VTK kohtulike registrite andmete väljastamine ja tutvumine

Ministeeriumid Meie 20.06.2016 nr 8-1/4935 Notarite Koda Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakond Eesti Kinnisvarafirmade Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Korteriühistute Liit Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit Ettevõtluse Arendamise SA Eesti Laevaomanike Liit Veeteede Amet Kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumisega ning väljatrükkide väljastamisega seonduvalt seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumisega ning väljatrükkide väljastamisega seonduvalt seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Kooskõlastuskirjad ja arvamused palume esitada 15 tööpäeva jooksul alates väljatöötamiskavatsuse EIS-is avaldamisest. Väljatöötamiskavatsuse leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Kadri Laud 680 3122 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  1.06.2016 Kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumisega ning väljatrükkide väljastamisega seonduvalt seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvumisel ning väljatrükkide väljastamisel tekkinud lisakoormus ning majandamiskulu Tartu Maakohtu struktuuris on kinnistusosakond ja registriosakond, kus peetakse vastavalt kinnistusraamatut, laevakinnistusraamatut ja abieluvararegistrit ning äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit. 2015. aastal viidi läbi kohtulike registrite reform, mille käigus koondati seni neljas maakohtus asunud registri- ja kinnistusosakonnad Tartu Maakohtu juurde ning seega moodustati üks kinnistusosakond ja üks registriosakond. Reformiga kaasnes tööprotsesside oluline optimeerimine ja toimikute digitaliseerimine, mille tulemusena oli võimalik vähendada registrites töötava personali arvu ca 35 %. Reformi eesmärgid ja tulemused oli võimalik suuresti saavutada seetõttu, et registreid peetakse elektrooniliselt ning isikud saavad suures osas registritega suhelda, dokumente edastada ja kätte saada elektrooniliselt. Registrite reformi üheks eesmärgiks on vähendada riigi kulusid kohtulike registrite pidamisel ning tõhustada registri tööprotsesse. Seda on võimalik teha juhul, kui kõrvalised ja otseselt registripidamist mittepuudutavad protsessid on igapäevasest tööst võimalikult suurel määral eemaldatud. Kui menetlemise osas on suudetud optimeerimine läbi viia, siis sama oleks vajalik teha ka klienditeeninduse osas. Seadusest tulenevalt on kõikidel isikutel õigus tutvuda registriandmete ja toimikudokumentidega ning saada neist ärakirju või väljatrükke. Kuigi registriandmed ja –dokumendid on kättesaadavad elektrooniliselt e-teenuste kaudu, on seni võimaldatud ka kohapealset klienditeenindust, kuna kõikidel puudub võimalus või soov nende kasutamiseks ja soovitakse isiklikumat ja otsest kontakti. Registri- ja kinnistusosakonnas saab seega tasuta tutvuda registriandmetega ja toimikudokumentidega, lisaks väljastatakse nii tasuta kui ka tasulisi väljatrükke. Väiksemates piirkondades asuvates kantseleides on isikute külastatavus minimaalne, jäädes paari inimeseni päevas, kuid on ka päevi, kus külastajaid ei ole. Suuremates linnades nagu Tallinna ja Tartu, on külastatavus suurem (registrist saadud info põhjal 60–80 inimest päevas). Kliendid soovivad endiselt saada juriidilist nõu, kuigi see ei kuulu registri pädevusse, aga samuti soovitakse esitada paberdokumente, tutvuda toimikutega ning saada kinnitamata ja kinnitatud väljatrükke. Kinnitatud väljatrükke võeti 2015. aastal kinnistusosakonnast aastas 343 ja registriosakonnas 2145 ühes kuus. 1 Kõige suurema mahu moodustavad seega äriregistri registrikaardi kinnitatud väljatrükid, mida taotlesid 2015. aastal 90% juhtudest juriidilised isikud. Seega moodustab kõige suurema kliendibaasi äriklient. Sellele lisanduvad kinnistus- ja registriosakonna mittetasulised teenused ja muu suhtlus klientidega. Kinnitamata ärakirjade ja väljatrükkide väljastamine on registrite ametnike sõnul eriti suuremates piirkondades põhjustanud kantseleidele suure töökoormuse ning majandamiskulu, kuna pahatahtlikult kasutatakse ära AvTS-s toodud võimalust tasuda dokumendi koopia või väljatrüki eest alles alates 21. leheküljest. Näiteks tellivad kinnisvarabürood päevas sadu väljatrükke 20 lehekülje kaupa, iga kord esitatakse uus tellimus uue tellija poolt, kuid sama objekti kohta, ning registripidajal ei ole võimalik seetõttu alates 21. leheküljest tasu küsida. Seega on hetkeolukord selline, et väiksemates kohtades on klientide vähesuse tõttu ebamõistlik teeninduspunkte lahti hoida, samas suuremates teeninduspunktides on kodanike teenindamisel tekkinud lisakoormus. Arvestades ärikliendi suurt osakaalu kinnistus- ja registriosakondade töös, on e-teenuste kasutamisel veel üsna palju kasvuruumi. Kavandatava muudatusega soovitakse eelnimetatud probleemid lahendada. 2. Sihtrühm Sihtrühmaks on: 1) kõik isikud, kes soovivad kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvuda ning saada neist väljatrükke; 2) Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakond; 3) notarid; 4) Veeteede Amet. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Muudatuste eesmärgid on: 1) vähendada registripidaja töökoormust optimeerides klienditeenindust ja klienditeeninduse osutamise ulatust; 2) vähendada registrite majandamiskulusid; 3) suurendada e-teenuste kasutatavust. Muudatuste eesmärkide saavutamisel on silmas peetud seda, et registriandmete ja -dokumentidega tutvumise ning väljatrükkide saamise võimalus soovijate jaoks oluliselt ei väheneks ega muutuks ebamõistlikult keeruliseks. Kuna eesmärkide saavutamise võimaluseks on klienditeeninduse osutamise ulatuse vähendamine, analüüsitakse VTK-s muudatust, mille kohaselt on edaspidi võimalik kohtulike registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvuda ning neist väljatrükke saada vaid notaribüroos ja elektrooniliselt vastava veebilehe kaudu. Samuti analüüsitakse võimalust anda laevakinnistusraamatu väljatrükkide ning lipudokumentide väljastamise õigus lisaks notaritele ka Veeteede Ametile. Kinnistusosakond jääks seejuures ka edaspidi laevakinnistusraamatu pidajaks, kuid lipudokumente ja kinnitatud väljatrükke väljastaksid edaspidi notarid ja Veeteede Amet. Kinnistusosakond teeb dokumentide saabumisel laevakinnistusraamatu kande viivitamatult ning edastab Veeteede Ametile koheselt teate kande tegemise kohta. Registrite vahel on võimalik tulevikus luua ka andmevahetus, et ei peaks e- posti teel dokumente edastama. 2 Seega muudatuse kohaselt ei toimuks enam registri- ja kinnistusosakonnas isikute kohapealset teenindamist. See tähendab, et isikul ei ole enam võimalik osakonna kaudu toimikudokumentidega tutvuda ega nendest väljatrükke saada, kuid endiselt säilib võimalus võtta registripidajaga ühendust kas e-posti või telefoni teel. Lisaks jääb alles võimalus saada kinnitatud väljatrükke linna- ja vallasekretäri ning vandetõlgi kaudu. Seni kohapeal esitatud paberdokumentide edastamiseks tuleks edaspidi kasutada postiteenust. Kui seni oli võimalik kantseleis kohapeal originaaldokumendid vastuvõtus skaneerida ja isikule tagastada, siis muudatuse järgselt see enam võimalik ei ole ning seetõttu tuleb luua regulatsioon, mille kohaselt võib osakond teatud tähtaja möödudes dokumendid hävitada eeldusel, et isik ei ole varasemalt avaldanud soovi dokumentide tagasisaamiseks. Seega saavutatakse nimetatud muudatuste läbiviimisel olukord, kus: 1) kaob ära kohtulike registrite ja notarite dubleeriv teenus, mille tulemusena omakorda väheneb registripidaja töökoormus ja ta saab keskenduda sisulisele registripidamisele; 2) teenuste kättesaadavus isikute jaoks ei halvene, kuna notaribürood, linna- ja vallavalitsused ning vandetõlgid asuvad üle Eesti, sh väiksemates piirkondades, ning nende kaudu on igal ajal võimalik saada samu teenuseid. Lisaks säilib võimalus andmetega tutvumiseks e-teenuste kaudu; 3) suureneb e-teenuste kasutatavus. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Olukorda reguleerivad õigusaktid: - äriseadustik; - mittetulundusühingute seadus; - kinnistusraamatuseadus; - abieluvararegistri seadus; - laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus; - riigilõivu seadus; - notari tasu seadus; - kohtu registriosakonna kodukord; - kohtu kinnistusosakonna kodukord. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 28 kohaselt on äriregistri kanded avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikaardi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevatest dokumentidest ärakirju. Registritoimikuga võib tutvuda pädev riigiasutus, muu hulgas kohus menetluses, kohtutäitur või muu isik, kellel on selleks õigustatud huvi. Registriandmete ja toimikutega on praegu võimalik tutvuda registriosakonnas, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu. Äriregistri kinnitatud väljatrükke on võimalik saada registriosakonnast või notaribüroost. Lisaks võib registripidaja või notar anda isiku nõudel tõendi, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet registris ei ole. ÄS § 5255 kohaselt on alates 2017. aasta 1. jaanuarist äriregistri andmetega võimalik tutvuda maakohtu kantseleis, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu, registriosakonnas äriregistri andmetega tutvumisele sätestatut kohaldatakse vastavalt. Sama on sätestatud ka mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) §-s 77. 3 Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) § 74 kohaselt võib igaüks tutvuda registriosaga ja saada sellest väljatrükke. Kinnistustoimikuga võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistusraamatu ja kinnistustoimikuga saab tutvuda kinnistusosakonnas, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu. KRS § 799 kohaselt on alates 2017. aasta 1. jaanuarist kinnistusraamatu andmetega võimalik tutvuda maakohtu kantseleis, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu, kinnistusosakonnas kinnistusraamatu andmetega tutvumisele sätestatut kohaldatakse vastavalt. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) § 1006 kohaselt on alates 2017. aasta 1. jaanuarist laevakinnistusraamatu andmetega võimalik tutvuda maakohtu kantseleis, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu, kinnistusosakonnas laevakinnistusraamatu andmetega tutvumisele sätestatut kohaldatakse vastavalt. Lisaks väljastab kohus merelaevatunnistuse ja siseveelaevatunnistuse laevakinnistusraamatusse kantud mere- ja siseveelaevadele (LaevaRS § 10 lg 1). Lipudokument trükitakse praegu võltsimisvastaste turvaelementide ja kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile. Lipudokumendi allkirjastab kohtunikuabi. Kuna oma olemuselt on laevakinnistusraamatu menetlus ja dokumentide väljastamine kiireloomuline (kanded tehakse viivitamata ja dokument väljastatakse kohapeal või tähitud postiga), siis on oluline, et laevaomanik saaks lipudokumendi võimalikult kiiresti kätte. Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,65 eurot. Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 2 eurot. Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,35 eurot iga lehekülje eest (RLS §-d 65, 69 ja 71). Kinnistusregistriosa kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3 eurot, sõltumata lehekülgede arvust. Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid kinnistusraamatus ei ole, tasutakse riigilõivu 2 eurot. Kinnistustoimikus sisalduva dokumendi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 0,35 ; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 2 eurot. Kinnistustoimikus sisalduva dokumendi digitaalselt kinnitatud väljatrüki eest tasutakse riigilõivu 7 eurot (RLS § 82). Abieluvararegistri registrikaardi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,65 eurot. Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 2 eurot. Abieluvararegistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu: 1) iga formaadis A4 lehekülje eest 0,35 eurot; 2) iga formaadis A3 lehekülje eest 2 eurot (RLS § 84). Liputunnistuse, sealhulgas korduva liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 8 eurot. Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 13 eurot. Laevakinnistusregistriosa kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot. Sellise tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 2 eurot. Laevakinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 0,35 eurot iga lehekülje eest (RLS § 73). Kinnitamata ärakirjade ja väljatrükkide väljastamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 25 lõiget 2, mille kohaselt tasub paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest teabenõudja kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud. 4 KRS § 75 lõike 1 kohaselt tehakse kinnistusraamatust kinnitatud ja kinnitamata väljatrükke. Kinnitatud väljatrükk väljastatakse pärast riigilõivu tasumist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 75 lõike 1 järgi antakse vastavalt tellija soovile ärakiri või väljatrükk talle kätte kinnistusosakonnas või edastatakse posti, e-posti või faksi teel. Kohtulike registrite andmete ja toimiku dokumentidega saab tutvuda ka notaribüroos. Samuti väljastab notar registrite väljatrükke. Notaribürood asuvad üle Eesti ning kodanikel on võimalik igas linnas saada registrite andmeid ja dokumente. Notaribüroo teenused on tasulised. Tasud on notari tasu seaduse (NotTS) § 31 punktide 141-146 kohaselt järgmised: 141) kinnistus- või registriosakonna peetavasse registrisse või pärimisregistrisse kantud andmete või kinnistus- või registriosakonna poolt peetavas või pärimisregistris säilitatava dokumendiga tutvumise võimaldamine – 3,20 eurot ühe päringu või dokumendiga tutvumise eest; 142) kinnistus-, registri-, avaliku või äritoimikuga tutvumise võimaldamine – 9,60 eurot; 143) kinnistus- või registriosakonna peetava registri või pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 3,20 eurot sõltumata lehekülgede arvust; 144) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot sõltumata lehekülgede arvust; 145) kinnistus- või registriosakonna peetava registri või pärimisregistri andmete väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 4,80 eurot sõltumata andmemahust; 6 14 ) kinnistus- või registriosakonna peetavas registris või pärimisregistris säilitatava dokumendi väljatrüki digitaalne kinnitamine ja väljastamine – 6,35 eurot; Notarite Kojalt kogutud andmete kohaselt väljastasid notarid 2015. aastal 1841 kinnitatud väljatrükki äriregistri ja kinnistusraamatu andmetest ning võimaldasid registriseisuga tutvumist kokku 56 korral. Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib valla- ja linnasekretär kinnitada dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsust. Vandetõlk võib vandetõlgi seaduse § 5 lõike 1 punkti 3 kohaselt kinnitada arvutivõrgu kaudu kasutatavast andmekogust saadud tõlgitava dokumendi väljatrüki õigsust. 5. Tehtud uuringud Varasemaid uuringuid ega analüüse tehtud ei ole. 6. Kaasatud osapooled VTK ettevalmistamisel kohtuti Notarite Koja esindajatega ning Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonna direktori ning juhatajatega. Kohtumisel arutati erinevaid võimalusi olukorra lahendamiseks. VTK-s analüüsitavale muudatusele notarid ega registripidaja vastu ei olnud. Registrid tõid välja probleemi seoses klientide vähesusega teatud piirkondades ning ülekoormusega massiliste tasuta väljatrükkide tellimisel teistes piirkondades. Veeteede Ametiga on laevaregistrite ümberkorralduse võimalikkust arutatud varasemate kohtumiste käigus, kuid kindlasti tuleb uuesti kohtuda ja täpsemalt arutada. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 5 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs  Avalikkuse teavitamine Avalikkuse teavitamise kaudu saab suunata e-teenuseid kasutama isikuid, kellel on selleks võimalus, kuid kes seda mingil põhjusel ei tee (kohapeal saab kinnitamata väljatrükke ja toimikuga samuti tasuta tutvuda, kuid soovitakse silmast-silma suhelda). Lisaks on endiselt isikuid, kellel e-teenuste kasutamine võimalik ei ole või kes vajavad registrite toimikudokumentidest väljatrükke paberkandjal (nt välisriiki esitamiseks). Seega ei lahenda avalikkuse teavitamine probleemi täielikult, st endiselt on isikuid, kes osakonna kaudu registrite andmete ja toimikudokumentidega tutvuvad ning neist väljatrükke tellivad.  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Olemasoleva olukorra säilitamisel ei saa optimeerida registripidamist ei tööprotsesside ega ka kulude osas. Endiselt jääb eksisteerima olukorda, kus kasutatakse olemasolevat AvTS-i regulatsiooni ära tasuta massiliste tellimuste esitamiseks. Samuti ei vähene olemasoleva olukorra säilitamisel suuremate teeninduspunktide koormus isikute vastuvõtmisel, väiksemate teeninduspunktide lahti hoidmine ei ole mõistlik, kuna teenindamist praktiliselt ei toimu.  Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni paremaks rakendamiseks saaks meetodina kasutada avalikkuse teavitamist eesmärgiga suunata isikuid enam kasutama e-teenuseid, notaribüroosid ning kohalikke omavalitsusi. Teavitamise kaudu isikute harjumuste muutmine on eelduslikult vähetulemuslik. Isikud võivad saada teadlikumaks alternatiivsetest võimalustest, kuid see ei pruugi olla piisavaks stiimuliks käitumisharjumuste muutmisel. Teine võimalus senise regulatsiooni paremaks rakendamiseks VTK-s toodud probleemide lahendamisel on sulgeda need teeninduspunktid, kuhu pöördutakse väga harva, näiteks Rapla, Võru, Valga ja Jõhvi). Sellisel juhul on võimalik vähendada riigi kulusid nende kinnistusosakonna teeninduspunktide ülalpidamisele, mille külastatavus on väike. Samas ei vähenda see suuremates kontaktpunktides (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Jõhvi) registriosakondade ja kinnistusosakondade klienditeenindusest tulenevat ebamõistlikku töökoormust. Pigem suurendaks väiksemate kinnistusosakonna teeninduspunktide sulgemine suuremate töökoormust veelgi. Seega ei lahenda senise regulatsiooni parem rakendamine VTK-s kirjeldatud probleeme. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsed lahendused ei tooks soovitud tulemust eelpool kirjeldatud registripidamise kulude ja tööprotsesside optimeerimisele. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas 6 seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Teiste riikide regulatiivseid valikuid antud probleemi lahendamise kontekstis ei analüüsita, kuna registrite tase ning registripidamine on riigiti väga erinevad. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Puudutatud õigusakte muudetakse selliselt, et registriandmete ja toimikudokumentidega saab edaspidi tutvuda vaid notaribüroos või vastava veebilehe kaudu. Ärakirju ja väljatrükke väljastatakse tasu eest notaribüroos või ostab isik selle veebiteenuse kaudu. Säilib ka senine võimalus saada kinnitatud väljatrükke vandetõlkide ning linna- ja vallasekretäride kaudu. Laevakinnistusraamatust väljastatavaid lipudokumente ning väljatrükke hakkaks edaspidi saama ka Veeteede Ametist. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatav muudatus võib olla puutumuses põhiseaduse §-ga 44, mis sätestab igaühe õiguse vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Samas sätestab paragrahv riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute kohustuse andma seaduses sätestatud korras Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kavandatav muudatus on PS §-s 44 sätestatuga kooskõlas, kuna riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele säilib endiselt kohustus väljastada informatsiooni oma tegevuse kohta. Samuti on isikul võimalus enda kohta registri- ja kinnistusosakonnas peetavatesse registritesse kogutud andmetega tutvuda tasuta veebiteenuse vahendusel, andmete kättesaadavust muudatusega ei piirata. Avaliku teabe seadus võimaldab ka tasu eest andmeid väljastada (AvTS § 4 lg 1). Samuti säilib võimalus saada teatud registriandmeid tasuta n-ö avaandmete korras. Kavandatav muudatus puudutab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ, 16. september 2009 tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks. Muudatused on direktiiviga kooskõlas. Direktiivi preambuli lõike 3 kohaselt peavad äriühingu põhidokumendid olema avalikustatud, et kolmandad isikud saaksid tutvuda nende sisuga ja muu äriühingut puudutava teabega, eelkõige andmetega isikute kohta, kellel on õigus esindada äriühingut. Preambuli lõike 5 kohaselt peaks huvitatud isikul olema võimalik saada registrist dokumentide ja andmete koopia nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul. Direktiivi artikkel 3 punkt 4 sätestab, et taotluse korral peab olema võimalik saada koopia või väljavõte artiklis 2 osutatud dokumentidest ja andmetest. Taotluse võib registrisse esitada taotleja valikul kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. Esimeses lõigus osutatud koopiaid peab olema võimalik registrist saada taotleja valikul kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. See kehtib kõigi juba esitatud dokumentide ja andmete kohta. Artiklis 2 osutatud dokumentidest ja andmetest paberkandjal või elektroonilisel kujul saadava väljavõtte või koopia hind ei tohi ületada 7 koopia tegemise halduskulusid. Väljastatavad paberkandjal koopiad tõestatakse kui õiged koopiad, välja arvatud juhul, kui koopia taotleja sellist tõestust ei soovi. Väljastatavaid elektroonilisi koopiaid ei tõestata kui õigeid koopiaid, välja arvatud juhul, kui koopia taotleja nõuab selgesõnaliselt vastavat tõestust. Kavandatav muudatus ei ole seega direktiivis sätestatuga vastuolus, kuna ka muudatuse korral on täidetud nii avalikustamise nõuded kui ka tingimus, et dokumendid on kättesaadavad nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Direktiiv sätestab võimaluse võtta väljavõtte või koopia eest tasu. Siinkohal aga rõhutame, et isikul on endiselt võimalik teabesüsteemi vahendusel tasuta saada kogu info endaga seotud ühingu kohta, registrikaardi kehtivate andmete väljatrükke ning ühingu, sihtasutuse või filiaali lihtpäringuga saadavad andmed. Teabesüsteemis väljastatakse tasuta andmeid ka justiitsministri 30.11.1998. a määruse nr 55 „Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri elektrooniliste andmete väljastamise eest võetava tasu suuruse ja nende isikute loetelu, kellele väljastatakse äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri elektroonilisi andmeid tasuta, kinnitamine“ punkti 1 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele. 8 V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Muudatus: dokumentidega tutvumine ning väljatrükkide väljastamine notaribüroodes ja veebiteenuse kaudu. Kohtulike registrite andmete ja dokumentidega on edaspidi võimalik tutvuda ning neist väljatrükke saada notaribüroos ning veebiteenuse kaudu. Osakondadega suhtlemiseks jääb endiselt alles infotelefon ning suhtlus e-posti teel. Samuti säilivad kõik e-teenused. Õigusaktides tuleb sätted vastavalt korrastada ja nende sõnastus ühtlustada. 11.1.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 11.1.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Sihtrühmadeks on: 1) Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakond; 2) linna- ja vallasekretärid; 3) vandetõlgid. 11.1.1.2 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus selle olulisuse kohta Sihtrühm 1: Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakond Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnal kaoks ära otsene suhtlus klientidega, mis aga võib eeldatavasti ajutiselt suurendada infotelefoni kõnede arvu. Lisaks võib suureneda postiga saadetavate dokumentide hulk. Muudatuse järgselt ei saa paberkandjal osakonda toodud originaaldokumente enam koheselt vastuvõtus skaneerida ja isikule tagastada ning seetõttu tuleb luua regulatsioon, mille kohaselt võib osakond teatud tähtaja möödudes dokumendid hävitada eeldusel, et isik ei ole varasemalt soovi avaldanud dokumentide tagasi saamiseks. Muudatuse tulemusena väheneb registripidaja töökoormus klienditeeninduse osas, samas on võimalik sulgeda teeninduspunktid väiksemates piirkondades. See võimaldab ümber korraldada osakondade sisemist töökorraldust ning omakorda optimeerida registrite pidamist. Kuna osakonnad enam väljatrükke, sh kinnitatud väljatrükke ei väljasta, väheneb selle arvelt riigieelarvesse laekuv riigilõiv, ca 4000 eurot aastas. Sihtrühm 2 ja 3: linna- ja vallasekretärid ning vandetõlgid 2015. aastal väljastati äriregistrist registrikaardi kinnitatud väljatrükke 2145 korral. Teenust kasutasid 90% juhtudest ettevõtjad. Kinnistusosakondades kasutati 2015. aastal tasulisi teenuseid 440 korral, neist 6 korral oli tegu andmetega tutvumisega ja ülejäänud juhtudel oli tegu kinnitatud väljatrükkidega (st 434 kinnitatud väljatrükki 2015. aastal). Muudatuse tulemusena võib kasvada mõnevõrra linna- ja vallasekretäride töökoormus, kuna muudatuse jõustumisel jääb see registri- ja kinnistusosakondadega võrdväärsel kulutasemel väljatrükkide saamise võimaluseks. Peamine tasulise teenuse (kinnitatud väljatrükk) klient on äriühing, kes kasutab äriregistrist kinnitatud väljatrükkide saamise teenust. Väljatrükke on võimalik saada kõikides notaribüroodes kui ka e-teenuste kaudu. Kinnistusosakondade aastase 440 juhtumi jagunemisel linna- ja vallasekretäride, vandetõlkide ja notarite vahel kaasneb sihtrühmale vähene töökoormuse kasv, hinnanguliselt kuni 20 juhtumit kuus Harjumaal, ca 10 juhtumit kuus Tartumaal ja Lõuna-Eestis ning alla 10 juhtumi kuus Läänemaal ja Virumaal. Muudatuse mõju sihtrühmale on väikese ulatusega. 9 Vandetõlkide poole pöördumise maht suure tõenäosusega oluliselt ei kasva, kuna vandetõlgi teenused on tasulised ning vandetõlk saab väljatrüki väljastada üksnes seoses tema poolt tõlgitava dokumendiga. 11.1.2. Mõju majandusele 11.1.2.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Sihtrühmadeks on: 1) notarid; 2) registri- ja kinnistusosakonna kliendid. 11.1.2.2 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus selle olulisuse kohta Sihtrühm 1: notarid Notaribürood võimaldavad registriandmete ja toimikudokumentidega tutvumist juba praegu, samuti väljastavad nad neist väljatrükke. 2015. aastal väljastasid Eesti notarid kokku 1841 registrikaardi kinnitatud väljatrükki ning võimaldasid 56 korral registriandmetega tutvumist. Seega puudub notaritel vajadus oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Kuivõrd registri- ja kinnistusosakond enam tutvumist ja väljatrükkide väljastamist ei võimalda, võib kasvada notarite töökoormus. Arvestades, et notarite teenused on tasulised ning asjaolu, et seni on statistiliselt kõige suurema mahu registri- ja kinnistusosakondade klienditeenindusest moodustanud äriregistri registrikaardi kinnitatud väljatrükid, siis kasvab notarite koormus eelkõige selle teenuse liigi arvelt. Samas on notariteenuse tasu registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamisel kallim registriosakonna teenustasust. Seetõttu suunab muudatus äriühinguid senisest enam kasutama e-teenuseid. 2015. aastal väljastati registriosakonnas 2145 registrikaardi kinnitatud väljatrükki. Keskmiselt teeb see iga notari kohta (92 notarit) 23,3 lisatoimingut aastas. Juhul, kui ca 50% klientidest hakkab kasutama e-teenust, on notarite lisakoormus 11,65 lisatoimingut aastas ühe notari kohta. Suurenenud arvu klientide ja toimingute näol suureneb omakorda notari tasu laekumine. Sihtrühm 2: kliendid Mõju avaldub igale isikule, kes soovib registriandmete ja toimikudokumentidega tutvuda või neist väljatrükke saada. Kuigi kaob klienditeenindus registri- ja kinnistusosakonna teeninduspunktides, ei halvene tegelikult andmete kättesaadavus isikute jaoks, kuna notaribürood asuvad kõikides Eesti linnades. Lisaks on võimalik kasutada e-teenuseid ning enda kohta käivaid andmeid saab isik tasuta. Linna- ja vallasekretäride kaudu on võimalik teenuseid edasi tarbida samade kuludega nagu seda on täna võimalik teha registri- ja kinnistusosakonnas. Kõige suurema klienditeeninduse mahu moodustavad hetkel juriidiliste isikute päringud äriregistrisse (registrikaardi kinnitatud väljatrükk). Juriidilistel isikutel on võimalik aga info kiiremini kätte saada e- keskkonnast või kasutada notari teenuseid. Juriidiliste isikute puhul on eelduslikult olemas võimalused ja vahendid e-teenuste kasutamiseks, mistõttu muudatuse jõustumisel suureneb e- teenuste kasutajate maht just juriidiliste isikute kliendigrupis. Füüsilistel isikutel on võimalik pöörduda linna- ja vallasekretäride poole samamoodi nagu täna kasutatakse registri- ja kinnistusosakondadesse pöördumist. Muudatus toob klientidele eelkõige kaasa vajaduse pöörduda sama teenuse saamiseks sama kohaliku omavalitsuse piires teisele aadressile. Hetkel kasutavad kliendid registri- ja kinnistusosakondade kõrval oluliselt vähem muid sama teenuse osutajaid. Näiteks notarite poole pöörduti üle Eesti toimiku dokumentidega tutvumiseks 2015. aastal kokku 56 korral. Registri- ja kinnistusosakondade poole pöördumise võimaluse kadumine ei vähenda informatsiooni ja teenuste kättesaadavust, sest kliendid suunatakse teenuseid tarbima e-keskkonnas ning teiste olemasolevate teenuse osutajate juures. Ühe väljundi kadumisel ei muutu teenus vähem kättesaadavaks, kui teised samaväärsed väljundid on olemas ja hetkel lihtsalt alakasutatud. Muudatuse mõju klientidele on seega keskmise ulatusega ning muudatuse jõustamiseks tuleb isikuid 10 toimuvatest muudatustest põhjalikult informeerida ja suunata kasutama e-teenuseid või pöörduma olemasoleva teenuse osutaja juurde. 11.2. Muudatus: laevakinnistusraamatu väljatrükkide ja lipudokumentide väljastamise pädevuse andmine notaritele ja Veeteede Ametile Muudatuse tulemusel väljastavad edaspidi lipudokumente ja laevakinnistusraamatu kinnitatud väljatrükke notarid ja Veeteede Amet. 11.2.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele 11.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Sihtrühmadeks on: 1) Tartu Maakohtu kinnistusosakond; 2) notarid; 3) Veeteede Amet. 11.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus selle olulisuse kohta Laevakinnistusraamatu avaldusi laekub aastas vähe (ca 80), seega ei ole see kinnistusosakonnale, notaritele ega Veeteede Ametile suur koormus. Kinnistusosakond jääks laevakinnistusraamatu pidajaks, kuid lipudokumente ja kinnitatud väljatrükke väljastaks edaspidi notarid ja Veeteede Amet. Kuna laevaomanikuga tuleb kokku leppida lipudokumendi väljastamise aeg ja viis, võib notarite ja Veeteede Ameti töökoormus veidi suureneda. Selle aja arvelt saab kinnistusosakond tegeleda oma põhitööga. Kuna väljatrükkide väljastamine moodustab registripidaja igapäevatööst väikese osa, ei saa mõju pidada oluliseks. Kuna lipudokumente väljastatakse aastas vaid ca 80, siis avaldab muudatus notarite ja Veeteede Ameti töökorraldusele ning töökoormusele vähesel määral mõju. Veeteede Ametil on olemas pädevad ametnikud, kelle koolitamine ei tekita asutusele olulist kulu. 11.2.2. Mõju majandusele 11.2.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Sihtrühmaks on: 1) notarid; 2) iga isik, kes soovib saada laevakinnistusraamatu dokumente. 11.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Sihtrühm 1: notarid Laevakinnistusraamatu väljatrükkide ja lipudokumentide väljastamisega kaasneb vähesel määral notarite töökoormuse tõus. Kuna laevakinnistusraamatu avaldusi laekub aastas vähe (ca 80), ei ole töökoormuse tõus märkimisväärne. Vähesel määral võib tõusta notari tasu laekumine lipudokumentide ja väljatrükkide väljastamise eest. Sihtrühm 2: kliendid Muudatuse tulemusel avaneb isikul võimalus pöörduda laevakinnistusraamatu dokumentide saamiseks notarite ja Veeteede Ameti poole. Kuna laevaomanikud peavad laeva registreerimiseks või laevaandmete muutmiseks pöörduma esmalt niikuinii Veeteede Ameti poole, siis ei tekita see muudatus neile suurt koormust. Pigem muutub laevaomaniku jaoks suhtlus registritega lihtsamaks ja kiiremaks. Kaaluda võiks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud mereõiguse 11 kodifitseerimise lähteülesande projektis toodud ettepanekut, mille kohaselt võiks Veeteede Amet peale laeva Eesti lipu all sõitmiseks sobilikuks tunnistamist anda ise välja kohe ka lipudokumendi1. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatused ei mõjuta oluliselt halduskoormust. Mõju avaldub muudatuse järgselt igale isikule, kes soovib registriandmete ja toimikudokumentidega tutvuda või neist väljatrükke saada. Kuigi kaob kohapealne klienditeenindus registri- ja kinnistusosakonna teeninduspunktides, ei halvene reaalsuses andmete kättesaadavus isikute jaoks, kuna notaribürood asuvad kõikides Eesti linnades ning tasuta või registri- ja kinnistusosakonna teenustasudega võrdsete kuludega on võimalik pöörduda kõigis kohalikes omavalitsustes linna- ja vallasekretäride poole. Lisaks on võimalik kasutada e-teenuseid ning enda kohta käivaid andmeid saab isik tasuta. Linna- ja vallasekretäride kaudu on võimalik teenuseid edasi tarbida samade kuludega nagu seda on täna võimalik teha registri- ja kinnistusosakonnas. Kõige suurema klienditeeninduse mahu moodustavad hetkel juriidiliste isikute päringud äriregistrisse (registrikaardi kinnitatud väljatrükid). Juriidilistel isikutel on võimalik info kiiremini kätte saada e-keskkonnast või notaribüroos. Füüsilistel isikutel on võimalik pöörduda linna- ja vallasekretäride poole samamoodi nagu täna kasutatakse registri- ja kinnistusosakondadesse pöördumist. Registri- ja kinnistusosakondade poole pöördumise võimaluse kadumine ei vähenda informatsiooni ja teenuste kättesaadavust, sest kliendid suunatakse teenuseid tarbima olemasolevate teenuse osutajate juurde. Ühe väljundi kadumisel ei muutu teenus vähem kättesaadavaks, kui teised samaväärsed väljundid on olemas ja hetkel lihtsalt alakasutatud. Lisaks teenuse osutajatele (linna- ja vallasekretärid, notarid ja vandetõlgid) on võimalik kasutada e- teenuseid. E-teenuste kasutamise maht peaks muudatuse jõustumisel oluliselt kasvama. Laevaomaniku jaoks muutub suhtlus registritega kiiremaks ja mugavamaks. Veeteede Amet on pädev ja mugav suhtluspunkt laeva registreerimisel ning dokumentide väljastamisel. Notari tasud on küll kõrgemad registri- ja kinnistusosakonnas võetavatest riigilõivudest, kuid mitte märkimisväärselt. Lisaks on võimalik pöörduda linna- ja vallasekretäride poole ning kasutada e- teenuseid. Enda kohta käivaid andmeid saab isik tasuta. Positiivse näitena sarnasest muudatusest võib tuua varasema apostillimise protseduuri muudatuse, mille kohaselt anti notaritele apostillimise õigus ja selle tulemusena paranes kodanikele oluliselt teenuse kättesaadavus ja mugavus. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Muudatuse tulemusel väheneb registri- ja kinnistusosakonna kaudu laekuv riigilõiv kinnitatud väljatrükkide väljastamise eest (ca 4000 eurot aastas). Lipudokumentide väljastamise võimaldamiseks tuleb arendada Veeteede Ameti ja e-notari infosüsteeme. Kulude väljaselgitamine vajab analüüsi. 14. Edasine mõjude analüüs Kuna puuduvad olulise mõjuga muudatused, ei tehta edasist mõjude analüüsi. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/mereoiguse_kodif_lahteulesanne.pdf , lk 84 12 15. Valitav lahendus VTK-s on alternatiivide seast valitud lahenduseks regulatiivne muudatus, mille kohaselt Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnas enam klienditeenindust ei toimuks. See tähendab, et registriandmete ja toimikudokumentidega saab tutvuda e-teenuste kaudu ning notaribüroodes, väljatrükke on võimalik saada lisaks ka linna- ja vallasekretäride ning vandetõlkide kaudu. Lipudokumente ja laevakinnistusraamatust kinnitatud väljatrükke väljastaks edaspidi notarid ja Veeteede Amet. 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise X seaduse struktuuris 15.3 Selgitus Uue tervikseaduse väljatöötamine ei ole vajalik, muudatused tehakse olemasolevates seadustes. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid - äriseadustik - mittetulundusühingute seadus - kinnistusraamatuseadus - abieluvararegistri seadus - laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus - riigilõivu seadus - notari tasu seadus - kohtu registriosakonna kodukord - kohtu kinnistusosakonna kodukord 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Väljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidule, Ettevõtluse Arendamise SA-le, Eesti Laevaomanike Liidule, Veeteede Ametile. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Kuna eelnõuga ei kaasne ühiskonna tasandil olulisi mõjusid, siis edasist mõjuanalüüsi läbi ei viida. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Kontseptsiooni koostada ei kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna plaanita. koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Juuli 2016 kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1. jaanuar 2017. aasta 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Berit Loog, Kadri Laud, Margit Veskimäe, Kristiina Rebane 13