Veoeeskiri

Saatja: Marge Aaso <[email protected]> Saatmisaeg: 25. aprill 2017. a. 9:58 Adressaat: Triinu Uiboleht; TJA - Avalik Teema: AS EVR Cargo veoeeskiri Manused: VeoEESKIRJA_lisad_2017.bdoc Tere Saadame Teile AS EVR Cargo poolt kirja nr 1-4.1/551 �AS EVR Cargo veoeeskirja heakskiitmine.� Kiri lisatud manuses. Lugupidamisega Marge Aaso Assistent AS EVR Cargo Toompuiestee 35, 15073 Tallinn, Estonia Tel +372 615 8696 Faks + 372 615 8599 Mob + 372 503 8640 e-mail: [email protected] www.evrcargo.ee AS EVR Cargo Veoeeskirja lisad Lisa 1 AS EVR Cargo töötajate ja klientide tegevust reglementeerivad normatiivdokumendid Märkusega „EVR Cargo“ tähistatud dokumendid reglementeerivad ainult AS EVR Cargo töötajate tegevust. Dokumendi nimetus Märkus 1.Üldised normatiivdokumendid 1.1.Rahvusvahelised kokkulepped 1.1.1. Rahvusvahelise raudtee kaubaveo kokkulepe (SMGS). 1.1.2. Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe EVR Rakendusjuhend (SI к SMGS) Cargo 1.1.3. Venemaa Fõderatsiooni Teedeministeeriumi ja Eesti EVR Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi vaheline kokkulepe Cargo rahvusvahelisest raudtee otseühendusest. 25.02.1992. 1.1.4. Venemaa Fõderatsiooni Teedeministeeriumi ja Eesti EVR Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi vaheline ajutine Cargo raudtee piirikokkulepe. 25.02.1992. 1.1.5. Avaliku aktsiaseltsi „Venemaa Raudteed“ ja aktsiaseltsi EVR „Eesti Raudtee“ vaheline koostöö leping raudteevedude Cargo korraldamiseks. Nr 77, 09.02.2010 1.1.6. RAS Latvijas dzelzcelš ja AS Eesti Raudtee vaheline EVR raudteevedude korraldamise kokkulepe. 02.12.2008. Cargo 1.1.7. Ühistransiidiprotseduuri konventsioon 1.1.8. COTIF. 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis 1.1.9. Rahvusvahelise raudtee konventsiooni (COTIF) lisa RID (Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Rail) 1.2. Seadused 1.2.1. Raudteeseadus.  AS EVR Cargo Veoeeskirja lisad 1.2.2. Ühenduse tolliseadustik (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013). 1.2.3. Ühenduse tolliseadustiku rakendussätted (KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/578, 11. aprill 2016). 1.2.4. Toiduseadus. 1.2.5. Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus. 1.2.6. Taimekaitseseadus. 1.2.7. Kemikaaliseadus. 1.2.8. Võlaõigusseadus. 1.2.9. Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seadus 1.3.Valitsuse ja ministeeriumite määrused 1.3.2. Raudtee tehnokasutuseeskiri (koos lisadega: Raudtee signalisatsioonijuhend, Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhend, Ehitusgabariidi rakendamise juhend, Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend, Täiendavad tehnilised nõuded, kui reisirongide suurim lubatud kiirus jääb vahemikku 141–160 km/h ). RTL 1999, 127, 1773 1.3.3.Ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm (majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.04.2003 määrus nr 56). 1.4. Teedeministeeriumi poolt kinnitatud normatiivdokumendid 1.4.7. Rongide ja vagunite kommertsülevaatuse punkti tüüpiline EVR töökorraldus. Moskva, Transport, 1987. Cargo 1.4.8. ЦУК/4557. Rongide ja vagunite kommertsülevaatuse EVR eeskirjad. Moskva, Transport, 1988. Cargo 1.4.10. ЦМ/3219. Raudteel teostatavate laadimistööde ohutus- ja sanitaareeskirjad. Moskva, Transport, 1976. 1.5. OSJD normatiivdokumendid (v.a tariifikokkulepped) 1.5.1. Kaupade harmoniseeritud nomenklatuur (KHN). 1.6.SRÜ ja Balti riikide Raudteetranspordi Nõukogu poolt kinnitatud normatiivdokumendid 1.6.1. Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskiri. Moskva, 2009. (kehtib osas, mis ei ole vastuolus SMGSiga)  AS EVR Cargo Veoeeskirja lisad 1.6.2. GOST 22235-2010. Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel-tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel. Moskva, 2010. 1.6.4. Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline isotermiliste vagunite kasutamise ja tehnilise teenindamise ning vastastikuste arvelduste kokkulepe. 1994. 1.6.6. Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe kaupade veost eritingimustel. 05.07.1996. 1.6.8. Teiste riikide kaubavagunite ekspluatatsiooni, numbrilise EVR arvestuse ja kasutustasude arvelduse eeskirjad. (SRÜ, Läti Cargo Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik). 24.05.1996. 1.6.9. Sõltumatute Riikide Ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe Rahvusvahelise Raudteekaubaveo Kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuste kohta. 01.10.1997. 1.6.10. Ühtne tariifi-statistiline kaupade nomenklatuur (ETSNG), Моskvа, 1997. 1.6.11. Raudteetsisternide kaliibritabelid. Moskva, Transport, 1997. 1.6.12. Raudteeadministratsioonide universaalkonteinerite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude EVR arvelduse eeskirjad. (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Cargo Vabariik) 01.10.1997. 1.6.13. Kaupade veol tekkinud kahjude hüvitamise vaidluste EVR läbivaatamiseks moodustatud pretensiooninõupidamise Cargo reglament. Tashkent, 2004. 1.6.15. Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti EVR Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteede vastutuse Cargo piiritlemisest kaupade säilivuse tagamisel. 05.06.1998. 1.6.16. ДЧ-1997. Kiiresti riknevate kaupade vedude teenindamise juhend Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel. 1998. 1.6.17. Rahvusvahelises ühenduses koduesemete veotasu ja nendega kaasas sõitvate saatjate sõidutasu sissenõudmise ning veodokumentide vormistamise kord (SRÜ, Leedu, Läti ja Eesti raudteedel). 29.11.1999. 1.6.18. Rahvusvahelises raudtee-praami ühenduses Iljitsevsk- Batumi/Poti sadamate kadu toimuva kaubaveo eeskiri. 22.04.1999.  AS EVR Cargo Veoeeskirja lisad 1.6.19. Eeskirjad plommsulgurite kasutamiseks kaubaveol vagunites ja konteinerites Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel. 1999. 1.6.20. Kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe EVR osaliste riikide raudteede konteinerite arvestuse ja aruandluse Cargo vormide koostamise instruktsioonid. 24.09.1999. 1.6.22. Raudteetransportööride kasutamise ühised tehnilised tingimused. Moskva, 2008. 1.6.23. SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel veetavate ohtlike kaupade ohukaardid. Moskva, 2014. 1.6.26. Omaniku kaubavagunite ekspluatatsiooni ja numbrilise arvestuse eeskirjad. 19.06.2001 . 1.6.27. ДЧ-1835 SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade veo instruktsioon. Moskva, 2007. 1.6.28. SRÜ riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudtee kaubavedude planeerimise eeskirjad. Sotshi, 2001. 1.6.29. Тariifijuhend nr.4, 2.raamat, 1.osa. Raudteejaamade nimistu. 1.6.30. SRÜ riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteede külmutusvagunitest ümberseadmestatud vagunite kasutamise ja neis toidukaupade, üksikute kiirestiriknevate kaupade ja muude kaupade veo kord rahvusvahelises ühenduses. Таshkent, 2004. 1.6.31. Kaubaveotingimused omanike suurkülmutuskonteinerites spetsialiseeritud platvormhaagenditel rahvusvahelises ühenduses. Minsk, 2004. 1.6.32. Külmutusvagunites kiiresti riknevate kaupade vedude teenindamise juhend Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 2006. 1.6.33. Rendile (ajutisele kasutamisele) üle antud ja rahvusvahelises ühenduses ringlevate inventaarpargi kaubavagunite ekspluatatsiooni, numbrilise arvestuse ja kasutustasude arvelduse kokkulepe (SRÜ, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Eesti Vabariik), 2007 1.6.34. Termosvagunites kiiresti riknevate kaupade vedude kord Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 2007 1.6.35. Universaalkonteinerites kiiresti riknevate kaupade vedude kord Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel, 2008  AS EVR Cargo Veoeeskirja lisad 1.7.Muud normatiivdokumendid 1.7.2. Eesti-Vene piiril Narva-Ivangorod ja Orava-Pihkva piiriületuspunkte raudtee transpordiga läbivate kaupade EVR tollidokumentide vormistuse ühine tehnoloogia (kooskõlastatud Cargo FGUP Oktoobriraudtee ja AS Eesti Raudtee vahel). 2003. 1.8.Tariifikokkulepped 1.8.1. Rahvusvaheline raudtee transiittariif (МТТ). 1.8.2. Ühtne transiittariif (ЕТТ). 1.8.3. SRÜ ja Eesti raudteede rahvusvaheliste kaubavedude tariifipoliitika. 1.8.4. Läti, Leedu ja Eesti raudteede vaheline Kreeta transpordikoridori tariifi kokkulepe (ТТ-1К). 1999. 1.9. Taristu-ettevõtja eeskirjad 1.9.1. AS Eesti Raudtee tegevuseeskiri. 1.9.1.1. Lisa AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjale. AS Eesti Raudtee tegevuseeskirjas nimetatud dokumentide loetelu. 2. AS EVR Cargo käskkirjad ja korraldused 2.1. Rongide ja veoste seismajätmise ja edasisaatmise kord (30.11.2015 kk nr 1-3.1/15). 2.2. Digitaalse andmevahetuse kord 2.3. Turundusdirektori korraldus nr 10-1/30 Eesti-Venemaa ja Eesti-Läti piiri läbivate kaupade tollivormistamisest Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi tollis 2.3.1.Lisa 1: Eeldeklareerimise kontrolli juhend 2.3.2.Lisa 2: Deklarant ja tugipunktide loetelu 2.3.3.Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi tolli nõuded faktuurarve koostamise kohta 2.3.4.VF JA VF Oktoobri raudtee nõuded saatekirja ja saatedokumentide vormistamise kohta 2.4.Turundusdirektori ringkiri nr 10.3-14/3676 16.12.2002 korralduse nr 10-1/30 täiendamine 2.5. Arvestusdokumentide täitmise kord ja andmete sisestamine arvutisüsteemi kaubavagunite ja jaamateede kasutamise aja ja tasu arvestamisel (30.12.2015 korraldus 1-3.7/6) 2.6. Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja ja -tasu arvestamise kord (3.12.2015 korraldus nr 1-3.5/12).  AS EVR Cargo Veoeeskirja lisad 2.7. Blankett vorm KA-12. Vedude plaan 2.8. Blankett vorm KA-12k. Konteinervedude plaan  0 HEAKSKIIDETUD Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori poolt xx.xx.2017 otsusega nr 1-11/xx-xxx) AS EVR Cargo VEOEESKIRI Tallinn, 2017  AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 2 / 26 1 I peatükk. ÜLDSÄTTED 1.1 Veoeeskirja reguleerimisala 1.1.1 Käesolev AS EVR Cargo veoeeskiri (edaspidi Veoeeskiri) kehtestab raudteeseadusest ning teistest käesoleva eeskirja lisades nimetatud raudtee majandamist reguleerivatest dokumentidest lähtuvalt veotingimused raudtee kaubaveol AS Eesti Raudtee infrastruktuuril. 1.1.2 AS Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri ja sellega liituvate raudteede infrastruktuuri vastastikune kasutamine kaubaveol reguleeritakse eraldi kokkulepetega. 1.1.3 Kaubaveo korraldamisel lähtutakse rahvusvahelistest raudteeveoalastest kokkulepetest ja lepingutest ning normidest. Veoeeskirjas vastava sätte puudumise korral kuuluvad rakendamisele Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe (SMGS) ja sellest tulenevad sätted. 1.1.4 Kehtiv Veoeeskiri koos lisadega on tutvumiseks kättesaadav igale AS EVR Cargo veoteenuse kasutajale AS EVR Cargo juhatuse asukohas Toompuiestee 35 Tallinn ja välja pandud AS EVR Cargo Interneti koduleheküljel aadressil http://www.evrcargo.ee/ või avaldatud Konkurentsiameti poolt heakskiidetud väljaandes . 1.1.5 Veoeeskiri ja selle muudatused jõustuvad raudteeseaduse §-s 65 sätestatud korras. Käesoleva veoeeskirja lisas nimetatud dokumentides teevad muudatusi neid dokumente kinnitavad ametiisikud ja need jõustuvad dokumentides mainitud tähtaegadel. 1.2 Kasutatavad mõisted 1.2.1 Raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörangutest, liipritest ja ballastist. 1.2.2 Mõisteid Raudtee-ettevõtja, Raudteeinfrastruktuur, Raudteevedu, Raudteeveerem, Mitteavalik raudtee (varem Harutee) kasutatakse käesolevas veoeeskirjas Raudteeseaduses §-s 2 ja §-s 3 toodud tähenduses. 1.2.3 Teised kasutatavad mõisted on toodud nendes dokumentides, millele on viidatud käesolevas veoeeskirjas. 2 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 3 / 26 2 II peatükk. KAUBAVEO ÜLDISED TINGIMUSED 2.1 Üldsätted 2.1.1 Kui raudteeveondusega seotud küsimused ei ole reguleeritud Eesti Vabariigi õigusaktidega, riikide vaheliste või raudtee-ettevõtjate vaheliste lepingute, protokollide, kokkulepetega või käesoleva veoeeskirjaga, siis juhindutakse kulgteedel kehtivatest erieeskirjadest. 2.1.2 AS EVR Cargo veotingimusi puudutavate aktide, lepingute, protokollide ja kokkulepete loend on toodud käesoleva veoeeskirja lisas. Loendis nimetatud dokumendid on kliendile ning AS-ile EVR Cargo kohustuslikeks dokumentideks (Lisa1). 2.2 Klient 2.2.1 Tööks AS-iga EVR Cargo peab kaubasaatja/-saaja (edaspidi ka klient) taotlema neljakohalise koodi. Kood omistatakse kliendi vormikohase avalduse ja äriregistri väljavõtte alusel. 2.2.2 Klient peab valima AS Eesti Raudtee jaam(ad), kust ta hakkab saatma kaupu või kuhu hakkavad saabuma kaubad tema aadressil. Valitud kaubajaam peab olema avatud soovitud kaubaveo operatsioonideks. AS EVR Cargo avaldab AS Eesti Raudtee kaubajaamade nimekirja ja nendes sooritatavate kaubaveo operatsioonide loendi oma Interneti leheküljel. 2.2.3 Klient määrab kindlaks veoeeskirja tundvad isikud, keda volitatakse esindama klienti kõikides toimingutes, mis on seotud veodokumentide vormistamisega, kauba üleandmise või vastuvõtmisega jne. Volikiri võib olla kas notariaalne, elektrooniliselt allkirjastatud (digiallkirjastatud) või allkirjastatud kliendi seadusliku esindaja poolt AS EVR Cargo pädeva töötaja juuresolekul. Volikirja koostamisel on soovitav kasutada vastavat vormi. 2.2.4 Kaupade saatmiseks määrab klient kauba veeremile laadimise, paigaldamise ja kinnitamise eest vastutavad isikud. Lahtisele veeremile (sh konteinerites), universaalsetesse kinnistesse vagunitesse ja/või kinnistesse autoveovagunitesse kaupade laadimise ja kinnitamise eest vastutavad isikud peavad sooritama AS-ile EVR Cargo eksami kauba paigaldamise ja kinnitamise üldnõuete, kaupade laadimise ja kinnitamise tehniliste tingimuste ning kaubavagunite säilivuse tagamise üldnõuete tundmises. Eksami sooritamise tõend annab õiguse sooritada eelnimetatud operatsioone ja kinnitada veodokumentides nende operatsioonide õigsust. 2.2.5 Tsisternide ja hopperite hooldamise ja kasutamisega (ettevalmistus, ülevaatus, remont, pealelaadimine, tühjendamine) seotud töid tohivad teostada kliendi töötajad, kes tunnevad tsisternide ehitust (sh paagi, peale- ja mahalaadimisseadmete, sisselaske-kaitseklapi konstruktsioon), tehnoloogiliste operatsioonide teostamise korda ja ohutustehnika reegleid veetavate kaupadega töötamisel ning kes on atesteeritud AS EVR Cargo poolt. 2.3 Automatiseeritud andmetöötlus 3 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 4 / 26 2.3.1 AS EVR Cargo on ühenduses rahvusvaheliste raudtee-ettevõtete vaheliste automatiseeritud infosüsteemidega. Klientidele luuakse ühendus nende süsteemidega läbi AS EVR Cargo infosüsteemi. 2.3.2 Andmevahetuseks AS-iga EVR Cargo peab klient taotlema juurdepääsu klientide infosüsteemile ER-Arve aadressil https://arve.evrcargo.ee/er-arve. Juurdepääs võimaldatakse kliendi vastava avalduse alusel. Töö infosüsteemiga on reguleeritud vastavalt Digitaalse andmevahetuse korrale kaubaveol kohalikus ja rahvusvahelises ühenduses, ER-Arve kasutamise eeskirjale ja kasutusjuhendile. Juurdepääsu taotlusega aktsepteerib klient ER-Arve kasutamise tingimusi. 2.4 Vedude korraldamine 2.4.1 Kaupade vedu raudteel teostatakse AS EVR Cargo poolt kinnitatud veoplaani tellimuse alusel. 2.4.2 Kaupade veo planeerimise kord määratakse kindlaks eeskirjadega (Lisa 1 p 1.6.28) 2.4.3 AS EVR Cargo kontrollib esitatud veoplaani tellimusi ja võib jätta need rahuldamata, teatades sellest esitajale vastavate eeskirjadega kindlaksmääratud korras. 2.4.4 Kauba saatmiseks esitab klient AS-ile EVR Cargo kooskõlastamiseks järgmise kuu veoplaani tellimuse kas tarkvara «ER-arve» abil või faksi või e-kirja teel (vormid KA- 12 või KA-12k). Veoplaani tellimus esitatakse: kaubaveol kohalikus ühenduses ning ühenduses SRÜ ja Balti riikidega – hiljemalt eelneva kuu 15. kuupäevaks, ühenduses muude riikidega – hiljemalt 20 ööpäeva enne vastava kuu algust. Täiendava (peale 15. kuupäeva ning jooksval kuul esitatud) veoplaani tellimuse vaatab AS EVR Cargo läbi 5 tööpäeva jooksul. 2.4.5 Kaubasaajana esitab klient AS-ile EVR Cargo iga kuu 20. kuupäevaks avalduse kauba vastuvõtu kinnitamiseks järgmisel kuul tema aadressil saabuvate kaupade vastuvõtmise kohta. Kui klient ei ole Mitteavaliku raudtee valdajaks, peab saabuvate kaupade vastuvõtmise kinnitus sisaldama Mitteavaliku raudtee valdaja kirjalikku nõusolekut. 2.4.6 Kuu veoplaani täitmiseks esitab klient või tema poolt selleks volitatud isik AS-ile EVR Cargo veebirakenduse ER-Arve vahendusel vagunite tellimuse hiljemalt laadimisele eelneva tööpäeva kella 12.00-ks. Tellitud vagunitest äraütlemisest või tellimuse muutmisest teatab klient või tema poolt selleks volitatud isik EVR Cargole ER-Arve vahendusel esimesel võimalusel, kuid vähemalt 24h enne soovitud laadimisaega. Juhul, kui ER-Arvet kasutada ei ole võimalik, kontakteerub klient või tema poolt selleks volitatud isik tellimuse esitamise/muutmise instruktsioonide saamiseks EVR Cargo vagunidispetšeriga. 2.4.7 Poolte vaheline vagunite tehniline üleandmine ja vastuvõtmine ning vagunite korrashoiu ja säilivuse tagamine toimub punktis 2.18 toodud eeskirjade alusel. 2.4.8 Enne kauba üleandmist veoks esitab klient AS-ile EVR Cargo nõuete kohaselt vormistatud saatekirja. Kliendi esindaja esitab oma isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. AS EVR Cargo kontrollib esitatud dokumente, jagab kliendile vajalikud 4 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 5 / 26 juhised kauba ettevalmistamiseks ja annab ette vagunid. Klient korraldab kauba vagunitesse laadimise ja kinnitamise ning vagunite ja konteinerite plommimise (vajadusel lukustamise ja plommimise plommsulguritega). 2.4.9 Vajalikud markeeringud ning muud toimingud teostatakse, arvestades antud kauba jaoks kehtestatud veotingimusi, enne kauba veoks vastuvõtmist. 2.4.10 Kaubaga kaasas käivad muud dokumendid, sealhulgas tollideklaratsioonid jm tollitransiitveoks vajalikud dokumendid, lisab klient saatekirjale. AS EVR Cargo ei vastuta nõutavate andmete olemasolu ja õigsuse eest kaubaga kaasas käivates dokumentides. Andmete puudumise või mittevastavuse tõttu tekkinud kahju hüvitab klient. AS-il EVR Cargo on õigus keelduda kauba veoks vastuvõtmisest juhul, kui vajalikud dokumendid puuduvad või need ei ole vormistatud nõuete kohaselt. 2.4.11 Veoleping loetakse sõlmituks AS EVR Cargo poolt kauba vedamiseks vastuvõtmise hetkest, mida tõendab kauba veoks vastu võtnud jaama kalendertempli jäljend saatekirjal või analoogiline märge elektroonilisel saatekirjal. 2.4.12 Kauba ja vagunite kättesaamiseks esitab Kaubasaaja esindaja oma isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. Kaupa ei väljastata enne kliendi esindaja isiku ja tema volituste kindlakstegemist. 2.4.13 Klient võib vagunite laadimise ja tühjendamise ning manöövritöö korraldamise kohustuse täitmise teha ülesandeks kolmandatele isikutele, jäädes seejuures AS EVR Cargo ees vastutavaks. 2.4.14 Kliendi poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel või väljastamistakistuse korral jäetakse temale adresseeritud kaubaga vagunid seisma enne sihtjaama saabumist vastavalt AS-is Eesti Raudtee ja AS-is EVR Cargo kehtivale korrale (vt Lisa 1 p 2.1) 2.4.15 Kui sihtjaamas, teistes jaamades või liikluses olevaid kliendile adresseeritud vaguneid on AS Eesti Raudtee teedele ja/või kliendi poolt laadimistöödeks kasutatavale raudteeinfrastruktuurile kogunenud üle kolmekordse keskmise ööpäevase laadimise normi, on AS-il EVR Cargo õigus peatada kliendile laadimiseks vagunite etteandmine ja kaupade laadimine. Laadimistööde peatamisest teatatakse kliendile 24 tundi ette. 2.4.16 Veol naaberriiki (Läti või Venemaa) transiitteede osavõtuta maksab veomaksed Eesti territooriumi eest saatja lähtejaamas, veomaksed sihtraudtee eest maksab saaja sihtjaamas. Veol transiitteede osavõtuga on vaja eelnevalt sõlmida leping(ud) ekspedeerija (te)ga, kelle kaudu ettevõte maksab veomaksed transiitteede eest (v.a füüsilise isiku poolt saadetavad koduesemed). 2.4.17 Eestist saadetava ja Venemaa või Valgevene piiri ületava kauba tollivormistamisega seotud maksed nõutakse sisse kooskõlas Venemaa ja Valgevene tolliseadusandlusega ning AS-il EVR Cargo kehtiva korra alusel AS Eesti Raudtee lähtejaamade kaudu (vt Lisa 1 p 2.3 ja 2.4). 2.5 Kauba veoks vastuvõtmine 2.5.1 Kaubad võetakse kliendilt veoks vastu kooskõlas käesoleva veoeeskirja, tolli- ja teiste antud kauba vedu reguleerivate eeskirjadega. 5 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 6 / 26 2.6 Kauba väljastamine 2.6.1 Pärast kõikide maksete tasumist AS-ile EVR Cargo antakse kaup ja saatedokumendid sihtjaamas üle kliendile. Kliendil ei ole õigust kauba vastuvõtmisest keelduda, v.a SMGS 2. jagu art 26 toodud juhul. 2.7 Vagunite ja konteinerite plommimine 2.7.1 Rahvusvahelises ühenduses saadetavate vagunite ja konteinerite plommimise kord on toodud SMGSis (SMGS 1.jagu art 20, SMGS lisa 1 jagu 3 p.10, SMGS lisa 1 jagu 3 p.11. 2.7.2 Tinaplommid 2.7.2.1 Kui vaguni, konteineri plommib saatja, siis peavad plommidel olema järgmised selged tähised: 1) lähtejaama nimetus (vajaduse korral nimelühend) ja lähteraudtee nimelühend (EVR); 2) kontrollmärk; 3) saatja lühendnimetus. 2.7.2.2 Kui vagunid, konteinerid plommib AS EVR Cargo või AS Eesti Raudtee, peavad tinaplommidel olema samad tähised, v.a saatja lühendnimetus. 2.7.2.3 Plommi kontrollmärk peab koosnema ühest tähest ja kolmest numbrist. Kui vagunile pannakse mitu plommi, siis peab igaühel olema sama kontrollmärk. 2.7.2.4 Kõigil ühe ööpäeva jooksul ühe kliendi poolt veoks esitatavatel vagunitel peavad plommide kontrollmärgid erinema teiste vagunite plommide kontrollmärkidest. 2.7.3 Plommsulgurid 2.7.3.1 Kaupade loetelu, mille saatmisel AS Eesti Raudtee lähtejaamadest rahvusvahelises ja kohalikus ühenduses tuleb vagunid ja konteinerid plommida tingimata teatud tüüpi plommsulguritega, kehtestab AS EVR Cargo. 2.7.3.2 Plommsulgurid peavad vastama “Eeskirjadele plommsulgurite kasutamiseks kaubaveol vagunites ja konteinerites SRÜ ja Balti riikide raudteeliinidel”. 2.7.3.3 Iga konkreetse plommsulguri tüübi kasutamine vagunite ja konteinerite plommimiseks lubatakse ja kehtestatakse AS EVR Cargo poolt. On keelatud kasutada plommsulgureid, millel puudub AS EVR Cargo heakskiit. Vastav nimekiri on avaldatud. 2.7.3.4 Kui vagunile või konteinerile pannakse mitu plommsulgurit, siis peab igaühel olema erinev kontrollmärk. 2.8 Saatekirjade täitmine 2.8.1 Rahvusvahelised veod vormistatakse SMGS saatekirjaga. SMGS saatekirja vorm ja selle täitmise kord on toodud SMGSis (SMGS 2 jagu art 15, SMGS lisa 1 jagu 2 p.7,8,9 ja SMGS lisa 1 lisa 1, SMGS lisa 1 lisa 2, SMGS lisa 1 lisa 3). 2.8.2 Riigisisesed veod vormistatakse kohaliku veo saatekirjaga (KS) või elektroonilise kohaliku veo saatekirjaga (E-KS). KS ja E-KS saatekirjade vorm ja nende täitmise kord kehtestatakse AS EVR Cargo poolt (vt Lisa 1 p 2.2 Digitaalse andmevahetuse kord). 2.9 Deklareeritud väärtusega kaupade vedu 6 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 7 / 26 2.9.1 Kaubasaatja võib avaldada saatekirjas kauba väärtuse ka juhul, kui eeskirjades ei ole kehtestatud kohustuslikku kauba väärtuse avaldamise nõuet (vt SMGS art 17). 2.10 Loomuliku kao normid 2.10.1 Puudujäägiks ei loeta eeskirjades sätestatud kauba koguse vähenemist nende loomulike omaduste tõttu (vt SMGS 2.jagu art 43). 2.11 Vedudega kaasnevad arveldused 2.11.1 Kaubavedudega seotud teenustasude ja lisamaksete arvestust peetakse AS EVR Cargo kaubavedude infosüsteemis KVIS ja raamatupidamise infosüsteemis Microsoft Dynamics AX-2009. Muude tasude üle peetakse arvestust raamatupidamise infosüsteemis. 2.11.2 Veoteenuse osutamise kuupäevaks on saabuva kauba puhul veose sihtjaama saabumise kuupäev ja väljuva kauba puhul selle veoks vastuvõtmise kuupäev. Veotasu arvestatakse tasumäärade järgi, mis kehtisid AS-il EVR Cargo veolepingu sõlmimise hetkel. 2.11.3 Etteandmise-äratoomise, manöövritöö, valve, vagunite kasutamise ja jaamatee laadimiseks kasutamise teenustel on teenuse osutamise kuupäevaks alusdokumendi sulgemise kuupäev. Veeremi jaamateel seismise teenuse osutamise kuupäevaks on kliendile vagunite üleandmise kuupäev. Muude lisateenuste osas on teenuse osutamise kuupäevaks alusdokumendi kuupäev. 2.12 Mitteavaliku raudtee1 ekspluateerimine 2.12.1 Mitteavalike raudteede ekspluateerimise üldtingimused 2.12.1.1 Mitteavalik raudtee kuulub teistele isikutele (edaspidi mitteavaliku raudtee valdaja). Mitteavaliku raudtee kuuluvusest tulenevalt määratakse mitteavaliku raudtee valdaja kohustused nende tehnilise hooldamise ja jooksva remondi osas. Isikud (nii mitteavaliku raudtee valdaja ise kui kolmandad isikud), kes kasutavad Mitteavalikku raudteed raudtee kaubaveoga seotud operatsioonideks, nimetatakse edaspidi mitteavalike raudteede kasutajateks. 2.12.1.2 Iga Mitteavaliku raudtee kohta koostatakse valdaja poolt liiklusohutuse tagamise ja manöövritöö korraldamise juhend Mitteavaliku raudteel (edaspidi “juhend”) tulenevalt AS Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisas nr 85 Juhendi “ Raudteeinfrastruktuuride vahelise piiri ületamise kord ning manöövritöö tegemine ja liiklusohutuse tagamine teise isiku valduses oleval raudteel“ koostamise, kooskõlastamise ja kinnitamise kord , kinnitatud AS EVR Infra juhatuse liikme 04.02.2009 käskkirjaga nr 1-3.2/10-I sätestatud korras. Juhend kooskõlastatakse selles korras näidatud korras. 2.12.1.3 Vastavalt Raudteeseaduse § 36-le peavad töötajad, kes tagavad raudtee infrastruktuuri korrashoidu, liikluse ja manöövritöö korraldamist, olema pädevad isikud, kellel on raudteeinseneri, raudtee ehitusjuhi, raudtee teemehaaniku, raudtee turvanguseadmete mehaaniku või raudtee turvanguseadmete ehitusjuhi kutse ja kes vastutavad raudteeohutuse eest. Raudteeohutuse eest vastutava pädeva isiku võib määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri omaniku või valdaja vahel sõlmitud 1 varasem nimetus Harutee 7  AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 8 / 26 lepingu alusel. Lepingus nähakse ette raudteerajatise raudteeohutuse tagamise ja hoidmise kord ning kulude kandjad.. 2.12.1.4 Iga Mitteavalik raudtee peab omama tehnilist passi, plaani ja profiili, tehnorajatiste jooniseid. Tehnilises passis kajastatakse rööbaste, liiprite, ballasti, muldkeha, tehnorajatiste, kaaluseadmete, laadimismehhanismide ja -vahendite, manööverdusvahendite, vintside, , väljatõmbeteede, signalisatsiooni ja blokeeringu jt seadmete ja mehhanismide tehniline iseloomustus. Nimetatud dokumendid esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile Mitteavaliku raudtee ekspluatatsiooni vastuvõtmisel. Mitteavaliku raudtee uute objektide ekspluatatsiooni andmisel (või sulgemisel) kannab tee omanik tehnilisse passi vastavad muudatused, ühe eksemplari edastab AS-ile Eesti Raudtee, teatades sinna kantud muudatustest, lisades ühtlasi vastavad dokumendid. 2.12.1.5 AS Eesti Raudtee teeb vajadusel muudatused liitumisjaama (so see AS Eesti Raudtee jaam, mille infrastruktuuriga antud Mitteavalik raudtee liitub/on ühenduses) tehnokorraldusakti (TKA) jaamaga liituvate teise isiku valduses olevate Mitteavalikе raudteede nimekirjas. 2.12.1.6 AS EVR Cargo võib Mitteavaliku raudtee valdaja (või tema poolt volitatud kasutaja) nõusolekul kasutada Mitteavalikku raudteed, sealjuures manöövritööks ja vagunite paigutamiseks omavahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel. Mitteavaliku raudtee valdajad või kasutajad tagavad teede ja platside valgustuse, pöörangute ja Mitteavaliku raudtee ülesõidukohtade lumest puhastuse ning muud abinõud liikluse ja ohutuse tagamiseks. 2.12.2 Töö korraldamine lepingute koostamisel 2.12.2.1 Mitteavaliku raudtee kasutamise reguleerimiseks sõlmitakse vagunite etteandmise- äratoomise, infrastruktuuri kasutamise ja manöövritöö leping (edaspidi Vagunite etteandmise-äratoomise leping) Mitteavaliku raudteeveo-valdaja(te)ga, kelle veovahendiga antakse vagunid ette-tuuakse ära ja tehakse manöövritööd. Vagunite etteandmise- äratoomise leping koostatakse arvestades liitumisjaama ja Mitteavaliku raudtee(de) töötehnoloogiat, AS Eesti Raudtee ei ole kohustatud nõustuma sellise töö tehnoloogiaga, mis vähendaks tema läbilaskevõimet antud jaamas. Kokkuleppe mittesaavutamisel määravad selle AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo arvestades parimat lahendust jaama läbilaskevõime optimaalseks ärakasutamiseks. 2.12.2.2 Vagunite etteandmise-äratoomise lepinguga kehtestatakse vagunite etteandmise- äratoomise kord, samuti poolte vahelised suhted, õigused, kohustused ja vastutus infrastruktuuri, vagunite ning veoste korras- ja alalhoiu eest. 2.12.2.3 Kolmandate isikute ja Mitteavaliku raudtee valdaja suhted reguleeritakse nendevaheliste lepingutega. Kui kolmandat isikut teenindatakse AS EVR Cargo veduriga, siis AS Eesti Raudtee, AS EVR Cargo ja selle isiku vahel sõlmitakse vajadusel eraldi vagunite etteandmise-äratoomise leping (kui ei ole võimalik kohaldada Mitteavaliku raudtee valdajaga sõlmitud lepingu sätteid). Lepingu sõlmimiseks annab Mitteavaliku raudtee valdaja kirjaliku nõusoleku kolmanda isiku vagunite takistamatuks läbilaskmiseks valdaja teede kaudu. Mitteavaliku raudtee(de) valdaja(te) kirjalik nõusolek on vajalik ka siis, kui erinevate valdajate Mitteavaliku raudteed liituvad AS Eesti Raudtee jaamaga üksteise kaudu. Vaidluste korral on AS-il EVR Cargo või kliendil endal või tema poolt volitatud raudteeveo-ettevõtjal õigus klientidele adresseeritud vagunid jaamast välja vedada ja nende Mitteavalikule raudteedele ette anda, kuivõrd vastupidine takistaks raudteejaama läbilaskevõime optimaalset kasutamist, seaks ohtu kauba säilimise või keskkonna või põhjustaks ülemääraseid kulutusi (nt vagunite ja jaamateede kasutustasu). 2.12.2.4 Vagunite etteandmise-äratoomise leping sõlmitakse kolmeks aastaks. Jaama või Mitteavaliku raudtee tehniliste seadmete või tehnoloogia muutmisel, tehakse muudatused lepingusse (lisana) või koostatakse uus leping. 8 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 9 / 26 2.12.2.5 Lepingu uuendamiseks alustavad AS Eesti Raudtee, AS EVR Cargo ja Mitteavaliku raudtee valdaja läbirääkimisi 2 kuud enne olemasoleva lepingu tähtaja lõppemist. Esmakordsel lepingu sõlmimisel alustatakse läbirääkimistega siis, kui Mitteavaliku raudtee valdaja selleks AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo poole pöördub. 2.12.2.6 Enne lepingu koostamisele asumist, esitab Mitteavaliku raudtee valdaja AS-ile Eesti Raudtee dokumendid, mis kinnitavad tema õigust Mitteavaliku raudteed kasutada. AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo nimetavad esindaja, kes on volitatud lepingut ette valmistama ja koostama. 2.12.2.7 Mitteavaliku raudteele vagunite etteandmise/äratoomise lepingud koostatakse Mitteavaliku raudtee tehnilises passis, Mitteavaliku raudtee plaanis, profiilis ja tehnorajatiste joonistes toodud andmete põhjal. Andmete õigsust kinnitab ja ebaõigsusest tulenevate tagajärgede eest vastutab AS Eesti Raudtee ees Mitteavaliku raudtee valdaja. 2.12.2.8 Vagunite etteandmine Mitteavalikule raudteele selle ehitamise ajal, kui see on tehniliselt võimalik, võib toimuda lepingu alusel, mis sõlmitakse Mitteavaliku raudtee ehitajaga või ettevõtjaga, kellele Mitteavalikku raudteed ehitatakse. Antud leping võib olla sõlmitud juhul, kui on olemas Tehnilise Järelevalve Ameti otsus, millega on lubatud vagunite etteandmine sellele Mitteavalikule raudteele, ning juhend või tehnoloogia, mis määrab veduri ja vagunite liikluse korra ehitataval Mitteavalikul raudteel. 2.12.2.9 AS-ile EVR Cargo (AS-ile Eesti Raudtee) või teiste riikide raudtee-ettevõtjatele kuuluvate vagunite vigastuse korral Mitteavalikul raudteel vormistatakse juhtum aktiga VU-25M, milline kirjutatakse alla AS EVR Cargo volitatud esindaja ja Mitteavaliku raudtee valdaja (või tema poolt volitatud kasutaja) esindaja poolt. 2.12.3 Vagunite etteandmise/äratoomise korraldamine 2.12.3.1 Mitteavaliku raudtee teenindamisel valdaja või kliendi veduriga, paigutatakse vagunid lepingus määratud üleande- või väljapanekuteedele. Edasine vagunite vedu Mitteavalikule raudteele, paigutamine laadimis-tühjendamiskohtadele ja tagastamine üleandeteele toimub Mitteavaliku raudtee valdaja või muu isiku veduriga. Mitteavaliku raudtee teenindamisel AS EVR Cargo veduriga antakse vagunid ette otse laadimis-tühjendamiskohtadele ja tuuakse sealt ka ära. 2.12.3.2 Vagunite üleandmistoimingud toimuvad laadimis-tühjendamisteedel (AS EVR Cargo veduriga etteandmise korral) või raudteejaama üleande- või väljapanekuteedel (Mitteavaliku raudtee valdaja (või muu isiku) veduriga etteandmisel). 2.12.3.3 Laadimis-tühjendamiskohaks või teeks nimetatakse Mitteavaliku raudtee osa, milline on ette nähtud kaupade laadimiseks ja tühjendamiseks. Laadimis- tühjendamiskohta paigutatav maksimaalne vagunite arv määratakse laadimis-tühjendamistee kasuliku pikkuse ja/või laadimisseadmete arvu järgi. Maksimaalne üleantavate vagunite arv ühes koosseisus määratakse üleandetee mahutavuse (kasuliku pikkuse) järgi. 2.12.3.4 Vagunite etteandmine Mitteavalikule raudteele ja nende üleandmine kliendile kinnitatakse poolte esindajate allkirjadega või elektroonse märkega üleande dokumentidel. Vagunite etteandmisest/äratoomisest etteteatamine toimub sidevahendite teel vahetatavate teadete, sõiduplaani, või kokkulepitud ajaintervalli järgi. 2.12.3.5 Vagunite etteandmisest teatab AS EVR Cargo vastutav töötaja Mitteavaliku raudtee valdajale või kliendile (st kaubasaajale, -saatjale) mitte vähem kui 2 tundi ette. Teateid edastatakse ööpäevaringselt telefoni või faksi või e-kirja teel registreerides selle “Teadete andmise raamatus”. Mitteavaliku raudtee valdaja ja klientide korraldada on sellise teabe vastuvõtmine ja omapoolsete toimingute teostamine. Mitteavaliku raudtee valdaja (või klient) peab selleks määrama oma esindajad (kes on vastutavad teadete vastuvõtmise eest) ja kirjalikult teatama AS-ile EVR Cargo nende nimed ja telefoninumbrid. Vagunite, milliseid peale tühjendamist kasutakse taas laadimiseks (st nn topelt operatsioonid, kus ühe kliendi poolt tühjendatud vagun laaditakse sama või teise kliendi poolt), laadimise alla 9 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 10 / 26 etteandmisel teatamist ei nõuta. Vagunite etteandmise ajast teadete andmise kord kinnitatakse AS EVR Cargo poolt. 2.13 Kaupade kohaletoimetamise tähtaeg 2.13.1 Veolepingu täitmise tähtaeg sätestatakse eeskirjades (vt SMGS 2. jagu art 24). 2.13.2 Kohalikul veol lisatakse ülalnimetatud tähtajale kolm ööpäeva alates kauba veoks vastuvõtmise päevale järgnevast päevast. 2.13.3 Tolli- või muude eeskirjade täitmine võib pikendada ja muuta veolepingu täitmise tähtaega. 2.14 Veolepingu muutmine ja kaupade ümberadresseerimine 2.14.1 Kliendi tellimusel AS EVR Cargo muudab veolepingut (s.o kaubasaaja või sihtjaama muutmine). Kaubasaaja muutmine tollitransiitveol on lubatud tolli eelneval kooskõlastusel. 2.14.2 Veolepingu muutmine rahvusvahelisel kaubaveol on reglementeeritud SMGS 2. jao artikliga 25 ja SMGS lisa 1 jagu 6 p. 34. 2.14.3 Veolepingu muutmise vormistamine toimub AS-il EVR Cargo kehtestatud korras. 2.14.4 Veolepingu muutmine on tasuline. Veolepingu muutmise tasu arvestatakse ainult juhul, kui veolepingu muutmise jaam (s.o jaam, kus saatekirjas tehakse vastavad muudatused) asub Eesti territooriumil ning veolepingu muutmine leiab tegelikult aset. 2.15 Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja ja -tasu arvestamine 2.15.1Kaubavagunite, AS Eesti Raudtee jaamateede kasutusaja ja -tasu ning valveteenuse aja ja tasu arvestamise kord kehtestatakse AS EVR Cargo poolt (vt Korraldus Kaubavagunite ja jaamateede kasutusaja ja -tasu arvestamise kord ). 2.15.2 Kliendil on õigus kasutada vagunit tasuta 12 (kaksteist) tundi alates AS EVR Cargo üleandmiseks valmisoleku hetkest. 2.15.3 Vaguni kasutustasu arvestamisel nimetatud aega ja AS EVR Cargo süül üleandmisel aset leidnud viivitust kasutusaja hulka ei arvata. 2.15.4 Juhul, kui vaguni laadimine ja/või tühjendamine leiavad aset jaamateedel, on kliendil õigus kasutada tasuta jaamateed 12 (kaksteist) tundi alates AS EVR Cargo üleandmiseks valmisoleku hetkest. 2.15.5 AS EVR Cargo veoeeskirjas sätestatud juhtudel (sh peamiselt kliendi soovil) ja korras võib vaguneid jätta enne sihtjaama seisma, kui tolli- või muud eeskirjad ei sätesta teisiti. Vagunite seisma jätmine kliendi soovil või asjaolude tõttu, mille eest klient vastutab või milliste esinemise riski ta kannab, on tasuline. 2.16 Aktide koostamine 2.16.1 Info säilitamiseks veol aset leidnud sündmuste või tuvastatud asjaolude kohta koostab AS EVR Cargo nõuetekohaseid akte (sh kommertsaktid, üldvormi aktid) sündmuse või asjaolu kohta eeskirjades sätestatud juhtudel ja korras. 10 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 11 / 26 2.17 Kaupade laadimise ja kinnitamise tehnilised tingimused 2.17.1 Kaupade peale laadimisel ja kinnitamisel ning mahalaadimisel juhindutakse alljärgnevatest dokumentidest: • SMGS lisa 3, • “Ebagabariitsete ja raskekaaluliste veoste veo juhend SRÜ ja Balti riikide raudteedel” (ДЧ-1835, Moskva, 2007), • “Raudteetransportööride kasutamise ühised tehnilised tingimused“ (Moskva, 2008) ja • GOST 22235-2010. Üldnõuded kaubavagunite säilivuse tagamiseks laadimisel-tühjendamisel ja manöövritööde teostamisel 1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteedel. • Trosstõmmitsate, -ümberseotiste, -pingutite ja -seotiste kasutamise kord. 2.18 Vagunite kommertsülevaatus 2.18.1 Vagunite kommertsülevaatus seisneb nende välises ülevaatamises, kusjuures põhitähelepanu pööratakse: 1) plommide (plommsulgurite) ja nendel olevate jäljendite olemasolule vastavalt saatekirja (vagunilehe) andmetele; 2) kauba kaotsimineku, vigastuste ja varguse jälgede puudumisele. Kui laaditud vagunite kliendile üleandmisel avastatakse kommertskorratusi, siis koostatakse SMGS art 29 alusel kommertsakt. 2.18.2 Laadimiseks antava tühja vaguni kommertskõlblikkuse teeb kindlaks klient. 2.18.3 Vagunite vastuvõtmisel kliendilt kontrollitakse välise ülevaatuse teel: 1) vaguni kere kommertskorrasolekut, vaguni luukide ja uste suletust, kauba veol ventileerimisega – luukide kinnituse õigsust; 2) plommide (plommsulgurite) olemasolu, nende korrasolekut ja nende jäljendite vastavust saatja ja lähtejaama nimetusele ja saatekirjas toodud andmetele; 3) kaupade paigaldamise ja kinnitamise õigsust lahtisel veeremil, kauba kaotsimineku ning kauba või pakendi nähtavate vigastuste puudumist. Kui kraana, ekskavaator vm mehhanism pöörlevate osadega on paigaldatud lahtisele veeremile, siis kontrollib paigaldamise ja kinnitamise vastavust tehnilistele tingimustele AS EVR Cargo töötaja, kes on atesteeritud laadimisskeemide alusel veetavate kaupade veoks vastuvõtmiseks; 4) autode, traktorite jm masinate ettevalmistust veoks (kas kergesti purunevad osad on kaitstud, kergesti ära võetavad osad on maha võetud ja pakitud), plommide olemasolu kabiinidel, kapottidel ja pakiruumidel, plommide korrasolekut, kohtade arvu vastavalt saatekirjal näidatud andmetele, transpordimarkeeringu olemasolu jne; 5) vaguni numbri vastavust saatekirjal näidatule, samuti saatekirjal näidatud kauba kaalu vastavust vaguni kandevõimele; 6) tühja vaguni puhastamist kauba jäätmetest ja prahist, kinnituse rekvisiitide ning plommide (plommsulgurite) mahavõtmist ja kriidimärgistuse eemaldamist, platvormide äärelaudade kinnitamist, vagunite uste ja luukide sulgemist, tsisternide, punker-poolvagunite ja hopperite määrdunud pealispindade 11 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 12 / 26 puhastamist, tsisternide väljavalamis seadiste ja ülemiste luukide kaante sulgemist, punker-poolvagunite punkrite kinnitamist konkshaaratsitega; 7) keemiakaupade veoks ette nähtud tühjade eritsisternide, samuti omaniku- või renditud tsisternide kuplikaante riivistust ja plommide (plommsulgurite) olemasolu neil; 8) teisi tegureid, mis on ette nähtud Rongide ja vagunite kommertsülevaatuse eeskirja (Lisa 1 p 1.4.8) või teiste antud eeskirja lisades toodud dokumentidega. 2.18.4 Vagunite kommertsülevaatust teostavad selleks AS EVR Cargo ja kliendi poolt määratud töötajad. 2.18.5 Kui vagunite vastuvõtmisel avastatakse ülalpool nimetatud puudusi, siis koostab AS EVR Cargo vastutav töötaja üldvormiakti, kus näidatakse kommertskorratusega vaguni number, selle korratuse iseloom ja vagun jäetakse kliendi vastutusel kommertskorratuse kõrvaldamiseni 12 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 13 / 26 3 III peatükk. ERINEVATE KAUBALIIKIDE VEOTINGIMUSED 3.1 Teravilja ja muude kaupade vedu puistena (lahtiselt) 3.1.1 Puistena (lahtiselt) veetakse kaupu, mis kujutavad endast teatava sõredusega (puistuvusega) fraktsiooniliste koostisosade ühtlast massi. Puistena (lahtiselt) veetavate kaupade nimekirja (lubatud vaguni tüüpide ära näitamisega) kinnitab AS EVR Cargo. 3.1.2 Jahu veetakse puistena (lahtiselt) erilistes jahuveo-vagunites, mis on varustatud õhustussüsteemiga. Puistena (lahtiselt) veetavad viljakaubad (rukis, nisu, kaer, oder, tatar, hirss, sorgo, mais, kaunviljad, riis, õlitaimede seemned, hiirehernes, terajäätmed), kliid ja jahutööstuse jäätmed veetakse teravilja hopperites. 3.1.3 Päevalilleseemned niiskusega kuni 8%, muude õlitaimede seemned niiskusega kuni 10%, muud viljakaubad niiskusega kuni 16% veetakse üldtingimustel. Suurema niiskusega ülalmainitud kaubad veetakse Taimetoodangu Inspektsiooni poolt määratud ja AS-iga EVR Cargo kooskõlastatud tingimustel. 3.1.4 Fütosanitaarsele kontrollile kuuluvate kaupade vedu toimub vastavalt fütosanitaarsele kontrollile kuuluvate kaupade veo korrale (vt p 3.12). Teravilja hoppereid tuleb pesta pärast mitteviljakaupade mahalaadimist. Vaguni pesemise korral oma jõududega esitab kaubasaaja raudteejaamale õiendi vaguni pesemise kohta. 3.1.5 Sademete eest kaitsmist nõudvaid ja pudenevaid kaupu (nt tsement, lubi, mineraalväetised, apatiit, kips, kriit) veetakse tsemendi-, väetise-, apatiidi hopperites ja spetsialiseeritud kinnistes vagunites. Sademete eest kaitsmist mittenõudvaid kaupu (nt maak, süsi, liiv, killustik, kruus, turvas, räbu) veetakse lahtisel veeremil ja spetsialiseeritud vagunites. Nimetatud kaupade vedu kinnise põhjaga poolvagunites lubatakse ainult vagunikalluti või mehhaniseeritud mahalaadimise muude vahendite olemasolul kaubasaajal. 3.1.6 Puistena (lahtiselt) kauba veol kinnise põhjaga poolvagunites kannab kaubasaatja saatekirja lahtrisse “Saatja märkused” märke: “Vedu kinnise põhjaga poolvagunis on saajaga kooskõlastatud. Mahalaadimise seadmed on olemas”. 3.1.7 Puistena (lahtiselt) kauba veol kannab kaubasaatja saatekirja lahtrisse “Kohtade arv” alljärgneva märke: “Puistena”. 3.1.8 Enne puistena või kuhjas (lahtiselt) veoks ette nähtud kauba peale laadimist võtab kaubasaatja meetmed vaguni konstruktsioonipilude lappimiseks kauba teekonnal rööbasteedele maha jooksmise ja keskkonna reostuse vältimise eesmärgil. 3.1.9 Nende kaupade nimekirja, mille mahalaadimise järel on vaguni pesemine kohustuslik, sõltumata sellest, kas kaup oli taaras või mitte (v.a klaaspudelid) ning kas kohtade arv oli määratud või mitte kinnitab AS EVR Cargo. 3.2 Lahtisel veeremil kaupade vedu 13 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 14 / 26 3.2.1. Lahtisel veeremil vedada lubatud kaupade loetelu kinnitatakse AS EVR Cargo poolt. Kaupu, mida antud loetelus nimetatud pole, võidakse lubada vedada lahtisel veeremil eritingimustel. Lahtisel veeremil vedada lubatavad ohtlikud kaubad ja nende veotingimused kehtestatakse ohtlike kaupade veoeeskirjaga (s.o SMGS 1.jagu art 9, SMGS lisa 2). 3.2.2. Kaubasaatja valib lahtise veeremi liigi sõltuvalt veetavast kaubast, peale- ja mahalaadimise tingimustest ning laadimisseadmete ja -mehhanismide olemasolust. 3.2.3. Kauba pakendamise vajadusel kasutatakse sõltuvalt kauba omadustest transporditaarat, mis vastab standarditele või taarale ja pakendile esitatavaid nõudeid sisaldavatele tehnilistele tingimustele. Paberist, pärgamiinist ja muust kergesti süttivast materjalist pakendis kaupade vedu lahtisel veeremil ei ole lubatud. 3.2.4. Loetelus toodud peenfraktsioone sisaldavate kaupade lahtisel veeremil vedamise võimalikkuse määrab kaubasaatja. Enne peenfraktsioone sisaldavate kaupade laadimist peab kaubasaatja veenduma selles, et esitatava kauba vedu antud veeremil ei põhjusta kauba kadu ega raudtee ja keskkonna reostust. Kui platvormi või vagunikere korrasolekul on kauba kadu võimalik konstruktsioonipilude kaudu, siis võtab kaubasaatja lisameetmed kauba säilivuse tagamiseks. Peenfraktsioone sisaldavate kaupade lahtisele veeremile laadimisel on kaubasaatja kohustatud võtma meetmed kauba liikumisel peenosakeste ja laadimisel üle vaguni poortide ("mütsiga") ulatuva kauba pudenemise vältimiseks. Ülal märgitud meetmed töötab kaubasaatja välja iga kauba liigi kohta. Kauba pind peab olema tasandatud ja tihendatud vastavalt kauba laadimise ja kinnitamise tehnilistele tingimustele. Seejuures peab "mütsil" olema ristlõikes trapetsi kuju. Pärast kauba tihendamist ei tohi "mütsi" alus olla poolvaguni kere ülemisest vöötalast kõrgem. 3.2.5. Mineraalsete ehitusmaterjalide laadimise korral üle poolvaguni poortide peab kauba "mütsi" alus olema poortide kõrgusest vähemalt 50 mm madalam. 3.2.6 Lahtisel veeremil kauba vedu reglementeerivad veel SMGS lisa 1 jagu IV p. 14, SMGS lisa 1 jagu IV p. 16, SMGS lisa 1 jagu IV p. 17, lisa 3 “Kaupade paigaldamise ja kinnitamise tehnilised tingimused ”. 3.3 Kaupade vedu saatja/saaja saaturite saatel 3.3.1 Saatja/saaja saaturite saatel rahvusvahelises ühenduses kaupade veo eeskiri on toodud SMGS lisas 1 jaos IV p.12). 3.4 Väikesaadetiste vedu 3.4.1 Väikesaadetiste vedu ei teostata 3.5 Universaalkonteinerites kaupade vedu 14 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 15 / 26 3.5.1 Universaalkonteinerites kaupade rahvusvahelises ühenduses vedamise eeskiri on toodud SMGS lisas 1 jaos IV p.15. 3.5.2 Universaalkonteinereid arvatakse SRÜ ja Balti riikide raudteeadministratsioonide inventarpargist välja vastavuses 01.10.1997 vastavasisulise juhendi ИНСТРУКЦИЯ о порядке исключения из инвентарного парка универсальных контейнеров принадлежности железнодорожных администраций sätetele ning arvatakse inventarparki sisse vastavuses 23.10.2000 vastavasisulise juhendi Инструктивные указания о порядке приема (передачи) контейнеров в инвентарный парк железнодорожных администраций sätetele. 3.5.3Universaalkonteinerite kohta arvestuse pidamisel täidetakse aruandlusvorme vastavuses 24.09.1999 vastavasisulise juhendi ИНСТРУКТИВНЫЕ УКАЗАНИЯ о порядке составления учётных и отчётных форм по контейнерам на железных дорогах государств-участников Соглашения о совместном использовании грузовых вагонов и контейнеров sätetele. 3.6 Erikonteinerites kaupade vedu 3.6.1 Erikonteinerites kaupade rahvusvahelises ühenduses SRÜ ja Balti riikidega veo eeskiri on toodud SMGS lisas 1 jaos IV p.15. 3.6.2 Erikonteinerites kaupade rahvusvahelises ühenduses SRÜ ja Balti riikide hulka mittekuuluvate riikidega veo eeskiri on toodud SMGS lisas 1 jaos IV p.15. 3.6.3 Erikonteinerite SRÜ ja Balti riikide raudteeadministratsioonide inventarpargist välja arvamine, inventarparki sisse lülitamine ja aruandlusvormide täitmine toimub analoogselt universaalkonteineritele kehtestatud korrale (vt p 3.5). 3.7 Transportpakettides kaupade vedu 3.7.1 Transportpakettides kaupade rahvusvahelises ühenduses veo eeskiri on toodud SMGS lisas 1 jaos IV p.17. 3.8 Külmuvate kaupade vedu 3.8.1 Külmuvate kaupade rahvusvahelises ühenduses veo eeskiri on toodud SMGS lisas 1 jaos IV p.17 3.9 Kiiresti riknevate kaupade vedu 3.9.1. Külmutusvagunites kiiresti riknevate kaupade veo eeskiri rahvusvahelises ühenduses SRÜ ja Balti riikidega on toodud 2006.a. juhendis «Külmutusvagunites kiiresti riknevate kaupade vedude teenindamise juhend Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel. 15 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 16 / 26 Termosvagunites kiiresti riknevate kaupade veo eeskiri rahvusvahelises ühenduses SRÜ ja Balti riikidega on toodud 2007.a. juhendis «Termosvagunites kiiresti riknevate kaupade vedude kord Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel». Külmutusvagunitest ümberehitatud vagunites kiiresti riknevate kaupade veo eeskiri rahvusvahelises ühenduses SRÜ ja Balti riikidega on toodud 2004.a. juhendis “Külmutusvagunitest ümberehitatud vagunite ekspluateerimise kord ja nendes vagunites toidukaupade, üksikute kiiresti riknevate kaupade ja teiste kaupade veotingimused”. Külmutuskonteinerites kiiresti riknevate kaupade veo eeskiri rahvusvahelises ühenduses SRÜ ja Balti riikidega on toodud 2004. a. juhendis “Kaubaveotingimused omanike suurkülmutuskonteinerites spetsialiseeritud platvormhaagenditel rahvusvahelises ühenduses”. Universaalkonteinerites kiiresti riknevate kaupade veo eeskiri rahvusvahelises ühenduses SRÜ ja Balti riikidega on toodud 2008.a. juhendis «Universaalkonteinerites kiiresti riknevate kaupade vedude kord Sõltumatute Riikide Ühendusse kuuluvate riikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi raudteeliinidel». Universaalsetes kinnistes vagunites kiiresti riknevate kaupade veo eeskiri rahvusvahelises ühenduses SRÜ ja Balti riikidega on toodud SMGS lisas 1 jaos IV p.13. Peale selle, 1998.a. juhend nr DC-1997 “Kiiresti riknevate kaupade vedude teenindamise juhend” on soovituslikuks kasutamiseks kaubasaatjale (kohustuslikule täitmisele see ei kuulu). 3.9.2. Kiiresti riknevate kaupade veo eeskiri rahvusvahelises ühenduses SRÜ ja Balti riikide hulka mittekuuluvate riikidega on toodud SMGS lisas 1 jaos IV p.13. 3.10 Elusloomade ja -lindude vedu 3.10.1 Elusloomade ja -lindude rahvusvahelises ühenduses veo eeskiri on toodud SMGS lisas 1 jaos IV p.12, SMGS lisas 1 jaos IV p.18). 3.10.2 Elusloomade ja -lindude veol täidetakse veterinaarkontrollile kuuluvate kaupade veo eeskirja (vt p 3.11). 3.11 Veterinaarkontrollile kuuluvate kaupade vedu 3.11.1 Veterinaarkontrollile kuuluvate kaupade (sh. elusloomad ja -linnud) vedu kolmandast riigist Eestisse ja transiidina kolmandasse riiki toimub selleks ettenähtud piiripunktide kaudu. Eksporti on lubatud teostada kõikide rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. Kaupade loetelu, mis kuuluvad veterinaarkontrolli alla, kinnitab haldusala minister. Kaubaga peavad kaasas olema nõuetele vastavad sertifikaadid ja dokumendid (vt Lisa 1 p 1.2.4, Lisa 1 p 1.2.5). 16 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 17 / 26 3.12 Fütosanitaarsele kontrollile kuuluvate kaupade vedu 3.12.1 Fütosanitaarsele kontrollile kuuluvate kaupade vedu kolmandast riigist Eestisse toimub selleks ettenähtud piiripunktide kaudu (loetelu kehtestab vastava haldusala minister). Vastavalt Taimekaitseseadusele toimub taimede, taimsete saaduste ja muu objekti sissevedu fütosanitaarsertifikaadi alusel või lihtsustatud korral ilma fütosanitaarsertifikaadita. Kaupade loetelu, mis nõuavad päritolu riigi fütosanitaarsertifikaati, ja kaupade loetelu, mis ei nõua fütosanitaarsertifikaati kehtestab vastava haldusala minister. Kaupade veol Eestist kolmandatesse riikidesse peavad kaup ja saatedokumendid vastama sihtriigi nõuetele (vt Lisa 1 p 1.2.6). 3.13 Kaupade tollitransiitveole vormistamise kord 3.13.1 Kaupade tollivormistus toimub vastavalt Euroopa Ühenduse Tolliseadustikule ja Tolliseadustiku rakendussätetele. Kolmandatest riikidest saabuvate kaupade ja kolmandatesse riikidesse lähetatavad kaubad allutatakse tollitransiitveole, mida korraldab printsipaal, kelleks võib olla vastavat luba omav isik. Tollitransiitvedu toimub kooskõlas Ühistransiidi Konventsiooni sätetele. Kaupade vedu Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, ilma väljumiseta kolmandatesse riikidesse, toimub üldjuhul ilma tollivormistuseta (vt Lisa 1 p 1.1.7, Lisa 1 p 1.2.2, Lisa 1 p 1.2.3). 3.14 Ohtlike kaupade vedu 3.14.1 Ohtlike kaupade vedu toimub vastavuses kehtivate riiklike õigusaktidega ning rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni (COTIF) lisa RID (Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Rail) ja rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisaga 2 “Ohtlike kaupade veoeeskiri”. Peale selle, juhindutakse „Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskirjast“ (Moskva, 2009) osas, mis ei ole vastuolus SMGSiga. 3.14.2 Põhiliste ohtlike kaupade ohukaardid on toodud väljaandes “Ohukaardid” (Moskva, 2015). 3.14.3 Klient, kelle tegevuse hulka kuulub ohtliku kauba vedu maanteed, raudteed ja siseveeteed pidi ning vedude ekspedeerimine, samuti veoga seotud ohtliku kauba pakendamine, peale- ja mahalaadimine määrab Ohutusnõuniku. Ohutusnõunik on ettevõtja heaks tegutsev kompetentne isik, kelle ülesanne on tagada ohtliku kauba veo ohutus ja vastavus nõuetele. Ohutusnõunik peab olema läbinud ohutusnõuniku koolituskursuse ohtlike veoste valdkonnas taseme- või täienduskoolituse kogemust omavas õppeasutuses ja sooritanud eksami ning saanud sellekohase tunnistuse (vt Kemikaaliseadus §13). Klient peab informeerima AS-i EVR Cargo oma ohutusnõuniku isikust. 3.14.4 Klient ja AS EVR Cargo koolitavad oma töötajaid, kes teostavad ohtlike kaupade klassifitseerimist, pakkimist, markeerimist, vajalike dokumentide ettevalmistamist, veoks üleandmist-vastuvõtmist, vedu, laadimist-tühjendamist või on muul viisil seotud ohtlike kaupade veoga. 17 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 18 / 26 3.14.5 Kliendil peavad olema vastavad vahendid ohtlike kaupade neutraliseerimiseks, kogumiseks, ümberpumpamiseks sõltuvalt veoste mahust. Samuti peab kliendil olema koolitatud personal päästetööde teostamiseks, avarii tagajärgede likvideerimiseks. 3.14.6 Klient ja AS EVR Cargo on kohustatud: - registreerima Tööinspektsioonis ohtlike kaupade laadimise, tühjendamise ja veovahendid; - teostama ohtlike kaupade laadimisvahendite sertifitseerimist ja teostama nende perioodilist kontrolli; - tagama ohtlike veoste töötlemiseks kasutatava varustuse märkimise. 3.14.7 Ohtliku kauba saatja on lisaks võlaõigusseaduse § 777 sätestatule kohustatud: - andma veoks üle ainult kaupa, mille vedu on lubatud; - klassifitseerima ohtliku kauba; - pakkima ja tähistama ohtliku kauba vastavalt kehtivatele eeskirjadele; - heastama oma tegevusest/tegevusetusest/hooletusest tulenevalt põhjustatud varalise ja/või mittevaralise kahju. 3.14.8 Kui AS-ile EVR Cargo ei olnud kauba vastuvõtmisel teatatud, et kaup on ohtlik ning see võib ohustada inimeste elu, tervist, keskkonda või põhjustada muud kahju, on AS-il EVR Cargo järgmised õigused: - tagastada kaup saatjale; - maha laadida kaup lattu või vajadusel korraldada selle hävitamine, neutraliseerimine, ilma selle väärtuse hüvitamise kohustuseta; - nõuda kaubasaatjalt sisse kulud, mida AS EVR Cargo ja AS Eesti Raudtee kandis eelmistes punktides kirjeldatud tegevuste käigus. 3.14.9. Klient on kohustatud: - ohtlike kaupade käitlemisel rakendama vajalikke abinõusid nendest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades ohtliku kauba kogust ja ohtlikkust; - aitama kaasa Päästeametit ja/või AS-i EVR Cargo kliendi poolt saadetud või tema aadressil saabuva ohtliku kaubaga avariiolukorra likvideerimisel; - pidama käideldavate ohtlike kemikaalide arvestust, säilitama arvestusdokumente 10 aastat; - teavitama Terviseametit teavitamisele kuuluvatest kemikaalidest; - täitma muid Europa Parlamendi ja EL Nõukogu määruses 304/2003, muudes asjakohastes ühenduse õigusaktides ning Kemikaaliseadusega ette nähtud kohustusi. 3.15 Ohutute vedelkaupade vedu tsisternides ja punker-poolvagunites 3.15.1 Ohutu vedelkauba vedu tsisternis või punker-poolvagunis reglementeeritakse põhiliselt „Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskirjaga“ (Moskva, 2009). 3.16 Eritingimused vedelkaupade veol tsisternides ja punker-poolvagunites 3.16.1 Vedelkaupade peale- ja mahalaadimine tsisternidesse(st) ja punker- poolvagunitesse(st) toimub kliendi laadimiskohtades (terminaalides), mis on 18 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 19 / 26 varustatud spetsiaalsete hoidlate, laadimisseadmete ja tuleohutuseeskirjade täitmiseks vajalike vahenditega ning vastavad keskkonnakaitse nõuetele. 3.16.2 Tsisternides ja punker-poolvagunites on lubatud vedada vaid neid vedelkaupu, mis on loetletud vastavas veoeeskirjas: - ohutud kaubad – „Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskiri“ (Moskva, 2009), - ohtlikud kaubad – SMGS jagu 9 art 9 ja SMGS lisa 2. 3.16.3 Tsisterni ettevalmistus kauba peale laadimiseks peab toimuma lisaks vastavalt AS Eesti Raudteel kehtivatele muudele juhenditele (vt Eesti Raudtee tegevuseeskiri, Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisad). Omanikutsisternide ja raudteeadministratsioonidelt üürile/rendile võetud tsisternide ettevalmistus laadimiseks toimub kliendi vahenditega, tema arvel ja vastutusel. 3.16.4 Omanikutsisternide ja raudteeadministratsioonidelt üürile/rendile võetud eritsisternide laadimisel kinnitab klient AS EVR Cargo töötajale iga tsisterni tehnilist korrasolekut, garanteerides antud kauba veo ohutuse vormikohase tõendiga. 3.16.5 Tühjendatud, kuid puhastamata (aurutamata) tsisternid, sõltumata nende kuuluvusest, veetakse samade ohumärkidega, millega neid veeti laadituna. Tühjendatud ja puhastatud (aurutatud) tsisternidelt tuleb ohumärgid eemaldada (või kinni katta) 3.16.6 Tühjad omanikutsisternid ja raudteeadministratsioonidelt üürile/rendile võetud tsisternid, tühjad laadimisjaamale(kodujaamale) kuuluvuse kohta tähistusega teatud kauba veoks ettenähtud üldpargi tsisternid ning lennukikütusest või reaktiivmootorikütusest tühjendatud üldpargi tsisternid plommitakse kaubasaaja plommidega. 3.16.7 Igale saatekirjale, millega klient vormistab naftasaaduste veo, peab olema juurde lisatud kauba kvaliteedisertifikaat (köidetakse saatekirja 1. lehe külge). Naftasaaduste veol marsruudina või vagunigrupina, mis on vormistatud ühe saatekirjaga, peab kvaliteedisertifikaat olema lisatud vähemalt viies eksemplaris. 3.16.8 Kuna AS-il EVR Cargo ja AS-il Eesti Raudtee puudub spetsiaalne ettevalmistuspunkt vedelkaupade tsisternidesse laadimiseks, teostab tsisternide ettevalmistuse laadimiseks klient. 19 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 20 / 26 4 IV peatükk. TASU MÄÄRAMISE, KEHTESTAMISE JA MUUTMISE KORD 4.1 Riigisisestel kaubavedudel ja välisvedudel AS EVR Cargo poolt kasutatavad veomaksete määrad ja nende arvestamise kord on avalikud. 4.2 Kaubaveomaksete tasumäärad ning nende arvestamise kord määratakse lähtudes rahvusvahelistest raudteeveoalastest kokkulepetest ja tariifikokkulepetest ja nendes toodud tasumääradest ja määrade arvestamise põhimõtetest ning AS EVR Cargo tariifipoliitikast (vt. Lisa 1 p 1.8.1 - 1.8.4). 4.3 Tasu määrad ja arvestamise põhimõtted on kohandatud vastavalt AS EVR Cargo tingimustele ja on sätestatud AS EVR Cargo “Kaubaveomaksete arvestamise juhendis” (edaspidi Kaubaveomaksete arvestamise juhend). 4.4 Kaubaveomaksete arvestamise juhend kehtestatakse AS EVR Cargo poolt igaks kaubaveo aastaks. Kaubaveomaksete arvestamise juhendi tasumäärasid ja nende arvestamise korda reglementeerivaid sätteid võidakse muuta kaubaveo aasta jooksul (vt. Käesolev Veoeeskiri 5. ptk). 4.5 Kaubaveomaksete arvestamise juhend kinnitatakse ja avaldatakse mitte hiljem kui 45 päeva enne tema kehtima hakkamist. 4.6 Kaubaveomaksete arvestamise juhend avaldatakse AS EVR Cargo Interneti koduleheküljel aadressil http://www.evrcargo.ee/. 4.7 Kaubaveomaksete arvestamise juhendis määratlemata juhtumite korral on aluseks tariifikokkulepete tingimused ja tasumäärad (vt. Veoeeskirja lisa 1 p 1.8.1 - 1.8.4). 4.8 Kaubaveomaksete arvestamise juhendi tasumääradest ja nende arvestamise korrast erinevad kaubaveomaksete tasumäärad ja nende arvestamise kord lepitakse klientidega kokku pikaajaliste koostöölepingutega. 4.9 Koostöölepingu tasumäärad on konfidentsiaalsed ja avaldamisele ei kuulu. 20 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 21 / 26 5 V peatükk. TASU MUUTMISEST TEATAMISE KORD 5.1 Kaubaveotasu määrade muudatustest teatatakse 30 päeva enne nende jõustumist transiitveotasu määrade osas ja 15 päeva enne eksport-import ja kohaliku veotasu määrade osas. Lisamaksete määrade muudatustest teatakse 15 päeva enne nende jõustumist. 5.2 Kaubaveomakse arvestamise juhendi muude sätete (sh veomaksete arvestamise korra) muutmisest teatatakse 30 päeva enne jõustumist. 5.3 Muudatused avalikustatakse AS EVR Cargo Interneti koduleheküljel aadressil http://www.evrcargo.ee. 21 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 22 / 26 6 VI peatükk. KAUBAVEOTEENUSE KASUTAJA KAEBUSE MENETLEMISE KORD 6.1 Üldsätted. 6.1.1 Pretensioon esitatakse kaubasaatja või kaubasaaja poolt AS EVR Cargo vastu SMGS kokkuleppes sätestatud alustel ja korras. Veolepingust tuleneva hagi esitamise õigus on isikul, kellel on SMGS art 46 alusel õigus esitada pretensioon. Hagi võib esitada ainult pärast pretensiooni esitamist SMGS art 46 kohaselt. 6.1.2 Osutatud teenuse eest esitatud arve kohta võib pretensiooni esitada arve tasunud isik. 6.2 Nõuded pretensiooni vormile ja sisule. 6.2.1 Pretensioon esitatakse loetavas masinakirjas A4 formaadis paberil või ettevõtte blanketil. 6.2.2 Pretensiooni esitaja kohta peavad olema toodud järgmised andmed: 1) füüsilise või juriidilise isiku nimi, 2) isiku- või registrikood, 3) elu- või asukoht; 4) pretensiooni esitaja selgelt väljendatud nõue ja selle põhjendus. 6.2.3 Pretensiooni esitamisel esindaja poolt lisatakse pretensioonile volikiri. 6.2.4 Esitatud pretensioonis peab olema selgelt väljendatud, milliste õigusaktide (õigusakti nimi, artikkel, paragrahv, punkt, alapunkt) rakendamisega rikuti pretensiooni esitaja õigusi ning nõude suurus. 6.2.5 Pretensioonile peavad olema lisatud pretensiooni nõuet tõendavad dokumendid ja asitõendid ning kindlasti saatekirja kliendile kuuluva lehe originaal (koopia esitamisel on AS-il EVR Cargo õigus pretensiooni mitte menetleda). 6.3 Pretensiooni esitamise tähtaja algus ja lõpp. 6.3.1 Pretensiooni esitamise tähtaja kulg algab pretensiooni aluseks oleva toimingu või tehingu tegemise või sündmuse toimumise päevale järgnevast päevast. 6.3.2 Pretensiooni esitamise tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval kell 24.00. 6.3.3 Kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, lõpeb tähtaeg puhkepäeval või riiklikul pühal. 6.3.4 Pretensioon loetakse tähtajaliselt esitatuks, kui see on tähtaja jooksul AS-ile EVR Cargo üle antud ja registreeritud vastavalt kehtivale korrale ning seda ei ole käesolevas korras sätestatud alustel tagastatud läbivaatamatult. 6.3.5 Pärast tähtaja lõppemist esitatud pretensioon ja muud dokumendid jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse esitajale. 6.4 Tähtaja peatumine. 22 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 23 / 26 6.4.1 Pretensiooni esitamise tähtaja kulg peatub pretensiooni saabumise kuupäevast ja jätkub pretensiooni vastuse postitamise kuupäeval, kui käesolevas veoeeskirjas ei ole sätestatud teisiti. 6.4.2 Pretensiooni esitamise tähtaja kulg ei peatu, kui pretensioon tagastatakse läbivaatamatult 15 päeva jooksul alates pretensiooni saabumise kuupäevast. 6.5 Pretensiooni tagastamine läbivaatamatult. 6.5.1 AS EVR Cargo tagastab pretensiooni läbivaatamatult, kui: 1) selle lahendamine ei kuulu tema pädevusse; 2) selle kohta on samade poolte vahel sama eseme osas samal alusel olemas teise poole loobumine või poolte vaheline kokkulepe või on antud pretensioon eelnevalt lahendatud; 3) selle saaja menetluses on samade poolte vahel vaidlusasi sama eseme kohta samal alusel; 4) selle on huvitatud isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole selleks volitust; 5) selle esitamise tähtaeg on möödunud või selles sisalduv nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks; 6) sellele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente või dokumendid ei ole esitatud nõuete kohaselt (nt saatekirja originaali asemel on esitatud koopia vmt). 6.6 Eksperdi kaasamine. 6.6.1 Huvitatud poolel on õigus kaasata eriteadmisi nõudvate asjaolude, kui need ei ole õiguslikku laadi, selgitamiseks ekspert. 6.6.2 Ekspert valitakse poolte kokkuleppel isikute hulgast, kellel on arvamuse esitamiseks vajalikud teadmised ja kogemused ja kes on ekspertiisi tegemiseks andnud oma nõusoleku. Kokkuleppe mittesaavutamisel võib kumbki pool valida oma eksperdi, ühe poole nõudmisel valivad eksperdid konsensuse alusel kolmanda eksperdi. 6.6.3 Pooltel on õigus eksperdile esitada küsimusi. Küsimused, mille kohta eksperdi arvamust soovitakse, vormistatakse kirjalikult 6.6.4 Ekspert võib arvamuse andmiseks tutvuda vajalikus ulatuses asjassepuutuvate materjalide ja dokumentidega. 6.6.5 Ekspert annab esitatud küsimustes objektiivse ja põhjendatud arvamuse kirjalikult. Arvamus peab sisaldama uuringute üksikasjalikku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid esitatud küsimustele. Ekspert kirjutab arvamusele alla. 6.6.6 Kui on mitu eksperti ja eksperdid jõuavad ühesugusele arvamusele, koostavad nad ühisarvamuse. Kui eksperdid ühesugusele arvamusele ei jõua, esitavad nad arvamuse eraldi. 6.6.7 Ekspert võib arvamuse andmisest keelduda, kui esitatud andmed on puudulikud või kui tal ei ole arvamuse andmiseks vajalikke teadmisi. Sel juhul esitab ekspert kirjaliku põhjenduse arvamuse andmisest keeldumise kohta. 6.6.8 Pärast eksperdi kirjaliku arvamusega tutvumist võivad pooled eksperdile arvamuse täpsustamiseks esitada asjassepuutuvaid küsimusi. 23 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 24 / 26 6.6.9 Eksperdi ilmumise suulisele küsitlemisele tagab eksperdi kaasanud pool. 6.6.10 Eksperdi kaasamise kulud kannab antud juhtumi vastutav pool või vastutava poole puudumisel eksperdi kaasanud pool. 6.7 Komisjoni moodustamine. 6.7.1 Huvitatud poole taotlusel moodustavad pooled juhtumi asjaolude selgitamiseks kuni 5-liikmelise komisjoni, mida juhib AS EVR Cargo esindaja. 6.7.2 Komisjoni liikmel on õigus tutvuda asjassepuutuvate materjalide ja dokumentidega. Kui uurimisse on kaasatud ekspert, on komisjoni liikmel õigus esitada eksperdile küsimusi. 6.7.3 Komisjon koostab juhtunu kohta kirjaliku ettekande. Ettekanne peab sisaldama uuringute üksikasjalikku kirjeldust, tehtud järeldusi ja põhjendusi, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Juhul, kui komisjoni liige jääb eriarvamusele, on ta kohustatud esitama kirjalikult eriarvamuse, mis lisatakse ettekandele. Eriarvamuse esitamata jätmine võrdsustatakse komisjoni ettekandega nõustumisega. 6.8 Tõendid. 6.8.1 Tõendiks pretensiooni lahendamisel on igasugune teave, mis on kaubavedusid reguleerivates õigusaktides sätestatud vormis ja mille alusel tehakse kindlaks poolte nõuded ja vastuväited, põhjendavad asjaolud või nende puudumine, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. 6.8.2 Tõendiks võib olla isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdi arvamus. 6.8.3 Pooled peavad tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. 6.8.4 Tõendeid hindavad pooled igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, juhindudes kaubavedusid reguleerivatest õigusaktidest. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. 6.8.5 Dokumentaalsed tõendid on igasugused kirjalikud, kirjalikku taasesitamist võimaldavad, pildistamisega või video- või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokumendid, mis sisaldavad andmeid tähtsate asjaolude kohta asja lahendamisel ja mida on võimalik esitada tajutaval kujul. 6.8.6 Kirjalik dokument esitatakse originaali või kinnitatud koopiana, kui ei ole sätestatud originaali esitamise nõuet (nt SMGS art 46 § 5). Kui dokument on esitatud koopiana, on AS-il EVR Cargo õigus nõuda originaali esitamist. 6.8.7 Originaali esitamisel koos kinnitatud koopiaga võib õigusaktides sätestatud juhtudel originaali tagastada ja jätta materjalide juurde kinnitatud koopia. 6.8.8 Pool, kes esitab dokumentaalse tõendi või taotleb selle väljanõudmist teiselt poolelt või taotleb paikvaatluse tegemist, peab märkima, milliseid asjaolusid antud asjas ta soovib selle tõendiga tõendada ja tõendit kirjeldama. Taotlus esitatakse teisele poolele kirjalikult. 24 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 25 / 26 6.8.9 Tõendi esitamisest keeldumist peab kohustatud pool põhjendama. Põhjendamatu keeldumise korral loetakse tõendatuks need asjaolud, mille tõendamiseks tõendi esitamist taotleti. 6.8.10 Poole taotlusel võib teha paikvaatlust. Paikvaatluse kohta koostatakse protokoll. Juhtumit puudutavad asitõendid jäetakse poole taotlusel paikvaatluse protokolli koostamiseni toomise võimatuse või ülemääraste kulutuste korral nende asukohta, tagades nende puutumatuse. 6.8.11 Tõendi hankimise, hoidmise ja paikvaatluse läbiviimise kulud kannab antud kahjujuhtumi eest vastutav pool või vastutava poole puudumisel tõendi hankimist, hoidmist ja/või paikvaatlust taotlenud pool. 6.9 Pretensiooni lahendamine ja otsuse langetamine. 6.9.1 Pretensiooni menetlemisel kontrollitakse ja hinnatakse tõendeid, otsustatakse, millised asjaolud on tuvastatud ja asjakohased, millist seadust või õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas pretensioon kuulub rahuldamisele. 6.9.2 Pretensioon vaadatakse läbi ainult pretensioonis esitatud nõude ulatuses. Nõuet menetluse käigus ei laiendata ega tehta otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 6.9.3 Otsus saab olla: 1) pretensiooni täielikult rahuldav; 2) pretensiooni osaliselt rahuldav; 3) pretensiooni tagasilükkav. 6.9.4 Otsuse kohta vormistatakse kirjalik vastus. 6.10 Vastuse vormistamine ja sisu. 6.10.1 Vastus pretensioonile vormistatakse kirjalikult. 6.10.2 Kui vastus on pretensiooni tagasilükkav, täielikult või osaliselt rahuldav peab pretensiooni saaja seisukohta vastuses põhjendama. Vastuses märgitakse pretensiooni esitaja nõue, lahendamisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud pretensioonile vastaja põhjendatud järeldused, samuti õigusaktide sätted, mida kohaldati. 6.10.3 Kui AS EVR Cargo pöördus pretensiooni suhtes seisukoha saamiseks raudteeveo- ettevõtja või välisriigi pädeva raudtee-ettevõtja poole, võib vastuses tugineda ka saadud seisukohtadele. 6.10.4 Pretensiooni täieliku rahuldamise korral ei tagasta AS EVR Cargo pretensiooni esitaja poolt esitatud dokumente. 6.11 Poolte kohustused pretensiooni lahendamisel ja täitmisel. 6.11.1 Pooled on kohustatud kasutama oma õigusi heauskselt ja tegema kõik endast oleneva juhtumi kiireks ja õiglaseks lahendamiseks. 6.11.2 Tahtlikult eksitusse viimisel ja eksimuses hoidmisel juhtumi lahendamisel on kahjustatud isikul õigus nõuda tehtud kulude hüvitamist ja otsuse tühistamist. 25 AS EVR Cargo VEOEESKIRI Lk 26 / 26 6.11.3 Pretensioon rahuldatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui SMGS art 46 § 7 kehtestatud tähtajal. Pretensioon loetakse osaliselt või täielikult rahuldatuks, kui selle alusel nõutu on osaliselt või täielikult hüvitatud. 6.11.4 AS EVR Cargo poolt pretensiooni nõude suhtes tehtud otsusega mittenõustumisel on selle esitajal õigus pöörduda kohtusse. 26  Tehnilise Järelevalve Amet Meie 24.03.2017 nr 1-4.1/551 AS EVR Cargo veoeeskirja heakskiitmine AS EVR Cargo pöördub Tehnilise Järelevalve Ameti poole raudteeseaduse § 65 lõikest 2 lähtuva ettepanekuga kiita heaks lisatud AS EVR Cargo veoeeskiri. Veoeeskirjas viidatud dokumendid on kättesaadavad läbi EVR Cargo interneti keskkonna. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Toomsalu Juhatuse liige Lisa: AS EVR Cargo veoeeskiri ja lisad (muudetud)