Kontsessioonileping

TEENUSE OSUTAMISE JA VARAKASUTUSE LEPING 16.06.2026 nr 2-2/478 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3¹ alusel hangete valdkonna peadirektori asetäitja Asko Kivinuk (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt ja JOOGIEKSPERT OÜ, registrikood 12031715, aadress Iilase, Karala küla, Saaremaa vald, 93325 Saare maakond), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Tõnis Juulik (edaspidi nimetatud teenusepakkuja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid riigihanke „Müügiautomaatide teenus“ (viitenumber 306276) tulemusena käesoleva teenuse osutamise ja varakasutuse lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus 1.1. Leping sõlmitakse lähtudes riigihanke „Müügiautomaatide teenus“ (viitenumber 306276) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames teenusepakkuja poolt esitatud pakkumusest. 1.2. Tellija sõlmib lepingu teenusepakkujaga, tuginedes teenusepakkuja pakkumusele, lepingus fikseeritud teenusepakkuja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus teenusepakkuja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest teenusepakkuja ees vastutavaks teenusepakkuja. 1.3. Teenusepakkuja avaldab ja kinnitab, et: 1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2. ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on teenusepakkujal kohustus tellijat sellest koheselt teavitada. 2. Lepingu ese 2.1. Sõlmitava lepingu esemeks on teenusepakkuja poolt tellijale osutatav kohvi- ja snäkiautomaatide ning mikromarketite (edaspidi ka müügiautomaatide või seadmete) teenus (edaspidi teenus) ning tellija poolt seadmete aluse pinna (edaspidi ka üüripind või pind) teenusepakkujale kasutamiseks andmine. Teenuse all mõistavad pooled teenusepakkuja poolt tellijale kuuluvatel pindadel müügiautomaatide teenuse organiseerimist, sh teenuse osutamiseks vajalike ja kokkulepitud tingimustele vastavate seadmete paigaldamist kokkulepitud asukohtadesse ja igapäevast seadmete teenindamist (sh kaubaga, kuluvahenditega täitmine, tehniline hooldus). 2.2. Paigaldatud seadmete kaubavaliku koostab teenusepakkuja arvestades kokkulepitud tingimustega (sh lisas 2 toodud kaubavalikuga) ja vastutab selle eest. 2.3. Müügiautomaatide kogused ja asukohad on toodud tehnilise kirjelduse lisas 1.1. 2.4. Juhul, kui teenuse osutamise käigus selgub vajadus (vajadus teenusele on suurem kui pooled on planeerinud, väiksem või puudub vastavas asukohas; pooled leiavad, et asukohamuutus tagaks paremad tingimused teenuse osutamiseks; selgub täiendav vajadus teenusele vms) on  poolte kokkuleppel õigus muuta müügiautomaatide asukohti, tüüpi ja arvu vastavalt tehnilise kirjelduse punktis 1.2 toodule. 2.5. Pinnad antakse teenusepakkujale üle peale lepingu jõustumist ja müügiautomaatide paigaldamist ning kasutustasu arvestus algab teenusepakkujale pinna üleandmise kuupäevast alates, mis fikseeritakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 2.6. Pindade, seadmete üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse müügiautomaatide liik, kogus, täpne asukoht, üüripinna üleandmise kuupäev ning pinna suurus ruutmeetrites, kui see ületab arvestuslikku suurust 1 m2 1 seadme kohta (nt mikromarketite puhul). Üüripinna kasutustasu arvestus algab teenusepakkujale pinna üleandmise kuupäevast alates. 2.7. Pinnad tagastatakse tellijale peale lepingu lõppemist hiljemalt 3 tööpäeva jooksul või tellija kontaktisikuga kokkulepitud tähtajal. 2.8. Tellija ei vastuta üüripinnal toimunud varguste, seadmete lõhkumise vms eest. Teenusepakkujal tuleb tekkinud kulud ja kahjud ise kanda. 2.9. Tellijal on õigus põhjendatult keelata teatud toodete müük ning nõuda nende asendamist teiste toodetega, teatades sellest teenusepakkujale ette vähemalt 60 päeva. Teenusepakkuja peab nimetatud tähtaja jooksul tooted asendama kooskõlastades uued tooted tellijaga. Keelatud tooted võivad olla näiteks Venemaal müüdavad tooted või sanktsioonide alused tooted. 3. Kasutustasu 3.1. Teenusepakkuja kohustub maksma tellijale kasutustasu ühe seadme kohta lepingu kehtivuse ajal ühes kalendrikuus 40 eurot. Kasutustasu sisaldab lisaks üürile ka arvestuslikku elektrikulu. Kasutustasule käibemaksu ei lisandu, kuna tellija on piiratud käibemaksukohuslane. 3.1.1. Ühe seadme üüripinna suurus on arvestuslikult kuni 1 m2. Suuremate seadmete (nt mikromarketite) korral suurendatakse kasutustasu proportsionaalselt vastavalt tegelikule põrandapinnale (1 m2 sammuga). 3.2. Teenusepakkuja tasub vastavalt tellija poolt esitatavatele arvetele igakuiselt. 3.3. Tellija esitab arved teenusepakkuja e-maili aadressile [email protected] kasutustasu kohta hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Kasutustasu arvestatakse eelneva kuu eest. 3.4. Tellija poolt teenusepakkujale väljastatud arved kuuluvad tasumisele 21 kalendripäeva jooksul arve saamisest arvates. 3.5. Tellija võib lepingu kehtivuse teisel kuni viiendal aastal ühel korral aastas suurendada kasutustasu vastavalt Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksi (THI) protsentuaalsele muutusele. Kasutustasu muudatus vormistatakse lepingu muudatusena. 4. Kauba hind 4.1. Teenuse tarbimise eest tasuvad teenuse kasutajad, st tellija ei garanteeri teenuse eest saadava tasu suurust ega klientide hulka, tegemist on riskiga, mida kannab teenusepakkuja. 4.2. Teenusepakkuja kohustub pakkumuses fikseeritud snäkiautomaadi ja mikromarketi kaupu müüma maksumusega, mis ei ole suurem kui vastava toote baasmaksumus (baashinnaks loetakse vähemalt 3 Eestis laialtlevinud kaupluseketi letihindade keskmist), millele on lisatud teenusepakkuja pakkumuses pakutud juurdehindlusprotsent (maksimaalne maksumus = baasmaksumus X juurdehindlusprotsent + baasmaksumus). Pakkumuses märgitud hinnad peavad kehtima vähemalt järgmised 12 kuud (alates masinate paigaldamisest), pärast mida on võimalik toodete hinda muuta baashinna muutuse võrra (fikseeritud hinnaga toodete juurdehindluse protsent peab jääma samaks) maksimaalselt 1 kord aastas. Kokkuleppel on õigus pakkumuses fikseeritud kaupu muuta, kuid pakkumuses fikseeritud kaupade asendamisel, peab asendatud kaubale kehtima sama või väiksem juurdehindluse protsent. 4.3. Teenusepakkuja kohustub müüma kohvijooke pakkumuses märgitud hinnaga (ühesuurustel kohvijookidel peab olema sama hind). Pakkumuses märgitud hind peab kehtima vähemalt järgmised 12 kuud (alates masinate paigaldamisest), pärast mida on võimalik kohvijookide hinda THI muutuse võrra muuta maksimaalselt 1 kord aastas. Kohvijoogiks ei loeta kakao-, teejooke, puljongit, kisselle jms ning nende jookide hinda ei fikseerita. 4.4. Pakkumuses fikseeritud kaupade hindade muudatused vormistatakse lepingu muudatusena. 2/8  4.5. Teenusepakkujal on õigus pakkumuses fikseeritud kauba hindasid ümardada. Kauba hinna ümardamisel ei tohi toote hind ületada pakkumuse vormil „Toote max müügihind“ lahtris pakutud hinda. 4.6. Pandiga koormatud pakenditega (Eestis kehtiv süsteem) kauba müügihinnale lisandub pant. 5. Poolte õigused ja kohustused 5.1. Teenusepakkuja kohustub: 5.1.1. tasuma tellijale üüripinna ja elektri kasutamise eest igakuiselt kasutustasu; 5.1.2. tagama teenuse kättesaadavuse ja vastavuse riigihanke alusdokumentides toodud tehnilisele kirjeldusele ja teenusepakkuja riigihanke pakkumusele; 5.1.3. osutama teenust vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt, õigeaegselt, kokkulepitud ajal, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist; 5.1.4. tarnima ja paigaldama teenuse osutamiseks kasutamiseks antavatele pindadele ettenähtud seadmed ning alustama teenuse pakkumisega hiljemalt 45 päeva jooksul peale lepingu tellija poolset allkirjastamist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; 5.1.5. esitama tellija sellekohasel nõudmisel raporti erinevates müügiautomaatides müüdud kaupade (sh kauba nimetus, kogus, maksumus) kohta hiljemalt 14 päeva jooksul vastava päringu saamisest; 5.1.6. määrama lepinguliste kohustuste täitmiseks ja korraldamiseks ametisse vastutava isiku ning vastutava isiku vahetusel või asendusel lepingu kehtivuse ajal tellijat informeerima vastutava isiku vahetusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 5 tööpäeva jooksul; 5.1.7. koostama ja allkirjastama ning esitama tellija kontaktisikule allkirjastamiseks akti seadmete üüripinnale paigaldamise ning sealt äraviimise kohta (kui seadme asukoht muutub sama aadressiga objekti piires, siis tuleb sellest teavitada tellijat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis); 5.1.8. oma tegevuses mitte seadma ohtu müügipunkti teenuse kasutajate (kliendi) tervist ning nende heaolu, mitte tekitama kahju ega reostama ümbritsevat keskkonda; 5.1.9. hankima omal kulul lepingu kehtivuse jooksul teenuse osutamiseks kõik vajalikud Eesti Vabariigis nõutavad registreeringud, load, kooskõlastused ja muud dokumendid, mis on vajalikud teenuse pakkumiseks (sh teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit käesoleva lepinguga seotud teavitamise kohustusega müügiautomaadist); 5.1.10. mitte häirima ega takistama tellija tavapärast tegevust ning järgima tellija poolt kehtestatavaid asjakohaseid eeskirju; 5.1.11. tegema tellijaga igakülgset koostööd teenuse kvaliteedile esitatud võimalike pretensioonide lahendamisel ning teenuse parendamisel tagamaks klientide rahuolu teenusega; 5.1.12. hoidma kasutamiseks antud üüripinda sellises korras, et seda oleks võimalik peale lepingu lõppemist lepingus ettenähtud sihtotstarbel kasutada, arvestades loomulikku kulumist; 5.1.13. mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab elektrisüsteemi võimsuse. Juhul, kui tellija installeeritav seade nõuab lisasüsteeme või on tegemist tööstusvoolu tarbiva seadmega, paigaldatakse sellised süsteemid ning seadmed ainult tellija poolt vastava nõusoleku saamisel ning teenusepakkuja kulul; 5.1.14. kõrvaldama tellija nõudmisel teenusel ilmnenud puudused viivitamatult omal kulul; 5.1.15. teavitama tellijat koheselt lepingu täitmist takistavatest asjaoludest; 5.1.16. viivitamata teavitama tellijat tellija vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti; 5.1.17. tagastama tellijale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist hiljemalt 3 tööpäeva jooksul või lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Teenusepakkuja eemaldab kasutamiseks antud pinnalt oma inventari ning taastab endise olukorra 3/8  (sh. likvideerib inventari eemaldamisel jäävad praod, augud jms), mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna loomulikku ja harilikku füüsilist kulumist (nt praod, kriimud, hõõrdumisjäljed jt, mis ei takista ruumide sihipärast kasutamist) ning poolte kokkuleppel pinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üüripinna üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 5.2. Teenusepakkujal on õigus: 5.2.1. saada kliendilt tema poolt müügiautomaadis osutatava teenuse eest tasu. Teenuse tarbimise eest tasub klient, st tellija ei garanteeri teenuse eest saadava tasu suurust ega klientide hulka. Tegemist on riskiga, mida kannab teenusepakkuja; 5.2.2. teha tellijale ettepanek lisada teenuse osutamisega seotud reklaami siseveebi või kasutada muid info jagamise võimalusi (müügiautomaadid, stendid jms); 5.2.3. saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab teenuse osutamist; 5.2.4. teha tellijale ettepanekuid teenuse parema organiseerimise osas; 5.2.5. nõuda kasutustasu proportsionaalset tasaarveldust aja eest, mil teenuse osutamine oli takistatud või peatunud tellijast tuleneval põhjusel; 5.2.6. nõuda tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist teenuse osutamisel. 5.3. Tellija kohustub: 5.3.1. andma lepingu jõustumise hetkest teenusepakkujale üle juurdepääsu objektile, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti; 5.3.2. tagama teenuse osutamiseks kõrvalteenused: elekter ja võimalusel vesi (info tehnilise kirjelduse lisas); 5.3.3. võimaldama kasutada ning hoidma korras kasutamiseks antud pindadele teenusepakkuja tegevuseks vajalikud juurdepääsuteed; 5.3.4. teavitama teenusepakkujat hiljemalt 5 tööpäeva ette objektil planeeritavatest muudatustest, mis puudutavad või võivad mõjutada oluliselt teenuse osutamist. Teavitama teenusepakkujat esimesel võimalusel objektil aset leidnud avariidest ja riketest. Esitama teenusepakkuja nõudmisel teenusepakkujale informatsiooni, mis mõjutab teenuse osutamist; 5.3.5. tagama üüripinna hoidmise sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivas seisundis (va harilik kulumine nt praod, kriimud, hõõrdumisjäljed jt, mis ei takista ruumide sihipärast kasutamist) arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust; 5.3.6. informeerima teenusepakkujat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud üüripinna kasutamisega, teenuse osutamisega; 5.3.7. teatama vähemalt 7 tööpäeva ette pinnal teostatavatest remondi-, parandus- ja/või ehitustöödest, mis võivad takistada teenuse osutamiseks kasutusele antud üüripinna sihipärast kasutamist; 5.3.8. võimaldama teenusepakkujal pinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul tellijast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida teenusepakkuja poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või teenusepakkuja poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist. 5.4. Tellijal on õigus: 5.4.1. kontrollida teenusepakkuja tegevust seoses tellijale osutatava teenuse osutamisega; 5.4.2. konsulteerida vajadusel teenusepakkujaga lepingu esemega seotud küsimustes; 5.4.3. saada informatsiooni tellija juures teostatud Põllumajandus- ja Toiduameti ning teistest kontrolli tulemustest; 5.4.4. teha teenusepakkujale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas; 5.4.5. nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 4/8  5.4.6. nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. 6. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 6.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 6.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta konfidentsiaalset teavet. Pooled kaitsevad temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 6.3. Teenusepakkuja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on teenusepakkuja kohustatud talle need pärast lepingu lõppemist tagastama. 6.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 6.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 6.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirjaga antud nõusolekul. 6.7. Pooled kohustuvad tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, on käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ja seda järgivad. 6.8. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 7. Poolte vastutus 7.1. Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 7.2. Teenusepakkuja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui teenusepakkuja ei osuta teenust nõuetekohaselt, kokkulepitud ajal ja viisil, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni/nõuetekohase dokumentatsiooni esitamata, jätab tasumata kasutustasu vms. 7.3. Teenusepakkuja vastutab tellija vara kahjustumise või hävitamise eest. 7.4. Teenusepakkuja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine teenusepakkuja poolt ei vabasta teenusepakkujat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Teenusepakkuja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teenusepakkuja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 7.5. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Teenusepakkuja on kohustatud tellijale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud teenusepakkuja või tema poolt pinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Teenusepakkujal ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui teenusepakkuja poolt pinnale lubatud isikuks on tellija või tellija korraldusel pinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult. 7.6. Kui teenusepakkuja ei osuta teenust lepingus kokkulepitud tingimuste kohaselt või rikub mistahes lepingust tulenevat kohustust, on tellijal õigus nõuda igakordse rikkumise korral leppetrahvi kuni 500 eurot. 5/8  7.7. Olulise lepingurikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning teenusepakkujal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 3000 eurot iga rikkumise eest. 7.8. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on poolel õigus nõuda ja nõuet rikkunud poolel kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 7.9. Juhul, kui teenusepakkuja viivitab kasutustasu arve tasumisega, on tellijal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on teenusepakkujale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 7.10. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub teenusepakkuja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.11. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. 7.12. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.13. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 7.14. Pretensioonid lepingu rikkumise või lepingule mittevastavuse kohta, sealhulgas pretensioonid kauba sortimendi või kvaliteedi suhtes ja/või teenust osutavate isikute poolt tekitatud kahju kohta, esitatakse teisele poolele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 30 (kolmekümne) tööpäeva jooksul arvates hetkest, millal kahjustatud pool pretensiooni aluseks olevatest asjaoludest teada sai või pidi teada saama. Pooled kontrollivad pretensioonide põhjendatust ja võtavad tarvitusele abinõud kinnitust leidnud puuduste kõrvaldamiseks esimesel võimalusel. Kõik pretensioonid peavad olema adresseeritud punktis 10.1 ja 10.2 nimetatud kontaktisikutele. 8. Vääramatu jõud 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks tellija kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva. 8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 8.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga või muu pandeemilise haiguspuhanguga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 6/8 9. Lepingu lõpetamise alused 9.1. Tellija annab lepingu rikkumisel korral enne lepingu ülesütlemist teenusepakkujale mõistliku täiendava tähtaja lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 9.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu ülesütlemisel andma täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija teenusepakkujale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemine loetakse toimunuks teenusepakkuja poolt ülesütlemise avalduse kättesaamisest. 9.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada teenusepakkujale kirjaliku lepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemine loetakse toimunuks teenusepakkuja poolt ülesütlemise avalduse kättesaamisest arvates. Lepingu ülesütlemise avaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et teenusepakkuja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist. 9.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui: 9.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 9.4.2. teenusepakkuja kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või muudatusi ilma teenusepakkuja kirjaliku nõusolekuta; 9.4.3. teenusepakkuja on andnud üüripinna, sellel paiknevat vara või osa sellest allkasutusse; 9.4.4. teenusepakkuja ei ole tasunud kasutustasu vähemalt kaks kuud järjest või on olnud vähemalt kahel järjestikusel kuul kasutustasu arvete tasumisega viivituses; 9.4.5. teenusepakkuja müüb riknenud või lubatud tarbimistähtaega ületanud tooteid; 9.4.6. teenusepakkuja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata (rakendub ka juhul, kui tellija on esitanud pretensiooni kauba või teenuse sortimendi või kvaliteedi suhtes ning puudused püsivad ja teenusepakkuja ei ole suutnud sortimenti või kvaliteeti parandada); 9.4.7. teenusepakkuja edastab teenusepakkujale teate täitmisest keeldumise kohta; 9.4.8. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 9.4.9. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 9.4.10. kohustuse rikkumine annab tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et teenusepakkuja ei täida kohustust ka edaspidi; 9.4.11. teenusepakkujal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse osutamisega. 9.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui teenusepakkuja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või tellijal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning teenusepakkuja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel. 9.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest teenusepakkujale kirjalikult ette vähemalt 3 kuud. Pooled kohustuvad kuni etteteatamistähtaja lõpuni täitma nõuetekohaselt neile lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustub teenusepakkuja osutama teenust, maksma kasutustasu lepingu lõppemiseni. 10. Kontaktisikud 10.1. Tellija kontaktisikud on Kristo Raud, tel 5388 3440, [email protected] ja Anu Arukaev, tel 5302 8795, [email protected] . 10.1.1. Tellija edastab volitatud isikute kontaktid (isikud, kellel on õigus teha tellimusi ja kes on kontaktisikud igapäevaküsimustes) peale lepingu sõlmimist e-posti teel. 7/8  10.2. Teenusepakkuja kontaktisik on Tõnis Juulik (tel +372 5541500, e-post [email protected]). 10.3. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 10.4. Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 tööpäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest tellija poolt ja kehtib 60 kuud. 11.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 11.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 11.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus. 11.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 11.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 11.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus. 11.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 11.9. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 11.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel päeval. 11.11. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele. 12. Lepingu lisad 12.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 12.2. Lisa 1.1. Müügiautomaatide kogused ja asukohad; 12.3. Lisa 2. Pakkumuse vorm; 12.4. Lisa 3. Julgeolekutingimused. Tellija: Teenusepakkuja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Asko Kivinuk Tõnis Juulik peadirektori asetäitja (hangete valdkond) juhatuse liige 8/8  Lisa 1 16.06.2026 lepingu nr 2-2/478 juurde Tehniline kirjeldus „Müügiautomaatide teenus“ (viitenumber 306276) 1. Üldtingimused 1.1. Riigihanke esemeks on kohvi- ja snäkiautomaadid ning mikromarketid (edaspidi ka müügiautomaadid või seadmed), nende täitmine tooraine, kulumaterjalide, kaupadega ning seadmete tehnilise korrashoiu tagamine (edaspidi ka teenus) 60 kuu jooksul. 1.2. Tehnilise kirjelduse lisas 1.1 „Müügiautomaatide kogused ja asukohad“ on toodud teenuse osutamise asukohad ja prognoositud seadmete kogused, mis võivad lepingu perioodil muutuda. Tellijal on õigus seadmete arvu vähendada või suurendada, samuti objekte mahule lisada või mahust välja arvata. Seadmete üleandmine/lisamine ja tagastamine/vähendamine fikseeritakse teenusepakkuja ja tellija poolt allkirjastatud aktiga ning seadme asukoha muudatus vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 2. Nõuded teenusele 2.1. Seadmed tarnitakse tellijale hiljemalt 45 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Uute seadmete lisandumisel on seadmete tarnimise tähtaeg samuti maksimaalselt 45 päeva alates tellimuse edastamisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 2.2. Igal seadmel peab olema kaugjälgitav seadme täituvust ja seisukorda monitooriv luger või samaväärne süsteem või korraldab teenusepakkuja regulaarse kontrolli muul moel. 2.3. Seadme tühjenemisel peab olema tagatud selle täitmine hiljemalt 24h jooksul. Snäkiautomaadi puhul loetakse tühjenemiseks, kui seadmes olevate erinevate toodete valik langeb alla 75% (näiteks on seadmes 8 rida tooteid 6 riiuli peal ehk kokku 48, seejuures on 12 rea tühjenemisel teenusepakkujal kohustus seadet täita). Tühjenemise protsenti arvestada kogu masina mahu pealt. 2.4. Seadme hooldus, remont ja paigaldus peab olema teostatud teenusepakkuja poolt ja teenusepakkuja kulul. Seadme teeninduse aeg (täitmine, hooldus) on tööpäevadel tööajal (E-R 08.00-16.00), va juhul kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või ei taga see nõutud täituvust. 2.5. Teenusepakkuja kõrvaldab seadme rikke hiljemalt 48h jooksul rikkest teadasaamisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui rikke kõrvaldamiseks kulub rikketeate esitamisest arvates rohkem kui 48h, kohustub teenusepakkuja müügiautomaatide remondis oleku ajaks tooma omal kulul tellijale samaväärse asendusseadme või tellijaga vastavasisulise kokkuleppe saavutamisel mittesamaväärse asendusseadme. Seadme rikke korral peab olema tagatud asendusseade hiljemalt 72h jooksul alates seadme rikke algusest. Mittesamaväärse asendusseadme kasutamise periood (remondiperiood) võib olla kuni 1 kuu, v.a. kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 2.6. Teenusepakkuja monitoorib seadmes pakutavat sortimenti arvestades tegelikku vajadust ja tarbimist. Teenusepakkuja peab arvestama tellija soove seadmete seadistamisel, pakutava kaubavaliku osas. 2.7. Kõik teenuse eesmärgipäraseks tõrgeteta osutamiseks vajalikud tööd ja/või kaubad, mis ei ole kajastatud riigihanke pakkumuses, kuid milleta ei ole võimalik tagada lõppeesmärki, loeb tellija tehingu koostisosaks, mille eest täiendavat tasu teenusepakkuja poolt ei lisandu. 3. Nõuded toodetele ja seadmetele 3.1. Üldised nõuded 3.1.1. Müügiautomaatides peab olema võimalik arveldada sularaha ja pangakaardiga, va mikromarketites ainult pangakaardiga. 1/3  3.1.2. Seadmel peab selgesti nähtavas kohas olema kirjas klienditoe telefoninumber, millele peab olema võimalik helistada 24/7. Klienditoe telefonilt peab olema võimalik abi saada nii eesti kui ka inglise keeles. 3.1.3. Pakutavate toodete hinnad peavad olema selgelt nähtavad ja tähistatud. 3.1.4. Pakutavate toodete nimetus /kirjeldused peavad olema nii eesti kui inglise keeles. 3.1.5. Pakutavate toodete kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele, pakutavad tooted peavad olema ohutud inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. 3.1.6. Pakutavad tooted ei tohi ületada säilivustähtaegasid. 3.1.7. Seadmete vanus paigaldamise hetkel võib olla maksimaalselt 36 kuud. 3.1.8. Seadmete kasutatav vee- ja energiakulu peab olema võimalikult madal. 3.1.9. Seadmed peavad olema põrandale paigaldatavad (s.t mitte seinapealsed). 3.1.10. Seadmed ei tohi salvestada heli ja videot. 3.1.11. Müügiautomaatidele ja stendidele paigaldatav reklaam peab olema kooskõlastatud tellijaga. 3.2. Nõuded kohviautomaatidele 3.2.1. Joogid tuleb serveerida kartongist joogitopsidesse või muusse biolagunevast materjalist joogitopsi. Seadmed peavad võimaldama joogi võtmise ilma topsi väljastuseta ehk peab saama kasutada korduvkasutatavaid anumaid. 3.2.2. Joogisegamiseks mõeldud pulgad peavad olema puidust. 3.2.3. Joogitopside kaaned peavad olema saadaval. 3.2.4. Kohvijoogid peavad olema valmistatud kohapeal jahvatatud kvaliteetsetest ubadest (sh terved ja ühtlase värvusega). 3.2.5. Kohvijookide valmistamiseks kasutatav vesi peab olema võimalusel filtreeritud. 3.2.6. Kohvijookide tarbimiseks mõeldud anuma (topsi) suurus on minimaalselt 180 ml, joogikogus seadistatakse 20 ml võrra väiksemana topsi suurusest (nt 180 ml topsis on 160 ml jooki (va espresso)). 3.2.7. Kohviautomaat peab võimaldama minimaalselt 10 erineva joogi valikut. Seadmel on kuivtoote mahutid vähemalt kohviubadele, suhkrule, kakaopulbrile, piimapulbrile. 3.2.8. Kohvijookides kasutatakse kvaliteetset piimapulbrit. 3.2.9. Kohviautomaat peab vajadusel toimima ilma veeühenduseta (üldjuhul on veeühendus olemas, info lisas 1.1) ja sel juhul tagab teenusepakkuja ise kohviautomaadile vajaliku pudelivee. 3.2.10. Teenusepakkujal peab olema võimalik pakkuda nii ühesüsteemseid (objektidele, kus tarbimine väiksem) kui ka kahesüsteemseid (väike ja suur jook) seadmeid. 3.3. Nõuded snäkiautomaatidele, mikromarketitele 3.3.1. Snäkiautomaatides ja mikromarketites müüdavad tooted peavad olema võimalikult vähese pakendatavusega ja peab kasutama võimalikult palju taaskasutatavaid pakendeid. 3.3.2. Snäkiautomaatide maht peab võimaldama minimaalselt 8 vedrulist snäkivalikut rea kohta. Minimaalne võimalik paigaldatav ridade arv snäkiautomaadi kohta peab olema 6. 3.3.3. Tootevalik peab olema mitmekesine (nt erinevad joogid, šokolaadid, batoonid, kartulikrõpsud, pähklid, lihasnäkid), sisaldama lepingu lisas 2 pakkumuse vormil toodud kaupu ja ka tervislikku valikut (vähemalt 4 erinevat tervislikku valikut (nt batoonid, smuuti, suhkruvaba vesi jne). Teenusepakkujal on õigus kaubavalikut laiendada eeldusel, et minimaalne lisas 2 määratud kaubavalik on tagatud. Minimaalses kaubavalikus saab teha lepinguperioodil muudatusi üksnes poolte kokkuleppel, mis peab olema fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teenusepakkuja peab olema kaubavaliku pakkumisel paindlik ning arvestama tellija ettepanekutega, soovidega. 2/3  3.3.4. Enne seadmete tellimist ja paigaldamist peab teenusepakkuja täpsustama tellija kontaktisikuga objektipõhised erisused (nt kas tellija soovib saada eraldi snäkiautomaati karastusjookidele ja snäkkidele või peab snäkiautomaat sisaldama nii karastusjooke kui ka snäkke), kooskõlastama täpsed kogused ja asukohad ning vajadusel tutvuma objektiga kohapeal. 4. Lisad 4.1. Lisa 1.1. Müügiautomaatide kogused ja asukohad. 3/3  Lisa 3 16.06.2026 lepingu nr 2-2/478 juurde Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest, õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 1. MÕISTED 1.1 Julgeoleku eest vastutav isik (edaspidi JEVI) - konkreetsel KV JOA-l asuva riigihanke objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või teenistuja. 1.2 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 1.3 Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi KV JOA) - Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid. 1.4 Lepingupartneri kontaktisik - lepingu täitmise nõuete ja julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud isik. 1.5 Nõusolek – taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul (KKS § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles). 1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 1.7 Riigihanke objekt - lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 1.8 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja) KV JOA-le lubamise otsustamiseks läbiviidav kontroll Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil. 1.9 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutajale taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1). 1.10 Teenuseosutaja - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, seoses sissepääsuõiguse taotlemisega KV JOA-le. 1.11 Turvaala - konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala. 1.12 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja KV JOA-le lubamiseks (lisa 4). 1.13 Sissepääsuõigus - õigus viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. 1.14 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs KV JOA-l asuvale riigihanke objektile on otsustatud ning kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. 1/3 2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul, on õigus riigihanke objekti JEVI-lt saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja teavet KV JOA-le sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke objekti JEVI kontaktid edastab lepingupartnerile esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik. 2.2 Lepingupartner kohustub: 2.2.1 mitte planeerima KV JOA-le teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri 29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1: Armeenia Vabariik; Aserbaidžaani Vabariik; Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad); Iraani Islamivabariik; Kasahstani Vabariik; Kirgiisi Vabariik; Korea Rahvademokraatlik Vabariik; Tadžikistani Vabariik; Türkmenistan; Usbekistani Vabariik; Valgevene Vabariik; Venemaa Föderatsioon. Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi; 2.2.2 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab taustakontrolli taotluse (lisa 1 koos lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (14 kalendripäeva), e- posti aadressile [email protected]; 2.2.3 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise taotlusele juurde: 2.2.3.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 2.2.3.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte; 2.2.4 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse (lisa 4) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või tema määratud isiku e-posti aadressile; 2.2.5 teavitama viivitamatult teenuseosutaja ennetähtaegse sissepääsuvajaduse lõppemisest KV JOA-le e-kirja teel Kaitseväe taustakontrolli [email protected] ja RKIK kontaktisikut; 2.2.6 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise KV JOA-l kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt. 1 https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf 2/3 3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1 Kaitseväel on õigus: 3.1.1 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule KV JOA-le lubamise otsustamiseks; 3.1.2 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja sissepääsuõigus KV JOA-le; 3.1.3 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud korras2; 3.1.4 keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei ole võimalik seda teha; 3.1.5 piirata või keelduda sissepääsuõiguse andmisest julgeoleku- ja turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest. 3.1.6 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine KV JOA-l. 3.2 Kaitsevägi kohustub: 3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest; 3.2.2 teavitama KV JOA-le sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest; 3.2.3 tutvustama teenuseosutajale KV JOA-l paikneva riigihanke objektil kehtivaid julgeolekualaseid nõudeid; 3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub julgeolekutingimusi ega järgi riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid (lisa 5); 3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.3 taotluse läbi vaatamata jätmisel kirjalikult. 4. LÕPPSÄTTED 4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel. 4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14 3/3 LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri) Taotlus saata e-posti aadressile [email protected] PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus (linnaku ja objekti nimetus) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS TEKST: KAITSEVÄGI Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Tere Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli tegemiseks allolevate isikute andmed. Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse. Lisainfo on tabelis: Teenuse Teenuse Teenuse Teenuse osutamise Osutatav osutamise osutamine Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte osutamise perioodi algus teenus perioodi lõpp turvaalal JAH/EI objekt pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva. Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress 1/1 LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2 ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 416 lg 2 p 1); 2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse (KKS 416 lg 2 p 2); 3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS 416 lg 2 p 3); 4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 416 lg 2 p 4); 5. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 415 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS 416 lg 2 p 5). 6. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 417), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 413); 7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): 1. ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1); 2. peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2); 3. ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 563); 4. ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 562); 5. ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 1511); 6. on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56); 7. peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2); 8. ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2); 9. ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2); 1/2 10. ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2); Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, Kaitseväe teenistujate perekonna- ja eraelulisi andmeid ning muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2). (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3 3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2 LISA 3: NÕUSOLEKUVORM (inglise keeles) FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as necessary but no longer than 75 years Legal grounds: Public Information Act clause 35 (1) 12) Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive of the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63 AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK (first and last name) Personal identification code: I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation. I am aware of the following conditions. 1. I have the right to refuse authorisation (clause 416 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 2. I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 416 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 3. I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 416 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 4. I have the right to provide explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 5. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 415 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed (clause 416 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 6. If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated (section 417 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check (section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 7. The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed (subsections 4110 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 1/2 I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces). 1. Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) (subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 2. Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 3. It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images (section 563 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 4. It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area (section 562 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 5. It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 1511 of the Penal Code). 6. The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area (section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 7. The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 8. It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 9. It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 10. It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 11. It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). (day, month, year) [ signed digitally ]4 4 Could also be signed on paper. 2/2 LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri) Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile. PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus) TEKST: ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI Tere Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse. Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati): Teenuse Teenuse Sõiduki mark ja reg Teenuse Osutatav osutamise osutamise number Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte osutamise teenus perioodi algus perioodi lõpp objekt pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa Taotluse esitaja on teadlik, et: 1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale; 2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress 1/1 LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas 1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid. 1/1 Lisa 3 16.06.2026 lepingu nr 2-2/478 juurde Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest, õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 1. MÕISTED 1.1 Julgeoleku eest vastutav isik (edaspidi JEVI) - konkreetsel KV JOA-l asuva riigihanke objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või teenistuja. 1.2 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 1.3 Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi KV JOA) - Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid. 1.4 Lepingupartneri kontaktisik - lepingu täitmise nõuete ja julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud isik. 1.5 Nõusolek – taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul (KKS § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles). 1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 1.7 Riigihanke objekt - lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 1.8 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja) KV JOA-le lubamise otsustamiseks läbiviidav kontroll Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil. 1.9 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutajale taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1). 1.10 Teenuseosutaja - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, seoses sissepääsuõiguse taotlemisega KV JOA-le. 1.11 Turvaala - konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala. 1.12 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja KV JOA-le lubamiseks (lisa 4). 1.13 Sissepääsuõigus - õigus viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. 1.14 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs KV JOA-l asuvale riigihanke objektile on otsustatud ning kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. 1/3 2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul, on õigus riigihanke objekti JEVI-lt saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja teavet KV JOA-le sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke objekti JEVI kontaktid edastab lepingupartnerile esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik. 2.2 Lepingupartner kohustub: 2.2.1 mitte planeerima KV JOA-le teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri 29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1: Armeenia Vabariik; Aserbaidžaani Vabariik; Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad); Iraani Islamivabariik; Kasahstani Vabariik; Kirgiisi Vabariik; Korea Rahvademokraatlik Vabariik; Tadžikistani Vabariik; Türkmenistan; Usbekistani Vabariik; Valgevene Vabariik; Venemaa Föderatsioon. Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi; 2.2.2 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab taustakontrolli taotluse (lisa 1 koos lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (14 kalendripäeva), e- posti aadressile [email protected]; 2.2.3 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise taotlusele juurde: 2.2.3.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 2.2.3.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte; 2.2.4 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse (lisa 4) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või tema määratud isiku e-posti aadressile; 2.2.5 teavitama viivitamatult teenuseosutaja ennetähtaegse sissepääsuvajaduse lõppemisest KV JOA-le e-kirja teel Kaitseväe taustakontrolli [email protected] ja RKIK kontaktisikut; 2.2.6 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise KV JOA-l kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt. 1 https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf 2/3 3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1 Kaitseväel on õigus: 3.1.1 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule KV JOA-le lubamise otsustamiseks; 3.1.2 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja sissepääsuõigus KV JOA-le; 3.1.3 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud korras2; 3.1.4 keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei ole võimalik seda teha; 3.1.5 piirata või keelduda sissepääsuõiguse andmisest julgeoleku- ja turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest. 3.1.6 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine KV JOA-l. 3.2 Kaitsevägi kohustub: 3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest; 3.2.2 teavitama KV JOA-le sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest; 3.2.3 tutvustama teenuseosutajale KV JOA-l paikneva riigihanke objektil kehtivaid julgeolekualaseid nõudeid; 3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub julgeolekutingimusi ega järgi riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid (lisa 5); 3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.3 taotluse läbi vaatamata jätmisel kirjalikult. 4. LÕPPSÄTTED 4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel. 4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14 3/3 LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri) Taotlus saata e-posti aadressile [email protected] PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus (linnaku ja objekti nimetus) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS TEKST: KAITSEVÄGI Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Tere Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli tegemiseks allolevate isikute andmed. Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse. Lisainfo on tabelis: Teenuse Teenuse Teenuse Teenuse osutamise Osutatav osutamise osutamine Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte osutamise perioodi algus teenus perioodi lõpp turvaalal JAH/EI objekt pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva. Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress 1/1 LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2 ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 416 lg 2 p 1); 2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse (KKS 416 lg 2 p 2); 3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS 416 lg 2 p 3); 4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 416 lg 2 p 4); 5. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 415 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS 416 lg 2 p 5). 6. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 417), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 413); 7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): 1. ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1); 2. peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2); 3. ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 563); 4. ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 562); 5. ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 1511); 6. on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56); 7. peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2); 8. ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2); 9. ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2); 1/2 10. ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2); Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, Kaitseväe teenistujate perekonna- ja eraelulisi andmeid ning muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2). (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3 3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2 LISA 3: NÕUSOLEKUVORM (inglise keeles) FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as necessary but no longer than 75 years Legal grounds: Public Information Act clause 35 (1) 12) Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive of the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63 AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK (first and last name) Personal identification code: I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation. I am aware of the following conditions. 1. I have the right to refuse authorisation (clause 416 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 2. I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 416 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 3. I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 416 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 4. I have the right to provide explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 5. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 415 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed (clause 416 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 6. If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated (section 417 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check (section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 7. The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed (subsections 4110 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 1/2 I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces). 1. Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) (subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 2. Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 3. It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images (section 563 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 4. It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area (section 562 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 5. It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 1511 of the Penal Code). 6. The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area (section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 7. The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 8. It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 9. It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 10. It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 11. It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). (day, month, year) [ signed digitally ]4 4 Could also be signed on paper. 2/2 LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri) Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile. PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus) TEKST: ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI Tere Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse. Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati): Teenuse Teenuse Sõiduki mark ja reg Teenuse Osutatav osutamise osutamise number Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte osutamise teenus perioodi algus perioodi lõpp objekt pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa Taotluse esitaja on teadlik, et: 1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale; 2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress 1/1 LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas 1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid. 1/1 Lisa 1 16.06.2026 lepingu nr 2-2/478 juurde Tehniline kirjeldus „Müügiautomaatide teenus“ (viitenumber 306276) 1. Üldtingimused 1.1. Riigihanke esemeks on kohvi- ja snäkiautomaadid ning mikromarketid (edaspidi ka müügiautomaadid või seadmed), nende täitmine tooraine, kulumaterjalide, kaupadega ning seadmete tehnilise korrashoiu tagamine (edaspidi ka teenus) 60 kuu jooksul. 1.2. Tehnilise kirjelduse lisas 1.1 „Müügiautomaatide kogused ja asukohad“ on toodud teenuse osutamise asukohad ja prognoositud seadmete kogused, mis võivad lepingu perioodil muutuda. Tellijal on õigus seadmete arvu vähendada või suurendada, samuti objekte mahule lisada või mahust välja arvata. Seadmete üleandmine/lisamine ja tagastamine/vähendamine fikseeritakse teenusepakkuja ja tellija poolt allkirjastatud aktiga ning seadme asukoha muudatus vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 2. Nõuded teenusele 2.1. Seadmed tarnitakse tellijale hiljemalt 45 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Uute seadmete lisandumisel on seadmete tarnimise tähtaeg samuti maksimaalselt 45 päeva alates tellimuse edastamisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 2.2. Igal seadmel peab olema kaugjälgitav seadme täituvust ja seisukorda monitooriv luger või samaväärne süsteem või korraldab teenusepakkuja regulaarse kontrolli muul moel. 2.3. Seadme tühjenemisel peab olema tagatud selle täitmine hiljemalt 24h jooksul. Snäkiautomaadi puhul loetakse tühjenemiseks, kui seadmes olevate erinevate toodete valik langeb alla 75% (näiteks on seadmes 8 rida tooteid 6 riiuli peal ehk kokku 48, seejuures on 12 rea tühjenemisel teenusepakkujal kohustus seadet täita). Tühjenemise protsenti arvestada kogu masina mahu pealt. 2.4. Seadme hooldus, remont ja paigaldus peab olema teostatud teenusepakkuja poolt ja teenusepakkuja kulul. Seadme teeninduse aeg (täitmine, hooldus) on tööpäevadel tööajal (E-R 08.00-16.00), va juhul kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või ei taga see nõutud täituvust. 2.5. Teenusepakkuja kõrvaldab seadme rikke hiljemalt 48h jooksul rikkest teadasaamisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui rikke kõrvaldamiseks kulub rikketeate esitamisest arvates rohkem kui 48h, kohustub teenusepakkuja müügiautomaatide remondis oleku ajaks tooma omal kulul tellijale samaväärse asendusseadme või tellijaga vastavasisulise kokkuleppe saavutamisel mittesamaväärse asendusseadme. Seadme rikke korral peab olema tagatud asendusseade hiljemalt 72h jooksul alates seadme rikke algusest. Mittesamaväärse asendusseadme kasutamise periood (remondiperiood) võib olla kuni 1 kuu, v.a. kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 2.6. Teenusepakkuja monitoorib seadmes pakutavat sortimenti arvestades tegelikku vajadust ja tarbimist. Teenusepakkuja peab arvestama tellija soove seadmete seadistamisel, pakutava kaubavaliku osas. 2.7. Kõik teenuse eesmärgipäraseks tõrgeteta osutamiseks vajalikud tööd ja/või kaubad, mis ei ole kajastatud riigihanke pakkumuses, kuid milleta ei ole võimalik tagada lõppeesmärki, loeb tellija tehingu koostisosaks, mille eest täiendavat tasu teenusepakkuja poolt ei lisandu. 3. Nõuded toodetele ja seadmetele 3.1. Üldised nõuded 3.1.1. Müügiautomaatides peab olema võimalik arveldada sularaha ja pangakaardiga, va mikromarketites ainult pangakaardiga. 1/3  3.1.2. Seadmel peab selgesti nähtavas kohas olema kirjas klienditoe telefoninumber, millele peab olema võimalik helistada 24/7. Klienditoe telefonilt peab olema võimalik abi saada nii eesti kui ka inglise keeles. 3.1.3. Pakutavate toodete hinnad peavad olema selgelt nähtavad ja tähistatud. 3.1.4. Pakutavate toodete nimetus /kirjeldused peavad olema nii eesti kui inglise keeles. 3.1.5. Pakutavate toodete kvaliteet peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele, pakutavad tooted peavad olema ohutud inimese tervisele ning vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. 3.1.6. Pakutavad tooted ei tohi ületada säilivustähtaegasid. 3.1.7. Seadmete vanus paigaldamise hetkel võib olla maksimaalselt 36 kuud. 3.1.8. Seadmete kasutatav vee- ja energiakulu peab olema võimalikult madal. 3.1.9. Seadmed peavad olema põrandale paigaldatavad (s.t mitte seinapealsed). 3.1.10. Seadmed ei tohi salvestada heli ja videot. 3.1.11. Müügiautomaatidele ja stendidele paigaldatav reklaam peab olema kooskõlastatud tellijaga. 3.2. Nõuded kohviautomaatidele 3.2.1. Joogid tuleb serveerida kartongist joogitopsidesse või muusse biolagunevast materjalist joogitopsi. Seadmed peavad võimaldama joogi võtmise ilma topsi väljastuseta ehk peab saama kasutada korduvkasutatavaid anumaid. 3.2.2. Joogisegamiseks mõeldud pulgad peavad olema puidust. 3.2.3. Joogitopside kaaned peavad olema saadaval. 3.2.4. Kohvijoogid peavad olema valmistatud kohapeal jahvatatud kvaliteetsetest ubadest (sh terved ja ühtlase värvusega). 3.2.5. Kohvijookide valmistamiseks kasutatav vesi peab olema võimalusel filtreeritud. 3.2.6. Kohvijookide tarbimiseks mõeldud anuma (topsi) suurus on minimaalselt 180 ml, joogikogus seadistatakse 20 ml võrra väiksemana topsi suurusest (nt 180 ml topsis on 160 ml jooki (va espresso)). 3.2.7. Kohviautomaat peab võimaldama minimaalselt 10 erineva joogi valikut. Seadmel on kuivtoote mahutid vähemalt kohviubadele, suhkrule, kakaopulbrile, piimapulbrile. 3.2.8. Kohvijookides kasutatakse kvaliteetset piimapulbrit. 3.2.9. Kohviautomaat peab vajadusel toimima ilma veeühenduseta (üldjuhul on veeühendus olemas, info lisas 1.1) ja sel juhul tagab teenusepakkuja ise kohviautomaadile vajaliku pudelivee. 3.2.10. Teenusepakkujal peab olema võimalik pakkuda nii ühesüsteemseid (objektidele, kus tarbimine väiksem) kui ka kahesüsteemseid (väike ja suur jook) seadmeid. 3.3. Nõuded snäkiautomaatidele, mikromarketitele 3.3.1. Snäkiautomaatides ja mikromarketites müüdavad tooted peavad olema võimalikult vähese pakendatavusega ja peab kasutama võimalikult palju taaskasutatavaid pakendeid. 3.3.2. Snäkiautomaatide maht peab võimaldama minimaalselt 8 vedrulist snäkivalikut rea kohta. Minimaalne võimalik paigaldatav ridade arv snäkiautomaadi kohta peab olema 6. 3.3.3. Tootevalik peab olema mitmekesine (nt erinevad joogid, šokolaadid, batoonid, kartulikrõpsud, pähklid, lihasnäkid), sisaldama lepingu lisas 2 pakkumuse vormil toodud kaupu ja ka tervislikku valikut (vähemalt 4 erinevat tervislikku valikut (nt batoonid, smuuti, suhkruvaba vesi jne). Teenusepakkujal on õigus kaubavalikut laiendada eeldusel, et minimaalne lisas 2 määratud kaubavalik on tagatud. Minimaalses kaubavalikus saab teha lepinguperioodil muudatusi üksnes poolte kokkuleppel, mis peab olema fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teenusepakkuja peab olema kaubavaliku pakkumisel paindlik ning arvestama tellija ettepanekutega, soovidega. 2/3  3.3.4. Enne seadmete tellimist ja paigaldamist peab teenusepakkuja täpsustama tellija kontaktisikuga objektipõhised erisused (nt kas tellija soovib saada eraldi snäkiautomaati karastusjookidele ja snäkkidele või peab snäkiautomaat sisaldama nii karastusjooke kui ka snäkke), kooskõlastama täpsed kogused ja asukohad ning vajadusel tutvuma objektiga kohapeal. 4. Lisad 4.1. Lisa 1.1. Müügiautomaatide kogused ja asukohad. 3/3