Varbla vald, Väikesadama detailplaneeringu kehtestamine

DP Projektbüroo OÜ Reg.kood 11217547 EEP000710 (26.04.2006) Tellija: Varbla Vallavalitsus Varbla küla, Varbla vald, Pärnumaa 88201 Koostaja: DP Projektbüroo OÜ Rohu 5, Kuressaare linn, Saare maakond 93819 Arendaja: AS Varbla Puhkeküla Rannaküla küla, Varbla vald, Pärnumaa 88228 Pärnu maakond, Varbla vald, Rannaküla küla, Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4 ja Tamme kinnistute ning riigi omandis oleva mereosa VÄIKESADAMA DETAILPLANEERING Projekteerija: Alar Oll Esitatud: jaanuar 2015 KURESSAARE 2014 DP Projektbüroo OÜ e-mail: [email protected] Rohu 5, Kuressaare 93819 tel/: 4545491 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI ...........................................................................................................................3 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD...........................................................................................................3 1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED. ........................................................................................ 3 1.2. DETAILPLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID. .......................................................................................... 3 1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS TEOSTATUD UURINGUD:............................................................ 3 2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK .................................................................................3 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS....................................................................4 3.1. DETAILPLANEERINGU ALA ASUKOHT JA SUURUS: ............................................................................... 4 3.2. OLEMASOLEVA RUUMI KIRJELDUS (HOONED, TEED, HALJASTUS, MAASTIK, TRASSID), MAAÜKSUSTE STRUKTUURI JA KEHTIVATE KITSENDUSTE KIRJELDUS ................................................................................. 4 3.3. ÜLDPLANEERINGUST TULENEVATE TINGIMUSTE KIRJELDUS .............................................................. 5 3.4. KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTE NÕUDED JA NENDEGA ARVESTAMISE VAJADUS........................ 5 3.5 PÄRNU MAAKONNAGA PIIRNEVA MEREALA MAAKONNAPLANEERINGUST TULENEVAD ...................... 5 SADAMA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED ............................................................................................................. 5 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU .....................................................................................7 4.1. PLANEERITAVAL ALAL KRUNTIDE MOODUSTAMINE: .......................................................................... 7 4.2 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ...................................................................................................................... 7 4.3. VARBLA VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK ............................................................... 8 4.4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ................................................................................................................ 9 4.5 TULEOHUTUSNÕUDED ........................................................................................................................ 10 4.6. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED. .............................................. 10 4.7 KESKKONNAKAITSE............................................................................................................................ 11 4.8 PIIRKONNA LIIKUMISE JA LIIKLUSE VÕIMALUSED. TEEDE HOOLDUS. ................................................ 13 4.9 PIIRKONNA TURVALISUS .................................................................................................................... 14 4.10 KEHTIVAD KITSENDUSED ................................................................................................................. 14 Joonised Asukohaplaan 1/4 Tugiplaan 2/4 Põhijoonis 3/4 Krundijaotusplaan 4/4 Varbla väikelaevasadama detailplaneering 2 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 1. SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused.  Planeerimisseadus  Looduskaitseseadus  Veeseadus  Maakatastriseadus  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus  Keskkonnaseadustiku üldosa seadus  Varbla Vallavolikogu otsus nr.27, 25.september 2013.a. Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4, Tamme kinnistutel ja riigi omandis oleval mereosal väikesadama detailplaneeringu koostamise algatamine.  Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4, Tamme kinnistute detailplaneeringu lähteseisukoht, kinnitatud 01.10.2013 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid.  Varbla valla üldplaneering  Varbla valla ehitusmäärus.  Vabariigi Valitsuse 27. okt. 2004. a määrus nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“.  Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: Geodeetiline alusplaan: OÜ Haapsalu Maamõõdubüroo töö nr 01-2014. Keskkonnamõju strateegiline hindamine: OÜ Consultare töö nr 03/14 „„Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4 ja Tamme kinnistu detailplaneeringu (väikesadama rajamise) keskkonnamõju strateegiline hindamine“ 2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK Planeeringu eesmärgiks on väikesadama ja sadama juurde taristu ehitamine; sadamateenuste osutamine alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele; maakorraldustoimingute teostamine planeeringualal; veevärgi täiustamine ja kanalisatsioonirajatiste kavandamine; kaide, muulide ja paadislipi rajamine; sadama ala ja sadama akvatooriumi määramine merealal; sadama akvatooriumi ja faarvaatri süvendamine; külakogukonnale võimaluse loomine rannarahva traditsioonilise eluviisi elamiseks ja sadama kasutamiseks. Sadama valmimisel võimaldatakse kohalikul kogukonnal pääs merele, kalapüügiga tegelemine, puhkeotstarbeliste rajatiste kasutamine sadamas, erinevate ürituste korraldamine sadama territooriumil. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 3 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, liiklus- ja parkimiskorraldus, jäätmekäitluse lahendus. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus: Planeeritav ala asub Varbla valla Rannaküla külas Hermlini 1 mü (katastritunnus 86301:004:0274, elamumaa 100 %), Hermlini 2 mü (katastritunnus 86301:004:0275, elamumaa 100/), Hermlini 3 mü (katastritunnus 86301:004:0276, elamumaa 100%), Hermlini 4 mü (katastritunnus 86301:004:0277, elamumaa 100%), Tamme mü (katastritunnus 86301:005:0290, maatulundusmaa 100 %) ja riigi omandis oleval mereosal pindalaga ca 23,8 ha. 3.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus (hooned, teed, haljastus, maastik, trassid), maaüksuste struktuuri ja kehtivate kitsenduste kirjeldus Planeeritav maa-ala paikneb osaliselt ranna ja kalda piiranguvööndis, 200 m Läänemere veepiirist ja ehituskeeluvööndis 100 m Läänemere veepiirist. Planeeringualale pääseb Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt avalikult kasutatava Puhkeküla tee (tee nr 8630012) (endine Vanamõisa-Jaagusääre tee) kaudu. Hermlini 1 mü-l paiknevad juurdepääsutee, 0,4 kV õhuliin, puurkaev ja veetorustik, ehitusregistris registreeritud suvila (kood 103040118) ja veehoidla (kood 220684206) on likvideeritud. Hermlini 2 ja Hermlini 3 mü-l paiknevad juurdepääsutee ja veetorustik. Hermlini 4 mü-l paikneb veetorustik. Tamme mü-l paiknevad ehitusregistris registreeritud suvila nr 1 (kood 120292788), suvila nr 2 (kood 120293172), suvila 3 (kood 120573320) ja teenindushoone WC (kood 120273124). Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3 ja Hermlini 4 maaüksusi katab valdavalt looduslik rohumaa. Tamme maaüksusel on looduslik rohumaa, hoonestusega õueala, kõrkjastik ja märgala. Vaade planeeritava akvatooriumi ja Varbla puhkeküla poole Varbla väikelaevasadama detailplaneering 4 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 3.3. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus Hetkel kehtiv üldplaneering pärineb aastast 1999. Üldplaneering näeb ette Jaagusääre sadama ja Matsi sadama ning puhkeala arendamise. Matsi sadama ala on munitsipaliseeritud, kuid arendustegevust toimunud ei ole. Üldplaneeringu kaardimaterjalil on planeeringualale osaliselt märgitud supelrandade reservmaa, osaliselt puhkeasutuste reservmaa ja osaliselt juhtotstarbeta maa. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale: - valla asend rannikul, populaarsel puhkemaastikul, soodustab puhkemajandusega haakuvate ettevõtlusvormide väljaarendamist; - selleks, et anda inimestele võimalusi puhkamiseks peab neid ümbritsev maastik olema looduslähedane, vajalik on töö ja elukohale vastandlik miljöö. Hinnatud on vahelduva profiiliga, omapäraste pinnavormidega, rikkaliku taimestikuga või veekogude äärsed alad. 3.4. Kehtivate detailplaneeringute nõuded ja nendega arvestamise vajadus Hermlini maaüksusele on Varbla Vallavolikogu 08.09.03 otsusega nr 39 algatatud detailplaneering. Detailplaneeringu algatamise taotles Raivo Hermlin. Hermlini detailplaneeringu kehtestamise otsuses (Varbla Vallavolikogu 15.06.2006 otsus nr 17) anti õigus Hermlini kinnistu jagada viieks maaüksuseks, millest neljale määrata ehitusõigus väikeelamute ehitamiseks. Hermlini maaüksus on 2007. aastal jagatud neljaks kinnistuks (Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3 ja Hermlini 4). Muid detailplaneeringuga kavandatud eesmärke ei ole realiseeritud. Tamme kinnistule on 19.08.2003 Varbla Vallavolikogu otsusega nr 37 algatatud detailplaneering. Planeeringu eesmärgiks on ranna kasutamise ja teeninduse korrastamine ning paadilautri planeerimine. Detailplaneeringu menetlus ei ole vastuvõtmise staadiumisse jõudnud. Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutub kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust. 3.5 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust tulenevad sadama arendamise põhimõtted p.3.3.2 Sadamad 3. väikesadamate rajamise aluseks on asjakohane planeering või projekteerimis- tingimused. Planeeringu või projekti raames viiakse vajadusel läbi keskkonnamõju hindamine (KSH või KMH), mille käigus hinnatakse kavandatava tegevuse sobivust antud asukohas ja kaasnevaid mõjusid ning määratakse leevendusmeetmed; 4. süvendustööde võimalus ja nende läbiviimine, mis võimaldab suurema süvisega aluste väikesadamatesse sisse sõitmist, toimub vastavalt kehtivale regulatsioonile; 5. juurdepääsud väikesadamatesse, kus teedevõrk puudub, lahendatakse maismaale tehtava maakonnaplaneeringu, kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu või detailplaneeringuga; 6. sadam kantakse sadamaregistrisse; Varbla väikelaevasadama detailplaneering 5 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 7. sadamate rajamisel või nende rekonstrueerimisel ehitatakse välja paatide veeskamiskoht. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega määratakse täiendavad veeskamiskohad ja juurdepääsud kohalikest oludest ja vajadustest lähtuvalt; Arvestades sadamate paiknemist ja nende taristut on otstarbekas ja põhjendatud sadamates paatide veeskamiskohtade rajamine. Nende olemasolu on vajalik eelkõige Päästeameti ning Politsei ja Piirivalve Ameti seisukohalt, samuti teistele mereala kasutajatele (vabatahtlik merepääste, turism jm). Veeskamiskohtadele tuleb tagada juurdepääs ja võimalus neid aastaringselt kasutada. Olemasolevad veeskamiskohad Pärnumaa sadamates on esitatud lisas 2. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 6 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU 4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine: Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab punktis 3.1 nimetatud maaüksusi, reformimata maa osa, mis jääb olemasolevate kinnistute ja rannajoone vahele ning riigi omandis olevat mereala. Planeeringualasse jäävatest viiest maaüksusest moodustatakse maakorraldustoimingute tulemusel kaks eraldi maaüksust ja korrigeeritakse olemasolevate katastriüksuste merepiiri. Piiride täpne kulgemine ja katastriüksuste pindalad täpsustatakse peale sadamarajatiste väljaehitamist ja katastritoimingute teostamist. Peale detailplaneeringu kehtestamist, jäävad mõlemad katastriüksused AS Varbla Puhkeküla valdusesse. Planeeringuala uute kruntide moodustamise piiridest ja pindalast annab ülevaate detailplaneeringu joonis 4/4 „Krundijaotusplaan“ ja alljärgnev tabel. Planeeringu järgne krunt: Krundi Planeeringu- Maa kasutamise Katastriüksuse aadressi järgne pindala sihtotstarve detail- planeeritav nime- ha planeeringu liikides sihtotstarve ettepanek Puhkeküla 8,22 Sadama maa-LS- 85%; Tootmismaa-T- Sadama Supelranna maa-PR-10%; 80%; Teemaa-LT-5%; Ärimaa-Ä- 10% Transpordimaa- L-10%; Tamme 2,64 Majutushoone maa-ÄM- Ärimaa-Ä- 100% 100% 4.2 Kruntide ehitusõigus Sadama alal kehtib ranna ja kalda ehituskeeluvöönd, kuid ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud looduskaitseseaduse § 38 lg 5 nimetatud ehitistele, sh sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadama alal kui veeliikluse objektil ei ole keelatud majandustegevus ka veekaitsevööndis, mille laius mererannal on 20 m tavaveepiirist. Planeeringualal on maapealsete ehitiste püstitamine lubatud detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusalal. Ülejäänud aladel võib rajada maa- aluseid kommunikatsioone, teid, muule, kaisid, platse ja teisi sadama funktsioneerimiseks ning teenindamiseks vajalikke rajatisi. Hoonestusalad on määratud lähtuvalt Tellija soovist ja olemasolevatest tingimustest. Juhul kui sadamarajatise rajamise ja veekogu süvendamise käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja vallavalitsusele (muinsuskaitseseadus § 443 lg 1). Varbla väikelaevasadama detailplaneering 7 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 4.2.1 PUHKEKÜLA SADAMA Krundi kasutamise sihtotstarve: Sadama maa-85%, Supelrannamaa 10%, Teemaa 5% Krundi pindala: 8,22 ha Määratud ehitusõigus: Pos 1 – Sadamahoone, maksimaalse ehitusaluse pinnaga 150 m² ja maksimaalse kõrgusega 11 m maapinnast. Hoones planeeritavad funktsioonid- sadamakapteni ruumid, tolli ja piirivalve teenused, konverentsiruum, WC-dušširuum. Pos 2 – Sadamahoone, maksimaalse ehitusaluse pinnaga 300 m² ja maksimaalse kõrgusega 11 m maapinnast. Hoones planeeritavad funktsioonid- toitlustuskoht, R-kiosk, ootesaal, riietusruumid, dušširuumid, saun, WC. Pos 3 – Väikelaevade hoone, maksimaalse ehitusaluse pinnaga 400 m² ja maksimaalse kõrgusega 11 m maapinnast. Hoones planeeritavad funktsioonid- väikelaevade hoiustamine, hooldusruumid, laoruumid. Rajatised: - slipp, ehitusaluse pinnaga 50 m² - kai, laiusega 4 m, ehitusaluse pinnaga 1100 m² - muul, laiusega 8 m, ehitusaluse pinnaga 6630 m² - parkimisalad, ehitusaluse pinnaga 2711 m² ligikaudne süvendusmaht abs. kõrgusele -2.50 on 62000 m3 4.2.2 TAMME Krundi kasutamise sihtotstarve: Majutushoone maa-100% Krundi pindala: 2,64 ha Ehitusõigus määratakse järgmiste planeeringute etappides. 4.3. Varbla valla üldplaneeringu muutmise ettepanek Detailplaneering teeb ettepaneku Varbla valla üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu seletuskirja p.5.2.2 Tootmis- ettevõtlus- jt. otstarvetel maade reserveerimine lisada: Rannikuäärse vallana on Varbla vald huvitatud avanemisest merele. Selle soodustamiseks on reserveeritud maid sadamaaladeks järgmistes kohtades: - Rannaküla külas on reserveeritud maa sadamaalaks Varbla väikelaevasadama ehitiste juures, kaasa arvatud akvatoorium 1000 m pikkuselt ja 80 m laiuselt tavalisest veepiirist. p.5.2.3. Veealade reserveerimine lisada: - Varbla väikelaevasadama sadamaala juurde reserveeritakse veeala akvatooriumile sadamaala pikkuses 1000 m pikkusena ja 80 m laiusena tavalisest veepiirist. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 8 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Varbla vallal on pikk rannajoon ja ajalooliselt on piirkond olnud tihedalt seotud merega. Käesoleval hetkel napib vallas võimalusi merele pääsemiseks nii kohalikele kui randumisvõmalusi külastajatele, kalapaadist suuremate aluste teenindamiseks ei ole ühtegi sadamat. Lisaks kohalikele elanikele ning külastajatele on merelepääs vajalik ka Päästeametile ning Politsei ja piirivalveametile. Suur osa rannikust kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisu, mistõttu on piiratud arendusvõimalused vallale kuuluvas Jaagusääre sadamas. Vallale kuuluva Matsi sadama arendamiseks on otsitud võimalusi pikka aega, kui ebasobivate looduslike olude tõttu on investorite huvi olnud kesine ning omavalitsuse ressurssidest suuremaid aluseid teenindava sadama korrastamiseks ja tööshoidmiseks ei piisa. Kuna väikesadama arendamine on kogu valla arengut soodustav ettevõtmine ning tihendab piirkonna seotust merega, siis on üldplaneeringu muutmine õigustatud. 4.4 Tehnovõrkude lahendus Elektrivarustus Planeeringuala varustamine elektrienergiaga on lahendatud olemasolevate õhuliinide ja planeeritavate maakaabelliinide kaudu arvestades olemasolevaid liitumislepinguid. Vajalikud liitumiskilbid on paigaldatud õhuliini postidele, kust toimub ühendus planeeritava hoonestuseni ja rajatisteni. Planeeritavale sadamakaile rajatakse elektrikapid väikelaevade teenindamiseks. Planeeringualale jäävad õhuliinid võib lähtuvalt ehituste vajadusest ümber tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. Elektrienergia pinge suurus täpsustub hoonete ja rajatiste projekteerimisel. Suurema vajaduse puhul kasutada olemasolevate liitumiste peakaitsmete suurendamist. Planeeritavale 0,4 kV maakaabelliinile seatakse liinikaitsevöönd vastavalt 1m mõlemale poole trassi telge. Veevarustus ja kanalisatsioon Maa-ala joogiveevarustus tagatakse olemasoleva puurkaevu baasil, kaevuhooldusala 10 m. Olemasolev veetrass koos maakraanidega osaliselt likvideeritakse. Uus veetrass rajatakse planeeritavatesse sadamahoonetesse ja sadamakai püstikkraanidesse. Kanalisatsiooni tarbeks rajatakse sadamahoonetele eraldi kogumismahutid min mahtuvusega 10 m3 ja väikelaevade teenindamiseks kai otstesse eraldi kogumismahutid min mahtuvusega 15 m3. Kogumismahutite kasutamise eelis pinnasesse immutatavate süsteemide ees on keskkonnariskide maandamine ja rajatiste aluse territooriumi vähendamine. Arvestuslik joogivee tarve ja tekkiv reovee kogus jäävad alla 10 m3 ööpäevas. Arvestuse aluseks võetud järgnevad parameetrid: - sadamahoonete ööpäevane veetarvidus max 2 m3; - väikelaevade veetarvidus püstikkraanidest max 5 m3 ööpäevas. Lähim reovee käitlemise ja purgimise koht asub Lihula linnas. Lihula puhasti on bioloogiline biorootorpuhasti (konteinerreoveepuhasti), mis töötab biofiltertehnoloogiaga – tööorganiks on ketasbiofilter ehk biorootor (Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2024). Pilsivee käitlemise koht asub Pärnu linnas. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 9 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Sidevarustus Planeeringualal sidevarustus õhuliinide või maakaabelliinide näol puudub. Ühendused toimuvad mobiilside teenust kasutades. 4.5 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded”. Osa 6: Tuletõrje veevarustus EVS 812-6:2012. Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektide koostamise käigus. Sadamahoonete ja väikelaevade hoone kasutusviis on VI. Sadamakai äärde on planeeritud tuletõrjeveevõtukaev, mis peab päästetöödeks võimaldama aastaringselt vajaliku veekoguse kättesaadavuse. Veevõtukaevule peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja plats päästetehnikaga manööverdamiseks. Tuletõrje kustutusvee maht 20 l/s. Olemasoleva tee laius on sõltuvalt asukohast 4,0-6,0 m, mis tagab päästetehnikaga juurdepääsu. Uute teede rajamisel hoonestuseni ei tohi teekatte laius olla väiksem kui 3,5 m. 4.6. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt paikneb planeeringuala Paatsalu-Varbla laidude maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul. Maastiku väärtuseks on kivine ja liigestatud mererand, mida ilmestab merelindude rohkus. Merre ulatuvatelt maaninadelt avanevad vaated merele ja rannaaladele. Väärtuslike maastikena väärtustatakse eelkõige traditsioonilist kultuurmaastiku, kus on kontsentreeritud ja hästi säilinud kujul „loetav“ meie ajalugu. Lisaks väärtuslikele maastikele on teemaplaneeringus määratletud ka kaunid tee- ja veelõigud ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohad. Planeeringuala Pärnu maakonna väärtuslike maastike nimetatud maastikuelementide nimistusse ei kuulu. Teemaplaneeringus antakse soovitused maastikuväärtuste suurendamiseks: - kaldaalade (eelkõige kallasrajad) hooldamine, vaadete avamine ja vaatekohtadele juurdepääsude tagamine; - veeteelt kaldal olevale vaatamisväärsusele juurdepääsude tagamine Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel Pärnu maakonnas järgmised tingimused: - arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet rohelise võrgustiku aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne.), samuti looduslike veekogude õgvendamine, tuleb kooskõlastada omavalitsuse, keskkonnateenistuse ja maavalitsusega. - planeeringutega maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike kompenseerivad meetmed. - teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/ koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 10 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Ranna-alad on kõige suurema avaliku huvi objektiks maakonnas. Avalike e. üldiste huvide tagamiseks tuleb teisi huve piirata, arvestades sealhulgas kohalikke vajadusi. Peamised avalikud huvid ranna-alal on tagatud, kui: - inimtegevus ei avalda rannikule olulist ega pöördumatut negatiivset mõju ja ranniku väärtus ajas säilib või tõuseb; - juurdepääs rannale sh. kallasrajale on tagatud; - avalikud supelrannad, supluskohad ja puhkealad on määratletud ja tagatud nende kasutusele võtmine.´ Planeeringuala rohelise võrgustiku tugialadel ega koridoride ei asu. Avalike huvide tähtsustamisega randadel tagatakse üldjuhul ka rohelise võrgustiku sidusus. Korraldatud randade kasutus on vajalik ka selleks, et mitte ületada nende taluvusvõimet sh sotsiaalset. Piisaval hulgal avalikult kasutatavaid alasid ja juurdepääsud rannale ning kallasrajale leevendaks survet eramaadele ja vähendaks võimalikke konflikte ranna kasutamisel. Pärnu maakonna rannik omab suurt mereturismialast potentsiaali, samuti tuleb säilitada võimalused kutseliseks ja harrastuskalapüügiks (üldkasutatavad lautrikohad ja paadisillad). Omavalitsustel tuleb võimaldada avalik juurdepääs ranna-aladele, seda on kõige otstarbekam teha munitsipaal-omandis olevate maade kaudu. Merevaadete säilitamine ja parimatele vaatekohtadele juurdepääsu tagamine on samuti ranna-alade avaliku kasutuse huvides. OÜ Consultare poolt koostatud KSH aruandes on analüüsitud kultuuripärandit ja selle säilimise tagamist järgmises lõigus. Kultuurimälestisi detailplaneeringualal ega selle lähistel ei leidu. Kaudselt aitab sadam kaasa piirkonna merega seotud kultuuripärandi säilimisele, kuna Varbla piirkond on traditsiooniliselt olnud tugevalt merega seotud. Käesoleval hetkel on merele pääsemisevõimalused oluliselt piiratud, olemasolevad sadamad on kehvas seisus või sobivad vaid väikese süvisega veesõidukitele. Varbla väikesadama rajamine parandab tunduvalt olukorda. Parandades valla elanike pääsu merele ja külaliste ligipääsu piirkonnale mere poolt tekib valla elus ja ettevõtluses taas tihedam side merega, mis soodustab merekultuuri arengut. Planeeringuala jääb Paatsalu-Varbla laidude maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule. Maastiku väärtuseks on kivine ja liigestatud mererand, mida ilmestab merelindude rohkus. Merre ulatuvatelt maaninadelt avanevad vaated merele ja rannaaladele. Sadama akvatoorium rajatakse maismaa alale ning avatud mereranna ala sadama rajamisel ei vähene. Mere poolt vaadates lisandub rannaalale laevateed ääristav muul. Kuna väikesadam on osa rannamaastikust, siis maakonnaplaneeringus defineeritud rannamaastiku väärtuse langemisest rääkida ei saa. Sadama rajamine (alternatiivid I ja II) lühiajaliselt kultuuripärandile mõju ei avalda. Pikemas perspektiivis avaldub positiivne mõju tänu merekultuuri arengu soodustamise. Nullalternatiivi korral mõjud puuduvad. 4.7 Keskkonnakaitse. Planeeringus kavandatud tegevus veepiirist mere pool nõuab enne ehitusloa väljastamist vee erikasutusluba. Loa saab väljastada koostatud ehitus- ja süvendusprojektide alusel. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 11 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Rajatavate hoonete ümbrus ja parkimisalad on planeeritud hoonestuse ja parklate ehitusprojektide koosseisus. Täpsemad kõrgusmärgid antakse nende projektide vertikaalplaneerimise joonistega. Ehitusprojektides näha ette teedelt ja platsidelt sadevete valgumine haljasaladele. Sadevete kanalisatsiooni ei planeerita. Sadama alal asuvatelt kõva kattega aladelt kogunev sademevesi immutatakse pinnasesse. Parklatelt kogutava sademevee juhtimine otse merre ei ole võimaliku reostusohu tõttu lubatud. Väikesadamas tuleb luua kaasaegne jäätmekäitlemise süsteem. See peab tagama perioodiliselt kõikuvate mahtudega olmejäätmete ja väikelaevade jäätmete kogumise Jäätmekäitlust teostatakse vastavalt Varbla valla jäätmekäitluseeskirjale. Pilsiveed kogutakse maa-alusesse mahutisse, mille tühjendamiseks ja käitlemiseks sõlmitakse leping vastavat teenust pakkuva ettevõtega. Planeeritava tegevuse elluviimisel suureneb ka õlireostuse tekkimise tõenäosus. Selleks tuleb planeeritavale sadamale seada õlireostustõrje valmisolek, varustada operatiivsete õlitõrje- ja kogumisvahenditega (töökaater, õlitõkkepoomid, absorbent jne.) ja tagada vastav kompententsus. Lähtudes OÜ Consultare poolt koostatud keskkonnamõju strateeglise hindamise aruandest võib tõdeda, et käesoleva detailplaneeringu ellurakendamine olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid kaasa ei too, kui edaspidi ehitiste ning rajatiste ehitamise ja kasutamise käigus arvestatakse kehtivate keskkonnaalaste nõuetega ja peetakse kinni headest tavadest. KSH aruandes on analüüsitud keskkonnamõjusid leevendavaid meetmeid negatiivsete mõjude vältimiseks või vähendamiseks. Mere põhjaelustik. Ehitustööde planeerimisel tuleb arvestada kalade, eelkõige räime, kudemisperioodi. Ehitustegevus ei ole lubatud võimalike häiringute tõttu (peensette hõljum, müra) kalastikule alustada enne üldist kudeperioodi lõppu, so juulit. Kaadamine. Kuna laevatee piirkonnas on tegu savika pinnasega, tuleb leida eemaldatava materjali paigutamiseks võimalused maismaal. Kalastik. Sadama rajamisel tuleb arvestada kevadise (aprilli algusest - juuni lõpuni) kalade kudeperioodiga. Sel perioodil tuleb vältida töid, mis põhjustavad setete kandumist veekihti ja kalade ulatuslikku häirimist. Mõju kaladele on ebaoluline kui töid välditakse perioodil aprill-juuni lõpp. Sadama akvatooriumi süvendamisel saab heljumi levikut takistada, kui sulgeda ühendus merega muldkeha, tekstiili vms-ga. Linnustik ja taimestik. Süvendamise käigus toimuva veetaimestiku eemaldamine tuleb teha varakevadel enne pesitsusperioodi algust (enne 15. aprilli) või vahetult pärast pesitsusperioodi (alates 1. juulist), et vältida pesapaiga otsest hävimist. Põõsastikud ja puud tuleb maha võtta enne 15.aprilli. Rannaprotsessid. Kuna süvenduspinnase näol on tegemist suhteliselt savikate setetega, siis merre ei ole neid heljumi negatiivse mõju tõttu otstarbekas paigutada. Kuna aga pinnase paigutamine on võimalik vaid kinnistu omaniku loal, siis tuleb materjalide paigutamiseks leida võimalused planeeringualal. Pinnast ei tohi paigutada supelranna alale. Kui süvendustöödel on võimalik liiva süvendamine eraldi moreenist, siis oleks soovitatav kanalist ja muuli alusest süvendatav liiv paigutada muuli kõrvale, et maksimaalselt Varbla väikelaevasadama detailplaneering 12 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP säilitada supelranda moodustavaid setteid. Süvendustöid tuleb teostada vaiksema ilmaga, et süvendustöödel tekkiva heljumi levik oleks minimaalne. Muuli merepoolne ots tuleb paigutada rannavööndis leviva liiva alast mere poole, et liiv ei ummistaks laevatee kanalit ning seega väheneks süvendustööde vajadus. Pinnase ja setete paigutamise asukoht näidatud asukoha plaanil (joonis ¼) ja põhijoonisel (joonis ¾). Rannikumere veekvaliteet. Sadama alal asuvatelt kõva kattega aladelt kogunev sademevesi tuleb immutada pinnasesse. Parklatelt kogutava sademevee juhtimine otse merre ei ole võimaliku reostusohu tõttu lubatav. Inimeste tervis ja heaolu. Sadama ehitamisega seotud liiklus, eriti raskeveokid, tuleb suunata maantee poolses osas teeharule, mille ääres elamuid ei ole. Tolmu leviku vähendamiseks tuleb muuta elamute lähedased lõigud tolmuvabaks. Suuremahuline materjalide transport ja mürarikkamad ehitustööd tuleb läbi viia väljaspool suveperioodi. Veeliikluse ohutus. Veeliikluse ohutuse tagamiseks on oluline sadama ja laevatee nõuetekohane märgistus ning muude veeliikluse ohutusnõuete tagamine. Sadama rajamisel teostatavad hüdrotehnilised tööd ja süvendustööd tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga. KSH aruandest tulenevad nõuded: - rajatavatel hoonetel tuleb vältida ulatuslikke klaaspindu lindude kokkupõrke vältimiseks; - sadamasse tuleb paigutada Natura ala piirangutest teavitav infotahvel - pinnase paigutamisel maismaale tuleb arvestada aeg-ajalt toimuva veetaseme tõusuga. Rajada ei tohi järske takistusi vee liikumisele (rannakindlustus). Kui ühes kohas luuakse takistusi veetõusule, siis teises lõigus võib see põhjustada oluliselt intensiivsema veetõusu ja võimaliku erosiooni. Pinnase paigutamisel ala merepoolsesse ossa tuleb see kujundada võimalikult lauge kaldega mere suunas, et veetõusul oleks veel kuhu liikuda. 4.8 Piirkonna liikumise ja liikluse võimalused. Teede hooldus. Planeeringualale pääseb Audru-Tõstamaa-Nurmsi riigimaanteelt avalikult kasutatava Puhkeküla tee (8630012) (endine Vanamõisa-Jaagusääre tee) kaudu. Nimetatud teed teenindavad Rannaküla ja Mäliküla. Rannaküla külas asub kaks majutusasutust – Varbla puhkeküla ja Surfhunt surfikeskus. Ala loodusliku ilme säilitamiseks kruusateed ei pinnata. Tolmu tõkestamiseks kasutatakse vastavaid aineid, eeldatavalt planeeritaval maa-alal regulaarselt raskeveokeid ei liikle. Maa-alale on kavandatud parkimisala 29-le autole, mis on sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik rajatis, kuid mida hakkavad kasutama ka konverentsikülastajad. Suuremate ürituste korral saab parkida AS Varbla Puhkeküla teistel parkimisaladel. Teehooldustööd korraldatakse vastavalt kokkuleppele Varbla vallaga. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 13 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Juurdepääs kallasrajale ja vaba liikumise tagamine kallasrajal. Ranna või kalda kaitse eesmärk on muuhulgas ka rannal või kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise tagamine ja kallasrajale juurdepääsu tagamine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohaselt on kallasraja laius laevatavatel veekogudel 10 meetrit. Suurvee ajal, kui kallasrada on üleujutatud, on kallasraja laius 2 meetrit veeseisu piirjoonest. Rannal või kaldal asuvate kinnisasjade omanike ja valdajate kohustuseks on veekogu rannad või kaldad puhtana hoida, hooldada kallasrada ning tagada kallasrajal inimestele vaba läbipääs. Planeerimislahendus kallasraja sulgemist ette ei näe, juurdepääs kallasrajale toimub avalikult kasutatava Puhkeküla tee ja sadama territooriumi kaudu. Kallasrajale juurdepääs (ca 2 m laiuse ribana) on märgitud põhijoonisele (3/4). Peale detailplaneeringu kehtestamist sõlmida maaomaniku ja Varbla Vallavalitsuse vahel kallasrajale juurdepääsu jaoks servituudi leping. 4.9 Piirkonna turvalisus Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügikonteinereid. Võimalikest väiksematest prügikastidest süttiv prügi kiirelt eemaldada. Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs vähendavad kuritegevuse riske. 4.10 Kehtivad kitsendused Looduskaitseseaduse §37 „Ranna ja kalda piiranguvöönd“ -200 m Läänemerest – maa-ala paikneb osaliselt ranna ja kalda piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse §38 „Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd “- 100 m Läänemerest – maa-ala paikneb osaliselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndis. Ehituskeeld ei laiene: 1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; 2) kalda kindlustusrajatisele; 3) supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; 4) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; 5) olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; 6) piirdeaedadele; 7) piirivalve rajatisele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: 1) pinnavee veehaarde ehitisele; Varbla väikelaevasadama detailplaneering 14 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP 2) sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; 3) ranna kindlustusrajatisele; 4) hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; 5) kalakasvatusehitisele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele; 8) tehnovõrgule ja -rajatisele; 9) sillale; 10) avalikult kasutatavale teele; 11) raudteele. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja Veeseaduse § 8 lõikega 2. Looduskaitseseaduse §39 „Ranna ja kalda veekaitsevöönd “- Veeseaduse § 29. Veekaitsevööndi laiuseks Läänemerel on 20 meetrit tavalisest veepiirist Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine ning geoloogilise uuringu teostamine; 2) puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; 3) majandustegevus, välja arvatud veest väljauhutud taimestiku eemaldamine, heina niitmine ja roo lõikamine; 4) väetise, keemilise taimekaitsevahendi ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla või -auna paigaldamine. Lubatud on taimekaitsevahendi kasutamine taimehaiguste korral ja kahjurite puhanguliste kollete likvideerimisel Keskkonnaameti igakordsel loal. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamiseni kaevandamisloa andja poolt maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras. Looduskaitseseaduse §35 „Korduva üleujutusega ala piir mererannal“- kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole üldplaneeringuga määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutatavast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Käesoleva planeeringu korduv üleujusega ala piir kulgeb valdavalt kogu rannikualal. Ladestusala asukohad näidatud asukohaplaanil (joonis ¼). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus¹ § 38. Kallasrada - laevatatavatel veekogudel kümme meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 15 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Tehnovõrgud ja -rajatised Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590). Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Elektripaigaldiste kaitsevöönd Alus: Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015, 4); Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I, 28.06.2015, 4). Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: Varbla väikelaevasadama detailplaneering 16 DP Projektbüroo OÜ 03-14-DP  elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;  maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. Varbla väikelaevasadama detailplaneering 17 Saatja: Anna Palusalu <[email protected]> Saatmisaeg: 29. juuni 2016. a. 9:31 Adressaat: [email protected]; [email protected]; Raine Viitas; VA_eva; [email protected] Teema: Varbla vald, V�ikesadama detailplaneeringu kehtestamine Tere! Varbla Vallavolikogu kehtestas 22.06.2016.a otsusega nr 81 Hermlini 1, Hermlini 2, Hermlini 3, Hermlini 4, Tamme kinnistu ja riigiomandis oleva mereosa v�ikesadama detailplaneeringu k�rvaltingimustega. Detailplaneeringu eesm�rk on v�ikesadama juurde taristu ehitamine, sadamateenuste osutamine alla 24- meetrise kogupikkusega vees�idukitele, veev�rgi t�iustamine ja v�ikesadama purgimiskoha rajatiste rajamine, ehituskeeluv��ndi v�hendamine, sadama akvatooriumi m��ramine merealal, maa�ksuste liitmine kaheks maa�ksuseks. Planeeritava ala suurus peale katastri�ksuste merepoolse piiri korrigeerimist on ca 10,86 ha. Lisaks h�lmab planeeringuala 23,8 ha riigi omandis olevat mereosa. Detailplaneering muudab Varbla valla �ldplaneeringut. Detailplaneeringu kehtestamise otsusega (sh KSH aruandega) saab tutvuda Varbla vallamajas v�i valla kodulehel http://varbla.kovtp.ee/kehtestatud- detailplaneeringud. Info tel 449 6496, [email protected] Lugupidamisega, Anna Palusalu Varbla Vallavalitsuse arengu- ja keskkonnan�unik [email protected] 449 6496 Varbla laidude maastikukaitseala Varbla vald M 1:100000 VON EINEM AUTODESK-SCHULUNGSPRODUKT ERSTELLT X=6477300 Y=481400 LS-80%, PR-10%, LT-10% 2 2 850m 3 8,22 ha/ 3250 m 2 h = 11,0 m P35 X=6477000 Y=481500 VON EINEM AUTODESK-SCHULUNGSPRODUKT ERSTELLT VON EINEM AUTODESK-SCHULUNGSPRODUKT ERSTELLT X=6476800 Y=481200 Akvatooriumi koordinaadid X=6476500 Y=481200 VON EINEM AUTODESK-SCHULUNGSPRODUKT ERSTELLT X=6477300 Y=481400 X=6477000 Y=481500 X=6476800 Y=481200