tõhustamiskava1, kus on tehtud ettepanekud koos võimalike mõjudega riigiasutuste sõidukite efektiivsemaks majandamiseks. Tõhustamiskava koostamisel on lähtutud käesoleva analüüsi tulemustest ja ettepanekutest. 1 Tõhutsamikava (spending review) – on kulu-analüüs, mille eesmärk on leida võimalusi kulutuste vähendamiseks või ümberjaotamiseks. 7 2. Riigiasutuste sõidukipark ja selle kulud Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam) ja Eesti Pank. Käesolevas töös analüüsitakse keskvalitsuse alla kuuluvate riigieelarveliste asutuste ehk riigiasutuste ja valitsusasutuste hallatavate asutuste maismaasõidukite kulusid. Nimetatud asutuste raamatupidamine toimub keskselt riigi majandusarvestuse tarkvaras SAP. Riigi raamatupidamise üldeeskirja lisas 12 on välja toodud kontod, mille alusel peetakse detailset arvestust riigi varade kasutusest ja majandamiskuludest. Majandamiskuludes eristatakse sõidukeid, mis jagunevad maismaa-, õhu- ja veesõidukiteks. Saldoinfole tuginedes kulus 2015. aastal avalikus sektoris tervikuna sõidukite ülalpidamisele üle 166 miljoni euro3. Sellest 59 miljonit kulus õhusõidukite majandamiskuludeks (AS Estonian Air, Nordic Aviation Group AS) ning 41,5 miljonit eurot maismaasõidukite kütuseks (Tallinna Linnatransport, EVR Cargo, Eesti Energia AS, AS Eesti Liinirongid). Analüüsi fookuses olevate valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sõidukite ülalpidamiseks kulus 2015. aastal üle 38,7 miljoni euro (u 0,45% 2015. aasta riigieelarve kuludest, joonis 1). 100% 45,0 38,4 39,1 39,6 38,7 90% 40,0 36,8 80% 35,2 32,1 35,0 30,0 29,8 70% 29,2 30,0 60% mln eur 25,0 50% 20,0 40% 68% 15,0 30% 20% 10,0 10% 5,0 0% 0,0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Maismaa-sõidukid Õhu-sõidukid Vee-sõidukid Sõidukite kulud mln € Joonis 1. Erinevat liiki sõidukite kulud ja osakaalud perioodil 2006-2015 Viimastel aastatel on maismaasõidukite ülalpidamisele kulunud ligikaudu 68% kogu sõidukitele minevast kulust, ehk suurusjärgus 26 miljonit eurot aastas. 2 Kulusid kajastatakse kontode täpsusega, mis on kehtestatud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusega nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ lisas 1. 3 Saldoandmikes sisalduvad summad on ilma käibemaksuta. 8 Käesolev analüüs keskendub küll tavakasutuses sõiduautodele ja analüüsitud on tavakasutuses sõiduautode kulusid (vt p 4.1), kuid töö lõpus välja pakutud finantseerimislahendused on kohaldatavad kõigile maismaasõidukitele. 2.1. Riigiasutuste maismaasõidukite arv ja koosseis Maanteeameti andmetel oli seisuga 30.06.2016 valitsusasutuste või nende hallatavate asutuste omandis ja kapitali-või kasutusrendis 4476 sõidukit. Välja on arvatud Kaitseväe sõidukid (3037 tk). Lähtudes Maanteeameti sõidukite liigitusest on enim M1 kategooria4 sõiduautosid – 2151 (vaata joonis 2 ja tabel 1a ja tabel 1b), mis on ka käesoleva analüüsi objektiks. 2500 2151 2000 Sõidukite arv, tk 1500 1000 645 500 361 250 277 81 136 120 151 23 44 56 0 Joonis 2. Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sõidukipark seisuga 30.06.2016 Joonisel 2 on kajastatud koondandmetena nii tavasõidukid kui alarm- ja eriotstarbelised sõidukid. Alarm- ja eriotstarbeliste sõidukitena käsitletakse antud analüüsis sõidukeid, mille registreerimistunnistusel on vastav märge. Tavasõidukid on sõidukid, mis ei ole ei alarm- ega eriotstarbelised sõidukid. 4 M kategooria sõidukid on vähemalt neljarattalised reisijateveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid. M1 kategooria (sõiduauto) on sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. 9 Järgnevates tabelites on eristatud tavasõidukeid ning alarm- ja eriotstarbelisi sõidukeid. Tabelites 1a ja 1b on näidatud, kui palju sõidukitest on riigi omandis või rendil ning milline on keskmine vanus. Tabel 1A. Valitsusasututuste ja nende hallatavate asutuste tavasõidukid seisuga 30.06.2016 Välja ostetud/omandis Liisingus/Rendis Keskmine Keskmine Sõiduki liik Sõidukite Sõidukite Kokku, tk vanus, vanus, arv, tk arv, tk aastat aastat Mopeedid ja mootorrattad (L- 55 1 4,6 56 kategooria) 5,0 Mootorsaanid ja ratasmaastikusõidukid 116 0 116 (MS kategooria) 8,3 Sõiduautod (M1 kategooria) 565 9,9 1011 3,2 1576 Maasturid (M1G kategooria) 38 12,1 6 6,0 44 Väikebussid (M2 kategooria) 10 12,7 3 3,1 13 Bussid (M3 kategooria) 10 16,6 2 7,0 12 Kaubikud (N1 ja N1G kategooria) 125 11,1 52 4,0 177 Veoautod (N2 ja N3 kategooria) 38 18,0 0 38 Haagised (O-kategooria) 600 11,9 0 600 Traktorid (T kategooria) 223 20,4 8 4,0 231 Traktori haagised (R kategooria) 33 21,0 0 33 Liikurmasinad (LM kategooria) 44 22,8 2 6,2 46 KOKKU 1857 1085 2942 Tabel 1B. Valitsusasututuste ja nende hallatavate asutuste alarm- ja eriotstarbelised sõidukid seisuga 30.06.2016 Välja ostetud/omandis Liisingus/Rendis Keskmine Keskmine Sõiduki liik Sõidukite Sõidukite Kokku, tk vanus, vanus, arv, tk arv, tk aastat aastat Mopeedid ja mootorrattad (L- 25 8,6 0 25 kategooria) Mootorsaanid ja ratasmaastikusõidukid 20 5,4 0 20 (MS kategooria) Sõiduautod (M1 kategooria) 154 12,6 602 3,8 756 Maasturid (M1G kategooria) 51 9,9 25 3,1 76 Väikebussid (M2 kategooria) 0 0,0 10 4,6 10 Bussid (M3 kategooria) 137 4,9 2 5,1 139 Kaubikud (N1 ja N1G kategooria) 40 11,7 33 4,2 73 Veoautod (N2 ja N3 kategooria) 277 23,4 46 8,8 323 Haagised (O-kategooria) 45 12,1 0 45 Traktorid (T kategooria) 43 21,8 3 3,2 46 Traktori haagised (R kategooria) 8 16,0 3 3,4 11 Liikurmasinad (LM kategooria) 7 12,2 3 3,0 10 KOKKU 807 727 1534 10  Tavakasutuses sõiduautode vanuseline jaotus 400 350 Sõiduautode arv, tk 300 Sõiduautosid kokku 250 Välja ostetud 200 sõiduautod 150 Liisingus/Rendis olevas sõiduautod 100 50 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Sõiduautode vanus aastates Joonis 3. Tavakasutuses sõiduautode (M1) vanuseline jaotus seisuga 30.06.2016. Keskset analüüsi on võimalik teha vaid tavakasutuses sõiduautodele, sest teiste kategooriate omamine ja kasutamine sõltub iga asutuse põhiülesannestest ja funktsioonidest ning võib eeldada spetsiaalseid kohandusi või varustust. Alljärgnevalt on analüüsitud tavakasutuses sõiduautode hulka viimase viie aasta jooksul. Tulemused on toodud tabelis 2 ja joonisel 4. Tabel 2. Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste tavakasutuses sõiduautode arv aastate lõikes M1- kategooria sõidukeid Mitsubishi Aasta Ilma iMIEV'ta kokku, tk iMIEV* 2010 1721 0 1721 2011 1804 50 1754 2012 2225 392 1833 2013 2100 393 1707 2014 2076 392 1684 2015 2028 391 1637 2016 1757 181 1576 *alates 2011 on Maanteeameti registri andmetel Sotsiaalministeeriumi omandis Tabelis 2 näidatud arv Mitsubishi i-MiEV elektrisõidukeid, kuid tegelikult on nimetatud sõidukid antud kasutada kohalikele omavalitsustele ja riigi osalusega aktsiaseltsidele (nt AS Hoolekandeteenused). Seepärast neid sõidukeid valitsusasutuste ja neid hallatavate asutuste autopargi iseloomustamisel ei kasutata. 11  2500 Sõiduautode arv 2000 1757 1500 1576 1000 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Sõidukeid kokku, tk Ilma i-MiEVdeta, tk Joonis 4. Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste tavakasutuses sõiduautode arv aastate lõikes Vahekokkuvõte 2.1: Seisuga 30.06.2016 oli valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste kasutuses (omandis või rendis) 4476 sõidukit. Nendest 2942 olid tavakasutuses ning 1534 olid alarm- või eriotstarbelised sõidukid. Suurima grupi moodustavad tavakasutuses M1-kategooria sõiduautod, mida oli kokku 1757. Nendest omakorda ca 60% on kasutus- ja/või kapitalirendi korras soetatud. Tähelepanu tuleb pöörata teiste kategooriate keskmistele vanustele. Asutuste põhiülesannete täitmiseks vajalike kaubikute, busside ja veoautode keskmised vanused on väga kõrged ning lähitulevikus on sellest tulenev investeeringuvajadus lisakoormus riigieelarvele. 2.2. Riigiasutuste maismaasõidukite ülalpidamiseks kuluvad ressursid Maismaasõidukite ülalpidamiseks kulutatavate ressursside üle peetakse arvestust kuuel erineval raamatupidamise kontol5 (kütus, korrashoiumaterjalid ja lisaseadmed, remont ja hooldus, kindlustus, rent, muud kulud). Kulustruktuur aastate lõikes on toodud alloleval joonise 5. Andmed pärinevad saldoandmike infosüsteemist. 5 Kulusid kajastatakse kontode täpsusega, mis on kehtestatud rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusega nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ lisas 1. Saldoandmikes sisalduvad summad on ilma käibemaksuta. 12  100% 35,0 90% 30,0 80% 70% 25,0 60% mln eur 20,0 50% 40% 15,0 30% 10,0 20% 5,0 10% 0% 0,0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kütus Korrashoid, lisaseadmed Remont ja hooldus Kindlustus Rent Muud Maismaa-sõidukid mln € Joonis 5. Maismaasõidukite kulud perioodil 2006-2015 Sõidukite rendi all kajastatakse mh kasutusrendi ja kasutusrendimaksete intressikulusid ning kasutusrendilepingu sõlmimise tasu. Samuti kajastatakse rendimaksete all oma töötajatele nende isiklikus omandis olevate või renditud sõiduautode töösõitudeks makstavad hüvitised Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärades, mida ei maksustata tulumaksuga (üle piirmäära makstav osa kajastatakse kontol, mis käsitleb erisoodustusi isikliku sõiduvahendi kasutamise hüvitamisel). Muude maismaasõidukite ülalpidamise kulude all kajastatakse mh sõidukite parkimiskulusid. Järgnevalt on vaadatud, kuidas jaotuvad maismaasõidukite kulud erinevate valitsemisalade vahel. Tulemused on kajastatud joonisel 6. 13  12 MLN EUR 10 8 6 4 2 0 2007 2015 Joonis 6. Maismaa-sõidukite kulu valitsemisalade lõikes, 2007 ja 2015. aastal Maismaasõidukite majandamiskulud jagunesid 2015. aastal valitsemisalade kaupa järgmiselt (välja toodu viis suuremat): Siseministeerium (9,4 mln eurot); Kaitseministeerium (6 mln eurot); Keskkonnaministeerium (1,6 mln eurot); Haridus- ja Teadusministeerium (1,5 mln eurot); Maaeluministeerium (1,4 mln eurot). Sise- ja Kaitseministeeriumi maismaasõidukite majandamiskulud moodustasid 2015. aastal 61% ning viie suurema valitsemisala kulud ligikaudu 80% maismaasõidukite kogukuludest. Siseministeeriumil on ka suurim aktiivses kasutuses olev autopark, mistõttu on käesolevas analüüsis mitmel pool viidatud Siseministeeriumi praktikale. 3. Kasutusintensiivsuse analüüs keskmise aastase läbisõidu alusel 3.1. Analüüsiks kasutatud andmed Käesolev peatükk annab ülevaate riigi sõidukite aastastest keskmistest läbisõitudest. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ §9 lg2 tuleb sõiduki tehnoülevaatuse käigus registreerida lisaks muule ka mootorsõiduki odomeetri näit. 14 Seisuga 30. november 2015 teostatud päring Maanteeameti andmebaasidest andis tulemuseks 2064 erineva M1-kategooria sõiduauto kohta 4339 tehnoülevaatuse (TÜV) andmed. Tuleb märkida, et andmebaasis ei kajastu uued, kuni 3a vanused sõidukid, sest nendel pole korralist tehnoülevaatust veel esinenud. 3.2. Keskmise aastase läbisõidu arvutamine (2 erinevat võimalust) Juhul, kui sõidukil on vähemalt kaks registreeritud tehnoülevaatust, leiti kahe järjestikuse registreeritud läbisõidu vahe ning see jagati ülevaatuste vahelise ajaga. Tulemus on teisendatud 365 päevaseks läbisõiduks. Juhul, kui sõidukil on ainult üks registreeritud tehnoülevaatus ja sõiduk oli tehnoülevaatuse toimumise hetkeks kuni 5 aastat vana, on leitud aastane läbisõit ühe ülevaatuse baasil. Tulemus on teisendatud 365 päevaseks läbisõiduks. Varaseim analüüsis kasutatav läbisõit pärineb 05.01.2005 ning hiliseim 26.11.2015. Kokku on kasutatud 4339 ülevaatust enam kui 10 aasta vältel. 3.3. Keskmine aastane läbisõit TÜV toimumise aja järgi Vaadeldava 4339 tehnoülevaatuse põhjal arvutatud aastane keskmine läbisõit on 20 089km. 10 aasta keskmine näitaja ei pruugi anda adekvaatset pilti sõiduautode kasutusintensiivsuse hindamisel, seepärast on registreeritud aastaseid keskmisi läbisõite vaadeldud aastate lõikes. Andmed on toodud allolevas tabelis 3 ja selle põhjal moodustunud joonisel 7. 15 Tabel 3. Tehnoülevaatustel (TÜV) registreeritud odomeetrinäitude põhjal arvutatud aastane keskmine läbisõit aastate lõikes TÜV TÜV Keskmine aastane Sõiduki keskmine aasta arv antud aastal, tk läbisõit odomeetri näidu vanus TÜV hetkel, põhjal, km/aastas aastat 2005 211 24 403 5,6 2006 323 22 314 5,2 2007 205 21 964 6,8 2008 290 20 193 6,2 2009 228 19 902 6,4 2010 465 21 490 6,4 2011 701 21 971 6,4 2012 582 20 371 7,0 2013 432 17 953 7,1 2014 359 18 281 6,5 2015* 543* (377) 15 350* (18 844) 4,7* (5,5) KOKKU 4339 2015* - tabelis 1 toodud 2015a tärniga tähistatud andmed sisaldavad 177 elektriautot Mitsubishi i-MiEV (enamus Sotsiaalministeeriumi haldusalas). Nimetatud elektriautode keskmine aastane läbisõit on 7231 km/aastas, mis on märgatavalt väiksem üldisest keskmisest tasemest. Tabelist 3 nähtub, et igal aastal on registreeritud rohkem kui 200 ülevaatust (viimastel aastatel 350 ja rohkem), seega võib leitud läbisõitude üldist vähenemist hinnata usaldusväärseks. Läbisõitude vähenemine on kujutatud joonisel 7. 26 000 24 000 22 000 20 000 Axis Title 18 000 16 000 14 000 12 000 10 000 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Sõiduauto keskmine aastane läbisõit (km/aastas) Joonis 7. Sõiduautode keskmise aastase läbisõidu vähenemine 16 Jooniselt 7 selgub, et viimaste aastate suurim keskmine aastane läbisõit on saadud 2011 aastal registreeritud TÜV’ide põhjal. Sellest hetkest alates on läbisõidud langenud. 2015 aasta andmetes mängivad suurt rolli selgelt alakasutatud elektriautod, mille keskmine läbisõit (177) autot on pisut üle 7200 km/aastas. Vahekokkuvõte 3.1: Ministeeriumite ja nende hallatavate asutuste sõidukite aastased keskmised läbisõidud on olnud alates 2011. aastast langustrendis ning on jõudnud aastal 2015 tasemeni 15 350 km. Keskmist läbisõitu vähendavad oluliselt Sotsiaalministeeriumi elektriautod (177tk), ilma nendeta on aastane keskmine läbisõit 18 844 km. Samal ajal tuleb silmas pidada, et sõiduautode arv on samuti vähenenud (vt joonis). Küll aga ei ole sõiduautode üldarvu vähenemine suurendanud keskmisi aastaseid läbisõite. Lisaks keskmisele aastasele läbisõidule on oluline näitaja ka sõiduautode hõivatus (ehk kui suure aja tööpäevast on sõiduauto broneeritud). Seda aga ei ole käesolevas töös analüüsitud. 3.4. Sõiduautode kasutamisintensiivsuse kokkuvõte Sõiduautode jaotumine keskmise aastase läbisõidu alusel on esitatud graafiliselt lisas (Lisa 1). Koondandmed (arvestades tabelis 3 sisalduvat 4339 registreeritud aastast läbisõitu) on kantud tabelisse 4. Tabel 4. Sõiduautode kasutamisintensiivsuse kulg aastatel 2011 - 2015 Aastane Viie aasta Viie aasta Kasutuse 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2015, keskmine keskmine, keskmine, kirjeldus** % % % % % %* läbisõit % %* Tugevalt 0 - 12000 km 16,2 24,2 25,9 27,3 44,1 22,5 27,54 23,22 alakasutatud Mõõdukalt 12001 - 20000 31,6 30,9 36,3 36,3 27,1 35,8 32,44 34,18 alakasutatud km Optimaalselt 20001 - 28000 27,1 25,5 24,1 21,1 17,9 26,7 23,14 24,9 kasutatud km Intensiivselt 28001 - … km 25,1 19,4 13,7 15,3 10,9 15 16,88 17,7 kasutatud * - andmed ilma 177 elektriautota. Tabelist 4 on näha, et viie viimase aasta andmetele tuginedes on keskmiselt 27,5% (23,22%*) sõidukitest alakasutatud ja 32,4% (34,18*) mõõdukalt alakasutatud. Pole vahet, kas vaadelda andmeid koos elektriautodega või ilma - saab väita, et üle 50% sõiduautodest on alakasutatud. Tabeli 3 andmed on kujutatud joonisel 8. On näha, et ainus tõusva trendiga joon on sinine (tugevalt alakasutatud autod), teised 3 gruppi on viimase 5 aasta jooksul pidevas languses. 17  50 Osakaal aasta keskmistest läbisõitudest, % 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 2011 2012 2013 2014 2015* 0 - 12000 km 12001 - 20000 km 20001 - 28000 km 28001 - … km Joonis 8. Sõiduautode kasutamisintensiivsuse kulg aastatel 2011 - 2015 Vahekokkuvõte 3.2: Võttes sõiduauto normaalseks või soovituslikuks aastaseks keskmiseks läbisõiduks 20 000km, nähtub tabelist 3 (ja lisast LISA 1), et rohkem kui pooled sõidukid on alakasutatud. Seega tuleks leida võimalusi alakasutatud sõiduautode arvu vähendamiseks ja aastase keskmise läbisõidu tõstmiseks. Samas tuleb arvestada, et sõidukite arv ja nende kasutamine on iga asutuste töökorralduse küsimus ning keskselt läbisõidukvootide määratlemine ei pruugi olla mõistlik. 4. Sõiduauto omamise või rentimise ja kasutamisega kaasnevate kulude analüüs 4.1. Sissejuhatus Maismaasõidukite kulupõhiseid andmeid on 2015. aasta kohta registreeritud majandusarvestuse tarkvaras SAP 3919 sõiduki kohta kogusummas 14 953 144 eurot. Võrdluseks 2015. aastal moodustasid maismaa sõidukite kulud kokku 25 047 938 eurot. SAP’i sissekannete kirjelduste alusel on tuvastatud nendest 2364 M1 kategooria sõiduautot (ülejäänud on teiste kategooriate sõidukid – mootorrattad, veoautod, traktorid jms). Maanteeameti andmetel on nendest omakorda 718 alarmsõidukid, mis jäävad käesoleva töö käsitlusest välja. Seega on analüüsitud 1681 tavakasutuses sõiduauto kulusid. Ühtlase andmestiku huvides on valimist välja jäetud sõidukid, mille SAP’i kulud olid 0 (19 sõiduautot) või vähem kui 100 eurot (56 sõiduautot). SAPi andmetele lisaks on teise andmekogumina käsitletud Siseministeeriumi (SiM) haldusala 377 tavakasutuses oleva sõiduauto kulusid ja läbisõite (andmed pärinevad SiM haldusala maismaa- ja veesõidukite arvestuse infosüsteemist). Seega on alljärgnev analüüs teostatud tuginedes 1571 tavakasutuses oleva sõiduauto andmetele SAP’is ja 377 sõiduauto andmetele SiM haldusalas. 18 4.2. SAP kulud sõiduautode kohta Järgnevalt on vaadeldud 1571 tavakasutuses oleva M1 kategooria 2015. aastal SAP’i kantud kulusid. Sõiduautode hulgast on välja arvatud suured maasturid ja kaubikud (Ford Ranger, Nissan Patrol, Toyota Hilux, Jeep Wrangler, Ford Transit, Mercedes-Benz Sprinter, Volkswagen Transporter, Toyota Hiace jms). Kulude kogusumma on 5 627 163 eurot, tehes keskmiseks 3582 eurot auto kohta. Suuremad kulukohad on toodud allolevas tabelis Tabel 3: Tabel 5. Tavakastutuses sõiduautode (1571tk) kulukohad aastal 2015 Kulu liik (SAP kirje) Kirjete arv Summa kokku, Keskmine kulu, 2015 EUR EUR/kirje kohta Maismaasõidukite kütus 1505 1 669 795 1109 Maismaasõidukite remont ja hooldus 1461 535 990 367 Maismaasõidukite kindlustus 1374 244 552 178 Maismaasõidukite korrashoiu- ja remondimaterjalid, 1210 244 162 202 lisaseadmed ja tarvikud Maismaasõidukite rent 1098 2 514 111 2290 Muud maismaasõidukite majandamiskulud 989 120 681 122 Muud sõiduautodega seostatud kulud SAP väljavõttest* 306 297 872 KOKKU 5 627 163 4268** * Muude sõiduautodega seotud kulude all on mõeldud kõikvõimalikke SAPi kantud ja konkreetsete sõiduautodega seotud kulusid, vt Lisa 1. 76% kõnealusest kulust (227 482 eurot) on 14 sõiduki soetusmaksumus ning 12% (34 553 eurot) on 7 transpordivahendi amortisatsioon. Kuivõrd amortisatsiooni kajastamine SAP’is on puudulik, on see SAP andmestikust välja jäätud ja käsitletud eraldi (punkt 3.4). ** Tabelis 4 seotud kulud ei ole seotud sõiduki vanuse ega läbisõiduga. Seetõttu võib tabeli 4 põhjal tehtud järeldused olla liialt üldistavad. Eeldusel, et nimetatud parameetrid mõjutavad muutuvkulusid, on punktis 3.4 käsitletud kulusid erinevate sõidukite jaotuste kaupa. 4.3. Põhivarana soetatud sõidukite maksumus Põhivarana oli 31.12.2015 seisuga arvel 671 sõiduautot. Autod on soetusaasta järgi jagatud nelja gruppi (vt Tabel 6). 19 Põhivarana on alajaotuse „Sõiduautod“ all kajastatud ka maasturid ja kaubikud (Ford Ranger, Nissan Patrol, Toyota Hilux, Jeep Wrangler, Ford Transit, Mercedes-Benz Sprinter, Volkswagen Transporter, Toyota Hiace jms), kuid need on käsitsi valimist eemaldatud. Tabel 6. Põhivarana soetatud sõiduautode soetamismaksumused erinevatel aastatel Soetatud Soetusmaksumused Keskmine maksumus, Soetamise aasta sõidukeid, tk kokku, EUR EUR 1994 - 2000 26 325 226 12 509 2001 - 2005 177 2 288 231 12 928 2006 - 2010 157 2 122 890 13 522 2011 - 2015 197 3 918 333 19 890* KOKKU 557 *Aastatel 2011 – 2015 on soetatud 59 elektriautot Mitsubishi I-MiEV soetushinnaga 29 200 eurot, mis tõstavad sõidukite keskmist hinda. Ilma nimetatud sõidukiteta on 135 sõiduauto keskmine soetusmaksumus 14 775 eurot. Vahekokkuvõte 4.1: Näidisarvutused erinevate finantseerimisskeemide võrdlemiseks tehakse sõiduautole maksumusega 15 000 eurot. 4.4. Põhivara amortisatsiooni arvutamine Amortisatsiooni arvestust reguleerib riigi raamatupidamise üldeeskiri (§ 42), mille kohaselt materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Uute varade puhul võib lähtuda järgmistest vahemikest masinate ja seadmete puhul: eeldatav kasulik eluiga aastates 5-10 a. ning amortisatsiooni norm protsentides 10-20%. Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, välja arvatud juhtudel, kui mõni muu meetod peegeldab oluliselt objektiivsemalt varast saadava kasu tarbimist. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Antud analüüsi põhjal on arvestatud 15 000 eurose sõiduauto kasutuseaks 10 aastat ning amortisatsiooniks 10%. Aastane amortisatsioonikulu seega 1500 eurot aastas. Arvestades, et müügiväärtus peale 10a kasutamist on 10%, on arvutustes kasutatud amortiseerimisel suurust 1350 eurot/aastas. Tegemist on konservatiivse lähenemisega, tegelikkuses on müügitulu eeldatavalt mõnevõrra suurem. 20 5. Sõiduauto kulude seos läbisõidu ja vanusega Alljärgnevalt on vaadeldud sõidukite erinevaid kulusid kolmest parameetrist lähtuvalt: • Sõiduki aastane läbisõit (võrdluses sama aasta kuludega) (3.3.1) • Sõiduki vanus (3.3.2) • Sõiduki koguläbisõit (3.3.3) Tabelis 5 kajastatud 1571 sõiduautost on 158 kohta registreeritud 2015. aasta tehnoülevaatuse andmed ja seeläbi aastane läbisõit (vt ka punkt 2.2). Lisaks SAP’i ja Maanteeameti andmebaasi ühildamisele saadud 158’le sõidukile on edasises analüüsis kasutatud Siseministeeriumi haldusala tavakasutuses olevate sõiduautode andmeid (377 tk). Seega, analüüsis on kasutatud 4 gruppi sõidukeid: • SAP-ist - rent: 30 tavakasutuses sõiduauto andmed, mis on saadud SAP’i ja Maanteeameti andmebaaside ühildamisel • SAP-ist – omand: 128 tavakasutuses sõiduauto andmed, mis on saadud SAP’i ja Maanteeameti andmebaaside ühildamisel • SiM - rent: 242 tavakasutuses Siseministeeriumi haldusala sõiduautot • SiM – omand: 135 tavakasutuses Siseministeeriumi haldusala sõiduautot Analüüsis hõlmatud kululiigid: • Kulud rendimaksetele • Põhivara amortisatsioon (vt punkt 4.4) • Kulud kütusele • Kulud remondile ja hooldusele • Kulud remondimaterjalidele • Kulud muudele sõidukitega seotud majandamiskuludele • Kulud kindlustusele Lisaks on vaadeldud võrdlusalustega aastast keskmist läbisõitu, koguläbisõitu ja sõiduauto vanust. 5.1. Sõiduautode kululiikide sõltuvus aastasest keskmisest läbisõidust Sõiduautode puhul moodustavad püsikulud (kas rendimakse või amortisatsioon ja kindlustused) ligikaudu 50% (vt Tabel 7). Sellele lisandub tinglikult halduskulu, kuid seda ei ole käesolevas analüüsis arvestatud. 21 Tabel 7. Püsikulude osakaal sõiduautode kuludes Keskmine püsikulu Keskmise Keskmine Keskmine Andmegrupp Autode arv (rent püsikulu aastane kogukulu (amort)+kindlustused) osakaal, % läbisõit, km SAP-ist - rent 30 5756 3038 53% 18780 SAP-ist - omand 128 3719 1584 43% 16471 SiM - rent 242 4167 2412 58% 19269 SIM - omand 135 3118 1589 51% 11306 Selleks, et vähendada püsikulude osakaalu 1km maksumuses, peaks sõiduauto kasutus olema võimalikult intensiivne, ehk läbisõit võimalikult suur. Kogukulude sõltuvus läbisõidust esitletuna 1km maksumuse baasil on toodud joonisel 9. 1km maksumus tulenevalt aastasest keskmisest läbisõidust 0,7 1km maksumus, EUR/km 0,6 0,5 0,4 0,282 SAP-ist - rent 0,3 SAP-ist - omand 0,2 SiM - rent 0,1 0,160 SIM - omand 0 0 - 6000 6001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 12000 16000 20000 24000 28000 40000 Aastane keskmine läbisõit, km Joonis 9. 1km maksumus tulenevalt aastasest keskmisest läbisõidust Jooniselt 9 on näha, et mida suurem on läbisõit, seda väiksem on 1km maksumus, mis tuleneb just püsikulude osakaalu vähenemise arvelt. Kuigi jooniselt nähtub, et alates läbisõiduvahemikust 12 000 – 16 000 km aastas on 1km maksumuse vähenemise tagasihoidlik, siis kombineerides näitajat ka erinevate gruppide (lk 21) sõidukitega, saab väita, et kasutusrendis oleva sõiduki kulu (SAP andmetel) on 76% võrra kallim, kui omandis olev sõiduk (SiM andmetel). Püsikulude suurest osakaalust tulenevalt on 1km maksumusel oluline osa ka sõiduauto soetamise finantseerimisel. Selleks, et võrrelda, kas vanemate ja rohkem läbi sõitnud sõiduautode puhul tuleb arvestada ka suuremate hooldus- ja remondikuludega arvestades tervet sõiduki eluiga (arvestatud SiM näitel 10 aastaga), on järgnevalt analüüsitud muutuvkulude seost sõiduauto vanuse ja koguläbisõiduga. 22 5.2. Sõiduautode kululiikide sõltuvus aastasest keskmisest läbisõidust Sõiduautode kulude analüüsiks vanuse alusel on andmed jagatud viieks: • 0 – 3 aastat • 3 – 5 aastat • 5 – 7 aastat • 7 – 10 aastat • Rohkem kui 10 aastat Joonisel 9 on kujutatud analüüsis kajastatud sõiduautode arv vanuselise jaotuse järgi. Analüüsis kasutatud sõiduautod vanuse järgi 140 130 120 Sõiduautode arv, tk 100 87 80 69 60 38 36 38 33 40 24 25 25 18 20 5 4 0 0 2 1 0 0 0 0 0-3 3-5 5-7 7-10 10+ Sõiduautode vanusegrupid SAP-ist - rent SAP-ist - omand SiM - rent SiM - omand Joonis 10. Analüüsis kasutatud sõiduautod vanuse järgi Jooniselt 9 on näha, et kasutusrendis on pigem uuemad sõidukid ning omandis vanemad. Vaadeldes aastast keskmist läbisõitu samade vanusevahemike alusel (joonis 11), on näha, et Siseministeeriumi haldusalas renditakse suure läbisõiduga sõidukeid ning välja ostetakse väikese läbisõiduga ning pika planeeritud kasutuseaga sõidukid. 23  Aastane keskmine läbisõit vanusevahemike lõikes 30000 Keskmine aastane läbisõit, km/aastas 25000 20000 15000 10000 5000 0 0-3 3-5 5-7 7-10 10+ Sõiduautode vanusevahemikud SAP-ist - rent SAP-ist - omand SiM - rent SiM - omand Joonis 11. Aastane keskmine läbisõit vanusevahemike lõikes Aastane keskmine läbisõit koguläbisõidu lõikes 40000 Keskmine aastane läbisõit, km/aastas 35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 0 - 30000 30001 - 60001 - 90001 - 120001 - 150001 - 180001 - 210001 - 240001 - 60000 90000 120000 150000 180000 210000 240000 270000 Sõiduauto koguläbisõidu vahemikud SAP-ist - rent SAP-ist - omand SiM - rent SiM - omand Joonis 12. Aastane keskmine läbisõit koguläbisõidu lõikes Jooniselt 11 ja 12 võib eeldada, et erinevate gruppide muutuvkulud on erineva kasutamisintensiivsuse tõttu erinevad. Joonistel 13 ja 14 on vaadeldud kululiikide „kulud hooldusele ja remondile“ ning „kulud remondimaterjalidele“ summat vanusegruppide lõikes (kas vanemate autode peale kulub rohkem raha?) ning koguläbisõidu (kas suurema läbisõiduga autode hooldamisele/remondile kulub rohkem raha?) lõikes. 24  Remondi- ja hoolduskulud vanusevahemike kaupa 0,120 0,100 Kulu, EUR/km 0,080 0,060 0,040 0,020 0,000 0-3 3-5 5-7 7-10 10+ Sõiduautode vanusevahemikud SAP-ist - rent SAP-ist - omand SiM - rent SiM - omand Joonis 13. Remondi- ja hoolduskulud vanusevahemike kaupa Remondi- ja hoolduskulud koguläbisõidu vahemike kaupa 0,120 0,100 Kulu, EUR/km 0,080 0,060 0,040 0,020 0,000 0 - 30000 30001 - 60001 - 90001 - 120001 - 150001 - 180001 - 210001 - 240001 - 60000 90000 120000 150000 180000 210000 240000 270000 Sõiduautode koguläbisõidu vahemikud SAP-ist - rent SAP-ist - omand SiM - rent SiM - omand Joonis 14. Remondi- ja hoolduskulud koguläbisõidu kaupa Kummaltki jooniselt ei tulene, et hooldus- ja remondikulude suurenemisel oleks selge ja lineaarne seos vanuse suurenemise või koguläbisõidu kasvuga. Küll aga saab väita, et alates 150 000 koguläbisõiduga omandis olevad sõidukid (mis olid joonise 10 kohaselt pigem vanemad sõidukid) on toimunud hoolduskulude kasv, mis tuleneb läbisõidu vähenemisest (vt joonis 12). Kui välja arvata SiMi omandis olevad sõiduautod ning suure aastase läbisõiduga SAP-i rendisõidukid. 25 Arvestades, et joonise 11 ja 13 ning 12 ja 14 liiguvad nn „vastas-taktis“, saab järeldada, et ei ole selget seost auto vanuse ja koguläbisõidu vahel. Sõiduautode perioodilised hooldused ja tavakasutus tagavad muutuvkulude suhteliselt ühtlase jaotuse kogu elukaar jooksul. Iga kululiiki detailsemalt on vaadeldud punktis 3.6. Vahekokkuvõte 4.2: Käsitletud andmete analüüsimisel ei leitud selget seost auto vanuse või koguläbisõidu ning hooldus- ja remondikulude vahel. Joonistelt on näha, et 1km’le arvutatud hoolduskulu suureneb, kui vastava grupi sõidukite keskmine läbisõit väheneb ja vastupidi. See viitab korrektsetele korralistele hooldustele ning tavakasutusele, mis lubavad ka muutuvkulusid suhteliselt hästi ette planeerida. Kirjeldatud käsitlust toetab ka Siseministeeriumi praktika, mille kohaselt käsitletakse hoolduskulu aastate lõikes konstantse suurusena. 5.3. Sõiduauto kulude suurused finantsanalüüsiks Finantsanalüüside eelduseks on: • Aastane keskmine läbisõit 20 000km • Auto kasutusiga 10 aastat Joonistele tuginedes on eristatud kahte gruppi sõidukid, millel on erinev kulustatistika: • Sõidukid vanuses 0 – 3 aastat • Sõidukid, mis on vanemad kui 3 aastat Kulud on kantud tabelisse 8. Kahe vanusegrupi vahel on ära toodud erinevused kütusekulus ja remondi/hoolduse kuludes. Tabel 8. Sõiduautode kulud tulenevalt vanusest/läbisõidust rohkem kui 3a kuni 3a vanused vanused Keskmine kulu rendile, EUR/aastas vastavalt näidisarvutusse valitud autole Keskmine kulu kütusele 0,07 EUR/km 0,07 EUR/km 300 400 Keskmine kulu remondile ja hooldusele, EUR/aastas Keskmine kulu remondimaterjalidele, lisaseadmetele, 200 200 EUR/aastas Keskmine kulu täiendavatele majanduskuludele, EUR/aastas 20 20 Keskmine kulu kaskokindlustusele, EUR/aastas 300 300 Keskmine kulu liikluskindlustusele, EUR/aasas 70 70 26 5.4. SAP andmete kasutamine sõiduautode kulude analüüsiks Analüüsis on kasutatud riigi majandusarvestuse tarkvara SAP kuluandmeid. SAP’is kajastatakse maismaasõidukite kulud järgmiste kuluridadega: o 5513 – Sõidukite majandamiskulud o 55130 – Maismaasõidukid o 551300 – Kütus o 551303 – Korrashoiu- ja remondimaterjalid, lisaseadmed ja tarvikud o 551306 – Remont ja hooldus o 551307 – Kindlustus o 551308 – Rent o 551309 – Muud maismaasõidukite majandamiskulud SAP’is on võimalik pidada arvestust iga sõiduki (kulukoha) järgi ülal kirjeldatud kontode lõikes (detailsemalt ka 8-kohaliste alamkontode lõikes). Käesoleva analüüsi käigus ilmnenud aspektidele tuginedes on koostatud nimekiri edasiste analüüside lihtsustamiseks ja ühtlasema andmekvaliteedi tagamiseks tuleks: • Kohustada asutusi pidama sõidukite kulude arvestust kulukoha põhiselt (kõik kulud tuleb ära siduda konkreetse sõidukiga); • Siduda kulukoha põhiselt ka intressikulud, kapitalirendi põhiosa maksed ja amortisatsioon; • Täpsustada kontode sisu (kirjeldused, millised kulud millisele kontole käivad; • Lisada SAP’i bilansiväline konto, millel kohustada asutusi lisama iga-aastaselt sõiduki läbisõitu võimalus eristada sõidukeid kategooria ja kasutusotstarbe järgi (koostöös RTIP varade mooduliga); • Kohustada lisama rentide korral ka rendilepingu andmed infosüsteemi (koostöös näiteks RTIP varade mooduli või analoogse süsteemiga). 6.1km kulu aastasest keskmisest läbisõidust lähtuvalt 6.1. Sissejuhatus Selleks, et hinnata asutuse sõiduauto omamise/rentimise alternatiive (taksode kasutamine, ühistranspordi kasutamine, teenistujate isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimine), on vaadeldud 1km läbimiseks tehtud kulutusi erinevate läbisõiduvahemike puhul. Vaadeldud on kolme erinevat käsitlust (SAP andmed vastavalt punktis 3.3 kirjeldatule, SiM haldusala andmed vastavalt punktis 3.3 kirjeldusele ja Maksu-ja Tolliameti andmetele). 2.2. SAP ja SiM näitel Analüüsis on kasutatud samu andmeid, nagu punktis 3. Eristatud on kasutusrendis ja omandis olevaid sõidukeid. Omandis olevatel sõidukitel on arvestatud amortisatsioon 1350 eurot/aastas (vt punkt 3.4). 27 Tabel 9. 1km maksumus omandis olevatel sõidukitel Aastane läbisõit, km OMANDIS SÕIDUKID 0- 6001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 6000 12000 16000 20000 24000 28000 40000 Omandis olevad sõidukeid 55 74 37 37 24 17 19 Keskmine läbisõit 2015. aastal 3980 8780 14072 18108 21489 25589 32870 Keskmised kulud 2015. aastal 874 1439 1933 2359 2395 2539 3705 Amortisatsioon* 1350 1350 1350 1350 1350 1350 1350 1 km kulu, EUR/km 0,559 0,318 0,233 0,205 0,174 0,152 0,154 Tabel 10. 1km maksumus kasutusrendis olevatel sõidukitel Aastane läbisõit, km KASUTUSRENDIS SÕIDUKID 6001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 0 - 6000 12000 16000 20000 24000 28000 40000 Kasutusrendis olevad sõidukid 13 56 52 39 33 22 57 Keskmine läbisõit 2015. aastal 2578,2 9147,4 13803 18209 21829 25606 34545 Keskmised kulud 2015. aastal 1703,3 3212,7 3411,3 3904,8 4616,4 4895,8 5704,7 1 km kulu, EUR/km 0,661 0,351 0,247 0,214 0,211 0,191 0,165 Ülal olevates tabelites sisaldub kogukulu (sh kütus), mistõttu on see sobiv võrdlus alternatiivsete transpordilahenduste võrdlemiseks. Summad on toodudilma käibemaksuta. 28  1km maksumus sõltuvalt aastasest keskmisest läbisõidust 0,700 0,600 0,500 Kulu, EUR/km 0,400 0,300 0,200 0,100 0,000 0 - 6000 6001 - 12001 - 16001 - 20001 - 24001 - 28001 - 12000 16000 20000 24000 28000 40000 Aastane keskmine läbisõit, km Omandis olev sõiduauto Kasutusrendis sõiduauto Maksu- ja Tolliamet (kasutusrent) p 4.3 Joonis 15. 1km maksumus sõltuvalt aastasest läbisõidust 2.3. Maksu- ja Tolliameti näitel Alljärgnevalt on vaadeldud sarnaseid andmeid Maksu- ja Tolliameti „punktist A punkti B liikumise sõiduki“ näitel (autod Opel Astrad). Antud autode aastane kasutusrendi kulu oli 3104 eurot/aastas. Kuluandmed on esitatud aastate lõikes (2013, 2014, 2015): Tabel 11.1. MTA kolme sõiduki aastased kulud 2013 aastal 2013 a võrdlus(autod kasutusel 2. aasta) Opel Astra Auto 1 Auto 2 Auto 3 Kütus 849,64 1 777,24 2 691,18 Rent 3 103,94 3 103,93 3 103,93 Remont ja hooldus 447,20 276,67 277,28 KOKKU 4 400,78 5 157,84 6 072,40 Läbisõit 10 230,00 19 244,00 31 186,00 Kulu 1 km kohta 0,43 0,27 0,19 odom. aasta lõpp 26642km 30637km 54490km 29 Tabel 11.2. MTA kolme sõiduki aastased kulud 2014 aastal Opel Astra Auto 4 Auto 4 Auto 3 Kütus 1 066,62 1 841,14 2 370,16 Rent 3 103,92 3 103,93 3 103,93 Remont ja hooldus 506,32 527,47 525,69 KOKKU 4 676,86 5 472,54 5 999,77 Läbisõit 10 738,00 22 826,00 29 606,00 Kulu 1 km kohta 0,43 0,24 0,20 odom. aasta lõpp 77965km 78476km 84096km Tabel 11.3. MTA kolme sõiduki aastased kulud 2015 aastal Opel Astra Auto 5 Auto 3 Auto 2 Kütus 1 046,88 1 588,46 2 186,38 Rent 3 103,92 3 103,92 3 103,92 Remont ja hooldus 690,22 492,94 542,19 KOKKU 5 099,69 5 444,00 6 091,17 Läbisõit 11 706,00 21 756,00 30 978,00 Kulu 1 km kohta 0,41 0,24 0,19 odom. aasta lõpp 122300km 105800km 89700km Liites kokku sarnase aastase läbisõiduga autode näitajad saame koondvaate, mis on kujutatud allolevas tabelis (kantud ka joonisele 15 lk 29): Tabel 12. MTA kolme sõiduki aastased keskmised kulud (2013-2015) Aastane keskmine läbisõit, km 10891 21275 30590 Aastane keskmine kütusekulu 987,71 1735,61 2415,90 Aastane keskmine rendikulu 3103,93 3103,93 3103,93 Aastane keskmine remondi- 547,91 432,36 448,39 ja hoolduse kulu Aastane keskmine kulu kokku 4639,55 5271,90 5968,22 Keskmine kulu 1km kohta 0,43 0,25 0,20 (EUR/km) *väikese kasutusintensiivsusega sõiduki remondi- ja hoolduskulu on esitatud andmete põhjal kõrgem kui suurema kasutuse korral. Tegelikkuses on hoolduse- ja remondi kogukulu seotud kasutusintensiivsusega – antud andmetes on tegemist ilmselt konkreetsest sõidukist tuleneva erijuhuga. Vahekokkuvõte 5.1: Tuginedes joonisele 13 saab väita, et 1km maksumuse baasil on kulukaim 3a kasutusrent Maksu- ja Tolliameti näitel. Siseministeeriumi 6a rendiperioodi puhul on 1km maksumus mõnevõrra odavam. Kõige odavam 1km maksumus on välja ostetud sõidukitel (arvestades amortisatsioonimäära 1350 eurot/aastas). 30 7. Alternatiivid ametisõitude korraldamisel 7.1. Asutuse sõiduauto koos juhiga Rahandusministeeriumi näitel Järgnevalt on antud ülevaade Rahandusministeeriumi autojuhiga tavakasutuses sõiduauto kasutamise andmetest ning kuludest. Sõiduki põhised kulusid on analüüsitud riigi majandusarvestuse tarkvara SAP 2013-2015 aasta andmete põhjal. Andmed on koos maksukuludega. Finantseerimistingimused (esimene osamakse ja jääkväärtus ning sõidukijuhi töötasu arvestus ei pruugi vastata lepingus sätestatule). Rahandusministeeriumil on kasutusel üks kuuekohaline autojuhiga auto tööalaste sõitude tegemiseks. Lisaks on võimalus kasutada kahte linnaratast ning taksoteenust (taksokaarti). Autojuhiga sõiduauto kasutamine tuleb broneerida administraatori juures ning võimaluse korral ühildatakse erinevad marsruudid. Ametisõidukite kasutamist reguleerib „Ametisõidukite kasutamise kord“ (kinnitatud Rahandusministeeriumi kantsleri 04.12.2015. a käskkirjaga). Tabel 13. Rahandusministeeriumi üldkasutatava sõiduki andmed VOLKSWAGEN SHARAN Esmane registreerimine 01.08.2013 Kategooria (tähis) Sõiduauto (M1) Kere nimetus Mahtuniversaal Mootor 1390 m3 Mootori võimsus 110 kW Kütus Bensiin kat. Istekohti 7 Kütusekulu (keskmine) 7,6 (l/100 km) - Linnas 9,4 (l/100 km) - Maanteel 6,6 (l/100 km) Allikas: Maanteeamet Tabel 14. Rahandusministeeriumi üldkasutatava sõiduki kulupõhised andmed perioodil 2013-2015, eurot 2013 2014 2015 Rent 2808 6738 6738 Kütus 580 1696 1512 Remont ja hooldus 812 359 552 Korrashoiu- ja 17 39 273 remondimaterjalid Kokku 4216 8832 9076 Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Sõiduki esmane registreerimine toimus 01.08.2013, seega antud aasta kohta on kulusid 5 kuu kohta. Järgnevalt on leitud kulude kaudu aastane läbisõit perioodil 2013-2015. 31 Tabel 15. Kütuseliitri hind, sõiduki aastane kütusekulu ja läbisõit perioodil 2013-2015 2013* 2014 2015 Kütuseliitri hind, eurot (bensiin E95) 1,2872 1,2202 1,0498 Aastane kütusekulu, liiter 451 1390 1440 Ligikaudne aastane läbisõit, km (eeldusel, et 5934 18 287 18 951 keskmine kütusekulu on 7,6 l/100 km) Ligikaudne aastane läbisõit, km (eeldus, et 4798 14 787 15 319 keskmine kütusekulu 9,4 l/100 km) Aastase läbisõidu vahe sõltuvalt 1136 3500 3632 kütusetarbimisest (7,6 l/100 km – 9,4 l/100km) Aastane kokkuhoid läbisõidult eelistatuna väiksema kütusetarbimisega sõidukit (7,6 l/100 111 324 290 km), eurot Tööpäevadel keskmiselt läbitud vahemaa (aastas 250 tööpäeva), kütusekulu 9,4 l/100 46 59 61 km, kilomeetrit * sõiduki esmane registreerimine 01.08.2013 (5 kuu andmed) Allikas: Arvutused Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi ja Maanteeameti põhjal Arvestades, et sõidukit kasutatakse eelkõige linnasõitudeks on analüüsi läbiviimisel lähtutud kütusekulu arvutustes 9,4 l/100 km kohta. Arvutustest selgub, et sõidukiga läbitakse tööpäevadel keskmiselt 60 kilomeetrit ning sõiduki aastane läbisõit on ligikaudu 15 000 km. Jooniselt 15 (lk 29) on näha ministeeriumi sõiduki kasutamine tankimiste põhjal. Vähem sõite tehakse juulis-septembris kui on suurem puhkuste periood. Ülejäänud perioodil jaguneb kasutus ühtlaselt. 250 200 150 eurot 100 50 0 2013 2014 2015 Joonis 16. Rahandusministeeriumi üldkasutatava sõiduki kütusekulu kuude lõikes perioodil 2013-2015 32 Järgnevalt on leitud sõiduki püsikulud ning 1 km maksumus (püsi- ja muutuvkuludega). Analüüsi läbiviimisel tuginetakse tehingupõhisele infole, mis sisaldab maksukulusid. Sõiduki rendiperiood 60 kuud (5 aastat), eeldatav majanduslik eluiga 10 aastat. Tabel 17. Rahandusministeeriumi üldkasutatava sõiduki 1km maksumus Soetushind 27 000 € (käibemaksuta) Soetushind (käibemaksuga) 32 400 € Kasutusaeg 10 aastat - Rendiperiood 5 aastat Sissemakse 0% 0€ Jääkväärtus 30% 8 100 € Eeldatav realiseerimisväärtus pärast rendiperioodi 12 000 € lõppemist Eeldatav realiseerimisväärtus pärast rendiperioodi 4 000 € lõppu Amortiseeritava kulu määr 27 000 – 4 000 = 23 000 € Amortisatsioonikulu aastas 23 000 / 10 = 2300 € 5-aastase rendiperioodi intressikulu jagatuna kogu kasutusaja peale 506 € aastas Intressimäär 5,5% Käibemaksu kulu jagatuna kasutusaja peale (27 000 - 4000) * 0,2/10 = 460 € aastas Kasko- ja liikluskindlustus 560 € aastas Autojuhi brutopalk aastas 800 x 12 = 9600 € Sotsiaal- ja ravikindlustusmaksud juhi palgast 9600 x 0,344 = 3302 € Üldkulud aastas 700 € Läbisõit aastas 15 000 km Autojuhi palgakulu 1km kohta (9600+3302)/15 000km=0,8601 €/km Sõiduki püsikulud kokku aastas 2300 + 506 + 460 + 560 + 9600 + 3302 + 700 = 17 428 € 1 km muutuvkulu (kütusekulu 9,4 l / 100 km kohta; 9,4 * 1,1/100 = 0,1034 € kütuseliitri hind 1,1 eurot) Püsikulu maksumus (15 000 km läbisõidu juures) km 1,1619 € kohta 1km maksumus (muutuv- ja püsikulu) 1,1619 + 0,1034 = 1,2653€ 1km maksumus ilma autojuhita (muutuv- ja püsikulu) 0,302 + 0,1034 = 0,436 € Vahekokkuvõte 6.1: Antud näite puhul on tegemist keskmisest kallima, 7 kohalise sõidukiga. Eeliseks siinkohal võimalus vedada lisaks juhile kuni 6 inimest. Paraku toovad sõiduki suhteliselt kõrge maksumus (ligi kahekordne punktis 3.3 leitule) ning lisanduvad üldkulud eelkõige juhi näol kaasa väga suure 1km maksumuse. Suur 1km maksumus tuleneb sellest, et auto aastane läbisõit on suhteliset väike – 15 000km ning juhi palga komponent seetõttu suur. Seda, kas autojuht sõitude vahelisel ajal rakendust leiab (hooldus, pisemad remonttööd, üldised autopargi haldamise tegevused), ei ole analüüsis arvestatud. Saab teha järelduse, et autojuhtidega asutuse sõidukite kasutamisel on autojuhi palga osakaal sõidukuludes suhteliselt suur ning seetõttu tuleks tagada autojuhi optimaalne töökoormus. 33 7.2. Taksoteenuse kasutamine lühikestel sõitudel Taksoteenuse kasutamine on üheks alternatiiviks, mida saab kasutada punktist A punkti B liikumiseks. Sõidukite kasutamisega võrdlemiseks on analüüsitud taksoteenuse kasutamise kulusid 1km kohta. Tabel 17. Taksoteenuse kasutamise hinnakiri Kellaaeg Hind Päevane sõidutariif 06:00-23:00 0,45 EUR/km Öine sõidutariif 23:00-06:00 0,45 EUR/km Sõidu alustamistasu 2,29 EUR Ootetund 8,70 EUR/h NB! Hindadele lisandub käibemaks Järgmiseks on tehtud arvutused näitamaks, milliseks kujuneb taksoteenuse hind sama vahemaa läbimisel, seejuures arvestades, et tegemist on suhteliselt lühikeste vahemaadega (2, 3, 4 km) ning enamik sõite toimub tööpäeva sees (vahemikus 06:00-23:00). Tabeli 17 põhjal on arvutatud taksosõidu 1km maksumus: Tabel 18. Taksosõidu 1km maksumus Sõidu pikkus, km 5 10 15 20 30 50 100 Takso kulu (tabel 15), EUR 4,54 6,79 9,04 11,29 15,79 24,79 47,29 Takso kulu (EUR/km) 0,908 0,679 0,603 0,565 0,526 0,496 0,473 Võrdlusena joonisega 15 (lk 29) on näha, et taksosõit kilomeetripõhiselt on igal juhul kallim, kuid kui arvestada väikseima kasutusega (0 – 6000km, tabelid 9 ja 10 lk 27) kasutusrendis oleva sõiduki kulusid (tabel 19), saame, et juhul kui sõidu pikkuseks on 15 km (aastas 172) sõitu, on odavam sõita taksoga. Tabel 19. Taksosõit vs kasutusrendis olev sõiduauto Sõidu Kulu, Ühe sõidu Sõitude maksumus Keskmine läbisõit, EUR pikkus, km arv kokku (Tabel 16) km Kasutusrendis 2578 1703 sõiduauto Takso 5 516 4,54 2578 2341 Takso 10 258 6,79 2578 1751 Takso 15 172 9,04 2578 1554 Takso 20 129 11,29 2578 1455 34  Takso 30 86 15,79 2578 1357 Vahekokkuvõte 6.2: Tabelist 16 nähtub, et taksoga sõidu puhul on 1k maksumus suurem, kui samas suurusjärgus aastase keskmise läbisõiduga sõiduautol (eeldused, et ametisõidud on enam-vähem ühesuguse pikkusega). Küll aga esineb väikeste läbisõitude puhul kasutusjuhtusid, kus taksoga sõitmine tuleb kokkuvõttes odavam. Antud käsitlus eeldab, et tehtav sõidu pikkus vastab tabeli teises tulbas toodule. Ehk, 2578km läbimine on taksoga soodsam, kui seda teha 15km (või pikemate) sõitudega. 7.3. Teenistuja isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimine Tulumaksuseaduse alusel võib ametnikule ja töötajale maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks. Maksuvaba piirmäär on 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuus. Seda ületavalt summalt tuleb tasuda tulumaks, mis teeb kompensatsioonikuluks 0,36 eurot kilomeetri kohta. Hüvitatavate sõitude kohta tuleb pidada arvestust vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud korrale. Isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimine tulenevalt analüüsi käigus leitud 1km maksumusest (joonis 14) Arvestades kompensatsioonimääraks seaduses ette nähtud maksimaalse lubatud määra 0,30 eurot/km, saab täiendava maksukuluta kompenseerida 1116 kilomeetrit kuus. Aastas seega 13392km. Vaadeldes tabelit 4 (lk 13) ning lisas (LISA 1) toodud jooniseid, selgub, et olenevalt aastast on 20% – 30% sõidukeid, mille aastane läbisõit on sama või väiksem. Jooniselt 10 (lk 18) nähtub, et 12 000 läbisõiduga sõiduauto 1km kulud on järgmised: • MTA näitel 3a kasutusrent - 0,38 eurot/km • Kasutusrendis sõiduautod (p 3.5) - 0,30 eurot/km • Omandis sõiduautod* (p 3.5) - 0,24 eurot/km Vahekokkuvõte 6.3: Võrreldes kehtivaid seaduses lubatud piirmäärasid isikliku sõiduauto kompenseerimiseks, on lubatud maksimaalses ulatuses (kuni 13 400 km/aastas) odavam kompenseerida teenistuja isikliku sõiduauto kasutamist. Suurema aastase läbisõidu puhul maksustatakse ühelt poolt kompensatsioon lisaks tulumaksuga, teisalt suurema läbisõidu puhul auto omamise kulud 1km kohta langevad. Seega on majanduslikult otstarbekam kompenseerida isikliku sõiduauto kasutamist juhul, kui asutuse auto keskmine aastane läbisõit jääks alla 13 000 km. Oluline on märkida, et isikliku sõiduauto omamine või mitteomamine ei tohi olla määrav riigiteenistuja ametisse valikul. 35 8. Erinevate finantseerimisskeemide võrdlus Sõiduki soetamiseks on mitmeid võimalusi, mida kasutada sõltuvalt asutuse eesmärgist ja vajadusest: kasutusrent, kapitalirent või väljaostmine. Lähtuvalt Riigieelarve seaduse § 60 lg 1 p 6 on riigiasutustel keelatud teha tehinguid kapitalirendi tingimustel ja muid selliseid tehinguid, kui riigieelarvega ei ole selleks luba antud. Olenemata kehtivatest piirangutest on peatükis analüüsitud erinevate finantseerimisvõimaluste majanduslikku mõju, mis on oluline kriteerium, kuid ei pruugi olla peamine, otsustamaks ühe või teise soetusskeemi kasuks. Tabelis 19 on toodud andmed seisuga 31.03.2016 Maanteeameti registri põhjal. Rendisõidukite puhul ei ole võimalik eristada, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendiga. Tulenevalt kapitalirendi kasutamise komplitseeritusest, on eelduslikult valdav enamus (kui mitte kõik) rendilepingud kasutusrendid. Tabel 20. Rendisõidukite ja omandis olevate sõidukite osakaalud Kokku Omandis Rendisõidukid, Rendisõidukite Sõiduki liik sõidukeid, olevad tk osakaal, % tk sõidukid, tk Mopeedid ja mootorrattad (L- 81 80 1 1% kategooria) Mootorsaanid ja ratasmaastikusõidukid 136 136 0 0% (MS kategooria) Sõiduautod (M1 kategooria) 2332 719 1613 69% Maasturid (M1G kategooria) 120 89 31 26% Väikebussid (M2 kategooria) 23 10 13 57% Bussid (M3 kategooria) 151 147 4 3% Kaubikud (N1 ja N1G kategooria) 250 165 85 34% Veoautod (N2 ja N3 kategooria) 361 315 46 13% Haagised (O-kategooria) 645 645 0 0% Traktorid (T kategooria) 277 266 11 4% Traktori haagised (R kategooria) 44 41 3 7% Liikurmasinad (LM kategooria) 56 51 5 9% KOKKU 4476 2664 1812 40% Tabelist 20 nähtub, et 69% sõiduautodest on renditud. Lisaks on suhteliselt palju renditud ka väikebusse ja kaubikuid, kuid nende osakaal absoluutarvuna on väike. Teisi liiki sõidukeid ostetakse pigem omandisse. Arvestades käesoleva analüüsi esimeses osas välja toodud suhteliselt väikseid keskmisi aastaseid läbisõite ja kinnitust leidnud eeldust, et sõiduautode remondi- ja hoolduskulud ei suurene oluliselt 200 000km läbimisel ja/või 10 aasta vanuseks saamiseni, tuleb kaaluda sõiduautode pikemat kasutamist. Pikem kasutusiga toob kaasa vajaduse kasutada kas kapitalirenti või väljaostmist. Kapitalirent ja kohene väljaost on riigieelarve kontekstis 36 käsitletavad investeeringutena ning seetõttu tuleb konkreetsed kulud planeerida eelarve koostamisel. Eelduslikult on kapitalirent või väljaost ka terve sõiduki elukaarekulude vaates soodsam. Järgnevalt on tehtud näidisarvutused erinevate finantseerimisskeemide võrdlemiseks. Lähteandmeteks ja eeldusteks on kasutatud riigi keskmise sõiduki andmeid, mis on leitud riigi majandusarvestuse tarkvara SAP abil. Kuigi erinevate asutuste lepingutingimused võivad erineda sh sõiduki soetusmaksumus, lepingu intress, jääkväärtus jms, siis antud mudeli eesmärk on illustreerida, millised on ühe või teise finantseerimisskeemi erinevused, kui lähteandmed on samad. Järgnevalt on toodud välja mudeli lähteandmed ja eeldused koos kommentaaridega. Riigi keskmise sõiduki maksumus on 18 000 eurot (koos käibemaksuga) ning seda kasutatakse kasutusrendina 5 aastat (60 kuud), jääkväärtusega 30%. Tabel 21. Lähteandmed erinevate finatseerimisskeemide võrdlemiseks LÄHTEANDMED JA EELDUSED KOMMENTAARID Auto maksumus ilma käibemaksuta (€) 15 000 € Riigi keskmine sõiduki soetusmaksumus Auto maksumus koos käibemaksuga, käibemaks 20% (€) 18 000 € Käibemaks 20% Intressimäär 4,5% Keskmine intressimäär rendilepingutes Rendiperiood (aasta) Hinnanguline keskmine rendiperiood. 5 Rendiperioodi pikkus mõjutab eelkõige rahavoogusid ning intressimakse suurust. Sissemakse Riigiasutused reeglina väldivad 0% ettemakse tegemist. Jääkväärtus pärast 3-aastast Jääkväärtuse suurus mõjutab rendiperioodi (%) 45% intressimakse suurust rendilepingute Jääkväärtus pärast 3-aastast korral. Kui rendilepingule vara väljaostu ei rendiperioodi (€) 6 750 € järgne, siis on see üks olulisemaid kogukulu mõjutajaid. 45% jääkväärtus on Jääkväärtus pärast 5-aastast 30% 3-aastaste rendilepingute korral rendiperioodi (%) tavapärane praktika, mida on kasutatud Jääkväärtus pärast 5-aastast finansteerimisskeemi võrdluse ja sõiduki rendiperioodi (€) 4 500 € kogukulu (kasutusiga) arvutustes. Eeldatav realiseerimisväärtus 3 a pärast (%) 60% Realiseerimisväärtus on kõige olulisem Eeldatav realiseerimisväärtus 3 aasta 9 000 € kogukulu mõjutaja, kui vara ostetakse ja pärast (€) amortiseeritakse. Realiseerimisväärtuse Eeldatav realiseerimisväärtus 5 a hindamisel on eeldatud, et vara müüakse pärast (%) 40% turuhinnas, kuigi konkreetne mark ja Eeldatav realiseerimisväärtus 5 aasta mudel võivad sellest keskmisest pärast (€) 6 000 € hinnangust erineda. Hinnangu andmisel Eeldatav realiseerimisväärtus 7 a on tehtud lihtsustus ja vara pärast (%) 25% realiseerimisele kuluv summa on maha arvestatud realiseerimise maksumusest. Eeldatav realiseerimisväärtus 7 a pärast lõpus (€) 3 750 € 37 Eeldatav realiseerimisväärtus 10 a pärast (%) 5% Eeldatav realiseerimisväärtus 10 a pärast (€) 750 € Diskontomäär Riigi raamatupidamise üldeeskirja kohaselt. Intressimäära erinevus 4% inflatsioonist on peamine mõjutaja, mis kallutab eelistuse väljaostu või rendilepingu eelistamise kasuks. Finantseerimisskeemist sõltumatud kulud ARK pakett (esmaabi pakend, ohukolmnurk, tulekustuti, tõkiskingad, 320 € Vältimatu kulu uute autode ostul reg.) (€) Kaskokindlustus (aastas) 350 € Põhineb SAP keskmistel andmetel Liikluskindlustus (aastas) 70 € Põhineb SAP keskmistel andmetel Hooldus- ja remondikulu (aastas), kuni 3 aasta vanused sõidukid 300 € Põhineb SAP keskmistel andmetel ja kuni Hooldus- ja remondikulu (aastas), 10 aastaste korral ei ole täheldatud rohkem kui 3 aasta vanused sõidukid olulist muutust hooldus- ja remondikuludes. Üle 10 aastastel 400 € sõidukitel kasvavad aga hoolduskulud hüppeliselt Lisaseadmed ja tarvikud, muud majandamiskulud (aastas) 200 € Põhineb SAP keskmistel andmetel Järgnevalt on näidatud, millised on sõiduki soetamise kulud erinevate finantseerimiste juures eeldusel, et sõidukit kasutakse 5 aastat. 38 Tabel 22. Sõiduki soetamise kulud 5 aastase kasutamise korral Finantseerimistüüp KASUTUSRENT KAPITALIRENT VÄLJAOST KOMMENTAARID Liisinglepingu sõlmimise 180 € 180 € tasu Kulu kaasneb sõiduki viimisel üldaktsepteeritavasse konditsiooni Auto tagastamise 500 € (sügavamad/pikemad maksumus värvikahjustused, salongi kahjustused, st kõik mis ei kuulu normaalse kulumise alla). ARK pakett (esmaabi pakend, ohukolmnurk, 320 € 320 € 320 € tulekustuti, tõkiskingad, reg.) (€) Sõiduki omaniku vahetamise riigilõiv 0€ 48 € rendiperioodi lõpul Käibemaksukulu on väiksem väljaostuta kasutusrendi korral. Teistel juhtudel on käibemaksu Käibemaksukulu 2 100 € 3 000 € 3 000 € summa sama, kuid kapitalirendi ja väljaostu korral tekib käibemaksu kohustus kogu summas sõiduki soetamisel. Rendilepingute korral on kohustus sõlmida kaskokindlustus Kaskokindlustuse 5 5 3 rendiperioodiks. Väljaostu kestus (aastates) korral on võimalik valida, kui pikaks perioodiks kaskokindlustust sõlmida Väljaostuta kasutusrendi korral ei ole intressimakse eristamine põhjendatud, kuna tasutakse kasutamise eest. Väljaostuga Intressikulu (5-aastasel kasutusrendi lepingut on aga 2 291 € rendiperioodil kokku) (lähtuvalt sisust) õige kajastada kapitalirendiga samadel põhimõtetel. Summad leitud SEB liisingukalkulaatori abil. Väljaostuta kasutusrendi korral sõiduki kasutamise tasu (põhiosa + intress). Muudel juhtudel sõiduki ostu ja müügihinna vahe. Sõiduki Sõiduki kasutamise kasutamise maksumus on 12 784 € 9 000 € 9 000 € tekkepõhine kulu 5 a toodud eeldustel, et rendiperioodipikkus ühtib sõiduki kasutatava elueaga ning et sõiduk õnnestub müüa eeldatava realiseerimismaksumusega 39 Oluline on vaadata nii tekkepõhiseid kulusid kui ka rahavooge. Järgnevalt on vaadatud millised kulud tekivad erinevate finantseerimisskeemide juures. Tabel 23. Tekkepõhised kulud ja rahavood KASUTUSRENT Finantseerimistüüp KAPITALI-RENT VÄLJAOST KOMMENTAARID väljaostuta Tekkepõhised kulud 17 634 € 16 589 € 13 370 € Sõiduki ostu-müügiga kokku seotud tekkepõhise kulu Sõiduki ostu-müügi arvestuses on kajastatud tekkepõhine kulu 1. 3 827 € 6 108 € 5 470 € sõiduki finantseerimisega aastal seotud kulusid, mis Sõiduki ostu-müügi erinevad tekkepõhine kulu 2. 3 327 € 2 608 € 2 150 € finantseerimisskeemist aastal sõltuvalt: Sõiduki ostu-müügi põhiosa/rendimakse, tekkepõhine kulu 3. 3 327 € 2 608 € 2 150 € intress, väljaostu hind, aastal käibemaks, müügi Sõiduki ostu-müügi maksumus, lepingutasu, tekkepõhine kulu 4. 3 327 € 2 608 € 1 800 € riigilõiv, kasko. Võrdluses aastal ei kajastu igaaastane Sõiduki ostu-müügi hoolduse ja tekkepõhine kulu 5. 3 827 € 2 656 € 1 800 € liikluskindlustuse makse. aastal Tekkepõhised kulud Sõiduauto hinna mõõdukal kokku võrrelduna 100% 94% 76% muutumisel, ei muutu väljaostuta oluliselt proportsioonid. kasutusrendiga Tekkepõhise kulu Soodsaima alternatiivi võrdlus soodsaima 4 264 € 3 219 € 0€ summaline võrdlus sõltub alternatiiviga (5 aastat) olulisel määral sõiduki maksumusest. Mida Võrdlus soodsaima kallim sõiduk, seda 853 € 644 € 0€ alternatiiviga (aastas) suurem võit. Tekkepõhised kulud on kajastatud joonisel 17. 40  7 000 € 6 000 € 5 000 € 4 000 € 3 000 € 2 000 € 1 000 € 0€ 1 2 3 4 5 KASUTUSRENT väljaostuta KASUTUSRENT väljaostuga KAPITALIRENT VÄLJAOST Joonis 17. Finantseerimisskeemist mõjutatud tekkepõhised kulud Rahavoogude arvestuses on oluline arvestada raha ajaväärtuse kontseptsiooniga. Diskontomääraks on arvestatud 4% lähtuvalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast. Rahavoog KASUTUSRENT Finantseerimistüüp KAPITALIRENT VÄLJAOST KOMMENTAARID väljaostuta Sõiduki ostu-müügiga seotud rahavoog 1. -3 827 € -6 408 € -18 670 € Sõiduki ostu-müügiga aastal seotud rahavoo arvestuses Sõiduki ostu-müügiga on kajastatud sõiduki seotud rahavoog 2. -3 327 € -2 908 € -350 € finantseerimisega seotud aastal kulusid, mis erinevad Sõiduki ostu-müügiga finantseerimisskeemist seotud rahavoog 3. -3 327 € -2 908 € -350 € sõltuvalt: põhiosa/rendimakse, aastal intress, väljaostu hind, Sõiduki ostu-müügiga käibemaks, müügi seotud rahavoog 4. -3 327 € -2 908 € 0€ maksumus, lepingutasu, aastal riigilõiv, kasko. Kuna riik on Sõiduki ostu-müügiga üle minemas tekkepõhisele seotud rahavoog 5. -3 827 € -7 456 € 0€ kuluarvestusele, siis on vaja aastal paralleeleselt rahavoogude Sõiduki ostu-müügiga hindamisega arvestada ka kulude tekkimise ajaga. seotud rahavoog 6. 0€ 6 000 € 6 000 € aastal Diskonteeritud rahavoo -15 702 € -15 309 € -13 845 € Diskonteeritud rahavoogude nüüdispuhasväärtus analüüsis hinnatakse Diskonteeritud rahavoo eeldatavat rahavoogu iga nüüdispuhasväärtuse tulevikuperioodi kohta erinevus võttes baasiks 100% 97% 88% eraldi. Rahavood väljaostuta arvestatakse diskontomäära kasutusrendi 41 Diskonteeritud rahavoo kasutades ümber NPV erinevus nüüdisväärtuseks. -1 857 € -1 464 € 0€ väljaostust (5 aasta kohta) Sõiduki 10 aastase kasutuse korral rahavoogude erinevus. KASUTUSRENT Finantseerimistüüp väljaostuta KAPITALIRENT VÄLJAOST 10-aastase kasutuse korral rahavoo nüüdispuhasväärtus -33 537 € -24 416 € -23 237 € 10-aastase kasutuse võit väljaostu ja kapitalirendi korral võrreldes 5-aastase väljaostuta kasutusrendiga 9 121 € 10 300 € 10-aastase kasutuse korral rahavoo nüüdispuhasväärtuse erinevus 2x5- aastase kasutusrendilepingust (mitu % 0% 27% 31% on 10-aastane kasutus soodsam võrreldes 2x5-aastase kasutusrendiga) 5-aastase autode kasutuse rahavood, kui läbitakse kaks 5-aastast kasutamise tsüklit -33 537 € -33 265 € -31 118 € Kasutusaja pikendamisest (5-lt aastalt 10-le) saadav võit (NPVs), kui finantseerimisskeemi ei muudeta 8 850 € 7 881 € Kasutusaja pikendamisest saadav võit -27% -25% %. 10 000 € 5 000 € 0€ 1 2 3 4 5 6 -5 000 € -10 000 € -15 000 € -20 000 € KASUTUSRENT väljaostuta KASUTUSRENT väljaostuga KAPITALIRENT VÄLJAOST Joonis 18. Rahavoogude erinevus sõltuvalt finantseerimisskeemist 42 Jooniselt 18 on näha, et rahavoog on oluliselt muutlikum sõiduki väljaostu korra võrreldes kasutusrendiga, mis on stabiilne. Suurem autopargi soetamine väljaostuna eeldab põhjalikumat rahavoogude planeerimist. Lisaks, sõiduki väljaostmisel tuleb arvestada, et sellega kaasneb sõidukite müügi ja haldamise seotud kulu/halduskoormus. Arvutustes on leitud ka sõiduki keskmine püsikulu kokku aastates sõltuvalt kasutusest ning tehtud võrdluse baasiga (kasutusrent). Finantseerimistüüp/ püsikuludes on arvestatud ka hoolduse ja KASUTUSRENT KAPITALIRENT pisitarvikute maksumusega väljaostuta VÄLJAOST väljaostuga eeldades läbisõiduks 15 000 km (Baas) /a) Sõiduki keskmine püsikulu kokku aastas (3 a kasutus) 5 068 € 4 617 € 4 027 € Sõiduki keskmine püsikulu kokku aastas (5 a kasutus) 4 137 € 3 928 € 3 284 € Sõiduki keskmine püsikulu kokku aastas (7 a kasutus) 3 450 € 2 859 € Sõiduki keskmine püsikulu kokku aastas (10 a kasutus) 2 823 € 2 502 € Võrdlus baasiga (3a) -23% -12% 3% Võrdlus baasiga (5a) 5% 21% Võrdlus baasiga (7a) 17% 31% Võrdlus baasiga (10a) 32% 40% Arvutused näitavad, et sõiduki aastaseid püsikulusid on võimalik vähendada kuni 40% (kapitalirendi korral võit 32%), kui sõiduk välja osta ning kasutada 10 aastat (võrdluseks 5 aastane kasutusrent). Vahekokkuvõte 7.1 1. Kõige soodsam viis sõiduki soetamiseks on väljaost, kuna tehingukulud (intress, lepingutasu) on minimaalsed. Sealhulgas on võimalik kaaluda kaskokindlustuse sõlmimist lühemaks perioodiks, mis vastab Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) praktikale või sellest sootuks loobuda. Näidistingimustel on sõiduki ost teistest alternatiividest ca 230-330 eurot/aastas soodsam (arvestades raha ajaväärtuse langusega 4% aastas) ja seda isegi eeldusel, et sõiduki kasutusiga on vaid 5 aastat. Isegi kui teha kaskokindlustus 5-aastaseks perioodiks, siis oleks võit 100-250 eurot/aastas. Sõiduki väljaost nõuab aga head rahavoogude planeerimist ning tuleb tähele panna, et kõrge inflatsiooni tingimustes võib väline finantseerimine muutuda suhteliselt soodsamaks. 2. Väljaostuga lõppevad tehingud muudab soodsamaks võimalus vara müüa jääkväärtusest suurema maksumusega. Kas seda võimalust suudetakse realiseerida ja kas selle võimekuse tekitamine on kuluefektiivne vajab täiendavat analüüsi. Mida lähedamal on jääkmaksumus realiseerimsväärtusele, seda väiksem on erinevate finantseerimisskeemide erinevus. 43 3. Lisaks finantseerimisskeemi valikule sõltub eeldatav rahaline kokkuhoid sõiduki kasutuseast. Sõiduki keskmine püsikulu aastas alaneb, mida pikemal perioodil sõidukit kasutatakse. Kulude alanemine on tingitud faktist, et sõidukite pikemal kasutusel aastased püsikulud ei kasva. Küll aga jaguneb soetamise kulu pikema perioodi peale. Nüüdispuhasväärtuses on kasutusperioodi pikendamisel 5lt aastalt 10le aastale (ostes auto kas kohe või rendiperioodi lõppedes välja) eeldatav võit 20-30%. 10-aastase kasutuse korral väheneb risk, et sõidukit ei õnnestu realiseerimisväärtusega müüa, sest ka arvutustes on realiseerimisväärtuseks võetud vaid 10% vara esialgsest maksumusest. 4. Sõiduki keskmine püsikulu aastas alaneb, mida pikemal perioodil sõidukit kasutatakse. Kulude alanemine on tingitud faktist, et sõidukite pikemal kasutusel aastased püsikulud ei kasva. Küll aga jaguneb soetamise kulu pikema perioodi peale. Nüüdispuhasväärtuses on kasutusperioodi pikendamisel 5lt aastalt 10le aastale (ostes auto kas kohe või rendiperioodi lõppedes välja) oodatav võit ca 25%. 10-aastase kasutuse korral väheneb ka risk, et sõidukit ei õnnestu realiseerimisväärtusega müüa, sest ka arvutustes on realiseerimisväärtuseks võetud vaid 5% vara esialgsest maksumusest. Illustreeriv näide Asutus vajab 100 sõidukit järgmisel kümnel aastal. a. Sõlmides näidistingimustel kasutusrendi lepingud 5-ks aastaks ja samal põhimõttel lepingud 6. aastal, siis tuleb sõidukite ostuks ja hooldamiseks välja käia vahendeid väärtuses 3,4 mln eurot, mis tähendab kulusid 4,1 mln eurot. b. Sõlmides näidistingimuste kapitalirendi lepingu 5-ks aastaks ja seejärel ostes sõidukid välja ja kasutades neid veel 5 aastat on vastav summa 2,4 mln eurot (kogu võit 1 mln, 27%), mis tähendab kulusid 2,8 mln (võit 1,3 mln). c. Ostes sõidukid koheselt välja ning kasutades neid 10-aastat on vastav summa 2,3 mln eurot (kogu võit 1,1 mln eurot, 31%), mis tähendab kulusid 2,5 mln eurot (võit 1,6 mln). Selgitus. Raha ajaväärtuse ja kulude erinevus on tingitud raha väärtuse langusest ajas, mida on näidisarvutustes vähendatud vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirjale 4% aastas. Kulude näitaja diskonteerimisest (4%) ei sõltu. Riigi finantsjuhtimiseks tekkepõhise arvestuse korral on oluline jälgida mõlemaid näitajaid. Järgnevalt on analüüsitud, milliseks kujuneb 1km maksumus erinevate finantseerimisskeemide juures. Summad on toodud koos käibemaksuga. 44  KASUTUSRENT KASUTUSRENT KAPITALIRENT KAPITALIRENT KAPITALIRENT Finantseerimistüüp väljaostuta väljaostuta VÄLJAOST (3 aastat) (5 aastat) (7 aastat) (3 aastat) (5 aastat) Periood 3 5 3 5 7 10 Ostuhind (km-ta) 15 000 € 15 000 € 15 000 € 15 000 € 15 000 € 15 000 € Ostu km 1 650 € 2 100 € 3 000 € 3 000 € 3 000 € 3 000 € Müügihind 6 750 € 4 500 € 9 000 € 6 000 € 3 750 € 750 € ARK pakett 320 € 320 € 320 € 320 € 320 € 320 € Intressikulu (kogu periood) 1 544 € 2 284 € 1 544 € 2 291 € 2 514 € 0€ Rendilepingu tasud 680 € 680 € 228 € 228 € 228 € 0€ Kindlustus 420 € 420 € 420 € 420 € 420 € 175 € Püsikulud aasta kohta 4 568 € 3 597 € 4 117 € 3 388 € 2 893 € 1 932 € Hooldus ja remont / 15 000 km kohta 300 € 340 € 300 € 340 € 357 € 370 € Lisaseadmed ja tarvikud / 15 000 km 200 € 200 € 200 € 200 € 200 € 200 € kohta Muutuvad püsikulud (15000km 500 € 540 € 500 € 540 € 557 € 570 € läbisõit) Muutuv püsikulu km kohta 0,03 € 0,04 € 0,03 € 0,04 € 0,04 € 0,04 € Kütuse maksumusus eur/l 1,10 € 1,10 € 1,10 € 1,10 € 1,10 € 1,10 € Kütuse kulu l/100 km kohta 8 8 8 8 8 8 Kütuse maksumus eur/km 0,09 € 0,09 € 0,09 € 0,09 € 0,09 € 0,09 € km maksumus 15 000 läbisõidu korral 0,426 € 0,364 € 0,396 € 0,350 € 0,318 € 0,255 € km maksumus 20 000 läbisõidu korral 0,350 € 0,304 € 0,327 € 0,293 € 0,270 € 0,223 € keskmise km maksumuse vähenemine 18% 16% 17% 16% 15% 13% kui läbisõit suureneb 20 000-le keskmise km maksumuse erinevus 15 000 läbisõiduga 5-aastasest 17% 0% 9% -4% -13% -30% kasutusrendist 46 1km kulu erinevate läbisõitude korral. 1km kulu erinevate läbisõitude korral 0,450 € 0,426 € 0,396 € 0,400 € 0,364 € 0,350 € 0,350 € 0,350 € 0,327 € 0,318 € 0,304 € 0,293 € 0,300 € 0,270 € 0,255 € 0,250 € 0,223 € 0,200 € 0,150 € 0,100 € 0,050 € 0,000 € KASUTUSRENT KASUTUSRENT KAPITALIRENT KAPITALIRENT KAPITALIRENT VÄLJAOST väljaostuta väljaostuta (3 aastat) (5 aastat) (7 aastat) (3 aastat) (5 aastat) km maksumus 15 000 läbisõidu korral km maksumus 20 000 läbisõidu korral 1km maksumus arvestades raha ajaväärtust 4%. 1km maksumus 15 000 ja 20 000 km läbimisel arvestades raha ajaväärtust € 0,4000 € 0,3431 € 0,3273 € 0,3500 € 0,2877 € 0,2940 € 0,2758 € 0,2820 € 0,2782 € 0,3000 € 0,2508 € 0,2418 € 0,2269 € 0,2390 € 0,2500 € 0,2000 € 0,1500 € 0,2005 € 0,1000 € 0,0500 €- KASUTUSRENT KASUTUSRENT KAPITALIRENT KAPITALIRENT KAPITALIRENT VÄLJAOST väljaostuta väljaostuta (3 aastat) (5 aastat) (7 aastat) (3 aastat) (5 aastat) km maksumus 15 000 läbisõidu korral km maksumus 20 000 läbisõidu korral 48 Vahekokkuvõte 7.2 1. Eeldatavasti kasvavad läbisõidu suurendamisel muutuvad püsikulud ca 200 eurot aastas hoolduse ja pisitarvikute arvelt ning ca 500 eurot kütuse arvelt sõiduki kohta, kui läbisõit suureneb 15 000 km aastas 20 000-le km-le aastas. Sama muudatusega väheneb aga keskmine km läbimiseks tehtav kulu 13-18%. 2. Kogu kulult on näidistingimustel kõige soodsam väljaost ja 10-aastane sõiduki kasutus, mis annab kogukuludelt kuni 30% võitu võrreldes 5-aastase kasutusrendiga, eeldades 15 000 km läbisõitu aastas. 49 8. Valitsusasutuste sõiduautode kasutamist ja ametisõitude korraldamist reguleerivate õigusaktide analüüs Vastavalt valitsusasutuste sõiduautode kasutamise analüüsile on tehtud ettepanekud (Ettepanek 3 ja Ettepanek 5, lk 5-6) valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sõiduautode kasutamise ning ametisõitude korraldamist reguleerida valitsemisalade üleselt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskse korraga, mis sätestaks üldised põhimõtted tagamaks säästlikku ja läbipaistvat riigi vara kasutamist. Käesoleva aruande koostamise ajal kehtiv regulatsioon: Tabel 24. Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste sõiduautode kasutamist ning ametisõitude korraldamist reguleerivad õigusaktid Jrk nr Reguleerimisala Õigusakt Viide Ametiautode personaalse kasutusõiguse Valitsusasutuste ametiautode 1 määramine ja soetusmaksumuste piirhindade kasutamise korrastamine viide kehtestamine (VV määrus nr 95, 07.05.1997) Ametisõitude korraldamine ja Ametisõitude korraldamise kulunormide 2 kulunormid valitsusasutustes (VV viide sätestamine määrus nr 142, 22.07.1997) Üldised riigi vara valitsemise ja kasutamise 3 Riigivaraseadus (RVS) viide põhimõtted Üldised ametniku kohustused riigi vara 4 Avaliku teenistuse seadus (ATS) viide kasutamisel Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise 5 kohta arvestuse pidamise ja hüvitise viide kompenseerimise regulatsioon maksmise kord (VV määrus nr 164, 14.07.2006) Järgnevalt on analüüsitud iga viidatud õigusakti sisu ja seotuse ulatust valitsusasutuste sõiduautode kasutamise ja ametisõitude korraldamisega. 9. Kehtivate õigusaktide analüüs 9.1. Vabariigi Valitsuse määrus nr 95 (07.05.1997) „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korraldamine“ Määruse punktid 1 ja 2 sätestavad, kellel on ametiauto personaalse kasutamise õigus (peaminister, ministrid, riigisekretär, ministeeriumite kantslerid, Riigikantselei peadirektor, maavanemad) ning ka nende ametiautode piirhinnad, mis on tänaste turuhindade kontekstis selgelt liialt madalad. 50 Lisaks kohustab määrus (punktid 3-6) erinevaid asutusi välja töötama õigusakte ja läbi viima tegevusi tähtajaga 1997. aastal, ehk tegemist on sisult aegunud punktidega. 9.2. Vabariigi Valitsuse määrus nr 142 (22.07.1997) „Ametisõitude korraldamine ja kulunormid valitsusasutustes“ Määruse punktid 1, 2 ja 3 sätestavad sõiduautode kulude aastased piirnormid, mis on tänaste turuhindade kontekstis selgelt liialt madalad. Määruse punktid 4 ja 5 sätestavad ametisõitude korraldamise õiguse valitsemisalade ja haldusalade kaupa ning autode ülalpidamiskuludeks ette nähtud summade lubatud kasutusotstarbe. Määruse punkt 7 määrab reguleerimisala, sätestades, et määrus ei laiene alarmsõidukitele, Eesti Vabariigi saatkondade konsulaaresinduste ning rahvusvaheliste organisatsioonide välisekspertide kasutuses olevatele sõiduautodele. 9.3. Riigivaraseadus (RVS) Seadus reguleerib riigi vara valitsemise põhimõtted. Riigivara valitsejateks on RVS § 4 lg 2 kohaselt Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikantselei ja kõik ministeeriumid. Riigivara valitsemise üldpõhimõtted on reguleeritud RVS §-s 8. RVS § 8 lg 1 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult ning lg 3 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud hindama tema valitsemisel oleva vara valitsemise eesmärgipärasust ja otstarbekust ning korraldama riigile mittevajaliku vara üleandmise, võõrandamise või hävitamise või esitama ettepaneku selliste toimingute tegemiseks. RVS § 8 lg 6 kohaselt kehtestab riigivara valitseja oma valitsemisala teenistujatele riigivara valdamise ja kasutamise nõuded. Eeltoodust tulenevalt näeb RVS ette riigivara valitsemise üldpõhimõtted, kuid ei võimalda tsentraliseeritult reguleerida teatud liiki riigivara kasutamist. 9.4. Avaliku teenistuse seadus (ATS) Seadus kohustab ametnikku kasutama tema kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Käsitledes sõiduautode kasutamist ATS’ist lähtuvalt, saab järeldada, et sõiduautode kasutamine isiklikuks otstarbeks ei ole lubatud isegi juhul, kui isiklik sõit asutusele kompenseeritakse. 51 9.5. Vabariigi Valitsuse määrus nr 164 (14.07.2006) „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ Määrus on kehtestatud Tulumaksuseaduse alusel ning see kehtestab isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise juhuks, kui seda kasutatakse töösõitudeks ning määrab aruandluse (sõidupäeviku) vormi. Määrusest tulenevalt näidatakse sõiduauto kasutamise üle peetavas arvestuses: • Sõiduautot kastutava isiku ees- ja perekonnanimi • Sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed • Sõiduauto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesande täitmisel tehtud sõidu korral • Kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesande täitmisel tehtud sõidu korral. Nimetatud andmekoosseis on piisav isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise läbipaistvuse tagamiseks ning kõnealust määrust muuta ei ole tarvis. 9.6. Kokkuvõte õigusaktidest Kokkuvõtteks saab järeldada, et kuigi RVS sätestab üldpõhimõtted ning kohustab riigivara valitsejaid kehtestama riigivara kasutamise korrad, ei sisaldu selles vallasvara kasutamise reguleerimiseks ühtset volitusnormi, mis oleks kohustuslik kõigile riigivara valitsejatele. Asutuste sõiduautode kasutamist ja ametisõitude korraldamist reguleerivad määrused (p 8.1.1 ja p 8.1.2) on oma rahaliste piirmäärade ja mitmete sisuliste punktide osas aegunud. Sisulist tähendust omavad viidatud määruses vaid kolmes punktis: • asutuse sõiduki personaalse kasutamise õigus (ametiauto); • kulude piirmäärad (praegusel juhul küll aegunud); • reguleerimisala täpsustus, mille kohaselt ei kehti regulatsioonid alarmsõidukitele, EV saatkondade konsulaaresinduste sõidukitele ja rahvusvaheliste organisatsioonide kasutuses olevatele sõidukitele. Asutuste sõiduautode kasutamise ja ametisõitude korraldamise (sh isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimine) põhimõtted peaksid olema kokku lepitud valitsemisalade üleselt ning senisest selgemalt sõnastatud. 52 10. Ettepanek valitsusasutuste sõiduautode kasutamise ja ametisõitude korraldamise keskse korra loomiseks Olemasolev valitsusasutuste sõiduautode kasutamist ja ametisõitude korraldamist reguleerivad Vabariigi Valitsuse määrused on aegunud ning puudub volitusnorm Vabariigi Valitsuse poolt keskse regulatsiooni kehtestamiseks. Kehtivast RVS’ist ja ATS’ist tulenevad riigivara kasutamise üldpõhimõtted ei taga piisavat selgust ega ühtseid põhimõtteid valitsusasutuste sõiduautode kasutamises ja ametisõitude korraldamises. Olukorras, kus riik on asumas hankima sõiduautosid keskselt ja standardiseeritud tehnilistele kirjeldustele tuginedes (kohustuslikus korras alates 2018 algusest), kaob ära vajadus soetusmaksumuse piirhindade järgi (vabaturukonkurents peaks tagama soovitud tehnilisele kirjeldusele majanduslikult soodsaima pakkumuse). Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste autopargi analüüsi ja asutuste omavahelise võrdluse tulemusena kaob vajadus iga-aastaste kulude piirmäärade kehtestamisele. 1km maksumuse võrdlemise käigus tekib pidev ülevaade sõidukitega kaasnevatest kuludest kõigi asutuste vaates, mis lisaks automaatsele järelevalvefunktsioonile võimaldab pidevalt hinnata erinevate asutuste praktikaid sõidukiparkide haldamisel. Valitsusasutuste ja valitsusasutuste sõidukite kasutamise ja ametisõitude korraldamise keskse korra (edaspidi keskne kord) määruses peab sätestama: • asutused peavad kehtestama sõidukite kasutamist reguleeriva korra, mis tugineb keskses korras sätestatud põhimõtetele; • keskne kord ei kehti alarmsõidukitele, EV saatkondade konsulaaresinduste sõidukitele ja rahvusvaheliste organisatsioonide kasutuses olevatele sõidukitele, • asutuse sõiduki personaalse kasutamise õigus (ametiauto) on peaministril ja ministritel. Iga minister sätestab ametiauto kasutamise tingimused oma haldusalas; • asutuse sõidukit võib kasutada üksnes teenistusülesannete täitmiseks; • sõidukite kohta tuleb pidada arvestust vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirjale kulukoha põhiselt; • isikliku sõiduauto kompenseerimine juhul, kui seda kasutatakse töösõitudeks. Sätestada, et kompensatsiooni võib maksta ainult sõidupäeviku alusel, vajalik on eelnev kirjalik kokkulepe ning aastane hüvitusmäär ei tohi ületada 12-kordset seaduses ette nähtud maksuvaba kompensatsiooni määra; • riigikontrolli auditist tulevate tähelepanekute/soovituste alusel reguleeritavad aspektid. 53 Saatja: Toomas Leetj�e Saatmisaeg: 21. juuli 2016. a. 16:02 Adressaat: Keiu Leopard Teema: FW: Rahandusministeeriumi s�iduautode t��r�hma tulemustest - tutvumiseks Manused: Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste s�iduautode kasutamise andmete anal��s_L�pparuanne.zip; T�hustamiskava_Maismaas�idukid.zip Tere, Keiu! Palun registreeri. T�nud, Toomas From: Rando Sirak Sent: Thursday, July 21, 2016 3:59 PM To: Urmas Ehrlich; J�ri Viikmaa; Evelin Karofelt; Toomas Leetj�e Subject: FW: Rahandusministeeriumi s�iduautode t��r�hma tulemustest - tutvumiseks From: Andreas Papp [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, July 21, 2016 3:53 PM To: [email protected]; Rein Einer <[email protected]>; [email protected]; Rando Sirak <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Kaire Vain <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Subject: Rahandusministeeriumi s�iduautode t��r�hma tulemustest - tutvumiseks Tere, Kirjutan seoses Teie osalemisega 08.06 toimunud s�iduautode t��grupi tegevuse tutvustusel Rahandusministeeriumis. Selgus, et Outlook ei saada kirju korraga rohkemale kui 10�nele esimesele. Seega kohtumisel lubatud slaidid ja materjalid said esialgu vaid 10 esimest saabujat :) Vabandan. Manuses nii lubatud slaidid, kui t��r�hma poolt koostatud anal��si aruanne koos lisaga. Samuti t�hustamiskava, mis Ettepanek 1 osas veel t�ieneb ning septembris on plaanis tehtud ettepanekuid arutada valitsuskabinetis. Materjal on saadetud tutvumiseks ja kommenteerimiseks. Nii aruanne kui t�iustatud t�hustamiskava saadetakse augustis ametliku kirjaga k�igile haldusaladele. Parimat, Andreas Papp Riigivara osakond Rahandusministeerium tel +372 58 100 608 [email protected] www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee ? S��sta loodust ja �ra prindi seda e-kirja! K�esolev e-kiri v�ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.