Karujärve kruusakarjääri maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 07. aprill 2017 nr 1-3/17/892 Karujärve kruusakarjääri maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459, aadress Toompuiestee 24, 10149 Tallinn) esitas Keskkonnaametile 09.09.2016 kaaskirjaga nr 3-1.1/1139 Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa (edaspidi ka kaevandamisloa) muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.09.2016 nr 12-2/16/11263 all). Karujärve kruusakarjääris kaevandamiseks on Keskkonnaministeeriumi Saaremaa Keskkonnateenistus andnud Riigimetsa Majandamise Keskusele maavara kaevandamise loa nr SAAM-012 kehtivusega 04.11.2002 – 03.11.2012, mida pikendati Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja 31.10.2012 korraldusega nr HLS 1-15/12/435 kuni 03.11.2017. Taotluse kohaselt soovitakse olemasoleva mäeeraldise laiendamist. Mäeeraldist soovitakse laiendada külgmiselt. Riigimetsa Majandamise Keskus taotleb Karujärve kruusamaardla Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise laiendamist ehituskruusa kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja ehitussegud. Karujärve kruusakarjääri mäeeraldis asub Saare maakonnas Kihelkonna vallas Karujärve külas riigile kuuluval kinnistul Karujärve karjäär (katastritunnus 30101:004:0054), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldise laiendus asub Saare maakonnas Kihelkonna vallas Karujärve külas riigile kuuluval kinnistul Kihelkonna metskond 11 (katastritunnus 30101:004:0666), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala on 9,24 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 11,66 ha. Maavara keskmiseks aastamääraks taotletakse 25 tuhat m. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat. Seisuga 31.12.2016 on taotletava mäeeraldise piires ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 367 tuhat m3, millest kaevandatav on 353 tuhat m3. Maavara kaevandamise loa taotlus on 07.12.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 10.01.2017 kirjaga nr 12-2/17/643-2 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Alates 01.01.2017 hakkas kehtima maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. Tulenevalt eelnevast, menetleb Keskkonnaamet esitatud loa taotlust edaspidistes menetlusetappides kehtiva seaduse ja sellest tulenevate menetlusõigusnormide alusel. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 7 kohaselt eelpoolnimetatud määruse jõustumisest (määrus jõustus 28.01.2017) kuni 2017. aasta 15. maini esitatud taotlused, mis vastavad taotluse koosseisu ja vormi kohta kuni 2017. aasta 1. jaanuarini kehtinud nõuetele, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Keskkonnaamet saatis 10.01.2017 kirjaga nr 12-2/17/643 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kihelkonna Vallavolikogu 26.09.2013 määrusega nr 17 „Maapõueseaduse kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmise delegeerimine“ on delegeerinud arvamuse andmise õiguse kaevandamisloa taotluse ja otsuse eelnõu kohta Kihelkonna Vallavalitsusele. Kihelkonna Vallavalitsus nõustus 19.01.2017 otsusega nr 10 maavara kaevandamise loa muutmisega Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.02.2017 nr 12-2/17/1946 all). Keskkonnaamet on saatnud 03.02.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.02.2017 nr 14-5/17/2062 all) maavara kaevandamise loa muutmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon on nõustunud 27.02.2017 protokollilise otsusega nr 17-12 maavara kaevandamise loa muutmisega Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõike 3 ja HMS §-dega 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 13.03.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 17.03.2017 ajalehes „Saarte Hääl“ avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnaamet edastas eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Muinuskaitseametile 13.03.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.03.2017 nr 12-2/17/3684 all). Muinsuskaitseamet 20.03.2017 kirjaga nr 1.1—7/654-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.03.2017 nr 12-2/17/3684-2 all) nõustus eelnõuga. HMS § 40 lõike 1 järgi annab loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 2 (9) Keskkonnaamet küsis Riigimetsa Majandamise Keskuselt arvamust Karujärve kruusakarjääri maavara kaevandamise loa muutmise eelnõu kohta 09.03.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.03.2017 nr 12-2/17/3563 all). Riigimetsa Majandamise Keskus vastas 13.03.2017 kirjaga nr 3-1.1/1139 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.03.2017 nr 12-2/17/3563-2 all). II. KAALUTLUSED 2.1 Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. MaaPS § 68 lõike 7 kohaselt muudetakse mäeeraldise laiendamise korral olemasolevat kaevandamisluba, muutes vastavalt vajadusele kaevandamisloa kehtivust ja muid loale märgitud nõudeid. Muudetava loa kehtivusaja määramisel lähtutakse käesoleva seaduse § 60 lõikes 1 või 2 sätestatud tähtajast ja luba võib vajaduse korral edaspidi pikendada, lähtudes MaaPS § 67 lõikest 1. MaaPS § 60 lõike 1 kohaselt antakse kaevandamisluba kuni 30 aastaks, sama §-i lõike 2 kohaselt antakse liiva, kruusa, järvelubja, järvemuda ja meremuda kaevandamise luba kuni 15 aastaks. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui MaaPS § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 2 kohaselt kui luba muudetakse, sealhulgas mäeeraldist laiendatakse, kantakse loa vormile taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. Maavara kaevandamise loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (19.09.2016 kiri nr 9-3/16/17538) (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.09.2016 nr 12-2/16/11263-2 all). Riigilõiv 500 € on tasutud 08.09.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Keskkonnaamet küsis 08.10.2016 e-kirjaga Maa-ametilt selgitust mäeeraldise lähedusse jääva metsatee osas. Maa-amet vastas 10.10.2016 e- kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.12.2016 nr 12-2/16/11263-6 all). Keskkonnaamet palus 18.10.2016 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.10.2016 nr 12-2/16/11263-3 all) parandada loa taotluse vormi ning küsis samas lisainformatsiooni karjääris kattepinnase ladustamise aja osas. Eesti Geoloogiakeskus saatis korrigeeritud taotluse vormi ning lisainformatsiooni kattepinnase osas 24.10.2016 ja 21.11.2016 kirjadega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.10.2016 nr 12-2/16/11263-4 ja 21.11.2016 nr 12-2/16/11263-5 all). 3 (9) Tulenevalt MaaPS § 50 lõike 3 punkti 5 ja lõike 6 alusel tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Maavara kaevandamise loa muutmise taotluse seletuskirja kohaselt jäätmeid jäätmeseaduse mõistes ehituskruusa kaevandamise tulemusena Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisel ei teki. Samuti ei teki rikastusjääke jäätmeseaduse §7 mõistes, sest kõiki purustatud kruusa fraktsioone kasutatakse tee-ehituses. Eesti Geoloogiakeskus OÜ esitas lisainformatsiooni kattepinnase kasutamise osas 24.10.2016 ja 21.11.2016 kirjadega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.10.2016 nr 12-2/16/11263-4 ja 21.11.2016 nr 12-2/16/11263-5 all). Antud selgituste kohaselt maavaralt kooritud kasvupinnast kasutatakse sihtotstarbeliselt kaevandamisega rikutud ala bioloogilisel korrastamisel. Eesti Geoloogiakeskus OÜ lisab, et kasvupinnase ajutist ladustamist ei saa käsitleda selle kasutuseta hoidmisena, mida jäätmeseaduse § 2 lõige 2 võrdsustab äraviskamisega. Sest seda juhul, kui vallasasja (käesolevas kontekstis kasvupinnase) kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Eesti Geoloogiakeskus OÜ selgitab eelpoolnimetatud kirjades, et kaeveala taastamine metsamaana, sh tasandatud alade katmine viljaka pinnasega toimub Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise ja selle laienduse piires operatiivselt kaevandamise loa kehtivuse vältel. Kasvupinnast eemaldatakse etapiliselt mäeeraldise vahetult kaevandamisele allutatavalt osalt ning selle ladustamine ei välta rohkem kui kolm aastat. Tulenevalt eelnevatest selgitustest ei pea Keskkonnaamet kaevandamisjäätmekava esitamist vajalikuks. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Riigimetsa Majandamise Keskus ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 05.04.2017). Karujärve kruusakarjääri mäeeraldis asub Saare maakonnas Kihelkonna vallas Karujärve külas riigile kuuluval kinnistul Karujärve karjäär (katastritunnus 30101:004:0054), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldise laiendus asub Saare maakonnas Kihelkonna vallas Karujärve külas riigile kuuluval kinnistul Kihelkonna metskond 11 (katastritunnus 30101:004:0666), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maa- ameti registri andmetel on kinnistu Karujärve karjäär (katastritunnus 30101:004:0054) puhul tegemist 100 % mäetööstusmaaga, kinnistu Kihelkonna metskond 11 (katastritunnus 30101:004:0666) puhul on tegemist 100 % maatulundusmaaga. 4 (9) Maavara kaevandamise loa (muutmise) taotlemise ajal ei pea maaüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa, küll aga peab see olema maavara kaevandamise ajal. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks maatulundusmaast mäetööstusmaaks tuleb kinnisasja omanikul esitada kohalikule omavalitsusele Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” § 2 lõike 1 alusel vastav taotlus. Seega on vajadus muuta maa kasutamiseks selle sihtotstarvet, selleks tuleb kaevandamisloa omanikul esitada taotlus ja küsimuse otsustab kohalik omavalitsus.“ Keskkonnaamet teavitas maavara kaevandamise loa muutmise menetlusse võtmisest loa taotlejat 10.01.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.01.2017 nr 12-2/17/643-2 all). Keskkonnaamet teavitas menetlusosalisi 10.01.2017 kirjadega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.01.2017 nr 12-2/17/779 all). Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Maa-ameti kaardirakenduses paikneb ala pärandkultuuri objektina kuvatud Nõukogude armee Karujärve raketiväeosa territooriumil. Keskkonnaamet küsis 11.01.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.01.2017 nr 12-2/17/818 all) Muinsuskaitseameti kooskõlastust taotletavale tegevusele. Muinsuskaitseamet vastas 11.01.2017 kirjaga nr 1.1-7/84-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.01.2017 nr 12-2/17/818-2 all), nõustudes mäeeraldise laiendusega eelpoolnimetatud piirkonnas. Muinsuskaitseamet palus 11.01.2017 kirjas arvestada pinnasetöödel kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilisse kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseamet märkis, et tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§ 30 - § 32, § 44), on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest koheselt Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. Keskkonnaamet lisab antud nõude maavara kaevandamise loa täiendavaks tingimuseks. Keskkonnaamet saatis 10.01.2017 kirjaga nr 12-2/17/643 kaevandamisloa muutmise taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kihelkonna Vallavolikogu 26.09.2013 määrusega nr 17 „Maapõueseaduse kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmise delegeerimine“ on delegeerinud arvamuse andmise õiguse kaevandamisloa taotluse ja otsuse eelnõu kohta Kihelkonna Vallavalitsusele. Kihelkonna Vallavalitsus edastas oma otsuse 26.01.2017 kaaskirjaga nr 11-7.1/96. Kihelkonna Vallavalitsus nõustus 19.01.2017 otsusega nr 10 maavara kaevandamise loa muutmisega Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisele (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.02.2017 nr 12-2/17/1946 all). Keskkonnaamet on saatnud 03.02.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.02.2017 nr 14-5/17/2062 all) maavara kaevandamise loa muutmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon on nõustunud 27.02.2017 protokollilise otsusega nr 17-12 maavara kaevandamise loa muutmisega Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisele. HMS § 48 ja § 49 lõike 1 kohaselt pannakse korralduse eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja ja HMS § 49 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja. Kooskõlas MaaPS § 1 lõike 3 ja HMS §-dega 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 13.03.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 17.03.2017 ajalehes „Saarte Hääl“ avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks 5 (9) nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnaamet edastas eelnõu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Muinuskaitseametile 13.03.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.03.2017 nr 12-2/17/3684 all). Muinsuskaitseamet 20.03.2017 kirjaga nr 1.1—7/654-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.03.2017 nr 12-2/17/3684-2 all) nõustus eelnõuga. HMS § 40 lõike 1 järgi annab loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Riigimetsa Majandamise Keskuselt arvamust Karujärve kruusakarjääri maavara kaevandamise loa muutmise eelnõu kohta 09.03.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.03.2017 nr 12-2/17/3563 all). Riigimetsa Majandamise Keskus vastas 13.03.2017 kirjaga nr 3-1.1/1139 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.03.2017 nr 12-2/17/3563-2 all). 2.2 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavara pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3 nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt III). 2.3.1 kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2.3.2 kavandatav kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi; 2.3.3 ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni ja mürataseme tekkimine on ebatõenäoline, kui kasutatakse leevendusmeetmeid; 2.3.4 mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; 2.3.5 eeldatavalt oluline kumulatiivne mõju puudub. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. Eelhinnangust tulenevad täiendavaid tingimusi käsitletakse käesoleva dokumendi peatükis 2.5 täiendavate tingimuste seadmine. 2.3 Kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise analüüs Kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. 6 (9) Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Ehitusmaavarade asjus oli riigi huvi määratlemata kuni ehitusmaavarade riikliku arengukava vastuvõtmiseni. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavara säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega:  välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riigi huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle;  väljatakse maavara täielikult ka vertikaalsuunas;  tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine;  tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmine ning maavara ratsionaalne kasutamine. Vastavalt taotlusele, Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on ehitusseadustiku § 93 lõike 5 kohaselt riigimetsa majandamisel kasutatavate metsateede korrashoidu korraldav riigiasutus ning omab Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisest teedeehituseks vajaliku kruusa kaevandamiseks luba SAAM-012, taotleb mäeeraldise laiendamist, et tagada oma kohustuste täitmiseks vajaliku maavararessursi jätkuv olemasolu. Seega on antud taotluse puhul tagatud neljas tingimus, mille kohaselt tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmine ning maavara ratsionaalne kasutamine. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. 2.5 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Kehtivas maavara kaevandamise loas on määratud järgnevad täiendavad tingimused: 1. Pärast kaevandamise lõpetamist rekultiveerida karjäär metsamaaks 2. Karjäärivaldaja on kohustatud täitma kõiki loodusvara kasutamise ja kaitse alaseid seadusi ja seadustest allpool seisvaid normdokumente 3. Kasutama maavara sihtotstarbeliselt 4. Pärast mäetööde litsentsi kehtivusaja möödumist tuleb keskkonnateenistusele esitada uue litsentsi koopia. 7 (9) Taotluse kohaselt korrastatakse ala peale maavara ammendumist metsamaaks. Keskkonnaamet lisab korrastamise suuna metsamaa uue loa taotluse vormile ning ei kanta üle uuele loa vormile täiendavat tingimust nr 1. Kehtivas loas märgitud täiendavad tingimused nr 2 ja 3 ei kanta üle uuele loa vormile, kuna need on seadusandluse alusel niigi nõutavad. Keskkonnaamet ei kanna uuele loa vormile samuti täiendavat tingimust nr 4, kuna asutust Keskkonnateenistus enam ei eksisteeri ning seadusandlusest tulenevalt ei ole maavara kaevandamise loa omanik ega kaevandaja kohustatud mäetööde litsentsi Keskkonnaametile esitama. Tulenevalt eelnevast ei ole uue kaevandamisloa andmisel otstarbekas kanda antavale loale ühtki kehtivas maavara kaevandamise loas nr SAAM-012 olevat täiendavat tingimust. Tulenevalt taotlusmaterjalidest, lisab Keskkonnaamet maavara kaevandamise loale järgmise täiendava tingimuse: Tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo perioodil sademeteta ilma puhul tuleb kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid: koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid, purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. Tulenevalt Muinsuskaitseameti 11.01.2017 kirjast nr 1.1-7/84-1, lisab Keskkonnaamet maavara kaevandamise loale järgmise täiendava tingimuse: Katendi eemaldamisel ja kaevandamisel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilisse kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega. Tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§ 30 - § 32, § 44), on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest koheselt Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Kihelkonna Vallavalitsuse 19.01.2017 otsusele nr 10, maavarade komisjoni 27.02.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-12 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse taotlusele, otsustan: 3.1 Muuta ettevõttele Riigimetsa Majandamise Keskus kuuluvat maavara kaevandamise luba nr SAAM-012 Karujärve kruusamaardla Karujärve kruusakarjääris kehtivusajaga 15 aastat. 3.2 Muudetavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1 Loa omaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459, aadress Toompuiestee 24, 10149 Tallinn); 3.2.2 Kaevandaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459, aadress Toompuiestee 24, 10149 Tallinn); 3.2.3 Maardla: mäeeraldis asub Karujärve kruusamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0725. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus; 3.2.4 Mäeeraldis: Karujärve kruusakarjäär, mäeeraldise liik on olemasoleva laiendus. Mäeeraldise pindala on 9,24 ha ja asub Kihelkonna vallas; 3.2.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 11,66 ha. Korrastamise suund on metsamaa; 3.2.6 Geoloogiline uuringu aruande nimetus: M. Rändur. Karujärve kruusamaardla Karujärve II uuringuruumi geoloogiline uuring Saaremaal (varu arvutus seisuga 01.03.2012.a.). Varud 8 (9)  on kinnitatud keskkonnaministri 12.04.2012 käskkirjaga nr 329; 3.2.7 Maavaravaru: seisuga 31.12.2016 taotletava mäeeraldise piires on ehituskruusa aktiivne tarbevaru 367 tuh m³, millest kaevandatav on 353 tuh m³ 3.2.8 Maavara kasutusala: teedeehitus ja ehitussegud; 3.2.9 Täiendavad tingimused: 3.2.9.1 Tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo perioodil sademeteta ilma puhul tuleb kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid: koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid, purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. 3.2.9.2 Katendi eemaldamisel ja kaevandamisel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilisse kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega. Tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§ 30 - § 32, § 44), on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest koheselt Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. 3.3 Avalikustada Riigimetsa Majandamise Keskuse kaevandamisloa muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba SAAM-012 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]) Koopia: Kihelkonna Vallavolikogu ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet Teadmiseks: Maa-amet ([email protected]), Eesti Geoloogiakeskus OÜ ([email protected]) Triinu Lember maapõuespetsialist Maapõuebüroo 9 (9)  LISA 1 EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 9 alusel on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise üle otsustaja maavara kaevandamise loa andja ehk maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt Keskkonnaamet. Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH KeHJS § 11 lg 6 alusel algatamata, kui KeHJS § 6 lg 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. KeHJS § 6 lg 2 määratleb ära tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega. KeHJS § 6 lg 2 p 2 ja lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 ” § 3 p 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaa kaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on koostatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Karujärve kruusakarjääri mäeeraldis asub kohaliku tähtsusega Karujärve kruusamaardlas (registrikaardi nr 0725) Saare maakonnas Kihelkonna vallas Karujärve külas riigile kuuluval kinnistul Karujärve karjäär (katastritunnus 30101:004:0054), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Karujärve kruusakarjääris kaevandamiseks on Keskkonnaministeeriumi Saaremaa Keskkonnateenistus andnud Riigimetsa Majandamise Keskusele maavara kaevandamise loa nr SAAM-012 kehtivusega 04.11.2002, mida pikendati Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja 31.10.2012 korraldusega nr HLS 1-15/12/435 kuni 03.11.2017. Loa omanik ja kaevandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldise laiendus asub Saare maakonnas Kihelkonna vallas Karujärve külas riigile kuuluval kinnistul Kihelkonna metskond 11 (katastritunnus 30101:004:0666), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Laiendusala külgneb kagust olemasoleva mäeeraldisega. Vastavalt taotlusele, Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on ehitusseadustiku § 93 lõike 5 kohaselt riigimetsa majandamisel kasutatavate metsateede korrashoidu korraldav riigiasutus Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 ning omab Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisest teedeehituseks vajaliku kruusa kaevandamiseks luba SAAM-012, taotleb mäeeraldise laiendamist, et tagada oma kohustuste täitmiseks vajaliku maavararessursi jätkuv olemasolu. Taotletava Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 9,24 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 11,66 ha. Lähim hoone paikneb taotletavast alast ~470 m kaugusele loode suunas. Lähim elamuga majapidamine asub umbes 1,4 km kaugusel lääne suunas Liiva kinnistul. Karujärve kruusakarjääril ja selle taotletaval laiendusel puudub hoonestus ja siderajatised. Maa-amet märkis 16.09.2016 nr 9-3/16/17538 kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.09.2016 nr 12-2/16/11263-2 all), et taotletavast mäeeraldisest idas kulgeb metsatee Karujärve baasi tee nr 3010560. Mäeeraldis jääb nimetatud tee äärmise sõiduraja välimisest servast umbes 21 m kaugusele. Keskkonnaamet küsis 08.10.2016 e-kirjaga Maa-ametilt, kas taotletav mäeeraldis jääb nimetatud tee teekaitsevööndisse. Maa-amet vastas 10.10.2016 e- kirjaga, et tegemist on metsateega, millel ehitusseadustiku järgi puudub kaitsevöönd. Seaduse järgi võib metsateed kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Taotletava karjääri ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 367 tuh m3 ja kaevandatav varu on 353 tuh m³. Maavara keskmiseks aastamääraks taotletakse 25 tuhat m3. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat. Kruus ja liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitsealad ja looduskaitselised objektid. Lähimad looduskaitselised objektid on 500 m kaugusel põhjas tumepunase neiuvaiba Epipactis atrorubens ja loodes aas-karukella Pulsatilla pratensis kasvukohad ning 700 m kaugusel kagus asuvad vööthuul sõrmkäpa Dactylorhiza fuchsii ja valge vesiroosi Nymphaea alba kasvukohad. Kõik eelpoolnimetatud liigid kuuluvad kolmandasse kaitsekategooriasse. Umbes 1 km kaugusel kagus asub Karujärve hoiuala. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 2 (7) 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal. Maa-ameti kaardirakenduses paikneb ala pärandkultuuri objektina kuvatud Nõukogude armee Karujärve raketiväeosa territooriumil. Keskkonnaamet küsis 11.01.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.01.2017 nr 12-2/17/818 all) Muinsuskaitseameti kooskõlastust taotletavale tegevusele. Muinsuskaitseamet vastas 11.01.2017 kirjaga nr 1.1-7/84-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.01.2017 nr 12-2/17/818-2 all), nõustudes mäeeraldise laiendusega eelpoolnimetatud piirkonnas. Muinsuskaitseamet palus 11.01.2017 kirjas arvestada pinnasetöödel kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilisse kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseamet märkis, et tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§ 30 - § 32, § 44), on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest koheselt Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. Keskkonnaamet lisab antud nõude maavara kaevandamise loa täiendavas tingimuseks. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Taotletava laiendusala ning sellega kagust külgneva Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise piires ühtse mäetööstuskompleksi kujunemiseks oleks otstarbekas kaevetöödega jätkata olemasoleva mäeeraldise põhjaservast, liikudes kaeve-eega põhja- ja loode suunas. Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise 2. ploki põhja- ja keskosa mäenduslikud tingimused on soodsad, sest kaevandamisele kuuluv 1,0 – 4,5 m paksune kiht paikneb pealpool veetaset ning on kaevandatav ühe kaeveastmega. Väljatud kihi alumine piir langeb äärmise põhjaosa 42,9 m abs kõrguse, so varu alumise piiri tasemeni. Samas olemasoleva mäeeraldise põhi peab 1. ploki põhjapiiril jääma 37 m abs tasemeni. Seega kujuneb kahe varuploki vahelisele piirile umbes 5 m kõrgune kaeveastang. Maavara on kaevandatav põhiliselt pöördkoppekskavaatoriga ühe või kahe kaeveastmega. Mäetööde algetapil saab loodusliku materjali purustamiseks ja fraktsioneerimiseks kasutatava mobiilse purustussõlme paigutada olemasoleva mäeeraldise süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ajutine ladustamine ja laadimine kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutab ettevõte kaasaegseid kallurautosid. Materjali väljavedu toimub olemasoleva väljaveotee kaudu lõuna suunas Kärla- Karujärve teele. 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatud materjali kavandatakse kasutama hakata ehituses ja teedeehituses ning ehitussegudes. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Tegevus ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ega töödelda neid muul viisil. 3 (7) 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Taotletavat mäeeraldist ümbritseb katastriüksus Kihelkonna metskond 11 (metsamaa), mille omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud esindaja Riigimetsa Majandamise Keskus. 3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 3.1. vee, pinnase saastatus Maavara paikneb põhjaveetasemest pealpool, vee väljapumpamist ega ära juhtimist ei kavandata. Arvestades eelnevat, ei kaasne kaevandamisega mõju piirkonna põhja- või pinnaveerežiimile. Pinna- ja põhjavee kvaliteet saab oluliselt halveneda siis, kui toimub mõne karjäärimasina avarii ning selle tulemusel satub pinnasesse või veekokku masinate kütust, määrdeaineid või muud reostust. Kui kaevandaja järgib kõiki ettevaatusabinõusid ja kõrget töökultuuri, siis sellise avarii toimumine on vähetõenäoline. 3.2. õhu saastatus Lähimad elamud Kõõru küla hoonete näol paiknevad mäeeraldisest ca 1,5 km läänes Liiva maaüksusel (katastriüksus nr 13402:003:0321). Karujärve kämpingu puhkeala jääb ca 1,2 km kagusse. Karujärve kruusakarjääri mäeeraldist ümbritsevad ulatuslikud metsamassiivid. Masinad liiguvad metsaga piiratud alal, väljakujunenud kaevesüvendis ning eluhooneteni ja puhkealani õhusaaste ei levi. Tolmu tekitajateks on karjäärist kruusa väljavedavad kallurautod ja purustus-sorteerimissõlm. Vastavalt taotlusmaterjalidele, on soovitav tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo perioodil kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid, nt kasutada koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid, purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. Karjääris töötavad ekskavaatorid jmt eraldavad õhku heitgaase. Need hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide poolt eraldatavate kogustega. Tulenevalt eelnevast, määrab Keskkonnaamet täiendavateks tingimusteks: Tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo perioodil sademeteta ilma puhul tuleb kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid: kasutada koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid, purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. 3.3. jäätmeteke Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. 4 (7) Eesti Geoloogiakeskus OÜ esitas lisainformatsiooni kattepinnase kasutamise osas 24.10.2016 ja 21.11.2016 kirjadega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.10.2016 nr 12-2/16/11263-4 ja 21.11.2016 nr 12-2/16/11263-5 all). Antud selgituste kohaselt maavaralt kooritud kasvupinnast kasutatakse sihtotstarbeliselt kaevandamisega rikutud ala bioloogilisel korrastamisel. Eesti Geoloogiakeskus OÜ lisab, et kasvupinnase ajutist ladustamist ei saa käsitleda selle kasutuseta hoidmisena, mida JäätS § 2 lg 2 võrdsustab äraviskamisega. Sest seda juhul, kui vallasasja (käesolevas kontekstis kasvupinnase) kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Eesti Geoloogiakeskus OÜ selgitab eelpoolnimetatud kirjades, et kaeveala taastamine metsamaana, sh tasandatud alade katmine viljaka pinnasega toimub Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise ja selle laienduse piires operatiivselt kaevandamise loa kehtivuse vältel. Kasvupinnast eemaldatakse etapiliselt mäeeraldise vahetult kaevandamisele allutatavalt osalt ning selle ladustamine ei välta rohkem kui kolm aastat. Tulenevalt eelnevatest selgitustest ei pea Keskkonnaamet kaevandamisjäätmekava esitamist vajalikuks. 3.4. müra Maavara kaevandamise ja töötlemisega kaasneb paratamatult müra, mis levib väljapoole mäeeraldist. Müra tekitavad nii karjääris töötavad seadmed kui ka ajuti töötav purustussõlm. Vastavalt taotlusele, on selle helivõimsustasemeks mõõdetud kuni 104,8 dB. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei tohi määruse § 5 lg 6 punkt 2 järgi ületada päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öisel ajal (23.00 – 07.00) 45 dB ning taotlustase § 5 lg 5 punkt 2 järgi vastavalt 55 dB ja 40 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkonnas ületada päeval § 5 lg 6 punkt 1 järgi 60 dB ja öösel 55 dB, taotlustase vastavalt § 5 lg 5 punkt 1 järgi 60 dB ja 50dB. Kaevetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt taotlusele, paikneb Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisel purustussõlm esialgselt selle lõunaosale kujunenud kaevaõõnsuses ning tekkinud müraekraan vähendab mürataset. 150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite, ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase on vahemikus 84-90 dB. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 dB võrra ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karujärve mäeeraldise alal liiguvad masinad metsaga piiratud alal. Tõhusa müratõkendina toimib aastaid väldanud kaevandamise tulemusena kujunenud kaevesüvendit piirav kuni 7 m kõrgune nõlv. Ca 1,5 km kaugusel Kõõru külas paiknevate majapidamiseni leviva müra tase alaneb seadusandlusega kehtestatud normtasemeni. Tulenevalt eelnevast, ei ole ette näha ülenormatiivset müra lähimate elamute juures. 3.5. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 5 (7) 3.6. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust maavara kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja vette, ei tohi hoiustada karjääris masinate määrdeaineid, kütust jms ning tankimine ja masinate hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Taotletavale mäeeraldisele ega selle lähiümbrusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu kavandataval tegevusel puudub mõju Natura 2000 võrgustiku alale. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitsealad ja looduskaitselised objektid. Lähimad looduskaitselised objektid on 500 m kaugusel põhjas tumepunase neiuvaiba Epipactis atrorubens ja loodes aas-karukella Pulsatilla pratensis kasvukohad ning 700 m kaugusel kagus asuvad vööthuul sõrmkäpa Dactylorhiza fuchsii ja valge vesiroosi Nymphaea alba kasvukohad. Kõik eelpoolnimetatud liigid kuuluvad kolmandasse kaitsekategooriasse. Umbes 1 km kaugusel kagus asub Karujärve hoiuala. Eeldatav mõju eelpoolnimetatud looduskaitselistele objektidele puudub. 6. KeHJS § 6 lg 3 p-des 1-4(1) nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kaevandamisel tekkiva tolmu, müra ja vibratsiooni osas ei ulatu mõju eeldatavalt oluliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Kaevandamine toimub ülalpool põhjavee taset. Vee väljapumpamist ja ära juhtimist ei planeerita, seega mõju piirkonna veerežiimile ei teki. Ruumiliselt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiridest väljapoole, küll aga on maastikupilt tegevuse kestel visuaalselt häiritud. Hiljem maa-ala korrastamisega likvideeritakse ka visuaalne häiring. Seega kumulatiivseid mõjusid ja piiriülest mõju ette näha ei ole. 7. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. 6 (7) 8. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus: Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest: - kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - kavandatav kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi; - ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni ja mürataseme tekkimine on ebatõenäoline, kui kasutatakse leevendusmeetmeid; - mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; - eeldatavalt oluline kumulatiivne mõju puudub. Tulenevalt taotlusmaterjalidest ja Muinsuskaitseameti 11.01.2017 kirjast nr 1.1-7/84-1, lisab Keskkonnaamet maavara kaevandamise loale järgmised täiendavad tingimused: Tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo perioodil sademeteta ilma puhul tuleb kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid: koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid, purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. Katendi eemaldamisel ja kaevandamisel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilisse kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega. Tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§ 30 - § 32, § 44), on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest koheselt Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 7 (7)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet SAAM-012 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Riigimetsa Majandamise Keskus 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 70004459 1.3. Aadress Toompuiestee 24, 10149 Tallinn 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Riigimetsa Majandamise Keskus 2.2. Äriregistri kood 70004459 2.3. Aadress Toompuiestee 24, 10149 Tallinn 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Karujärve 3.2. Maardlaosa nimetus kruusamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0725 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Karujärve kruusakarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, vald) Kihelkonna vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala 9,24 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 11,66 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring Nimetus M. Rändur Karujärve kruusamaardla Karujärve II uuringuruumi geoloogiline uuring Saaremaal (varu arvutus seisuga 01.03.2012.a.) geoloogiafondi number 8375 varude kinnitamise otsus ja kuupäev KKM käskkiri nr 329, 12.04.2012 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus kogus Maavara kasutusala Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu 367 353 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 31.12.2016 7. Katend, Katendi kogus tuh m3, sh mulla kogus tuh m3 sh muld 26,44 26,44 8. Maavara 8.1. Maavara kasutusala teedeehitus, ehitussegud kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär 25 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 04.11.2002 – 06.04.2032 9. Täiendavad 1. Tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo tingimused perioodil sademeteta ilma puhul tuleb kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid: koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid,  purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. 2. Katendi eemaldamisel ja kaevandamisel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilisse kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega. Tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§ 30 - § 32, § 443), on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest koheselt Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. 10. Loa andmise Maavara kaevandamise luba on antud Keskkonnaministeeriumi Saaremaa ja muutmise Keskkonnateenistuse juhataja poolt kehtivusajaga 04.11.2002 – 03.11.2012. Luba otsused on pikendatud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja 31.10.2012 korraldusega nr HLS 1-15/12/435 ja muudetud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 07.04.2017 korraldusega nr 1-3/17/892. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 07.04.2017 2 (2) LISA 1 EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 9 alusel on keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise üle otsustaja maavara kaevandamise loa andja ehk maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt Keskkonnaamet. Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH KeHJS § 11 lg 6 alusel algatamata, kui KeHJS § 6 lg 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. KeHJS § 6 lg 2 määratleb ära tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega. KeHJS § 6 lg 2 p 2 ja lg 3, § 11 lg 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 ” § 3 p 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaa kaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning otsustama keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise üle. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse eelhinnang on koostatud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. maakasutus Karujärve kruusakarjääri mäeeraldis asub kohaliku tähtsusega Karujärve kruusamaardlas (registrikaardi nr 0725) Saare maakonnas Kihelkonna vallas Karujärve külas riigile kuuluval kinnistul Karujärve karjäär (katastritunnus 30101:004:0054), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Karujärve kruusakarjääris kaevandamiseks on Keskkonnaministeeriumi Saaremaa Keskkonnateenistus andnud Riigimetsa Majandamise Keskusele maavara kaevandamise loa nr SAAM-012 kehtivusega 04.11.2002, mida pikendati Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja 31.10.2012 korraldusega nr HLS 1-15/12/435 kuni 03.11.2017. Loa omanik ja kaevandaja on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldise laiendus asub Saare maakonnas Kihelkonna vallas Karujärve külas riigile kuuluval kinnistul Kihelkonna metskond 11 (katastritunnus 30101:004:0666), mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Laiendusala külgneb kagust olemasoleva mäeeraldisega. Vastavalt taotlusele, Riigimetsa Majandamise Keskus, kes on ehitusseadustiku § 93 lõike 5 kohaselt riigimetsa majandamisel kasutatavate metsateede korrashoidu korraldav riigiasutus Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 ning omab Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisest teedeehituseks vajaliku kruusa kaevandamiseks luba SAAM-012, taotleb mäeeraldise laiendamist, et tagada oma kohustuste täitmiseks vajaliku maavararessursi jätkuv olemasolu. Taotletava Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 9,24 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 11,66 ha. Lähim hoone paikneb taotletavast alast ~470 m kaugusele loode suunas. Lähim elamuga majapidamine asub umbes 1,4 km kaugusel lääne suunas Liiva kinnistul. Karujärve kruusakarjääril ja selle taotletaval laiendusel puudub hoonestus ja siderajatised. Maa-amet märkis 16.09.2016 nr 9-3/16/17538 kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.09.2016 nr 12-2/16/11263-2 all), et taotletavast mäeeraldisest idas kulgeb metsatee Karujärve baasi tee nr 3010560. Mäeeraldis jääb nimetatud tee äärmise sõiduraja välimisest servast umbes 21 m kaugusele. Keskkonnaamet küsis 08.10.2016 e-kirjaga Maa-ametilt, kas taotletav mäeeraldis jääb nimetatud tee teekaitsevööndisse. Maa-amet vastas 10.10.2016 e- kirjaga, et tegemist on metsateega, millel ehitusseadustiku järgi puudub kaitsevöönd. Seaduse järgi võib metsateed kasutada igaüks, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. 1.2. alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Taotletava karjääri ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 367 tuh m3 ja kaevandatav varu on 353 tuh m³. Maavara keskmiseks aastamääraks taotletakse 25 tuhat m3. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat. Kruus ja liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitsealad ja looduskaitselised objektid. Lähimad looduskaitselised objektid on 500 m kaugusel põhjas tumepunase neiuvaiba Epipactis atrorubens ja loodes aas-karukella Pulsatilla pratensis kasvukohad ning 700 m kaugusel kagus asuvad vööthuul sõrmkäpa Dactylorhiza fuchsii ja valge vesiroosi Nymphaea alba kasvukohad. Kõik eelpoolnimetatud liigid kuuluvad kolmandasse kaitsekategooriasse. Umbes 1 km kaugusel kagus asub Karujärve hoiuala. 1.4. alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 2 (7) 1.5. maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ala ei asu tiheasustusalal. Maa-ameti kaardirakenduses paikneb ala pärandkultuuri objektina kuvatud Nõukogude armee Karujärve raketiväeosa territooriumil. Keskkonnaamet küsis 11.01.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.01.2017 nr 12-2/17/818 all) Muinsuskaitseameti kooskõlastust taotletavale tegevusele. Muinsuskaitseamet vastas 11.01.2017 kirjaga nr 1.1-7/84-1 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.01.2017 nr 12-2/17/818-2 all), nõustudes mäeeraldise laiendusega eelpoolnimetatud piirkonnas. Muinsuskaitseamet palus 11.01.2017 kirjas arvestada pinnasetöödel kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilisse kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseamet märkis, et tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§ 30 - § 32, § 44), on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest koheselt Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. Keskkonnaamet lisab antud nõude maavara kaevandamise loa täiendavas tingimuseks. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Taotletava laiendusala ning sellega kagust külgneva Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise piires ühtse mäetööstuskompleksi kujunemiseks oleks otstarbekas kaevetöödega jätkata olemasoleva mäeeraldise põhjaservast, liikudes kaeve-eega põhja- ja loode suunas. Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise 2. ploki põhja- ja keskosa mäenduslikud tingimused on soodsad, sest kaevandamisele kuuluv 1,0 – 4,5 m paksune kiht paikneb pealpool veetaset ning on kaevandatav ühe kaeveastmega. Väljatud kihi alumine piir langeb äärmise põhjaosa 42,9 m abs kõrguse, so varu alumise piiri tasemeni. Samas olemasoleva mäeeraldise põhi peab 1. ploki põhjapiiril jääma 37 m abs tasemeni. Seega kujuneb kahe varuploki vahelisele piirile umbes 5 m kõrgune kaeveastang. Maavara on kaevandatav põhiliselt pöördkoppekskavaatoriga ühe või kahe kaeveastmega. Mäetööde algetapil saab loodusliku materjali purustamiseks ja fraktsioneerimiseks kasutatava mobiilse purustussõlme paigutada olemasoleva mäeeraldise süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ajutine ladustamine ja laadimine kalluritele toimub kopplaaduri abil. Transpordivahenditena kasutab ettevõte kaasaegseid kallurautosid. Materjali väljavedu toimub olemasoleva väljaveotee kaudu lõuna suunas Kärla- Karujärve teele. 2.1. loodusvarade kasutamine Kaevandatud materjali kavandatakse kasutama hakata ehituses ja teedeehituses ning ehitussegudes. 2.2. jäätme- ja energiamahukus Tegevus ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ega töödelda neid muul viisil. 3 (7) 2.3. lähipiirkonna teised tegevused Taotletavat mäeeraldist ümbritseb katastriüksus Kihelkonna metskond 11 (metsamaa), mille omanik on Keskkonnaministeerium ja volitatud esindaja Riigimetsa Majandamise Keskus. 3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 3.1. vee, pinnase saastatus Maavara paikneb põhjaveetasemest pealpool, vee väljapumpamist ega ära juhtimist ei kavandata. Arvestades eelnevat, ei kaasne kaevandamisega mõju piirkonna põhja- või pinnaveerežiimile. Pinna- ja põhjavee kvaliteet saab oluliselt halveneda siis, kui toimub mõne karjäärimasina avarii ning selle tulemusel satub pinnasesse või veekokku masinate kütust, määrdeaineid või muud reostust. Kui kaevandaja järgib kõiki ettevaatusabinõusid ja kõrget töökultuuri, siis sellise avarii toimumine on vähetõenäoline. 3.2. õhu saastatus Lähimad elamud Kõõru küla hoonete näol paiknevad mäeeraldisest ca 1,5 km läänes Liiva maaüksusel (katastriüksus nr 13402:003:0321). Karujärve kämpingu puhkeala jääb ca 1,2 km kagusse. Karujärve kruusakarjääri mäeeraldist ümbritsevad ulatuslikud metsamassiivid. Masinad liiguvad metsaga piiratud alal, väljakujunenud kaevesüvendis ning eluhooneteni ja puhkealani õhusaaste ei levi. Tolmu tekitajateks on karjäärist kruusa väljavedavad kallurautod ja purustus-sorteerimissõlm. Vastavalt taotlusmaterjalidele, on soovitav tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo perioodil kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid, nt kasutada koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid, purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. Karjääris töötavad ekskavaatorid jmt eraldavad õhku heitgaase. Need hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide poolt eraldatavate kogustega. Tulenevalt eelnevast, määrab Keskkonnaamet täiendavateks tingimusteks: Tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo perioodil sademeteta ilma puhul tuleb kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid: kasutada koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid, purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. 3.3. jäätmeteke Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42 lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. 4 (7) Eesti Geoloogiakeskus OÜ esitas lisainformatsiooni kattepinnase kasutamise osas 24.10.2016 ja 21.11.2016 kirjadega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 24.10.2016 nr 12-2/16/11263-4 ja 21.11.2016 nr 12-2/16/11263-5 all). Antud selgituste kohaselt maavaralt kooritud kasvupinnast kasutatakse sihtotstarbeliselt kaevandamisega rikutud ala bioloogilisel korrastamisel. Eesti Geoloogiakeskus OÜ lisab, et kasvupinnase ajutist ladustamist ei saa käsitleda selle kasutuseta hoidmisena, mida JäätS § 2 lg 2 võrdsustab äraviskamisega. Sest seda juhul, kui vallasasja (käesolevas kontekstis kasvupinnase) kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Eesti Geoloogiakeskus OÜ selgitab eelpoolnimetatud kirjades, et kaeveala taastamine metsamaana, sh tasandatud alade katmine viljaka pinnasega toimub Karujärve kruusakarjääri mäeeraldise ja selle laienduse piires operatiivselt kaevandamise loa kehtivuse vältel. Kasvupinnast eemaldatakse etapiliselt mäeeraldise vahetult kaevandamisele allutatavalt osalt ning selle ladustamine ei välta rohkem kui kolm aastat. Tulenevalt eelnevatest selgitustest ei pea Keskkonnaamet kaevandamisjäätmekava esitamist vajalikuks. 3.4. müra Maavara kaevandamise ja töötlemisega kaasneb paratamatult müra, mis levib väljapoole mäeeraldist. Müra tekitavad nii karjääris töötavad seadmed kui ka ajuti töötav purustussõlm. Vastavalt taotlusele, on selle helivõimsustasemeks mõõdetud kuni 104,8 dB. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002.a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei tohi määruse § 5 lg 6 punkt 2 järgi ületada päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öisel ajal (23.00 – 07.00) 45 dB ning taotlustase § 5 lg 5 punkt 2 järgi vastavalt 55 dB ja 40 dB. Karjääri teenindava transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkonnas ületada päeval § 5 lg 6 punkt 1 järgi 60 dB ja öösel 55 dB, taotlustase vastavalt § 5 lg 5 punkt 1 järgi 60 dB ja 50dB. Kaevetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt taotlusele, paikneb Karujärve kruusakarjääri mäeeraldisel purustussõlm esialgselt selle lõunaosale kujunenud kaevaõõnsuses ning tekkinud müraekraan vähendab mürataset. 150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite, ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase on vahemikus 84-90 dB. Avamaal alaneb müratase 100 m kaugusel müraallikast 16 dB võrra ja 300 m kaugusel 23 dB võrra. Karujärve mäeeraldise alal liiguvad masinad metsaga piiratud alal. Tõhusa müratõkendina toimib aastaid väldanud kaevandamise tulemusena kujunenud kaevesüvendit piirav kuni 7 m kõrgune nõlv. Ca 1,5 km kaugusel Kõõru külas paiknevate majapidamiseni leviva müra tase alaneb seadusandlusega kehtestatud normtasemeni. Tulenevalt eelnevast, ei ole ette näha ülenormatiivset müra lähimate elamute juures. 3.5. vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 5 (7) 3.6. valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust maavara kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja vette, ei tohi hoiustada karjääris masinate määrdeaineid, kütust jms ning tankimine ja masinate hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Taotletavale mäeeraldisele ega selle lähiümbrusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu kavandataval tegevusel puudub mõju Natura 2000 võrgustiku alale. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletava mäeeraldise piires puuduvad looduskaitsealad ja looduskaitselised objektid. Lähimad looduskaitselised objektid on 500 m kaugusel põhjas tumepunase neiuvaiba Epipactis atrorubens ja loodes aas-karukella Pulsatilla pratensis kasvukohad ning 700 m kaugusel kagus asuvad vööthuul sõrmkäpa Dactylorhiza fuchsii ja valge vesiroosi Nymphaea alba kasvukohad. Kõik eelpoolnimetatud liigid kuuluvad kolmandasse kaitsekategooriasse. Umbes 1 km kaugusel kagus asub Karujärve hoiuala. Eeldatav mõju eelpoolnimetatud looduskaitselistele objektidele puudub. 6. KeHJS § 6 lg 3 p-des 1-4(1) nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kaevandamisel tekkiva tolmu, müra ja vibratsiooni osas ei ulatu mõju eeldatavalt oluliselt mäeeraldise piiridest väljapoole. Kaevandamine toimub ülalpool põhjavee taset. Vee väljapumpamist ja ära juhtimist ei planeerita, seega mõju piirkonna veerežiimile ei teki. Ruumiliselt ei ulatu kavandatava tegevuse mõju mäeeraldise piiridest väljapoole, küll aga on maastikupilt tegevuse kestel visuaalselt häiritud. Hiljem maa-ala korrastamisega likvideeritakse ka visuaalne häiring. Seega kumulatiivseid mõjusid ja piiriülest mõju ette näha ei ole. 7. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. 6 (7) 8. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus: Loa andja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest: - kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - kavandatav kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi; - ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni ja mürataseme tekkimine on ebatõenäoline, kui kasutatakse leevendusmeetmeid; - mäeeraldisel osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega; - eeldatavalt oluline kumulatiivne mõju puudub. Tulenevalt taotlusmaterjalidest ja Muinsuskaitseameti 11.01.2017 kirjast nr 1.1-7/84-1, lisab Keskkonnaamet maavara kaevandamise loale järgmised täiendavad tingimused: Tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo perioodil sademeteta ilma puhul tuleb kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid: koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid, purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. Katendi eemaldamisel ja kaevandamisel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilisse kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega. Tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§ 30 - § 32, § 44), on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest koheselt Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 7 (7) MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet SAAM-012 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Riigimetsa Majandamise Keskus 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 70004459 1.3. Aadress Toompuiestee 24, 10149 Tallinn 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Riigimetsa Majandamise Keskus 2.2. Äriregistri kood 70004459 2.3. Aadress Toompuiestee 24, 10149 Tallinn 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Karujärve 3.2. Maardlaosa nimetus kruusamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0725 ehituskruus 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Karujärve kruusakarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, vald) Kihelkonna vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala 9,24 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 11,66 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring Nimetus M. Rändur Karujärve kruusamaardla Karujärve II uuringuruumi geoloogiline uuring Saaremaal (varu arvutus seisuga 01.03.2012.a.) geoloogiafondi number 8375 varude kinnitamise otsus ja kuupäev KKM käskkiri nr 329, 12.04.2012 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus kogus Maavara kasutusala Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu 367 353 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 31.12.2016 7. Katend, Katendi kogus tuh m3, sh mulla kogus tuh m3 sh muld 26,44 26,44 8. Maavara 8.1. Maavara kasutusala teedeehitus, ehitussegud kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär 25 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 04.11.2002 – 06.04.2032 9. Täiendavad 1. Tolmu ülemäärase kontsentratsiooni vältimiseks intensiivse väljaveo tingimused perioodil sademeteta ilma puhul tuleb kasutada tolmu teket ja levikut takistavaid meetmeid: koormakatteid ja niisutada karjäärisiseseid teid,  purustussõlme ümbrust ning töödeldavat mäemassi, piirata kallurite liikumiskiirust karjääris. 2. Katendi eemaldamisel ja kaevandamisel tuleb arvestada kultuuriväärtustega leidude ja arheoloogilisse kultuurikihi ilmsikstuleku võimalusega. Tulenevalt Muinsuskaitseseadusest (§ 30 - § 32, § 443), on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest koheselt Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. 10. Loa andmise Maavara kaevandamise luba on antud Keskkonnaministeeriumi Saaremaa ja muutmise Keskkonnateenistuse juhataja poolt kehtivusajaga 04.11.2002 – 03.11.2012. Luba otsused on pikendatud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja 31.10.2012 korraldusega nr HLS 1-15/12/435 ja muudetud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 07.04.2017 korraldusega nr 1-3/17/892. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 07.04.2017 2 (2)