Majandus- ja tööstusministri määruse "Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ muutmine

Rahandusministeerium Kliimaministeerium Regionaal- ja 29.05.2026 nr 2-2/1948-1 Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja tööstusministri määruse "Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määruse nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus Terje Kleemann +372 5305 4377, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 27.05.2026 MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määruse nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määruses nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) partner – Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes osaleb projekti tegevustes ning kellel on selge roll ja vastutus toetatava tegevuse elluviimisel;“; 2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „andmine“ tekstiosaga „sekkumise 21.1.3.14 puhul“; 3) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ühekordne tarkvaralitsentsi ostmise või tarkvaraga liitumise kulu;“; 4) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks. 5) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks toetatav projekti raames arendatud tarkvara turundamise kulu.“; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Lisaks lõikes 3 nimetatud kuludele on § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatav digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil;“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Lisaks lõikes 3 nimetatud kuludele on § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetatav ühekordne tarkvaralitsentsi ostmise või tarkvaraga liitumise kulu.“; 8) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste korral ja juhul, kui projektile eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi, moodustavad kaudsed kulud projekti abikõlblikest kuludest seitse protsenti lähtudes ühendmääruse § 21 lõigetest 1 ja 3.“; 9) paragrahvi 21 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „alusel“ tekstiosaga „ja § 7 lõikes 6 sätestatud kaudsed kulud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3 ühtse määrana“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  27.05.2026 Majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määruse nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Eelnõu kohaselt tehakse täpsustusi ja täiendusi majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määruses nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“. Muudatuste eesmärk on täpsemalt määratleda termin „partner“, täpsustada abikõlblikke kulusid ning parandada vead määruse sõnastuses. Muudatused ei muuda määruse eesmärki, sihtrühma ega toetuse andmise põhimõtteid, vaid parandavad õiguslikku selgust ja rakendatavust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Terje Kleemann (5305 4377, [email protected]) ja digimajanduse osakonna reaalajamajanduse koostöö projektijuht Pärja Bärg ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse majandus- ja tööstusministri 23. jaanuari 2026. a määrust nr 2 „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ redaktsioonis RT I, 27.01.2026, 20. Eelnõul puudub seos muu menetluses oleva eelnõuga ning see ei mõjuta Euroopa Liidu õiguse rakendamist. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse termini „partner“ määratlust. Partneriks võib olla Eestis registreeritud äriühing, kes osaleb projekti tegevustes ning kellel on selge roll ja vastutus toetatava tegevuse elluviimisel. Kehtivas määruses on termin „partner“ seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käsitlusega, mille kohaselt võivad partneriteks olla ka füüsilised isikud ja rahvusvahelised organisatsioonid. Määruse eesmärke arvestades ei ole selline lai käsitlus asjakohane. Kõnealune toetus on suunatud Eesti ettevõtete digitaliseerimise, äriprotsesside automatiseerimise ja ettevõtetevahelise andmevahetuse arendamisele. Seetõttu on oluline, et projektides osalevad partnerid oleksid otseselt seotud Eesti majanduskeskkonnaga ning panustaksid meetme eesmärkide saavutamisse Eestis. Muudatuse eesmärk on täpsustada partneri rolli viisil, mis vastaks määruse sisulisele eesmärgile, ning välistada, et partneriks nimetatakse pooli, kellel puudub tegelik seos Eesti ettevõtlusega (nt füüsilised isikud või rahvusvahelised organisatsioonid ilma otsese majandustegevuseta Eestis). Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse, et määruses nimetatud tulemusnäitajat „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ kohaldatakse üksnes sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ puhul. Kuivõrd määrus hõlmab rakenduskava kahe erineva sekkumise tegevusi, kuid eelnimetatud tulemusnäitaja kohaldub üksnes ühele nendest, tuleb selguse huvides tuua sättesse viide sekkumisele. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib sätet mõista selliselt, et tulemusnäitajat kohaldatakse kõigile määruse alusel toetatavatele projektidele, mis on aga väär. Sõnastuse täpsustus on vajalik õigusselguse huvides ning aitab vältida sätte mitmeti tõlgendamist. Eelnõu punktidega 3 ja 7 täpsustatakse tarkvara- ja litsentsikulude abikõlblikkust, sätestades, et abikõlblik on ühekordne tarkvaralitsentsi ostmise või tarkvara kasutuselevõtmise kulu. Sõnastuse täpsustamine on vajalik, et üheselt määrata toetuse fookus tarkvara kasutuselevõtu ajal tekkivatele kuludele, mitte selle hilisemale kasutamisele. Toetusmeede on suunatud ettevõtete digitaliseerimise käivitamisele ehk tarkvara soetamisele ja esmakordsele juurutamisele. Seetõttu on põhjendatud käsitleda abikõlblikuna üksnes ühekordseid litsentsi ostmise või tarkvara liidestamisega seotud kulusid, mis on otseselt seotud lahenduse kasutuselevõtuga. Perioodilisi kulusid (nt kuutasu või muud perioodimaksed) ei toetata, välja arvatud juhul, kui need sisalduvad ühekordses esmases liitumispaketis ning on lahutamatult seotud tarkvara kasutuselevõtuga. Sama kululiigi abikõlblikkus sätestatakse ka tegevuse nr 4 puhul, mil samuti tekib vajadus tarkvara kasutada, kuid mis on kehtivas määruses jäänud abikõlblikuna märkimata. Eelnõu punktidega 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõike 3 punkt 6. Nimetatud puntki kehtetuks tunnistamine on vajalik seoses kulu abikõlblikkuse täpsustamisega, milleks luuakse paragrahvi eraldi lõige (§ 41). Digitaliseerimise strateegia koostamise kulu abikõlblikkust piiratakse üksnes määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusega, kuna tegemist on ainsa tegevusega, mille puhul digitaliseerimise strateegia koostamine on määruses nõutud. Määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse raames on strateegia vajalik äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise kavandamiseks. Teiste toetatavate tegevuste puhul ei ole strateegia koostamine nõutud ega vältimatult vajalik. Muudatus tagab selguse ja hoiab ära toetuste kasutamise selliste kulude katmiseks, mis ei ole otseselt seotud konkreetse tegevuse nõuetega. Eelnõu punktidega 5 ja 8 parandatakse sõnastusvead määruse § 7 lõigetes 4 ja 6, sätete sisu ei muutu. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse toetuse maksmise sätet viitega, mille kohaselt kaudse kulu puhul, mis on nimetatud määruse § 7 lõikes 6, makstakse toetust ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Tegemist on täpsustava viitega, mis aitab vältida väärarusaamu toetuse maksmise protsessis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Eelnõus planeeritud muudatused ei mõjuta riigiabi reeglite kohaldumist. 4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud ja määruse mõjud Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes võtab vastu taotlusi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab toetusi välja ja vajaduse korral nõuab neid tagasi. Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes meetme senise rakendamisega. Muudatused ei suurenda toetuse saajate halduskoormust ega rakendusüksuse töökoormust, vaid parandavad õigusselgust ning vähendavad erineva tõlgendamise ja vaidluste tekkimise riski. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.