J02 E DELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS TEGEVUSEESKIRI Heaks kiidetud Tehnilise Järelevalve Ame ti peadirektori otsusega 17.11.14 nr I-10/14-446 Kasutusele võetud Edelaraudtee Infrastruktuuri AS juhataja käskkirjaga 21.11.2014 nr I-3/116 Sisukord Üldine informatsioon Raudteeinfrastruktuuri korrashoid Side-, turvangu - ja energeetika majandus Teemajandus Raudteeliikluse korraldamine Ühendus teiste isikute valduses olevate raudtee infrastruktuuridega Rongide liiklusgraafik ja rongitöö ööpäevane planeerimine Rongiliiklus ja manöövritöö Side kasutamine rongi liikluse korraldamisel Hoiatuste nõudeavalduste esitamine ja hoiatuste väljastamine raudteeveeremi juhtidele Ehitus ja remonditööde planeerimine ning korraldamine Nõuded raudteeohutuse ja raudt eeliiklusega seotud töötajatele Raudteeinfrastruktuuri teistele isikutele kasutada andmine Läbilaskevõime jaotamine Raudteeveerem Nõuded raudteeveeremile Nõuded kaubavagunitele Raudteeveeremi transportimine Kaupade vedu Kaupade laadimine ja kinnitamine Ebagabari its ete ja raskekaaluliste ning transportööridele laaditud kaupade vedu. Ohtlike kaupade vedu Kaubarongide (kaubavagunite) seisma jätmine ja edasisaatmine . Õnnetustest teatamine, tegutsemine ja juurdlemine Muudatust e sisseviimine tegevuseeskirjas . Üldine informatsioon Edelaraudtee Infrastruktuuri AS (registrikood 1 0786958 ) ( edaspidi: EDI ) tegevuse eskiri kehtestab „R audteeseadusest ”, „R audtee tehnokasutuseeskirjast ” ( edaspidi : TKE ) ja selle lisadest ning teistest käesoleva tegevuseeskirja lisas nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamist reguleerivatest dokumentidest lähtuvalt raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja raudteeinfrastruktuuri teistele isiku tele kasutada andmise tingimused, samuti nõuded raudteeinfrastruktuuri kasutava raudteeveo-ettevõtja te vedurimeeskonnale ja eriveeremijuhile. E DI raudteeinfrastruktuuri kasutamisel välisriikide vahelise reisijate- ja kaubaveoühenduse korraldamisel lähtutakse rahvusvahelistest raudteeveoalastest kokkulepetest ja lepingutest. Kehtiv tegevuseeskiri on tutvumiseks kättesaadav EDI asukohas aadressil Kaare 2 5 , T üri ning avalikustatud koduleheküljel aadressil www.edel.ee Vastuolu korral paberkandjal oleva tegevuseeskirja ja koduleheküljel avaldatud tegevuseeskirja redaktsiooni vahel kehtib paberkandjal olev tegevuseeskirja redaktsioon. E DI tegevuseeskiri ja selle muudatused jõustuvad „ R audteeseaduse s “ sätestatud korras. Tegevuseeskirja vastavuse eest õigusak tide nõuetele ning EDI juhti mis süsteemi (sh ohutusjuhtimis süsteemi ) nõuetele vastutab kvaliteedi - ja ohutusjuht. Raudteeinfrastruktuuri korrashoid Side-, turvangu - ja energeetikamajandus Side- ja turvanguseadmeid hooldab ning nende töökorras oleku tagab sidetalitus. Sidetalitus on jaotatud kolmeks alamstruktuuriks: Turv anguüksus , kelle ülesandeks on raudteeinfrastruktuuri turvanguseadmete korrasoleku ja katkematu tööprotsessi tagamine. Sideüksus , kes tagab raudteeinfrastruktuuri andmesidevõrgu, telekommunikatsiooni , ja liiklustöötaja hääls ideseadmete ning töökoha muude side- ning IT vahendite korrasoleku. Üksuse ülesandeks on ka uute tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtu korraldamine, koostöös liiklusteenistusega seadmete kasutusjuhendite koostamine, kasutajakoolituse läbiviimine . Sideüksuse ülesandeks on ka oma haldusala tehnilise dokumentatsiooni korrashoid . Arendusüksus , kelle ülesandeks on turvanguseadmete projekteerimine, uute seadmete ehituse ning kasutuselevõtu korraldamine (koostöös turvangu - ja sideüksuse liiklus - ja teeteenistusega ja ettevõtte juhtkonnaga), uute tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtu korraldamine, koostöös liiklusteenistusega seadmete kasutusjuhendite koostamine, kasutajakoolituse läbiviimine ja turvanguüksuse tehnilise dokumentatsiooni haldamine . Uusehitus- ja suuremamahulistel renoveerimistöödel kasutatakse lepingulisi partnereid . Kapitaalremonti ja uusehitust plan eeritakse vastavalt EDI arengu- ja äriplaanidele ning eelarvelistele vahenditele. Turvanguseadmete tehnohooldus ja pideva korrasoleku tagamine on korraldatud s idetalituse tegevuskorra ja selle lisadega ning muude ettevõttesiseste dokumentidega. Turvanguseadmete hoolduseks ja korrashoiuks on EDI infrastruktuuril paiknevad turvanguseadmed nende asukoha järgi jagatud hoolduspiirkondadeks. Hoolduspiirkonda juhi vad ja piirkondades töötavad raudteeautomaatik ud , kes omavad kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse mõistes , mis vastab nende poolt teostavate tööde nõuetele. Töötajate pädevust kontrollitakse vastavuses raudteeseaduse nõuetele koos ettevõtte sisekorra s ettenähtud tööloa väljastamisega. Sideseadmete ja -süsteemide korrasolek ning vajalik tehnohooldus on korraldatud s idetalituse tegevuskorra ja selle lisadega ning muude ettevõttesiseste dokumentidega. Tehnohooldust ja korrasoleku tagamist teostavad sõlmitud lepingute alusel teenusepakkujad – vastavat kompetentsi ja tegevuslitsentsi omavad ettevõtted. Sidetalituse arendusüksuse töö on korraldatud vastavalt s idetalituse tegevuskorra ja selle lisadega ning muude ettevõttesiseste dokumentidega. Teis t e raudteeettevõtjate valduses olevate raudteeinfrastruktuuride liitumispöörangute, turvangu - ja signalisatsiooniseadmete pi iritlus on määratud EDI teiste raudtee-ettevõtjate vahelises piirikokkuleppes, mis tagab rööbasahelate, pöörmete, isoleerlukkude ja muude signalisatsiooni- ja turvanguseadmete hooldus-vastutuse piirid. Side- ja turvanguseadmete hooldust ja remonti korraldav dokumentatsioon on toodud EDI juhtimissüsteemi dokumendisüsteemis. Raudtee elektritarbijate elektrivarustuskindluse ja raudtee e lektripaigaldiste järjepideva töö tagamiseks on moodustatud energeetikatalitus, mida juhib talituse juht. EDI elektripaigaldised on jaotatud hooldus piirkondadeks, mida juhib omakorda meister. Energeetikatalituse ülesandeks on ka elektrialase tehnilise dokumentatsiooni korrashoid. Raudteetarbijate elektrivarustus toimub EDI 0,4 kV jaotusvõrgu kaudu. Side- ja turvanguseadmete elektritoide jaamades on täiendavalt tagatud reservtoitefiidrite, diiselgeneraatorite ja UPS-iga . EDI energeetikatalituse personal hooldab elektripaigaldisi ettevõtte raudteeinfrastruktuuri piirides. Vastastikused kohustused teiste raudtee-ettevõtjatega on reguleeritud vastavates kokkulepetes. Elektri paigaldiste hooldustöid teostatakse aasta plaangraafiku alusel. Hooldust korraldatakse vastavalt kehtivale normdokumentatsioonile, muudele tehnilistele normidele, seadmete tootjapoolsetele tehnilistele nõudmistele ja eelnenud aastatel kogutud informatsioonile, mis kajastab seadmete ja süsteemide remondi- ja hooldusvajadusi. Elektriseadmete ehitusel ja hooldusel lähtutakse vastava valdkonna kehtivatest standarditest. Elektriohutusest ja EDI struktuurist lähtuvalt tagavad elektripaigaldiste hoolduskavade järgimise piirkondade meistrid, kellel on vastav pädevus. Raudtee e lektritarbijate ning side- ja turvangusüsteemide elektrivarustuse operatiivset juhtimist teostab talituse juht meistrite kaasabil. Rongiliikluse ohutuse tagamiseks juhindub talituse juht oma toimingutes sellekohastest juhenditest. EDI elektripaigaldiste auditeid teostatakse vastavalt elektriohutusalastele kehtivatele seadustele. Elektripaigaldiste perioodiliste ülevaatuste tulemused fikseeritakse plaangraafiku juures olevas raamatus, kus määratakse puuduste kõrvaldamise tähtajad. Elektripaigaldiste hooldust ja remonti korraldav dokumentatsioon on toodud EDI juhtimissüsteemi dokumendisüsteemis. Teemajandus EDI raudteeinfrastruktuuril on kasutusel röö basteed rööpme laiuse lga 1520 ja 1524 mm. Rööbasteed jagunevad järgnevalt: peateed (teed jaamavahede s ja jaamades koos peatee siiretega); jaamateed (peale peateede kõik kõrvalteed jaama piires koos kaitse- ja umbpüüdeteede ning muude eriotstarb eliste teedega). Peamine r ööbaste tüüp peateedel on 49 El , 5 4 E1, R50 , UI C 60 ja R65. Kõik raudteevõrgustikul asuvad sillad liigitatakse kandevõime järgi vastavalt kehtivatele arvestusnormidele ja eeskirjadele. Ülesõidukohtade k ohta peetakse passe EDI poolt väljatöötatud ja kinnitatud vormi järgi. Raudteeliinide pikkus, sillad ja nende kandevõime ning raudteeülesõi tude olulised andmed on eraldi välja toodud raudteevõrgustiku teadaandes. EDI-l on piir peateedel AS - ga Eesti Raudtee: Tallinn-Väike – Tallinn-Balti jaamavahel km 3+001,8 ( AS Eesti Raudtee ja EDI raudteemaa kinnistute piir) Liiva – Ülemiste jaamavahel km 5 + 536 (Ülemiste jaama sissesõidufoor BL) Tee jaguneb neljaks teejärelevalve piirkonnaks , kus igaühes töötab teejärelevaataja , keda juhib tee järelevalvetalituse juht. Teeteenistuse töötajatel on nõuetekohane kutsekvalifikatsioon, ametijuhend ja õigus teha toiminguid oma pädevuse piires. Teejärelevalvetalituse põhiülesanne on tagada rööbasteede ja teerajatiste seisukorra vastavus neile määratud kasutus omadustele (sh lubatud kiirused) ja korraldada igapäevast teerikete kõrvaldamist. Perioodiliselt te ostatakse rööbaste ultrahelikontrolli iseliikuva defektoskoo pialabori ga ja järelkontrolli käsiseadmetega , rööpmestiku geomeetria kontrolli mõõduvaguni all olevate teemõõte seadmete ga ning rajatiste seisukorra komisjon ilist kontrolli. Vahetut teede kontrolli teedel ja pöörmetel teeb tee järelevaataja jalgsi. Piirkiirused raudteeveeremile jaamavahede ja jaamateede kaupa , samuti kaalu ja pikkuse normid on kehtestatud EDI juhataja käskkirjaga. (http://www.edel.ee/ Edelaraudtee Infrastruktuuri AS „Dokumendid“ ) . L ähtutakse tee tehnilisest seisukorrast. Ohutuse tagamiseks tee seisukorra halvenemisel kehtestatakse rongidele ajutised kiiruspiirangud hoiatus t e ga . Hoiatuste kehtestamiseks nõudeavalduste andmise ja tühistamise õigus on vastavalt EDI juhendile „Hoiatuste kehtestamine“. Raudtee korrasoleku ja kehtestatud piir kiiruste tagamiseks vajalikud hooldus-remonditööd planeeritakse vastavalt vajadusele. Plaanilist remonti ja ko rrashoiutöid tellib EDI töövõtjatelt. Töövõtjalt tellib hooldusremondi mahu, võtab vastu ja kontrollib te htud töö kvaliteeti EDI teeteenistus. Enamik tee ja rajatiste hooldustöid tehakse ajavahemikel, millal rongiliiklust ei ole. Plaaniline teeremont vajalike piirkiiruste tagamiseks planeeritakse siis, kui hooldusremondiga ei ole piirkiiruste hoidmine võimalik või kui on vaja piirkiirusi suurendada. Rööbasteede ja rajatiste plaaniline remont kavanda takse aasta p eale ette vastavalt EDI äriplaanile ja eelarvelistele vahenditele. Hooldust ja remonti teeb pädev teehooldus ja –ehitusettevõtja lepingu alusel (töövõtja) . Töövõtjate teetöid teostavad spetsialistid ja teetööde juhid peavad omama vastavat kutsek valifikatsiooni ja EDI poolt väljastatud tööluba, mille nad saavad pärast kohalike töötingimuste alaste teadmiste kontrolli läbimist. EDI raudteeinfrastruktuuril paigaldatakse pöörmed ja teeristmed teesse ning võetakse välja ainult vastavate projektide kohaselt. Paigaldatud pöörmed ja teeristmed võetakse kasutusele pärast jaama tehnokorraldusaktis muudatuste tegemist. Pöörmete ja teeristmete järelevaatust teostavad teejärelevaatajad ning side- ja turvangutalituse pädevad töötajad . EDI rööpmestikul teostatakse talveperioodil teede mehaani seeritud lumetõrjet ja pöörmete käsitsi lumetõrjet. Pöörmete lumetõrje hõlbustamiseks ja rongiliikluse sujuvamaks tagamiseks on jaamade peateede l enamus tsentraliseeritud pöörme id varustatud elektrisoojendusega. Teede ja pöörmete lumetõrje ks kasutatakse nii EDI oma vahendeid ja töötajaid kui ka lumetõrjeteenuse sisseostu. Raudtee ja rajatiste hoiutööde läbiviimisest ja akende pikkusest teavitatakse kõiki EDI raudteeinfrastruktuuri kasutajaid Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras . Raudtee ja rajatiste hoiutööde läbiviimiseks rongide liiklusgraafikus näidatud tehnoloogilisi aknaid kasutatakse vajaduse tekkimisel. EDI teemajanduse korrashoidu korraldav dokumen tatsioon on toodud EDI juhtimissüsteemi dokumendisüsteemis . Raudteeliikluse korraldamine Ühendus teiste isikute valduses olevate raudteeinfrastruktuuridega E DI raudteeinfrastruktuuri ja teisele raudtee - ettevõtjatele kuuluva või tema valduses oleva raudtee vahelised piirid, raudteede ühenduse korrashoiu ja tehnoloogilise hooldega seotud tööde kord ning liiklusohutuse nõuded määratakse kindlaks kokkulepetega, kus on näidatud piiriületamisel kasutatavad signalisatsiooni- ja sidevahend id ning nende korrashoiu eest vastutav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, millise liiklemissuuna rongidele omistatakse paarisnumbrid ja millisele paaritud numbrid, maksimaalsed rongi ja/või manöövriveeremi suurused (kaalunormid ja pikkus, vedurite seeriad), mis võivad liikuda üle piiri, lubatud liikumiskiirused piiri ületamisel ning piiriületamise kooskõlastamise kord ja vastutus tingimuste rikkumise korral. Rongide liiklusgraafik ja rongitöö ööpäevane planeerimine Rongiliikluse korraldamise aluseks on rongide liiklusgraafik, mis ühendab kõigi raudteehoiu ja raudteetranspordi alal tegutsevate raudtee-ettevõtjate töö ühtseks tervikuks . Rongide liiklusgraafik peab tagama raudteeliinide läbilaske- ja veovõime, jaamade töötlusvõime tõhusaima kasutamise ning võimaluse tee ja rajatiste ning turvangu -, side- ja elektriseadmete jooksvaks korrashoiuks ja remonditöödeks. E DI raudteeinfrastruktuuril p aarisnumbritega rongidele on liiklemissuunaks Pärnu (Viljandi) – Tallinn ja paaritute numbritega rongidele on liiklemissuunaks Tallinn – Pärnu (Viljandi). E DI raudteeinfrastruktuuril lubatud rongide kaalu ja pikkuse normid ning lubatud raudteeveeremi teljekoormus kehtestatakse juhataja käskkirjaga ning kajastatakse raudteevõrgustiku teadaande s . Rongitöö planeerimisel juhindutakse E DI rongidispetšeri poolt koostatud rongiliikluse korraldamise igapäeva sest koostöökava st ehk ööpäevaplaanist , mis tagab rongide liiklusgraafiku täitmise ja läbilaskevõime otstarbeka kasutamise ööpäeva jooksul . Rongitöö ööpäevaplaani korrigeeritakse tulenevalt vajadusest. Igal kalendripäeval ajavahemikul kell 17:00-19:00 koostatakse järgmi n e ööpäeva plaan . Järgmise ööpäeva rongitöö planeerimiseks esitavad raudtee-ettevõtjad hiljemalt kella 1 6 :00 -ks E DI rongidispetšerile vajalikud andmed, sh veoks kasutatavad vedurid , rongikoosseisud ja vedurimeeskonnad . Erandkorras ning vastava lepingu poolte vahelise kokkuleppe olemasolul võib nimetatud andmete esitamine toimuda muul kokkulepitud ajal . Raudteeveo-ettevõtja tagab, et tema esindajaga oleks sidevahendite teel võimalik suhelda 24 tundi ööpäevas kõikidel nädalapäevadel. Rongide liiklusgraafiku plaanilistest muudatustest teavitab E DI raudteeveo- ettevõtjat ette vähemalt 3 (kolm) ööpäeva , kui ei ole poolte vahelises lepingus kokku lepitud teisiti . Rongiliiklus ja manöövritöö Rongiliikluse signalisatsioonivahendina on kasutusel poolautomaatblokeering . Jaamad avab ja sulgeb kommerts- ja reisi veooperatsioonideks EDI juhataja oma otsusega, tulenevalt jaama teedeareng ust , raudteeinfrastruktuuri hoonete ning raudteerajatiste olemasolust ja otstarbest. EDI taristul juhib rongiliiklust rongidispetšer . Jaamas korraldab ainuisikuliselt rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, läbilaskmist ja teiste veeremiüksuste liikumist jaamakorraldaja. Jaamad väiksemateks üksusteks jaotatud ei ole. Rongiliikluse ohutuse eest vastutavad töötajad juhinduvad oma töös kehtivatest õigusaktidest ja norm dokumentidest. Konkreetsed ametikohustused, mis kajastavad rongide vastuvõtmist, ärasaatmist, läbilaskmist ja teiste veeremiüksuste liiklemist jaamas, on fikseeritud jaama tehnokorraldusaktis ja töötajate ametijuhendites. Türi ja Pärnu jaama de s on tsentraliseerimata pöörangud ning Türi jaamas seavad neid vastavalt vajadusele jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras pöörmeseadjad. Pöörmeseadja kohustusi võivad täita ka jaamakorraldajad jaama tehnokorraldusaktis või sellealastes juhendites ja/või kokkulepetes ett enähtud korras. Pärnu jaamas täidab pöörmeseadja kohustusi jaamakorraldaja. Pöörme-, matka- ja teetõkke signaalnäidikuid kasutatakse vaid jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras. Kõik tsentraliseerimata pöörangute pöörmenäidikud ja teetõkkenäidikud E DI raudteeinfrastruktuuril on valgustamata. E DI taristul raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit juhib vedurimeeskond, kes vastab „ Raudteeseaduse “ nõuetele . Manöövriveduri liikumist E DI raudteeinfrastruktuuril võib juhtida ainult üks manöövrijuht (kaubarongisaatja, rongikoostaja või mõni muu raudteeveo-ettevõtja määratud töötaja), kes vastutab ohutu ja täpse manöövritöö eest. Manöövrivedurit võib teenindada vedurijuht ilma vedurijuhiabita tingimusel, et jaamavahele sõitmisel täidab vedurijuhiabi kohuseid manöövrijuht , kes omab vastavat kutsekvalif ikatsiooni . E DI taristul võib raudteeveeremi meeskonna liige täita manöövrijuhi ja vaguniülevaataja ülesandeid ning kohustusi, teha kaubarongide tehnohoolet ja kommertsülevaatust. Selleks pea b ta omama vastavat raudteeseadusest tulenevat kutsekvalifikatsiooni. Manöövriveduri töötamisel jaamas ja väljasõidul jaamavahele täidab vajadusel vedurijuhiabi kohuseid rongikoostaja või kaubarongisaatja või mõni teine raudteeveo-ettevõtja töötaja, kes omab vastavat kutsekvalifikatsiooni. Töö-, pääste-, tuletõrje- või muu sellise rongi vagunitega ees sõitmisel jaamavahele, sh teemõõduvaguniga rööbastee kontrollimisel, peab esimesel vagunil asuma raudtee kutsekvalifikatsiooni omav teemehaanik, teejärelevaataja või rongikoostaja , kes jälgib rööbastee korras- ja vabaolekut ning vajadusel võtab tarvitusele abinõud liiklusohutuse tagamiseks. E DI taristul liikumisel ei ole lubatud reisirongi koosseisu panna kaubavaguneid ja kaubarongi koosseisu ei ole lubatud panna reisivaguneid koos reisijatega. Selliseid ronge võib koostada raudtee TKE nõudeid täites juhul , kui selleks on raudtee veo -ettevõtja koostanud vastava juhendi ja selle esitanud E DI - i le heakskiitmiseks. Juhend jõustub pärast selle heakskiitmist E DI poolt. Rongi viimane vagun peab raudteeveo-ettevõtjal olema tähistatud ööpäevaringselt „ Raudtee signalisatsioonijuhendis “ sätestatud korras sabasignaali(de) ga . Sabavaguni sabasignaali(de) ga tähistamisest ning sabasignaali mahavõtmisest peab raudteeveo-ettevõtja töötaja teavitama jaamakorraldajat või rongidispetšerit, teatades ka sabavaguni numbri. Kaubarongi saba tähistamise kord sätestatakse jaama tehnokorraldusaktis . E DI taristule seisma jäetud raudteeveerem ja muu tehnika peab iseveeremise vältimiseks olem a kinnitatud pidurkingadega või vagunikinnitusseadmetega vastavalt jaama tehnokorraldusakti nõuetele . Kui raudteeveo-ettevõtja, raudteeveeremi valdaja või raudteeinfrastruktuuri rajatise ehitamise ja/või remondiga tegelev ettevõtja tahab EDI taristule jätta seisma autoriseerimata vedurit, mootorrongi või mõnda muud iseliikuvat eriveeremit (edaspidi iseliikuvat raudteeveeremit) ilma raudteeveeremi juhita, siis võib ta seda teha ainult juhul, kui selle kohta on sõlmitud EDI- ga vastavasisuline kokkulepe . R audteeveo-ettevõtja, raudteeveeremi valdaja või raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehitamise ja/või remondiga tegelev ettevõtja peab esitama EDI-l e juhendi , kus on sätestatud iseliikuva raudteeveeremi seisuteel hoidmise kord, ohutuse tagamine ja ärandamise vastased meetmed. Raudteeliikluse oluline piiramine ja ajutine sulgemine toimub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud “Raudteeliikluse olulise piiramise ja ajutise sulgemise kor d ” alusel. Side kasutamine liikluse korraldamisel E DI taristu l kasutatakse rongiliikluses sidevahendi na rongiraadiosidet ( sidesüsteemi ESTER ) . Jaamakorraldajate omavaheliseks sidevahendiks on meldeside ( telefon ) , jaamakorraldaja ja rongidispetšeri vahelise sidena dispetšer side või telefonside. Manöövritöödel jaamas on sidepidamisvahendiks manöövriraadioside. Mobiil telefoni side kasutamine on lubatud erandjuhul eelpool mainitud sidevahendite rikke korral. Väljasõiduks teise isiku valduses olevatelt raudtee harudelt E DI taristule peab raudtee-ettevõtja omama TKE-s ja selle lisades kirjeldatud sidevahendeid (raadioside, dispetšerside jne). Raadioside kasutamiseks peavad kõik raudteeveo-ettevõtjad või raudteeveeremi valdajad, kes tahavad kasutada E DI taristut , esitama E DI - i le oma raudteeveeremi numbrid ja nendele paigaldatud raadiojaamade numbrid. Raadiojaama vahetuse korral tuleb kohe esitada uue raadiojaama number. E DI taristul rongi õigustes liikuval raudteeveeremil peab rongiraadiojaam olema pidevalt sisse lülitatud . Enne E DI taristul e sisenemist kui ka enne rongi lähtejaamast väljumist peab raudteeveeremi juht kontrollima jaamakorraldajaga või rongidispetšeriga rongiraadioside tööd . K ui rongiraadioside ei tööta, on raudteetaristule sisenemine või lähtejaamast väljumine keelatud. R ongiliikluse korraldamiseks ettenähtud dispetšer - , melde - ja rongi raadioside katkemisel on EDI taristul TKE-s ettenähtud muu võimalusena lubatud kasutada rongiliikluse korraldamiseks mõnda muud sidekanalit , sealhulgas mobiiltelefonisidet . R audtee korrashoiu või remonditööde tegemisel E DI taristul peavad kõik töövõtjad tehnoloogilisteks kõnelusteks , mis ei ole seotud rongi- ja manöövritöö tegemisega ning raudteeveeremi pidurkingadega kinnitamisega , kasutama raadiosidet mis ei sega manöövriraadioside tööd. Kui tööde tegija soovib sellesama raadioside kaudu pidada sidet liikluskorraldajaga, peab ta tema kasutusse andma k a sellel sagedusel töötava raadiojaama . Kui töölõik on ulatuslik või tööd tehakse väikese raadiusega kõverikul, süvendis ja mujal halva nähtavusega kohas või tiheda rongiliiklusega teelõigul, on tööjuht kohustatud tagama side töökohta piiravate signaalide juures asuvate töötajatega. Töökohtadega side pidamise täpne kord nähakse ette töö teostamiseks vormistatava käskkirja tekstis. Hoiatuste nõudeavalduste esitamine ja hoiatu ste väljastamine raudteeveeremi juhtidele Hoiatuse kehtestamiseks E DI taristul esitab tööjuht või muu hoiatuse väljaandmise eest vastutav töötaja või raudteeveo-ettevõtja kirjaliku nõudeavalduse kas kirja, telefoni, faksi või e-posti teel isikule, kes omab õigust arvutiprogrammi hoiatuste sisestamiseks, rongidi spetšerile või EDI struktuuriüksuse juhile selle nõudeavalduse sisestamiseks hoiatuste arvutiprogrammi. Hoiatuse nõudeavaldus plaaniliste tööde tegemiseks tuleb esitada hoiatuse nõudeavaldusi sisestama volitatud töötajale hiljemalt tööde teostamisele eelneva tööpäeva jooksul. Hoiatuse nõudeavaldus ootamatult tekkinud takistuse või ohtliku koha kohta tuleb esitada viivitamatult. Kirjaliku hoiatuse saab raudteeveeremi meeskonna liige või raudteeveeremi juhi (raudteeveo-ettevõtja) poolt volitatud töötaja jaamakorraldaja käest . Edelaraudtee raudteeinfrastruktuuril on hoiatus i väljasta vateks jaamadeks määratud: Jrk nr Jaam A (paaritu) suuna rongid B (paaris) suuna rongid 1. TALLINN-VÄIKE Tallinn-Väike - Lelle - Pärnu ja Lelle - Viljandi suund Tallinn-Väike-Tallinna suund 2. LIIVA Liiva- Lelle-Pärnu ja Lelle-Viljandi suund Tallinn-Väike suund ja Liiva-Ülemiste suund 3. RAPLA Rapla-Lelle-Pärnu ja Rapla-Lelle-Viljandi suunad Rapla-Tallinna suund 4. LELLE Lelle-Pärnu ja Lelle-Viljandi suunad Lelle-Tallinna suund 5. PÄRNU Pärnu (kauba) -Pärnu suund , Lelle- Viljandi suund Pärnu - Lelle- Tallinna suund 6. TÜRI Türi-Viljandi suund Türi-Lelle-Tallinna suund 7. VILJANDI Lelle-Pärnu suund Viljandi - Lelle - Tallinna suund Liikluskorraldaja võib raudteeveeremi juhile edastada hoiatuskorralduse ka rongiraadioside teel, rongi jaamas kirjaliku hoiatuse väljastamise eesmärgil kinni pidamata, sh ootamatult tekkinud takistuse või ohtliku koha kohta hoiatuste arvutiprogrammist kiireloomulise hoiatuse nõudeavalduse saamisel. Rongiraadioside teel edastatav hoiatuskorraldus tuleb liikluskorraldaja poolt raudteeveeremijuhile teatavaks teha aegsasti enne rongi läbisõitu jaama sissesõidufoorist. Kui rongiraadioside ei tööta või raudteeveeremi juht ei vasta rongiraadioside teel, tuleb rong jaamas (väljasõidufoori ees) peatada ja väljastada raudteeveeremi juhile kirjalik hoiatus. Rongiraadioside teel hoiatuskorralduse edastamisel peab liikluskorraldaja veenduma, et raudteeveeremi juht sai edastatavast korraldusest aru. Selleks peab raudteeveeremi juht kordama saadud korraldust. Pärast hoiatuskorralduse edastamist ja veendumist, et raudteeveeremi juht sai korraldusest õigesti aru, teeb liikluskorraldaja sellekohase sissekande „Rongiliikluse lauaraamatusse“ märkides vastava rongi numbri reale raudteeveeremi juhi nime ja hoiatuse nõudeavalduse arvutiprogrammijärgse numbri. Esitatud andmed on ametlikuks tõendiks hoiatuskorralduse edastamise kohta. Tähtajatu hoiatuse nõudeavalduse tühistab või muudab selle esitaja või tema otsene ülemus või töötaja, kellele on delegeeritud nõudeavalduse tühistamine siis, kui on kõrvaldatud põhjus, mis tingis nõudeavalduse esitamise. Ehitus - ja remonditööde planeerimine ning korraldamine Raudtee hooldus-, ehitus- ja remonditööd raudteeinfrastruktuuril korraldab E DI oma tegevuskava alusel. Tööd, milliste teostamiseks puudub ettevõttel vajalik ressurss, tellitakse hanke korra s töövõtja(-te) lt . Raudteeohutuse alase vastutuse piirid lepitakse kokku töövõtulepingus. Ettenägematud tööd raudteeinfrastruktuuri ja rongiliikluse häireteta toimimiseks korraldab vastava struktuuriüksuse juht oma vastutusala piires. Kolmandate isikute poolt raudteemaal ja raudteeseaduse alusel raudtee kaitsevööndis kavandatud tegevused kooskõlastab huvitatud isik EDI -i ga vastavalt juhendile „Raudteemaal ja raudtee kaitsevööndis kavandatud tegevuste kooskõlastamine . Kirjalik nõusolek tegevuseks raudteemaal ja/või kaitsevööndis“ . Kirjaliku nõusoleku nõue määratakse kooskõlastamisel t ulenevalt kavandatud tegevuse iseloomust ( http://www.edel.ee/dokumendid/kooskolastused/ ). Nõuded raudteeohutuse ja raudteeliiklusega seotud töötajatele EDI taristul või vad töötada üksnes õigusaktide s , sh raudtee- ja kutseseaduses, sätestatud nõuetele vastavalt koolitatud ja nõuetekohast kutsekvalifikatsiooni, oskusi, teadmisi, võimeid (kompetentsi) ja lubasid omava d töötajad . R audteeveo-ettevõtjate töötajad, kes on seotud raudtee veeremi liikumisega EDI taristul (manöövrijuhid, vagunijärelevaatajad ning teised rongide käitlemisega seotud töötajad), peavad omama kutsetunnistust või kvalifikatsioonitunnistust ja enne tööülesannete täitmist sooritama EDI atesteerimiseksami jaamade tehnokorraldusaktide ja kohalike tööti ngimuste tundmises EDI taristule väljasõiduloa ja/või tööloa saamiseks. Vedurijuhtidel, kellele on väljastatud 01.07.2013 jõustunud R audteeseaduse kohaselt nõuetekohane veduriju hiluba, peab olema EDI taristul töötamiseks raudtee-ettevõtja väljasta tud veduriliigi ja EDI taristu sõidupiirkonnas juhtimisõigust andev sertifikaat. Sertifikaati omavad vedurijuhid ei pea omama (taotlema) eraldi EDI tööluba. Enne 01.07.2013 väljastatud vedurijuhiload kehtivad vedurijuhiloal märgitud kuupäevani ja sellist vedurijuhiluba omavad vedurijuhid, samuti raudteeseaduse § 44 lg 4 nõuetele vastavat kutsekvalifikatsiooni omavad erive eremijuhid, peavad EDI taristul töötamiseks läbima katsesõidu vastavas piirkonnas, sooritama eksami jaamade tehnokorraldusaktide ja kohalike töötingimuste tundmises. Seejärel väljastatakse neile tööluba vastavalt kehtivale korrale . ( Raudtee- ) ettevõtjad , kes kasutavad raudteeinfrastruktuuri ja/ või teostavad töid või osutavad teenuseid raudteevõrgustikul on kohustatud tagama oma töötaja te poolt kehtiva te õigusaktide ja normdokument ide nõuete täitmise (sh töötajate tervis ja töövõime ). EDI - l on õigus kontrollida punktis 5.2, 5.3 ja 5.4 nimetatud töötajate tegevust ja kõrvaldada nad töölt, kui on rikutud kehtivaid eeskirju või on tarvitatud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühh otoksilisi aineid. EDI teatab sellest kohe raudtee-ettevõtjale või ettevõtjatele, kelle töötaja see on. Töötajai d lubatakse uuesti EDI taristule tööle alles pärast seda, kui nad on sooritanud ennetähtaegse atesteerimise ja uuendanud tööloa. EDI ei vastuta töölt kõrvaldamise tulemusena ära jäänud reiside ja/või tööde eest. Töö võtja l peab töödeks raudtee maal ja raudtee kaitsevööndis (sh raudtee ohutsoonis ) olem a kirjalik nõusolek vastavalt kehtivale korrale („Raudteemaal ja raudtee kaitsevööndis ehitusgabariidis kavandatud tegevuste kooskõlastamine. Kirjalik nõusolek tegevuseks raudteemaal ja /või kaitsevööndis “; http://www.edel.ee/dokumendid/tooload/ ). Raudteeinfrastruktuuri kasutada andmine Läbilaskevõime jaotamine Läbilaskevõime jaotusorgan jaotab E DI majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime seda taotlevatele raudteeveo-ettevõtjatele vastavalt raudteeseaduse sätestatud korras . Läbilaskevõimeosad jaotatakse lähtuvalt liiklusgraafikuperioodist, mis kestab 12 kuud ja mille algus määratakse R audteeseadusega. E DI teeb raudteevõrgustiku teadaande kättesaadavaks neli kuud enne läbilaskevõime taotluste esitamise tähta ega oma koduleheküljel aadressil http://www.e del .ee/. Kõigis E DI taristule juurdepääsu üksikasjades lepivad osapooled kirjalikult kokku enne raudteeveo-ettevõtja poolt läbilaskevõimeosa kasutama asumist raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus. Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ja kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika alusel. Raudteeveerem N õuded raudteeveeremile EDI raudteevõrgustikul on lubatud kasutada ainult sellist raudteeveeremit, mis vastab raudteeseaduse ja EDI kehtestatud nõuetele. EDI nõudel kohustub raudteeveeremi valdaja tõendama raudteeveeremi nõuetele vastavust. EDI taristul raudteeveeremi ja selle põhisõlmede ning –seadmete tehnoseisundile esitatavad nõuded, tehnohoolde ja remondi tegemise eeskirjad peavad vastama valmistajatehase tehnohoolde ja jooksva remondi nõuetele. Pöördvankrite , rattapaaride, haakeseadmete, piduriseadmete, side - ja turvanguseadmete konstruktsiooni muutmised võrreldes valmistajatehase konstruktsiooniga, tuleb kooskõlastada EDI -iga. Vedurite ja mootorrongide seeriad, mida seni ei ole EDI taristul kasutatud, peavad saama EDI - ilt kasutuse heakskiidu. EDI taristul liikuvad vedurid ja mootorrongid peavad olema varustatud töökorras automaatsignalisatsiooni ja automaatpidurdusseadmega, mis vastavad TKE nõuetele. Seadmete korrash oiu, nende tehnohoolde ja remond i tagavad vastavalt veeremitüübi nõuetele raudteeveeremi valdajad. Raudteeveeremi tehnoseisund peab tagama sujuva ja ohutu liikluse raudteeveeremi konstruktsiooniga ettenähtud ning EDI juhataja käskkirjaga määratud piirkiirusel. Lumesahad tohivad sõita valmistajatehase poolt ettenähtud kiirusega, kuid mitte kiiremini, kui on lubatud lumesahka vedavale veduritüübile ja EDI kehtestatud kiiruste käskkirjaga. Raudteeveo-ettevõtja peab hoidma tema poolt kasutatava raudteeveeremi sellises korras, mis ei tekita keskkonnareostust ega muud kahju keskkonnale ning ei loo keskkonnareostuse tek kimise ohtu. EDI taristul kasutatav eriveerem peab vastama raudteeseaduse nõuetele. Nõuded EDI taristul kasutatavatele veeremikoosseisudele on määratud raudteevõrgustiku teadaandega. Raudteeveo-ettevõtja kooskõlastab EDI taristul kurseerivate rahvusvaheliste reisirongide skeemid taristu omanikuga. Rahvusvahelise reisirongi koosseisu muutmine sõiduplaanis määratud skeemi ulatuses ning lisavaguni juurde haakimine üle sõiduplaanis määratud skeemi toimub vastavalt rahvusvahelistele eeskirjadele ja raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule. Nõuded kaubavagunitele Kõik E DI raudteeinfrastruktuurile liikuma lubatavad Eesti ja teiste riikide omanduses olevad kaubavagunid ning omanikuvagunid, millel on õigus liikuda nii riigisiseses kui ka riikidevahelises ühenduses (edaspidi kaubavagunid), peavad olema tehniliselt korras ja vastama „SRÜ riikidele, Aserbaidžaani Vabariigile, Gruusia Vabariigile, Läti Vabariigile, Leedu Vabariigile, Eesti Vabariigile kuuluvate kaubavagunite ja konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe”, „Endise NSVL Teedeministeeriumi inventaripargi kaubavagunite ja konteinerite jaotamise SRÜ riikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi vahel ja nende edasise kasutamise kokkuleppe” nõuetele. Lisaks neist tulenevate raudteede administratsioonide vaheliste „Kaubavagunite ühiskasutuse põhimõtete kokkulepe riikidevahelises ühenduses” nõuetele. Kaubavagunite tehnilise üleandmise ja vastuvõtmise tingimused ja vastutus reguleeritakse raudteeveo-ettevõtja ja osapoolte raudteeveo-ettevõtjate, raudteeveeremi remondi ettevõtjate ning kaubavagunite kasutajate vaheliste lepingute ja korraga. Raudteeveo-ettevõtja peab välja töötama kaubavagunite tehnilise üleandmise ja kasutamise korra, millega reguleerib kaubavagunite alalhoiu ja tehnilise seisundi küsimused. E DI raudteeinfrastruktuuril või sellega liituval teisele isikule kuuluval või teise isiku valduses oleval raudteeinfrastruktuuril rahvusvahelises ühenduses kasutatava kaubavaguni vigastamisel, vigastamise asjaolude väljaselgitamise, vaguni vigastamise akti VU-25 koostamise ja vaguni taastamisremondi korraldab ning viib läbi raudteeveo-ettevõtja, kelle vastutusel on vagun. Vaguni remonti võib teostada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeveeremi remondi tegevusloa. Raudteeveeremi transportimine E DI raudteeinfrastruktuuril toimub mittetöötava raudteeveeremi transportimine kaubarongi koosseisus raudteeveeremi omaniku või valdaja taotlusel, mille kohta on koostatud tehnoseisundi akt vastavalt vormile TU-25. Mootorvedur, diiselrong või iseliikuv eriveerem, millel tekkis tehniline rike või vigastus teel olles, saadetakse remondikohta teise veoveeremi abil või omal jõul (reservis). Tehnilise rikke või vigastusega raudteeveeremi liikumistingimused otsustab raudteeveeremi juht või mõni teine raudteeveeremi valdaja määratud kvalifitseeritud töötaja. Selles olukorras akti vormil TU-25 ei vormistata. Kaupade vedu Kaupade laadimine ja kinnitamine Liiklusohutuse tagamiseks tuleb kaupade laadimist ja kinnitamist vagunites teostada raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 3 “ Veoste paigutamise ja kinnitamise tehnilised tingimused“ ning “Kaupade laadimise ja kinnitamise tehniliste tingimuste” nõuete alusel, tagades kaubavagunite korrashoiu kaupade peale- ja mahalaadimisel ning manöö vritöödel vastavalt GOST 22235-2010. Kaupade, k.a kodused majapidamisasjad, paigaldamine ja kinnitamine lahtisel veeremil, universaalses kinnises vagunis ja kinnises autoveovagunis peab toimuma kaubasaatja veoste paigaldamise ja kinnitamise nõuete täitmise eest vastutava töötaja või kaubasaatja poolt volitatud isiku juhendamisel. Kaubasaatja ja –saaja veoste paigaldamise ja kinnitamise nõuete täitmise eest vastutavaid töötajaid punktis 6.3.1.1. nimetatud dokumentide tundmises atesteerib AS EVR Cargo. Ebagabariitsete ja raskekaaluliste ning transportööridele laaditud kaupade vedu Ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade laadimine, veoks vastuvõtmine (sealhulgas kaupade laadimis- ja kinnitusjooniste kooskõlastamine), dokumentide vormistamine ning vedu toimub vastavalt TKE ja selle lisaga nr 3 „Ehitusgabariidi rakendamise juhend“ ja juhendiga “Lahtisele veeremile laaditavate ebagabariitsete ja raskekaaluliste veoste ning kohalike laadimise tehniliste tingimuste järgi laaditavate kaupade veoks vastuvõtmise ja läbilaskmise kord EDI teedel” Ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade laadimiseks koostab veose omanik kaupade paigutuse ja kinnitamise joonised ning kinnitamise kohta tugevusarvutused, mis esitatakse läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks EDI liiklusteenistusele, kelle erilise kontrolli ja valve all vedu toimub, arvestades kauba ebagabariitsuse ja raskekaalulisuse iseärasusi. Ohtlike kaupade vedu Ohtlike kaupade vedu toimub vastavuses Raudteeseaduse § 66 , kehtivate õigusaktide ning rahvusvaheliste raudteevedude COTIF konventsiooni lisa RID ja SMGS lisa 2 „Ohtlike kaupade veoeeskiri“ nõuetega. Lisaks juhindutakse „Tsisternvagunites ja naftabituumeni veoks ette nähtud punkervagunites vedelkaupade veoeeskiri“ osas, mis ei ole vastuolus SMGS lisaga 2. Õnnetusjuhtumi korral ohtlike kaupade veol toimitakse vastavalt juhendile “Kriisiolukord ohtliku kaubaga”. Juhend tehakse teatavaks kaubaveo lepingupartnerile. Kaubarongide (kaubavagunite) seismajätmine ja edasisaatmine. Kaubarongi (kaubavaguni(te)) seismajätmise lepib raudteeveo-ettevõtja kokku EDI rongidispetšeriga vähemalt neli tundi enne rongi seismajätmist . Tulenevalt rongitöö olukorrast, sh avariiolukorrast ja mahalaadimisjaamas vabade vastuvõtuteede olemasolust, kui raudteeveo-ettevõtja ei lepi kokku kaubarongi seismajätmist , võib E DI jätta seisma kaubarongi enne sihtjaama jõudmist omal algatusel, kui selle kaubarongi edasiliikumine võib põhjustada takistusi teiste raudteeveo-ettevõtjate rongide liikumisel. Kergesti süttivate ja plahvatusohtlike veoste korral tagab raudteeveo-ettevõtja ohutusnõuete täitmise vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja normdokumentidele. Seismajäetud kaubarongi (kaubavaguni(te)) valve tagab raudteeveo-ettevõtja alates seismajätmisest kuni edasisaatmiseni. Jaamas, kus jaamateedel paiknevad ülesõidu- või ülekäigukohad, tuleb rongikoosseisud nendes kohtades lahti haakida tulenevalt jaama tehnokorraldusaktis sätestatust ja paigutada selliselt, et oleks tagatud ülesõidukoha ning ülekäigukoha häireteta kasutamine. Seismajätmise jaam koostab üldvormiakti KA-23 raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest tasu arvestamise aluse fikseerimiseks. Üle 30 päeva seisnud vagunitega manöövritöö tegemise vajadusel peab raudteeveo-ettevõtja manöövrijuht informeerima pidevalt jaamakorraldajat või rongidispetšerit manöövriveeremi asukohast, et tagada liiklusohutus šunditundlikkuse kadumisel. Kui saadetakse ära seismajäänud terve rongikoosseis korraga, annab rongidispetšer jaamade korraldajatele käsu raudteeveeremi eriliseks jälgimiseks. Seda kaubarongi saatvad jaamakorraldajad kontrollivad kaubarongi täiskoosseisus liikumist sabasignaali olemasolu järgi. Õnnetustest teatamine, tegutsemine ja juurdlemine Kõigil EDI taristul töötavate ettevõtjate töötajatel, kes on märganud hädaolukorda, raudteeliiklusõnnetust, raudteeintsidenti, raudteeveeremi otsasõitu raudteel viibinud inimesele või muud raudteeliiklust otseselt ohustavat sündmust (olukorrad, mis toimuvad raudtee territooriumil või selle vahetus läheduses, mis võivad otseselt häirida raudteeliiklust ning/või millega võib tekkida või tekkis oht inimesele, keskkonnale või varale), tuleb anda raudteeveeremi juhile peatussignaal, võtta tarvitusele abinõud liikuva raudteeveeremi peatamiseks ning teatada sellest kohe lähima jaama jaamakorraldajale ja rongidispetšerile. Jaamakorraldaja edastab saadud teate koheselt rongidispetšerile, kes kontrollib kas teated Häirekeskusele (112) on edastatud. Kui ta pole selles veendunud, teeb teate ise ning edastab saabunud informatsiooni EDI asjakohastele töötajatele. Rongidispetšeri ja jaamakorraldajate telefoninumbrid avalikustatakse raudtee infrastruktuuri kasutajatele ja teistele koostööpartneritele lepingu sõlmimisel või tööloa andmisel. EDI taristul töötavad raudteeveeremi juhid, raudteeohutuse ja raudteeliikluse korraldamisega seotud töötajad juhinduvad EDI poolt kehtestatud korrast, millega on reguleeritud nende tegevus ohu- ja ebastandardses olukorras. Kõigile asjaomastele ettevõtetele ja töötajatele tehakse see kord töösuhte tekkimisel teatavaks. Hädaolukorra, raudteeliiklusõnnetuse, raudteeintsidendi, raudteeveeremi otsasõidu raudteel viibinud inimesele ja raudteeliiklust otseselt ohustava sündmuse korral operatiivseks tegutsemiseks ning olukorra lahendamiseks moodustab EDI vajadusel raudteeinfrastruktuuril avarii tagajärgede likvideerimise grupi. Avariitagajärgede likvideerimise grupijuht koordineerib hädaolukorra lahendamist päästekeskuste, kohalike omavalitsuste ning teiste riiklike struktuuridega. Avariitagajärgede likvideerimisgrupi juhil on õigus sündmuse lahendamisse kaasata asjasse puutuvate EDI taristut kasutavate ettevõtjate esindajaid. Viimased on kohustatud tegema koostööd avarii tagajärgede likvideerimisgrupi juhiga. Raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks on EDI-l õigus kaasata tagajärgede likvideerimisele sündmuskoha lähedal asuvate teiste ettevõtjate tehnikat ja raudteeveeremit, sealhulgas AS Eesti Raudtee päästerongi. Õnnetuse tekkimise põhjuste juurdlust alustatakse kohe pärast õnnetusetoimumist. Juurdlust teostab kvaliteedi- ja ohutusjuht või teda asendav töötaja, kaasates kõiki õnnetuse asjaosalisi raudtee-ettevõtjate ja teiste ettevõtjate volitatud esindajaid. Riikidevahelises ühenduses liikluseks lubatava kaubavaguni vigastuse esmast juurdlust teostab EDI vastava kaubajaama piirkonnaülem kaasates vagunimajanduse spetsialiste ning vajadusel asjaosalisi teiste ettevõtjate volitatud esindajaid. Kui õnnetuse põhjustas SRÜ riikide või Leedu, Läti raudteede kaubavagun, siis toimub juurdlus „Rongi- ja manöövritööl liiklusohutuse nõuete rikkumiste ametkondlikul juurdlemisel SRÜ riikide, Läti, Leedu ja Eesti Vabariigi raudteede ühise tegutsemise juhendis“ sätestatud korras. Muudatuste sisseviimine tegevuseeskirjas 8 .1. Muudatuste korral tegevuseeskirja aluseks olevates õigusaktid es ajakohastatakse tegevuseeskiri , kas õigusakti ga määratud tähtajaks või kahe kuu jooksul, kui õigusakt kehtestatakse selle avaldamise päevast . 8 .2. Õigusakti st tulenevad muudatused viiakse tegevuseeskirja sisse ilma tegevuseeskir ja Tehnilise Järelevalve Ameti le heaks kii tmiseks esitamata - Tehnilise Järelevalve Ametit teavitatakse tehtud muudatustest . 8 .3. Tehnilistest, tehnoloogilistest ja töökorralduslikest muudatustest tingitud muutused võib tegevuseeskirja sisse viia peale eelnimetatud muudatuste heakskiitmist Tehnilise Järelevalve Ameti poolt , mis võib olla mingi tehnilise lahenduse heakskiit või kasutusluba vms, k a sel juhul võib tegevuseeskirja muuta p. 8 .2. korras. 8 .4. Muudel juhtudel tuleb taotleda muudatustele Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiitu.
Saatja: Edel �ldmeilid <
[email protected]>
Saatmisaeg: 7. m�rts 2017. a. 13:48
Adressaat: TJA - Avalik
Koopia: Heigo Saare; Margus Meius
Teema: tegevuseeskirja muutmine
Manused: Tegevuseeskirja muutmine 7032017.bdoc
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Valmis
Tere
Edastan Edelaraudtee Infrastruktuuri AS poolt kirja tegevuseeskirja muutmise kohta.
Lugupidamisega
Maie Krass
www.edel.ee