dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 19. juuni 2026
Viit
4-4/26/5594-4
Registreeritud
19. juuni 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DHX
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20260619_Avalik_RKIK_4-4_26_5594-4_7-188-1 19.06.2026 Väljaminev kiri.asice532 KB

Sisu (failidest)

TARTU VALLAVALITSUS KORRALDUS Kõrveküla 17.06.2026 nr 842 Seisukoha võtmine Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu menetluse käigus ning avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu avaliku arutelu aja ja koha määramine Tartu Vallavalitsus võttis oma 23.04.2026. a korraldusega nr 545 vastu Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu ning suunas avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik väljapanek toimus 18.05.2026-31.05.2026 Tartu Vallavalitsuse kantseleis (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) ning Tartu valla kodulehel. Selle aja jooksul laekusid kirjalik arvamused ning ettepanekud planeeringulahendusele. Kuna kõiki esitatud arvamusi ega ettepanekuid ei arvestatud, siis on vajalik korraldada avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Avalikul arutelul tutvustatakse avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab detailplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja planeerimisseaduse § 136, Tartu Vallavalitsus otsustab: 1. Võtta detailplaneeringu menetluse käigus ning avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste ja ettepanekute osas seisukoht vastavalt lisale 1. 2. Korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste ja valla seisukohtade tutvustamiseks avalik arutelu teisipäeval 07.07.2026 kl 17.00 Tartu Vallavalitsuses (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik). 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jarno Laur Vallavanem Eve Kallas Vallasekretär Lisa 1. Seisukohad Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7, ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamuste kohta Arvamuse Nr Esitatud arvamus või ettepanek Tartu Vallavalitsuse seisukohad esitaja Siim Kauge 1 Planeeritud jalakäijate ülekäigurajad ei ole ühetasandilisel Mitte arvestada esitatud ettepanekuga. Selgitame, et 95-Kõrveküla kujul mõistlikud. Ülekäiguradade lahendus - tee 95 Tartu tee on täna Tartu valla omandis olev tee, mis praegu meenutab Kõrveküla-Tartu maanteel tundub ebaloogiline ja olemuselt maanteed. Teele kavandati jalakäijate tunnelid ajad, mil tee läbimõtlemata. Tundub, et planeeritud jalakäijate kuulus riigile ning teed vaadati ning ehitati/rekonstrueeriti kui ülekäigurajad(näidatud DP väljalõikel) ei lähe kokku maanteed. Maanteel oli kiirus piiratud 90 km/h. Praegusel ajal kuulub piirkonna tuleviku arengu ja varem rajatud taristu tee Tartu vallale ning sellest soovitakse kavandada linnatänav põhimõtetega. Piirkonda juba varem rajatud kaks piirkiirusega 50 km/h. 95-Kõrveküla-Tartu tee eesmärk ei ole jalakäijate tunnelit said ehitatud selle mõttega, et hoida tulevikus toimida läbiva maanteena, vaid kujuneda linnaliseks jalakäijate ja kergliikurite ristumised autodega tänavaruumiks, kus tuleb tagada kõigi liiklejate, sealhulgas jalakäijate eraldatuna. ja jalgratturite võrdne ja mugav ning turvaline liikumisvõimalus. Hea Piirkond on küll muutumas linna tänava laadseks, kuid ruumiplaneerimise tava kohaselt ei viida linnalises keskkonnas lähtuvalt liiklussagedusest ei ole klassikaliste ülekäigu jalakäijaid tunnelisse, vaid tee ületamised peaksid olema radade rajamine lihtsalt mõistlik. Kui me arvestame siia samatasandilised. Tunnelite rajamine on põhjendatud kiirteede või juurde veel kõik teised piirkonnas juba käimas olevad maanteede puhul, mitte linnatänavatel linnalises keskkonnas. arendused on nii autode kui jalakäijate liiklemise koormus Samatasandilised ülekäigukohad aitavad vähendada sõidukiirusi ning kasvamas lähi aastatel oluliselt. suurendada juhtide tähelepanelikkust piirkonnas, kus liigub palju Ettepanek - Asendada antud detailplaneeringus olevad jalakäijaid ja jalgrattureid. On oluline, et sõidukiliiklus kohanduks maapealsed ülekäigud tunnelitega nagu seda on juba ümbritseva ruumi ja keskkonnaga, mitte vastupidi. varasemalt samal teelõigul tehtud. Tee täpne lahendus selgub projekteerimisel. Projekteerimise käigus arvestatakse, et tee oleks turvaline nii jalakäijatele kui sõidukijuhtidele. Koidutähe tn ristmiku rekonstrueerimise ja uue Raadikeskuse ristmikulahenduse projekteerimisel 95-Kõrveküla-Tartu teele on aluseks võetud projektkiirus 50 km/h. 2 Piirkonna müra ja õhusaaste suurenemine. Antud Arvestada ettepanekuga osaliselt. Planeeringus on kirjeldatud, et planeeringu tulemusena kasvab liiklus piirkonnas ning planeeringuala kõige väärtuslikum olemasolev kõrghaljastus on teede sellega tuleb kaasa müra ja õhusaaste suurenemine. äärde istutatud puuderida, mis tuleb säilitada või äärmisel juhul Ettepanek : - Istutada mõlemale poole "95 Kõrveküla- asendada. Haljastuses tuleb kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja Tartu" teed rohkelt madal, kui ka kõrghaljastust. Oluliselt looduspõhiseid lahendusi, lisaks puudele ja murule ka põõsaid- rohkem, kui seda on praegusel DP näidatud. Säilitades puhmaid. Haljastus peab olema rikkalik, murupinda kavandada muidugi ristmikke läheduses nähtavuse koridore. minimaalselt. Eelistada põõsarinde lausistutamist ning puid. Lahenduses peaks olema maapinnast algavaid hekke, mis toimiks nii müra, tolmu kui ka kahjulike heitmete Täiendava haljastuse rajamine tuleb lahendada terviklikult püüdjana. Samuti peaks puud ja põõsad olema juba projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb arvestada eelpool kirjeldatud istutamisel suuremad, kuna nad peavad hakkama oma põhimõtet ning kavandada tuleb rikkalik haljastus, kus murupinda eesmärki täitma hakkama esimesest päevast peale , mitte oleks minimaalselt. Samas tuleb arvestada, et tehnovõrkudest 10a möödudes, kui nad on piisavalt suureks kasvanud. tulenevalt ei saa kõrghaljastust ega põõsaid kavandada tehnovõrkude Suuremate haljastus istikute lahendust kasutab väga agaralt kaitsevöönditesse. Tallinna linn ning see on ennast hästi õigustanud. Olete teinud ettepaneku kasutada Kõrveküla-Tartu teel SMA8 Kasutada sealse teelõigul SMA8 asfalt segu või sarnast asfaltsegu. Selgitame, et detailplaneeringus ei määratleta nii täpselt katendit, millelt tekkiv müratase on väiksem klassikalise teekatendi konstruktsiooni liiki ja asfaldisegude tüüpe. Need detailid AB16 katendi omast. Selliste kombinatsioonidega saab lahendatakse tänava projekteerimisel. vähendada oluliselt müra ning õhusaaste kandumist elamurajooni ning inimeste eluruumidesse. 3 Katusel asetsevate päikesepaneelide peegeldushäiringud – Ettepanekuga arvestada osaliselt. Vallale teadaolevalt ei ole valgusreostus Päikesepaneelidelt hakkab teatud nurga alt esinenud probleeme päikesepaneelidelt peegelduva valguse peegeldama ümberkaudsete majade akendesse pimestavat negatiivse mõjuga elanikele. Planeeringus on välja toodud, et peegeldust. See on oluline päevane valgusreostuse allikas. planeeritud tehnoseadmed tuleb paigaldada hoonetega sobivalt ning DP peab olema välja toodud, et projekteerija on seda riski võimalikult visuaalselt varjatult. hinnanud ning teinud vajadusel projektis muudatused, et Planeeringu seletuskirja täiendatakse ning täiendatakse ning lisatakse hilisemalt probleeme ei tekiks. juurde põhimõte, mille kohaselt päikesepaneelide kavandamisel tuleb Ettepanek - Simuleerida, millised on kõige halvemad kasutada tehnoloogiat, millega välditakse võimalikku negatiivset paneelide nurgad, mida ei oleks mõistlik mõju piirkonna elanikele. Projekteerimise käigus hinnatakse kasutada. päikesepaneelide võimalikke peegeldusmõjusid lähtudes konkreetse hoone paiknemisest, paneelide võimalikust paigutusest ning hoone kõrgusest. Vajaduse korral nähakse projekteerimise käigus ette vajalikud leevendavad meetmed. Tartu vald kirjutas ka oma 16.01.2026. kirjas nr 7-1/276-13 sellest, kuid inimliku eksituse tõttu jäi vastav muudatus planeeringu seletuskirja tegemata. Lisame täienduse seletuskirja. 4 DP ei näe ette pinkide rajamist "95 Kõrveküla-Tartu" tee Ettepanekuga arvestada osaliselt. Selgitame, et tänavamööbli täpse mõlemale poole kergliiklus/kõnni/jalgratta teede äärde. DP mahu ning paiknemise välja selgitamine ei ole detailplaneeringu ei ole märgitud pinkide rajamist kergliiklus/kõnni/jalgratta ülesanne. Detailplaneeringus sätestatakse üldised põhimõtted teede äärde. Tegemist on päris pikkade sirgete lõikudega tänavaruumi ning avaliku ruumi kujundamiseks. Täpne lahendus ning ning hetkel puuduvad samuti istumise võimalused. maht selgub projekteerimise käigus. Planeeringu seletuskirjas on Ettepanek - Rajada vähemalt iga 100 m järgi üks pink sätestatud, et projekteerimisel on oluline kasutada tänavahaljastuses eriliigilist ja eririndelist nii heitlehistest kui igihaljastest taimedest haljastuse lahendust, mis on kombineeritud inimese heaolu jaoks vajalike pinkide ja muude tänavaelementidega. Seega projekteerimisel arvestatakse vajadusega kavandada tee äärde ka pingid. Pinkide täpne lahendus ja arv selgub projekteerimise käigus. 5 Avalik joogikraan. Piirkonnas puudub avalik joogikraan, Ettepanekuga arvestada osaliselt. Tartu Vallavalitsus teadvustab kus kevad/suvi/sügisel perioodil saaks inimesed otse juua vajadust kavandada piirkonda avalikke joogiveekohti. Samas näeb või oma pudelit täita. Vaadates praegust vallavalitsus ette, et sellised avalikud joogiveekohad võiksid jalakäijate/jalgratturite ja sportijate arvu oleks hädavajalik paikneda puhkealadel, mitte teeäärsetel aladel. rajada selline joogipunkt. Seda arutelu on kohalike elanike foorumites olnud ja inimesed ootavad seda. Mõned avalikud joogiveekohad tuleks kavandada näiteks Majoraadi "95 Kõrveküla-Tartu" tee on kõige suurema jalakäijate ja parki. Seda seetõttu, et pargialal viibivad inimesed pikema aja kergliikurite liiklusega tee ning oleks loogiline, et see asuks jooksul. Pargi keskkond võimaldab joogiveekoha kasutamiseks seal. turvalisemat ja mugavamat lahendust ning võimaldab siduda selle Ettepanek - Rajada vähemalt mõlemale poole "95 muu avaliku taristuga. Täpne joogiveekoha asukoht sõltub ka Kõrveküla-Tartu" teed üks avalik joogikraan, mis projekteeritavatest veetorustike kulgemisest Majoraadi pargialal ja oleks soojal ajal avatud. vee-ettevõtja tingimustest. Edith-Helian 6 Esiteks tahaksin teha tähelepaneku, et detailplaneeringu Selgitame, et Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ja Thomson avaliku väljapaneku võiks planeerida nii, et ka Tartu valla lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku info oli avaldatud mai kuukirja lugejateni jõuaks teade aegsasti. Kuukirjas. Arvestades Kuukirja ilmumissagedust ning ilmumise kuupäeva ei olnud võimalik teadet varem avalikustada Kuukirjas. Samuti ei olnud põhjendatud avaliku väljapaneku edasi lükkamine kuu võrra, et teadet avaldada. Lisaks Tartu valla kuukirjale on Tartu vald avaldanud ka ajalehes Postimees avaliku väljapaneku teate 29.04.2026 ning Tartu valla kodulehel 28.04.2026. Minu arvamus detailplaneeringu kohta on ühes aspektis Võtame teadmiseks. Selgitame, et Majoraadi park säilib väga negatiivne. Nimelt, ehitiste ploki Majoraadi pargi olemasolevates piirides ning planeering näeb ette ka olemasoleva poolne osa on selgelt liiga lähedal pargi rohealadele, Majoraadi pargi laiendamist Ermi tn poole. Planeeringulahenduse tungides otsapidi sisse alasse, mis peaks kindlasti jääma koostamisel on arvestatud planeeringuvõistluse võidutöö „Sini-Rohe pargi osaks. Miks ei võikski Mõisanurme detailplaneeringu saarestik“ lahendust. Esialgse planeeringulahenduse kohaselt oli alaks kasutada ainult praeguse põllu alla, rangete piiridega koerte mänguväljaku kõrvale kavandatud ka kaheksakordne (Majoraadi pargi sellest otsast rääkides, kus asub korterelamu nö „punktmaja“, kuid Arendaja loobus sellest koerteväljak)? Miks ei võiks jätta pargile natuke planeeringu koostamise käigus, et anda rohkem ruumi pargialale ning hingamisruumi? Praegu tulevad teed ja majad peaaegu vältida võimalikke konflikte koerte jalutusväljakuga. Majoraadi pargi tiigi kaldale ja pargitee äärde välja. Praegune lahendus tuleb inetu nii pargi äärelt kui ka eemalt, Raadi pargi poolt vaadates. Teiseks, detailplaneeringu ala tungib tugevalt sisse Selgitame, et Majoraadi park on osaliselt arvestatud Majoraadi parki. Isegi osa praeguseid pargiteid on planeeringualasse, et kavandada sinna võimalus kavandada parki detailplaneeringu ala sisse arvestatud. Detailplaneeringusteenindavad hooned ja rajatised (nt: tualetid, kohvik). Pargi on näha, et mingid üksikud ehitised tulevad suisa pargi kasutusvõimaluste mitmekesistamiseks ja kasutusmugavuse territooriumile (koerte jalutusväljaku juures). WC võiks ju suurendamiseks on põhjendatud kavandada võimalus avalike veel olla, aga kohvik on minu arust juba liig. Miks ei võiks tualettide ning väiksemamahuliste hoonete rajamiseks. Tualettide kohvik olla mõnes nendest äripindadest, mida olemasolu võimaldab pargi kasutamist pikemaajaliselt ning aitavad detailplaneeringuga kavandatakse? tagada ka paremat avaliku ruumi teenust erinevate kasutajagruppide jaoks. Kohvikute rajamise võimalus aitab elavdada avalikku ruumi Siinsed elanikud peavad uue detailplaneeringu näol ning loob täiendavate teenuste võimalused pargi külastajatele. See leppima niigi palju linnalisema keskkonnaga kui seni aga muudab pargi sihtkohaks, kus inimesed soovivad rohkem aega harjutud (kaheksakordsed majad, kahekümne nelja kordne veeta ning kuhu tullakse teadlikult ka näiteks puhkama ja kohtuma. hoone (!), majade vahel küllaltki vähe rohelust). No miks on vaja kärpida siis ka veel parki? Planeeringulahenduse kohaselt ei vähendata Majoraadi pargi mahtu, vaid planeeringuga nähakse ette Majoraadi pargi edasiarendamist. Parki luuakse täiendavaid võimalusi vaba aja veetmiseks ning puhkamiseks. Lisaks, Tartu vald väidab, et keskuse alale planeeritakse Selgitame, et planeeringu põhijoonisel on kajastatud eelkõige läbiv roheline vöönd, mis seob kokku Ermi välialad, Raadi planeeringualale kavandatud lahendust. Planeeringu põhijoonise mõisapargi, Majoraadi pargi ning uue keskuseala. Mina kohaselt on Ermi tn 7 ning Väikepargi maaüksuste arvelt kavandatud Mõisanurme põhijoonisel sellist läbivat rohelist vööndit ka Majoraadi pargi laiendus, mis ulatub kuni uue keskusalani. küll ei näe. Selleks, et see tuleks paremini välja täiendatakse planeeringu joonist nr 2 „Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed“ Viimase asjana soovin välja tuua selle, et enamik kortereid Selgitame, et detailplaneeringuga määratakse planeeringualale uues planeeringualas on kahetoalised (eelnevalt avaldatud kavandatud kruntidele maksimaalne ehitusõigus. See kui suuri võidutöö kavandi järgi). Kuigi see ei riiva otseselt minu kortereid või mitmetoalisi kortereid Arendaja soovib tulevikus huve, siis toon välja, et Tartu vallas ei saa korterite suuruse ehitada sõltub eelkõige Arendajast ning ka turuolukorrast. Kohalik planeerimisel võtta aluseks eesti keskmist leibkonna omavalitsus ei saa vastavalt kehtivatele õigusaktidele öelda ette suurust, kuna see piirkond tõmbab (või on seni tõmmanud) ehitatavate korterite suurust või taolisust. Kohalik omavalitsus saab just suuremaid peresid. Minu arvates on ebaotstarbekas määrata üldised maksimaalsed ehitusõigused. kavandada uutesse majadesse nii palju pisikesi kortereid ja suuremaid peaaegu üldse mitte. TARTU VALLAVALITSUS Päästeamet [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie: 19.06.2026 nr 7-1/88-1 [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Terviseamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine Tartu Vallavalitsus võttis oma 23.04.2026 korraldusega nr 545 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu. Planeeringu avalik väljapanek toimus 18.05.2026 kuni 31.05.2026 Tartu valla kodulehel ning Tartu Vallavalitsuse kantseleis. Selle aja jooksul laekusid kirjalikud arvamused ning ettepanekud planeeringulahendusele. Tartu Vallavalitsus on vaadanud läbi esitatud arvamused ja ettepanekud ning võtnud oma 17.06.2026. a korraldusega nr 842 seisukoha esitatud ettepanekute osas (vt. lisa 1). Samuti teavitame, et Tartu Vallavalitsus korraldab Tartu Vallavalitsuses (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) 07.07.2026 algusega kl 17.00 avaliku arutelu Raadi alevis asuvate Mõisanurme, Ermi tn 7 ja Väikepargi maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste ning oma seisukohtade tutvustamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Teetsmann planeeringute spetsialist 5309 9192 [email protected] Lisa 1. Tartu Vallavalitsuse 17.06.2026 korraldus nr 842.asice Haava tn 6 AS SEB Pank Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005 60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel