LEPINGU nr 24.8-2/430-1 MUUTMINE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158 (edaspidi
rakendusasutus), mida esindab põhimääruse alusel majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo,
ja
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikood 90006012 (edaspidi rahastamisvahendi
rakendaja), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Ivar Pae,
on kokku leppinud muuta 10.07.2023. a sõlmitud lepingut nr 24.8-2/430-1 (edaspidi leping)
järgmiselt:
1. muuta lepingu preambulat, lisades pärast tekstiosa „„Rahastamisvahendite pakkumine
ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)““ tekstiosa „ja erieesmärgi
(a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu
arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.5 „Laenud ja garantiid ettevõtetele“;
2. muuta lepingu punkte 1.1, 1.4, 4.8, punkti 8 pealkirja, punkti 8.3.2, 11.2, 12.1–12.3, 15.2,
21.1 ja 21.2 ja kehtestada need järgmises sõnastuses:
2.1. „1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida sekkumiste 21.1.3.41 ja 21.1.1.5
rakendamiseks ettenähtud tegevuste elluviimiseks poolte õigusi ja kohustusi
haldusülesande üleandmisel ja täitmisel ning sätestada rahastamisvahendi rakendamise
tingimused lähtuvalt Riigikogu 12.05.2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtetest ning valdkonda
reguleerivast „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
2021–2035“ (edaspidi TAIE) eesmärkidest.“;
2.2. „1.4. Lepingu eelarve moodustub Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide
investeeringutest, mida viiakse otseselt ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ raames. Sellest eraldatakse
erieesmärgi 1 – „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate
kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ rakendamiseks 10 000 000 eurot ning
erieesmärgi 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning
VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ rakendamiseks
17 540 000 eurot. Vahendite rakendamisel lähtutakse eelhindamiste aruannetes toodud
põhimõtetest, sealhulgas vastavatest kaasfinantseeringu osakaaludest ja finantstoodete
eelarvelisest jaotusest:
1.4.1. erieesmärgi 1 raames laenu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest
koos riikliku kaasfinantseeringuga, milleks on 3 000 000 eurot ning millele lisandub veel
lõppkasusaaja või panga kaasfinantseering ca 20-30%;
1.4.2. erieesmärgi 3 allutatud laene rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi
vahenditest, millele lisandub lõppkasusaaja või panga poolt minimaalselt samas mahus
kaasfinantseering;
1.4.3. laenukäenduse puhul rahastatakse tegevust 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi
vahenditest.“;
2.3. „4.8. Rakendusasutus esitab teadmiseks rahastamisvahendi iga-aastase jooksva
hindamise tulemused ühtekuuluvuspoliitika poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ eesmärgi 1
– „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu
arendamine ja suurendamine“ ning erieesmärgi 3 „VKE-de kestliku majanduskasvu ja
konkurentsivõime tõhustamine ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike
investeeringute kaudu“ valdkonna arengukava juhtkomisjonile ja rakendusüksusele.“;
2.4. „8. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud”;
2.5. „8.3.2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,
2023/2831, lk 1–12) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 toodud tegevustele ja Euroopa
Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud
juhtudel.“;
2.6. „11.2. Haldustasu maksmine toimub järgmiselt:
11.2.1. erieesmärgi 1 puhul:
Lepingu
Periood sõlmimisel 2026* 2027* 2028* 2029*
2026
Rahastamisvahenditest
toetatavad ettevõtjad
2 3 8 12
(RC003) (unikaalsed
ettevõtted)
Summa kokku* Ettemaks Ettemaks 395 652 392 652 395 652
* Järgmise makse võib teha varem, kui väljundnäitaja aastane sihttase on saavutatud.
Perioodi lõpuks ei tohi haldustasu summa ületada (EL) 2021/1060 artiklis 68 lõikes 4
toodud piirmäärasid. Lepingu sõlmimisel on ette nähtud ettemaks kuni 30% kogu
meetme kogumaksumusest vastavalt punktis 1.4 märgitud summast, mis kaetakse kinni
vastavalt vaheetappide täitmisega. Tabelis olevad haldustasu summad on indikatiivsed
ja pigem väljendavad hinnangut.
11.2.2. erieesmärgi 3 puhul:
2023*
Periood (lepingu 2024* 2025* 2026* 2027* 2028* 2029*
sõlmimisel)
Rahastamisvahenditest
toetatavad ettevõtjad 0
50 100 150 200 250 300
(RC003) (unikaalsed
ettevõtted)
Summa (allutatud laen
472 472 472 472
+ laenukäendus) Ettemaks 472 967 472 967
967 967 967 967
kokku*
* Järgmise makse võib teha varem, kui väljundnäitaja aastane sihttase on saavutatud.
Perioodi lõpuks ei tohi haldustasu summa ületada (EL) 2021/1060 artiklis 68 lõikes 4
toodud piirmäärasid. Lepingu sõlmimisel on ette nähtud ettemaks kuni 30% kogu
meetme kogumaksumusest 851 340 eurot, mis kaetakse kinni vastavalt vaheetappide
täitmisega. Tabelis olevad haldustasu summad on indikatiivsed ja pigem väljendavad
hinnangut.“;
2.7. „12.1. Juhul kui lepingu rakendamisel antakse riigiabi või VTA-d, lähtutakse
vastavatest õigusaktidest või neid asendavatest määrustest, ning konkurentsiseaduse §-
des 33 ja 342 sätestatust. Riigiabi andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse
artiklit 25 (teadus- ja arendusprojektidele antav abi) või artiklit 14 (investeeringuteks
ettenähtud regionaalabi). Juhul kui Euroopa Komisjoni vastav määrus muutub
kehtetuks, kohaldatakse selle asemel jõustuva määruse vastavate abiliikide sätteid.
Täpsemad riigiabi tingimused sätestatakse rahastamisvahendi rakendaja poolt
kinnitatud tootetingimustes. VKE puhul ei sisalda käendus abi elementi, kui käenduse
andmisel on täidetud Komisjoni teatise EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88
kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (Euroopa Liidu Teataja C155,
20.6.2008) punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud tingimused. Laen sisaldab abi elementi, kui
selle intress on madalam kui turu intressimäärad toetuse andmise ajal. Turu
intressimäära fikseerimisel kohaldatakse Komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade
kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (Euroopa Liidu Teataja C14, 19.1.2008
lk 6) sätestatut. Nimetatud teatiste asendamisel uute teatistega juhindutakse viimastes
sätestatust.
12.2. VTA ja riigiabi kavad kehtestatakse rahastamisvahendi rakendaja juhatuse või
juhatuse liikme otsusega. Kehtiv riigiabi või VTA kava esitatakse rakendusasutusele ja
rakendusüksusele koheselt teadmiseks. Lisas 1 olevas äriplaanis nimetatud piiratud
portfelligarantii loomisel tuleb kaasneva abi toetusekvivalendi arvestamise metoodikat
kirjeldada vastavas abikavas.
12.3. VTA saajale ei tohi VTA määruse kohaselt antud VTA koos taotletava toetusega
ületada 300 000 eurot mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul.“;
2.8. „15.2. Rahastamisvahendi rakendaja tagab VTA ja riigiabi andmisel dokumentide
säilitamise 10 aasta jooksul alates viimase abi andmisest.“;
2.9. „21.1. Rakendusasutuse volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel,
kontrollimisel ja vastuvõtmisel on finantsinstrumentide ekspert Anneli Arro, telefon
58843388, e-post
[email protected].
21.2. Rahastamisvahendi rakendaja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja
kontrollimisel on välisvahendite juht Annelii Ausmees, telefon 667 4112, e-post
[email protected].“;
3. täiendada lepingut punktidega 8.4 ja 8.5 järgmises sõnastuses:
„8.4. Rahastamisvahendi rakendaja jälgib üldise grupierandi määruse sätteid, tuues
investeerimisstrateegias välja asjakohased viited, millist üldise grupierandi määruse sätet
kasutatakse, sealhulgas jälgides kumuleerimise reegleid ja välistusi.
8.5. Juhul kui Euroopa Komisjoni vastavad määrused muutuvad kehtetuks, kohaldatakse
automaatselt nende asemel jõustuvate määruste vastavaid sätteid.“;
4. punktis 20.1 nimetatud lepingu lisa 1 „Investeerimisstrateegia ja äriplaan“ asendatakse uue
lisaga 1 „Investeerimisstrateegia ja äriplaan“ (lisatud).
RAKENDUSASUTUS: RAHASTAMISVAHENDI RAKENDAJA:
Majandus- ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 90006012
registrikood: 70003158 Sepise 7
Suur-Ameerika 1 11415 Tallinn
10122 Tallinn Telefon: 6 279 700
Telefon: 6 256 330
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo Ivar Pae
majandus- ja tööstusminister juhatuse liige
Lisa 1.
Investeerimisstrateegia ja äriplaan
I Üldosa
1. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest finantsinstrumentidena tehtavad
investeeringud on suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–
2027 eesmärkide saavutamiseks, mis omakorda tulenevad „Eesti 2035“ strateegia ja „Eesti
teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“
(edaspidi TAIE)1 eesmärkidest ja oodatavate tulemuste saavutamise vajadusest.
„Eesti 2035“ strateegia sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“
raames on sedastatud, et majandus peab olema rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, uusi
ärivõimalusi leidev, paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi
kõigis piirkondades. Paindliku ja turvalise majanduskeskkonna arendamise raames
pööratakse tähelepanu pangandus- ja kapitalituru arendamisele, et parandada kriisidega
toimetuleku võimet, ning panustatakse tegevustesse, et Eesti erinevate piirkondade
ettevõtete rahastamisvõimalused paraneksid2.
TAIE raames on toodud riigipõhistes analüüsides ja investeerimissoovitustes esile, et Eestis
tuleks muuhulgas:
1.1. suunata investeeringuid ühtlasemaks piirkondlikuks arenguks ning väike- ja keskmise
suurusega ettevõtete paremaks ligipääsuks avaliku sektori toetustele ja laenukapitalile,
eriti maapiirkondades.
Planeeritavad rahastamisvahendid panustavad TAIE alaeesmärki: Eesti ettevõtluskeskkond
soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema
lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti
piirkondades. TAIE raames:
arendatakse konkurentsivõimelist ja tarka ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonda,
milleks:
1.1. pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks, ettevõtlusega alustamiseks, ettevõtete
lisandväärtuse ja TA-võimekuse suurendamiseks ning selleks vajaliku ettevõtete
tugisüsteemi ja võrgustike arendamiseks erinevates Eesti piirkondades.
suurendatakse kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust, milleks:
2.4 toetatakse ettevõtete kasvu ja laienemist olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel,
sh vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise,
nõustamise, sihtturupõhiste kompleksteenuste-toetuste, finantsinstrumentide jms kaudu.
1 https://www.hm.ee/media/1501/download
2 https://valitsus.ee/media/4022/download
1
stimuleeritakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist (3),
milleks:
3.1 parandatakse ettevõtete finantseerimisvõimaluste (kapitali) kättesaadavust, sh
tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades;
3.4. kujundatakse konkurentsivõimeline ja paindlik investeerimiskeskkond kõigis Eesti
piirkondades, sh tagades sobivad finantseerimisvõimalused, ning suunatakse rohkem
ressurssi ja toetusi regioonidesse, et Eesti areneks majanduslikult senisest võrdsemalt.
II Investeerimisstrateegia
2. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringuid rahastamisvahendisse viiakse
otseselt ellu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027
poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ raames, hõlmates kahte erieesmärki:
2.1. Erieesmärk 1 – „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate
kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“, mille raames rakendatakse
innovatsioonimahukate ja uudseid tehnoloogiaid arendavate ettevõtete toetamiseks.
Nende rahastamisvahendite eesmärk on leevendada innovatsioonimahukate ja uute
tehnoloogiate arendamisega seotud riske ning tagada ettevõtjatele parem juurdepääs
kapitalile;
2.2. Erieesmärk 3 – „VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine
ning VKE-des töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, mille
raames toetatakse:
2.2.1. ettevõtluse kasvu ja alustamist, idufirmade ökosüsteemi arendamist ning
ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike tugevdamist Eesti eri piirkondades;
2.2.2. VKE-de konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordivõimekuse
suurendamist;
2.2.3. VKE-de juurdepääsu parandamist rahastamisele (kapitalile), sh
piirkondades.
3. Rahastamisvahendit rakendatakse sekkumise „Rahastamisvahendite pakkumine
ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“ tegevusena, mille sisuks
konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomine kõigis Eesti
piirkondades, sealhulgas sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu.
4. Rahastamisvahendite kasutamise eesmärk on eelnevalt viidatud poliitikaeesmärkide raames
panustada tegevustesse, mis toetavad innovatsiooni erieesmärgi 1 „Teadus- ja
innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja
suurendamine“ raames, hõlmates nii VKEsid kui ka suurettevõtteid, ning soodustada
VKEde kasvu ja ekspordivõimekust erieesmärgi 3 „VKEde kestliku majanduskasvu ja
konkurentsivõime tõhustamine ning töökohtade loomine“ raames.
2
5. Näitajad
Väljundnäitajad
5.1. VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning töökohtade
loomine“ raames:
5.1.1 Tegevuse raames on peamiseks väljundnäitajaks rahastamisvahenditest
toetatavad ettevõtjad, 2024. a sihtasemega 50 ettevõtjat ja 2029. a.
sihttasemega 300 ettevõtjat.
5.1.2 Mis omakorda panustab erieesmärgi üldisesse indikaatorisse: toetatavad
ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad), 2024.
a sihtasemega 50 ettevõtjat ja 2029. a. sihttasemega 300 ettevõtjat;
5.2 Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu
arendamine ja suurendamine:
5.2.1 Tegevuse raames on peamiseks väljundnäitajaks rahastamisvahenditest
toetatavad ettevõtjad 2029. a. sihttasemega 12 ettevõtjat, millest 10 VKE-d ja
2 suurettevõtet.
Tulemusnäitaja
5.3 VKE-de kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning töökohtade
loomine“ raames:
5.3.1 VKE-d, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta, 2029. a. sihttasemega 150
VKE-d.
5.4 Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu
arendamine ja suurendamine:
5.4.1 VKE-d, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta, 2029. a.
sihttasemega 5 VKE-d.
6. Kapitali kättesaadavuse parandamiseks pakutakse meetme tegevusena järgmisi
finantstooteid: laenud ja käendused. Toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete
kasvule või lisandväärtuse kasvatamisele.
Mõisted
7. Finantsvõimendus – vahendite lõplikele saajatele eraldatud tagasimakstava rahastamise
summa jagatuna fondide panuse summaga, ehk võimendav mõju (leverage) väljendub
finantsinstrumentide (laenud ja käendused) puhul selles, et väljastatud struktuurivahendite
kohta jõuab koos erasektori panusega ettevõteteni kordades suurem finantseerimise maht.
8. Koefitsient (multiplier ratio) – tagatisinstrumentide kontekstis suhtarv, mis on kindlaks
tehtud igat pakutavat tagatistoodet käsitleva mõistliku riskide eelhindamise alusel
alusvarana välja antud uute laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute
väärtuse ning programmimaksest tagatislepingute jaoks kõrvale pandud summa vahel, mis
on ette nähtud kõnealustest uutest laenudest ja omakapitali või kvaasiomakapitali
investeeringutest tuleneva oodatud ja ootamatu kahjumi korvamiseks.
3
9. Laen – leping, mis kohustab laenuandjat andma laenuvõtja käsutusse kokkulepitud ajaks
kokkulepitud rahasumma ning mille kohaselt on laenuvõtja kohustatud nimetatud summa
kokkulepitud ajavahemiku jooksul tagasi maksma.
10. Vahendite lõplik saaja – juriidiline või füüsiline isik, kes saab fondidest toetust
rahastamisvahendi kaudu.
11. Investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise tähtaeg on 31.12.2029. a.
12. Põhitingimused investeerimisstrateegia elluviimisel3:
Tingimused Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 alusel
Rahastamisvahendi rakendaja valik (EL) 2021/1060 määruse artikli 59 lõige 3
Pakutavad finantstooted Laenud ja käendused
Lõppsaajate sihtrühm VKE-d ning Nutika Spetsialiseerumise
erieesmärgi 1 alt lisaks VKE-dele ka suured
ettevõtted.
Laenutoodete üldtingimused Käendustoodete üldtingimused
Kordaja: ei kohaldu Kordaja: sõltub käendustootest, defineeritud
äriplaanis.
Osakaal erieesmärgi 1 puhul 100% ja Osakaal erieesmärgi 3 puhul rahastamisvahendi
erieesmärgi 3 puhul rahastamisvahendi eelarvest ca 55,5%
eelarvest ca 44,5%4
Olemasolevad turutõrked: alustavatele Olemasolevad turutõrked: alustavatele
ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad: ettevõtetele pole pangalaenud kättesaadavad:
tagatised on ebapiisavad ja tagatised on ebapiisavad ja omafinantseerimise
omafinantseerimise suutlikkus madal;
suutlikkus madal; innovatsiooni (sh
innovatsiooni (sh tootearenduse ja
automatiseerimise) finantseerimine pankade tootearenduse ja automatiseerimise)
poolt puudulik; eksporditehingute finantseerimine pankade poolt puudulik;
finantseerimine piiratud; käibekapitali ja käibekapitali ja piisavate tagatiste puudumine.
piisavate tagatiste puudumine VKE-del, Eelhindamise põhjal eristuvad just
innovatsiooni puudulik rahastamine, sobiva tõmbekeskustest eemal asuvad ettevõtted (eriti
nõustamise puudumine. Eelhindamise põhjal Ida-Virumaa ettevõtted) ja uue valdkonnana ka
eristuvad just tõmbekeskustest eemal asuvad
tagada kapitali ligipääs kaitsetööstuse
ettevõtted (eriti Ida-Virumaa ettevõtted) ja
eraldi valdkonnana toetada ka ettevõtetele.
kaitsetööstust5.
III Äriplaan
3
Põhitingimuste muutmiseks tuleb muuta lepingut.
4 Vastavalt eelhindamise aruande punktile 325: Sellist jaotust kasutatakse ainult hinnanguliste arvutuste läbiviimisel, st
struktuurifondide vahendite jaotus allutatud laenu ja laenukäenduse vahel võib programmiperioodi jooksul vastavalt vajadusele
muuta.
5 Vastavalt 2025. aasta septembris valminud „Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos
kaitsetööstuse valdkonna analüüsile“ Innovatsiooni ja kaitsetööstuse turutõrke uuring.pdf
4
13. Turule sekkumise viisid ja rahastamisvahendist pakutavate toodete kirjeldus6.
Toode Kirjeldus
13.1. Laenukäendus
Probleem: VKE-del puuduvad piisavad tagatised laenu, liisingu või
pangagarantii saamiseks.
Sihtrühm: VKE-d ja mikroettevõtted, kes vajavad krediidipakkujalt laenu, või
liisingu saamiseks käendust.
Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja annab krediidi- või
finantseerimisasutusele riikliku tagatise kuni 80% laenu või liisingu
summast. Laenukäenduse raames on eeldatud VKE kapitali
kättesaadavuse ja halduskoormuse vähendamiseks piiratud
portfelligarantii toote loomist.
Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes või kaaskirjas.
Koefitsient: Alla miljon euro laenude puhul kordaja 5 (laenusummasse) ja üle
miljon euro laenude puhul kordaja 4 (laenusummasse).
Prognoositav 5-kordne.
võimendus:
Tulemus: VKE-del ei ole tagatiste puudumine kasvule ja/või lisandväärtuse
kasvatamisele suunatud projektide ellu viimiseks laenu saamise
takistuseks.
13.2. Allutatud laen
Kui varasemalt on EIS rakendanud erinevaid laene sõltuvalt nende sihtrühmast ja/või
otstarbest, siis paindlikkuse suurendamiseks (sh muutuvatele turutingimustele kiirelt
reageerimiseks) on soovitatav luua üks allutatud laenu instrument, mille tingimusi on
võimalik lähtuvalt sihtrühmast või rahastuse otstarbest vastavalt turutõrgetele
varieerida.
Allutatud laenu üldtingimused:
Probleem: Olulisimad probleemid, millega ettevõtted investeeringuvajaduse
katmisel kokku puutuvad, on tagatiste ebapiisavus, kõrged
intressimäärad ja täiendavate rahaliste vahendite kaasamise keerukus
ja/või suur ajakulu (liigne bürokraatia). Olulisteks probleemideks
võib pidada ka tagatiste ebapiisavust ettevõtte tegutsemise asukoha
tõttu, ettevõtte puudulikku või vähest ajalugu, investeeringu seotust
innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisega
ning vajaliku teabe puudumist erinevate rahastamisvõimaluste kohta.
Sihtrühm: VKE-d ja mikroettevõtted.
Tegevus: Ettevõtte arendamine, laiendamine, tootlikkuse tõstmine, toote- ja
teenusearendus ning innovatsioon, konkurentsivõime tõstmine, sh
investeeringute ja käibevahendite finantseerimine.
6 Äriplaani tingimused tuginevad eelhindamisel, kuid neid käsitletakse näitlikuna ning äriplaani muutmine ei eelda lepingu
muutmist. Koostatud perioodi 2021-2027 eelhindamise aruande ettevõtluse osa põhjal: https://rtk.ee/hindamine/2021-27-1
5
Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja kaaslaenab koos krediidi- ja
finantseerimisasutustega.
Prognoositav 1-kordne.
võimendus:
Tulemus: Ettevõttel on ligipääs kapitalile, millega saab katta krediidi- või
finantseerimisasutuse poolt nõutavat omafinantseeringu osa või
kaasrahastust.
Sisaldades muuhulgas järgmisi fookussegmente:
Ekspordilaen
Probleem: Ettevõtte käivitamisel on takistuseks algkapitali puudumine ning
pangalaenu saamiseks puuduvad piisavad tagatised ja
tegutsemisajalugu.
Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja väljastatud ekspordilaenu abil saab
ettevõtja pakkuda välisostjale pikaajalist maksetähtaega, tasuda
krediidikindlustuse preemiamakset või rahastada välisostjale
müüdavate kaupade tootmist.
Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.
Prognoositav 1-kordne.
võimendus:
Tulemus: Eksportivatel ettevõtetel on ligipääs kapitalile, millega saab rahastada
teenuse osutamise ja kapitalikauba müügiga seotud suuremahulisi
eksporditehinguid.
Tööstuslaen
Probleem: Tööstusettevõtjatel puudub investeeringute tegemiseks kapital, mis
on vajalik krediidi- või finantseerimisasutuse poolt nõutava
omafinantseeringu tegemiseks.
Tegevus: Kui investeeringu tegemiseks on vaja kasutada pangalaenu või
liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu
tegemiseks, siis on võimalik kasutada tööstuslaenu. Sarnaselt
ettevõtte omanikule annab rahastamisvahendi rakendaja allutatud
laenuna ettevõtte kasutusse kapitali, mis suurendab krediidiasutuse
silmis omafinantseeringut. See võimaldab võtta täiendavat liisingut
või pangalaenu ja aitab seeläbi ettevõttel kiiremini kasvada
Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.
Prognoositav 1-kordne.
võimendus:
Tulemus: Tööstusettevõtjatel on ligipääs kapitalile, millega saab katta krediidi-
või finantseerimisasutuse poolt nõutavat omafinantseeringu osa.
Kapitalilaen
Probleem: Ärimudeli toimimist tõestanud ettevõtted ei saa investeerida
arengusse ja tegevusmahtude kasvu, sest puuduvad
6
kommertspankade poolt laenu saamiseks nõutavad tagatised,
omafinantseerimise võime on liiga madal või projekti riskitase on
kõrge.
Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja pakub kapitalilaenu ärimudeli
toimimist tõestanud VKE-dele, kel seni puudub
investeerimisvõimalus kommertspankade poolt nõutavate tagatiste,
kõrge riskitaseme või muu seonduva takistuse tõttu.
Kapitalilaen on allutatud laen, mis aitab, kui ettevõtte kiiret kasvu
soovitakse finantseerida laenuga, kuid pangalaenu saamiseks on
omafinantseerimise võimekus liialt madal või puuduvad piisavad
tagatised. Rahastamisvahendi rakendaja annab ettevõtja kasutusse
kapitali, mis tulenevalt allutatusest suurendab teiste finantseerijate
silmis ettevõtte omafinantseerimise võimekust.
Rakendamisviis Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.
Prognoositav 1-kordne.
võimendus:
Tulemus: Laenukapital on ettevõtete jaoks kättesaadavam.
Regionaallaen
Probleem: Madal tagatisvara turuväärtus väljaspool Tallinna, Tartut ning
osaliselt neid ümbritsevaid valdu muudab ettevõtete laenu saamise
võimalused oluliselt halvemaks.
Tegevus: Rahastamisvahendi rakendaja kaaslaenab koos krediidi- ja
finantseerimisasutustega. Regionaallaen aitab allutatud laenuna katta
krediidi- või finantseerimisasutuse poolt ettevõtjalt nõutavat
omafinantseeringu osa.
Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.
Regionaallaenu puhul on tegemist nõudluspõhise tootega.
Prognoositav 1-kordne.
võimendus:
Tulemus Laenukapital on maapiirkonna ettevõtete jaoks kättesaadavam.
Innovatsioonilaen
Probleem: Innovatsiooni arengut piiravad kommertspankade konservatiivne
laenupoliitika ja riskikapitali nappus kõrge riskitasemega projektide
rahastamisel.
Tegevus: Innovatsioonilaenu eesmärk on riski jagamine olukordades, kus
teadmusmahukatel ja innovaatiliste tehnoloogiatega tegelevatel
ettevõtetel on piiratud juurdepääs kapitalile.
Rakendamisviis: Rahastamisvahendi rakendaja täpsustab rakendamisviisi
eelhindamisele tuginedes täpsustavates tingimustes.
Innovatsioonilaenu puhul on tegemist nõudluspõhise tootega ja
turutõrge on valideeritud 2025. aasta septembris valminud
„Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke
7
uuring koos kaitsetööstuse valdkonna uuringuga. Kaitsetööstuse
raames on eraldiseisvalt analüüsitud ja tuvastatud turutõrge7.
Prognoositav 1-kordne.
võimendus:
Tulemus: Laenukapital on kaitsetööstuse ettevõtete jaoks kättesaadavam.
14. Vastavalt ühendmääruse § 44 lõikele 5 ja ETS § 41 kehtestab rahastamisvahendi rakendaja
rahastamisvahendite rakendamisel toodete pakkumiseks täpsustavad tingimused, mis tuginevad
kehtivale eelhindamise lõppjäreldustele ja on suunatud rahastamislepingu eesmärkide
täitmisele.
IV Rahastamisvahendi investeerimisstrateegia ja äriplaani elluviimise kord
15. Punktis 13 kirjeldatud toodete pakkumiseks punktis 14 nimetatud täpsustavad tingimused
või nende muudatused esitab rahastamisvahendi rakendaja rakendusasutusele ja
rakendusüksusele teadmiseks, vajadusel selgitades tehtud muudatusi, kinnitades nende
kooskõla eelhindamisega ja esitades vähese tähtsusega abi kava muutmise kavatsuse või
kinnitades, et vähese tähtsusega abi kava kohaldub/on asjakohane.
16. Korraldusasutusele, rakendusasutusele ja rakendusüksusele edastatakse täpsustavad
tingimused vähemalt 20 tööpäeva enne tingimuste jõustamist kooskõlastamiseks.
Rakendusasutus ja rakendusüksus vaatavad täpsustavad tingimused läbi ja küsivad selgitusi
juhul, kui ei ole võimalik hinnata tingimuste kooskõla investeerimisstrateegia, lepingu
eesmärkide või eelhindamise kehtivate järeldustega. Juhul kui tuvastatakse vastuolu
eelhindamise kehtivate järelduste, investeerimisstrateegia või lepingu eesmärkidega, annab
rakendusasutus sellest rahastamisvahendi rakendajale teada palvega puudused mõistliku aja
jooksul kõrvaldada või täiendavalt selgitada vastuolude puudumist ning hoiduda muudetud
tingimuste rakendamisest, kuni kooskõla on tagatud.
17. Juhul kui rahastamisvahendi rakendaja esitatud täpsustavad tingimused eeldavad punktis 13
esitatud äriplaani ja/või sekkumise viiside muutmist ulatuses, mida eelhindamise kehtivad
järeldused ei kata, esitab rahastamisvahendi rakendaja esmalt ettepaneku eelhindamise
osaliseks ajakohastamiseks vastavalt lepingu punktile 5 ning arvestades järgnevat:
17.1. Eelhindamise osaline ajakohastamine on selliste olukordade lahendamiseks, kus lepingu
eesmärk ja investeerimisstrateegia ei muutu, kuid lepingu eesmärkide saavutamiseks on vajalik
äriplaani või täpsustavate tingimuste rakendamisel kasutada sekkumisviise või muid
täpsustavaid tingimusi, mis ei tugine kehtivale eelhindamisele.
17.2. Eelhindamise osaliseks ajakohastamiseks esitab rahastamisvahendi rakendaja
rakendusasutusele kinnitamiseks sellekohase ettepaneku, mis sisaldab eelhindamise
lõpparuandega võrreldavaid meetodeid kasutavat analüüsi, mis vastab vähemalt järgnevatele
küsimustele:
17.2.1 Millist lepingus kirjeldatud turutõrget leevendatakse?
7 Innovatsiooni ja kaitsetööstuse turutõrke uuring.pdf
8
17.2.2 Millis(t)e eelhindamise lõpparuandest erinevate sekkumisviisi(de)ga seda turutõrget
lahendada soovitakse?
17.2.3 Mis on muutus(t)e prognoositav mõju lepingu eesmärkide täitmisele?
17.2.4 Mis on muutus(t)e prognoositav mõju lepingu näitajate täitmisele?
17.3 Rakendusasutusel on ettepanekule vastamiseks aega 20 tööpäeva, mida poolte kirjalikul
kokkuleppel võib pikendada 10 tööpäeva võrra. Tähtaegselt mittevastamist loetakse
keeldumiseks.
17.4 Lepingu punkti 17.2 kohaselt esitatud ettepaneku hindamisel veendub rakendusasutus,
kas lepingu eesmärk ja investeerimisstrateegia ning lahendatavad turutõrked ei muutu.
Kui rakendusasutus on veendunud, et punktis 12 nimetatud põhitingimused ja
lahendatavad turutõrked ei muutu, on rakendusasutusel õigus ettepanek rahuldada. Kui
rakendusasutus leiab, et tarvis on muuta lepingu eesmärki või investeerimisstrateegiat,
algatab rakendusasutus jooksva hindamise või lähtub ühendmääruse § 44 lõikest 1 või
algatab lepingu muutmise.
18. Punkti 13 (äriplaan) muutmine punktile 17 tuginedes toimub poolte volitatud esindajate
poolt kirjalikult. Punkti 14 muutmine kehtiva eelhindamise piires toimub tuginedes punktile 15.
Ülejäänud käesoleva lisa punktide muutmise aluseks on vastavad sätted lepingust.
9