Maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 25. aprill 2017 nr 1-3/17/1084 Maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Maanteeamet (registrikood 70001490, aadress Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn) esitas Keskkonnaametile Saarepeedi liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa nr VILM-034 muutmise taotluse (parandatud taotlus registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.01.2017 nr 12-2/17/771 all). Taotluse kohaselt soovitakse kaevandamisloa kehtivusaega pikendada 15 aasta võrra ehk kuni 05.06.2032. Saarepeedi liivakarjäär asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Saarepeedi külas Saarepeedi liivamaardlas (reg.nr 0816, põhimaavara: täiteliiv) riigile kuuluval maaüksusel Saarepeedi karjäär (katastritunnus 71503:002:0820, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet. Mäeeraldise pindala on 2,27 ha ja selle teenindusmaa pindala on 4,65 ha. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 15 tuh m³, maavara kasutusaladeks on teedeehitus, ehitussegud, täitepinnas. Kaevandajaks on Maanteeamet. Riigilõiv 500 € on tasutud 14.12.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Mäeeraldise piires on maavaravarud seisuga 01.01.2017 järgmised: ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 1,0 tuh m³, kaevandatav varu puudub; täiteliiva aktiivne tarbevaru on 41,1 tuh m³, millest kaevandatav varu on 35,1 tuh m³. Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Maavara kaevandamise loa muutmise taotlus on 11.01.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 12.01.2017 kirjaga nr 12-2/17/911 kaevandamisloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. MaaPS § 49 lõike 6 alusel saatis Keskkonnaamet 07.02.2017 kaevandamisloa muutmise taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Viljandi Vallavolikogu nõustus 22.02.2017 otsusega nr 380 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.03.2017 nr 12-2/17/911-5 all) kaevandamisloa muutmisega. MaaPS § 49 lõike 7 alusel saatis Keskkonnaamet 02.03.2017 maavara kaevandamise loa muutmise taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 27.03.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-43 kaevandamisloa muutmisega tingimusel, et korralduse eelnõus märgitakse varu seisuga 01.01.2017, kuna maavara kaevandamise mahu aruanne esitatakse kvartalite kaupa. Keskkonnaamet arvestab esitatud märkusega. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 03.04.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa muutmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu teatavaks tegemisest arvates. Määratud tähtaja jooksul ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud. Juhindudes HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlus- osalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Samuti sätestab KeHJS § 6 lõige 31 kohustuse küsida KMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel asjaomaste asutuste seisukohta eelhinnangu eelnõule. Keskkonnaamet küsis 07.02.2017 kirjaga nr 12-2/17/911-4 kohaliku omavalitsuse arvamust kaevandamisloa muutmise ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu (sh eelhinnangu eelnõu, esitatud korralduse lisas 1) kohta. Viljandi Vallavolikogu nõustus kaevandamisloa muutmisega. Keskkonnaamet küsis Maanteeametilt 03.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/911-7 arvamust või vastuväiteid maavara kaevandamise loa muutmise eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. Maanteeametil puuduvad 05.04.2017 kirja nr 16-5/17-00039/026 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.04.2017 nr 12-2/17/911-8 all) kohaselt ettepanekud ja vastuväited. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Alates 01.01.2017 hakkas kehtima MaaPS ja selle alamaktide muudatus. MaaPS § 130 lõige 2 sätestab, et enne seadusemuudatuse jõustumist esitatud loa taotlusele kohaldatakse taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnorme, kui käesoleva seaduse jõustumise ajaks on selles menetluses algatatud keskkonnamõju hindamine või loa andja on andnud eelhinnangu tegevuse olulise keskkonnamõju kohta. Eelhinnang antakse käesoleva korralduse eelnõu lisas 1, seega ei ole seda enne 01.01.2017 antud. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. MaaPS § 67 lõige 1 sätestab, et kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui MaaPS § 60 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja võrra. Vastavalt MaaPS § 66 lõikele 2 muudetakse kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. 2 (5) Loa omanik esitas 14.12.2016 taotluse kaevandamisloa nr VILM-034 kehtivusaja pikendamiseks 15 aasta võrra ehk kuni 05.06.2032. Maavara kaevandamise loa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise piires maavaravarud seisuga 09.01.2017 järgmised: ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 1,0 tuh m³ ja kaevandatav varu puudub, täiteliiva aktiivne tarbevaru on 41,1 tuh m³, millest kaevandatav varu on 35,1 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 15 tuh m³, maavara kasutusaladeks on teedeehitus, ehitussegud, täitepinnas. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Maavara kaevandamise loa taotlust kontrollis keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (Maa-ameti 30.12.2016 kiri nr 9-3/16/24090). Keskkonnaamet palus 30.01.2017 kirjaga nr 12-2/17/911-2 Maanteeametil põhjendada kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise vajadust taotluses märgitud aja (15 aasta) võrra, kuivõrd arvestades mäeeraldise jääkvaru ning kehtivale loale kantud kaevandamise keskmise aastamäära kogust, oleks reaalne mäeeraldise varu ammendada ja karjäär korrastada ka lühema ajaperioodi jooksul. Maanteeamet selgitas 06.02.2017 kirjas nr 16-5/16-00080/234 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.02.2017 nr 12-2/17/911-3 all), et Saarepeedi liivakarjäärist on aastatel 2010-2016 kaevandatud kokku 18,2 tuh m3 kruusa ja täiteliiva, aastas keskmine kaevandatud kogus on seega 2,6 tuh m3. Arvestades olemasolevat jääkvaru ja aega, mis on vajalik korrastamiseks, leidis Maanteeamet, et kaevandamisloa kehtivusaega on vaja pikendada 15 aasta võrra. Lisaks märkis Maanteeamet, et Saarepeedi liivakarjääri korrastamisprojekt on kinnitatud ning seda rakendatakse jooksvalt kaevandamise käigus ammendatud alade korrastamiseks. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine taotluses märgitud aja (15 aasta) võrra. MaaPS § 72 sätestab, et kaevandamisloa muutmise, sealhulgas kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise, mäeeraldise laiendamise ja kaevandamislubade liitmise ning kaevandamisloa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse asjakohases ulatuses kaevandamisloa taotluse kohta MaaPS 4. peatüki 2. jaos kehtestatud nõudeid. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa muutmise taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi ka KeHJS) § 6 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas maavaravaru pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk I). 3 (5) Eelhindamisel selgus, et 2.2.1 kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.2.2 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi; 2.2.3 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 2.2.4 kaevandamisega muudetud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.3. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa muutmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa muutmise taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kaevandamisjäätmekava on kinnitatud Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja 20.06.2012 korraldusega nr PV 1-15/12/242. MaaPS § 55 lg 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Maanteeamet ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 23.01.2017 ja 03.04.2017). 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lg 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. 4 (5) Kehtivale kaevandamisloale nr VILM-034 ei ole märgitud täiendavaid tingimusi. Välistamaks ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumist ning lähtudes ettevaatusprintsiibist lisab Keskkonnaamet antavale loale täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48, § 67 lõike 1 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Viljandi Vallavolikogu 22.02.2017 otsusele nr 380, maavarade komisjoni 27.03.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-43 ja Maanteeameti taotlusele, otsustan: 3.1 Pikendada Maanteeameti Saarepeedi liivakarjääri maavara kaevandamise loa nr VILM- 034 kehtivusaega 15 aastat ehk kuni 05.06.2032. 3.2 Lisada loa vormi punkti 10 täiendav tingimus: tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega. 3.3 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Maanteeameti Saarepeedi liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa muutmise taotlusele. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 3.4 Avalikustada Saarepeedi liivakarjääri kaevandamisloa muutmise teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Muudetud maavara kaevandamise luba nr VILM-034 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Saata: Maanteeamet, Viljandi Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet Marin Varblane maapõuespetsialist Maapõuebüroo 5 (5)  Lisa 1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 3 kriteeriumitest: 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1 maakasutus Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paikneb Viljandi maakonnas Viljandi vallas Saarepeedi külas riigile kuuluval maaüksusel Saarepeedi karjäär (katastritunnus 71503:002:0820, sihtotstarve: mäetööstusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maanteeamet. Taotletav mäeeraldis hõlmab Saarepeedi liivamaardla (reg.kaart nr 0816) aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2. Varu nimetatud plokkides on kinnitatud keskkonnaministri 28.11.2006 käskkirjaga nr 1294. Taotletava mäeeraldise pindala on 2,27 ha ja teenindusmaa pindala 4,65 ha. Põhjast ja idast piirneb mäeeraldis maaüksusega Saarepeedi puhkemaastik (katastritunnus 71503:001:0194), lõunast maaüksusega Reeda (katastritunnus 71503:002:0014) ning läänest maaüksusega Saarepeedi rannamaastik (katastritunnus 71503:002:0094). Mäeeraldisest loode- ja põhjapool paikneb veekoguks kujundatud ammendatud kaeveala. Saarepeedi liivakarjäär ei asu tiheasustusega alal. Lähimad majapidamised jäävad u 90 m kaugusele itta maaüksusele Vanakooli (katastritunnus 71503:001:1080) ja u 175 m kaugusele edelasse maaüksusele Reeda (katastritunnus 71503:002:0014). Saarepeedi liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad osaliselt Saarepeedi karjääri tehisjärvega (keskkonnaregistri kood VEE2071540) ja selle veekaitsevööndiga ning kalda piiranguvööndiga. Veeseadus § 29 lõige 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 – 3 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni maapõueseaduses sätestatud korras. Looduskaitseseadus § 37 lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud piirangud ei laiene maavara või maa-ainese kaevandamise tulemusena tekkinud tehisveekogule, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle mäeeraldise teenindusmaal, kuni kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni maapõueseaduses sätestatud korras. Saarepeedi liivakarjääri ala ei ole veel korrastatuks tunnistatud, st Saarepeedi karjääri veekogu veekaitsevööndis ja kalda piiranguvööndis on kaevandamine lubatud. 1.2 alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna (pinnavormide ja metsade) vastupanuvõime Aastatel 1962, 1966, 1970, 1972 ja 1982 vormistati toonasele Viljandi Teedevalitsusele mäeeraldisi kokku ca 22,0 ha suurusel alal, mille uuringud tegi RPI “Eesti Põllumajandusprojekt”. Puurtöödega kasulikku kihti lamamini ei läbitud. 1969. a. tegi karjääre ümbritseval alal otsingutöö tollane ENSV MN Geoloogia Valitsus. Saarepeedi Vallavalitsus väljastas Viljandi Teedevalitsusele maa-ainese (nüüd täitepinnase) kasutusloa, mille Saarepeedi Vallavalitsus 14.03.2003. a. registreeris ümber kaevandamisloaks. Loa valdajaks sai Pärnu Teedevalitsus. 2006.a. tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Saarepeedi karjääri mäeeraldise täiendava geoloogiline uuringu. Uuringutöö eesmärgiks oli mäeeraldisel maavarana arvele võtmata kaevandamisväärse materjali kvaliteedi, mahu, kasutusvõimaluste ja kaevetingimuste selgitamine. Saarepeedi liivamaardla (võrdub mäeeraldisega) paikneb loode–kagusuunalisel Tääksi–Välgita–Kehklase radiaalsete ooside süsteemi lõunaosas Saarepeedi oosil. Selle järsunõlvalise oosi suhteliste kõrguste vahe jalamist harjani on ~ 15 m (abs kõrgused on vahemikus 58,0–75,0 m). Mäeeraldise keskosas levib punakaspruun ülipeeneteraline savikas aleuriitne liiv, mille kohalikuks komponendiks on jääliustiku poolt purustatud Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi, mäeeraldise äärealadel esineb peene kuni keskmise jämedusega kruusa läätsi ning kihte. Vettkandvaks kihiks Saarepeedi mäeeraldisel on kruus, ülipeeneteraline liiv või saviliiv, veepidemeks nende lamamis olev savi. 2006.a. maikuus fikseeriti põhjavee esinemine mäeeraldise lõunaosas abs kõrgustel 59,10–59,20 m ning kesk- ja põhjaosas abs kõrgusel 58,9 m. Mäeeraldise põhjaossa kujunenud veekogus mõõdeti veetaseme abs kõrguseks 59,0 m ning põhja abs kõrgusteks 56,6–57,1 m. Saarepeedi karjääri mäeeraldise aktiivne tarbevaru Ta seisuga 01.10.2006. a kinnitati KKM 28.11.2006. a käskkirjaga nr 1294. Kaevandamisloa nr VILM-034 kohaselt oli mäeeraldise varu plokkide lõikes järgmine: 1. plokk – ehituskruus, 14 tuh m3 (0,45 ha), sh allpool veetaset 6 tuh m3, kaevandatav varu 13 tuh m3. 2. plokk – täitepinnas (liiv puiste- ja täitematerjalina), 66 tuh m3 (1,82 ha), sh allpool veetaset 39 tuh m3, kaevandatav varu 60 tuh m3, sh allpool veetaset 34 tuh m3. Mäeeraldise piires on maavaravarud seisuga 09.01.2017 järgmised: ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 1,0 tuh m³, kaevandatav varu puudub; täiteliiva aktiivne tarbevaru on 41,1 tuh m³, millest kaevandatav varu on 35,1 tuh m³. Maavara kaevandamise taotletavaks keskmiseks aastamääraks on 15 tuh m3. Liiv looduses ei taastu. Mäeeraldise piires looduslik maastik hävib ning vastupanuvõime puudub, kuid peale kaevandamist maa-ala korrastatakse ja selle tulemusena eeldatavasti looduslik vastupanuvõime taastub. 1.3 märgalade, randade ja kallaste, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletav mäeeraldis ega selle teenindusmaa ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale, alal puudub inimasustus. 1.4 alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Maa-ala piires puuduvad sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5 maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Ajaloolised ning kultuurilised väärtused karjääri alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Mäenduslikud tingimused varualal esineva täiteliiva kaevandamiseks on soodsad. Eelnevalt kooritud kasvukiht on kasutatud mäeeraldise tasandatud nõlvade bioloogilisel korrastamisel. Maavara kaevandamine toimub kaheastmeliselt: 1. astmega kaevandatakse veetasemest kõrgemal paiknev ca 1,5 m paksune kiht 58,8 – 59,2 m abs kõrguseni; 2. astmega kaevandatakse suuremahulise pöördkoppekskavaatoriga veetasemest madalamal paiknev ca 2 m paksune kiht 56,3 – 57,6 m abs kõrguseni. Kaevetöödega on alustatud mäeeraldise põhjaosast veekogu 2 (5) kaldalt ning edasi liigutakse kaeve-eega lõuna suunas. Väljatud materjal tõstetakse veekogu kaldale nõrguma. Ehituskruusa kaevandatav varu mäeeraldise piires puudub. Peale kasuliku kihi ammendamist kujundatakse kaevandatud maa keskmiselt 2 m sügavuseks puhkeotstarbeliseks veekoguks. 2.1 loodusvarade kasutamine Kaevandatavat liiva kasutatakse ehitusobjektide varustamiseks vajaliku materjaliga. 2.2 jäätme- ja energiamahukus Liiva kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid ja kooritud katend kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. 2.3 lähipiirkonna teised tegevused Lähiümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana. Taotletav karjäär külgneb Saarepeedi puhke- ja rannamaastikuga. Lähimad majapidamised jäävad u 90 m kaugusele itta maaüksusele Vanakooli (katastritunnus 71503:001:1080) ja u 175 m kaugusele edelasse maaüksusele Reeda (katastritunnus 71503:002:0014). 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu 3.1 valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnareostust liiva kaevandamisega teadaolevalt ei kaasne. 3.2 jäätmeteke Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki, kuna karjääris ei rikastata maavara. Muld ja katend on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale ning kasutatud osaliselt maa-ala korrastamisel. Seega võib karjääris tekkida igapäevase karjääritöö käigus vaid olmejäätmeid, mille nõuetekohasel käitlemisel keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata. 3.3 vesi ja pinnas Vee ja pinnase kaitsmiseks pole vaja täiendavaid meetmeid kasutusele võtta, kui jälgitakse, et kaevandamisel ei satu kütust ega õli pinnasesse ja vette. Veealune varu väljatakse veetaset alandamata. 3.4 õhu saastatus Looduslikult sisaldab kaevandatav liiv ka kuival perioodil piisavalt looduslikku niiskust, mis tolmu teket pidurdab. Seega materjali väljamisel ja laadimisel olulist tolmu ei teki. Seda kinnitab ka senine praktika teistes töötavates karjäärides. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Tõenäoliselt ei ületata lähimate majapidamiste juures kehtestatud õhusaaste piirmäärasid, kuid välistamaks ebasoodsate keskkonnamõjude avaldumist ning lähtudes ettevaatusprintsiibist lisab Keskkonnaamet antavale loale täiendava tingimuse järgmises sõnastuses: tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. 3 (5) 3.5 müra Mäetöödega kaasneb müra, mille peamised tekitajad on karjääris töötavad kaevandamismasinad. Kaevandamisel kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase on normeeritud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007.a määrusega nr 108 (“Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”). Karjääris kasutatavad masinad ei tohi ületada kehtestatud müra normväärtuseid. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Transpordimasinate müratase on normeeritud keskkonnaministri 22.09.2004.a määrusega nr 122 (“Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”). Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid veoautosid. Kaevandamisloa valdaja peab järgima sotsiaalministri 04.03.2002.a määrusega nr 42 (“Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”) kehtestatud müra normväärtuseid. Teadaolevalt ei ole Saarepeedi liivakarjääris kaevandamisel tekkiv müra lähima talu elanikele probleemiks olnud. 3.6 vibratsioon Karjääri kaevandamistöödega ei kaasne mujale levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks jälgitakse masinate tehnilist seisundit ning planeeritakse karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tagatakse kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine toimub selleks ettenähtud kohtades, ohutust tagavad töö- ja kaitsevahendite olemasolu. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale Karjääri lähipiirkonda ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid, seega mõju neile puudub. 5.1 kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Taotletavale Saarepeedi liivakarjääri maa-alale ei jää looduskaitsealasid ega kaitstavaid looduse üksikobjekte. 6. KeHJS seaduse § 6 lõike 3 punktides 1–4 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest Tolmu tekke vältimiseks tuleb kuival ajal karjäärisiseseid teid niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Karjäärist väljapoole jäävate üldkasutatavate teede hooldamiseks tuleb leida võimalused tee haldaja või omaniku ja huvitatud osapooltega koostöös. Karjääri avamisel muutub maastik pöördumatult. Hilisemal maa-ala korrastamisel taastatakse kaevandamisega rikutud maa-ala võimalikult looduslähedane seis. 4 (5) 6.1 kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kumulatiivne mõju (müra ja tolmu osas) maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi karjääris töötavate masinate koosmõjul ning eelkõige on see häiriv inimestele. Saarepeedi liivakarjääri vahetus lähiümbruses teisi karjääri ei ole. Karjääri vahetus läheduses naabermajapidamisi ei ole. Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta: Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamise taotlusele keskkonnamõju hindamist ei algatata. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta: Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: • kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; • mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa- ala korrastamisega; • vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil; • tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid teid kasta või töödelda vastavate vahenditega; • senise kaevandamisega Saarepeedi liivakarjääris ei ole teadaolevalt olulist negatiivset keskkonnamõju kaasnenud; • oluline kumulatiivne mõju puudub. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et senise tegevuse jätkumisel Saarepeedi liivakarjääri alal kaevandamisloale kantud täiendavat tingimust täites eeldatavasti oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. 5 (5)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet VILM-034 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Maanteeamet 1.2. Äriregistrikood 70001490 1.3. Aadress Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Maanteeamet 2.2. Äriregistri kood 70001490 2.3. Aadress Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn 3. Maardla 3.1.Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus Saarepeedi liivamaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0816 täiteliiv 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Saarepeedi liivakarjäär selle teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Viljandi maakond, Viljandi vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 2,27 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 4,65 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus M. Rändur. Viljandi maakonna Saarepeedi karjääri mäeeraldise jääkvarude hinnang (varu seisuga 01.10.2006) geoloogiafondi number 7785 varude kinnitamise otsus ja kuupäev keskkonnaministri 28.11.2006 käskkiri nr 1294 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru täiteliiv 66 tuh m3 ehituskruus 14 tuh m3  aktiivne reservvaru passiivne tarbevaru passiivne reservvaru kaevandatav varu täiteliiv 60 tuh m3 ehituskruus 13 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 7. Katend, Katendi kogus tuh m3, sh mulla kogus tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, ehitussegud, liiv kasutamine puiste- ja täitematerjalina 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 15 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 05.06.2007 kuni 05.06.2032 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: veekogu 10. Täiendavad tolmu tekke ja leviku vältimiseks kuival aastaajal tuleb karjäärisiseseid tingimused teid kasta või töödelda vastavate vahenditega 11. Loa andmise ümberregistreeritud Pärnu-Viljandi regiooni juhataja kt 24.03.2011 ja muutmise korraldusega nr PV 1-15/11/99; muudetud Keskkonnaameti otsused Maapõuebüroo juhataja 25.04.2017 korraldusega nr 1-3/17/1084. Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 25.04.2017 2 (2)