Hankeleping

Lisa 1 04.06.2026 lepingu nr 2-2/461 juurde TEHNILINE KIRJELDUS PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS 1. Objekti põhiandmed 1.1. Hanke objekti nimetus: Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum veranda. 1.2. Asukoht: 1.2.1. Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 89001:010:3316; 1.3. Hanke sisu Hangitavate tööde mahus on Mõisa tee 1 kivi terrassi kinni ehitamine vastavalt eskiisjoonisele ja lähteülesandele. Tööd on planeeritud ühte ossa. 1.3.1. Olemasoleva terrassi kinni ehitamine ning liitmine hoone olemasolevate ruumidega. 1.4. Olemasolev olukord Hoone tagumisel küljel asub kiviterrass, millele on plaanitud ehitada ümber seinad ja katus. Katus ja seinad ühendada olemasoleva hoone konstruktsioonidega. Tööde mahtu on ette nähtud ka olemasoleva terrassi põranda soojustamine. Valminud siseruumides tuleb lahendada elektri, ventilatsiooni ja kütte tõhus töökord. 1.5. Tööde teostamise kord ning etapilisus 1.5.1. Ettevalmistused ehitustöödeks 1.5.1.1. Esitada tellijale kooskõlastamiseks ehitustööde korralduse- ja töömaa plaanid ja juhendmaterjalid töötajatele, kasutatavate seadmete ja tehnoloogiate kirjeldused, kalkulatsioonid, eskiislahendused jms. 1.5.1.2. Koostada ehitustöödele eelnevalt kogu objekti olemasolevat ja tööde mahus olevat rajatist kirjeldav ehitusprojekt tööprojekti mahus. Läbi viia muud vajalikud uuringud. 1.5.1.3. I etapi läbiviimise mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) järgnevates punktides: 2. Ehituskonsultatsioon 3. Ehituskonsultatsiooni läbiviimise töökorraldus 1/11  4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele 1.5.1.4. Tööde mahud ja nõuded, millest lähtuvalt koostada ehitusprojekt on kirjeldatud käesoleva TK järgnevas peatükis: 6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale 1.5.2. Ehitustööd 1.5.2.1. teostada kõik ehitustööd vastavalt I etapis koostatud tööprojektile, käesolevale TK-le ning kõikidele asjassepuutuvatele lähteandmetele, nõuetele ja kokkulepetele. 1.5.2.2. töödega ei ole lubatud alustada enne I etapis sätestatud ehitusprojekti tellijapoolset kooskõlastamist. Erandite tegemine on lubatud vaid kooskõlas tellijaga. 1.5.2.3. Töövõtjal peab olema tööde teostamiseks muinsuskaitseameti luba 1.5.2.4. läbiviimise mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva TK järgnevates punktides: 5. Nõuded ehitustööde korraldamisele 6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale 1.5.3. seadistamine, testimine ja üleandmine tellijale, objekti korrastamine 1.5.3.1. ehitustööde lõpetamisega seotud tegevusi: lõplikke mõõdistusi, dokumentide koostamist, koolitusi, lõppkoristust ja taastamist. 1.5.3.2. tellijale üle anda nõuetekohane, terviklik ja töökorras objekt koos kõikide teostusdokumentatsiooni osadega. 1.5.3.3. mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva TK järgnevates punktides: 4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele 7. Tööde üleandmise kord 2. Ehituskonsultatsiooniteenused 2.1. Ehitusprojekti koostamine 2.1.1. Ehitusprojekti koostamise nõuded: 2.1.1.1. Kõikidele tehnosüsteemidele koostada käesoleva tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) lahendusi ning tellijalt saadud lähteinformatsiooni järgides tööprojekti staadiumis ehitusprojektid. Tööde teostamisel kaasata peaprojekteerija. Esitada need enne ehitusprotsessi algust kooskõlastamiseks tellijale ja tellijapoolse kirjaliku nõusoleku saamisel tellija allkirjastatud versioonina ka ekspertiisi teostajale. 2.1.1.2. Põhiprojekti koostamisel on töövõtjal kohustus esitada kooskõlastamiseks muinsuskaitseametile 2.1.1.3. Kõikide projekti osade staadiumid esitada vastavalt EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ juhistele ja detailsusele. 2.1.1.4. Ehitusprojekt dokumenteerida vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. 2.1.1.5. Töövõtjal arvestada töögraafiku koostamisel, et iga projektistaadiumi kooskõlastamine tellijaga võtab aega kuni 14 päeva esitatud projektiversiooni 2/11  kohta. Projektides esinenud puuduste korrigeerimisele kuluv aeg ei pikenda projekteerimislepingu tähtaegu. 2.1.1.6. Tööprojektide koostamise käigus koostatakse eraldi täiendav kaust kõikide tehnoseadmete hoolduse- ja erinõuete kirjelduste ning graafiliste osadega. 2.1.2. Tellija jätab endale õiguse vajadusel täpsustada tehnilist kirjeldust projekti koostamise jooksul. 2.2. 3D mudelite koostamine 2.2.1. 3D mudelite koostamine on ette nähtud töövõtja töömahtu. 2.3. Lammutusprojektide koostamine 2.3.1. Lammutusprojektide koostamine pole antud rajatise puhul nõutav. 2.4. Energiamärgise väljaandmine ja energiatõhusus 2.4.1. Energiamärgise väljaandmine pole antud rajatise puhul nõutav. 2.5. Ehituslubade taotlemine 2.5.1. Vastavalt Ehitusseadustikule on tarvis hoone ehitamiseks vajalik teostada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Nende teostamine ja esitamine on töövõtja töö mahus. 2.6. Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine 2.6.1. Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine pole nõutav. 2.7. Ehitusuuringute tegemine Kõik vajalikud ehitusuuringud, ekspertiisid, auditid ja mõõdistamised kuuluvad töövõtja töömahtu, kui tellija esitatud hankedokumentatsioonis ei ole täpsustatud teisiti. Tellija edastab lepingulisele töövõtjale projekteerimise alustamisel kõik omapoolsed abistavad materjalid ja varasemad asjassepuutuvad uuringud. Töövõtja poolt teostatud uuringud edastada tellijale kõikide projektistaadiumite koosseisus eraldi alusmaterjalide kaustas. 2.7.1. Topo-geodeetilised uuringud 2.7.1.1. Teostada kogu objekti topo-geodeetiline mõõdistus ning koostada topo- geodeetiline alusplaan (mitte-lähtuda töömaa piirist). 2.7.1.2. Arvestada, et kogu projekteeritaval alal paikneb olemasolevaid trasse. Töövõtja töömahtu kuulub kõikide tööalasse kuuluvate trasside täiendav mõõdistamine 3/11  ja tuvastamine. 2.7.1.3. Tellija edastab projekteerimistööde alustamisel töövõtjale töömaa alasse jäävate trasside teadaoleva informatsiooni. 2.7.1.4. Topo-geodeetilise uuringu teostamisel peab lähtuma dokumendist „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (Majandus- ja taristuministri määrus nr nr 34, 14.04.2016) 2.7.2. Ehitiste mõõdistamine 2.7.2.1. Olemasolevate ehitiste mõõdistamine projekteerimis- ja ehitustöödeks vajalikus mahus kuulub töövõtja töömahtu. 3. Ehituskonsultatsiooni läbiviimise töökorraldus 3.1. Töökorralduse üldnõuded 3.1.1. Koostada kuupäevaliselt fikseeritud tööde teostamise ajagraafik (nädala täpsusega) ja kooskõlastada see tellija esindajaga hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. Ajagraafikus tuua välja ka kooskõlastamistele kuluvad ajad. 3.1.2. Töövõtjal kooskõlastada kasutatavad alltöövõtjad tellijaga. 3.1.3. Töövõtja on kohustatud jooksvalt läbi kogu tööprotsessi pidama arvestust, kellel on töövõtja poolne juurdepääs projektiga seotud „asutusesiseseks kasutamiseks“ piiranguga kaetud materjalidele ning tellija nõudmisel esitama selle koondinfo (sh alltöövõtjad). 3.1.4. Juurdepääsupiiranguga materjalidele juurdepääsu omavate isikute vahetusel või projektimeeskonna suurenemisel teavitab töövõtja enne nende materjalide esitamist eelnevalt tellijat. 3.1.5. Juurdepääsupiiranguga materjalide haldamine ja vahendamine toimub tellija poolt kontrollitavates failijagamiskeskkondades (nt Kaevik ja/või KRA Pilv). 3.1.6. Kui juurdepääsupiiranguga (AK) projekti osasid on vaja edastada e-kirja teel tuleb kõik piiranguga failid enne edastamist krüpteerida DigiDoc4 krüpto programmiga. 3.1.7. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) projekti osad tuleb andmekandjatele (CD, DVD, mälupulk või muu) salvestades krüpteerida DigiDoc4 krüpto programmiga, kui tellija ei sätesta teisiti. 3.1.8. Igasugusel juurdepääsupiiranguga materjalide edastamisel (nt alltöövõtjatele) tagab töövõtja, et info mida saadetakse ei sisaldaks rohkemat, kui konkreetse tööülesande täitmise jaoks vaja. 3.1.9. Töövõtja sisemine tööprotsess ja kasutatavad arvutisüsteemid peavad välistama antud nimistusse mittekuuluvate isikute juurdepääsu piiratud infole (sh AK-märkega dokumendid, tellija projekteerimisjuhised, protokollid jms). 3.1.10. Juurdepääsupiiranguga materjale ei tohi kopeerida töövõtja kontrolli alt väljas olevatesse serveritesse (nt Google Drive, DropBox, OneCloud jms). Täpsustada tellijaga projekteerimise alustamisel, kuidas on töövõtjal lubatud juurdepääsupiiranguga materjale käidelda. 3.1.11. Töövõtja on kohustatud lubama tellijal teha pistelist kontrolli juurdepääsupiiranguga dokumentide käitlemise nõuete täitmise kohta. 3.1.12. Töid teostavad ja tööga seotud isikud (sh alltöövõtjad) annavad nõusoleku taustakontrolli teostamiseks vastavalt kaitseväe korralduse seaduse § 413 alusel. Tööde teostamise aluseks on taustakontrolli edukas läbimine. 4/11 3.2. Projektijuhtimine 3.2.1. Ehitusprojekti koostamise ja teiste töövõtja poolt teostatavate ehituskonsultatsiooniteenuste töö juhtimine ning ehitusprojekti terviklikkuse ja ehitusprojekti osade kokkusobivuse peab tagama töövõtja. 3.2.2. Töövõtja peab kaasama projektijuhi, kelle ülesanded muuhulgas on: 3.2.2.1. terviklahenduste väljatöötamise korraldamine; 3.2.2.2. objekti erinõuete ja -tingimuste täpsustamine; 3.2.2.3. lähteülesande ning tellija erinõuete ja -vajaduste täpsustamine; 3.2.2.4. projekteeritava ja ehitatava objekti erinõuete ja –tingimuste täpsustamine, sellega seotud lähteandmete piisavuse kontrollimine ja ajaliselt tegevuste vastavusse viimine; 3.2.2.5. koostöö juhtimine ja töövõtjate järelevalve teostamine, sealhulgas koosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine; 3.2.2.6. ehitusuuringute tulemuste piisavuse kontrollimine; 3.2.2.7. võimalike loamenetluste (nt ehitusloa taotlemine, ehitusteatise esitamine, keskkonnaload) tingimuste väljaselgitamine; 3.2.2.8. planeeringutega (üldplaneeringu vms) seatud tingimuste välja selgitamine ja täpsustamine; 3.2.2.9. projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku koostamine ja selle järgimine; 3.2.2.10. ajagraafiku detailiseerimine, täpsustamine ja uuendamine; 3.2.2.11. tagasiside andmine tellijale; 3.2.2.12. tehnilise kirjelduse mahtude võrdlemine projekteeritavate lahendustega; 3.2.2.13. tehnovõrkude koondplaani, tehnosüsteemide ja ehitise koondinfo ning mudeli koostamise ja ajakohastamise korraldamine; 3.2.2.14. projekteeritavate lahenduste formaalse kokkusobimise, piisavuse ja vastuolude puudumise tagamine; 3.2.2.15. ehitusprojekti terviklikkuse ning selle osade kokkusobivuse tagamine; 3.2.2.16. üldinfot sisaldava ehitusprojekti ühisosa koostamine; 3.2.2.17. lubade menetluse korraldamine ning kooskõlastuste hankimine. 3.3. Koosolekute korraldamine 3.3.1. Koosolekud tellijaga toimuvad iganädalaselt, kui pole kokku lepitud teisiti. Osapooled lepivad avakoosolekul kokku koosolekute korraldamise plaani. 3.3.2. Koosolekud toimuvad tellija poolt valitud asukohas Tallinna linnas, objektil või mujal eelnevalt kokkulepitud kohas. 3.3.3. Töövõtja presenteerib koosolekutel tellijale visuaalselt materjali koostatavatest projektlahendustest. 3.3.4. Erakorralised nõupidamised toimuvad ühe poole nõudmisel mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele poolele. 3.3.5. Koosolekute protokollid: 3.3.5.1. Projekteerimis- ja ehituskoosolekute käik ja sisu protokollitakse ja edastatakse hiljemalt kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalejatele e-posti teel. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) protokollid tuleb enne e-kirjalist edastamist krüpteerida DigiDoc3 krüpto programmiga. 3.3.5.2. Koosolekute protokollide koostamine, kooskõlastamine ja säilitamine kuulub töövõtja töömahtu. 3.3.5.3. Koosolekul osalejatele antakse mõistlik aeg protokolli punktide kommenteerimiseks ja täpsustamiseks. Muudatuste sisse viimine protokollidesse enne poolte poolt allkirjastamist kuulub töövõtja töömahtu. 5/11  3.3.5.4. Protokolle koostatakse ja allkirjastatakse digitaalselt. 3.3.5.5. Protokollid jõustuvad pärast allkirjastamist osapoolte poolt (sh Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindaja). 3.3.5.6. Ajamääranguga jõustuvad protokollid (nt jõustub, kui 3 päeva jooksul ei esitata vastuväiteid) on kehtetud. 3.4. Projektdokumentatsiooni kooskõlastamine 3.4.1. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus ning otsused protokollida projekteerimiskoosolekutel. 3.4.2. Tellija ei pea kooskõlastama ega nõustuma projekteeritud lahendustega, mida ei ole tellijale eelnevalt projekteerimisprotsessi käigus e-kirjaliselt või projekteerimiskoosolekul tutvustatud. Kõik võimalikud viivitused tellijale tutvustamata lahenduste hilisemast muutmisest lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. 3.4.3. Kõik TK-s nõutud projektistaadiumid kooskõlastada tellijaga. Kooskõlastusringi täpne suurus selgub projekteerimistööde käigus, kogu kooskõlastusprotsess kuulub töövõtja töömahtu. 3.4.4. Tellija ei kohustu läbi vaatama vastutavate spetsialistide poolt allkirjastamata projekte. Kõik allkirjastamata projektide esitamisest tulenevad viivitused lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. 3.4.5. Töövõtja kohustub teostama kõik vajalikud kooskõlastused ja lubade taotlemised, mis tulenevalt ehitusseadusest ja heast ehitustavast ning on vajalikud tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde teostamiseks. 3.4.6. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele vt punkt 4. 4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele 4.1. Üldnõuded 4.1.1. Töövõtja kohustub tellijale üle andma ehitusprojektid kõigis TK-s küsitud staadiumites ja koos kõigi TK-s küsitud lisadega alljärgnevas mahus: 4.1.1.1. 1 (ühes) eksemplaris digitaalsel andmekandjal (Word, Excel, AutoCAD versioonid 2006 või uuemad, lisaks kõik failid vormistatult .pdf-dena) ja digitaalselt allkirjastatuna. 4.1.1.2. 1 (ühes) eksemplaris originaalses failiversioonis. 4.1.2. Projektide vormistuse kaustastruktuur kooskõlastada tellijaga enne iga projektistaadiumi esitamist. 4.1.3. Vähemalt kaks nädalat enne tööprojekti üleandmist tellijale kooskõlastada üleantava projekti kõikide osade jooniste koosseis, seletuskirja sisukord ning projekti lisade koosseis tellijaga. 4.1.4. Kõik digitaalselt üleantavad materjalid (sh joonised, seletuskirjad jms) peavad olema digitaalselt allkirjastatud vastava eriala vastutava spetsialisti poolt. 4.1.5. Tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentides ja nende lisades esitatud soovituslikud vormistusnõuded on projektide vormistamisel kohustuslikud. 4.1.6. Kõik joonised tuleb esitada DWG formaadis. Täiendavalt esitada originaalfailid, kui ei ole kasutatud AutoCAD programme. 4.1.7. Iga joonis (PDF, DWG) tuleb salvestada omaette failiks. 4.1.8. DWG failid peavad olema vormistatud selliselt, et jooniste geomeetria oleks esitatud nii MODEL- kui ka PAPERSPACE-s. 4.1.9. Projekti koosseisus olevate failinimede pikkus on max 40 tähemärki. 4.1.10. Projekti koosseisus olevate kaustanimede pikkus on max 15 tähemärki. 6/11  4.1.11. Kõik joonised peavad olema salvestatud (layout) selliselt, et neid saab ilma töötlemata vaadelda ja välja trükkida. 4.1.12. Kõikide jooniste, seletuskirjade, spetsifikatsioonide jm nimedes peavad olema kajastatud lisaks joonise/dokumendi nimetusele ka projekti etapp ning objekti nimetus. 4.1.13. Kogu projektdokumentatsioonis peab olema läbivalt kirjanurkades kajastatud nii tellija (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) kui ka peaprojekteerija andmed. 4.1.14. Projekti dokumendid nimetatakse kirjanurkades ja nimetustes vastavalt konkreetse projekteeritava objekti koodile kõikide eriosade lõikes, ei ole lubatud kasutada erinevatel eriosadel erinevaid ise tuletatud objekti nimetusi või hanke nimetuses sisalduvaid lisa fraase. 4.1.15. Projekti digitaalne eksemplar peab sisaldama koondloetelu esitatavatest dokumentidest eraldi failina. 4.1.16. Nimetatud nõudeid eirates koostatud projekti ei loeta üleantuks. 5. Nõuded ehitustööde korraldamisele 5.1. Üldised ehitustööde korralduse nõuded 5.1.1. Ehitustööde aluseks võtta tellijaga eelnevalt kooskõlastatud tööprojekt ja arvestada selles esitatud ehitustööde teostamise nõuetega sh lähtuma käesolevast tehnilisest kirjelduses ja selle lisadest. 5.1.2. Töövõtja tagab ehituse projektijuhi, läbi kelle peab toimima kogu tellija ja töövõtja vaheline asjaajamine. Töövõtja ehitustööde aegne projektijuht vastutab ehitustööde nõuetekohase korralduse ja täitmise eest. Töövõtja poolne projektijuht peab täitma kõiki punktis 3.2.2 kirjeldatud ehitustööde aegseid kohustusi. 5.1.3. Järgida objektil kehtestatud julgeoleku nõudeid. Kõik objektil viibivad isikud peavad olema läbinud taustakontrolli. 5.1.4. Töövõtja peab koostama tööde detailse ajagraafiku ning sellest kinni pidama. Tööde ajagraafikut jälgida iganädalaselt ning ajagraafiku üksikasju täpsustada vastavalt tööde kulgemisele. 5.1.5. Töövõtja on kohustatud koostama tellija sooviavalduse korral muudatus- või lisatööde pakkumusi. 5.1.6. Muudatus- ja lisatööde pakkumises peab olema ära toodud ka viide tellija kirjalikule sooviavaldusele või töövõtja kirjalikule põhjendusele lisa- ja muudatustöö teostamiseks (e-mail, koosoleku protokolli punkt). 5.1.7. Ehitustööde ja nende nõuetekohasuse teostamise tõendamiseks peab töövõtja tegema piisaval arvul fotosid (kaetud tööde aktid). Fotode tegemise reeglid tuleb eelnevalt kokku leppida territooriumi valdajaga ja tellijaga, sest Kaitseväe objektidel ei ole üldjuhul fotografeerimine lubatud. Fotosid ei tohi teha mobiiltelefoniga, vaid kaameraga, millel saab mälukaardi esitada julgeolekule kooskõlastamiseks. 5.1.8. Ehitustööde käigus koostatavatele dokumentidele lisada märge Asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt avaliku teabe seadusele. Tellijal on õigus määrata millistele dokumentidele see märge on vajalik kanda. Asutusesiseseks kasutamiseks märgitud dokumente tuleb käidelda vastavalt kehtestatud korrale. 5.1.9. Ehitusdokumentatsiooni ja projektdokumentatsiooni kasutamine osalistele vabalt ligipääsetavas projektipangas on lubatud ainult vastava juurdepääsupiiranguga dokumentidele. Kõrgema kui AK märkega dokumentide laadimine sellisesse projektipanka ei ole lubatud. 5.1.10. Töövõtja on kohustatud teavitama koheselt avariidest, leketest, reostusest või erakorralisest vahejuhtumist. 5.1.11. Kõik ehitustöölised peavad kandma kõrgnähtavusega riietuselemente. Kõik ehitustöölised peavad kaasas kandma kuulmiskaitsevahendeid (kõrvaklapid/tropid) ja vajadusel neid kasutama. Kuulmiskaitse vahendite mittekasutamine isiklikul vastutusel. 5.1.12. Töövõtjal teostada objektil tööde järgsed taastamistööd ning lõpukoristus (töö mahtu kuulunud siseruumides ja ka väljas). Kogu ülejääv materjal, seadmed, ehituspraht, 7/11  pakendid jms objektilt teisaldada pärast igat objektil käiku. 5.2. Ehitustööde aegne dokumentatsioon 5.2.1. Ehitustööde aegne dokumentatsioon peab olema koostatud ja käideldud vastavalt punktides 3 ja 4 sätestatud korrale. 5.3. Ehitustööde koosolekute korraldamine 5.3.1. Ehitustööde aegsed koosolekud korraldatakse vastavalt punktis 3.3. sätestatud korrale. 5.4. Tehnokommunikatsioonide ja kaevetöödega seonduv 5.4.1. Tehnokommunikatsioonide lammutamisega ja ümberehitamisega seonduvad ehitustööd peab töövõtja teostama viisil, et olemasolevatele säilitatavatele ehitistele oleks tagatud ehitustööde ajal ja ehitustööde lõppedes vähemalt samaväärne tehnovõrkudega varustatus. 5.4.2. Ehitusaegsete kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, elekter, küte, side) tagamise eest vastutab töövõtja. 5.4.3. Enne ehitustööde alustamist selgitada töövõtjal välja ja märkida kõik olemasolevate trasside asukohad. Kaevetöödel tagada olemasolevate trasside kaitse ja töökorras olek ehitustööde ajal. Trasside vahetus läheduses teostada kaevetööd mitte- mehhaniseeritult. 5.4.4. Kui kaeve- või ehitustöödel ilmneb keskkonnareostus, tuleb tööd koheselt peatada ning teavitada sellest tellijat ja vajadusel Keskkonnaametit. Vajadusel tuleb alale tellida reostusuuring (analüüsid), millega määrata edasise reostuse likvideerimise vajadus. Reostunud ala tuleb puhastada enne kaeve- või ehitustöödega jätkamist. 6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale 6.1. Üldnõuded 6.1.1. Kõik tehnosüsteemidega seotud küsimused, tingimused, nõuded ja ühilduvus olemasolevate süsteemidega täpsustada tellijaga ning kohapealsete territooriumite valdajatega enne projekteerimistööde alustamist. Kogu vajaliku info olemasolu eest vastutab projekteerimisel töövõtja. 6.1.2. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus. 6.1.3. Töövõtja töövõttu kuulub kõikide kasutatavate materjalide ja seadmete kooskõlastamine, teostusdokumentatsioon (teostusjoonised, mõõteprotokollid, kaetud tööde aktid, tootelehed, sertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, seadistusaktid, kasutuselevõtule eelnev audit, hooldus- ja kasutusjuhendid, käidukava) koostamine ja esitamine ning personali koolitus. 6.1.4. Töövõtjal tuleb hinnata arvutatud võimsuste ja seadmete valikul nende omavahelist sobivust ja vajadusel täiendavate lisaseadmete või meetodite kasutamise vajadust tagamaks enamlevinud voolukvaliteedi probleemide (kõrgemad harmoonilised, ebaühtlane koormatus, kaitseseadmete ebakorrektne rakendumine, liigsed pingekaod ning lekkevoolud, reaktiivenergia teke jne). Seadmete ja materjalide ebakõlade ning probleemide ilmnemise korral teavitada tellijat. 6.1.5. Kõikidele elektripaigaldistele, millel teostati ehitus või muudatustöid tuleb viia läbi audit ja esitada tellijale teostusdokumentatsiooni koosseisus auditi dokumendid. Auditi saatmine TTJA-le kooskõlastada eelnevalt tellijaga. 6.1.6. Kõik tööde käigus üle jäävad seadmed ja materjalid (s.h ehituse ja remondi käigus tekkinud prügi) transportida objektilt ära ning nõuetekohaselt utiliseerida, kui tellija ei ole täpsustanud teisiti. 8/11  6.1.7. Tööde teostamise käigus ei tohi tekkida tarbija seadmetel elektrikatkestusi. Absoluutselt möödapääsmatu katkestuse korral peab nende käigus tekkiv elektrikatkestuse aeg olema minimaalne. Sellisel juhul elektrikatkestused kooskõlastada tellijaga vähemalt 14 päeva enne planeeritud katkestust esitades selleks katkestuse kava (aeg, elektrivarustuseta jäävad seadmed, teostatavate tööde kava). Tellijal on õigus katkestust edasi lükata või nõuda töövõtjalt katkestuse käigus osade seadmete elektrivarustuse säilitamist võimalikus ulatuses. 6.2. Lähte- ja normdokumendid 6.2.1. Kõikide lähte- ja normdokumentide puhul kasutada projektide tellijale üleandmisel kehtivaid redaktsioone. Töövõtja kinnitab, et omab asjakohaste EVS normatiivdokumentide teavet. 6.2.2. Vastutus projektlahenduse vastavuse eest kehtivatele seadustele ja normidele lasub töövõtjal ning tellijapoolne ebapädev soov ja/või kooskõlastus ei vabasta töövõtjat vastutusest. 6.2.3. Projekteerimisel ja ehitusel lähtuda alljärgnevatest lähte- ja normdokumentidest: 6.2.3.1. EVS-HD 60364 Madalpingelised elektripaigaldised. Kogu standardiseeria; 6.2.3.2. EVS-EN IEC 61439. Madalpingelised aparaadikoosted. Kogu standardiseeria; 6.2.3.3. EVS-EN 12464. Valgus ja valgustus. Kogu standardiseeria; 6.2.3.4. EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; 6.2.3.5. EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 6.2.3.6. Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I ja II osa; 6.2.3.7. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 6.2.3.8. RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025“. 6.2.3.9. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; 6.2.3.10. Majandus ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. 6.2.4. Viidatud lähte- ja normdokumentides nõuete erinevuste ilmnemise korral peab töövõtja arvestama kõrgemate nõudmistega. Tellijal on õigus lõplike nõudmisi, töö mahte ja lahendusi täpsustuda ja muuta projekteerimise või ehituse käigus. 6.3. Nõuded siseelektripaigaldisele 6.3.1. Kõikidesse uutesse el.keskustesse ja kaabliteedele tagada vähemalt 30% ruumi ning võimsuse varu. 6.3.2. Kõik hoonesisesed kaabliteed teostatakse kohtkindlalt kaablikarbitutes, -torudes või redelitel pinnapealselt ning seinakronšteinidel. Kasutada sama tootja materjale. 6.3.3. Kõik kaablid, elektrikeskused, pistikupesad, harukarbid, lülitid, indikatsioonituled, näidikud jm elektriaparatuur üheseltmõistetavalt markeerida. Markeerimiseks kasutada spetsiaalseid ajas kestvaid materjale. Kõik kaablid markeerida kilpide siseselt (nt kilbi seadmete vahel) ja kilpidest/haruparkidest väljumisel mõlemas otsas. Kõik väljuvad kaablid peavad identifitseerimiseks olema tähistatud. Kaablid peavad olema lisaks tähistatud iga 50 m tagant ja seintest läbimisel, samuti tähistada ka harutoosid. Juhinduda eelprojektist A03-25. 9/11  6.4. Küte ja ventialtsioon remont- ja ehitustööd, 6.4.1. Juhinduda eelprojektist 0126 6.4.2. Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskküttesüsteemiga. Saali olemasolevad küttekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued küttekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Küttehadena on ette nähtud kasutada madalaid konvektoreid, mis ühendatakse olemasoleva küttesüsteemi torustikuga. Küttekehade ühendustorud on ette nähtud paigaldada põranda sisse. Ehituskonstruktsioonide sisse paigaldatud küttetorudel ei tohi olla lahtivõetavaid ühendusi. Koos juurdeehitusega ekspositsioonisaali küttekehade summaarne küttevõimsus on 2,5 kW. 6.4.3. Küttekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi). 6.4.4. Küttekehade soojusväljastuse reguleerimiseks vastavalt ruumiõhu temperatuurile paigaldatakse konvektoritele omajõulised termostaatregulaatorid. Soojuskandja tsirkulatsiooni reguleerimiseks paigaldatakse eelreguleeritavad küttekehaventiilid 6.4.5. Küttesüsteemi soojuskandja temperatuuri reguleeritakse tsentraalselt (soojussõlme reguleerautomaatika poolt) soojuskandja temperatuuri muutmisega vastavalt välisõhu temperatuurile. 6.4.6. Küttesüsteem peab tagama käesolevaeelprojekti seletuskirja punktis 1.5 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete täitmise. Küttesüsteem peab tagama ruumide õhutemperatuuri täpsusega ±2 ºC. 6.5 Üld remont- ja ehitustööd, 6.5.1. Juhinduda eelprojektist KLMV 6.5.2. Olemasoleva hoone veranda on kergplokkmüüridele valatud raudbetoonplaat, paksusega 200mm. Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse alt poolt 250mm EPS Silver soojustusega. Plaadi peale valatakse ca 60mm armeeritud betoon, et saavutada ülejäänud ruumiga sama põranda kõrgus. Olemasoleva välisseina kandvad puitpostid eemaldatakse ja asendatakse uute puitpostidega. Välissein ehitatakse puitkarkassil ristlõikega 45x245mm. Veranda kohale rajatava katuse kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 45x245mm, sammuga 600mm. 6.5.3 Hoone jäikus tagatakse jäigastatud puitkonstruktsioonis katusega, betoonpõrandaga ja puitkarkassseintega, mis kannavad koormused üle vundamentidele. Hoone jäigastavat süsteemi rekonstrueerimise kaigus ei muudeta. 7. Tööde üleandmise kord 7.1. Teostusdokumentatsioon 7.1.1. Koostada kõiki teostatud töid ja olemasolevaid seadmeid objekti terviklikku elektripaigaldist kajastav teostusprojekt. Teostusprojekt peab sisaldama kõiki projektkoosseisu osasid, olema terviklik, lõplik ning kogu objekti elektrivarustust kajastav. 7.1.2. Teostusdokumentatsioon sisaldab endas teostusjoonised, mõõteprotokolle, kaetud tööde akte, tootelehti, sertifikaate, vastavusdeklaratsioone, seadistusakte, kasutuselevõtule eelnevat auditit, hooldus- ja kasutusjuhendeid, käidukava jms. 7.1.3. Teostusdokumentatsioon esitada punktis 6.1.3 sätestatud mahus vastavalt projektdokumentatsiooni vormistamise ja üleandmise nõuetele. 7.1.4. Tööde eeldatav üleandmise tähtaeg on 31.10.2026. 10/11  7.2. Komplekskatsetuse korraldamine 7.2.1. Töövõtja eesmärk on tagada kogu objekti olemasoleva elektrivõrgu ja tehnosüsteemide terviklik ning individuaalne toimimine ning selles veenduda komplekskatsetuse abil. 7.2.2. Töövõtja viib läbi kogu objekti elektrisüsteemi ja selle üksikute tehnoloogiliste sõlmede katsetused. 7.2.3. Töövõtja esitab enne tööde üleandmist aegsasti ehitustööde ja tehnosüsteemide komplekskatsetuse kava ja ajagraafiku, et tellijal oleks võimalik kaasata oma erialaspetsialiste, omanikujärelevalvet, haldureid, kasutajaid ja teenuseosutajaid. 7.2.4. Lisaks esitab töövõtja eelnevalt omalt poolt läbiviidud katsetamise tulemused ja raportid 7.2.5. Kõikide katsetuste käigus ilmnenud vigade või puudujääkide parandamine kuulub täiemahuliselt töövõtja tööde mahtu. 7.2.6. Vormistada ja esitada tellijale katsetuste tulemusi kinnitav raport. 7.3. Koolituste korraldamine 7.3.1. Töövõtja viib läbi kõikide rajatud tehnosüsteeme tutvustava ja hõlmava koolituse. 7.3.2. Enne koolituse toimumist on vajalik esitada kasutus- ja hooldusjuhised tutvumiseks. Kui koolituse läbiviimiseks koostatakse eraldi õppematerjal, siis see tuleb esitada pärast koolitust tellijale. 7.3.3. Koolituste läbiviimisel arvestada, et Tellija või kasutaja poolt peavad samad isikud osalema koolitustel, seega ei saa erineva süsteemi koolitusi läbi viia samaaegselt. 8. Tehnilise kirjelduse lisad 8.1. Lisa 1.1 Eelprojekt 11/11 Projekteerija: OÜ KJV Süsteemid Lasnamäe 6-80, Tallinn tel. 56485005, e-post: [email protected] MTR registreering EEP001454 Reg. kood 11536560 Peaprojekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Registrikood 10084340 Õle tn 23, Tallinn, 10319 tel. 6828777, e-post: [email protected] Töö Nr: 0126 Staadium: Eelprojekt KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA MÕISA TEE 1, VIIMSI VALD, HARJU MAAKOND KÜTE JA VENTILATSIOON Vastutav spetsialist: Aivar Alliksaar Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Tallinn 26.03.2026 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ SISUKORD Üldosa Ehitusprojekti eesmärgid Käesoleva tööga on antud Mõisa tee 1, Viimsis vallas asuva muuseumi hoone ekspositsioonisaali juurdeehituse kütte ja ventilatsiooni lahendus eelprojekti staadiumis, vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Alusdokumendid 1.2.1. Lähteandmed Projekteerimisel on lähtutud: • Arhitektuuribüroo Eek & Mutso poolt koostatud arhitektuurne eelprojekt; • Tellija lähteülesanne ning projekteerimiskoosolekutel kokkulepitu. Normatiivne baas Projekteerimisel on aluseks võetud järgmised õigusaktid ja normdokumendid: • Ehitusseadustik; • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; • Majandus- ja taristuministri 07.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; • EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“; • EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; • EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; • EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; • EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“; • EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6”; • EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4)„; • EVS 906:2018 Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“; 2/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ • EVS 860-1:2010 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”; • LVI RAkMK-00421 Soome ehitustööde määruste kogumik, osa D2. Hoonete sisekliima ja ventilatsioon. Määrused ja juhised 2012. Välisõhu arvutuslikud parameetrid Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid • talvel VAT=-21 °C, RH=90%. Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid • suvel VAT=+27°C, RH=50% (ventilatsiooni- ning jahutusseadmete dimensioneerimiseks); • VAT=+35°C, RH=40% (katusel oleva jahutusseadme valikul). Nõuded ruumide sisekliimale ja selle reguleerimisele Projekteeritavas juurdeehituses tagatakse siseõhu kvaliteet (vähemalt klass II, EVS-EN 16798) vajaliku õhuvahetuse kindlustamisega. Õhu liikumise piirkiirused töötsoonis on 0,2 m/s. Ruumi õhu niiskuse reguleerimist ette nähtud ei ole. Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud A-filtriga korrigeeritud müra piirtase on 35 dB(A) Välisterritooriumil on tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra piirtase 45 dB(A). Kõigi hoonet teenindavate tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks tuleb seadmete montaažil jälgida head ehitustava. Selleks tuleb täita seadmevalmistajate poolt esitatud paigaldusnõudeid ja kasutada seadmete ja torustike ühendamisel elastseid liitmikke, vibroisolaatoreid, riputeid ja mürasummuteid. Kütte ning ventilatsiooni kavandamisel on peaeesmärgiks ruumidesse ette nähtud sisekliima saavutamine lihtsalt ja energiasäästlikult. Ruumide siseõhu parameetrid on esitatud tabelis 1 „Ruumide sisekliima parameetrid“. Tabel 1 Ruumide sisekliima parameetrid Ruum / Kasutus Siseõhu Välisõhu hulk Väljatõmbe- Müra tase temperatuur (s) = siirdeõhk õhu hulk kütteks °C l/(s·ühik) l/(s·ühik) dB(A) Ekspositsioonisaal 21 3 l/(s·m2) 3 l/(s·m2) 35 koos juurdeehitusega 3/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ Küte Üldosa Küttesüsteem peab tagama EVS-EN 16798 ja/või EVS 906 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete täitmise. Küttesüsteemi osad peavad olema valitud nii, et arvutuslik küttevõimsus oleks tagatud kõigil küttesüsteemi osadel. Välispiirete soojusläbivused Välisseinad U=0,12 W/m2·K, katuslagi U=0,12 W/m2·K, põrand pinnasel U=0,11 W/m2·K, aknad U=0,8 W/m2·K, Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile Küttesüsteemi üldine tööiga 50 a. See eeldab süsteemi juhendikohast korrapärast hooldust ja lühema tööeaga seadmete asendamist. Üksikute seadmete tööiga on väiksem ning kogu süsteemi vajalik tööiga tagatakse üksikute komponentide väljavahetamisega. Allpool on komponentide eeldatav eluiga aastates. Tsirkulatsioonipumbad 15 a Paisupaagid ja kaitseklapid 20 a Ajamiga ventiilid 15 a Küttekehaventiilid 25 a Termostaadid 15 a Küttesüsteemi kirjeldus Keskküttesüsteem Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskküttesüsteemiga. Saali olemasolevad küttekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued küttekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Küttehadena on ette nähtud kasutada madalaid konvektoreid, mis ühendatakse olemasoleva küttesüsteemi torustikuga. Küttekehade ühendustorud on ette nähtud paigaldada põranda sisse. Ehituskonstruktsioonide sisse paigaldatud küttetorudel ei tohi olla lahtivõetavaid ühendusi. Koos juurdeehitusega ekspositsioonisaali küttekehade summaarne küttevõimsus on 2,5 kW. Küttekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi). Küttekehade soojusväljastuse reguleerimiseks vastavalt ruumiõhu temperatuurile paigaldatakse konvektoritele omajõulised termostaatregulaatorid. Soojuskandja tsirkulatsiooni reguleerimiseks paigaldatakse eelreguleeritavad küttekehaventiilid. Küttesüsteemi soojuskandja temperatuuri reguleeritakse tsentraalselt (soojussõlme reguleerautomaatika poolt) soojuskandja temperatuuri muutmisega vastavalt välisõhu 4/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ temperatuurile. Küttesüsteem peab tagama käesoleva seletuskirja punktis 1.5 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete täitmise. Küttesüsteem peab tagama ruumide õhutemperatuuri täpsusega ±2 ºC. Küttesüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest, määrustest, normidest ja standarditest ning juhinduda Soome ehitustööde üldiste kvaliteedinõuete käsiraamatust Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002. Tulekaitsemeetmed Tule- ja plahvatusohtlikke töid teostades tuleb erilist hoolt kanda selle eest, et sädemetest tekkiv tuleoht oleks võimalikult väike. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on tuleohtlikes paikades ning kergestisüttivate ainete läheduses keelatud Kuna kõik paigaldatavad küttetorustikud asuvad ühe ruumi piirides, siis torude läbiminekuid tuletõkketarinditest ei ole ette nähtud, kuid kui põhiprojekti tegemisel selgub, et torustikku peab paigaldama suuremas ulatuses, siis kõik torustike tuletõkketarinditest läbiminekute avad peab tihendama Päästeameti poolt heaks kiidetud tuldtõkestava ainega selleks volitatud firmade poolt. Ventilatsioon Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus Ruumide arvutuslikud õhuhulgad on leitud vastavalt normatiividele ning juhendmaterjalidele ning esitatud tabelis 1 „Ruumide sisekliima parameetrid“. Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile Ventilatsioonisüsteemide eeldatav eluiga on 20 aastat. Eeldatav eluiga tagatakse korraliste hooldustööde teostamisega. Garantiitingimused ja garantiiaja kestvus määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega kui Tellijal ei ole teisiti kokku lepitud. Ventilatsioonisüsteem peab tagama lubatust väiksemad müratasemed ja ettenähtud õhuvooluhulgad. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B (juhend D2 p. 3.7). Kui paigalduse käigus esineb tehnilisi puudujääke, peab läbi viima ventilatsioonikanalite survekatsetused vastavalt standardile SFS 4699 „Ilmastointi. Ilmastointilaitosten tiiviysvaatimukset.” Ehituse ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna, et vältida ehitustolmu jms sattumist torustikku. Enne objekti üleandmist Tellijale, on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada ja esitada Tellijale torustike ülevaatuse videoraport Tellija poolt ettenäidatud kohtadest. Torustike puhastusaste peab vastama juhendile „Sisäilmastoluokitus 2018” visuaalsele puhtusklassile P1≤0,7 g/m². Ventilatsiooni kirjeldus Hoone ventileerimine toimub olemasoleva mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni kaudu. Juurdeehituse ventilatsioon lahendatakse olemasoleva ventilatsiooni abil, mis teenindab 5/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ ekspositsioonisaali. Ette nähtud on paigaldada täiendavad sissepuhke ja väljatõmbe elemendid, mis ühendatakse olemasoleva ventilatsioonisüsteemi torustikuga. Vajadusel tuleb lõpuelementide ette paigaldada reguleerklapid. Peale nende tööde teostamist peab teostama ka süsteemi õhuhulkade välja reguleerimise. Ventilatsioonikanalid paiknevad lae all, ripplae taga. Ventilatsioonikanalite ja lõpuelementide paigaldamisel peab arvestama muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B. Kõik ventilatsioonikanalid peavad olema puhastatavad. Selleks nähakse ette puhastusluugid raskesti ligipääsetavate nurgatükkide ja hargnemiskohtade juurde ning sirgetele lõikudele iga 8 m järgi. Umbsetes lagedes peavad olema paigutatud teenindusluugid kõikide puhastusluukide juurde pääsemiseks. Luukide suurused tuleb valida nii, et oleks võimalik juurde pääseda kõigi teenindust vajavate elementideni. Põhiseadmed ja materjalid Õhukanalid Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku. Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” nõuetele. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B. Pehmete ventilatsioonitorude kasutamine on keelatud. Õhutorustikule paigaldatakse vastavalt projektile tuletõkkeklapid ja vajadusel isoleeritakse ning varustatakse reguleer- ja puhastusosadega. Ventilatsioonikanalite survekatsetused teostada vastavalt standardile SFS 4699. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon, Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.“ ja LVI 12-10370 Soome juhendmaterjalile 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine“ nõuetele. Kinnituste dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus. Suuremõõtmeliste torustike ja kambrite puhul lisandub ka seal puhastustöid teostava inimese kaal. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg. Lõppelemendid Ruumide sissepuhkeks ja väljatõmbeks on ettenähtud kasutada laehajuteid, plafoone või ventilatsioonireste. Lõpuelemendid valitakse ja paigutatakse nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat müra, et see summutaks piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat reguleerimisvõimet. Lõppelemendid peavad reeglina olema testitud ja olema tehtud mittepõlevatest materjalidest. 6/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ Isolatsioon Ventilatsioonitorustiku isoleerimine peab tagama, et soojuskaod ei ole optimaalsetest suuremad. Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsiooni kanali pinnal ning tagada tuleb tuleohutus. Isoleerimine peab vastama Soome LVI 50-10344, LVI 50-10345 või EVS 860 nõuetele. Tuletõkkeisolatsiooni paksuse valikul tuleb lähtuda toru diameetrist ja kehtivatest nõuetest. Isolatsiooni kattematerjali tuletundlikkuse klass peab olema vähemalt CL-s2,d0. Soojusisolatsiooniks kasutatakse alumiiniumpaberiga pinnatud kivi-/mineraalvilla matte tihedusega ≥30 kg/m³. Tuletõkkeisolatsiooniks kasutatakse alumiiniumpaberiga pinnatud kivi- /mineraalvilla võrkmatte tihedusega ≥100 kg/m³. Reguleerklapid Kasutada tuleb ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) reguleerklappe, mis on varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus peab võimaldama sealt õhuhulga mõõtmise. Ümarad reguleerklapid tuleb valida sellised, mis ei ole ventilatsiooni kanalite puhastamisel takistuseks, näiteks IRIS- tüüpi klapid. Kandiliste õhukanalite puhul tuleb kasutada restklappe. Kanalites ristlõike pindalaga üle 0,1 m2, kasutatakse mitmelabalisi restklappe. Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Kuna kõik paigaldatavad ventilatsiooni torustikud asuvad ühe ruumi piirides, siis torude läbiminekuid tuletõkketarinditest ei ole ette nähtud, kuid kui põhiprojekti tegemisel selgub, et torustikku peab paigaldama suuremas ulatuses, siis peab tuletõkke tarindit läbivatele õhukanalitele paigaldama tuletõkkeklapid. Kasutada tuleb EI-klassi tuletõkkeklappe. Tuletõkestile ei esitata isoleerimisvõime nõuet juhul, kui õhukanali pindala on maksimaalselt 200 cm2. Tuletõkestites tuleb kasutada 72°C sulavkaitsmeid. Juhul, kui tuletõkestusklappi ei õnnestu paigaldada otse tuletarindi piirile, tuleb klapi ja tarindi vahele jääv osa isoleerida tarindile vastava tulepüsivusega isolatsiooniga. Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele, peavad täitma tulekindluse nõudeid, isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Ventilatsioonikanalite puhastamiseks torustikule tuleb paigaldada puhastusluugid. Puhastusluugid peavad oma mõõtmetelt vastama standardile EVS 812-2:2014. Puhastusluugid peavad olema avatavad ainult tööriistade (kruvikeeraja või mutrivõti) abil. Puhastusluugid peavad olema paigaldatud: • püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse, horisontaalsete harude otstesse, üle 45° põlvede, õhuvõtu-, väljapuhke- ja jaotuskambritele ja tulekaitseklappide juurde; • kohtadesse, kust puhastust võimaldavate elementideni (puhastusluugid, õhujagajad, ventilatsiooniplafoonid ja -restid) on üle 8 m, sissepuhketorustikel võib puhastusluukide vaheline kaugus olla kuni 15 m; • reguleerklappide juurde, kui neid ei ole võimalik muul moel puhastada (nt. maha võtta). 7/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel juhinduda arhitektuurse osa seletuskirjas toodud nõuetest. 8/8  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Katuslagi KL-01 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-02  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Välissein VS-01 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-03  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Sokkel SO-01 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-04  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Sokkel SO-02 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-05  Kindral Laidoneri muuseumi veranda Konstruktsiooniosa projekt Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Töö nr KLMV EELPROJEKT 06.03.2026 Tellija: Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Arhitekt: Arhitektuuribüroo Eek&Mutso OÜ Projekteerija: Projekteerija: KAVERN OÜ P. Süda 1, 10118 Tallinn Reg. 11960973 MTR: EEP004018 Vastutav projekteerija: Triin Sigus Telefon: +372 52 572 92 [email protected]  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 Sisukord 1. Üldist ...................................................................................................................................... 3 2. Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 3 3. Kasutatavad arvutiprogrammid ....................................................................................... 4 4. Tehnilised lähteandmed .................................................................................................... 4 4.1 Lähteandmed .................................................................................................................. 4 4.2 Olemasolevad projektid................................................................................................. 5 4.3 Teostus- ja järelvalveklass ............................................................................................... 5 4.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ............................................. 5 4.5 Tulepüsivus ........................................................................................................................ 5 5. Koormused ........................................................................................................................... 6 5.1 Omakaal........................................................................................................................... 6 5.2 Kasuskoormus ................................................................................................................... 6 5.3 Lumekoormus ................................................................................................................... 6 5.4 Tuulekoormus ................................................................................................................... 6 6. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika ........................................................................... 6 6.1 Koormuse osavarutegurid .............................................................................................. 6 6.2 Muutuvkoormuste kombinatsioonitegurid ................................................................... 7 6.3 Koormuskombinatsioonid ............................................................................................... 7 6.4 Välispiirete soojajuhtivus ................................................................................................. 7 7. Hoone kandekarkassi kirjeldus .......................................................................................... 7 7.1 Kandeelementide paiknemine ..................................................................................... 7 7.2 Hoone üldjäikuse tagamine........................................................................................... 8 8. Maapealsed konstruktsioonid ........................................................................................... 8 8.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid, tehnilised andmed ................................ 8 8.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid ..................................................................................... 8 8.3 Sise- ja välistreppide kandekonstruktsioonid ............................................................... 8 8.4 Katuse tarindid ................................................................................................................. 9 KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 2/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 1. Üldist  Käesoleva projekti osas lahendatakse olemasoleva hoone terrassile laieneva juurdeehituse kandekonstruktsioonid.  Kandekonstruktsioonide täpsemaks hindamiseks tuleb konstruktsioonid enne ehitust täielikult avada, seejärel saab tööprojekti käigus lahendused üle kontrollida. 2. Kasutatavad normdokumendid ÜLDIST  EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.  EVS 932:2017. Ehitusprojekt. KOORMUSED  EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.  EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 3: Üldkoormused. Lumekoormus.  EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 4: Üldkoormused. Tuulekoormus.  EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused. RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1992-1-1:2005 +NA:2007. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.  EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine.  EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. TERASKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.  EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 3/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026  EVS-EN 1090-2:2018+A1:2024 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele.  EVS-EN ISO 12944-1:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus  EVS-EN ISO 12944-5:2019 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 5: Kaitsevärvkattesüsteemid PUITKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009. Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. KIVIKONSTRUKTSIOONID:  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks  EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine.  EVS-EN 1996-3:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus. 3. Kasutatavad arvutiprogrammid  MS Excel  RFEM 6  Autocad 2024  Tekla 2024 4. Tehnilised lähteandmed 4.1 Lähteandmed  OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso poolt koostatud eelprojekt, töö nr KLMV. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 4/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 4.2 Olemasolevad projektid  OÜ RESTAURAATORPROJEKT poolt koostatud Viimsi Mõisa peahoone rekonstrueerimise 1. Ehitusjärjekorra Tööprojekt, konstruktiivne osa, köide II. 4.3 Teostus- ja järelvalveklass  Ehitusaegne järelvalvetase IL3.  Projekteerimise järelvalvetase DSL3.  Betoonkonstruktsioonide järelvalveklass 2 / EVS-EN 13670:2010  Teraskonstruktsioonide ehitamisklass EXC2 / EVS-EN 1090-2:2008+2:2018  Keeviste kvaliteediklass C / EVS-EN ISO 5817:2014 4.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid  Betoonkonstruktsioonide tolerantsiklass 1  Teraskonstruktsioonide tolerantsiklass 1  Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 4.5 Tulepüsivus  Hoone tulepüsivusklass TP-2  Hoone kasutusviis: IV  Eripõlemiskoormus 1200-1600 mJ/m².  Kandekonstruktsioonid R30. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 5/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 5. Koormused 5.1 Omakaal Konstruktsiooni omakaalud on arvutatud vastavalt materjali mahumassidele. 5.2 Kasuskoormus Kasuskoormus: C3 - muuseum: üldiselt qk = 5,0kN/m2, Qk = 4,0kN Katusel - klass: H (katus, kuhu pääseb ainult hoolduseks, remondiks ja puhastustöödeks). qk = 0,75kN/m2, Qk = 1,5kN. Koondkoormuse (Qk) mõjupinnaks on ruut küljepikkusega 50mm. Horisontaalkoormus rinnatisele ja barjäärile: klass C3 qk=1,0kN/m 5.3 Lumekoormus Lumekoormus maapinnal: sk = 1,5kN/m2 Lumekoormus lamekatusel: 0,8 x 1,5 = 1,2kN/m2 5.4 Tuulekoormus Tuule põhiline baaskiirus vb,0 = 21m/s. Maastikutüüp: 3 Hoone kõrgus maapinnast: 4,7m. Tippkiirusrõhk välispinnale qp(ze) = 0,344kN/m2. 6. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika 6.1 Koormuse osavarutegurid Alalises ja ajutises arvutusolukorras: Alalised koormused (STR - kandevõime kaotus, sõltub materjali tugevusest):  Ebasoodne mõju γG,sup – 1,20.  Soodne mõju γG,inf – 1,00. Muutuvkoormused:  Ebasoodne mõju γQ,sup – 1,50.  Soodne mõju γQ,inf – 0,00. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 6/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 6.2 Muutuvkoormuste kombinatsioonitegurid Koormuse tüüp Ψ0 Ψ1 Ψ2 Kasuskoormus, klass C 0,7 0,7 0,6 6.3 Koormuskombinatsioonid Koormuskombinatsioonid on koostatud vastavalt EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Alaliste ja ajutiste arvutusolukordade kandepiirseisundi koormuskombinatsioon: Erakordse arvutusolukorra kandepiirseisundi koormuskombinatsioon: Kasutuspiirseisundi normkombinatsioon (kasutatakse taastumatute piirseisundite puhul): 6.4 Välispiirete soojajuhtivus Piirdetarindite soojajuhtivused:  Välissein U=0,12W/m²K  Põrand välisõhu kohal U=0,12W/m²K  Katuslagi U=0,12W/m²K 7. Hoone kandekarkassi kirjeldus 7.1 Kandeelementide paiknemine Olemasoleva hoone veranda on kergplokkmüüridele valatud raudbetoonplaat, paksusega 200mm. Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse alt poolt 250mm EPS Silver soojustusega. Plaadi peale valatakse ca 60mm armeeritud betoon, et saavutada ülejäänud ruumiga sama põranda kõrgus. Olemasoleva välisseina kandvad puitpostid eemaldatakse ja asendatakse uute puitpostidega. Välissein ehitatakse puitkarkassil ristlõikega 45x245mm. Veranda kohale rajatava katuse kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 45x245mm, sammuga 600mm. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 7/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 7.2 Hoone üldjäikuse tagamine Hoone jäikus tagatakse jäigastatud puitkonstruktsioonis katusega, betoonpõrandaga ja puitkarkassseintega, mis kannavad koormused üle vundamentidele. Hoone jäigastavat süsteemi rekonstrueerimise käigus ei muudeta. 8. Maapealsed konstruktsioonid 8.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid, tehnilised andmed Olemasoleva terrassi plaadi paksus on 200mm. Selle peale valatakse uus põrand paksusega 60mm. Kasutatava betooni tugevusklass on min C25/30, keskkonnaklass XC1 ning plaat armeeritakse ühes kihis. Põrandaplaadi paksus oleneb siseviimistluskihi paksusest, plaadi valamisel järgida täpseid kõrgusi ja kaldeid, mis sisearhitektuurses projektis määratud. Terrassi plaadi alla on ette nähtud EPS100 Silver soojustus, kogupaksusega 250mm kahes kihis (soojajuhtivustegur ʎ ≤0.031 W/mK). Terrassi raudbetoonplaadi servad tuleb lühemates külgedes lühemaks lõigata ja sokli sein lammutada ning uus laduda, et oleks võimalik plaadi serv soojustada ja välissein olemasoleva seinaga kokku viia. Uus soklisein laotakse Fibo 5 plokkidest paksusega 200mm ja toetatakse olemasolevale vundamendile. Hoone kandekonstruktsioone ei muudeta muus osas, kui terrassile viiv kandev välissein ja selle kohale jääv puitkonstruktsioonis katus. Seal on vajalik olemasolev välisseina konstruktsioon eemaldad. Olemasolev puittaladel katus tuleb ajutiselt toestada, olemasolev välissein lammutada ja asendada uute puitpostidega. 8.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid Veranda välisseinad ehitatakse puitkarkassil, ristlõikega 45x245, samm 600mm. Välissein soojustatakse. Välissein jäigastatakse puitdiagonaalidega. Välisseina üks lühem külg ehitatakse kohapeal valmistatavatest elementidest, et seina oleks võimalik ajutiselt eksponaatide sissetoomiseks avada. Puitkonstruktsiooni kinnitusvahendid peavad omama ETA sertifikaati ja CE märget. Väliskeskkonnas kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud või roostevabast terasest. Puidu tugevusklass C24. Puidu niiskussisaldus <=18%. Puitkonstruktsioonid tuleb kivikonstruktsioonidest hüdroisolatsiooniga eraldada. 8.3 Sise- ja välistreppide kandekonstruktsioonid Terrassile viiv raudbetoontrepp lammutatakse. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 8/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 8.4 Katuse tarindid Olemasoleva katuse kandekonstruktsioone ei muudeta. Uus terrassi kohale jääv katus ehitatakse puittaladel ristlõikega 45x245mm, samm 600m ja soojustatakse. Katusekonstruktsioon jäigastatakse montaazilindist diagonaalidega. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 9/9  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Põrand PP-01 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-01  Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AR-9-01_3D vastutav spetsialist / arhitekt Madis Eek  TINGMÄRGID: PROJEKTEERITAV VERANDA KINNISTU PIIR LIKVIDEERITAV OBJEKT OLEMASOLEVAD PUUD KOOS JUURESTIKU KAITSETSOONIGA HOONE KOORDINAADID: 1 X=6596262.0947/Y=547252.2089 2 X=6596261.0437 /Y=547255.0336 3 X=6596249.6098 /Y=547250.9343 4 X=6596250.6627 /Y=547248.0441 1 2 4 3 Mälestise reg.nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj Koordinaadid L-EST97, kõrgused Balti süsteemis JOONISE ALUSENA ON KASUTATUD MAA-ALA PLAANI TEHNOVÕRKUDEGA - OÜ Geobüroo, TÖÖ NR 1143 KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. JOONIS ASENDIPLAAN - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS DOK. TÄHIS AS-4-01 27.03.2026 1:500 EP KLMV KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. VASTUTAV - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. TEL.: +372 6 828 777 - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] TÖÖPROJEKT. ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  Projekti tunnus: KLMV Projekti tellija: Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Krundi omanik: Kaitseministeerium Mälestise reg-nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20.saj MÕISA TEE 1, VIIMSI ALEVIK, HARJU MAAKOND KINRDAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA EELPROJEKT ARHITEKTUURI, ASENDIPLAANI JA TULEOHUTUSE OSA Tallinn, 27.03.2026 Vastutav spetsialist: volitatud arhitekt-ekspert 8 Madis Eek ________________________________________________________________ Oü Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Telefon 6828 777 A/a 22 100 510 6403 Swedbank Õle 23 Tallinn 10 319 E-post [email protected] IBAN:EE282200 221005106403 Reg kood 100 84 340 www.eekmutso.ee KLMV_EP_AA-0-01_tiitel  Projekti tunnus: KLMV Ehitise asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Ehitise nimi: Kindral Laidoneri muuseumi veranda Projekti staadium: Eelprojekt DOKUMENTIDE NIMEKIRI: AA Üldosa 1. Tiitelleht KLMV_EP_AA-0-01_tiitel 2. Dokumentide nimekiri KLMV_EP_AA-0-02_dok-nimekiri 3. Seletuskiri KLMV_EP_AA-3-01_seletus - üldosa, arhitektuur, asendiplaan, tuleohutus AR Arhitektuuri osa joonised ja lisad 1. Korruse plaan M 1/50 KLMV_EP_AR-5-01_plaan 2. Vaade läänest M 1/5 KLMV_EP_AR-6-01_vaade-laanest 3. Vaade põhjast M 1/50 KLMV_EP_AR-6-02_vaade-pohjast 4. Vaade lõunast M 1/50 KLMV_EP_AR-6-03_vaade-lounast 5. Lõige 1-1 M 1/50 KLMV_EP_AR-6-04_loige-1 6. Lõige 2-2 M 1/50 KLMV_EP_AR-6-05_loige-2 7. Detail- räästas M 1/10 KLMV_EP_AR-7-01_D-01-raastas 8. Detail- aken plaanis M 1/10 KLMV_EP_AR-7-02_D-02-aken-plaanis 9. 3D vaated KLMV_EP_AR-9-01_3D AS Asendiplaani osa joonised ja lisad 1. Asendiplaan M 1/500 KLMV_EP_AS-4-01_asend 2. Muinsuskaitse eritingimused KLMV _EP_AR-1-01_MET-eelnou 3. Muinsuskaitse lisad KLMV _EP_AR-1-02_MET-lisad Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-0-02_dok-nimekiri Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 26.02.2026 vastutav spetsialist / arhitekt-ekspert Madis Eek  Projek� tunnus: KLMV Ehi�se asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Ehi�se nimi: Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mäles�se reg-nr: 2988 Mäles�se nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20.saj Projek� staadium: Eelprojekt ARHITEKTUURI EELPROJEKTI OSA SELETUSKIRI KOOSSEIS: 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................................... 3 1.1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3 1.2. Üldandmed ............................................................................................................................................ 3 1.3. Alusdokumendid .................................................................................................................................... 4 2. ASENDIPLAAN .............................................................................................................................................. 5 2.1. Vastavus lähteandmetele ...................................................................................................................... 5 2.2. Olemasolev olukord ............................................................................................................................... 5 2.3. Asendiplaani lahendus ........................................................................................................................... 5 2.4. Ver�kaalplaneering ja sadevesi ............................................................................................................. 5 2.5. Teed ja platsid ........................................................................................................................................ 5 2.6. Haljastus ja heakorrastus ....................................................................................................................... 5 2.7. Arhitektuuri väikevormid ....................................................................................................................... 6 2.8. Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine .......................................................................................... 6 2.9. Maa-ala tehnilised andmed ................................................................................................................... 6 3. ARHITEKTUUR ............................................................................................................................................... 6 3.1. Hoone tehnilised andmed ..................................................................................................................... 6 3.2. Olemasolev hoone ................................................................................................................................. 7 3.3. Arhitektuuri üldlahendus ....................................................................................................................... 7 3.4. Sisearhitektuuri kontseptsioon ja viimistlusmaterjalid ......................................................................... 8 3.5. Puuetega inimeste kasutusvõimalused ................................................................................................. 8 5. HOONE LAMMUTATAVAD KONSTRUKTSIOONID ......................................................................................... 8 6. AVATÄITED .................................................................................................................................................... 8 Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 1/18 7. KONSTRUKTSIOON ........................................................................................................................................ 9 8. TEHNOSÜSTEEMID ........................................................................................................................................ 9 8.1. Küte ........................................................................................................................................................ 9 8.2. Ven�latsioon .......................................................................................................................................... 9 8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon.............................................................................................................. 10 8.4. Hoone tugev- ja nõrkvoolupaigaldised ................................................................................................ 10 9. TULEOHUTUS .............................................................................................................................................. 10 9.1. Üldandmed .......................................................................................................................................... 10 9.2. Olemasolev .......................................................................................................................................... 11 9.3. Projekteeritav hoone, selle kasutusviis ja -otstarve, põlemiskoormus ning tulepüsivusklass ............ 11 9.4. Tulekaitsetase ...................................................................................................................................... 11 9.5. Tuleohutuse tagamise põhimõted...................................................................................................... 11 9.6. Suitsu eemaldamine ............................................................................................................................ 12 9.7. Tuletundlikkus...................................................................................................................................... 12 9.8. Evakuatsioon........................................................................................................................................ 12 9.9. Tuleohutuspaigaldised ......................................................................................................................... 12 9.10. Tehnosüsteemide tuleohutus ............................................................................................................ 13 9.11. Päästemeeskonna juurdepääs ehi�sele ............................................................................................ 13 9.12. Väline tulekustutusvesi ...................................................................................................................... 13 10. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................... 13 10.1. Haljastuse kaitse ................................................................................................................................ 13 10.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine............................................................................................ 14 Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 2/18 1. ÜLDOSA 1.1. Sissejuhatus Projekteeritud veranda asub Mõisa tee 1 kinnistul, Viimis vallas, Harju maakonnas. Tegemist on väikese juurdeehitusega olemasolevale Kindral Laidoneri muuseumile. Projekt on koostatud vastavalt tellija lähteülesandele, Ees� standarditele, MTM määrustele, Ehitusseadus�kule ja Planeerimisseadusele ja täpsustavatele muinsuskaitse eri�ngimustele. Projekteeritava hoone minimaalne planeeritud kasutusiga on 50 aastat. 1.2. Üldandmed Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda Tellija: Ees� sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Kinnistu andmed Aadress: Mõisa tee 1, Viimsi vald, Harju maakond Katastritunnus: 89001:010:3316 Sihtotstarve: Ühiskondlike ehi�ste maa 90%, Transpordimaa 10% Krundi suurus: 17 670m² Omanik: Riigiomand Projekteerijad Peaprojekteerija: Peatöövõtjat ei ole, tellitud on eraldi projek� eri osad Projekteerimise projek�juht: Arhitektuuri osa: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, MTR nr. EP 10084340- 0001, reg.kood 10084340, Õle 23, Tallinn, tel. 6828777, [email protected] , vast.spets./kontak�sik Madis Eek, tel +372 5034870 Asendiplaan: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, vast.spets. Madis Eek Tuleohutus: Tuleohutuse osa eest vastutavad kõik projek� osapooled Ehituskonstruktsioonid: Kavern OÜ, Triin Sigus Tugev- ja nõrkvoolu osa: A.P. Antikor OÜ, Aare Pernik Küte- ja ven�latsiooni osa: OÜ KJV Süsteemid, Aivar Alliksaar Vee- ja kanalisatsiooni osa: Nivoo Projekt OÜ, Anne Altpere Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 3/18 1.3. Alusdokumendid 1.3.1. Lähteandmed Tellija lähteülesanne oli projekteerida väike juurdeehitus olemasolevale muuseumile olemasoleva rõdu kohale. Lähtutud on muinsuskaitse eri�ngimustest. * Eskiis või olemasolevad ehitusprojek�d Eskiis on tellijaga kooskõlastatud, vallas tutvustatud ja sellest on edasises projekteerimises lähtutud. * Projekteerimis�ngimused Projekteerimis�ngimused puuduvad, välja on antud muinsuskaitse eri�ngimused. 1.3.2. Uuringud • Geodee�lise alusplaani koostaja OÜ Geobüroo, 2009, töö nr. 1143. Geodee�lised mõõtmised on tehtud kõrgussüsteemis EH2000 ja koordinaatsüsteemis L-EST97 • Ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole koostatud. 1.3.3. Normdokumendid Projekt on koostatud vastavalt: - Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud „Ehitusseadus�k“; - Riigikogu poolt 28.01.2015 vastu võetud „Planeerimisseadus“; - Ees� Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; - MTM 17.07.2015 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojek�le”; - MTM 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehi�se tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“; - MTM 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehi�se ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitse- vööndi tähistusele esitatavad nõuded“. - KKM 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ - SMM 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehi�sele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele"; - EVS 812-2:2014 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 2: Ven�latsioonisüsteemid"; - EVS 812-3:2018 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 3: Kütesüsteemid"; - EVS 812-6:2012/2013 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; - EVS 894:2008 „Loomulik valgustus büroo- ja eluruumides”; - EVS 842:2003 „Ehi�ste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”; Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 4/18 - Riigikogu poolt 20.02.2019 vastu võetud ,,Muinsuskaitseseadus´´ 2. ASENDIPLAAN 2.1. Vastavus lähteandmetele Asendiplaani lahendus vastab tellija soovidele ja muinsuskaitse eri�ngimustele. 2.2. Olemasolev olukord * Paiknemine Hetkel on juurdeehituse kohal rõdu. 2.3. Asendiplaani lahendus * Hoone ja paigutus Projekteeritud veranda paikneb olemasoleval rõdul. Olemasolev trepp rõdule lammutatakse. 2.4. Ver�kaalplaneering ja sadevesi * Ver�kaalplaneerimine Maapinna kaldeid ei muudeta, vesi valgub hoonest eemale nagu ka praegu. * Hoone paiknemiskõrgus Projekteeritava veranda põrand on olemasoleva muuseumi põrandaga samas tasapinnas. * Sadevee käitlemine Peahoone sadevee lahendust ei muudeta, veranda katuselt tulev sadevesi kogutakse kokku ja immutatakse pinnasesse. 2.5. Teed ja platsid * Juurdesõidutee, juurdepääsud Juurdesõidutee säilib olemasoleval kujul ja olemasolevas kohas. * Kinnistusisesed teed ja platsid Kinnistul olev sissesõiduteed ei muudeta. * Teekatete taastamine Teekatete taastamise projekte ei ole vaja. 2.6. Haljastus ja heakorrastus * Säilitatav kõrghaljastus Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 5/18 Kogu olemasolev haljastus säilib. * Maas�kuarhitektuuri kontseptsioon Maas�ku krundil ei muudeta. 2.7. Arhitektuuri väikevormid * Väikevormid Projekteeritud väikevormid puuduvad. * Piire Kinnistul olevaid piirdeid ei muudeta. * Prügikonteinerid Prügikonteinerid jäävad olemasolevasse kohta. 2.8. Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine * Liiklusskeem Kinnistule pääsu ei muudeta. * Parkimise korraldamine Kinnistu parkimist ei muudeta. 2.9. Maa-ala tehnilised andmed Krundi pindala 17 670 m² Krundi sihtotstarve Ühiskondlike ehi�ste maa 90%, Transpordimaa 10% Ehi�sealune pind 1272 m² (olemasolev hoone) 3. ARHITEKTUUR 3.1. Hoone tehnilised andmed Peamine proj. kasutamise otstarve: 12621 Muuseum (ei muudeta) Korruselisus: ei muudeta Ehi�sealune pind: ol.olev 1272 + veranda 42,8 m², kokku 1 314,8 m² Veranda suletud brutopind: 42,8 m² Suletud netopind: ol.olev 1803,7 m² + 37,7m², kokku 1 841,4 m² Köetav pind: ol.olev 1803,7 m² + 37,7m², kokku 1 841,4 m² Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 6/18 Veranda ±0.00 sama, mis peahoonel Veranda kõrgus 3,9 m Veranda pikkus 12,17 m Veranda laius 3,75 m Maht: ol.olev 8900 m³ + veranda 163,2 m³, kokku 9 063,2 m³ Tuleohutusklass: TP-2 Kasutusiga: min 50 aastat 3.2. Olemasolev hoone Kinnistul on Kindral Laidoneri muuseum. 3.3. Arhitektuuri üldlahendus * Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Muuseumi veranda lahendus lähtub mõisas olevatest puidust eenduvatest detailidest- rõdupiiretest. Et praeguse rõdu tagune fassaadilahendus ei ole ajalooliselt autentne, ei tundunud vajalik selle välimust säilitada. Verandal on kasutatud samal fassaadil eenduva rõdu balustraadiga analoogset jaotust. Tegemist justkui laeni pikendatud kõrge piirdega. Lahenduses on lähtutud samast põhimõtest kui majaesise balustraadi kavandamisel. Kõik majast eenduvad osad on lahendatud eri aegadel, kuid samas võtmes. Monotoonne akende jaotus mõjub ka veidi militaarsena, mis viitab mõisa praegusele kasutusfunktsioonile ning eksponaa�dele. Samu� võib see meenutada veidi vagunit või tekitada assotsatsioone müüri laskepiludega. Lahendust ei ole väga õhuliseks ja klaasiseks projekteeritud, kuna reaalsuses peavad muuseumi eksponaadid olema pimedas kunstvalguse käes. Tellija soov on tekitada võimalus ühe seinaosa avamiseks, et sealtkaudu oleks võimalik suuremaid eksponaate sisse transpor�da. Selleks on tehtud linnapoolne külg vajadusel avatavaks. Akende vaheline seinaosa ehitatakse eemaldatava puitkilbina, mis tagab koos kahe akna eemaldamisega piisava laiusega ava. * Plaanilahendus Veranda on üks ruum, mis on ühendatud muuseumi näitusesaaliga. * Välisviimistlus Hoone on viimistletud ver�kaalse heleda puitlaudisega (Thermory Vivid Eternal Gray- puidu vastupidavusklass 1 või 2), sama puiduga on lahendatud ka akende juures olevad tagasiastuvad osad. Sokliosa on viimistletud halli lubikrohviga, toon on sama, mis peamaja soklikrohvil. Katus on tsingitud Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 7/18 valtsplekk, topeltvaltsiga, värvitud sama värvi roheliseks nagu peamaja katus. Kõik veranda plekid ja uued vihmaveetorud on tsingitud plekist. Aknad on miteavatavad kolmekordsete klaasidega puitaknad, klaasid on lamineeritud ja kaetud UV-kilega. Akende raamide toon on helehall- RAL7036 Pla�ngrau (täpsustada enne värvimist arhitek�ga). * Hoone ehitusetapid Veranda rajatakse ühes etapis * Lahenduse vastavus muinsuskaitse eri�ngimustele Projekt vastab kõikidelt parameetritelt muinsuskaitse eri�ngimustele. Põhiprojekt koos vajalike sõlmedega koostatakse peale ehitusloa väljastamist ning kooskõlastatakse enne ehituse alustamist muinsuskaitseame�ga. 3.4. Sisearhitektuuri kontseptsioon ja viimistlusmaterjalid *Viimistlusmaterjalid Seinad kaetakse seest helehalli krohviga, kõikide akende ees on pimendavad rulood. Põrand on plaaditud sama must-valge 15x15cm plaadiga, mis olemasoleva peahoone põrand. Lagi kaetakse helehalli krohviga. *Valgustuse kontseptsioon Valgustus lahendatakse kaasaegselt, normide kohaselt ja valdavalt energiasäästlikele valgusallikatele baseerudes. 3.5. Puuetega inimeste kasutusvõimalused Ei muudeta, veranda osa on samas tasapinnas olemasoleva näitusesaaliga. 5. HOONE LAMMUTATAVAD KONSTRUKTSIOONID Olemasolev trepp rõdule lammutatakse. Praeguse rõdu kitsamate külgede servad lõigatakse teemantsaega lühemaks, tagades sellega, et veranda maht mahub täpselt olemasolevate fassaadide vahele. 6. AVATÄITED * Aknad Maja akendeks on miteavatavad puitaknad min. soojapidavusega 0,80W/(m²K). Aknad on laimneeritud UV kaitsekilega. Kaks linnapoolset akent on kinnitatud selliselt, et neid on võimalik vajadusel koos akendevahelise seinaosaga suuremate esemete transpordiks lah� võta. * Uksed Puuduvad. Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 8/18 7. KONSTRUKTSIOON Konstruktsiooni lahendus on antud konstruktsiooni osa projek�ga, koostaja Kavern OÜ, vastutav spetsialist Triin Sigus. * Geoloogia Ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole läbi viidud ning nende vajadus puudub, kuna uusi konstruktsioone maapinnale ei rajata. * Konstruktsioonide üldkirjeldus Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse, peale valatakse ca60mm armeeritud betoon, viies põrand olemasoleva põrandaga kokku. Olemasolevad puitpos�d eemaldatakse ja asendatakse uutega, katuse kandekonstruktsiooniks on puitalad. Terrassi plaadi alla on ete nähtud soojustus. Terrassi raudbetoonplaadi servad tuleb lühemates külgedes lühemaks lõigata ja sokli sein lammutada ning uus laduda. Võimalusel kasutada olemasolevaid plokke uue seina ladumisel. Hoone kandekonstruktsioone ei muudeta muus osas, kui terrassile viiv kandev välissein ja selle kohale jääv puitkonstruktsioonis katus. Vt. täpsemalt konstruktsiooni osa projek�. 8. TEHNOSÜSTEEMID 8.1. Küte Küte lahendus on antud küte ja ven�latsiooni osa projek�ga, koostaja OÜ KJV Süsteemid, vastutav spetsialist Aivar Alliksaar. Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskkütesüsteemiga. Saali olemasolevad kütekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued kütekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Kütekehadena on ete nähtud kasutada madalaid konvektoreid (kõrgus põrandast kuni 150mm akna alla), mis ühendatakse olemasoleva kütesüsteemi torus�kuga. Kütekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi). Täpsem kirjeldus vt. küte osa. 8.2. Ven�latsioon Ven�latsiooni lahendus on antud küte ja ven�latsiooni osa projek�ga, koostaja OÜ KJV Süsteemid, vastutav spetsialist Aivar Alliksaar. Hoone ven�leerimine toimub olemasoleva mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeven�latsiooni kaudu. Juurdeehituse ven�latsioon lahendatakse olemasoleva ven�latsiooni abil, mis teenindab ekspositsioonisaali. Ete nähtud on paigaldada täiendavad sissepuhke ja väljatõmbe elemendid, mis ühendatakse olemasoleva ven�latsioonisüsteemi torus�kuga. Täpsem kirjeldus vt. ven�latsiooni osa. Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 9/18 8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee ja kanalisatsiooni lahendus on antud vee ja kanalisatsiooni osa projek�ga, koostaja Nivoo Projekt OÜ, Anne Altpere. Olemasoleva rõdu ümberehitamisel verandaks ei ole vajalik teha muudatusi hoone veevarustuse- ja reoveekanalisatsioonisüsteemides. Veranda katuselt on väline vihmavete äravool. Hoone katuse sadevesi kogutakse kokku ja immutatakse pinnasesse. Täpsem kirjeldus vt veevarustuse ja kanalisatsiooni osa. 8.4. Hoone tugev- ja nõrkvoolupaigaldised Hoone elektri osa lahendus on antud eraldi tugev- ja nõrkvoolu osa projek�ga, projekteerija A.P. Antikor OÜ, Aare Pernik Hoones on olemasolev elektrivarustus, maanduspaigaldis, piksekaitse ja toitevõrk. Peakeskuses on piisavalt ruumi ja võimsust rekonstrueeritava hooneosa eletrivarustuse tagamiseks. Hoones on olemasolevad andmesidevõrk, TV-võrk, helindussüsteem, valve- ja läbipääsusüsteem, videovalve süsteem ja tulekahjusignalisatsioon. Käesoleva projek� mahus olemasolevaid süsteeme laiendatakse. Täpsem lahendus vt elektri-ja nõrkvoolu osa. 9. TULEOHUTUS 9.1. Üldandmed * Lähteandmed – abihoone ehitusprojek� arhitektuuri ja eriosade osa. * Normdokumendid Hoone tuleohutuse osa projekteerimisel on aluseks võetud: - Tuleohutuse seadus (RT I 2010, 24, 116) - Siseministri [RT I, 23.02.2021, 20 jõustumine 01.03.2021] määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, �ngimused ning kord“ - Siseministri [RT I, 23.02.2021, 6 – jõust. 01.03.2021] määrus nr 17 „Ehi�sele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ - Siseministri 12.12.2022. a määrus nr 44 „Nõuded tulekustu�tele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ - EVS 812-2:2014 Ehi�ste tuleohutus. Osa 2: Ven�latsioonisüsteemid Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 10/18  - EVS 812-3:2018 Ehi�ste tuleohutus. Osa 3: Kütesüsteemid - EVS 812-6:2012 Ehi�ste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus - EVS 812-7:2018 Ehi�ste tuleohutus. Osa 7: Ehi�stele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus - EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid - EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine 9.2. Olemasolev Kinnistul on olemasolev toimiv muuseum. 9.3. Projekteeritav hoone, selle kasutusviis ja -otstarve, põlemiskoormus ning tulepüsivusklass Projekteeritava juurdeehitusega ei muudeta olemasolevat olukorda. Projekteeritud ehi�se kasutamisotstarve – 12621 Muuseum. Projekteeritud hoone on IV kasutusviisiga. Hoone kuulub eripõlemiskoormuse osas näitusehalli rühma 1200-600MJ/m². Hoone tulepüsivusklass TP2. Veranda on projekteeritud ühekorruselisena, mille maksimumkõrgus on on 4,6 m maapinnast. Verandale pääseb muuseumi peahoonest. 9.4. Tulekaitsetase Projekteeritava juurdeehitusega ei muudeta olemasolevat olukorda. Veranda on samas tuletõkkesektsioonis kui näitusesaal. 9.5. Tuleohutuse tagamise põhimõted * Tuleohutuskujad Puuduvad. * Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Projekteeritava hoone kandetarindid peavad vastama R-30 nõuetele. * Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, nende piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass Ei muudeta olemasolevat olukorda. * Tuleohutusabinõud hoones Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 11/18 Ei muudeta olemasolevat olukorda. * Kaminad, suitsulõõrid ja korstnad Ei muudeta olemasolevat olukorda. 9.6. Suitsu eemaldamine Ei muudeta olemasolevat olukorda. 9.7. Tuletundlikkus Hoonele lubatud minimaalsed tuletundlikkuse klassid: 1) IV kasutusviisiga ruumides * siseseintele ja lagedele – D-s2,d2 * põrandatele – puudub * kaablitele – puudub 2) välispiirete ehitusmaterjalidele * välisseina välispind – D-d2 * Õhutuspilu välispind – D-d2 * Õhutuspilu sisepind – D-s2, d2` * välisseina soojustussüsteem – D-d0 * katusekate – Broof(t2) 9.8. Evakuatsioon * Maksimaalne inimeste arv Ei muudeta * Evakuatsiooniteed Ei muudeta * Ohutusabinõud Ei muudeta 9.9. Tuleohutuspaigaldised * Tulekahjuandurid Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 12/18 Ei muudeta * Piksekaitse Ei muudeta 9.10. Tehnosüsteemide tuleohutus Tuletõkkeklapid peavad olema klapi asendi näitajaga. Klapi vahetus läheduses peab olema kontrollluuk, rest või klapp. Peale tulekahju tuleb tuletõkkeklappidesse paigaldada uued sulavkaitsed ning klapp avada õhu läbivooluks. Kaablid kaitstakse hülssidega. Ven�latsioonikanalid tuleb varustada puhastusluukidega. Kõik tehnosüsteemide torus�ke nähtavale jäävad osad tuleb kooskõlastada arhitek�ga. Tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt valmistaja poolt toodetele kaasaantavatele paigaldusjuhenditele. Täpsemalt vt. tehnoosade projek�st. 9.11. Päästemeeskonna juurdepääs ehi�sele Ei muudeta 9.12. Väline tulekustutusvesi Lähim tuletõrje veevõtukoht on Muuli teel. 10. KESKKONNAKAITSE 10.1. Haljastuse kaitse * Ehitusaegse haljastuse kaitsmine Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjek�l ja selle kõrval oleval alal vastavalt Ees� Vabariigis keh�vatele seadustele ja nõuetele ning tellija poolsetele juhistele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Tagada säilitatavate puude ehitusaegne kaitse vastavalt EVS 939-3:2020 standardile. Säilitatavate puude juures�ku kaitsetsooni ei tohi kõvakatega sillu�st rajada. Teekate sillu�s ei tohi ulatuda puutüvedele lähemale kui 2,0 meetrit. Pinnalähedase juures�kuga puude võra ulatuses tuleb võimalike mulla- ja ehitustööde tegemisel väl�da võra ulatuses murukamara lõhkumist ja juurte vigastamist. Ehitustööde ajal tuleb väl�da juures�ku kinnisurumist mehhanismide poolt, võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga. Puude ümbruses asuvat pinnast ei tohi välja tõsta, juurekaelasid ei tohi ehitustööde ajal mata. Säilitatavate puude juures�ku kaitsealal on ehitusmaterjalide ladustamine keelatud. Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 13/18 Haljasalade taastamine- rajatav muru pind ei tohi jääda kõrgem kui külgnev kate. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on �hendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada. Haljastuse taastamisel juhinduda prins�ibist, et säilitatavate puude juures�ku kaitsealal on maapinna kõrguse muutmine keelatud. 10.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja ehk ehi�se omanik. Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt keh�vale korrale tulenevalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja 3.peatüki §34 -§37 nõuetest. Esimese etapina demonteeritakse uste ja akende raamid. Seejärel lammutatakse olemasolev puitkonstruktsioonil olev rõdusein. Demonteeritakse olemasolev metallist rõdupiire ja betoonist trepp. Viimasena lõigatakse teemantsaega otstest üleulatuvad betoonservad. Küljeseinad rõdupõranda all- plokid võetakse lah� ja laotakse uues� üles tagasiastmega, et hiljem soojustus lisada. Lammutustööde ajal peab ohutsoon olema tähistatud aju�ste piiretega ja ohutusmärkidega. Ohutsoon jääb kinnistu piiresse. Lammutamisel tekkinud kivi- ja puitmaterjal antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Metall ja ohtlikud jäätmed antakse üle vastavaid jäätmekäitluslubasid omavatele etevõtetele. Ohtlikud jäätmed eraldatakse eraldi miteohtlikest jäätmetest. Olemasolevad aknad ja uksed võetakse lah� võimalikult etevaatlikult, neid kahjustamata ja ladustatakse tellija latu ning kasutatakse võimalusel ekspositsioonis vms. Jäätmed ladustatakse eraldi konteinerites või märgistatud aladel väl�des jäätmete segunemist ja keskkonnareostust. Lähim jäätmejaam on Viimsi jäätmejaam, Vanapere põik 2, Pringi. Veevarustuste ja kanalisatsiooni ning küte ja ven�latsiooni süsteemide lammutust pole ete nähtud, sealt jäätmeid ei teki. * Lammutus- ja ehitusjäätmete prognoositavad kogused: AR, EK Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus kogus 17 01 01 Betoon 2,4 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 01 Puit 8,5 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 02 Klaas 0,5 m² Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 03 Plast - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l 17 03 02 Asfaldijäätmed - t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 14/18 17 04 07 Metallisegud 1,2 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 15 01 Pakendid (nt. 1,5 m³ Tagastatakse pakendietevõtjale puitalused, kile, pakendijäätmete ringlusse võtuks või paberkartongpakend, taaskasutusse suunamiseks või antakse jms) üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 08 02 Kipsipõhised 1 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ehitusmaterjalid jäätmekäitlejale 17 09 04 Ehitus- ja lammutuse 1,5 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale segapraht jäätmekäitlejale 17 06 05* Eterniit või muu - t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l asbes� sisaldavad ehitusmaterjalid 20 03 01 Prügi 0,5 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale (segaolmejäätmed) jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt. KV, VK Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus kogus 17 02 03 Plast 0,2 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, suunatakse võimalusel taaskasutusse 17 04 05 Metall 0,1 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 15 01 01/ Pakendid 0,2 m³ Tagastatakse pakendietevõtjale 15 01 02 pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 09 04 Segajäätmed 0,05 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt * Pinnas – pinnasetööde mahtude bilanss Pinnase liik Hinnanguline kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus Kasvupinnas (17 05 04) 1 m³ Kasutatakse kohapeal kallete tekitamiseks ja vee juh�miseks Kivid ja pinnas (17 05 - t Eelhinnangu järgi ei teki 04) ehitusobjek�l Ohtlikke aineid - - Eelhinnangu järgi ei teki sisaldavad kivid ja ehitusobjek�l pinnas (17 05 03*) Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 15/18 Käesoleva projek� käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed kogutakse liigi�, ladustatakse nõuetekohaselt ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. Eelistatakse jäätmete taaskasutust ning minimeeritakse ladestamisele suunatavate jäätmete kogust. Arhitektuur-ehitusliku ja tuleohutuse osa seletuskirja koostasid: Inke-Bret Eek, arhitekt vastutav spetsialist Madis Eek, volitatud arhitekt-ekspert 8 Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 16/18  Muinsuskaitse eritingimused nr EELNÕU Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet Ametniku nimi: Maarja Ruut Väljastamise kuupäev: pp.kk.2025 Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 1929 Taotluse esitamise kuupäev: 11.11.2025 Taotleja: Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso Mälestise reg-nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj Muinsuskaitse eritingimuste taotlemise eesmärk: Veranda ümberehitamise ja laiendamise ehitusprojekt Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid: 1. muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1 – 4; 2. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27); 3. hoone ülevaatus 16.12.2024, mille teostas Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Mirje Tammaru. Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused: Mälestise lühike ajalooline ülevaade1 Esimesed teated Viimsi mõisast ajalooürikutes pärinevad 1471. aastast, mil selle majapidamine kuulus Pirita kloostrile. 1877. aastal müüdi mõisakompleks Peterburi õllevabrikandile. Mõisa peahoone praegune historitsistlik väliskujundus pärineb suures osas just sellest perioodist. 1 Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/ Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958  2 Alates 1919. aastast oli Viimsi riigimõis, pärast 1923. aastat omandas mõisa kindral Laidoner. Aastatel 1944–1994 oli hoone Nõukogude Liidu sideüksuse käsutuses. Hoone praegune valdaja on Eesti Sõjamuuseum ning hoones tegutseb Kindral Laidoneri Muuseum. Hoone läänekülje lõunaosas paiknevat verandat on korduvalt ümberehitatud. 19. sajandil (vt Lisa 2, foto 1) paiknes selles asukohas sammastega avatud katusealune, 20. sajandi algupoole fotodel (vt lisa 2 fotod 2 ja 3) on samuti näha avatud katusealust, mille sammaste ees olid ilmselt kardinad ja puitbalustraadiga piire ning trepp. 20. sajandi teisel poolel ehitati varjualuse osa kinni nelja aknaga ühtse krohvitud seinapinnana (vt Lisa 2 foto 4) ning 2000. aastate algul muudeti see maast laeni ja väikese ruudujaotusega klaaspindadega puitverandaks, mille ette lisati madala õhulise metallpiirdega rõdu. Olemasolev seisukord ning kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3). Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks. Mälestisel ehitustöid tehes on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Lisatav uus peab toetama ajaloolist arhitektuurset tervikut. Kavas on hoone läänekülje puitveranda ümberehitamine ja laiendamine olemasoleva rõdu arvelt. Veranda ümberehitamine ja laiendamine – Hoone läänekülje lõunaosas paikneb hoone põhimahu välisseintest vähesel määral taanduv puitseina ja -pilastritega ning suurte klaasustega kinnine veranda, mida on erinevatel sajanditel korduvalt ümber ehitatud. Puitveranda ees on soklikõrguse põrandatasapinnaga ja õhulise metallpiirdega seinast eenduv rõdu, mis on ehitatud 2000. aastatel. Veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus, kuid lubatud on ka seda olemasoleva rõdu arvelt laiendada. Juurdeehituse katuse räästakõrgus peab arvestama olemasoleva katuseräästa kõrgusega ja harjakõrgus ei tohi ületada sama osa olemasolevat katuseharja kõrgust. Olemasoleva veranda asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse eeskujul sammastega avatud varjualuse või hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise, klaasitud/akendega veranda. Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada tuleb hoonega sobivaid ja mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.  3 Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on lubatud ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts. Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest eemalejuhtimine. Arheoloogia – Viimsi mõisa on esmakordselt ajalooürikutes mainitud 1471. aastal ning asustus on seal ilmselt olnud juba varem. On tõenäoline, et mõisa peahoone ümbruses ja mõisapargi territooriumil on säilinud varasema elutegevuse jäänuseid ja kultuurkihti. Seetõttu tuleb pinnase- ja kaevetöödel, sh vundamentide korrastamisel ja hoones sees olla tähelepanelik ning kui leitakse arheoloogilist kultuurkihti, sh müüride jäänuseid, teavitada sellest viivitamatult Muinsuskaitseametit ja arvestada uuringu vajadusega. Lubikrohv – paekivi- ja tellishooneid on traditsiooniliselt viimistletud lubikrohviga. Traditsioonilistel krohvidel on omadus siduda liigset niiskust ja seega reguleerida hoones niiskuse tasakaalu. Muinsuskaitse eritingimused: 1. Viimsi mõisa peahoone läänepoolse fassaadi veranda 1.1. Hoone läänekülje lõunaosas paikneva veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus, kuid lubatud on ka selle laiendamine olemasoleva rõdu arvelt. Olemasoleva veranda asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse eeskujul sammastega avatud varjualuse või hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise, klaasitud/akendega veranda. Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada tuleb hoonega sobivaid ja mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale. 1.2. Juurdeehituse katuseräästas peab lähtuma olemasolevast katuseräästast ja harjakõrgus ei tohi ületada sama osa olemasolevat katuseharja kõrgust. 1.3. Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on lubatud ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.  4 1.4. Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest eemalejuhtimine. 1.5. Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale (puit, krohv, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid jne). 2. Üldised tingimused 2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Mälestise restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2). 2.2. Muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata (MuKS § 55 lg 2). Tööde teostajal tuleb dokumenteerida tehtud tööd ning esitada Muinsuskaitseametile nõuetekohane tööde aruanne kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist. 2.3. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja enne tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 1). 2.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama mälestisel ja selle lähiümbruses töid tehes avastatud rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60). Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja muu teave: Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1). Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS § 51 lg 5).  5 Lisa 1 – Asendiskeem Lisa 2 – Ajaloolised fotod Lisa 3 – Fotod olemasolevast seisukorrast  LISAD Lisa 1. Viimsi mõisa peahoone asendiskeem Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mitteametlik väljavõte 1 9 10 11 20 12 19 15 2, 3 16 14 13 4 5 6 8 *punasega on märgitud Lisa 3 fotode pildistamise suunad Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 2. Ajaloolised fotod 1. Viimsi lossi vaade. Graafika, Theodor Gehlhaar, 1833. vaadatud: https://www.muis.ee/museaalview/1196609 Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 2. Ajaloolised fotod 2. Klaasnegatiiv Viimsi mõisahoonest iluaiaga. Foto: EAA.1414.2.92.18 3. Viimsi mõisa härrastemaja, nurgavaade 20. sajandi algul. Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 5659:24 Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2074324 Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 2. Ajaloolised fotod 4. Vaade Viimsi mõisa peahoone tagaküljele. Foto: sügis 2001. Eesti mõisaportaal. Vaadatud: https://www.mois.ee/harju/viimsi.shtml 5. Viimsi mõisa peahoone 2007. aastal. Foto: Martin Siplane. Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2643200 Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast 1. Viimsi mõisa peahoone (läänepoolne) tagafassaad. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru 2. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast 1. Vaade hoonele loodest. 3. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru 4. Vaade rõdule ja verandale edelast. Foto: 06.03.2024, Heli Pappel. Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad  A B L-1 12167 837 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 830 D-02 tsingitud terasest ümar vihmaveetoru 2 2 tsingitud terasest ümar vihmaveetoru 670 670 289 302 VS-01 betoonist serv teemantsaega L-2 L-2 424 lõigata kuni fassaadini betoonist serv teemantsaega 500 500 lõigata kuni fassaadini 2604 eemaldatav fassaad 423 11320 424 600 VS-01 3125 760 VS-01 JUURDEEHITUS 37,7 m² 500 3330 500 ol.olev trepp lammutada 334 vihmaveetoru (ol.olev) 50 +0,00 50 695 vihmaveetoru (ol.olev) 1 1 +0,00 L-1 PLAAN A B Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. JOONIS PLAAN - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS DOK. TÄHIS AR-5-01 25.02.2026 1:50 EP KLMV KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. TEL.: +372 6 828 777 - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA TÖÖPROJEKT. ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  11.10 11.10 9.40 9.40 8.70 6.25 4.00 4.00 3.30 0.92 0.00 0.00 1:250 katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus sottrenn +2.49 mitteavanevad puitaknad- +2.14 kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau puitlaudis 2000 2440 toon- hall, Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) ümar vihmaveetoru ümar vihmaveetoru tsingitud tsingitud 220 +0.14 +0.00 betoonist serv teemantsaega betoonist serv teemantsaega lõigata kuni fassaadini lõigata kuni fassaadini 830 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 837 1000 krohv trepp lammutada toon- hall, 12167 sama, mis peamajal 1:50 B A Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. JOONIS VAADE LÄÄNEST - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS DOK. TÄHIS AR-6-01 27.03.2026 1:250/1:50 EP KLMV KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. TEL.: +372 6 828 777 NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] TÖÖPROJEKT. ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus katusekate- tsingitud valtsplekk 22°0' topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus katusekate keeratud puitlaudise peale +2.49 +2.14 mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau 334 500 600 500 670 puitlaudis 2000 toon- hall, 2220 Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) vihmaveetoru tsingitud 220 +0.14 +0.00 2604 krohv toon- hall, sama, mis peamajal 1 2 NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS VAADE PÕHJAST KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-6-02 27.03.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus katusekate- tsingitud valtsplekk 22°0' topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus katusekate keeratud puitlaudise peale eemaldatava fassaad +2.49 mitteavanevad puitaknad- +2.14 kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, 670 500 760 500 645 lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau puitlaudis toon- hall, 2000 Thermory Vivid Eternal Gray 2220 (puidu vastupidavusklass 1 või 2) vihmaveetoru tsingitud +0.14 +0.00 220 1000 krohv toon- hall, sama, mis peamajal 3125 2 1 NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS VAADE LÕUNAST KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-6-03 27.03.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  räästarenn 8 37 katu 480 sek alle 22k raa räästarenn di K L-0 1 katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, D-01 värvitud roheliseks, ol.olev vahelagi, puitliist sama, mis peamaja katus toetatud uutele postidele +2.14 puitlaudis toon- hall, Thermory Vivid Eternal Gray 2262 (puidu vastupidavusklass 1 või 2) VS-01 uus põrand viia kokku 424 olemasolevaga, põrandaviimistlus- sama plaat, 273 PP-01 150 140 mis näitusesaalis +0.00 plekk, 100 tsingitud 530 krohv toon- hall, SO-02 sama, mis peamajal ol.olev sokkel soojustada ol.olev konstruktsioon 1 2 NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS LÕIGE 1 KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-6-04 27.03.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, KL-01 sama, mis peamaja katus katusekate keeratud puitlaudise peale 424 puitlaudis toon- hall, Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) VS-01 uus põrand viia kokku olemasolevaga, põrandaviimistlus- sama plaat, mis näitusesaalis PP-01 +0.00 plekk, tsingitud 470 410 SO-01 A NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS LÕIGE 2 KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-6-05 25.02.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus plekk, 90 sama mis katusel 70 90 70 90 70 viimistlus- helehall krohv 50 40 50 mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, 40 +2.14 186 70 lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, akende ees puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau pimendavad rulood akende paled laminaat, värvitud seinaga sama tooni plekk, tsingitud 40 +0.14 50 40 50 puitlaudis toon- hall, Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) 424 Konstruktsioon vt. EK-osa NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. 2 - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS D-01 RÄÄSTAS PUITFASSAAD, AKEN KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-7-01 25.02.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, puitlaudis lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, toon- hall, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) 50 50 2 50 40 40 50 40 40 500 70 Konstruktsioon siseviimistlus- vt. EK-osa helehall krohv NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS D-02 AKEN PLAANIS KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-7-02 25.02.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 8.6. Hoone tugev – ja nõrkvoolupaigaldised Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 1. Projekti üldosa.................................................................................................................... 2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS ................................................................................. 2.1. Üldandmed .................................................................................................................. 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................... 2.1.2. Alusdokumentatsioon ........................................................................................... 2.2. Olemasolev ................................................................................................................. 2.3. Põhiandmed ................................................................................................................ 2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed................................................ 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid ............................................................... 2.5. Elektri arvestussüsteem .............................................................................................. 2.6. Varutoitesüsteem ........................................................................................................ 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem ........................................................................ 2.8. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ................................................. 2.9. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ........................................................................ 2.9.1. Maanduspaigaldis ................................................................................................ 2.9.2. Potentsiaaliühtlustus ............................................................................................ 2.10. Kaabliteed ............................................................................................................... 2.10.1. Kaabliredelid ja rennid ......................................................................................... 2.10.2. Kaablikarbikud ..................................................................................................... 2.10.3. Riputussüsteemid ................................................................................................ 2.10.4. Läbiviigud ............................................................................................................. 2.11. Jõuseadmete elektrivarustus ................................................................................... 2.11.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus......................................................................... 2.11.2. Köögiseadmete elektrivarustus ............................................................................ 2.11.3. Muude seadmete elektrivarustus ......................................................................... 2.12. Elektritoite ühendussüsteemid ................................................................................. 2.12.1. Pistikupesad......................................................................................................... 2.12.2. Lattliinid ................................................................................................................ 2.12.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid ............................................................ 2.13. Valgustussüsteemid ................................................................................................ 2.13.1. Üldvalgustus ........................................................................................................ 2.13.2. Fassaadivalgustus ............................................................................................... 2.13.3. Reklaamvalgustus................................................................................................ 2.13.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem .......................................................................... 2.14. Küttesüsteemid ja seadmed .................................................................................... 2.15. Tuleohutussüsteemid .............................................................................................. 2.15.1. Piksekaitse ........................................................................................................... 2.15.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid ................................................ 2.16. Tulekaitse ................................................................................................................ 1/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ................................................................................... 3.1. Üldandmed .................................................................................................................. 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................... 3.1.2. Alusdokumendid .................................................................................................. 3.2. Olemasolev ................................................................................................................. 3.3. Kaabliteed ................................................................................................................... 3.5. Tulekahjusignalisatsioon ............................................................................................. 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem ..................................................................................... 3.7. Videovalve .................................................................................................................. 3.8. TV-võrk ....................................................................................................................... 3.10. Tulekaitse ................................................................................................................ 3.11. Lisad ........................................................................................................................ 4. HOONEAUTOMAATIKA .................................................................................................... 4.1. Üldandmed .................................................................................................................. Sisukord .......................................................................................................................... 1 1. Projekti üldosa.......................................................................................................... 3 2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS ....................................................................... 3 2.1. Üldandmed ......................................................................................................... 3 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................. 3 2.1.2. Alusdokumentatsioon .................................................................................. 3 2.2. Olemasolev ........................................................................................................ 4 2.3. Põhiandmed ....................................................................................................... 4 2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed ....................................... 4 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid ...................................................... 4 2.5. Elektri arvestussüsteem ..................................................................................... 5 2.6. Varutoitesüsteem ............................................................................................... 5 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem................................................................ 5 2.8. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ........................................ 5 2.9. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ............................................................... 5 2.9.1. Maanduspaigaldis ........................................................................................ 5 2.9.2. Potentsiaaliühtlustus .................................................................................... 5 2.10. Kaabliteed ....................................................................................................... 6 2.10.1. Kaabliredelid ja rennid .............................................................................. 6 2.10.2. Kaablikarbikud .......................................................................................... 6 2.10.3. Riputussüsteemid ..................................................................................... 6 2.10.4. Läbiviigud ................................................................................................. 6 2.11. Jõuseadmete elektrivarustus .......................................................................... 7 2.11.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus ............................................................. 7 2.11.2. Köögiseadmete elektrivarustus ................................................................ 7 2.11.3. Muude seadmete elektrivarustus .............................................................. 7 2.12. Elektritoite ühendussüsteemid ........................................................................ 7 2.12.1. Pistikupesad ............................................................................................. 7 2.12.2. Lattliinid .................................................................................................... 7 2.12.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid ................................................. 7 2.13. Valgustussüsteemid ........................................................................................ 8 2/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 2.13.1. Üldvalgustus ............................................................................................. 8 2.13.2. Fassaadivalgustus .................................................................................... 8 2.13.3. Reklaamvalgustus .................................................................................... 8 2.13.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem .............................................................. 8 2.14. Küttesüsteemid ja seadmed ............................................................................ 9 2.15. Tuleohutussüsteemid ...................................................................................... 9 2.15.1. Piksekaitse ............................................................................................... 9 2.15.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid ..................................... 9 2.16. Tulekaitse........................................................................................................ 9 3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ....................................................................... 10 3.1. Üldandmed ....................................................................................................... 10 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 10 3.1.2. Alusdokumendid ........................................................................................ 10 3.2. Olemasolev ...................................................................................................... 11 3.3. Kaabliteed ........................................................................................................ 11 3.4. Andmesidesüsteemid ....................................................................................... 11 3.5. Tulekahjusignalisatsioon .................................................................................. 11 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem .......................................................................... 12 3.7. Videovalve........................................................................................................ 12 3.8. TV-võrk............................................................................................................. 12 3.9. Helindussüsteem .............................................................................................. 12 3.10. Tulekaitse...................................................................................................... 12 3.11. Lisad ............................................................................................................. 13 1. Projekti üldosa Käesolev projekti "Kindral Laidoneri muuseumi veranda" EN osa on koostatud OÜ Arhitektibüroo Eek&Mutso tellimusel. 2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS 2.1. Üldandmed 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Projektis lahendatakse järgmised hoone süsteemid: - Üldvalgustus - Evakuatsioonivalgustus - Pistikupesade võrk 2.1.2. Alusdokumentatsioon 2.1.2.1. Lähteandmed - Arhitektuurosa eelprojekt - Tellija lähteülesanne 3/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 2.1.2.2. Ehitusuuringud Antud projektiosa ei nõua eelnevaid ehitusuuringuid. 2.1.2.3. Normdokumendid Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel. Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu: 1. Ehitusseadustik 2. Seadme ohutuse seadus 3. Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” Projekteerimisel kasutatud olulisemate standartide loetelu: 1. EVS-HD 60364 “Ehitise elektripaigaldised”; “Madalpingelised elektripaigaldised” 2. EVS-EN 12464-1:2011 “Valgustus. Siseruumi töökohad” 3. EVS-EN 60529:2001 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)” 4. EVS-EN 1838:2013 “Valgustehnika. Hädavalgustus” 5. EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid” 6. EVS-EN 60439 “Madalpingelised aparaadikoosted” 7. EVS-EN 60909 “Short-circuit currents in three phase a.c systems” Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud: 1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97, sealhulgas ka muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega. 2. EVS 932:2017 Ehitusprojekt 3. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele 2.2. Olemasolev Hoones on olemasolev elektrivarustus, maanduspaigaldis, piksekaitse ja toitevõrk. 2.3. Põhiandmed 2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed Hoone juhistikusüsteem TN-S (N ja PE eraldus hoone peakilbis) Toitepinge 3x230/400 V; 50 Hz Arvutuslik võimsus Pa=5 kW Juurdeehitatav elektripaigaldis ei nõua olemasoleva hoone peakaitsmete suurendamist. Võimsus täpsustatakse järgmises projekteerimisfaasis. 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid Peakeskus Hoone peakeskus PJK1 paikneb 1. korrusel asuvas tehnilises ruumis. Keskuses on piisavalt ruumi ja võimsust rekonstrueeritava hooneosa elektrivarustuse tagamiseks. 4/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 Rühmakeskused Kilbid teostatakse TN-S süsteemis. Jaotuskeskused dimensioneeritakse ca. 30% vaba ruumi ja võimsusvaruga. Jaotuskeskused komplekteeritakse 3-pooluselise pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühise ja ülekoormuse eest kaitsvate kaitselülititega. Ohtlikes kohtades paiknevate tarbijate ja üldkasutatavate pistikupesade ahelad varustatakse rikkevoolu kaitselülititega rakendusvooluga  30 mA. Tehnilistes v.a. elektrikilbiruumis paiknevad jaotuskeskused valmistatakse kaitseastmega IP44, muudes ruumides kaitseastmega IP30. Jaotuskeskused varustatakse tüüp 2 liigpingepiirikutega. Üldnõuded elektrijaotuskeskustele Keskuse samatüübilised komponendid peavad olema sama valmistaja toodang. Termoreleede vinnastusnupud, juhtlülitid ja muud tavakasutuses olevad seadmed tuleb paigaldada nii, et keskuste katteid ei tuleks avada kasutusolukordades. Klemmliistude, kontaktorite ja kaitselülitite katted peavad hooldustoimingute pärast olema hingedega. Keskustes paiknevad kaitsmed, lülitid ja komponendid märgitakse selgelt ja püsivalt elektriskeemide järgi. Jõuahelate kaablid ühendatakse numereeritud klemmliistudele kuni soone ristlõikeni 16mm2. Juhtimiskaablid ühendatakse numereeritud riviklemmidele. Klemmliistudele jäetakse ca 20 % varu. Vahetuskäepidemetele ja keskuse katete avamise tööriistadele paigaldatakse kinnitusalused keskuste katete külge. Indikatsioonivalgustites kasutatakse LED lampe. 2.5. Elektri arvestussüsteem Juurdeehitatavale hoone osale ei nähta ette eraldi arvestit. 2.6. Varutoitesüsteem Evakuatsioonivalgustid peavad välise toiteta töötama 3 tundi. Evakuatsioonivalgustitena kasutatakse autonoomsete akuseadmetega varustatud erivalgusteid. Väljapääsu märkvalgustid peavad töötama pidevalt põlevas režiimis. 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem Juurdeehitatavale hoone osale süsteemi ei kasutata. 2.8. Maandused ja potentsiaaliühtlustused 2.8.1. Maanduspaigaldis Hoonel on olemasolev maandussüsteem. 2.8.2. Potentsiaaliühtlustus Elektriohutuse tagamiseks on projektis lähtutud standarditest EVS-IEC 60364, EVS-EN 60529 ning kasutatud järgmisi kaitseviise: - Põhikaitsena – põhiisolatsioon, kaitsekatted ja ümbrised - Rikkekaitsena – kaitsemaandamine, automaatne väljalülitamine, potentsiaalide ühtlustus - Lisakaitsena – rikkevoolu kaitselülitid 5/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 Inimeste ohutuse tagamiseks peab elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge jääma alla 50 V või peab olema tagatud kiire väljalülitus. Selle jaoks teostatakse kaitsemaandus ja potentsiaaliühtlustus ning rikkevoolukaitsete kasutamine. Vastavalt EVS-HD 60364-4-41 lõppahelate kaitseaparaatide enimalt lubatav väljalülitusaeg peab olema alla 0,4 s 230 VAC juhul, 0,2 s 400 VAC juhul. Potentsiaalide ühtlustuseks elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei näe ette teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed). Potentsiaalide ühtlustuseks nähakse ette potentsiaalide ühtlustuse latid tehnilistes ruumides. Peamaanduslatiga ja potentsiaalideühtlustus lattidega ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (ka kaabliredelid, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme abil. Potentsiaalideühtlustus juhtide ristlõiked valitakse vastavalt standardile (EVS, IEC). 2.9. Kaabliteed 2.9.1. Kaabliredelid ja rennid Kaabliteedeks projekteeritakse kuumtsingitud terasest tehases valmistatud kaabliredelid. Kaabliredelite üksteise kohale paigalduse korral peab nõrkvoolukaablite redel asetsema allpool ja elektrikaablite redel pealpool. Koridorides ja avalikes kohtades, kus ripplagesid ei ole (riiulid on näha), tuleb kasutada tsingitud vähese perforatsiooniga plaatkaabliriiuleid. Plaatriiulid tuleb varustada tsingitud kaanega. Plaatkaabliriiulite värvus tuleb täpsustada sisearhitektiga. Pistikupesade ja karpide kinnituseks tuleb kasutada tehases valmistatud spetsiaalseid plaataluseid. Juhul kui kaabliteed paiknevad ripplagede taga, peab olema tagatud juurdepääs kaabliteedele kas teenindusluukide või moodulitena avatava ripplae näol. Üldjuhul kasutatakse eraldi kaabliteid tugevvoolu kaablitele, nõrkvoolu kaablitele ja tehnoloogilise kaablitele. Kohtades kus tugev- ja nõrkvoolukaablid on otstarbekas paigaldada ühistele kaabliteedele, tuleb jälgida Eesti Vabariigi Standardi EVS-EN 50174-2:2018 nõudeid. Kaabliteedel nähakse ette vaba paigalduspinda 20..30 %. 2.9.2. Kaablikarbikud Ruumides nähakse ette horisontaalsed seinakarbikuid töökohtadele seina ääres ning vertikaalseid kaablikarbikuid klaasseinte vahel tummseintel. Üldjuhul nahakse ette plast.karbikud. Karbikutes tuleb ette näha vahesein nõrkvoolu- ja tugevvoolukaablite eristamiseks. Nõupidamisruumides nõupidamislaua alla nähakse ette põrandas pistikupesade karbid laua pistikupesade komplekti ühendamiseks (laua pistikupesad kuuluvad mööbli töövõttu). Kaablite juurdeviimiseks põrandakarpi tuleb põrandasse paigaldada piisav arv reservtorusid nõrkvoolusüsteemi kaablite paigalduseks. Põrandakarpide kaaned kaetakse põranda pinnakattematerjaliga. 2.9.3. Riputussüsteemid Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad. 2.9.4. Läbiviigud Läbiviikudel seintest kaablid kaitsta mehhaaniliste vigastuste eest tavaliselt metallist läbivedamistorude abil. Mehhaanilistest koormustest täiesti vabades kohtades võib kaitse teha plastiktorust. Kõik kaablite läbiviigukohad tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega), akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele. 6/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 2.10. Jõuseadmete elektrivarustus 2.10.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus Kasutatakse olemasolevaid KVJVK süsteeme. 2.10.2. Köögiseadmete elektrivarustus Antud objektil ei asu suurkööke. 2.10.3. Muude seadmete elektrivarustus Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või seadmega komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni järgi. 2.11. Elektritoite ühendussüsteemid 2.11.1. Pistikupesad Üldjuhul kaabeldus teostatakse süvistatuna seintesse või varjatuna ripplagede taga. Tehnilistes ruumides on kaabeldus ja pistikupesad pinnapealsed. Niisketes, tolmustes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega pistikupesi. Kõik pistikupesade rühmad varustatakse rikkevoolukaitselülititega rakendusvooluga  30 mA. Rikkevoolukaitselülitid peavad olema AC tüüpi. Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm2 ristlõikepindalaga vask juhte. Kõik pistikupesad varustatakse siltidega, kust selgub rühmakeskuse- ja rühmatähis. 2.11.2. Lattliinid Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad. 2.11.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid Hoonesiseste magistraalliinidena kasutada tuld mitte levitava isolatsiooniga kaableid. Ristlõike puhul kuni 25 mm2 kasutada vasksoontega kaableid ja suurema ristlõike puhul üldjuhul alumiiniumsoontega kaableid. Kaablid märgistada mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega. Hoonesiseste valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete toitekaablitena kasutatakse vasksoontega kaableid. Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca- s1,d1,a2. Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad selle ruumi tuletundlikkuse nõudele. Välistingimustes kasutada kaablit mille isolatsioon on UV kindel (või täiendavalt kaitstud UV-kindla kõriga) ja ette nähtud välistingimustesse paigaldamiseks. Ühendused teha spetsiaalsete tarvikutega (klemmid jms). Jälgida, et kaablisoonte värvid vastaksid EVS nõuetele. Juhistike paigaldamisel tuleb tagada, et kaablid, juhtmed, nende klemmid ja liited ei saaks paigaldamise, käidu ega hooldustööde ajal mehaaniliselt kahjustada. Juhtmed ja kaablid peavad kulgema püst- või rõhtsuunas. Paigaldamisel põrandasse, ristumistel torustikega ja seintest läbiviikudel paigaldada kaablid kaablikaitsetorudesse. 7/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 2.12. Valgustussüsteemid 2.12.1. Üldvalgustus Valgustuspaigaldis teostada kooskõlas järgmiste normidega: 1. Eesti Standard EVS-EN 12464-1. 2. Tellija soovid. Valgustuse süsteem projekteeritakse lähtudes elektrienergia säästlikkusest, võimalikult lihtsana ja minimaalselt hooldatavana läbi järgmiste valikute: - kasutada keskmise elueaga valgusallikaid (LED min 50 000 h, L90); - eri tüüpi lampide ja valgustite arv viia minimaalseks; - kasutada kergesti hooldatavaid valgusteid. - valgustite LOR väärtus peab olema ≥80% - valgustite värvustemperatuur peab üldjuhul olema Tcp=3000 K (bürooruumides), Tcp=4000 K (muu ruumides). - valgusallikate värvieristuse üldindeks Ra ei tohi olla alla 80 - arvutitega töökohtadel lubatud valgustite heledus peab vastama standardile EVS-EN 12464-1 pt. 4.9.2. Kasutatakse põhiliselt LED valgustid. Valgustusahelate puhul kasutatakse mitte väiksema kui 1,5 mm2 ristlõikega vaskjuhtmeid. Valgustusrühma kaitseaparatuur, kaabli ristlõige ja valgustite arv valitakse vastavalt liiteseadmete valmistaja soovitustele. Nõupidamisruumides on ette nähtud kasutada valgustuse sujuvat juhtimist. 2.12.2. Fassaadivalgustus Ei ole ettenähtud. 2.12.3. Reklaamvalgustus Ei ole ettenähtud. 2.12.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem Hoone evakuatsioonivalgustussüsteem lahendatakse vastavalt Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, Eesti standardi EVS-EN 1838 “Valgustehnika. Hädavalgustus” ja Eesti standardi EVS-EN 50172 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid” nõuetele. 2.12.4.1. Andmed valgustustiheduse ja toimeaja kohta Kuni 2 m laiuste evakuatsiooniteede horisontaalne valgustustihedus põrandal piki tee keskjoont peab olema vähemalt 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustustihedus vähemalt 0,5 lx. Paanikavältimisvalgustid paigaldatakse hoone loomuliku valguseta evakuatsiooniteedele. Avatud ala horisontaalne valgustustihedus põrandal (välja arvatud ala servades 0,5 m ulatuses) peab olema vähemalt 0,5 lx. Evakuatsioonivalgustusega tagatakse ka tuleohutuspaigaldiste asukohtade valgustamine (kustutid, teatenupud). Tuleohutuspaigaldiste valgustamiseks vajalik valgustihedus on 5 lx. 8/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 Evakuatsioonivalgustusena kasutatakse põhiliselt eraldiseisvaid akuseadmetega varustatud LED evakuatsioonivalgusteid, mis varustatud autonoomse akuseadmega, tugiajaga 3 tundi. 2.12.4.2. Süsteemi põhimõtted Evakuatsioonivalgustus koosneb väljapääsutee valgustusest ja paanikavältimise valgustusest. Märkvalgustite mõõtmed peavad vastama nõuetele. Hoones puudub tsentraalne automaatne jälgimissüsteem. Väljapääsu märkvalgustid peavad töötama pidevalt põlevas režiimis. Evakuatsioonivalgustid on üldjuhul varusolevas režiimis. Varusolevad evakuatsioonivalgustid lülitatakse vastava piirkonna valgustust toitvale kilbile ning süttivad põlema kilbi toitepinge kadumisel. 2.12.4.3. Paigalduse põhimõtted Evakuatsioonivalgustite paigaldus peab tagama, et hädavalgustus täidaks alljärgnevad funktsioonid: valgustama evakuatsiooniteede märgistust; tagama evakuatsiooniteede valgustatuse, et võimaldada turvaline liikumine ohutusse kohta ja selle suunas; tagama, et evakuatsiooniteedel paiknevad tulekahju häirenupud ja tuletõrjevahendid on kergesti leitavad ja kasutatavad; võimaldama ohutuse huvides tehtavaid toiminguid. 2.13. Küttesüsteemid ja seadmed Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad. 2.14. Tuleohutussüsteemid 2.14.1. Piksekaitse Objektil on olemasolev piksekaitse süsteem. 2.14.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid Olemasolevaid süsteeme ümber ei ehitata. 2.15. Tulekaitse Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega, nt. GPG Fire Stop System sertifitseeritud mittepõlevate tihendusmastiksitega), akustika ning kütte- ventilatsiooni nõuetele. Töövõttu kuulub tuletõkketööde teostaja nõustamine ja juhendamine oma töövõtu kommunikatsioonide ja seadmete läbiviikude osas tuletõkketööde teostamise ajal. Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite tulekindel installatsioon ja kinnitusviis. Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite tulekindel installatsioon ja kinnitusviis. Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca- s1,d1,a2. 9/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS 3.1. Üldandmed 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Projektis lahendatakse järgmised hoone süsteemid: - Andmesidevõrk - Tulekahjusignalisatsioon - Valve- ja läbipääsusüsteem - Videovalve - TV-kaabelvõrk - Helindussüsteem (teadustussüsteem) 3.1.2. Alusdokumendid 3.1.2.1. Lähteandmed - Arhitektuurosa eelprojekt - Tellija lähteülesanne 3.1.2.2. Normdokumendid Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel. Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu: 1. Ehitusseadustik 2. Seadme ohutuse seadus 3. Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” 4. Majandus- ja taristu ministri 01.juuli 2015 a. määrus nr. 55 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” 5. Siseministri 07.01.2013. a. määrus nr. 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” 6. Elektroonilise side seadus; 08.12.2004 7. Turvaseadus; 08.10.2003 8. Toote nõuetele vastavuse seadus 20.05.2010 Projekteerimisel kasutatud olulisemate standardite loetelu: 1. EVS-EN 60529 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed” 2. EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus” 3. EVS-EN 50849:2017 “Häireteadustuse helisüsteemid” 4. EVS-EN 54 - “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem” 5. CEN/TS 54-14:2004 “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem – Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri” 6. EVS-EN 50131 - “Alarm systems – Intrusion and hold-up system” 10/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 7. EVS-EN 50132 - “Alarm systems – CCTV surveillance systems for use in security applications” 8. EVS-EN 50133 - “Alarm systems – Access control systems for use in security applications” 9. EVS-EN 50174:2018 – “Information technology – Cabling installation” 10. EVS-EN 50173-1:2018 “Information technology – Generic cabling systems Part 1: General requirements” 11. EVS-EN 50174-1:2018 “Information technology – Cabling installation – Part 1: Specification and quality assurance” Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud: 1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97, sealhulgas ka muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega. 2. EVS 932:2017 Ehitusprojekt 3. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele 3.2. Olemasolev Hoones on olemasolevad andmesidevõrk, TV-võrk, helindussüsteem, valve- ja läbipääsusüsteem, videovalve süsteem ja tulekahjusignalisatsioon. Käesoleva projekti mahus olemasolevaid süsteeme laiendatakse. 3.3. Kaabliteed Kasutatakse tugevvoolu töövõtus paigaldatavaid kaabliteed. Nõrk- ja tugevvoolu kaablite paigaldamine ühisele kaabliteele teostada kooskõlas standardi EVS-EN 50174:2018 nõuetega. Installatsioon teostada selliselt, et ekspluatatsiooni käigus oleks välditud kaablite vigastamine. Juhtmestiku läbiviimisel seintest kasutada PVC torusid ja peale juhtmestiku paigaldamist tihendada torude otsad mittepõleva või raskestipõleva hermeetikuga vastavalt seinte tulepüsivuse astmele. 3.4. Andmesidesüsteemid Hoone peajaotla BD/FD2.1 asub hoone serveriruumis. Täpne andmesidevõrgu ülesehitus määratakse projekteerimistööde järgmiste staadiumite koostamise käigus. 3.5. Tulekahjusignalisatsioon Projekteerimisel lähtutakse projekteerimisnormist „Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsiooni- süsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”, Siseministri määrus nr.1 (7 jaanaur 2013.a.) ja selle täiendused. Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisel tuleb lähtuda samadest normidest. Paigaldatavad seadmete ja komponentide omadused peavad vastama Euroopa harmoneeritud standardile. Hoones on olemasolev adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem keskseadmega korrapidaja ruumis. Keskseadmega ühendatakse uued andurid, käsiteadustid ja häirekellad. Rekonstrueeritavas ruumis peamiselt kasutatakse optilisi suitsuandureid. Käsiteadustid paigaldatakse väljapääsude juurde (samuti korruste väljapääsudele) ja liikumisteedele kõrgusele 0,9-1,4 m põrandast. Lähima käsiteadustini hoone ükskõik millisest punktist ei tohi vahemaa ületada 30 m mõõdetuna piki võimalikku liikumisteed. Tulekahjuhäire hoones antakse häirekelladega. 11/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud nõuetele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulekindla kaabliga, tulekindlusega min 30 minutit. Kaablid paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest. 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem Hoonesse on olemasolev integreeritud valve- ja läbipääsusüsteem. Käesoleva projekti mahus varustatakse läbipääsukontrolleriga rekonstrueeritavasse alasse pääsev uks ning varustatakse liikumisanduritega. Uksekontrollerid saavad põhitoited elektrikilpidest selleks ettenähtud eraldi automaatkaitselülititealt. 3.7. Videovalve Süsteemi keskseadmeks on olemasolev IP video salvestusserver, mis paikneb korrapidajaruumis. Rekonstrueeritavas alas varustatakse kaameratega koridor ja sissepääsuuksed. Kaameratele esitatavad nõuded täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus. 3.8. TV-võrk Hoonesse on rajatud TV antennivõrk vastavuses Eesti standardisarja EVS-EN 50083 „Televisiooni- ja raadiolevisignaalide kaablijaotussüsteemid” nõuetega. Antennivõrgus on ette nähtud signaalide edastamine sagedusvahemikus 5-862MHz. Hoone 1. korrusele telefonikeskjaama ruumi ja korruste peale on ette nähtud TV võimendite ja passiivkomponentide paigaldamise koht. TV-pesad paigaldatakse vastavalt plaanidele. Igale pesale on planeeritud paigaldada hargmikust/jagurist eraldi kaabel. Kaablid paigaldatakse kaabliredelitele või süvistatult seina . Antennivõrk rajatakse RG6 tüüpi kaablitega. TV võimendite tugevvoolutoide ja maandus rajatakse tugevvoolu projekti mahus. 3.9. Helindussüsteem Hoones on olemasolev helindussüsteem peamiselt teadete edastamiseks. Teadete edastamine (3-tsooni) mikrofoniga on võimaldatud korrapidaja juurest 1. korrusel. Süsteemi juhtmestik koondub I korruse korrapidaja ruumi. Süsteemiga ühendatakse liinimuunduriga kõlarid (seadistatav võimsus 6W,3W,1.5W / 100V), seadistusvõimsus. 3.10. Tulekaitse Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega), akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele. Tulekahjusignalisatsiooni väljundahelad (häirekellad) teostatakse tulekindla kaabliga tulepüsivusega min. 30 minutit. Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca- s1,d1,a2. Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad 12/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 selle ruumi tuletundlikkuse nõudele. 3.11. Lisad Antud seletuskiri osale lisad puuduvad. 13/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 14/14   MÄRTS 2026 TELLIJA: EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM REGISTRIKOOD 70006139 MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK VIIMSI VALD HARJUMAA TEL.6217410 KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK VIIMSI VALD HARJUMAA VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON TÖÖ NR.26.325.06 EELPROJEKT PROJEKTEERIJA: OÜ NIVOO PROJEKT REGISTRIKOOD 10638761 MTR. REG.NR. EP 10638761-0001 EK 10638761-0001 PIIBELEHE 9 10618 TALLINN tel 6562196 / 5119444 anne. [email protected] VASTUTAV SPETSIALIST: ANNE ALTPERE KUTSETUNNISTUSED NR.155792 JA 155796 NIVOO PROJEKT TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 EELPROJEKTI KOOSSEIS // 09.03.2026 : GRUPI , JOONISE VÕI DOKUMENDI NIMETUS DOKUMENDI TÄHIS VK-3-01 Seletuskiri A. SELETUSKIRI SISUKORD: 1. ÜLDOSA ..................................................................................................................................................................3 2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................................................3 3. LÄHTEANDMED JA SEADUSANDLUS NING STANDARDID .......................................................................................4 4. HOONE VEEVARUSTUS ...........................................................................................................................................5 5. HOONE REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................5 6. HOONE SADEMEVEEKANALISATSIOON ..................................................................................................................5 7. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................................6 Lk 2 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001 TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 1. ÜLDOSA Käesoleva projekt on koostatud eelprojekti staadiumis ja vastavab standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Standardipõhist seletuskirja alajaotuste numeratsiooni ei ole kasutatud. Projektis on antud hinnang olemasolevale olukorrale ja juhised veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti järgmise staadiumi koostamiseks. Projekt kuulub OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso poolt koostatud eelprojekti töö nr. KLMV koosseisu. 2. OLEMASOLEV OLUKORD Tegemist on olemasoleva, muinsuskaitse all oleva hoone terrassi verandaks ümber ehitamisega. Eeldatavatesse ehitustööde alasse ei jää olemasolevaid veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni torustikke. Hoone erinevatel osadel on väline vihmaveesüsteem ( vaata fotod 1 ja 2) ning rõdu veed valguvad üle ääre maapinnale ( vaata foto 3 ja 4). Foto nr. 1 . Vaade olemasolevale rõdule, hoone välistele vihmaveetorudele ja lähiala murupindadele Lk 3 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001 TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 Foto 2. Vaade rõdule ja selle kõrval paiknevale vihmaveetorule Foto 3. Olemasoleva rõdu serv Foto 4. Olemasoleva vihmaveetoru ots rõdule viiva trepi all. Trepp likvideeritakse. 3. LÄHTEANDMED JA SEADUSANDLUS NING STANDARDID Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu: Kasutusmugavuse jaoks on seadusandlus lisatud seletuskirja hyperlinkidena, mis toimivad interneti ühenduse korral. ✓ Ehitusseadustik Riigi Teataja ✓ Jäätmeseadus – Riigi Teataja ✓ Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja ✓ Toote nõuetele vastavuse seadus – Riigi Teataja Lk 4 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001 TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 ✓ Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja ✓ EVS 932:2017 Ehitusprojekt Projekteerimisel ja ehitustöödel peab järgima nõudeid , mis tulenevad järgmistest Soome juhendmaterjalidest: ✓ RIL 107-2022 „ Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ ✓ RIL 125-2020 „ Ehitise drenaaž ja krundi kuivendamine.“ ✓ EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused“ Projekteerimisel on arvestatud planeeritavaks kasutuseaks: Kasutuseaks on kavandatud 50 aastat, kuid sealjuures ei eeldata, et ehitis tuleb 50 aasta möödudes lammutada. Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast, õigusaktidest ja ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhenditest. 4. HOONE VEEVARUSTUS Hoone veetarbimine ei muutu, uusi veevõtuseadmeid ei paigaldata ja olemasolevate asukohti ei muudeta. 5. HOONE REOVEEKANALISATSIOON Hoone reovete äravool ei muutu, uusi reoveeneelusid ei paigaldata ja olemasolevate asukohti ei muudeta. 6. HOONE SADEMEVEEKANALISATSIOON Olemasoleval hoonel on väline vihmavee süsteem. Rõdult valguvad veed üle serva maapinnale ja sealt möödas maapinda hoonest eemale. Rõdu verandaks ümber ehitamisel haljasalale valguva vee kogused ei muutu. Sademeveevälisvõrk puudub ja selle rajamiseks puudub vajadus. Peale ehitustegevusel lõppu tuleb murualad taastada ja anda maapinnale vähemalt 3m ulatuses hoonest kalle 1:20. Vihmaveetorude sülitite alla paigaldada betoonist vihmaveepüüdjad. Ehitatavast verandast juhtida olemasolevate vihmaveetorude veed mööda madalate betoonrennidega. Arvutuslik vihma valimisel on arvestatud standardi EVS 486:2021 „ Hoone kanalisatsioon“ peatükk 7 juhiseid. Arvutuslik äravool veranda katuselt 5min kestva vihma korral ja korduvuse korral P=2 aastat on 1,43 l/s, mis vastab arvutuslikule vihma intensiivsusele 275.6 l/s*ha. Arvutus põhineb tingimusel, et olemasolevate katuste vesi juhitakse maapinnale hetkel toimivate vihmaveetorudega. Kui tehakse muudatusi verandakatuse lahenduses võivad vooluhulgad muutuda. Vihmaveetorude mõõdud valida vähemalt Di100. Olemasoleva püstiku ( foto nr.4) pikendamisel arvestada olemasoleva püstiku mõõduga, süliti ots keerata hoone soklist eemale. Olemasolevatel katustel on räästapealsed rennid ja ümarad torud. Vaata olemasolevate vihmaveelehtrite ja torude asukohti fotodelt nr. 5 ja 6 ning renne fotolt nr.1. Lk 5 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001 TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 Foto 5. Vasakpoolne olemasolev vihmaveetoru Foto nr.6 Parempoolne olemasolev vihmaveetoru Välise vihmaveesüsteemi detailne lahendus tuleb teha järgmises projekteerimise staadiumis koos katuse lahendusega. Põhiprojektis tehakse lõplik vihmaveerenni tüübi, renni torude ja ühendusdetailide ning sülitite valik arvestades muinsuskaitse tingimusi ja sobivust olemasoleva hoone vihmaveesüsteemidega. Standard EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused“ peatükkis 8 on nõuded tööstuslikult toodetud vihmaveesüsteemide maapealsetele osadele. Torude, selle erinevate ühendusdetailide ja kinnitusvahendite korrosioonikindlus peavad tagama kogu vihmaveesüsteemi kasutamise kogu ekspluatatsiooni perioodi jooksul. Soovituslik on valida vihmaveesüsteemi materjaliks magneesium-tsingiga kuumkaetud terasest. 7. KESKKONNAKAITSE Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemide lammutust ja ehitustöid ette ei ole nähtud ja seega ehitusjäätmed puuduvad. Katuse ja välise vihmaveesüsteemi ehitusprojekt on järgmises ehitusprojekti staadiumis ühine ja tehakse projekti arhitektuurses osas. Arhitektuurse osa eelprojektis on ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemises tekkivate jäätmetega arvestatud. Koostas ja kontrollis kõik lehed: Anne Altpere Volitatud ehitusinsener tase 8, kutsetunnistused nr. 155796 ja nr. 155792 Lk 6 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001 HANKELEPING 04.06.2026 nr 2-2/461 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314, Tallinn), Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum (registrikood 70006139, asukoht Mõisa tee 1, 74001, Viimsi), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3² alusel hankebüroo juht Maia Prunt (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt ja MIVO EHITUS OÜ (registrikood 10990831, asukoht Tallinna mnt 3b, 79512, Rapla), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Avo Allikmäe (edaspidi nimetatud töövõtja), teiselt poolt (edaspidi nimetatud ka eraldi pool ja koos pooled), sõlmisid heas usus alljärgneva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Üldsätted 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja täiendustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.2. Leping jõustub selle allkirjastamisest tellija poolt ning edastamisest töövõtja e-posti aadressile. 2. Lepingu ese ja kinnitused 2.1. Töövõtja kohustub tegema tellijale ehitustöö, mis seisneb olemasoleva terrassi kinni ehitamises ning liitmises hoone olemasolevate ruumidega (edaspidi töö) vastavalt seotud hanke „Terrassi kinni ehitamine“ (viitenumber 310230) alusdokumentidele. 2.2. Lepingus sätestamata tingimuste osas peab töö vastama sarnasele tegevusele esitatavatele ehitustehnilistele nõuetele või võimaldama tellija jaoks lepinguga eeldatud eesmärgi saavutamist ning olema asjaolusid arvestades parima kvaliteediga. 2.3. Töö ei vasta lepingu tingimustele juhul, kui kolmandatel isikutel on selle suhtes nõudeid või muid õigusi, mida nemad saavad esitada tellija vastu. 2.4. Tellija kohustub maksma töövõtjale töö eest kokkulepitud tasu. 2.5. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et ta omab vastavaid erialaseid teadmisi ja kogemusi ning vahendeid ja seadmeid töö teostamiseks ning, et ta täidab lepingulisi kohustusi hea ja asjatundliku hoolsusega. Töövõtja kinnitab, et ta vastab õigusaktides töö teostamiseks sätestatud nõuetele. 2.6. Töövõtja on kohustatud enda poolt allkirjastatud lepingu tellijale tagastama 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates tellija poolt töövõtjale allkirjastamiseks saadetud lepingu kätte saamisest. Kui töövõtja ei tagasta tema poolt allkirjastatud lepingut nimetatud tähtaja jooksul, siis võib tellija lugeda pakkumuse tagasivõetuks tellijast mitteolenevatel põhjustel ning nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist kooskõlas RHS §-ga 119. 3. Poolte kohustused 3.1. Töövõtja kohustub tegema töö kooskõlas õigusaktidega, lepingu ja selle lisadega, tellija poolt antud juhiste ja soovidega. 3.2. Töövõtja kohustub tegema töö isiklikult või kolmandate isikute vahendusel. Juhul, kui töö tehakse kolmandate isikute vahendusel, kohustub töövõtja informeerima sellest tellijat ja viimasega kirjalikult kooskõlastama kolmandate isikute kasutamise enne lepingu allkirjastamist poolte poolt. Kui kasutatakse kolmandate isikute teenuseid, jääb kogu lepingu täitmise vastutus tellija ees töövõtjale. 3.3. Töövõtja kohustub koheselt informeerima tellijat mistahes takistustest, mille tõttu ei ole võimalik lepingut täita, samuti kui tellija poolt esitatud juhised ja soovid ei võimalda teha tööd nõuetekohaselt. 3.4. Lepingu täitmise käigus tekkivad kulud ja kulutused jäävad töövõtja kanda.  3.5. Tellija kohustub tasuma töö eest tasu punktis 4 sätestatud tingimustel. 3.6. Tellija kohustub tagama tööde tegemiseks vajaliku tehnika ja töötajate ligipääsu objektile v.a punktis 3.7. kajastatud juhtumitel. 3.7. Tulenevalt kaitseväe korralduse seaduse § 413 sätestatud nõuetest peab töövõtja taotlema vähemalt 14 (neliteist) päeva enne tööde algust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama töötajate andmed ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku. 3.8. Töövõtja kohustub täitma tellija ja tema valitsemisala asutustes kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui töövõtja kasutab alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada Tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Alltöövõtjate poolt julgeolekutingimuste täitmise eest vastutab töövõtja. 3.9. Tellijal on õigus töövõtja või tema poolt tööde tegemiseks kasutatavate kolmandate isikute poolt julgeolekutingimuste mittejärgimisel leping erakorraliselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda. 4. Lepingu tasu 4.1. Lepingu tasu on 114 192,00 (ükssada neliteist tuhat ükssada üheksakümmend kaks) eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 4.2. Tellija tasub pärast töö lõpetamist või töö etapi lõpetamist tellija poolt kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti põhjal esitatud arve alusel. 4.3. Arved esitatakse e-arvena (xml-vormingus). 4.4. Töövõtja esitab arve järgmiste andmetega: 4.4.1. Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum, märgitakse arvele: • Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum, Mõisa tee 1, 74001 Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond; • registrikood 70006139; • hankelepingu nr; • seotud hanke viitenumber: 310230; • seotud hanke lepinguosa viitenumber 310230001000001; • objekti kontaktisiku nimi; • teenuse nimetus, teenuse osutamise objekt, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info. Töövõtja pangarekvisiidid: • Saaja pank: AS SEB Pank, • Saaja pangakonto number: IBAN EE451010220034470010, • SWIFT: BIC EEUHEE2X. 4.5. Tellija kohustub maksma töövõtjale lepingu tasu peale töö teostamist töövõtja poolt esitatud arve alusel pangaülekandena 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul töövõtja arveldusarvele. 4.6. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 (kümme tuhat) eurot või rohkem, tasumist töövõtja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 (kümne tuhande) eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 4.7. Tasumise tähtajast mittekinnipidamisel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. 5. Lepingu tähtaeg 5.1. Töövõtja kohustub töö lõpetama ja tellijale kooskõlas lepingu punktiga 6 üle andma hiljemalt 31.10.2026. 5.2. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et töö tegemise tähtaegu ei ole töövõtjast mitteolenevatel põhjustel võimalik järgida, siis on töövõtja kohustatud tellijat sellest viivitamatult kirjalikult informeerima. 2/6 6. Lepingueseme üleandmine-vastuvõtmine, riisiko ja omandiõiguse üleminek 6.1. Töö üleandmine-vastuvõtmine toimub akti alusel, kusjuures tellija esindaja kohustub eelnevalt kontrollima töö vastavust lepingu tingimustele. 6.2. Juhul, kui töö on kooskõlas lepingu tingimustega, allkirjastavad poolte esindajad töö üleandmise-vastuvõtmise akti, millest 1 (üks) eksemplar jääb kummalegi poolele. Juhul, kui tellija esindaja keeldub valminud töö vastuvõtmisest, kohustub töövõtja andma tellijale täiendavalt mõistliku tähtaja töö vastuvõtmiseks. Kui tellija esindaja ei võta selleks ettenähtud täiendava tähtaja jooksul tööd vastu, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. Eeltoodut kohaldatakse ka tööde etapiviisilisele vastu võtmisele juhul, kui etapiviisiline akteerimine on vajalik tulenevalt töö iseloomust ja kestusest. Etapiviisiline akteerimine toimub üldjuhul üks kord kuus. 6.3. Juhul, kui töö üleandmisel-vastuvõtmisel avastatakse puudused (ebakvaliteetsus jms mittevastavus lepingutingimustele), fikseerib tellija esindaja puudused aktis, näidates selles ühtlasi mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. Töövõtja poolt tehtud töö üleandmist- vastuvõtmist ei toimu enne, kui töös esinevad puudused on töövõtja poolt nõuetekohaselt ettenähtud tähtajaks kõrvaldatud. 6.4. Töös esinevate puuduste kõrvaldamine toimub töövõtja kulul ja vahenditega. 6.5. Töö loetakse lõplikult vastuvõetuks, kui töövõtja on kõrvaldanud nõuetekohaselt töös avastatud puudused ning töö on üle antud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega, millest üks eksemplar jääb kummalegi poolele. 6.6. Tellijale läheb töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üle töö üleandmise- vastuvõtmise akti allakirjutamise kuupäevast. 6.7. Juhul, kui tellija avastab töös puudused peale töö üleandmist tellijale ja viimase poolt töö kasutusse võtmist, kohustub tellija teatama töövõtjale kirjalikult töös avastatud puudustest 10 (kümne) tööpäeva jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest. Töövõtja kohustub kõrvaldama lepingu esemel avastatud puudused 10 (kümne) päeva jooksul. 7. Vastutus 7.1. Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmatajätmise korral kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja õigusaktidele. Töö täitmise tähtajast mittekinnipidamisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) töö maksumusest iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi lepingu tingimuste muude rikkumiste korral iga rikkumise juhul (v.a viivitamine töö üleandmisel) kuni 5 % (viis protsenti) töö maksumusest/ 5709,60 eurot. 7.2. Tellijal on õigus tasaarveldada töövõtjale maksmisele kuuluvast tasust lepingust tulenevaid ja tellija poolt rakendatud leppetrahve ning tekitatud kahjusid. Tellija võib rakendatud leppetrahvide ja tekitatud kahjude rahalise väärtuse tasaarveldada ka tellijale vajaliku antud lepingu esemega seotud töö maksumusega. 7.3. Tellija nõuab töövõtjalt leppetrahvi esitades sellekohase kirjaliku teate 5 (viie) tööpäeva jooksul lepingulise kohustuse avastamisest. Juhul, kui rikkumisega seotud asjaolusid on vaja täpsustada, võib tähtaeg olla pikem. 8. Lepingu lõppemine ja lõpetamine 8.1. Leping lõpeb poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohasel täitmisel, poolte kokkuleppel, lepingus ja õigusaktides ettenähtud alustel. 8.2. Tellija võib lepingust igal ajal taganeda. Lepingust taganemise kohta edastab tellija töövõtjale koheselt kirjaliku lepingust taganemisavalduse. Lepingust taganemine loetakse toimunuks, kui töövõtja on taganemisavalduse kätte saanud. 8.3. Lepingust taganemise korral tellija poolt on töövõtjal õigus saada tasu seni tehtud töö eest. Tellijal ei ole tasu maksmise kohustust juhul, kui lepingust taganemise tingis töövõtja-poolne süüline lepinguliste kohustuste täitmata jätmine. Sellisel juhul on töövõtja kohustatud hüvitama tellijale ka täiendavad kulud, mida viimane kannab seoses lepingulise töö tegemata jätmisega ja tegemisega muul viisil, et saavutada lepingus ettenähtud tulemus. 8.4. Kui tellija on lepingu üles öelnud, esitab töövõtja tellijale akti tehtud tööst. 3/6  8.5. Tellijal on õigus lepingust taganeda ja tekitatud varalise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui töövõtja viivitab lepingu täitmisega. Töövõtja loetakse lepingu täitmisega viivitanuks, kui töövõtja ei ole alustanud töö teostamist 10 (kümne) päeva jooksul lepingu jõustumisest. 8.6. Juhul, kui töövõtja ei kõrvalda töös esinevaid puudusi ettenähtud tähtajaks või kõrvaldab selliselt, et töö ei vasta endiselt lepingu tingimustele, on tellijal õigus taganeda lepingust ja nõuda kahjude hüvitamist. 8.7. Töövõtja poolt oluliste lepingutingimuste rikkumise tõttu lepingust taganemise korral, ei ole tellija kohustatud tasuma töövõtjale kokkulepitud tasu. Lepingutingimuste oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige olulist rikkumist võlaõigusseaduse tähenduses. 9. Vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui lepingu pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud lepingu pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajaks ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 9.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepinguliste kohustuste täitmise tähtaega edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale. Tellija võib ilma töövõtja poolsete sanktsioonideta loobuda vääramatu jõu mõju ajal toimuma pidanud Töö teostamise tellimisest. 9.4. Lepingu pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita peab viivitamatult s.o hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest. 9.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita kohustusi täielikult või osaliselt, on poolel õigus lepingust taganeda, esitades teisele poolele vastava lepingust taganemisavalduse. 10. Poolte vahelised teated 10.1. Poolte vahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisega teisele poolele ei kaasne õiguslikke tagajärgi. 10.2. Teadet loetakse kätte saaduks kui: 10.2.1. teade on saadetud elektroonilises vormis teisele poolele saatmisele järgneval tööpäeval väljaarvatud juhul, kui pool on varem teatele vastanud või selle kättesaamist kinnitanud; 10.2.2. teade on saadetud postiasutuse vahendusel tähitud kirjaga teise poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 6 (kuus) kalendripäeva. 10.3. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni ja e-posti teel. 11. Konfidentsiaalsuskohustus 11.1. Töövõtja ja tellija peavad lepingu täitmise käigus saadud kogu informatsiooni konfidentsiaalseks ja neil on keelatud seda avalikustada või anda edasi kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. 11.2. Muuhulgas kohustuvad pooled hoidma konfidentsiaalsena neile lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid ning töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides sätestatule. 11.3. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka tähtajatult peale lepingu lõppemist. 4/6 12. Intellektuaalse omandi õigused 12.1. Käesolevat lepingut loetakse ühtlasi autorilepinguks. 12.2. Töövõtja loovutab lepingu sõlmimisega tellijale kõik teostele (sh projekteerimisdokumentidele, tööprojektile ja muudele lepingu täitmisel loodud tulemustele ning nende vaheetappide resultaatidele) kuuluvad autori varalised õigused kogu maailmas, tähtajaga kuni autoriõiguste kehtivuse lõpuni. 12.3. Isiklike õiguste osas annab Töövõtja Tellijale ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi koos all- litsentsi andmise õigusega. Pooled lepivad kokku, et lepingu alusel makstav tasu hõlmab ka autoritasu autoriõiguse seaduse tähenduses. 13. Garantii ja muud tingimused 13.1. Töövõtja poolt töödele antav garantiiaeg on 3 (kolm) aastat. Garantiiaeg algab lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise päevast. 13.2. Tööde käigus üle antud materjalidele antav garantiiaeg on valmistajatehase/tootja kehtestatud garantiiaeg ning see algab lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise päevast ja ei või olla lühem kui 3 (kolm) aastat. 13.3. Töö mittevastavus lepingule ja puuduste kõrvaldamiseks tellija poolt antav mõistlik tähtaeg fikseeritakse aktis, millest kummalegi poolele jääb üks eksemplar. 13.4. Kõik lepingusse tehtavad muudatused, täiendused ja parandused on kehtivad vaid juhul, kui nad on vormistatud kirjaliku lepingu lisana ja on allkirjastatud poolte volitatud esindajate poolt. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Lepingu lisad omavad lepinguga võrdset juriidilist jõudu. 13.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 13.6. Töövõtja tagab ehitusplatsil juurdepääsuõiguse saanud isikutest nimekirja pidamise ja selle esitamise võimaldamise ehitusobjektil, lähtudes isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seadusest. Nimekiri koostatakse isikusamasust ja isiku tööandjat võimaldava täpsusega (tööandja nimi ja registrikood, isiku nimi ja isikukood või sünniaeg) ning see peab andma reaalse ülevaate konkreetsest töövõtjast, sh alltöövõtjast ja iga tema töötaja tööaja kestusest lepingu objektiks olevate Tööde teostamisel. Esitatud andmete õigsuse eest vastutab töövõtja. 13.7. Tellijal on õigus punktis 13.6. nimetatud nimekirja edastada riiklikku järelevalvet teostavatele asutustele (sh Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Tööinspektsioonile ja Sotsiaalkindlustusametile). 13.8. Lepingu allkirjastamisega kaotavad automaatselt kehtivuse kõik poolte varasemad käesoleva lepingu esemega seotud suulised ja kirjalikud kokkulepped. 13.9. Lepingust tekkivad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 13.10. Kontaktisikud: 13.10.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu: 13.10.2. Tellija kontaktisik: Arko Kidra, +372 527 6215, e-post [email protected]. 13.10.3. Töövõtja kontaktisik: Nils-Ivar Taasväli , +372 5884 4654, e-post [email protected]. 13.10.4. Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 13.11. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt ning edastatakse kummalegi poolele. 14. Lisad 14.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 14.2. TK Lisa 1.1 Eelprojekt; 5/6  14.3. Lisa 2. Maksumuse esildis. Poolte rekvisiidid: TELLIJA TÖÖVÕTJA Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus MIVO EHITUS OÜ Registrikood 70009764 Registrikood 10990831 Järve 34a Tallinna mnt 3b 11314 Tallinn 79512 Rapla Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum Registrikood 70006139 Mõisa tee 1, 74001 Viimsi (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maia Prunt Avo Allikmäe hankebüroo juht juhatuse liige 6/6  Lisa 1 04.06.2026 lepingu nr 2-2/461 juurde TEHNILINE KIRJELDUS PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS 1. Objekti põhiandmed 1.1. Hanke objekti nimetus: Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum veranda. 1.2. Asukoht: 1.2.1. Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond, 89001:010:3316; 1.3. Hanke sisu Hangitavate tööde mahus on Mõisa tee 1 kivi terrassi kinni ehitamine vastavalt eskiisjoonisele ja lähteülesandele. Tööd on planeeritud ühte ossa. 1.3.1. Olemasoleva terrassi kinni ehitamine ning liitmine hoone olemasolevate ruumidega. 1.4. Olemasolev olukord Hoone tagumisel küljel asub kiviterrass, millele on plaanitud ehitada ümber seinad ja katus. Katus ja seinad ühendada olemasoleva hoone konstruktsioonidega. Tööde mahtu on ette nähtud ka olemasoleva terrassi põranda soojustamine. Valminud siseruumides tuleb lahendada elektri, ventilatsiooni ja kütte tõhus töökord. 1.5. Tööde teostamise kord ning etapilisus 1.5.1. Ettevalmistused ehitustöödeks 1.5.1.1. Esitada tellijale kooskõlastamiseks ehitustööde korralduse- ja töömaa plaanid ja juhendmaterjalid töötajatele, kasutatavate seadmete ja tehnoloogiate kirjeldused, kalkulatsioonid, eskiislahendused jms. 1.5.1.2. Koostada ehitustöödele eelnevalt kogu objekti olemasolevat ja tööde mahus olevat rajatist kirjeldav ehitusprojekt tööprojekti mahus. Läbi viia muud vajalikud uuringud. 1.5.1.3. I etapi läbiviimise mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) järgnevates punktides: 2. Ehituskonsultatsioon 3. Ehituskonsultatsiooni läbiviimise töökorraldus 1/11  4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele 1.5.1.4. Tööde mahud ja nõuded, millest lähtuvalt koostada ehitusprojekt on kirjeldatud käesoleva TK järgnevas peatükis: 6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale 1.5.2. Ehitustööd 1.5.2.1. teostada kõik ehitustööd vastavalt I etapis koostatud tööprojektile, käesolevale TK-le ning kõikidele asjassepuutuvatele lähteandmetele, nõuetele ja kokkulepetele. 1.5.2.2. töödega ei ole lubatud alustada enne I etapis sätestatud ehitusprojekti tellijapoolset kooskõlastamist. Erandite tegemine on lubatud vaid kooskõlas tellijaga. 1.5.2.3. Töövõtjal peab olema tööde teostamiseks muinsuskaitseameti luba 1.5.2.4. läbiviimise mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva TK järgnevates punktides: 5. Nõuded ehitustööde korraldamisele 6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale 1.5.3. seadistamine, testimine ja üleandmine tellijale, objekti korrastamine 1.5.3.1. ehitustööde lõpetamisega seotud tegevusi: lõplikke mõõdistusi, dokumentide koostamist, koolitusi, lõppkoristust ja taastamist. 1.5.3.2. tellijale üle anda nõuetekohane, terviklik ja töökorras objekt koos kõikide teostusdokumentatsiooni osadega. 1.5.3.3. mahud, nõuded ja kord on kirjeldatud käesoleva TK järgnevates punktides: 4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele 7. Tööde üleandmise kord 2. Ehituskonsultatsiooniteenused 2.1. Ehitusprojekti koostamine 2.1.1. Ehitusprojekti koostamise nõuded: 2.1.1.1. Kõikidele tehnosüsteemidele koostada käesoleva tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) lahendusi ning tellijalt saadud lähteinformatsiooni järgides tööprojekti staadiumis ehitusprojektid. Tööde teostamisel kaasata peaprojekteerija. Esitada need enne ehitusprotsessi algust kooskõlastamiseks tellijale ja tellijapoolse kirjaliku nõusoleku saamisel tellija allkirjastatud versioonina ka ekspertiisi teostajale. 2.1.1.2. Põhiprojekti koostamisel on töövõtjal kohustus esitada kooskõlastamiseks muinsuskaitseametile 2.1.1.3. Kõikide projekti osade staadiumid esitada vastavalt EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ juhistele ja detailsusele. 2.1.1.4. Ehitusprojekt dokumenteerida vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. 2.1.1.5. Töövõtjal arvestada töögraafiku koostamisel, et iga projektistaadiumi kooskõlastamine tellijaga võtab aega kuni 14 päeva esitatud projektiversiooni 2/11  kohta. Projektides esinenud puuduste korrigeerimisele kuluv aeg ei pikenda projekteerimislepingu tähtaegu. 2.1.1.6. Tööprojektide koostamise käigus koostatakse eraldi täiendav kaust kõikide tehnoseadmete hoolduse- ja erinõuete kirjelduste ning graafiliste osadega. 2.1.2. Tellija jätab endale õiguse vajadusel täpsustada tehnilist kirjeldust projekti koostamise jooksul. 2.2. 3D mudelite koostamine 2.2.1. 3D mudelite koostamine on ette nähtud töövõtja töömahtu. 2.3. Lammutusprojektide koostamine 2.3.1. Lammutusprojektide koostamine pole antud rajatise puhul nõutav. 2.4. Energiamärgise väljaandmine ja energiatõhusus 2.4.1. Energiamärgise väljaandmine pole antud rajatise puhul nõutav. 2.5. Ehituslubade taotlemine 2.5.1. Vastavalt Ehitusseadustikule on tarvis hoone ehitamiseks vajalik teostada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Nende teostamine ja esitamine on töövõtja töö mahus. 2.6. Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine 2.6.1. Tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste taotlemine pole nõutav. 2.7. Ehitusuuringute tegemine Kõik vajalikud ehitusuuringud, ekspertiisid, auditid ja mõõdistamised kuuluvad töövõtja töömahtu, kui tellija esitatud hankedokumentatsioonis ei ole täpsustatud teisiti. Tellija edastab lepingulisele töövõtjale projekteerimise alustamisel kõik omapoolsed abistavad materjalid ja varasemad asjassepuutuvad uuringud. Töövõtja poolt teostatud uuringud edastada tellijale kõikide projektistaadiumite koosseisus eraldi alusmaterjalide kaustas. 2.7.1. Topo-geodeetilised uuringud 2.7.1.1. Teostada kogu objekti topo-geodeetiline mõõdistus ning koostada topo- geodeetiline alusplaan (mitte-lähtuda töömaa piirist). 2.7.1.2. Arvestada, et kogu projekteeritaval alal paikneb olemasolevaid trasse. Töövõtja töömahtu kuulub kõikide tööalasse kuuluvate trasside täiendav mõõdistamine 3/11  ja tuvastamine. 2.7.1.3. Tellija edastab projekteerimistööde alustamisel töövõtjale töömaa alasse jäävate trasside teadaoleva informatsiooni. 2.7.1.4. Topo-geodeetilise uuringu teostamisel peab lähtuma dokumendist „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (Majandus- ja taristuministri määrus nr nr 34, 14.04.2016) 2.7.2. Ehitiste mõõdistamine 2.7.2.1. Olemasolevate ehitiste mõõdistamine projekteerimis- ja ehitustöödeks vajalikus mahus kuulub töövõtja töömahtu. 3. Ehituskonsultatsiooni läbiviimise töökorraldus 3.1. Töökorralduse üldnõuded 3.1.1. Koostada kuupäevaliselt fikseeritud tööde teostamise ajagraafik (nädala täpsusega) ja kooskõlastada see tellija esindajaga hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. Ajagraafikus tuua välja ka kooskõlastamistele kuluvad ajad. 3.1.2. Töövõtjal kooskõlastada kasutatavad alltöövõtjad tellijaga. 3.1.3. Töövõtja on kohustatud jooksvalt läbi kogu tööprotsessi pidama arvestust, kellel on töövõtja poolne juurdepääs projektiga seotud „asutusesiseseks kasutamiseks“ piiranguga kaetud materjalidele ning tellija nõudmisel esitama selle koondinfo (sh alltöövõtjad). 3.1.4. Juurdepääsupiiranguga materjalidele juurdepääsu omavate isikute vahetusel või projektimeeskonna suurenemisel teavitab töövõtja enne nende materjalide esitamist eelnevalt tellijat. 3.1.5. Juurdepääsupiiranguga materjalide haldamine ja vahendamine toimub tellija poolt kontrollitavates failijagamiskeskkondades (nt Kaevik ja/või KRA Pilv). 3.1.6. Kui juurdepääsupiiranguga (AK) projekti osasid on vaja edastada e-kirja teel tuleb kõik piiranguga failid enne edastamist krüpteerida DigiDoc4 krüpto programmiga. 3.1.7. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) projekti osad tuleb andmekandjatele (CD, DVD, mälupulk või muu) salvestades krüpteerida DigiDoc4 krüpto programmiga, kui tellija ei sätesta teisiti. 3.1.8. Igasugusel juurdepääsupiiranguga materjalide edastamisel (nt alltöövõtjatele) tagab töövõtja, et info mida saadetakse ei sisaldaks rohkemat, kui konkreetse tööülesande täitmise jaoks vaja. 3.1.9. Töövõtja sisemine tööprotsess ja kasutatavad arvutisüsteemid peavad välistama antud nimistusse mittekuuluvate isikute juurdepääsu piiratud infole (sh AK-märkega dokumendid, tellija projekteerimisjuhised, protokollid jms). 3.1.10. Juurdepääsupiiranguga materjale ei tohi kopeerida töövõtja kontrolli alt väljas olevatesse serveritesse (nt Google Drive, DropBox, OneCloud jms). Täpsustada tellijaga projekteerimise alustamisel, kuidas on töövõtjal lubatud juurdepääsupiiranguga materjale käidelda. 3.1.11. Töövõtja on kohustatud lubama tellijal teha pistelist kontrolli juurdepääsupiiranguga dokumentide käitlemise nõuete täitmise kohta. 3.1.12. Töid teostavad ja tööga seotud isikud (sh alltöövõtjad) annavad nõusoleku taustakontrolli teostamiseks vastavalt kaitseväe korralduse seaduse § 413 alusel. Tööde teostamise aluseks on taustakontrolli edukas läbimine. 4/11 3.2. Projektijuhtimine 3.2.1. Ehitusprojekti koostamise ja teiste töövõtja poolt teostatavate ehituskonsultatsiooniteenuste töö juhtimine ning ehitusprojekti terviklikkuse ja ehitusprojekti osade kokkusobivuse peab tagama töövõtja. 3.2.2. Töövõtja peab kaasama projektijuhi, kelle ülesanded muuhulgas on: 3.2.2.1. terviklahenduste väljatöötamise korraldamine; 3.2.2.2. objekti erinõuete ja -tingimuste täpsustamine; 3.2.2.3. lähteülesande ning tellija erinõuete ja -vajaduste täpsustamine; 3.2.2.4. projekteeritava ja ehitatava objekti erinõuete ja –tingimuste täpsustamine, sellega seotud lähteandmete piisavuse kontrollimine ja ajaliselt tegevuste vastavusse viimine; 3.2.2.5. koostöö juhtimine ja töövõtjate järelevalve teostamine, sealhulgas koosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine; 3.2.2.6. ehitusuuringute tulemuste piisavuse kontrollimine; 3.2.2.7. võimalike loamenetluste (nt ehitusloa taotlemine, ehitusteatise esitamine, keskkonnaload) tingimuste väljaselgitamine; 3.2.2.8. planeeringutega (üldplaneeringu vms) seatud tingimuste välja selgitamine ja täpsustamine; 3.2.2.9. projekteerimis- ja ehitustööde ajagraafiku koostamine ja selle järgimine; 3.2.2.10. ajagraafiku detailiseerimine, täpsustamine ja uuendamine; 3.2.2.11. tagasiside andmine tellijale; 3.2.2.12. tehnilise kirjelduse mahtude võrdlemine projekteeritavate lahendustega; 3.2.2.13. tehnovõrkude koondplaani, tehnosüsteemide ja ehitise koondinfo ning mudeli koostamise ja ajakohastamise korraldamine; 3.2.2.14. projekteeritavate lahenduste formaalse kokkusobimise, piisavuse ja vastuolude puudumise tagamine; 3.2.2.15. ehitusprojekti terviklikkuse ning selle osade kokkusobivuse tagamine; 3.2.2.16. üldinfot sisaldava ehitusprojekti ühisosa koostamine; 3.2.2.17. lubade menetluse korraldamine ning kooskõlastuste hankimine. 3.3. Koosolekute korraldamine 3.3.1. Koosolekud tellijaga toimuvad iganädalaselt, kui pole kokku lepitud teisiti. Osapooled lepivad avakoosolekul kokku koosolekute korraldamise plaani. 3.3.2. Koosolekud toimuvad tellija poolt valitud asukohas Tallinna linnas, objektil või mujal eelnevalt kokkulepitud kohas. 3.3.3. Töövõtja presenteerib koosolekutel tellijale visuaalselt materjali koostatavatest projektlahendustest. 3.3.4. Erakorralised nõupidamised toimuvad ühe poole nõudmisel mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele poolele. 3.3.5. Koosolekute protokollid: 3.3.5.1. Projekteerimis- ja ehituskoosolekute käik ja sisu protokollitakse ja edastatakse hiljemalt kahe tööpäeva jooksul kõikidele osalejatele e-posti teel. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) protokollid tuleb enne e-kirjalist edastamist krüpteerida DigiDoc3 krüpto programmiga. 3.3.5.2. Koosolekute protokollide koostamine, kooskõlastamine ja säilitamine kuulub töövõtja töömahtu. 3.3.5.3. Koosolekul osalejatele antakse mõistlik aeg protokolli punktide kommenteerimiseks ja täpsustamiseks. Muudatuste sisse viimine protokollidesse enne poolte poolt allkirjastamist kuulub töövõtja töömahtu. 5/11  3.3.5.4. Protokolle koostatakse ja allkirjastatakse digitaalselt. 3.3.5.5. Protokollid jõustuvad pärast allkirjastamist osapoolte poolt (sh Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse esindaja). 3.3.5.6. Ajamääranguga jõustuvad protokollid (nt jõustub, kui 3 päeva jooksul ei esitata vastuväiteid) on kehtetud. 3.4. Projektdokumentatsiooni kooskõlastamine 3.4.1. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus ning otsused protokollida projekteerimiskoosolekutel. 3.4.2. Tellija ei pea kooskõlastama ega nõustuma projekteeritud lahendustega, mida ei ole tellijale eelnevalt projekteerimisprotsessi käigus e-kirjaliselt või projekteerimiskoosolekul tutvustatud. Kõik võimalikud viivitused tellijale tutvustamata lahenduste hilisemast muutmisest lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. 3.4.3. Kõik TK-s nõutud projektistaadiumid kooskõlastada tellijaga. Kooskõlastusringi täpne suurus selgub projekteerimistööde käigus, kogu kooskõlastusprotsess kuulub töövõtja töömahtu. 3.4.4. Tellija ei kohustu läbi vaatama vastutavate spetsialistide poolt allkirjastamata projekte. Kõik allkirjastamata projektide esitamisest tulenevad viivitused lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. 3.4.5. Töövõtja kohustub teostama kõik vajalikud kooskõlastused ja lubade taotlemised, mis tulenevalt ehitusseadusest ja heast ehitustavast ning on vajalikud tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde teostamiseks. 3.4.6. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele vt punkt 4. 4. Nõuded projektdokumentatsiooni vormistamisele ja üleandmisele 4.1. Üldnõuded 4.1.1. Töövõtja kohustub tellijale üle andma ehitusprojektid kõigis TK-s küsitud staadiumites ja koos kõigi TK-s küsitud lisadega alljärgnevas mahus: 4.1.1.1. 1 (ühes) eksemplaris digitaalsel andmekandjal (Word, Excel, AutoCAD versioonid 2006 või uuemad, lisaks kõik failid vormistatult .pdf-dena) ja digitaalselt allkirjastatuna. 4.1.1.2. 1 (ühes) eksemplaris originaalses failiversioonis. 4.1.2. Projektide vormistuse kaustastruktuur kooskõlastada tellijaga enne iga projektistaadiumi esitamist. 4.1.3. Vähemalt kaks nädalat enne tööprojekti üleandmist tellijale kooskõlastada üleantava projekti kõikide osade jooniste koosseis, seletuskirja sisukord ning projekti lisade koosseis tellijaga. 4.1.4. Kõik digitaalselt üleantavad materjalid (sh joonised, seletuskirjad jms) peavad olema digitaalselt allkirjastatud vastava eriala vastutava spetsialisti poolt. 4.1.5. Tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentides ja nende lisades esitatud soovituslikud vormistusnõuded on projektide vormistamisel kohustuslikud. 4.1.6. Kõik joonised tuleb esitada DWG formaadis. Täiendavalt esitada originaalfailid, kui ei ole kasutatud AutoCAD programme. 4.1.7. Iga joonis (PDF, DWG) tuleb salvestada omaette failiks. 4.1.8. DWG failid peavad olema vormistatud selliselt, et jooniste geomeetria oleks esitatud nii MODEL- kui ka PAPERSPACE-s. 4.1.9. Projekti koosseisus olevate failinimede pikkus on max 40 tähemärki. 4.1.10. Projekti koosseisus olevate kaustanimede pikkus on max 15 tähemärki. 6/11  4.1.11. Kõik joonised peavad olema salvestatud (layout) selliselt, et neid saab ilma töötlemata vaadelda ja välja trükkida. 4.1.12. Kõikide jooniste, seletuskirjade, spetsifikatsioonide jm nimedes peavad olema kajastatud lisaks joonise/dokumendi nimetusele ka projekti etapp ning objekti nimetus. 4.1.13. Kogu projektdokumentatsioonis peab olema läbivalt kirjanurkades kajastatud nii tellija (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) kui ka peaprojekteerija andmed. 4.1.14. Projekti dokumendid nimetatakse kirjanurkades ja nimetustes vastavalt konkreetse projekteeritava objekti koodile kõikide eriosade lõikes, ei ole lubatud kasutada erinevatel eriosadel erinevaid ise tuletatud objekti nimetusi või hanke nimetuses sisalduvaid lisa fraase. 4.1.15. Projekti digitaalne eksemplar peab sisaldama koondloetelu esitatavatest dokumentidest eraldi failina. 4.1.16. Nimetatud nõudeid eirates koostatud projekti ei loeta üleantuks. 5. Nõuded ehitustööde korraldamisele 5.1. Üldised ehitustööde korralduse nõuded 5.1.1. Ehitustööde aluseks võtta tellijaga eelnevalt kooskõlastatud tööprojekt ja arvestada selles esitatud ehitustööde teostamise nõuetega sh lähtuma käesolevast tehnilisest kirjelduses ja selle lisadest. 5.1.2. Töövõtja tagab ehituse projektijuhi, läbi kelle peab toimima kogu tellija ja töövõtja vaheline asjaajamine. Töövõtja ehitustööde aegne projektijuht vastutab ehitustööde nõuetekohase korralduse ja täitmise eest. Töövõtja poolne projektijuht peab täitma kõiki punktis 3.2.2 kirjeldatud ehitustööde aegseid kohustusi. 5.1.3. Järgida objektil kehtestatud julgeoleku nõudeid. Kõik objektil viibivad isikud peavad olema läbinud taustakontrolli. 5.1.4. Töövõtja peab koostama tööde detailse ajagraafiku ning sellest kinni pidama. Tööde ajagraafikut jälgida iganädalaselt ning ajagraafiku üksikasju täpsustada vastavalt tööde kulgemisele. 5.1.5. Töövõtja on kohustatud koostama tellija sooviavalduse korral muudatus- või lisatööde pakkumusi. 5.1.6. Muudatus- ja lisatööde pakkumises peab olema ära toodud ka viide tellija kirjalikule sooviavaldusele või töövõtja kirjalikule põhjendusele lisa- ja muudatustöö teostamiseks (e-mail, koosoleku protokolli punkt). 5.1.7. Ehitustööde ja nende nõuetekohasuse teostamise tõendamiseks peab töövõtja tegema piisaval arvul fotosid (kaetud tööde aktid). Fotode tegemise reeglid tuleb eelnevalt kokku leppida territooriumi valdajaga ja tellijaga, sest Kaitseväe objektidel ei ole üldjuhul fotografeerimine lubatud. Fotosid ei tohi teha mobiiltelefoniga, vaid kaameraga, millel saab mälukaardi esitada julgeolekule kooskõlastamiseks. 5.1.8. Ehitustööde käigus koostatavatele dokumentidele lisada märge Asutusesiseseks kasutamiseks vastavalt avaliku teabe seadusele. Tellijal on õigus määrata millistele dokumentidele see märge on vajalik kanda. Asutusesiseseks kasutamiseks märgitud dokumente tuleb käidelda vastavalt kehtestatud korrale. 5.1.9. Ehitusdokumentatsiooni ja projektdokumentatsiooni kasutamine osalistele vabalt ligipääsetavas projektipangas on lubatud ainult vastava juurdepääsupiiranguga dokumentidele. Kõrgema kui AK märkega dokumentide laadimine sellisesse projektipanka ei ole lubatud. 5.1.10. Töövõtja on kohustatud teavitama koheselt avariidest, leketest, reostusest või erakorralisest vahejuhtumist. 5.1.11. Kõik ehitustöölised peavad kandma kõrgnähtavusega riietuselemente. Kõik ehitustöölised peavad kaasas kandma kuulmiskaitsevahendeid (kõrvaklapid/tropid) ja vajadusel neid kasutama. Kuulmiskaitse vahendite mittekasutamine isiklikul vastutusel. 5.1.12. Töövõtjal teostada objektil tööde järgsed taastamistööd ning lõpukoristus (töö mahtu kuulunud siseruumides ja ka väljas). Kogu ülejääv materjal, seadmed, ehituspraht, 7/11  pakendid jms objektilt teisaldada pärast igat objektil käiku. 5.2. Ehitustööde aegne dokumentatsioon 5.2.1. Ehitustööde aegne dokumentatsioon peab olema koostatud ja käideldud vastavalt punktides 3 ja 4 sätestatud korrale. 5.3. Ehitustööde koosolekute korraldamine 5.3.1. Ehitustööde aegsed koosolekud korraldatakse vastavalt punktis 3.3. sätestatud korrale. 5.4. Tehnokommunikatsioonide ja kaevetöödega seonduv 5.4.1. Tehnokommunikatsioonide lammutamisega ja ümberehitamisega seonduvad ehitustööd peab töövõtja teostama viisil, et olemasolevatele säilitatavatele ehitistele oleks tagatud ehitustööde ajal ja ehitustööde lõppedes vähemalt samaväärne tehnovõrkudega varustatus. 5.4.2. Ehitusaegsete kommunikatsioonide (vesi, kanalisatsioon, elekter, küte, side) tagamise eest vastutab töövõtja. 5.4.3. Enne ehitustööde alustamist selgitada töövõtjal välja ja märkida kõik olemasolevate trasside asukohad. Kaevetöödel tagada olemasolevate trasside kaitse ja töökorras olek ehitustööde ajal. Trasside vahetus läheduses teostada kaevetööd mitte- mehhaniseeritult. 5.4.4. Kui kaeve- või ehitustöödel ilmneb keskkonnareostus, tuleb tööd koheselt peatada ning teavitada sellest tellijat ja vajadusel Keskkonnaametit. Vajadusel tuleb alale tellida reostusuuring (analüüsid), millega määrata edasise reostuse likvideerimise vajadus. Reostunud ala tuleb puhastada enne kaeve- või ehitustöödega jätkamist. 6. Nõuded projektlahendusele, ehituslikule ja tehnilisele osale 6.1. Üldnõuded 6.1.1. Kõik tehnosüsteemidega seotud küsimused, tingimused, nõuded ja ühilduvus olemasolevate süsteemidega täpsustada tellijaga ning kohapealsete territooriumite valdajatega enne projekteerimistööde alustamist. Kogu vajaliku info olemasolu eest vastutab projekteerimisel töövõtja. 6.1.2. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus. 6.1.3. Töövõtja töövõttu kuulub kõikide kasutatavate materjalide ja seadmete kooskõlastamine, teostusdokumentatsioon (teostusjoonised, mõõteprotokollid, kaetud tööde aktid, tootelehed, sertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, seadistusaktid, kasutuselevõtule eelnev audit, hooldus- ja kasutusjuhendid, käidukava) koostamine ja esitamine ning personali koolitus. 6.1.4. Töövõtjal tuleb hinnata arvutatud võimsuste ja seadmete valikul nende omavahelist sobivust ja vajadusel täiendavate lisaseadmete või meetodite kasutamise vajadust tagamaks enamlevinud voolukvaliteedi probleemide (kõrgemad harmoonilised, ebaühtlane koormatus, kaitseseadmete ebakorrektne rakendumine, liigsed pingekaod ning lekkevoolud, reaktiivenergia teke jne). Seadmete ja materjalide ebakõlade ning probleemide ilmnemise korral teavitada tellijat. 6.1.5. Kõikidele elektripaigaldistele, millel teostati ehitus või muudatustöid tuleb viia läbi audit ja esitada tellijale teostusdokumentatsiooni koosseisus auditi dokumendid. Auditi saatmine TTJA-le kooskõlastada eelnevalt tellijaga. 6.1.6. Kõik tööde käigus üle jäävad seadmed ja materjalid (s.h ehituse ja remondi käigus tekkinud prügi) transportida objektilt ära ning nõuetekohaselt utiliseerida, kui tellija ei ole täpsustanud teisiti. 8/11  6.1.7. Tööde teostamise käigus ei tohi tekkida tarbija seadmetel elektrikatkestusi. Absoluutselt möödapääsmatu katkestuse korral peab nende käigus tekkiv elektrikatkestuse aeg olema minimaalne. Sellisel juhul elektrikatkestused kooskõlastada tellijaga vähemalt 14 päeva enne planeeritud katkestust esitades selleks katkestuse kava (aeg, elektrivarustuseta jäävad seadmed, teostatavate tööde kava). Tellijal on õigus katkestust edasi lükata või nõuda töövõtjalt katkestuse käigus osade seadmete elektrivarustuse säilitamist võimalikus ulatuses. 6.2. Lähte- ja normdokumendid 6.2.1. Kõikide lähte- ja normdokumentide puhul kasutada projektide tellijale üleandmisel kehtivaid redaktsioone. Töövõtja kinnitab, et omab asjakohaste EVS normatiivdokumentide teavet. 6.2.2. Vastutus projektlahenduse vastavuse eest kehtivatele seadustele ja normidele lasub töövõtjal ning tellijapoolne ebapädev soov ja/või kooskõlastus ei vabasta töövõtjat vastutusest. 6.2.3. Projekteerimisel ja ehitusel lähtuda alljärgnevatest lähte- ja normdokumentidest: 6.2.3.1. EVS-HD 60364 Madalpingelised elektripaigaldised. Kogu standardiseeria; 6.2.3.2. EVS-EN IEC 61439. Madalpingelised aparaadikoosted. Kogu standardiseeria; 6.2.3.3. EVS-EN 12464. Valgus ja valgustus. Kogu standardiseeria; 6.2.3.4. EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; 6.2.3.5. EVS 932:2017 Ehitusprojekt; 6.2.3.6. Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 I ja II osa; 6.2.3.7. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 6.2.3.8. RKAS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2025“. 6.2.3.9. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; 6.2.3.10. Majandus ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. 6.2.4. Viidatud lähte- ja normdokumentides nõuete erinevuste ilmnemise korral peab töövõtja arvestama kõrgemate nõudmistega. Tellijal on õigus lõplike nõudmisi, töö mahte ja lahendusi täpsustuda ja muuta projekteerimise või ehituse käigus. 6.3. Nõuded siseelektripaigaldisele 6.3.1. Kõikidesse uutesse el.keskustesse ja kaabliteedele tagada vähemalt 30% ruumi ning võimsuse varu. 6.3.2. Kõik hoonesisesed kaabliteed teostatakse kohtkindlalt kaablikarbitutes, -torudes või redelitel pinnapealselt ning seinakronšteinidel. Kasutada sama tootja materjale. 6.3.3. Kõik kaablid, elektrikeskused, pistikupesad, harukarbid, lülitid, indikatsioonituled, näidikud jm elektriaparatuur üheseltmõistetavalt markeerida. Markeerimiseks kasutada spetsiaalseid ajas kestvaid materjale. Kõik kaablid markeerida kilpide siseselt (nt kilbi seadmete vahel) ja kilpidest/haruparkidest väljumisel mõlemas otsas. Kõik väljuvad kaablid peavad identifitseerimiseks olema tähistatud. Kaablid peavad olema lisaks tähistatud iga 50 m tagant ja seintest läbimisel, samuti tähistada ka harutoosid. Juhinduda eelprojektist A03-25. 9/11  6.4. Küte ja ventialtsioon remont- ja ehitustööd, 6.4.1. Juhinduda eelprojektist 0126 6.4.2. Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskküttesüsteemiga. Saali olemasolevad küttekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued küttekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Küttehadena on ette nähtud kasutada madalaid konvektoreid, mis ühendatakse olemasoleva küttesüsteemi torustikuga. Küttekehade ühendustorud on ette nähtud paigaldada põranda sisse. Ehituskonstruktsioonide sisse paigaldatud küttetorudel ei tohi olla lahtivõetavaid ühendusi. Koos juurdeehitusega ekspositsioonisaali küttekehade summaarne küttevõimsus on 2,5 kW. 6.4.3. Küttekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi). 6.4.4. Küttekehade soojusväljastuse reguleerimiseks vastavalt ruumiõhu temperatuurile paigaldatakse konvektoritele omajõulised termostaatregulaatorid. Soojuskandja tsirkulatsiooni reguleerimiseks paigaldatakse eelreguleeritavad küttekehaventiilid 6.4.5. Küttesüsteemi soojuskandja temperatuuri reguleeritakse tsentraalselt (soojussõlme reguleerautomaatika poolt) soojuskandja temperatuuri muutmisega vastavalt välisõhu temperatuurile. 6.4.6. Küttesüsteem peab tagama käesolevaeelprojekti seletuskirja punktis 1.5 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete täitmise. Küttesüsteem peab tagama ruumide õhutemperatuuri täpsusega ±2 ºC. 6.5 Üld remont- ja ehitustööd, 6.5.1. Juhinduda eelprojektist KLMV 6.5.2. Olemasoleva hoone veranda on kergplokkmüüridele valatud raudbetoonplaat, paksusega 200mm. Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse alt poolt 250mm EPS Silver soojustusega. Plaadi peale valatakse ca 60mm armeeritud betoon, et saavutada ülejäänud ruumiga sama põranda kõrgus. Olemasoleva välisseina kandvad puitpostid eemaldatakse ja asendatakse uute puitpostidega. Välissein ehitatakse puitkarkassil ristlõikega 45x245mm. Veranda kohale rajatava katuse kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 45x245mm, sammuga 600mm. 6.5.3 Hoone jäikus tagatakse jäigastatud puitkonstruktsioonis katusega, betoonpõrandaga ja puitkarkassseintega, mis kannavad koormused üle vundamentidele. Hoone jäigastavat süsteemi rekonstrueerimise kaigus ei muudeta. 7. Tööde üleandmise kord 7.1. Teostusdokumentatsioon 7.1.1. Koostada kõiki teostatud töid ja olemasolevaid seadmeid objekti terviklikku elektripaigaldist kajastav teostusprojekt. Teostusprojekt peab sisaldama kõiki projektkoosseisu osasid, olema terviklik, lõplik ning kogu objekti elektrivarustust kajastav. 7.1.2. Teostusdokumentatsioon sisaldab endas teostusjoonised, mõõteprotokolle, kaetud tööde akte, tootelehti, sertifikaate, vastavusdeklaratsioone, seadistusakte, kasutuselevõtule eelnevat auditit, hooldus- ja kasutusjuhendeid, käidukava jms. 7.1.3. Teostusdokumentatsioon esitada punktis 6.1.3 sätestatud mahus vastavalt projektdokumentatsiooni vormistamise ja üleandmise nõuetele. 7.1.4. Tööde eeldatav üleandmise tähtaeg on 31.10.2026. 10/11  7.2. Komplekskatsetuse korraldamine 7.2.1. Töövõtja eesmärk on tagada kogu objekti olemasoleva elektrivõrgu ja tehnosüsteemide terviklik ning individuaalne toimimine ning selles veenduda komplekskatsetuse abil. 7.2.2. Töövõtja viib läbi kogu objekti elektrisüsteemi ja selle üksikute tehnoloogiliste sõlmede katsetused. 7.2.3. Töövõtja esitab enne tööde üleandmist aegsasti ehitustööde ja tehnosüsteemide komplekskatsetuse kava ja ajagraafiku, et tellijal oleks võimalik kaasata oma erialaspetsialiste, omanikujärelevalvet, haldureid, kasutajaid ja teenuseosutajaid. 7.2.4. Lisaks esitab töövõtja eelnevalt omalt poolt läbiviidud katsetamise tulemused ja raportid 7.2.5. Kõikide katsetuste käigus ilmnenud vigade või puudujääkide parandamine kuulub täiemahuliselt töövõtja tööde mahtu. 7.2.6. Vormistada ja esitada tellijale katsetuste tulemusi kinnitav raport. 7.3. Koolituste korraldamine 7.3.1. Töövõtja viib läbi kõikide rajatud tehnosüsteeme tutvustava ja hõlmava koolituse. 7.3.2. Enne koolituse toimumist on vajalik esitada kasutus- ja hooldusjuhised tutvumiseks. Kui koolituse läbiviimiseks koostatakse eraldi õppematerjal, siis see tuleb esitada pärast koolitust tellijale. 7.3.3. Koolituste läbiviimisel arvestada, et Tellija või kasutaja poolt peavad samad isikud osalema koolitustel, seega ei saa erineva süsteemi koolitusi läbi viia samaaegselt. 8. Tehnilise kirjelduse lisad 8.1. Lisa 1.1 Eelprojekt 11/11  Projekteerija: OÜ KJV Süsteemid Lasnamäe 6-80, Tallinn tel. 56485005, e-post: [email protected] MTR registreering EEP001454 Reg. kood 11536560 Peaprojekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Registrikood 10084340 Õle tn 23, Tallinn, 10319 tel. 6828777, e-post: [email protected] Töö Nr: 0126 Staadium: Eelprojekt KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA MÕISA TEE 1, VIIMSI VALD, HARJU MAAKOND KÜTE JA VENTILATSIOON Vastutav spetsialist: Aivar Alliksaar Volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 Tallinn 26.03.2026 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ SISUKORD Üldosa Ehitusprojekti eesmärgid Käesoleva tööga on antud Mõisa tee 1, Viimsis vallas asuva muuseumi hoone ekspositsioonisaali juurdeehituse kütte ja ventilatsiooni lahendus eelprojekti staadiumis, vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Alusdokumendid 1.2.1. Lähteandmed Projekteerimisel on lähtutud: • Arhitektuuribüroo Eek & Mutso poolt koostatud arhitektuurne eelprojekt; • Tellija lähteülesanne ning projekteerimiskoosolekutel kokkulepitu. Normatiivne baas Projekteerimisel on aluseks võetud järgmised õigusaktid ja normdokumendid: • Ehitusseadustik; • Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; • Majandus- ja taristuministri 07.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; • Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; • EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“; • EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; • EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; • EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; • EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“; • EVS-EN 16798-1:2019 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6”; • EVS-EN 16798-3:2017 „Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 3: Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimise süsteemidele (Moodulid M5-1, M5-4)„; • EVS 906:2018 Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-3 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“; 2/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ • EVS 860-1:2010 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja -elemendid”; • LVI RAkMK-00421 Soome ehitustööde määruste kogumik, osa D2. Hoonete sisekliima ja ventilatsioon. Määrused ja juhised 2012. Välisõhu arvutuslikud parameetrid Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid • talvel VAT=-21 °C, RH=90%. Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid • suvel VAT=+27°C, RH=50% (ventilatsiooni- ning jahutusseadmete dimensioneerimiseks); • VAT=+35°C, RH=40% (katusel oleva jahutusseadme valikul). Nõuded ruumide sisekliimale ja selle reguleerimisele Projekteeritavas juurdeehituses tagatakse siseõhu kvaliteet (vähemalt klass II, EVS-EN 16798) vajaliku õhuvahetuse kindlustamisega. Õhu liikumise piirkiirused töötsoonis on 0,2 m/s. Ruumi õhu niiskuse reguleerimist ette nähtud ei ole. Tehnokommunikatsioonidest põhjustatud A-filtriga korrigeeritud müra piirtase on 35 dB(A) Välisterritooriumil on tehnokommunikatsioonidest põhjustatud müra piirtase 45 dB(A). Kõigi hoonet teenindavate tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks tuleb seadmete montaažil jälgida head ehitustava. Selleks tuleb täita seadmevalmistajate poolt esitatud paigaldusnõudeid ja kasutada seadmete ja torustike ühendamisel elastseid liitmikke, vibroisolaatoreid, riputeid ja mürasummuteid. Kütte ning ventilatsiooni kavandamisel on peaeesmärgiks ruumidesse ette nähtud sisekliima saavutamine lihtsalt ja energiasäästlikult. Ruumide siseõhu parameetrid on esitatud tabelis 1 „Ruumide sisekliima parameetrid“. Tabel 1 Ruumide sisekliima parameetrid Ruum / Kasutus Siseõhu Välisõhu hulk Väljatõmbe- Müra tase temperatuur (s) = siirdeõhk õhu hulk kütteks °C l/(s·ühik) l/(s·ühik) dB(A) Ekspositsioonisaal 21 3 l/(s·m2) 3 l/(s·m2) 35 koos juurdeehitusega 3/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ Küte Üldosa Küttesüsteem peab tagama EVS-EN 16798 ja/või EVS 906 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete täitmise. Küttesüsteemi osad peavad olema valitud nii, et arvutuslik küttevõimsus oleks tagatud kõigil küttesüsteemi osadel. Välispiirete soojusläbivused Välisseinad U=0,12 W/m2·K, katuslagi U=0,12 W/m2·K, põrand pinnasel U=0,11 W/m2·K, aknad U=0,8 W/m2·K, Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile Küttesüsteemi üldine tööiga 50 a. See eeldab süsteemi juhendikohast korrapärast hooldust ja lühema tööeaga seadmete asendamist. Üksikute seadmete tööiga on väiksem ning kogu süsteemi vajalik tööiga tagatakse üksikute komponentide väljavahetamisega. Allpool on komponentide eeldatav eluiga aastates. Tsirkulatsioonipumbad 15 a Paisupaagid ja kaitseklapid 20 a Ajamiga ventiilid 15 a Küttekehaventiilid 25 a Termostaadid 15 a Küttesüsteemi kirjeldus Keskküttesüsteem Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskküttesüsteemiga. Saali olemasolevad küttekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued küttekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Küttehadena on ette nähtud kasutada madalaid konvektoreid, mis ühendatakse olemasoleva küttesüsteemi torustikuga. Küttekehade ühendustorud on ette nähtud paigaldada põranda sisse. Ehituskonstruktsioonide sisse paigaldatud küttetorudel ei tohi olla lahtivõetavaid ühendusi. Koos juurdeehitusega ekspositsioonisaali küttekehade summaarne küttevõimsus on 2,5 kW. Küttekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi). Küttekehade soojusväljastuse reguleerimiseks vastavalt ruumiõhu temperatuurile paigaldatakse konvektoritele omajõulised termostaatregulaatorid. Soojuskandja tsirkulatsiooni reguleerimiseks paigaldatakse eelreguleeritavad küttekehaventiilid. Küttesüsteemi soojuskandja temperatuuri reguleeritakse tsentraalselt (soojussõlme reguleerautomaatika poolt) soojuskandja temperatuuri muutmisega vastavalt välisõhu 4/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ temperatuurile. Küttesüsteem peab tagama käesoleva seletuskirja punktis 1.5 toodud ruumiõhu temperatuuri nõuete täitmise. Küttesüsteem peab tagama ruumide õhutemperatuuri täpsusega ±2 ºC. Küttesüsteemide ehitamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi kehtivatest seadustest, määrustest, normidest ja standarditest ning juhinduda Soome ehitustööde üldiste kvaliteedinõuete käsiraamatust Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002. Tulekaitsemeetmed Tule- ja plahvatusohtlikke töid teostades tuleb erilist hoolt kanda selle eest, et sädemetest tekkiv tuleoht oleks võimalikult väike. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on tuleohtlikes paikades ning kergestisüttivate ainete läheduses keelatud Kuna kõik paigaldatavad küttetorustikud asuvad ühe ruumi piirides, siis torude läbiminekuid tuletõkketarinditest ei ole ette nähtud, kuid kui põhiprojekti tegemisel selgub, et torustikku peab paigaldama suuremas ulatuses, siis kõik torustike tuletõkketarinditest läbiminekute avad peab tihendama Päästeameti poolt heaks kiidetud tuldtõkestava ainega selleks volitatud firmade poolt. Ventilatsioon Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus Ruumide arvutuslikud õhuhulgad on leitud vastavalt normatiividele ning juhendmaterjalidele ning esitatud tabelis 1 „Ruumide sisekliima parameetrid“. Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile Ventilatsioonisüsteemide eeldatav eluiga on 20 aastat. Eeldatav eluiga tagatakse korraliste hooldustööde teostamisega. Garantiitingimused ja garantiiaja kestvus määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega kui Tellijal ei ole teisiti kokku lepitud. Ventilatsioonisüsteem peab tagama lubatust väiksemad müratasemed ja ettenähtud õhuvooluhulgad. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B (juhend D2 p. 3.7). Kui paigalduse käigus esineb tehnilisi puudujääke, peab läbi viima ventilatsioonikanalite survekatsetused vastavalt standardile SFS 4699 „Ilmastointi. Ilmastointilaitosten tiiviysvaatimukset.” Ehituse ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna, et vältida ehitustolmu jms sattumist torustikku. Enne objekti üleandmist Tellijale, on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada ja esitada Tellijale torustike ülevaatuse videoraport Tellija poolt ettenäidatud kohtadest. Torustike puhastusaste peab vastama juhendile „Sisäilmastoluokitus 2018” visuaalsele puhtusklassile P1≤0,7 g/m². Ventilatsiooni kirjeldus Hoone ventileerimine toimub olemasoleva mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni kaudu. Juurdeehituse ventilatsioon lahendatakse olemasoleva ventilatsiooni abil, mis teenindab 5/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ ekspositsioonisaali. Ette nähtud on paigaldada täiendavad sissepuhke ja väljatõmbe elemendid, mis ühendatakse olemasoleva ventilatsioonisüsteemi torustikuga. Vajadusel tuleb lõpuelementide ette paigaldada reguleerklapid. Peale nende tööde teostamist peab teostama ka süsteemi õhuhulkade välja reguleerimise. Ventilatsioonikanalid paiknevad lae all, ripplae taga. Ventilatsioonikanalite ja lõpuelementide paigaldamisel peab arvestama muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B. Kõik ventilatsioonikanalid peavad olema puhastatavad. Selleks nähakse ette puhastusluugid raskesti ligipääsetavate nurgatükkide ja hargnemiskohtade juurde ning sirgetele lõikudele iga 8 m järgi. Umbsetes lagedes peavad olema paigutatud teenindusluugid kõikide puhastusluukide juurde pääsemiseks. Luukide suurused tuleb valida nii, et oleks võimalik juurde pääseda kõigi teenindust vajavate elementideni. Põhiseadmed ja materjalid Õhukanalid Ventilatsioonitorustik tuleb reeglina teha tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorudest. Vajadusel kasutatakse kandilise ristlõikega torustikku. Kasutatavate torude materjali valik, ehitus ja seinapaksused peavad vastama EVS 812-2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid” nõuetele. Ventilatsioonitorustiku tihedusklass peab olema vähemalt B. Pehmete ventilatsioonitorude kasutamine on keelatud. Õhutorustikule paigaldatakse vastavalt projektile tuletõkkeklapid ja vajadusel isoleeritakse ning varustatakse reguleer- ja puhastusosadega. Ventilatsioonikanalite survekatsetused teostada vastavalt standardile SFS 4699. Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EVS-EN 12236 „Hoonete ventilatsioon, Ventilatsioonikanalite riputid ja toed. Nõuded tugevusele.“ ja LVI 12-10370 Soome juhendmaterjalile 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine“ nõuetele. Kinnituste dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus. Suuremõõtmeliste torustike ja kambrite puhul lisandub ka seal puhastustöid teostava inimese kaal. Ventilatsioonitorustiku kinnituste tulepüsivusaeg peab olema vähemalt sama pikk kui on torustiku tulepüsivusaeg. Lõppelemendid Ruumide sissepuhkeks ja väljatõmbeks on ettenähtud kasutada laehajuteid, plafoone või ventilatsioonireste. Lõpuelemendid valitakse ja paigutatakse nii, et kogu töötsooni ulatuses oleks tagatud efektiivne ja nõuetekohane õhuvahetus, õhu liikumisest läbi lõpuelemendi ei tekiks lubatust suuremat müra, et see summutaks piisavalt ventilatsioonitorustikust levivat müra ja omaks piisavat reguleerimisvõimet. Lõppelemendid peavad reeglina olema testitud ja olema tehtud mittepõlevatest materjalidest. 6/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ Isolatsioon Ventilatsioonitorustiku isoleerimine peab tagama, et soojuskaod ei ole optimaalsetest suuremad. Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsiooni kanali pinnal ning tagada tuleb tuleohutus. Isoleerimine peab vastama Soome LVI 50-10344, LVI 50-10345 või EVS 860 nõuetele. Tuletõkkeisolatsiooni paksuse valikul tuleb lähtuda toru diameetrist ja kehtivatest nõuetest. Isolatsiooni kattematerjali tuletundlikkuse klass peab olema vähemalt CL-s2,d0. Soojusisolatsiooniks kasutatakse alumiiniumpaberiga pinnatud kivi-/mineraalvilla matte tihedusega ≥30 kg/m³. Tuletõkkeisolatsiooniks kasutatakse alumiiniumpaberiga pinnatud kivi- /mineraalvilla võrkmatte tihedusega ≥100 kg/m³. Reguleerklapid Kasutada tuleb ainult testitud (reguleerimis- ja mürakarakteristikutega) reguleerklappe, mis on varustatud mõõtotsikutega ja mille paigaldus peab võimaldama sealt õhuhulga mõõtmise. Ümarad reguleerklapid tuleb valida sellised, mis ei ole ventilatsiooni kanalite puhastamisel takistuseks, näiteks IRIS- tüüpi klapid. Kandiliste õhukanalite puhul tuleb kasutada restklappe. Kanalites ristlõike pindalaga üle 0,1 m2, kasutatakse mitmelabalisi restklappe. Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Kuna kõik paigaldatavad ventilatsiooni torustikud asuvad ühe ruumi piirides, siis torude läbiminekuid tuletõkketarinditest ei ole ette nähtud, kuid kui põhiprojekti tegemisel selgub, et torustikku peab paigaldama suuremas ulatuses, siis peab tuletõkke tarindit läbivatele õhukanalitele paigaldama tuletõkkeklapid. Kasutada tuleb EI-klassi tuletõkkeklappe. Tuletõkestile ei esitata isoleerimisvõime nõuet juhul, kui õhukanali pindala on maksimaalselt 200 cm2. Tuletõkestites tuleb kasutada 72°C sulavkaitsmeid. Juhul, kui tuletõkestusklappi ei õnnestu paigaldada otse tuletarindi piirile, tuleb klapi ja tarindi vahele jääv osa isoleerida tarindile vastava tulepüsivusega isolatsiooniga. Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele, peavad täitma tulekindluse nõudeid, isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Ventilatsioonikanalite puhastamiseks torustikule tuleb paigaldada puhastusluugid. Puhastusluugid peavad oma mõõtmetelt vastama standardile EVS 812-2:2014. Puhastusluugid peavad olema avatavad ainult tööriistade (kruvikeeraja või mutrivõti) abil. Puhastusluugid peavad olema paigaldatud: • püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse, horisontaalsete harude otstesse, üle 45° põlvede, õhuvõtu-, väljapuhke- ja jaotuskambritele ja tulekaitseklappide juurde; • kohtadesse, kust puhastust võimaldavate elementideni (puhastusluugid, õhujagajad, ventilatsiooniplafoonid ja -restid) on üle 8 m, sissepuhketorustikel võib puhastusluukide vaheline kaugus olla kuni 15 m; • reguleerklappide juurde, kui neid ei ole võimalik muul moel puhastada (nt. maha võtta). 7/8 Töö nr. 0126 26.03.2026 Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Kütte ja ventilatsiooni Eelprojekt seletuskiri Aivar Alliksaar KJV Süsteemid OÜ Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel juhinduda arhitektuurse osa seletuskirjas toodud nõuetest. 8/8  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Katuslagi KL-01 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-02  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Välissein VS-01 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-03  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Sokkel SO-01 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-04  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Sokkel SO-02 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-05  Kindral Laidoneri muuseumi veranda Konstruktsiooniosa projekt Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Töö nr KLMV EELPROJEKT 06.03.2026 Tellija: Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Arhitekt: Arhitektuuribüroo Eek&Mutso OÜ Projekteerija: Projekteerija: KAVERN OÜ P. Süda 1, 10118 Tallinn Reg. 11960973 MTR: EEP004018 Vastutav projekteerija: Triin Sigus Telefon: +372 52 572 92 [email protected]  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 Sisukord 1. Üldist ...................................................................................................................................... 3 2. Kasutatavad normdokumendid ....................................................................................... 3 3. Kasutatavad arvutiprogrammid ....................................................................................... 4 4. Tehnilised lähteandmed .................................................................................................... 4 4.1 Lähteandmed .................................................................................................................. 4 4.2 Olemasolevad projektid................................................................................................. 5 4.3 Teostus- ja järelvalveklass ............................................................................................... 5 4.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid ............................................. 5 4.5 Tulepüsivus ........................................................................................................................ 5 5. Koormused ........................................................................................................................... 6 5.1 Omakaal........................................................................................................................... 6 5.2 Kasuskoormus ................................................................................................................... 6 5.3 Lumekoormus ................................................................................................................... 6 5.4 Tuulekoormus ................................................................................................................... 6 6. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika ........................................................................... 6 6.1 Koormuse osavarutegurid .............................................................................................. 6 6.2 Muutuvkoormuste kombinatsioonitegurid ................................................................... 7 6.3 Koormuskombinatsioonid ............................................................................................... 7 6.4 Välispiirete soojajuhtivus ................................................................................................. 7 7. Hoone kandekarkassi kirjeldus .......................................................................................... 7 7.1 Kandeelementide paiknemine ..................................................................................... 7 7.2 Hoone üldjäikuse tagamine........................................................................................... 8 8. Maapealsed konstruktsioonid ........................................................................................... 8 8.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid, tehnilised andmed ................................ 8 8.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid ..................................................................................... 8 8.3 Sise- ja välistreppide kandekonstruktsioonid ............................................................... 8 8.4 Katuse tarindid ................................................................................................................. 9 KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 2/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 1. Üldist  Käesoleva projekti osas lahendatakse olemasoleva hoone terrassile laieneva juurdeehituse kandekonstruktsioonid.  Kandekonstruktsioonide täpsemaks hindamiseks tuleb konstruktsioonid enne ehitust täielikult avada, seejärel saab tööprojekti käigus lahendused üle kontrollida. 2. Kasutatavad normdokumendid ÜLDIST  EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.  EVS 932:2017. Ehitusprojekt. KOORMUSED  EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.  EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 3: Üldkoormused. Lumekoormus.  EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 4: Üldkoormused. Tuulekoormus.  EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused. RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1992-1-1:2005 +NA:2007. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.  EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine.  EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. TERASKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3: Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.  EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 3/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026  EVS-EN 1090-2:2018+A1:2024 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele.  EVS-EN ISO 12944-1:2017 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus  EVS-EN ISO 12944-5:2019 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 5: Kaitsevärvkattesüsteemid PUITKONSTRUKTSIOONID  EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009. Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. KIVIKONSTRUKTSIOONID:  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks  EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Projekteerimise alused, materjalide valik ja tööde tegemine.  EVS-EN 1996-3:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus. 3. Kasutatavad arvutiprogrammid  MS Excel  RFEM 6  Autocad 2024  Tekla 2024 4. Tehnilised lähteandmed 4.1 Lähteandmed  OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso poolt koostatud eelprojekt, töö nr KLMV. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 4/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 4.2 Olemasolevad projektid  OÜ RESTAURAATORPROJEKT poolt koostatud Viimsi Mõisa peahoone rekonstrueerimise 1. Ehitusjärjekorra Tööprojekt, konstruktiivne osa, köide II. 4.3 Teostus- ja järelvalveklass  Ehitusaegne järelvalvetase IL3.  Projekteerimise järelvalvetase DSL3.  Betoonkonstruktsioonide järelvalveklass 2 / EVS-EN 13670:2010  Teraskonstruktsioonide ehitamisklass EXC2 / EVS-EN 1090-2:2008+2:2018  Keeviste kvaliteediklass C / EVS-EN ISO 5817:2014 4.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid  Betoonkonstruktsioonide tolerantsiklass 1  Teraskonstruktsioonide tolerantsiklass 1  Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 4.5 Tulepüsivus  Hoone tulepüsivusklass TP-2  Hoone kasutusviis: IV  Eripõlemiskoormus 1200-1600 mJ/m².  Kandekonstruktsioonid R30. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 5/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 5. Koormused 5.1 Omakaal Konstruktsiooni omakaalud on arvutatud vastavalt materjali mahumassidele. 5.2 Kasuskoormus Kasuskoormus: C3 - muuseum: üldiselt qk = 5,0kN/m2, Qk = 4,0kN Katusel - klass: H (katus, kuhu pääseb ainult hoolduseks, remondiks ja puhastustöödeks). qk = 0,75kN/m2, Qk = 1,5kN. Koondkoormuse (Qk) mõjupinnaks on ruut küljepikkusega 50mm. Horisontaalkoormus rinnatisele ja barjäärile: klass C3 qk=1,0kN/m 5.3 Lumekoormus Lumekoormus maapinnal: sk = 1,5kN/m2 Lumekoormus lamekatusel: 0,8 x 1,5 = 1,2kN/m2 5.4 Tuulekoormus Tuule põhiline baaskiirus vb,0 = 21m/s. Maastikutüüp: 3 Hoone kõrgus maapinnast: 4,7m. Tippkiirusrõhk välispinnale qp(ze) = 0,344kN/m2. 6. Dimensioneerimine, arvutusmetoodika 6.1 Koormuse osavarutegurid Alalises ja ajutises arvutusolukorras: Alalised koormused (STR - kandevõime kaotus, sõltub materjali tugevusest):  Ebasoodne mõju γG,sup – 1,20.  Soodne mõju γG,inf – 1,00. Muutuvkoormused:  Ebasoodne mõju γQ,sup – 1,50.  Soodne mõju γQ,inf – 0,00. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 6/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 6.2 Muutuvkoormuste kombinatsioonitegurid Koormuse tüüp Ψ0 Ψ1 Ψ2 Kasuskoormus, klass C 0,7 0,7 0,6 6.3 Koormuskombinatsioonid Koormuskombinatsioonid on koostatud vastavalt EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Alaliste ja ajutiste arvutusolukordade kandepiirseisundi koormuskombinatsioon: Erakordse arvutusolukorra kandepiirseisundi koormuskombinatsioon: Kasutuspiirseisundi normkombinatsioon (kasutatakse taastumatute piirseisundite puhul): 6.4 Välispiirete soojajuhtivus Piirdetarindite soojajuhtivused:  Välissein U=0,12W/m²K  Põrand välisõhu kohal U=0,12W/m²K  Katuslagi U=0,12W/m²K 7. Hoone kandekarkassi kirjeldus 7.1 Kandeelementide paiknemine Olemasoleva hoone veranda on kergplokkmüüridele valatud raudbetoonplaat, paksusega 200mm. Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse alt poolt 250mm EPS Silver soojustusega. Plaadi peale valatakse ca 60mm armeeritud betoon, et saavutada ülejäänud ruumiga sama põranda kõrgus. Olemasoleva välisseina kandvad puitpostid eemaldatakse ja asendatakse uute puitpostidega. Välissein ehitatakse puitkarkassil ristlõikega 45x245mm. Veranda kohale rajatava katuse kandekonstruktsiooniks on puittalad ristlõikega 45x245mm, sammuga 600mm. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 7/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 7.2 Hoone üldjäikuse tagamine Hoone jäikus tagatakse jäigastatud puitkonstruktsioonis katusega, betoonpõrandaga ja puitkarkassseintega, mis kannavad koormused üle vundamentidele. Hoone jäigastavat süsteemi rekonstrueerimise käigus ei muudeta. 8. Maapealsed konstruktsioonid 8.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid, tehnilised andmed Olemasoleva terrassi plaadi paksus on 200mm. Selle peale valatakse uus põrand paksusega 60mm. Kasutatava betooni tugevusklass on min C25/30, keskkonnaklass XC1 ning plaat armeeritakse ühes kihis. Põrandaplaadi paksus oleneb siseviimistluskihi paksusest, plaadi valamisel järgida täpseid kõrgusi ja kaldeid, mis sisearhitektuurses projektis määratud. Terrassi plaadi alla on ette nähtud EPS100 Silver soojustus, kogupaksusega 250mm kahes kihis (soojajuhtivustegur ʎ ≤0.031 W/mK). Terrassi raudbetoonplaadi servad tuleb lühemates külgedes lühemaks lõigata ja sokli sein lammutada ning uus laduda, et oleks võimalik plaadi serv soojustada ja välissein olemasoleva seinaga kokku viia. Uus soklisein laotakse Fibo 5 plokkidest paksusega 200mm ja toetatakse olemasolevale vundamendile. Hoone kandekonstruktsioone ei muudeta muus osas, kui terrassile viiv kandev välissein ja selle kohale jääv puitkonstruktsioonis katus. Seal on vajalik olemasolev välisseina konstruktsioon eemaldad. Olemasolev puittaladel katus tuleb ajutiselt toestada, olemasolev välissein lammutada ja asendada uute puitpostidega. 8.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid Veranda välisseinad ehitatakse puitkarkassil, ristlõikega 45x245, samm 600mm. Välissein soojustatakse. Välissein jäigastatakse puitdiagonaalidega. Välisseina üks lühem külg ehitatakse kohapeal valmistatavatest elementidest, et seina oleks võimalik ajutiselt eksponaatide sissetoomiseks avada. Puitkonstruktsiooni kinnitusvahendid peavad omama ETA sertifikaati ja CE märget. Väliskeskkonnas kasutatavad kinnitusvahendid peavad olema kuumtsingitud või roostevabast terasest. Puidu tugevusklass C24. Puidu niiskussisaldus <=18%. Puitkonstruktsioonid tuleb kivikonstruktsioonidest hüdroisolatsiooniga eraldada. 8.3 Sise- ja välistreppide kandekonstruktsioonid Terrassile viiv raudbetoontrepp lammutatakse. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 8/9  Kindral Laidoneri muuseumi veranda, Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond EK Seletuskiri, Eelprojekt, töö nr KLMV 06.03.2026 8.4 Katuse tarindid Olemasoleva katuse kandekonstruktsioone ei muudeta. Uus terrassi kohale jääv katus ehitatakse puittaladel ristlõikega 45x245mm, samm 600m ja soojustatakse. Katusekonstruktsioon jäigastatakse montaazilindist diagonaalidega. KAVERN OÜ Tel.: +372 52 572 92 P. Süda 1. E: [email protected] Tallinn 10118, Estonia Vastutav spetsialist T. Sigus 9/9  Nr. Muudatus Nimi Kuupäev Tellija Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Mõisa tee1, Viimsi alevik, Harju maakond Kavern OÜ Projekt Kindral Laidoneri muuseumi veranda KAVERN OÜ, registrikood 11960973, MTR nr EEP004018 Objekt Projekt Staadium T.Sigus EP Vastutav Projekti nr T.Sigus 2601 Joonis Põrand PP-01 Joonestaja Kuupäev Formaat Mõõtkava Joonise nr Muudatus T.Sigus 19.02.2026 A4 1:10 EK-7-01  Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AR-9-01_3D vastutav spetsialist / arhitekt Madis Eek  TINGMÄRGID: PROJEKTEERITAV VERANDA KINNISTU PIIR LIKVIDEERITAV OBJEKT OLEMASOLEVAD PUUD KOOS JUURESTIKU KAITSETSOONIGA HOONE KOORDINAADID: 1 X=6596262.0947/Y=547252.2089 2 X=6596261.0437 /Y=547255.0336 3 X=6596249.6098 /Y=547250.9343 4 X=6596250.6627 /Y=547248.0441 1 2 4 3 Mälestise reg.nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj Koordinaadid L-EST97, kõrgused Balti süsteemis JOONISE ALUSENA ON KASUTATUD MAA-ALA PLAANI TEHNOVÕRKUDEGA - OÜ Geobüroo, TÖÖ NR 1143 KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. JOONIS ASENDIPLAAN - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS DOK. TÄHIS AS-4-01 27.03.2026 1:500 EP KLMV KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. VASTUTAV - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. TEL.: +372 6 828 777 - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] TÖÖPROJEKT. ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  Projekti tunnus: KLMV Projekti tellija: Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Krundi omanik: Kaitseministeerium Mälestise reg-nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20.saj MÕISA TEE 1, VIIMSI ALEVIK, HARJU MAAKOND KINRDAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA EELPROJEKT ARHITEKTUURI, ASENDIPLAANI JA TULEOHUTUSE OSA Tallinn, 27.03.2026 Vastutav spetsialist: volitatud arhitekt-ekspert 8 Madis Eek ________________________________________________________________ Oü Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Telefon 6828 777 A/a 22 100 510 6403 Swedbank Õle 23 Tallinn 10 319 E-post [email protected] IBAN:EE282200 221005106403 Reg kood 100 84 340 www.eekmutso.ee KLMV_EP_AA-0-01_tiitel  Projekti tunnus: KLMV Ehitise asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Ehitise nimi: Kindral Laidoneri muuseumi veranda Projekti staadium: Eelprojekt DOKUMENTIDE NIMEKIRI: AA Üldosa 1. Tiitelleht KLMV_EP_AA-0-01_tiitel 2. Dokumentide nimekiri KLMV_EP_AA-0-02_dok-nimekiri 3. Seletuskiri KLMV_EP_AA-3-01_seletus - üldosa, arhitektuur, asendiplaan, tuleohutus AR Arhitektuuri osa joonised ja lisad 1. Korruse plaan M 1/50 KLMV_EP_AR-5-01_plaan 2. Vaade läänest M 1/5 KLMV_EP_AR-6-01_vaade-laanest 3. Vaade põhjast M 1/50 KLMV_EP_AR-6-02_vaade-pohjast 4. Vaade lõunast M 1/50 KLMV_EP_AR-6-03_vaade-lounast 5. Lõige 1-1 M 1/50 KLMV_EP_AR-6-04_loige-1 6. Lõige 2-2 M 1/50 KLMV_EP_AR-6-05_loige-2 7. Detail- räästas M 1/10 KLMV_EP_AR-7-01_D-01-raastas 8. Detail- aken plaanis M 1/10 KLMV_EP_AR-7-02_D-02-aken-plaanis 9. 3D vaated KLMV_EP_AR-9-01_3D AS Asendiplaani osa joonised ja lisad 1. Asendiplaan M 1/500 KLMV_EP_AS-4-01_asend 2. Muinsuskaitse eritingimused KLMV _EP_AR-1-01_MET-eelnou 3. Muinsuskaitse lisad KLMV _EP_AR-1-02_MET-lisad Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-0-02_dok-nimekiri Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 26.02.2026 vastutav spetsialist / arhitekt-ekspert Madis Eek  Projek� tunnus: KLMV Ehi�se asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond Ehi�se nimi: Kindral Laidoneri muuseumi veranda Mäles�se reg-nr: 2988 Mäles�se nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20.saj Projek� staadium: Eelprojekt ARHITEKTUURI EELPROJEKTI OSA SELETUSKIRI KOOSSEIS: 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................................... 3 1.1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3 1.2. Üldandmed ............................................................................................................................................ 3 1.3. Alusdokumendid .................................................................................................................................... 4 2. ASENDIPLAAN .............................................................................................................................................. 5 2.1. Vastavus lähteandmetele ...................................................................................................................... 5 2.2. Olemasolev olukord ............................................................................................................................... 5 2.3. Asendiplaani lahendus ........................................................................................................................... 5 2.4. Ver�kaalplaneering ja sadevesi ............................................................................................................. 5 2.5. Teed ja platsid ........................................................................................................................................ 5 2.6. Haljastus ja heakorrastus ....................................................................................................................... 5 2.7. Arhitektuuri väikevormid ....................................................................................................................... 6 2.8. Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine .......................................................................................... 6 2.9. Maa-ala tehnilised andmed ................................................................................................................... 6 3. ARHITEKTUUR ............................................................................................................................................... 6 3.1. Hoone tehnilised andmed ..................................................................................................................... 6 3.2. Olemasolev hoone ................................................................................................................................. 7 3.3. Arhitektuuri üldlahendus ....................................................................................................................... 7 3.4. Sisearhitektuuri kontseptsioon ja viimistlusmaterjalid ......................................................................... 8 3.5. Puuetega inimeste kasutusvõimalused ................................................................................................. 8 5. HOONE LAMMUTATAVAD KONSTRUKTSIOONID ......................................................................................... 8 6. AVATÄITED .................................................................................................................................................... 8 Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 1/18 7. KONSTRUKTSIOON ........................................................................................................................................ 9 8. TEHNOSÜSTEEMID ........................................................................................................................................ 9 8.1. Küte ........................................................................................................................................................ 9 8.2. Ven�latsioon .......................................................................................................................................... 9 8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon.............................................................................................................. 10 8.4. Hoone tugev- ja nõrkvoolupaigaldised ................................................................................................ 10 9. TULEOHUTUS .............................................................................................................................................. 10 9.1. Üldandmed .......................................................................................................................................... 10 9.2. Olemasolev .......................................................................................................................................... 11 9.3. Projekteeritav hoone, selle kasutusviis ja -otstarve, põlemiskoormus ning tulepüsivusklass ............ 11 9.4. Tulekaitsetase ...................................................................................................................................... 11 9.5. Tuleohutuse tagamise põhimõted...................................................................................................... 11 9.6. Suitsu eemaldamine ............................................................................................................................ 12 9.7. Tuletundlikkus...................................................................................................................................... 12 9.8. Evakuatsioon........................................................................................................................................ 12 9.9. Tuleohutuspaigaldised ......................................................................................................................... 12 9.10. Tehnosüsteemide tuleohutus ............................................................................................................ 13 9.11. Päästemeeskonna juurdepääs ehi�sele ............................................................................................ 13 9.12. Väline tulekustutusvesi ...................................................................................................................... 13 10. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................... 13 10.1. Haljastuse kaitse ................................................................................................................................ 13 10.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine............................................................................................ 14 Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 2/18 1. ÜLDOSA 1.1. Sissejuhatus Projekteeritud veranda asub Mõisa tee 1 kinnistul, Viimis vallas, Harju maakonnas. Tegemist on väikese juurdeehitusega olemasolevale Kindral Laidoneri muuseumile. Projekt on koostatud vastavalt tellija lähteülesandele, Ees� standarditele, MTM määrustele, Ehitusseadus�kule ja Planeerimisseadusele ja täpsustavatele muinsuskaitse eri�ngimustele. Projekteeritava hoone minimaalne planeeritud kasutusiga on 50 aastat. 1.2. Üldandmed Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda Tellija: Ees� sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum Kinnistu andmed Aadress: Mõisa tee 1, Viimsi vald, Harju maakond Katastritunnus: 89001:010:3316 Sihtotstarve: Ühiskondlike ehi�ste maa 90%, Transpordimaa 10% Krundi suurus: 17 670m² Omanik: Riigiomand Projekteerijad Peaprojekteerija: Peatöövõtjat ei ole, tellitud on eraldi projek� eri osad Projekteerimise projek�juht: Arhitektuuri osa: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, MTR nr. EP 10084340- 0001, reg.kood 10084340, Õle 23, Tallinn, tel. 6828777, [email protected] , vast.spets./kontak�sik Madis Eek, tel +372 5034870 Asendiplaan: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso, vast.spets. Madis Eek Tuleohutus: Tuleohutuse osa eest vastutavad kõik projek� osapooled Ehituskonstruktsioonid: Kavern OÜ, Triin Sigus Tugev- ja nõrkvoolu osa: A.P. Antikor OÜ, Aare Pernik Küte- ja ven�latsiooni osa: OÜ KJV Süsteemid, Aivar Alliksaar Vee- ja kanalisatsiooni osa: Nivoo Projekt OÜ, Anne Altpere Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 3/18 1.3. Alusdokumendid 1.3.1. Lähteandmed Tellija lähteülesanne oli projekteerida väike juurdeehitus olemasolevale muuseumile olemasoleva rõdu kohale. Lähtutud on muinsuskaitse eri�ngimustest. * Eskiis või olemasolevad ehitusprojek�d Eskiis on tellijaga kooskõlastatud, vallas tutvustatud ja sellest on edasises projekteerimises lähtutud. * Projekteerimis�ngimused Projekteerimis�ngimused puuduvad, välja on antud muinsuskaitse eri�ngimused. 1.3.2. Uuringud • Geodee�lise alusplaani koostaja OÜ Geobüroo, 2009, töö nr. 1143. Geodee�lised mõõtmised on tehtud kõrgussüsteemis EH2000 ja koordinaatsüsteemis L-EST97 • Ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole koostatud. 1.3.3. Normdokumendid Projekt on koostatud vastavalt: - Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud „Ehitusseadus�k“; - Riigikogu poolt 28.01.2015 vastu võetud „Planeerimisseadus“; - Ees� Standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; - MTM 17.07.2015 määrus nr.97 „Nõuded ehitusprojek�le”; - MTM 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehi�se tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“; - MTM 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehi�se ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitse- vööndi tähistusele esitatavad nõuded“. - KKM 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ - SMM 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehi�sele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele"; - EVS 812-2:2014 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 2: Ven�latsioonisüsteemid"; - EVS 812-3:2018 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 3: Kütesüsteemid"; - EVS 812-6:2012/2013 „Ehi�ste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; - EVS 894:2008 „Loomulik valgustus büroo- ja eluruumides”; - EVS 842:2003 „Ehi�ste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”; Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 4/18 - Riigikogu poolt 20.02.2019 vastu võetud ,,Muinsuskaitseseadus´´ 2. ASENDIPLAAN 2.1. Vastavus lähteandmetele Asendiplaani lahendus vastab tellija soovidele ja muinsuskaitse eri�ngimustele. 2.2. Olemasolev olukord * Paiknemine Hetkel on juurdeehituse kohal rõdu. 2.3. Asendiplaani lahendus * Hoone ja paigutus Projekteeritud veranda paikneb olemasoleval rõdul. Olemasolev trepp rõdule lammutatakse. 2.4. Ver�kaalplaneering ja sadevesi * Ver�kaalplaneerimine Maapinna kaldeid ei muudeta, vesi valgub hoonest eemale nagu ka praegu. * Hoone paiknemiskõrgus Projekteeritava veranda põrand on olemasoleva muuseumi põrandaga samas tasapinnas. * Sadevee käitlemine Peahoone sadevee lahendust ei muudeta, veranda katuselt tulev sadevesi kogutakse kokku ja immutatakse pinnasesse. 2.5. Teed ja platsid * Juurdesõidutee, juurdepääsud Juurdesõidutee säilib olemasoleval kujul ja olemasolevas kohas. * Kinnistusisesed teed ja platsid Kinnistul olev sissesõiduteed ei muudeta. * Teekatete taastamine Teekatete taastamise projekte ei ole vaja. 2.6. Haljastus ja heakorrastus * Säilitatav kõrghaljastus Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 5/18 Kogu olemasolev haljastus säilib. * Maas�kuarhitektuuri kontseptsioon Maas�ku krundil ei muudeta. 2.7. Arhitektuuri väikevormid * Väikevormid Projekteeritud väikevormid puuduvad. * Piire Kinnistul olevaid piirdeid ei muudeta. * Prügikonteinerid Prügikonteinerid jäävad olemasolevasse kohta. 2.8. Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine * Liiklusskeem Kinnistule pääsu ei muudeta. * Parkimise korraldamine Kinnistu parkimist ei muudeta. 2.9. Maa-ala tehnilised andmed Krundi pindala 17 670 m² Krundi sihtotstarve Ühiskondlike ehi�ste maa 90%, Transpordimaa 10% Ehi�sealune pind 1272 m² (olemasolev hoone) 3. ARHITEKTUUR 3.1. Hoone tehnilised andmed Peamine proj. kasutamise otstarve: 12621 Muuseum (ei muudeta) Korruselisus: ei muudeta Ehi�sealune pind: ol.olev 1272 + veranda 42,8 m², kokku 1 314,8 m² Veranda suletud brutopind: 42,8 m² Suletud netopind: ol.olev 1803,7 m² + 37,7m², kokku 1 841,4 m² Köetav pind: ol.olev 1803,7 m² + 37,7m², kokku 1 841,4 m² Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 6/18 Veranda ±0.00 sama, mis peahoonel Veranda kõrgus 3,9 m Veranda pikkus 12,17 m Veranda laius 3,75 m Maht: ol.olev 8900 m³ + veranda 163,2 m³, kokku 9 063,2 m³ Tuleohutusklass: TP-2 Kasutusiga: min 50 aastat 3.2. Olemasolev hoone Kinnistul on Kindral Laidoneri muuseum. 3.3. Arhitektuuri üldlahendus * Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Muuseumi veranda lahendus lähtub mõisas olevatest puidust eenduvatest detailidest- rõdupiiretest. Et praeguse rõdu tagune fassaadilahendus ei ole ajalooliselt autentne, ei tundunud vajalik selle välimust säilitada. Verandal on kasutatud samal fassaadil eenduva rõdu balustraadiga analoogset jaotust. Tegemist justkui laeni pikendatud kõrge piirdega. Lahenduses on lähtutud samast põhimõtest kui majaesise balustraadi kavandamisel. Kõik majast eenduvad osad on lahendatud eri aegadel, kuid samas võtmes. Monotoonne akende jaotus mõjub ka veidi militaarsena, mis viitab mõisa praegusele kasutusfunktsioonile ning eksponaa�dele. Samu� võib see meenutada veidi vagunit või tekitada assotsatsioone müüri laskepiludega. Lahendust ei ole väga õhuliseks ja klaasiseks projekteeritud, kuna reaalsuses peavad muuseumi eksponaadid olema pimedas kunstvalguse käes. Tellija soov on tekitada võimalus ühe seinaosa avamiseks, et sealtkaudu oleks võimalik suuremaid eksponaate sisse transpor�da. Selleks on tehtud linnapoolne külg vajadusel avatavaks. Akende vaheline seinaosa ehitatakse eemaldatava puitkilbina, mis tagab koos kahe akna eemaldamisega piisava laiusega ava. * Plaanilahendus Veranda on üks ruum, mis on ühendatud muuseumi näitusesaaliga. * Välisviimistlus Hoone on viimistletud ver�kaalse heleda puitlaudisega (Thermory Vivid Eternal Gray- puidu vastupidavusklass 1 või 2), sama puiduga on lahendatud ka akende juures olevad tagasiastuvad osad. Sokliosa on viimistletud halli lubikrohviga, toon on sama, mis peamaja soklikrohvil. Katus on tsingitud Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 7/18 valtsplekk, topeltvaltsiga, värvitud sama värvi roheliseks nagu peamaja katus. Kõik veranda plekid ja uued vihmaveetorud on tsingitud plekist. Aknad on miteavatavad kolmekordsete klaasidega puitaknad, klaasid on lamineeritud ja kaetud UV-kilega. Akende raamide toon on helehall- RAL7036 Pla�ngrau (täpsustada enne värvimist arhitek�ga). * Hoone ehitusetapid Veranda rajatakse ühes etapis * Lahenduse vastavus muinsuskaitse eri�ngimustele Projekt vastab kõikidelt parameetritelt muinsuskaitse eri�ngimustele. Põhiprojekt koos vajalike sõlmedega koostatakse peale ehitusloa väljastamist ning kooskõlastatakse enne ehituse alustamist muinsuskaitseame�ga. 3.4. Sisearhitektuuri kontseptsioon ja viimistlusmaterjalid *Viimistlusmaterjalid Seinad kaetakse seest helehalli krohviga, kõikide akende ees on pimendavad rulood. Põrand on plaaditud sama must-valge 15x15cm plaadiga, mis olemasoleva peahoone põrand. Lagi kaetakse helehalli krohviga. *Valgustuse kontseptsioon Valgustus lahendatakse kaasaegselt, normide kohaselt ja valdavalt energiasäästlikele valgusallikatele baseerudes. 3.5. Puuetega inimeste kasutusvõimalused Ei muudeta, veranda osa on samas tasapinnas olemasoleva näitusesaaliga. 5. HOONE LAMMUTATAVAD KONSTRUKTSIOONID Olemasolev trepp rõdule lammutatakse. Praeguse rõdu kitsamate külgede servad lõigatakse teemantsaega lühemaks, tagades sellega, et veranda maht mahub täpselt olemasolevate fassaadide vahele. 6. AVATÄITED * Aknad Maja akendeks on miteavatavad puitaknad min. soojapidavusega 0,80W/(m²K). Aknad on laimneeritud UV kaitsekilega. Kaks linnapoolset akent on kinnitatud selliselt, et neid on võimalik vajadusel koos akendevahelise seinaosaga suuremate esemete transpordiks lah� võta. * Uksed Puuduvad. Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 8/18 7. KONSTRUKTSIOON Konstruktsiooni lahendus on antud konstruktsiooni osa projek�ga, koostaja Kavern OÜ, vastutav spetsialist Triin Sigus. * Geoloogia Ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole läbi viidud ning nende vajadus puudub, kuna uusi konstruktsioone maapinnale ei rajata. * Konstruktsioonide üldkirjeldus Olemasolev raudbetoonplaat soojustatakse, peale valatakse ca60mm armeeritud betoon, viies põrand olemasoleva põrandaga kokku. Olemasolevad puitpos�d eemaldatakse ja asendatakse uutega, katuse kandekonstruktsiooniks on puitalad. Terrassi plaadi alla on ete nähtud soojustus. Terrassi raudbetoonplaadi servad tuleb lühemates külgedes lühemaks lõigata ja sokli sein lammutada ning uus laduda. Võimalusel kasutada olemasolevaid plokke uue seina ladumisel. Hoone kandekonstruktsioone ei muudeta muus osas, kui terrassile viiv kandev välissein ja selle kohale jääv puitkonstruktsioonis katus. Vt. täpsemalt konstruktsiooni osa projek�. 8. TEHNOSÜSTEEMID 8.1. Küte Küte lahendus on antud küte ja ven�latsiooni osa projek�ga, koostaja OÜ KJV Süsteemid, vastutav spetsialist Aivar Alliksaar. Ekspositsioonisaali ja selle juurdeehituse küte tagatakse olemasoleva vesikeskkütesüsteemiga. Saali olemasolevad kütekehad tuleb demonteerida ja paigaldada uued kütekehad juurdeehituse välisseina äärde, akende alla. Kütekehadena on ete nähtud kasutada madalaid konvektoreid (kõrgus põrandast kuni 150mm akna alla), mis ühendatakse olemasoleva kütesüsteemi torus�kuga. Kütekehade valikul peab arvestama soojuskandja tagastuvaks temperatuuriks 45 °C ja sellega, et soojuskandjaks on keemiliselt töödeldud vesi, pH>7 (alumiiniumradiaatorid ei sobi). Täpsem kirjeldus vt. küte osa. 8.2. Ven�latsioon Ven�latsiooni lahendus on antud küte ja ven�latsiooni osa projek�ga, koostaja OÜ KJV Süsteemid, vastutav spetsialist Aivar Alliksaar. Hoone ven�leerimine toimub olemasoleva mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeven�latsiooni kaudu. Juurdeehituse ven�latsioon lahendatakse olemasoleva ven�latsiooni abil, mis teenindab ekspositsioonisaali. Ete nähtud on paigaldada täiendavad sissepuhke ja väljatõmbe elemendid, mis ühendatakse olemasoleva ven�latsioonisüsteemi torus�kuga. Täpsem kirjeldus vt. ven�latsiooni osa. Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 9/18 8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee ja kanalisatsiooni lahendus on antud vee ja kanalisatsiooni osa projek�ga, koostaja Nivoo Projekt OÜ, Anne Altpere. Olemasoleva rõdu ümberehitamisel verandaks ei ole vajalik teha muudatusi hoone veevarustuse- ja reoveekanalisatsioonisüsteemides. Veranda katuselt on väline vihmavete äravool. Hoone katuse sadevesi kogutakse kokku ja immutatakse pinnasesse. Täpsem kirjeldus vt veevarustuse ja kanalisatsiooni osa. 8.4. Hoone tugev- ja nõrkvoolupaigaldised Hoone elektri osa lahendus on antud eraldi tugev- ja nõrkvoolu osa projek�ga, projekteerija A.P. Antikor OÜ, Aare Pernik Hoones on olemasolev elektrivarustus, maanduspaigaldis, piksekaitse ja toitevõrk. Peakeskuses on piisavalt ruumi ja võimsust rekonstrueeritava hooneosa eletrivarustuse tagamiseks. Hoones on olemasolevad andmesidevõrk, TV-võrk, helindussüsteem, valve- ja läbipääsusüsteem, videovalve süsteem ja tulekahjusignalisatsioon. Käesoleva projek� mahus olemasolevaid süsteeme laiendatakse. Täpsem lahendus vt elektri-ja nõrkvoolu osa. 9. TULEOHUTUS 9.1. Üldandmed * Lähteandmed – abihoone ehitusprojek� arhitektuuri ja eriosade osa. * Normdokumendid Hoone tuleohutuse osa projekteerimisel on aluseks võetud: - Tuleohutuse seadus (RT I 2010, 24, 116) - Siseministri [RT I, 23.02.2021, 20 jõustumine 01.03.2021] määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, �ngimused ning kord“ - Siseministri [RT I, 23.02.2021, 6 – jõust. 01.03.2021] määrus nr 17 „Ehi�sele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ - Siseministri 12.12.2022. a määrus nr 44 „Nõuded tulekustu�tele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ - EVS 812-2:2014 Ehi�ste tuleohutus. Osa 2: Ven�latsioonisüsteemid Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 10/18  - EVS 812-3:2018 Ehi�ste tuleohutus. Osa 3: Kütesüsteemid - EVS 812-6:2012 Ehi�ste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus - EVS 812-7:2018 Ehi�ste tuleohutus. Osa 7: Ehi�stele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus - EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid - EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine 9.2. Olemasolev Kinnistul on olemasolev toimiv muuseum. 9.3. Projekteeritav hoone, selle kasutusviis ja -otstarve, põlemiskoormus ning tulepüsivusklass Projekteeritava juurdeehitusega ei muudeta olemasolevat olukorda. Projekteeritud ehi�se kasutamisotstarve – 12621 Muuseum. Projekteeritud hoone on IV kasutusviisiga. Hoone kuulub eripõlemiskoormuse osas näitusehalli rühma 1200-600MJ/m². Hoone tulepüsivusklass TP2. Veranda on projekteeritud ühekorruselisena, mille maksimumkõrgus on on 4,6 m maapinnast. Verandale pääseb muuseumi peahoonest. 9.4. Tulekaitsetase Projekteeritava juurdeehitusega ei muudeta olemasolevat olukorda. Veranda on samas tuletõkkesektsioonis kui näitusesaal. 9.5. Tuleohutuse tagamise põhimõted * Tuleohutuskujad Puuduvad. * Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Projekteeritava hoone kandetarindid peavad vastama R-30 nõuetele. * Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks, nende piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass Ei muudeta olemasolevat olukorda. * Tuleohutusabinõud hoones Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 11/18 Ei muudeta olemasolevat olukorda. * Kaminad, suitsulõõrid ja korstnad Ei muudeta olemasolevat olukorda. 9.6. Suitsu eemaldamine Ei muudeta olemasolevat olukorda. 9.7. Tuletundlikkus Hoonele lubatud minimaalsed tuletundlikkuse klassid: 1) IV kasutusviisiga ruumides * siseseintele ja lagedele – D-s2,d2 * põrandatele – puudub * kaablitele – puudub 2) välispiirete ehitusmaterjalidele * välisseina välispind – D-d2 * Õhutuspilu välispind – D-d2 * Õhutuspilu sisepind – D-s2, d2` * välisseina soojustussüsteem – D-d0 * katusekate – Broof(t2) 9.8. Evakuatsioon * Maksimaalne inimeste arv Ei muudeta * Evakuatsiooniteed Ei muudeta * Ohutusabinõud Ei muudeta 9.9. Tuleohutuspaigaldised * Tulekahjuandurid Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 12/18 Ei muudeta * Piksekaitse Ei muudeta 9.10. Tehnosüsteemide tuleohutus Tuletõkkeklapid peavad olema klapi asendi näitajaga. Klapi vahetus läheduses peab olema kontrollluuk, rest või klapp. Peale tulekahju tuleb tuletõkkeklappidesse paigaldada uued sulavkaitsed ning klapp avada õhu läbivooluks. Kaablid kaitstakse hülssidega. Ven�latsioonikanalid tuleb varustada puhastusluukidega. Kõik tehnosüsteemide torus�ke nähtavale jäävad osad tuleb kooskõlastada arhitek�ga. Tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt valmistaja poolt toodetele kaasaantavatele paigaldusjuhenditele. Täpsemalt vt. tehnoosade projek�st. 9.11. Päästemeeskonna juurdepääs ehi�sele Ei muudeta 9.12. Väline tulekustutusvesi Lähim tuletõrje veevõtukoht on Muuli teel. 10. KESKKONNAKAITSE 10.1. Haljastuse kaitse * Ehitusaegse haljastuse kaitsmine Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjek�l ja selle kõrval oleval alal vastavalt Ees� Vabariigis keh�vatele seadustele ja nõuetele ning tellija poolsetele juhistele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Tagada säilitatavate puude ehitusaegne kaitse vastavalt EVS 939-3:2020 standardile. Säilitatavate puude juures�ku kaitsetsooni ei tohi kõvakatega sillu�st rajada. Teekate sillu�s ei tohi ulatuda puutüvedele lähemale kui 2,0 meetrit. Pinnalähedase juures�kuga puude võra ulatuses tuleb võimalike mulla- ja ehitustööde tegemisel väl�da võra ulatuses murukamara lõhkumist ja juurte vigastamist. Ehitustööde ajal tuleb väl�da juures�ku kinnisurumist mehhanismide poolt, võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga. Puude ümbruses asuvat pinnast ei tohi välja tõsta, juurekaelasid ei tohi ehitustööde ajal mata. Säilitatavate puude juures�ku kaitsealal on ehitusmaterjalide ladustamine keelatud. Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 13/18 Haljasalade taastamine- rajatav muru pind ei tohi jääda kõrgem kui külgnev kate. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (PH 6,5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on �hendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada. Haljastuse taastamisel juhinduda prins�ibist, et säilitatavate puude juures�ku kaitsealal on maapinna kõrguse muutmine keelatud. 10.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja ehk ehi�se omanik. Ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt keh�vale korrale tulenevalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirja 3.peatüki §34 -§37 nõuetest. Esimese etapina demonteeritakse uste ja akende raamid. Seejärel lammutatakse olemasolev puitkonstruktsioonil olev rõdusein. Demonteeritakse olemasolev metallist rõdupiire ja betoonist trepp. Viimasena lõigatakse teemantsaega otstest üleulatuvad betoonservad. Küljeseinad rõdupõranda all- plokid võetakse lah� ja laotakse uues� üles tagasiastmega, et hiljem soojustus lisada. Lammutustööde ajal peab ohutsoon olema tähistatud aju�ste piiretega ja ohutusmärkidega. Ohutsoon jääb kinnistu piiresse. Lammutamisel tekkinud kivi- ja puitmaterjal antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Metall ja ohtlikud jäätmed antakse üle vastavaid jäätmekäitluslubasid omavatele etevõtetele. Ohtlikud jäätmed eraldatakse eraldi miteohtlikest jäätmetest. Olemasolevad aknad ja uksed võetakse lah� võimalikult etevaatlikult, neid kahjustamata ja ladustatakse tellija latu ning kasutatakse võimalusel ekspositsioonis vms. Jäätmed ladustatakse eraldi konteinerites või märgistatud aladel väl�des jäätmete segunemist ja keskkonnareostust. Lähim jäätmejaam on Viimsi jäätmejaam, Vanapere põik 2, Pringi. Veevarustuste ja kanalisatsiooni ning küte ja ven�latsiooni süsteemide lammutust pole ete nähtud, sealt jäätmeid ei teki. * Lammutus- ja ehitusjäätmete prognoositavad kogused: AR, EK Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus kogus 17 01 01 Betoon 2,4 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 01 Puit 8,5 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 02 Klaas 0,5 m² Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 02 03 Plast - - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l 17 03 02 Asfaldijäätmed - t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 14/18 17 04 07 Metallisegud 1,2 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 15 01 Pakendid (nt. 1,5 m³ Tagastatakse pakendietevõtjale puitalused, kile, pakendijäätmete ringlusse võtuks või paberkartongpakend, taaskasutusse suunamiseks või antakse jms) üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 08 02 Kipsipõhised 1 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale ehitusmaterjalid jäätmekäitlejale 17 09 04 Ehitus- ja lammutuse 1,5 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale segapraht jäätmekäitlejale 17 06 05* Eterniit või muu - t Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjek�l asbes� sisaldavad ehitusmaterjalid 20 03 01 Prügi 0,5 t Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale (segaolmejäätmed) jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt. KV, VK Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus kogus 17 02 03 Plast 0,2 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, suunatakse võimalusel taaskasutusse 17 04 05 Metall 0,1 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 15 01 01/ Pakendid 0,2 m³ Tagastatakse pakendietevõtjale 15 01 02 pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale 17 09 04 Segajäätmed 0,05 m³ Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes on selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitsuse poolt * Pinnas – pinnasetööde mahtude bilanss Pinnase liik Hinnanguline kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus Kasvupinnas (17 05 04) 1 m³ Kasutatakse kohapeal kallete tekitamiseks ja vee juh�miseks Kivid ja pinnas (17 05 - t Eelhinnangu järgi ei teki 04) ehitusobjek�l Ohtlikke aineid - - Eelhinnangu järgi ei teki sisaldavad kivid ja ehitusobjek�l pinnas (17 05 03*) Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 15/18 Käesoleva projek� käigus tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed kogutakse liigi�, ladustatakse nõuetekohaselt ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. Eelistatakse jäätmete taaskasutust ning minimeeritakse ladestamisele suunatavate jäätmete kogust. Arhitektuur-ehitusliku ja tuleohutuse osa seletuskirja koostasid: Inke-Bret Eek, arhitekt vastutav spetsialist Madis Eek, volitatud arhitekt-ekspert 8 Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda KLMV_EP_AA-3-01_seletus Projekteerija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso 25.03.2026 vastutav spetsialist /arhitekt Madis Eek lk 16/18  Muinsuskaitse eritingimused nr EELNÕU Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus: Muinsuskaitseamet Ametniku nimi: Maarja Ruut Väljastamise kuupäev: pp.kk.2025 Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number: 1929 Taotluse esitamise kuupäev: 11.11.2025 Taotleja: Osaühing Arhitektuuribüroo Eek & Mutso Mälestise reg-nr: 2988 Mälestise nimi: Viimsi mõisa peahoone, 19.-20. saj Muinsuskaitse eritingimuste taotlemise eesmärk: Veranda ümberehitamise ja laiendamise ehitusprojekt Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid: 1. muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1 – 4; 2. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27); 3. hoone ülevaatus 16.12.2024, mille teostas Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Mirje Tammaru. Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused: Mälestise lühike ajalooline ülevaade1 Esimesed teated Viimsi mõisast ajalooürikutes pärinevad 1471. aastast, mil selle majapidamine kuulus Pirita kloostrile. 1877. aastal müüdi mõisakompleks Peterburi õllevabrikandile. Mõisa peahoone praegune historitsistlik väliskujundus pärineb suures osas just sellest perioodist. 1 Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/ Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958  2 Alates 1919. aastast oli Viimsi riigimõis, pärast 1923. aastat omandas mõisa kindral Laidoner. Aastatel 1944–1994 oli hoone Nõukogude Liidu sideüksuse käsutuses. Hoone praegune valdaja on Eesti Sõjamuuseum ning hoones tegutseb Kindral Laidoneri Muuseum. Hoone läänekülje lõunaosas paiknevat verandat on korduvalt ümberehitatud. 19. sajandil (vt Lisa 2, foto 1) paiknes selles asukohas sammastega avatud katusealune, 20. sajandi algupoole fotodel (vt lisa 2 fotod 2 ja 3) on samuti näha avatud katusealust, mille sammaste ees olid ilmselt kardinad ja puitbalustraadiga piire ning trepp. 20. sajandi teisel poolel ehitati varjualuse osa kinni nelja aknaga ühtse krohvitud seinapinnana (vt Lisa 2 foto 4) ning 2000. aastate algul muudeti see maast laeni ja väikese ruudujaotusega klaaspindadega puitverandaks, mille ette lisati madala õhulise metallpiirdega rõdu. Olemasolev seisukord ning kavandatavad tegevused. Algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3). Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks. Mälestisel ehitustöid tehes on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi, detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Lisatav uus peab toetama ajaloolist arhitektuurset tervikut. Kavas on hoone läänekülje puitveranda ümberehitamine ja laiendamine olemasoleva rõdu arvelt. Veranda ümberehitamine ja laiendamine – Hoone läänekülje lõunaosas paikneb hoone põhimahu välisseintest vähesel määral taanduv puitseina ja -pilastritega ning suurte klaasustega kinnine veranda, mida on erinevatel sajanditel korduvalt ümber ehitatud. Puitveranda ees on soklikõrguse põrandatasapinnaga ja õhulise metallpiirdega seinast eenduv rõdu, mis on ehitatud 2000. aastatel. Veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus, kuid lubatud on ka seda olemasoleva rõdu arvelt laiendada. Juurdeehituse katuse räästakõrgus peab arvestama olemasoleva katuseräästa kõrgusega ja harjakõrgus ei tohi ületada sama osa olemasolevat katuseharja kõrgust. Olemasoleva veranda asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse eeskujul sammastega avatud varjualuse või hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise, klaasitud/akendega veranda. Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada tuleb hoonega sobivaid ja mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale.  3 Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on lubatud ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts. Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest eemalejuhtimine. Arheoloogia – Viimsi mõisa on esmakordselt ajalooürikutes mainitud 1471. aastal ning asustus on seal ilmselt olnud juba varem. On tõenäoline, et mõisa peahoone ümbruses ja mõisapargi territooriumil on säilinud varasema elutegevuse jäänuseid ja kultuurkihti. Seetõttu tuleb pinnase- ja kaevetöödel, sh vundamentide korrastamisel ja hoones sees olla tähelepanelik ning kui leitakse arheoloogilist kultuurkihti, sh müüride jäänuseid, teavitada sellest viivitamatult Muinsuskaitseametit ja arvestada uuringu vajadusega. Lubikrohv – paekivi- ja tellishooneid on traditsiooniliselt viimistletud lubikrohviga. Traditsioonilistel krohvidel on omadus siduda liigset niiskust ja seega reguleerida hoones niiskuse tasakaalu. Muinsuskaitse eritingimused: 1. Viimsi mõisa peahoone läänepoolse fassaadi veranda 1.1. Hoone läänekülje lõunaosas paikneva veranda võib ümber ehitada olemasolevas mahus, kuid lubatud on ka selle laiendamine olemasoleva rõdu arvelt. Olemasoleva veranda asemele võib kavandada ajaloolise lahenduse eeskujul sammastega avatud varjualuse või hoonega arhitektuurselt sobiva, võimalikult õhulise, klaasitud/akendega veranda. Lahendus võib olla ka kaasaegse arhitektuuriga, kuid kasutada tuleb hoonega sobivaid ja mitteimiteerivaid kvaliteetseid ehitusmaterjale. 1.2. Juurdeehituse katuseräästas peab lähtuma olemasolevast katuseräästast ja harjakõrgus ei tohi ületada sama osa olemasolevat katuseharja kõrgust. 1.3. Verandamahu katusekatteks kavandada olemasoleva eeskujul käsitsi valtsitud tsingitud terasplekk soovitavalt traditsiooniliste proportsioonidega tahvlitena, alternatiivina on lubatud ka lahtilõikamata ehk nn petuvalts.  4 1.4. Kavandada toimiv sademeveesüsteem, kasutades olemasoleva lahenduse eeskujul tsingitud plekist ümara ristlõike ja valtsitud pöördekohtadega vihmaveetorusid ja räästapealseid sottrenne. Samuti tuleb vertikaalplaneerimisega tagada sademevee hoonest eemalejuhtimine. 1.5. Siseviimistluses kasutada ajaloolisse hoonesse sobivaid traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale (puit, krohv, lubi- ja liimvärvid, tapeet, puitpindadel linaõlivärvid jne). 2. Üldised tingimused 2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4). Mälestise restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2). 2.2. Muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata (MuKS § 55 lg 2). Tööde teostajal tuleb dokumenteerida tehtud tööd ning esitada Muinsuskaitseametile nõuetekohane tööde aruanne kolme kuu jooksul pärast tööde lõppemist. 2.3. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja enne tööde algust tuleb taotleda Muinsuskaitseametilt tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 1). 2.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama mälestisel ja selle lähiümbruses töid tehes avastatud rajatise, tarindi, hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi või muu leiu või asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60). Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja muu teave: Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1). Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet võib põhjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta võrra (MuKS § 51 lg 5).  5 Lisa 1 – Asendiskeem Lisa 2 – Ajaloolised fotod Lisa 3 – Fotod olemasolevast seisukorrast  LISAD Lisa 1. Viimsi mõisa peahoone asendiskeem Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse mitteametlik väljavõte 1 9 10 11 20 12 19 15 2, 3 16 14 13 4 5 6 8 *punasega on märgitud Lisa 3 fotode pildistamise suunad Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 2. Ajaloolised fotod 1. Viimsi lossi vaade. Graafika, Theodor Gehlhaar, 1833. vaadatud: https://www.muis.ee/museaalview/1196609 Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 2. Ajaloolised fotod 2. Klaasnegatiiv Viimsi mõisahoonest iluaiaga. Foto: EAA.1414.2.92.18 3. Viimsi mõisa härrastemaja, nurgavaade 20. sajandi algul. Foto: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 5659:24 Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2074324 Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 2. Ajaloolised fotod 4. Vaade Viimsi mõisa peahoone tagaküljele. Foto: sügis 2001. Eesti mõisaportaal. Vaadatud: https://www.mois.ee/harju/viimsi.shtml 5. Viimsi mõisa peahoone 2007. aastal. Foto: Martin Siplane. Vaadatud: https://www.muis.ee/museaalView/2643200 Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast 1. Viimsi mõisa peahoone (läänepoolne) tagafassaad. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru 2. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Vaade loodest. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast 1. Vaade hoonele loodest. 3. Ümberehitatav rõdu ja veranda. Foto: 16.12.2024, Mirje Tammaru 4. Vaade rõdule ja verandale edelast. Foto: 06.03.2024, Heli Pappel. Viimsi mõisa peahoone (veranda). Muinsuskaitse eritingimused 2025. Lisad  A B L-1 12167 837 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 830 D-02 tsingitud terasest ümar vihmaveetoru 2 2 tsingitud terasest ümar vihmaveetoru 670 670 289 302 VS-01 betoonist serv teemantsaega L-2 L-2 424 lõigata kuni fassaadini betoonist serv teemantsaega 500 500 lõigata kuni fassaadini 2604 eemaldatav fassaad 423 11320 424 600 VS-01 3125 760 VS-01 JUURDEEHITUS 37,7 m² 500 3330 500 ol.olev trepp lammutada 334 vihmaveetoru (ol.olev) 50 +0,00 50 695 vihmaveetoru (ol.olev) 1 1 +0,00 L-1 PLAAN A B Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. JOONIS PLAAN - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS DOK. TÄHIS AR-5-01 25.02.2026 1:50 EP KLMV KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. TEL.: +372 6 828 777 - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA TÖÖPROJEKT. ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  11.10 11.10 9.40 9.40 8.70 6.25 4.00 4.00 3.30 0.92 0.00 0.00 1:250 katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus sottrenn +2.49 mitteavanevad puitaknad- +2.14 kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau puitlaudis 2000 2440 toon- hall, Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) ümar vihmaveetoru ümar vihmaveetoru tsingitud tsingitud 220 +0.14 +0.00 betoonist serv teemantsaega betoonist serv teemantsaega lõigata kuni fassaadini lõigata kuni fassaadini 830 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 500 837 1000 krohv trepp lammutada toon- hall, 12167 sama, mis peamajal 1:50 B A Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. JOONIS VAADE LÄÄNEST - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS DOK. TÄHIS AR-6-01 27.03.2026 1:250/1:50 EP KLMV KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. TEL.: +372 6 828 777 NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] TÖÖPROJEKT. ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus katusekate- tsingitud valtsplekk 22°0' topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus katusekate keeratud puitlaudise peale +2.49 +2.14 mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau 334 500 600 500 670 puitlaudis 2000 toon- hall, 2220 Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) vihmaveetoru tsingitud 220 +0.14 +0.00 2604 krohv toon- hall, sama, mis peamajal 1 2 NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS VAADE PÕHJAST KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-6-02 27.03.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  Thermory Vivid Eternal Gray RAL7036 Platingrau plekk-katus katusekate- tsingitud valtsplekk 22°0' topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus katusekate keeratud puitlaudise peale eemaldatava fassaad +2.49 mitteavanevad puitaknad- +2.14 kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, 670 500 760 500 645 lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau puitlaudis toon- hall, 2000 Thermory Vivid Eternal Gray 2220 (puidu vastupidavusklass 1 või 2) vihmaveetoru tsingitud +0.14 +0.00 220 1000 krohv toon- hall, sama, mis peamajal 3125 2 1 NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS VAADE LÕUNAST KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-6-03 27.03.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  räästarenn 8 37 katu 480 sek alle 22k raa räästarenn di K L-0 1 katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, D-01 värvitud roheliseks, ol.olev vahelagi, puitliist sama, mis peamaja katus toetatud uutele postidele +2.14 puitlaudis toon- hall, Thermory Vivid Eternal Gray 2262 (puidu vastupidavusklass 1 või 2) VS-01 uus põrand viia kokku 424 olemasolevaga, põrandaviimistlus- sama plaat, 273 PP-01 150 140 mis näitusesaalis +0.00 plekk, 100 tsingitud 530 krohv toon- hall, SO-02 sama, mis peamajal ol.olev sokkel soojustada ol.olev konstruktsioon 1 2 NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS LÕIGE 1 KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-6-04 27.03.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, KL-01 sama, mis peamaja katus katusekate keeratud puitlaudise peale 424 puitlaudis toon- hall, Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) VS-01 uus põrand viia kokku olemasolevaga, põrandaviimistlus- sama plaat, mis näitusesaalis PP-01 +0.00 plekk, tsingitud 470 410 SO-01 A NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. NB! KÕIK MÕÕDUD KONTROLLIDA KOHA PEAL! NB! KÕIKIDEST VIIMISTLUSMATERJALIDEST TEHA NÄIDIS, KOOSKÕLASTADA ARHITEKTIGA Jooniste alusena kasutatud RESTPROJEKTi jooniseid. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS LÕIGE 2 KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-6-05 25.02.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  katusekate- tsingitud valtsplekk topeltvaltsiga, värvitud roheliseks, sama, mis peamaja katus plekk, 90 sama mis katusel 70 90 70 90 70 viimistlus- helehall krohv 50 40 50 mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, 40 +2.14 186 70 lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, akende ees puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau pimendavad rulood akende paled laminaat, värvitud seinaga sama tooni plekk, tsingitud 40 +0.14 50 40 50 puitlaudis toon- hall, Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) 424 Konstruktsioon vt. EK-osa NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. 2 - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS D-01 RÄÄSTAS PUITFASSAAD, AKEN KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-7-01 25.02.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  mitteavanevad puitaknad- kolmekordne klaaspakett- kirgas klaas, puitlaudis lamineeritud, kaetud UV-kaitsekilega, toon- hall, puitraamid helehallid RAL7036 Platingrau Thermory Vivid Eternal Gray (puidu vastupidavusklass 1 või 2) 50 50 2 50 40 40 50 40 40 500 70 Konstruktsioon siseviimistlus- vt. EK-osa helehall krohv NB! - KÕIK MÕÕDUD TÄPSUSTADA KOHAPEAL. - KÕIK MATERJALID TÄPSUSTADA ENNE TELLIMIST ARHITEKTIGA. - KÄESOLEV JOONIS ON ARHITEKTUURI PÕHIMÕTTELINE LAHENDUS; DIMENSIOONID, KINNITUSED, MATERJALID JA NENDE FÜÜSIKALISED NING SOOJUSTEHNILISED OMADUSED KONTROLLIDA ÜLE KOOSTÖÖS KONSTRUKTORIGA. - TEOSTATUD TÖÖDE KVALITEET PEAB VASTAMA RYL 2010 VASTAVATELE NÕUTELE. - VASTUOLUDE KORRAL ERINEVATE JOONISTE VÕI JOONISTE JA SELETUSKIRJA VAHEL PÖÖRDUDA ÕIGE LAHENDUSE SAAMISEKS ARHITEKTI POOLE. - ANTUD JOONIS ON PÕHIMÕTTELINE ARHITEKTUURILAHENDUS. VAJADUSEL EHITAMISE ALUSEKS TELLIDA TÖÖPROJEKT. KAASA ARVATUD PROJEKTI SELETUSKIRI. KÄESOLEV JOONIS ON LAHUTAMATU OSA KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA KOGU PROJEKTIKAUSTA KONTEKSTIS, PROJEKTIST. JOONIS KEHTIB ÜKSNES AADRESS Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maakond TELLIJA Eesti sõjamuuseum- Kindral Laidoneri muuseum JOONIS D-02 AKEN PLAANIS KUUP. MÕÕTKAVA STAADIUM DOK. TÄHIS AR-7-02 25.02.2026 1:50 EP KLMV VASTUTAV SPETSIALIST/ ARH. MADIS EEK TEL.: +372 6 828 777 ARHITEKT INKE-BRETT EEK [email protected] ARHITEKT ÕLE 23 10319 TALLINN EP10084340-0001 www.eekmutso.ee  Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 8.6. Hoone tugev – ja nõrkvoolupaigaldised Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 1. Projekti üldosa.................................................................................................................... 2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS ................................................................................. 2.1. Üldandmed .................................................................................................................. 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................... 2.1.2. Alusdokumentatsioon ........................................................................................... 2.2. Olemasolev ................................................................................................................. 2.3. Põhiandmed ................................................................................................................ 2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed................................................ 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid ............................................................... 2.5. Elektri arvestussüsteem .............................................................................................. 2.6. Varutoitesüsteem ........................................................................................................ 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem ........................................................................ 2.8. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ................................................. 2.9. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ........................................................................ 2.9.1. Maanduspaigaldis ................................................................................................ 2.9.2. Potentsiaaliühtlustus ............................................................................................ 2.10. Kaabliteed ............................................................................................................... 2.10.1. Kaabliredelid ja rennid ......................................................................................... 2.10.2. Kaablikarbikud ..................................................................................................... 2.10.3. Riputussüsteemid ................................................................................................ 2.10.4. Läbiviigud ............................................................................................................. 2.11. Jõuseadmete elektrivarustus ................................................................................... 2.11.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus......................................................................... 2.11.2. Köögiseadmete elektrivarustus ............................................................................ 2.11.3. Muude seadmete elektrivarustus ......................................................................... 2.12. Elektritoite ühendussüsteemid ................................................................................. 2.12.1. Pistikupesad......................................................................................................... 2.12.2. Lattliinid ................................................................................................................ 2.12.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid ............................................................ 2.13. Valgustussüsteemid ................................................................................................ 2.13.1. Üldvalgustus ........................................................................................................ 2.13.2. Fassaadivalgustus ............................................................................................... 2.13.3. Reklaamvalgustus................................................................................................ 2.13.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem .......................................................................... 2.14. Küttesüsteemid ja seadmed .................................................................................... 2.15. Tuleohutussüsteemid .............................................................................................. 2.15.1. Piksekaitse ........................................................................................................... 2.15.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid ................................................ 2.16. Tulekaitse ................................................................................................................ 1/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ................................................................................... 3.1. Üldandmed .................................................................................................................. 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................... 3.1.2. Alusdokumendid .................................................................................................. 3.2. Olemasolev ................................................................................................................. 3.3. Kaabliteed ................................................................................................................... 3.5. Tulekahjusignalisatsioon ............................................................................................. 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem ..................................................................................... 3.7. Videovalve .................................................................................................................. 3.8. TV-võrk ....................................................................................................................... 3.10. Tulekaitse ................................................................................................................ 3.11. Lisad ........................................................................................................................ 4. HOONEAUTOMAATIKA .................................................................................................... 4.1. Üldandmed .................................................................................................................. Sisukord .......................................................................................................................... 1 1. Projekti üldosa.......................................................................................................... 3 2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS ....................................................................... 3 2.1. Üldandmed ......................................................................................................... 3 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ............................................................................. 3 2.1.2. Alusdokumentatsioon .................................................................................. 3 2.2. Olemasolev ........................................................................................................ 4 2.3. Põhiandmed ....................................................................................................... 4 2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed ....................................... 4 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid ...................................................... 4 2.5. Elektri arvestussüsteem ..................................................................................... 5 2.6. Varutoitesüsteem ............................................................................................... 5 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem................................................................ 5 2.8. Elektri kvaliteedi parandamiseks vajalikud süsteemid ........................................ 5 2.9. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ............................................................... 5 2.9.1. Maanduspaigaldis ........................................................................................ 5 2.9.2. Potentsiaaliühtlustus .................................................................................... 5 2.10. Kaabliteed ....................................................................................................... 6 2.10.1. Kaabliredelid ja rennid .............................................................................. 6 2.10.2. Kaablikarbikud .......................................................................................... 6 2.10.3. Riputussüsteemid ..................................................................................... 6 2.10.4. Läbiviigud ................................................................................................. 6 2.11. Jõuseadmete elektrivarustus .......................................................................... 7 2.11.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus ............................................................. 7 2.11.2. Köögiseadmete elektrivarustus ................................................................ 7 2.11.3. Muude seadmete elektrivarustus .............................................................. 7 2.12. Elektritoite ühendussüsteemid ........................................................................ 7 2.12.1. Pistikupesad ............................................................................................. 7 2.12.2. Lattliinid .................................................................................................... 7 2.12.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid ................................................. 7 2.13. Valgustussüsteemid ........................................................................................ 8 2/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 2.13.1. Üldvalgustus ............................................................................................. 8 2.13.2. Fassaadivalgustus .................................................................................... 8 2.13.3. Reklaamvalgustus .................................................................................... 8 2.13.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem .............................................................. 8 2.14. Küttesüsteemid ja seadmed ............................................................................ 9 2.15. Tuleohutussüsteemid ...................................................................................... 9 2.15.1. Piksekaitse ............................................................................................... 9 2.15.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid ..................................... 9 2.16. Tulekaitse........................................................................................................ 9 3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ....................................................................... 10 3.1. Üldandmed ....................................................................................................... 10 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................... 10 3.1.2. Alusdokumendid ........................................................................................ 10 3.2. Olemasolev ...................................................................................................... 11 3.3. Kaabliteed ........................................................................................................ 11 3.4. Andmesidesüsteemid ....................................................................................... 11 3.5. Tulekahjusignalisatsioon .................................................................................. 11 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem .......................................................................... 12 3.7. Videovalve........................................................................................................ 12 3.8. TV-võrk............................................................................................................. 12 3.9. Helindussüsteem .............................................................................................. 12 3.10. Tulekaitse...................................................................................................... 12 3.11. Lisad ............................................................................................................. 13 1. Projekti üldosa Käesolev projekti "Kindral Laidoneri muuseumi veranda" EN osa on koostatud OÜ Arhitektibüroo Eek&Mutso tellimusel. 2. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS 2.1. Üldandmed 2.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Projektis lahendatakse järgmised hoone süsteemid: - Üldvalgustus - Evakuatsioonivalgustus - Pistikupesade võrk 2.1.2. Alusdokumentatsioon 2.1.2.1. Lähteandmed - Arhitektuurosa eelprojekt - Tellija lähteülesanne 3/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 2.1.2.2. Ehitusuuringud Antud projektiosa ei nõua eelnevaid ehitusuuringuid. 2.1.2.3. Normdokumendid Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel. Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu: 1. Ehitusseadustik 2. Seadme ohutuse seadus 3. Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” Projekteerimisel kasutatud olulisemate standartide loetelu: 1. EVS-HD 60364 “Ehitise elektripaigaldised”; “Madalpingelised elektripaigaldised” 2. EVS-EN 12464-1:2011 “Valgustus. Siseruumi töökohad” 3. EVS-EN 60529:2001 “Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)” 4. EVS-EN 1838:2013 “Valgustehnika. Hädavalgustus” 5. EVS-EN 50172:2005 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid” 6. EVS-EN 60439 “Madalpingelised aparaadikoosted” 7. EVS-EN 60909 “Short-circuit currents in three phase a.c systems” Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud: 1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97, sealhulgas ka muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega. 2. EVS 932:2017 Ehitusprojekt 3. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele 2.2. Olemasolev Hoones on olemasolev elektrivarustus, maanduspaigaldis, piksekaitse ja toitevõrk. 2.3. Põhiandmed 2.3.1. Rekonstrueeritava tugevvoolupaigaldise andmed Hoone juhistikusüsteem TN-S (N ja PE eraldus hoone peakilbis) Toitepinge 3x230/400 V; 50 Hz Arvutuslik võimsus Pa=5 kW Juurdeehitatav elektripaigaldis ei nõua olemasoleva hoone peakaitsmete suurendamist. Võimsus täpsustatakse järgmises projekteerimisfaasis. 2.4. Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid Peakeskus Hoone peakeskus PJK1 paikneb 1. korrusel asuvas tehnilises ruumis. Keskuses on piisavalt ruumi ja võimsust rekonstrueeritava hooneosa elektrivarustuse tagamiseks. 4/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 Rühmakeskused Kilbid teostatakse TN-S süsteemis. Jaotuskeskused dimensioneeritakse ca. 30% vaba ruumi ja võimsusvaruga. Jaotuskeskused komplekteeritakse 3-pooluselise pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühise ja ülekoormuse eest kaitsvate kaitselülititega. Ohtlikes kohtades paiknevate tarbijate ja üldkasutatavate pistikupesade ahelad varustatakse rikkevoolu kaitselülititega rakendusvooluga  30 mA. Tehnilistes v.a. elektrikilbiruumis paiknevad jaotuskeskused valmistatakse kaitseastmega IP44, muudes ruumides kaitseastmega IP30. Jaotuskeskused varustatakse tüüp 2 liigpingepiirikutega. Üldnõuded elektrijaotuskeskustele Keskuse samatüübilised komponendid peavad olema sama valmistaja toodang. Termoreleede vinnastusnupud, juhtlülitid ja muud tavakasutuses olevad seadmed tuleb paigaldada nii, et keskuste katteid ei tuleks avada kasutusolukordades. Klemmliistude, kontaktorite ja kaitselülitite katted peavad hooldustoimingute pärast olema hingedega. Keskustes paiknevad kaitsmed, lülitid ja komponendid märgitakse selgelt ja püsivalt elektriskeemide järgi. Jõuahelate kaablid ühendatakse numereeritud klemmliistudele kuni soone ristlõikeni 16mm2. Juhtimiskaablid ühendatakse numereeritud riviklemmidele. Klemmliistudele jäetakse ca 20 % varu. Vahetuskäepidemetele ja keskuse katete avamise tööriistadele paigaldatakse kinnitusalused keskuste katete külge. Indikatsioonivalgustites kasutatakse LED lampe. 2.5. Elektri arvestussüsteem Juurdeehitatavale hoone osale ei nähta ette eraldi arvestit. 2.6. Varutoitesüsteem Evakuatsioonivalgustid peavad välise toiteta töötama 3 tundi. Evakuatsioonivalgustitena kasutatakse autonoomsete akuseadmetega varustatud erivalgusteid. Väljapääsu märkvalgustid peavad töötama pidevalt põlevas režiimis. 2.7. Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem Juurdeehitatavale hoone osale süsteemi ei kasutata. 2.8. Maandused ja potentsiaaliühtlustused 2.8.1. Maanduspaigaldis Hoonel on olemasolev maandussüsteem. 2.8.2. Potentsiaaliühtlustus Elektriohutuse tagamiseks on projektis lähtutud standarditest EVS-IEC 60364, EVS-EN 60529 ning kasutatud järgmisi kaitseviise: - Põhikaitsena – põhiisolatsioon, kaitsekatted ja ümbrised - Rikkekaitsena – kaitsemaandamine, automaatne väljalülitamine, potentsiaalide ühtlustus - Lisakaitsena – rikkevoolu kaitselülitid 5/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 Inimeste ohutuse tagamiseks peab elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge jääma alla 50 V või peab olema tagatud kiire väljalülitus. Selle jaoks teostatakse kaitsemaandus ja potentsiaaliühtlustus ning rikkevoolukaitsete kasutamine. Vastavalt EVS-HD 60364-4-41 lõppahelate kaitseaparaatide enimalt lubatav väljalülitusaeg peab olema alla 0,4 s 230 VAC juhul, 0,2 s 400 VAC juhul. Potentsiaalide ühtlustuseks elektriseadmete normaalselt pingevabad metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei näe ette teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed). Potentsiaalide ühtlustuseks nähakse ette potentsiaalide ühtlustuse latid tehnilistes ruumides. Peamaanduslatiga ja potentsiaalideühtlustus lattidega ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (ka kaabliredelid, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme abil. Potentsiaalideühtlustus juhtide ristlõiked valitakse vastavalt standardile (EVS, IEC). 2.9. Kaabliteed 2.9.1. Kaabliredelid ja rennid Kaabliteedeks projekteeritakse kuumtsingitud terasest tehases valmistatud kaabliredelid. Kaabliredelite üksteise kohale paigalduse korral peab nõrkvoolukaablite redel asetsema allpool ja elektrikaablite redel pealpool. Koridorides ja avalikes kohtades, kus ripplagesid ei ole (riiulid on näha), tuleb kasutada tsingitud vähese perforatsiooniga plaatkaabliriiuleid. Plaatriiulid tuleb varustada tsingitud kaanega. Plaatkaabliriiulite värvus tuleb täpsustada sisearhitektiga. Pistikupesade ja karpide kinnituseks tuleb kasutada tehases valmistatud spetsiaalseid plaataluseid. Juhul kui kaabliteed paiknevad ripplagede taga, peab olema tagatud juurdepääs kaabliteedele kas teenindusluukide või moodulitena avatava ripplae näol. Üldjuhul kasutatakse eraldi kaabliteid tugevvoolu kaablitele, nõrkvoolu kaablitele ja tehnoloogilise kaablitele. Kohtades kus tugev- ja nõrkvoolukaablid on otstarbekas paigaldada ühistele kaabliteedele, tuleb jälgida Eesti Vabariigi Standardi EVS-EN 50174-2:2018 nõudeid. Kaabliteedel nähakse ette vaba paigalduspinda 20..30 %. 2.9.2. Kaablikarbikud Ruumides nähakse ette horisontaalsed seinakarbikuid töökohtadele seina ääres ning vertikaalseid kaablikarbikuid klaasseinte vahel tummseintel. Üldjuhul nahakse ette plast.karbikud. Karbikutes tuleb ette näha vahesein nõrkvoolu- ja tugevvoolukaablite eristamiseks. Nõupidamisruumides nõupidamislaua alla nähakse ette põrandas pistikupesade karbid laua pistikupesade komplekti ühendamiseks (laua pistikupesad kuuluvad mööbli töövõttu). Kaablite juurdeviimiseks põrandakarpi tuleb põrandasse paigaldada piisav arv reservtorusid nõrkvoolusüsteemi kaablite paigalduseks. Põrandakarpide kaaned kaetakse põranda pinnakattematerjaliga. 2.9.3. Riputussüsteemid Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad. 2.9.4. Läbiviigud Läbiviikudel seintest kaablid kaitsta mehhaaniliste vigastuste eest tavaliselt metallist läbivedamistorude abil. Mehhaanilistest koormustest täiesti vabades kohtades võib kaitse teha plastiktorust. Kõik kaablite läbiviigukohad tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega), akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele. 6/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 2.10. Jõuseadmete elektrivarustus 2.10.1. KVVKJ-seadmete elektrivarustus Kasutatakse olemasolevaid KVJVK süsteeme. 2.10.2. Köögiseadmete elektrivarustus Antud objektil ei asu suurkööke. 2.10.3. Muude seadmete elektrivarustus Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse nende toide kuni seadme klemmkarbini või seadmega komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini. Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide omavahelised ja seadmete külge minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni järgi. 2.11. Elektritoite ühendussüsteemid 2.11.1. Pistikupesad Üldjuhul kaabeldus teostatakse süvistatuna seintesse või varjatuna ripplagede taga. Tehnilistes ruumides on kaabeldus ja pistikupesad pinnapealsed. Niisketes, tolmustes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega pistikupesi. Kõik pistikupesade rühmad varustatakse rikkevoolukaitselülititega rakendusvooluga  30 mA. Rikkevoolukaitselülitid peavad olema AC tüüpi. Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm2 ristlõikepindalaga vask juhte. Kõik pistikupesad varustatakse siltidega, kust selgub rühmakeskuse- ja rühmatähis. 2.11.2. Lattliinid Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad. 2.11.3. Pistikühendused-ja kaablisarjasüsteemid Hoonesiseste magistraalliinidena kasutada tuld mitte levitava isolatsiooniga kaableid. Ristlõike puhul kuni 25 mm2 kasutada vasksoontega kaableid ja suurema ristlõike puhul üldjuhul alumiiniumsoontega kaableid. Kaablid märgistada mõlemast otsast skeemijärgsete tunnustega. Hoonesiseste valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete toitekaablitena kasutatakse vasksoontega kaableid. Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca- s1,d1,a2. Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad selle ruumi tuletundlikkuse nõudele. Välistingimustes kasutada kaablit mille isolatsioon on UV kindel (või täiendavalt kaitstud UV-kindla kõriga) ja ette nähtud välistingimustesse paigaldamiseks. Ühendused teha spetsiaalsete tarvikutega (klemmid jms). Jälgida, et kaablisoonte värvid vastaksid EVS nõuetele. Juhistike paigaldamisel tuleb tagada, et kaablid, juhtmed, nende klemmid ja liited ei saaks paigaldamise, käidu ega hooldustööde ajal mehaaniliselt kahjustada. Juhtmed ja kaablid peavad kulgema püst- või rõhtsuunas. Paigaldamisel põrandasse, ristumistel torustikega ja seintest läbiviikudel paigaldada kaablid kaablikaitsetorudesse. 7/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 2.12. Valgustussüsteemid 2.12.1. Üldvalgustus Valgustuspaigaldis teostada kooskõlas järgmiste normidega: 1. Eesti Standard EVS-EN 12464-1. 2. Tellija soovid. Valgustuse süsteem projekteeritakse lähtudes elektrienergia säästlikkusest, võimalikult lihtsana ja minimaalselt hooldatavana läbi järgmiste valikute: - kasutada keskmise elueaga valgusallikaid (LED min 50 000 h, L90); - eri tüüpi lampide ja valgustite arv viia minimaalseks; - kasutada kergesti hooldatavaid valgusteid. - valgustite LOR väärtus peab olema ≥80% - valgustite värvustemperatuur peab üldjuhul olema Tcp=3000 K (bürooruumides), Tcp=4000 K (muu ruumides). - valgusallikate värvieristuse üldindeks Ra ei tohi olla alla 80 - arvutitega töökohtadel lubatud valgustite heledus peab vastama standardile EVS-EN 12464-1 pt. 4.9.2. Kasutatakse põhiliselt LED valgustid. Valgustusahelate puhul kasutatakse mitte väiksema kui 1,5 mm2 ristlõikega vaskjuhtmeid. Valgustusrühma kaitseaparatuur, kaabli ristlõige ja valgustite arv valitakse vastavalt liiteseadmete valmistaja soovitustele. Nõupidamisruumides on ette nähtud kasutada valgustuse sujuvat juhtimist. 2.12.2. Fassaadivalgustus Ei ole ettenähtud. 2.12.3. Reklaamvalgustus Ei ole ettenähtud. 2.12.4. Evakuatsioonivalgustussüsteem Hoone evakuatsioonivalgustussüsteem lahendatakse vastavalt Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”, Eesti standardi EVS-EN 1838 “Valgustehnika. Hädavalgustus” ja Eesti standardi EVS-EN 50172 “Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid” nõuetele. 2.12.4.1. Andmed valgustustiheduse ja toimeaja kohta Kuni 2 m laiuste evakuatsiooniteede horisontaalne valgustustihedus põrandal piki tee keskjoont peab olema vähemalt 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustustihedus vähemalt 0,5 lx. Paanikavältimisvalgustid paigaldatakse hoone loomuliku valguseta evakuatsiooniteedele. Avatud ala horisontaalne valgustustihedus põrandal (välja arvatud ala servades 0,5 m ulatuses) peab olema vähemalt 0,5 lx. Evakuatsioonivalgustusega tagatakse ka tuleohutuspaigaldiste asukohtade valgustamine (kustutid, teatenupud). Tuleohutuspaigaldiste valgustamiseks vajalik valgustihedus on 5 lx. 8/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 Evakuatsioonivalgustusena kasutatakse põhiliselt eraldiseisvaid akuseadmetega varustatud LED evakuatsioonivalgusteid, mis varustatud autonoomse akuseadmega, tugiajaga 3 tundi. 2.12.4.2. Süsteemi põhimõtted Evakuatsioonivalgustus koosneb väljapääsutee valgustusest ja paanikavältimise valgustusest. Märkvalgustite mõõtmed peavad vastama nõuetele. Hoones puudub tsentraalne automaatne jälgimissüsteem. Väljapääsu märkvalgustid peavad töötama pidevalt põlevas režiimis. Evakuatsioonivalgustid on üldjuhul varusolevas režiimis. Varusolevad evakuatsioonivalgustid lülitatakse vastava piirkonna valgustust toitvale kilbile ning süttivad põlema kilbi toitepinge kadumisel. 2.12.4.3. Paigalduse põhimõtted Evakuatsioonivalgustite paigaldus peab tagama, et hädavalgustus täidaks alljärgnevad funktsioonid: valgustama evakuatsiooniteede märgistust; tagama evakuatsiooniteede valgustatuse, et võimaldada turvaline liikumine ohutusse kohta ja selle suunas; tagama, et evakuatsiooniteedel paiknevad tulekahju häirenupud ja tuletõrjevahendid on kergesti leitavad ja kasutatavad; võimaldama ohutuse huvides tehtavaid toiminguid. 2.13. Küttesüsteemid ja seadmed Antud objektil nimetatud süsteemid puuduvad. 2.14. Tuleohutussüsteemid 2.14.1. Piksekaitse Objektil on olemasolev piksekaitse süsteem. 2.14.2. Tuleohutusega seotud toite-ja juhtimissüsteemid Olemasolevaid süsteeme ümber ei ehitata. 2.15. Tulekaitse Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega, nt. GPG Fire Stop System sertifitseeritud mittepõlevate tihendusmastiksitega), akustika ning kütte- ventilatsiooni nõuetele. Töövõttu kuulub tuletõkketööde teostaja nõustamine ja juhendamine oma töövõtu kommunikatsioonide ja seadmete läbiviikude osas tuletõkketööde teostamise ajal. Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite tulekindel installatsioon ja kinnitusviis. Tulekindla kaablite jaoks tuleb tagada kaablite tulekindel installatsioon ja kinnitusviis. Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca- s1,d1,a2. 9/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 3. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS 3.1. Üldandmed 3.1.1. Projekteerimistöö piiritlus Projektis lahendatakse järgmised hoone süsteemid: - Andmesidevõrk - Tulekahjusignalisatsioon - Valve- ja läbipääsusüsteem - Videovalve - TV-kaabelvõrk - Helindussüsteem (teadustussüsteem) 3.1.2. Alusdokumendid 3.1.2.1. Lähteandmed - Arhitektuurosa eelprojekt - Tellija lähteülesanne 3.1.2.2. Normdokumendid Projekteerimise käigus on jälgitud kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja normdokumente niivõrd, kuivõrd on need vajalikud käesoleva projekti koostamisel. Allpool on toodud olulisemate õigusaktide loetelu: 1. Ehitusseadustik 2. Seadme ohutuse seadus 3. Siseministri 30.märtsi 2017 a. määrus nr. 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” 4. Majandus- ja taristu ministri 01.juuli 2015 a. määrus nr. 55 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” 5. Siseministri 07.01.2013. a. määrus nr. 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” 6. Elektroonilise side seadus; 08.12.2004 7. Turvaseadus; 08.10.2003 8. Toote nõuetele vastavuse seadus 20.05.2010 Projekteerimisel kasutatud olulisemate standardite loetelu: 1. EVS-EN 60529 “Ümbrisega tagatavad kaitseastmed” 2. EVS 812-7:2018 “Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus” 3. EVS-EN 50849:2017 “Häireteadustuse helisüsteemid” 4. EVS-EN 54 - “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem” 5. CEN/TS 54-14:2004 “Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem – Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri” 6. EVS-EN 50131 - “Alarm systems – Intrusion and hold-up system” 10/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 7. EVS-EN 50132 - “Alarm systems – CCTV surveillance systems for use in security applications” 8. EVS-EN 50133 - “Alarm systems – Access control systems for use in security applications” 9. EVS-EN 50174:2018 – “Information technology – Cabling installation” 10. EVS-EN 50173-1:2018 “Information technology – Generic cabling systems Part 1: General requirements” 11. EVS-EN 50174-1:2018 “Information technology – Cabling installation – Part 1: Specification and quality assurance” Projekti komplekteerimisel on aluseks võetud: 1. Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97, sealhulgas ka muinsuskaitsest tulenevate nõuete ja tingimustega. 2. EVS 932:2017 Ehitusprojekt 3. Eesti praktikas väljakujunenud nõuded (tavad) ehitusprojektidele 3.2. Olemasolev Hoones on olemasolevad andmesidevõrk, TV-võrk, helindussüsteem, valve- ja läbipääsusüsteem, videovalve süsteem ja tulekahjusignalisatsioon. Käesoleva projekti mahus olemasolevaid süsteeme laiendatakse. 3.3. Kaabliteed Kasutatakse tugevvoolu töövõtus paigaldatavaid kaabliteed. Nõrk- ja tugevvoolu kaablite paigaldamine ühisele kaabliteele teostada kooskõlas standardi EVS-EN 50174:2018 nõuetega. Installatsioon teostada selliselt, et ekspluatatsiooni käigus oleks välditud kaablite vigastamine. Juhtmestiku läbiviimisel seintest kasutada PVC torusid ja peale juhtmestiku paigaldamist tihendada torude otsad mittepõleva või raskestipõleva hermeetikuga vastavalt seinte tulepüsivuse astmele. 3.4. Andmesidesüsteemid Hoone peajaotla BD/FD2.1 asub hoone serveriruumis. Täpne andmesidevõrgu ülesehitus määratakse projekteerimistööde järgmiste staadiumite koostamise käigus. 3.5. Tulekahjusignalisatsioon Projekteerimisel lähtutakse projekteerimisnormist „Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsiooni- süsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”, Siseministri määrus nr.1 (7 jaanaur 2013.a.) ja selle täiendused. Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisel tuleb lähtuda samadest normidest. Paigaldatavad seadmete ja komponentide omadused peavad vastama Euroopa harmoneeritud standardile. Hoones on olemasolev adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem keskseadmega korrapidaja ruumis. Keskseadmega ühendatakse uued andurid, käsiteadustid ja häirekellad. Rekonstrueeritavas ruumis peamiselt kasutatakse optilisi suitsuandureid. Käsiteadustid paigaldatakse väljapääsude juurde (samuti korruste väljapääsudele) ja liikumisteedele kõrgusele 0,9-1,4 m põrandast. Lähima käsiteadustini hoone ükskõik millisest punktist ei tohi vahemaa ületada 30 m mõõdetuna piki võimalikku liikumisteed. Tulekahjuhäire hoones antakse häirekelladega. 11/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud nõuetele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulekindla kaabliga, tulekindlusega min 30 minutit. Kaablid paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest. 3.6. Valve – ja Läbipääsusüsteem Hoonesse on olemasolev integreeritud valve- ja läbipääsusüsteem. Käesoleva projekti mahus varustatakse läbipääsukontrolleriga rekonstrueeritavasse alasse pääsev uks ning varustatakse liikumisanduritega. Uksekontrollerid saavad põhitoited elektrikilpidest selleks ettenähtud eraldi automaatkaitselülititealt. 3.7. Videovalve Süsteemi keskseadmeks on olemasolev IP video salvestusserver, mis paikneb korrapidajaruumis. Rekonstrueeritavas alas varustatakse kaameratega koridor ja sissepääsuuksed. Kaameratele esitatavad nõuded täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus. 3.8. TV-võrk Hoonesse on rajatud TV antennivõrk vastavuses Eesti standardisarja EVS-EN 50083 „Televisiooni- ja raadiolevisignaalide kaablijaotussüsteemid” nõuetega. Antennivõrgus on ette nähtud signaalide edastamine sagedusvahemikus 5-862MHz. Hoone 1. korrusele telefonikeskjaama ruumi ja korruste peale on ette nähtud TV võimendite ja passiivkomponentide paigaldamise koht. TV-pesad paigaldatakse vastavalt plaanidele. Igale pesale on planeeritud paigaldada hargmikust/jagurist eraldi kaabel. Kaablid paigaldatakse kaabliredelitele või süvistatult seina . Antennivõrk rajatakse RG6 tüüpi kaablitega. TV võimendite tugevvoolutoide ja maandus rajatakse tugevvoolu projekti mahus. 3.9. Helindussüsteem Hoones on olemasolev helindussüsteem peamiselt teadete edastamiseks. Teadete edastamine (3-tsooni) mikrofoniga on võimaldatud korrapidaja juurest 1. korrusel. Süsteemi juhtmestik koondub I korruse korrapidaja ruumi. Süsteemiga ühendatakse liinimuunduriga kõlarid (seadistatav võimsus 6W,3W,1.5W / 100V), seadistusvõimsus. 3.10. Tulekaitse Hoone tarindite tulepüsivuse tagamiseks kõik kaablite jaoks tehtud avad ja läbiviigud peale kaablite paigaldamist tihendada vastavalt tuletõkketsoonide tulepüsivusele (tihendada tuldtõkestava ainega), akustika ning kütte-ventilatsiooni nõuetele. Tulekahjusignalisatsiooni väljundahelad (häirekellad) teostatakse tulekindla kaabliga tulepüsivusega min. 30 minutit. Kaablite tuletundlikus määruse 17 järgi peab olema vähemalt Cca-s1,d1,a2, evakuatsiooniteedel Cca- s1,d1,a2. Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad 12/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 selle ruumi tuletundlikkuse nõudele. 3.11. Lisad Antud seletuskiri osale lisad puuduvad. 13/14 Kompleks: Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harju maaakond. A.P. Antikor OÜ Objekt: Kindral Laidoneri muuseumi veranda. Reg.nr 10411075 Staadium: Eelprojekt. OSA: EN Hoone tugev - ja nõrkvoolupaigaldised. Seletuskiri. Töö: nr. A03-25 Tellija: OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso Muudatus: M1 26.03.2026 Kuupäev: 05.03.2026 14/14   MÄRTS 2026 TELLIJA: EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM REGISTRIKOOD 70006139 MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK VIIMSI VALD HARJUMAA TEL.6217410 KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK VIIMSI VALD HARJUMAA VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON TÖÖ NR.26.325.06 EELPROJEKT PROJEKTEERIJA: OÜ NIVOO PROJEKT REGISTRIKOOD 10638761 MTR. REG.NR. EP 10638761-0001 EK 10638761-0001 PIIBELEHE 9 10618 TALLINN tel 6562196 / 5119444 anne. [email protected] VASTUTAV SPETSIALIST: ANNE ALTPERE KUTSETUNNISTUSED NR.155792 JA 155796 NIVOO PROJEKT TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 EELPROJEKTI KOOSSEIS // 09.03.2026 : GRUPI , JOONISE VÕI DOKUMENDI NIMETUS DOKUMENDI TÄHIS VK-3-01 Seletuskiri A. SELETUSKIRI SISUKORD: 1. ÜLDOSA ..................................................................................................................................................................3 2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................................................3 3. LÄHTEANDMED JA SEADUSANDLUS NING STANDARDID .......................................................................................4 4. HOONE VEEVARUSTUS ...........................................................................................................................................5 5. HOONE REOVEEKANALISATSIOON ........................................................................................................................5 6. HOONE SADEMEVEEKANALISATSIOON ..................................................................................................................5 7. KESKKONNAKAITSE ................................................................................................................................................6 Lk 2 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001 TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 1. ÜLDOSA Käesoleva projekt on koostatud eelprojekti staadiumis ja vastavab standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Standardipõhist seletuskirja alajaotuste numeratsiooni ei ole kasutatud. Projektis on antud hinnang olemasolevale olukorrale ja juhised veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti järgmise staadiumi koostamiseks. Projekt kuulub OÜ Arhitektuuribüroo Eek&Mutso poolt koostatud eelprojekti töö nr. KLMV koosseisu. 2. OLEMASOLEV OLUKORD Tegemist on olemasoleva, muinsuskaitse all oleva hoone terrassi verandaks ümber ehitamisega. Eeldatavatesse ehitustööde alasse ei jää olemasolevaid veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni torustikke. Hoone erinevatel osadel on väline vihmaveesüsteem ( vaata fotod 1 ja 2) ning rõdu veed valguvad üle ääre maapinnale ( vaata foto 3 ja 4). Foto nr. 1 . Vaade olemasolevale rõdule, hoone välistele vihmaveetorudele ja lähiala murupindadele Lk 3 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001 TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 Foto 2. Vaade rõdule ja selle kõrval paiknevale vihmaveetorule Foto 3. Olemasoleva rõdu serv Foto 4. Olemasoleva vihmaveetoru ots rõdule viiva trepi all. Trepp likvideeritakse. 3. LÄHTEANDMED JA SEADUSANDLUS NING STANDARDID Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu: Kasutusmugavuse jaoks on seadusandlus lisatud seletuskirja hyperlinkidena, mis toimivad interneti ühenduse korral. ✓ Ehitusseadustik Riigi Teataja ✓ Jäätmeseadus – Riigi Teataja ✓ Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja ✓ Toote nõuetele vastavuse seadus – Riigi Teataja Lk 4 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001 TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 ✓ Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja ✓ EVS 932:2017 Ehitusprojekt Projekteerimisel ja ehitustöödel peab järgima nõudeid , mis tulenevad järgmistest Soome juhendmaterjalidest: ✓ RIL 107-2022 „ Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ ✓ RIL 125-2020 „ Ehitise drenaaž ja krundi kuivendamine.“ ✓ EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused“ Projekteerimisel on arvestatud planeeritavaks kasutuseaks: Kasutuseaks on kavandatud 50 aastat, kuid sealjuures ei eeldata, et ehitis tuleb 50 aasta möödudes lammutada. Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast, õigusaktidest ja ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhenditest. 4. HOONE VEEVARUSTUS Hoone veetarbimine ei muutu, uusi veevõtuseadmeid ei paigaldata ja olemasolevate asukohti ei muudeta. 5. HOONE REOVEEKANALISATSIOON Hoone reovete äravool ei muutu, uusi reoveeneelusid ei paigaldata ja olemasolevate asukohti ei muudeta. 6. HOONE SADEMEVEEKANALISATSIOON Olemasoleval hoonel on väline vihmavee süsteem. Rõdult valguvad veed üle serva maapinnale ja sealt möödas maapinda hoonest eemale. Rõdu verandaks ümber ehitamisel haljasalale valguva vee kogused ei muutu. Sademeveevälisvõrk puudub ja selle rajamiseks puudub vajadus. Peale ehitustegevusel lõppu tuleb murualad taastada ja anda maapinnale vähemalt 3m ulatuses hoonest kalle 1:20. Vihmaveetorude sülitite alla paigaldada betoonist vihmaveepüüdjad. Ehitatavast verandast juhtida olemasolevate vihmaveetorude veed mööda madalate betoonrennidega. Arvutuslik vihma valimisel on arvestatud standardi EVS 486:2021 „ Hoone kanalisatsioon“ peatükk 7 juhiseid. Arvutuslik äravool veranda katuselt 5min kestva vihma korral ja korduvuse korral P=2 aastat on 1,43 l/s, mis vastab arvutuslikule vihma intensiivsusele 275.6 l/s*ha. Arvutus põhineb tingimusel, et olemasolevate katuste vesi juhitakse maapinnale hetkel toimivate vihmaveetorudega. Kui tehakse muudatusi verandakatuse lahenduses võivad vooluhulgad muutuda. Vihmaveetorude mõõdud valida vähemalt Di100. Olemasoleva püstiku ( foto nr.4) pikendamisel arvestada olemasoleva püstiku mõõduga, süliti ots keerata hoone soklist eemale. Olemasolevatel katustel on räästapealsed rennid ja ümarad torud. Vaata olemasolevate vihmaveelehtrite ja torude asukohti fotodelt nr. 5 ja 6 ning renne fotolt nr.1. Lk 5 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001 TÖÖ NR 26.325.06 EELPROJEKT KINDRAL LAIDONERI MUUSEUMI VERANDA TÖÖ NIMETUS 09.03.2026 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON MÕISA TEE 1 VIIMSI ALEVIK ÜLDOSA OBJEKTI AADRESS VIIMSI VALD HARJU MAAKOND VERSIOON v02 Foto 5. Vasakpoolne olemasolev vihmaveetoru Foto nr.6 Parempoolne olemasolev vihmaveetoru Välise vihmaveesüsteemi detailne lahendus tuleb teha järgmises projekteerimise staadiumis koos katuse lahendusega. Põhiprojektis tehakse lõplik vihmaveerenni tüübi, renni torude ja ühendusdetailide ning sülitite valik arvestades muinsuskaitse tingimusi ja sobivust olemasoleva hoone vihmaveesüsteemidega. Standard EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2: Metallkatused“ peatükkis 8 on nõuded tööstuslikult toodetud vihmaveesüsteemide maapealsetele osadele. Torude, selle erinevate ühendusdetailide ja kinnitusvahendite korrosioonikindlus peavad tagama kogu vihmaveesüsteemi kasutamise kogu ekspluatatsiooni perioodi jooksul. Soovituslik on valida vihmaveesüsteemi materjaliks magneesium-tsingiga kuumkaetud terasest. 7. KESKKONNAKAITSE Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemide lammutust ja ehitustöid ette ei ole nähtud ja seega ehitusjäätmed puuduvad. Katuse ja välise vihmaveesüsteemi ehitusprojekt on järgmises ehitusprojekti staadiumis ühine ja tehakse projekti arhitektuurses osas. Arhitektuurse osa eelprojektis on ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemises tekkivate jäätmetega arvestatud. Koostas ja kontrollis kõik lehed: Anne Altpere Volitatud ehitusinsener tase 8, kutsetunnistused nr. 155796 ja nr. 155792 Lk 6 / 6 OÜ NIVOO PROJEKT MTR REG NR EP10638761-0001 EK10638761-0001