AS Leonhard Weiss RTE ohutusjuhtimise süsteemi heakskiitmine

Leonhard Weiss RTE AS Ohutusjuhtimise süsteem Raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks Tallinn 2016 Kinnitas: 20 .0 1 .2017 Indrek Rätsep Tehnikadirektor Kooskõlastas: 20 .01.2017 Sisukord TOC \o "1-1" \h \z \u 1. S issejuhatus 3 2. E ttevõtte raudteeohutuspoliitika ja raudteeohutuse eesmärgid PAGEREF _Toc332616427 \h 3 3. Raudteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed PAGEREF _Toc332616428 \h 4 4. Ohutuse nõuete jälgimise tagamiseks rakendatavad meetmed 5 5. Ettevõtja organisatsioonisisese vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest 6 6. Riskide hindamise kord 7 7. Väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes 1 3 8. Teabe dokumenteerimine ja edastamine 2 2 9. Pädevate ametiasutuste teavitamise eest vastutavad töökohad 2 2 10. Tegutsemisplaan õnnetuse või vahejuhtumi korral 2 3 11. Ohutusjuhtimise süsteemi rakendamine, hindamine ja täiustamine 30 Sissejuhatus Käesolev ohutusjuhtimise süsteem on kehtestatud vastavalt „ Raudteeseaduse“ §34 1 lõikele 4 ning Majandus –ja kommunikatsiooniministri 06.04.2014 määrus RT I, 03.04.2014, §1 lõikele 2 ja §2 lõikele 2. L eonhard Weiss RTE AS peakontor asub Tal linnas ja regionaalkeskus Tapal. Tallinnas asuval territooriumil on rööbasteed 5000m ja pööranguid 8tk, teed viivad töökotta ja laoplatsidele ning kõik teed lõppevad tupikuga. Tapal asuval territooriumil on rööbasteed 400m ja pöörang 1kt, teed lõppevad samuti tupikuga. T erritooriumite rööbasteid ka sutatakse raudteeveeremi hoiustamiseks ja materjalide laadimiseks. Ettevõttel on kokku 2 vedurit ja 71 vagunit, mida kasutatakse raudteede ehitus- ja hooldusobjektidel kasutatavate materjalide veoks. Ho oajal töötab ettevõttes umbes 200 inimest, kellest umbes 15 inimest omavad õigusi vedurite ja vagunitega töötamiseks. Leonhard Weiss RTE AS pakub oma klientidele raudtee ehitamise, hooldamise ja remondi teenust, sildade, viaduktide ning muude betoonkonstruktsioonide ehitustöid, raudtee kontaktvõrgu remonditöid, samuti põhiteenuse osutamisest vabaks jääva tehnika (s.o raudteemasinad, mullatöödemasinad jmt.) rentimist ja kaubaveoteenuse osutamist . Struktuuriliselt jaguneb ettevõte järgmiselt: peakontor (finantsteenistus, raamatupidamine, asjaajamine); hooldusdivisjon ; ehitusdivisjon; tehnikadivisjon. Ettevõtet juhib 4-liikmeline juhatus, ettevõtte juhtkonda kuuluvad lisaks juhatuse liikmetele ka divisjonide direktorid, finantsjuht, pearaamatupidaja, personalijuht, kvaliteedijuht. Vedurite ja vagunite tehnohoolde ja remondi läbiviimi n e toimub koostöölepingu alusel AS EVR Cargo poolt. Leonhard Weiss RTE AS omab ka raudteeveeremi remondi ja tehnohoolde tegevusluba number 05-23 välja antud 18.06. 2016, mida täidetakse juhatuse käskkirja s nr 1-3.1/19 kinnitatud juhendite alusel. Veduri - ja vaguni majandusega tegeleb tehnikadivisjoni ekspluatatsiooniosakond, mida juhib ekspluat atsioonijuht ja kellele alluvad vedurijuhid ja veduriju htide abid ning kelle hallata on ettevõtte masinapark. Ettevõte rakendab ISO 9001:2008 ning ISO 14001:2004 nõuetele vastavaid ning sertifitseeritud kvaliteedi- ning keskkonnajuhtimissüsteeme. Ettevõtte raudteeohutuspoliitika ja raudteeohutuse eesmärgid Leonhard Weiss RTE AS ülesandeks on tagada ohutu ja kvaliteetne raudtee kaubaveoteenus. Eesmärgiks on tegutseda viisil, et kaubaveoteenuse osutamisega kaasnevad riskid töötajatele ja ümbritsevale keskkonnale oleksid minimaalsed. Meie raudteeohutuspoliitika ja raudteeohutuse eesmärgid: hoida oma raudteeveeremit kehtivatele ohutusnõuetele vastavana ning seeläbi viia miinimumini juhtumid, millega kaasnevad raudteeliikluse häired või millega võidakse tekitada ohtu inimeste elule või kahju varale; selgitada välja hädaolukordi põhjustavad ohud, hinnata riske ja kavandada ennetavaid meetmeid; minimeerida tegevusest tulenevaid negatiivseid keskkonnamõjusid ja viia miinimumini keskkonda kahjustavate tagajärgedega raudteeõnnetuste toimumise võimalused; selgitada välja töötajate tervist ja ohutust mõjutavad tegurid ning kavandada ja rakendada meetmeid vältimaks või vähendamaks terviseriske. Meie raudtee ohutus e alasteks kohustusteks on: kindlustada oma tegevuste vastavus kõikidele kehtivatele õigusaktidele; tagada ohutus ja turvalisus kaupade veol ning pöörata suurt tähelepanu kaupadega toimuda võivate õnnetuste ennetamisele ja toimunud õnnetustele reageerimisele; tagada kasutatava raudteeveeremi tehniline vastavus kehtivatele ohutus- ja muudele nõuetele; teha ohutusalast koostööd raudteeinfrastruktuuri-ettevõtetega, kelle raudteid kasutame, kaubasaatjate ja –saajatega ning teiste raudteeveo-ettevõtetega; pakkuda klientidele vastavalt kokkulepetele kvaliteetset, õigeaegset ja ohutut vedude korraldamist ja keskkonnasäästlikku ning keskkonnasõbralikku veoteenust; kindlustada, et töötajad on kompetentsed, läbinud vajalikud täiendkoolitused ja juhendamised selleks, et nad täidaksid oma tööülesandeid ohutult. Raudteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed Raudteeohutuspoliitika üldiseks eesmärgiks on vastavuse ta gamine kõigi kehtivast õigusest tulenevate nõuetega. Ettevõtte raudteeohutuspoliitikast lähtub ettevõtte juhtkond veeremi valdamiseks ning raudtee-infrastruktuuri kasutamiseks lepinguid sõlmides ning neid täites. Ettevõtte raudteeohutuspoliitikast lähtuvad kõik ettevõtte nimel tegutsevad isikud ning ettevõtte töötajad ettevõtte territooriumil, hoonetes ning veeremis. Ettevõte juhindub oma ülesande, missiooni ja põhiväärtuste efektii vseks realiseerimiseks juhatuse poolt kinnitatud kvaliteedi- ja keskkonnapoliitikast ning ohutuspoliitikast. P oliitikaid rakendatakse asjakohastel standarditel põhineva ettevõtte kvaliteedi- ja k eskkonnajuhtimissüsteemi kaudu. Ohutusjuhtimissüsteem on integreeritud eelnimetatud süsteemi. Raudteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudteeohutuse eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed: Leonhard Weiss RTE AS on dokumenteerinud ettevõtte ohutuspoliitika ja raudteeohutuse eesmärgid ning nende elluviimiseks ja saavutamiseks rakendatavad meetmed. Ohutuspoliitika ja sellega seotud eesmärgid edastatakse juhindumiseks kõigile ettevõtte töötajatele. Ettevõte juhindub raudteeohutuspoliitika elluviimisel struktuuripõhisest töökorraldusest ning tagab töötajate üldised ja protsessipõhised teadmised raudteeohutusest ja selle tagamisest. Raudteeohutuspoliitikat rakendatakse raudteeohutuse eesmärkide määratlemise ning nende saavutamiseks rakendatavate meetmete ja tegevuste (ohutusjuhtimissüsteem) kaudu. Raudteeohutuseesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed on kajastatud ka protseduuris „ QP-6.4 Töökeskkonna ohje“, kus on töökeskkonna struktuurist lähtuvalt valitud ja käskkirjaga kinnitatud töötajatepoolsed esindajad ehk töökeskkonnavolinikud . Töötajate esindajatena töökeskkonnavolinike ohutusalased ülesanded on jälgida kehtivate kordade ja õigusaktide täitmist objektidel ning esitada jooksvalt või kord kvartalis toimuvatel töökeskkonna nõukogu koosolekutel töötajatelt kogutud parendusettepanekui d . Leonhard Weiss RTE AS-i raudteeohutuspoliitika ning selle eesmärgid on sätestatud ettevõtte juhatuse kinnitatud raudteeohutuspoliitika dokumendis. Ettevõte on oma tegevuspoliitika raames hinnanud raudteevedudest tulenevaid riske ning töötanud välja meetmed nende ennetamiseks ja riskide rakendumisel toimunud juhtumite tagajärgede likvideerimiseks. Raudteeohutuspoliitika rakendamiseks, eesmärkide seadmiseks ning ohutusjuhtimissüsteemi toimimiseks vajalik informatsioon tuleneb raudteeohutuse riskianalüüsist. Riskianalüüsis kasutatavat sisendit kogutaks e raudteeõnnetuste registrisse. Rau dteeohutuspoliitika elluviimiseks ja raudte eohutuse eesmärkide saavutamiseks selgitatakse kord aastas välja ning hinnatakse raudteeohutusega seonduvaid riske, juhendatakse ettevõtte töötajate toimimist hädaolukordades, tehakse ohutuse tagamise ja sellele vastava pädevuse tagamisega seotud tegevusi vastavalt ettevõtte struktuuri- ja protsessipõhisele töökorraldusele. Eesmärkide saavutamiseks hinnatakse vajalike ressursside maht ja ressursid kinnitatakse täideviimiseks koolitusplaani eelarves. Raudteeohutuse eesmärgid vaadatakse ettevõtte juhatuse poolt läbi kord aastas koos kvaliteedijuhtimissüsteemi juhtkonnapoolse ülevaatusega. Eesmärgid vaadatakse erakor r aliselt üle seoses oluliste muudatustega kehtivas õiguses, ettevõtte teenuses ja/või teenuse osutamisega seotud protsessides, kasutatavas veeremis, raudtee-infrastruktuuri kasutamise tingimustes ja juhtumite järgselt . Eesmärkide muudatused või täpsustused fikseeritakse protokollis ning kirjeldatakse ohut usjuhtimissüsteemi kirjelduses. Avastatud puuduste kõrvaldamiseks korrigeeritakse firma kordasid ja juhendeid, tehakse koostööd vastavate ametkondadega ning korraldatakse täiendkoolitusi, mille läbiviimine fikseeritakse protokollides. Raudteeo hutuse nõuete jälgimise tagamiseks rakendatavad meetmed Raudteeveeremi kasutamisest tuleneva ohutuse tagamisega tegeleb Leonhard Weiss RTE AS-i tehnikadivisjonis ekspluatatsioonijuht, kes vastutab raudteeohutuse nõuete ja teiste raudtee valdkonnas seaduse või määrusega kehtestatud nõuetest organisatsioonisisese teavitamise eest, vastava teabe kaasajastamise eest ja raudtee-ettevõtja tegevust puudutava dokumentatsiooni pideva vastavuse eest raudteeohutuse nõuetele . K ord kvartalis tellitakse Eesti Raudtee AS ohutusosakonna spetsialisti infotunnid, kus spetsialist informeerib kõikidest vahepealsetest muudatustest ja toimunud juhtumitest ning annab juhised vajalike meetmete rakendamise kohta. Raudteeohutuse süsteemi ja selle toimimist hinnatakse ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudititel ettevõtte siseaudiitorite poolt, ettevõtte juhatuse koosolekutel, juhtkonnapoolsetel ülevaatustel, operatiivkoosolekutel, kvaliteedikoosolekutel, samuti Bureau Veritas poolt tehtavatel ettevõtte juhtimissüsteemi resertifitseerimis- ja järelvalveaudititel. T egevust puudutava dokumentatsiooni kontrollimisest tuleneva täiustamise abinõud määratletakse korrigeerivate ja/või parendustegevustena. Pidev parendamine korrigeerivate ja/või parendustegevuste kaudu on ettevõtte juhtimissüsteemi lahutamatu osa. Pideva parendamise ja selle tõendamise kohustus tuleneb standardi nõuete suhtes sertifi tseeritud ettevõtte staatusest. Ettevõtja organisatsioonisisese vastutuse jaotus ohutuse tagamise eest Ohutusjuhtimissüsteemi rakendamisel on määrava tähtsusega selge e ttevõttesisene vastutuse jaotus ning kvalifikatsiooninõuetele vastav ja kompetentne personal. Raudteeveeremi kasutamisest tuleneva ohutuse tagamisega tegeleb Leonhard Weiss RTE AS-is tehnikadivisjon, tegevuse eest vastutab ekspluatatsioonijuht. Ekspluatatsioonijuht jälgib muudatusi ettevõttevälises regulatsioonis, korraldab vastava ettevõttesisese regulatsiooni koostamist ja muutmist ning vastutab kogu regulatsiooni ja selle muudatuste õigeaegse tutvustamise eest vedurimeeskondade liikmetele. Kõikidele ettevõtte struktuuris otseselt ohutusega tegelevatele töötajatele on koostatud ametijuhendid, mis on tööandja ja töövõtja vahel sõlmitud töölepingu lisad. Ametijuhendites on lisaks muule näidatud ka töötaja ohutusalane vastutus. Ohutuse tagamisega tegeleva ekspluatatsioonijuhi ametijuhend sisaldab ohutusjuhtimise süsteemi seisukohalt järgmisi vastutusi ja nõudeid haridusele ning töökogemusele: Vastutab: Püstitatud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise eest ning teostatud töö kvaliteedi ja kvantiteedi eest Korralduste, käskkirjade, juhendite ja kordade tutvustamise eest talle alluvatele töötajatele Dokumentatsiooni ajakohastamise ning alluvatele info edastamise eest Kõikide AS Eesti Raudtee - l kehtivate seadustes ja eeskirjade täitmise eest Ettevõtte raudtee veeremi liiklus- ja tööohutuse tagamise eest Õigeaegse töö planeerimise, korraldamise ja etteantud mahtude täitmise ning meeskonna ja masinressursside juhtimise eest Aruandluse õigeaegse täitmise ja esitamise eest Masinate komplekteerimise eest kvalifitseeritud vedurijuh tidega Vedurijuh tide täiendkoolituste ja juhendamiste korraldamise eest Ekspluatatsiooniosakonna a ruandluse õigeaegse täitmise ja esitamise eest Tööde täitmist takistavatest asjaoludest otsesele juhile õigeaegse teavitamise eest Talle alluva meeskonnale ja tehnikale pideva töö tagamise eest Mehhanismide efektiivse kasutamise ja nende töö korraldamise eest Talle usaldatud ettevõtte ja Tellija poolt üle antud materiaalse vara säilimise eest Igakuise töö vastuvõtuaktide või töökäskude ja tööaja tabelite õigeaegse ja korrektse täitmise ning edastamise eest otsesele juhile Projekti raames ohutustehnika ja tuleohutuseeskirjade täitmise eest Haridus: Erialane haridus ja vähemalt 5 aastane töökogemus raudteel Spetsiaalsed teadmised: Raudtee eriveeremi juh i kutsetunnistuse või vedurijuhilubade olemasolu Eesti ja vene keele oskus B kategooria juhilubade olemasolu Raudtee tehnokasutuseeskirjade ja teiste normdokumentide tundmine Raudteeliikluse tundmine Arvuti kasutamise oskus (Eord, Excel, Outlook) Ohutuse tagamisega tegeleva töökoha vastutusala pädevust hinnatakse v älisaudiitorite poolt ning ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudiitorite poolt audititel, vaatlustel ja operatiivkontrollidel, samuti toimunud raudteeõnnetuste ja –juhtumite põhjuste, tagajärgede ning ettevõtte töötajate poolt tehtud tegevuste analüüside alusel fikseeritud mittevastavused ja parendusettepanekud võetakse aluseks riskide efektiivsemaks haldamiseks vajalike korrigeerivate ja/või parendustegevuste, samuti neid haldavate protsesside tegevuste ning ressursside planeerimisel ja tegevuste läbiviimisel. Ohutusjuhtimissüsteem on ettevõtte juhtimissüsteemi osa. Ohutusjuhtimist rakendatakse lähtuvalt ettevõtte kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemile ning seda rakendatakse vertikaalse ning horisontaalse (protsessi põhise) juhtimissüsteemi kaudu. Riskide hindamise kord Raudteeohutusega seonduvaid riske hinnatakse regulaarselt riskianalüüsidel lähtudes ettevõtte raudteeohutuse eesmärkidest, ettevõtte töökorraldusest, kehtivast õigusest tulenevatest ja muudest ettevõttevälistest nõuetest, ettevõtte poolt veeremiga osutatavatest teenustest, nende teenuste osutamiseks kasutatavast veeremist ja raudteeinfrastruktuurist. Ohutusjuhtimissüsteemi rakendamise aluseks on riskianalüüs, millega on välja selgitatud veeremi kasutamisest tulenevad ohutegurid, nende esinemise tõenäosus, riskide ennetamise meetmed ning ohuolukordade likvideerimisega seonduvad tegevused. Ettevõtte omab vedureid ja vaguneid ning põhiline tegevus on seotud raudteetranspordiga ehk raudteede ehitus- ja hooldusobjektidel kasutatavate materjalide veoga. Ettevõtte territooriumitel asuvad rööbasteed ja pöörangud on seotud vedurite ning vagunite hoiustamisega . Ettevõttes on 2 vedurit ja 71 vagunit ning 15 inimest omavad õigusi vedurite ja vagunitega töötamiseks, tööhooaeg kestab aastas 7 kuud ja iga kuu jooksul veetakse raudteede ehitus- ja hooldusobjektidel kasutatavaid materjale mahus umbes 8 000 tonni. Vedudega seotud isikud omavad õigusi kauba laadimiseks, vedamiseks, dokumentide vormistamiseks ja on tutvunud ohutustehnika juhendite ning riskianalüüsidega . Vedurid ja vagunid on regulaarselt plaanilises korras läbinud remondid ja omavad vastavaid sissekandeid dokumentides. Eelneva tegevusega on läbi nõuete täitmise inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale riskide tekkimise võimalused miinimumi viidud. Riskide hindamisega seotu on lahti kirjutatud protseduurides Töökeskkonna ohje ning Keskkonnaaspektide määratlemine ja hindamine. Riskianalüüside läbiviimise ning riskianalüüside tulemuste fikseerimise eest vastutab ekspluatatsioonijuht. Riskianalüüsid viiakse läbi tehnikadivisjoni koosolekutena, kus lisaks ekspluatatsioonijuhile osalevad vedurimeeskonna liikmed ning tehnikadirektor. Riskianalüüs viiakse läbi kord aastas, analüüsi tulemused fikseeritakse. Riskianalüüsi tulemused arutatakse läbi iga-aastastel juhatuse koosolekutel koos kvaliteedijuhtimissüsteemi juhtkonnapoolse ülevaatusega. Iga defineeritud riski puhul kirjeldatakse tegevused riskide maandamiseks ja tegevused ohu tagajärje vähendamiseks. Erakorralised riskide hindamised, riskidest või nende rakendumisest tulenevad muudatused protsessides vaadatakse üle ja protsesse ja riske korrigeeritakse ka juhtudel, kui oluliselt muutub ettevõtte töökorraldus, muutuvad või täpsustuvad vastavad ettevõttevälised nõuded, kui muutuvad oluliselt ettevõtte veeremiga osutatavad teenused, kui muutub oluliselt teenuste osutamiseks kasutatav veerem, kui toimuvad olulised muudatused raudteeinfrastruktuuris. Riskianalüüsi tulemusel viiakse vajadusel sisse muudatused ettevõtte raudteeohutuse eesmärkidesse, ettevõtte juhtimisprotseduuridesse. Riskide tekkimise tõenäosuse hindamisel lähtutakse standardi EVS-EN 50126-1:2005 sätestatud liigitusest ning kirjeldatakse riskide tekkimise tõenäosuse määratlemise põhjendused ja ohu tekkimist soodustavad tegurid. Iga riski puhul kirjeldatakse ohu töökorralduslik haldamine. Iga registreeritud juhtumi puhul on fikseeritud juhtumi menetlemise eest vastutaja, tehtud korrigeerivad või parendustegevused ning kõik juhtumiga seotud tõendusdokumendid. Riskikategooria määratlemisel lähtutakse standardi EVS-EN 50126-1:2005 sätestatud liigitusest. Iga defineeritud riski puhul määratletakse realiseerunud ohu raskeim võimalik tagajärg lähtudes Raudteeseaduse §-s 40 sätestatud liigitusest. Riskide ja nendest tulenevate olukordade ning juhtumite praktilist haldamist ja tegevuste dokumenteerimist hinnatakse ettevõtte juhtimissüsteemide siseaudititel vastavalt ettevõtte siseauditeerimise töökorraldusele ja siseauditite plaanile. Siseaudititel hinnatakse riskide väljaselgitamise ja haldamise tegevusi. Töörongide liikumised toimuvad AS Eesti Raudtee infrastruktuuril ja seega on riskide hindamisel arvestatud seal esineva asustus- ja paigaldistihedusega . Veetakse raudteede ehitus- ja hooldusobjektidel kasutatavaid materjale, mis ei kujuta otsest ohtu tervisele ja ümbritsevale keskkonnale. Veetavate materjalide inimese elule ja varale võimalike riskide tekkimise ohu vähendamiseks on tagatud tehnika nõuetekohane korrasolek ja töötajate juhendamised. Kõik veetavad materjalid on tahkel kujul ja seega ei tekita keemilist ohtu loodushoiule. Vedurid ja vagunid on läbinud hooldused ning remondid vastavalt tootjatehaste nõuetele, kauba kinnitamine toimub vastavalt juhenditele ja seeläbi on viidud keskkonnale tekkivad ohud miinimumini. Veetavate materjalide käitlemisel on arvestatud lepingust tulenevate nõuetega, mille täitmist kontrollib tööde Tellija, infrastruktuuri omanik ning firma tööohutuse ja kvaliteedi spetsialist, mis tagab tehnoloogiate ja nõuete eiramise välistamise. Riskide hindamine ja juhtumite liigitus Esinemissagedus Raskusaste ja tagajärg Riski tase Sage: tõenäoliselt esineb sageli. Oht kordub pidevalt Katastroofiline: hukkunud ja/või mitmed raskelt vigastatud ja/või tõsine keskkonnakahju Vastuvõetamatu: kuulub kõrvaldamisele Tõenäoline: esineb mitu korda. Võib eeldada ohu sagedast teket Kriitiline: üks hukkunu ja/või tõsine vigastus ja/või oluline keskkonnakahju Soovimatu: kuulub heakskiitmiseks vaid juhul, kui riski alandamine on teostamatu ja kui vastavalt kas raudteeasutus või ohutust reguleeriv asutus sellega nõus on Juhuslik: tõenäoliselt esineb mitu korda. Võib eeldada ohu korduvat teket Marginaalne: väike vigastus ja/või oluline oht keskkonnale Vastuvõetav: kuulub heakskiitmiseks piisava kontrolli korral ja raudteeasutuse nõusolekul Harvaesinev: tõenäoliselt esineb millalgi süsteemi olelustsükli vältel. Ohu teket võib eeldada mõistlikkuse piires Tähtsusetu: väikese vigastuse oht Ebaoluline: kuulub heakskiitmiseks raudteeasutuse nõusolekul/nõusolekuta Ebatõenäoline: esinemine on ebatõenäoline, kuid võimalik. Võib eeldada ohu teket erandjuhtudel Uskumatu: Esinemine on äärmiselt ebatõenäoline. Võib eeldada, et ohtu ei teki kunagi Raudteeohutust mõjutavate juhtumite liigitus vastavalt Raudteeseadusele Õnnetusjuhtum Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on ettekavatsemata või ootamatu sündmus või sündmuste jada, mille tagajärjel tekib kahju, nagu rongi kokkupõrge teise rongi või manööverdava raudteeveeremiga, rongi kokkupõrge takistusega, rongi rööbastelt mahaminek, raudteeületuskohal toimunud õnnetus, raudteeveeremi otsasõit inimesele, raudteeveeremi põleng, ja muud sellised õnnetusjuhtumid, mille tagajärjel tekib kahju. Tõsine õnnetusjuhtum Tõsine õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kokkupõrge või rööbastelt mahasõit, mis põhjustab inimese surma, vähemalt viiele inimesele olulise tervisekahjustuse või mille tulemusena saab raudteeveerem, raudteeinfrastruktuur või keskkond Ohutusjuurdluse Keskuse hinnangul vähemalt kahe miljoni euro ulatuses kahjustusi, ja muud sellised õnnetusjuhtumid, millel on selge mõju raudteeohutusele. Vahejuhtum Vahejuhtum käesoleva seaduse tähenduses on rongi kasutamisega seotud sündmus, mis ei ole õnnetusjuhtum ega tõsine õnnetusjuhtum, kuid mõjutab rongi kasutamise ohutust, näiteks rööpamurd, rööbastee deformatsioon, valemärguannetest tingitud tõrked, signaalist möödasõit ohuolukorras ja käituses oleva raudteeveeremi ratta või telje purunemine. Riskianalüüsi tulemused Risk Põhjus Esinemissagedus Tegevused riskide maandamiseks Tegevus tagajärje esinemisel (Tegutsemisplaan õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi Korral) Ettevõttepoolsed järeltegevused riski realiseerumisel Objekti töökorralduslikud riskid Ohutuse eest vastutav isik ei ole kättesaadav Puhkus, side puudumine Harva esinev Puhkuse asendaja määramine, asendaja kontaktide teavitamine Kontaktide teavitamise kontroll Ohutuse eest vastutav isik ei ole määratud Juhendite ja nõuete eiramine Harva esinev Vastutava isiku ja kontaktandmete olemasolu kontroll. Sisekontrolli ja nõuete täitmise kontrolli tõhustamine. Vedurimeeskonnast tulenevad riskid Vedurimeeskonna liikme terviserike Psühholoogilised ja füsioloogilised ohutegurid Harva esinev Regulaarne tervisekontroll ja töötaja kontrollimine enne liinile minekut . Tegevus 1 0.10 Tervisekontrolli tõhustamine Vedurijuh i eksimus Ebapiisava kogemusega või nõudeid eirav personal. Ebapiisav koolitus või veeremi kasutusjuhendid Arvestatav Kvalifitseeritud ja piisavate kogemustega personali värbamine. Täiendkoolitus vastavalt koolitusplaanile. Juhendite vastavuse tagamine. Tegevus 1 0.10 Personali värbamis- ja koolitusprotseduuri tõhustamine. Juhendite vastavuse kontroll. Veeremimeeskonna teadmiste kontroll. Veeremist tulenevad riskid Veeremi ratta telje purunemine Veeremi ebapiisav hooldus Harva esinev Hoolduse teostamine vastavalt hooldusjuhendile ja -plaanile Tegevus 1 0.10 ning 1 0.10.3 Hooldusjuhendite ja -plaanide täiendamine. Veeremi pidurite tehniline rike Veeremi ebapiisav hooldus Harva esinev Hoolduse teostamine vastavalt hooldusjuhendile ja -plaanile Tegevus 1 0.10.1 Hooldusjuhendite ja -plaanide täiendamine. Veeremi ratta või teljelaagri ülekuumenemine Veeremi ebapiisav hooldus Harva esinev Hoolduse teostamine vastavalt hooldusjuhendile ja -plaanile Tegevus 1 0.10.7 Hooldusjuhendite ja -plaanide täiendamine. Veeremi rataste lohud Veeremi ebapiisav hooldus , e bapiisava kogemusega v edurijuht , i lmastiku tingimuste eripärad, kiirpidurduse kasutamise vajadus Harva esinev Hoolduse teostamine vastavalt hooldusjuhendile ja – plaanile Kvalifitseeritud ja piisavate kogemustega personali värbamine. Tegevus 1 0.10.9 Hooldusjuhendite ja -plaanide täiendamine. Kinnikiilunud rattapaar Veeremi ebapiisav hooldus Harva esinev Hoolduse teostamine vastavalt hooldusjuhendile ja -plaanile Tegevus 1 0.10.11 Hooldusjuhendite ja -plaanide täiendamine. Raudteeveeremi põleng Veeremi ebapiisav hooldus Muud asjaolud Harva esinev Hoolduse teostamine vastavalt hooldusjuhendile ja -plaanile Tegevus 1 0.10.10 Hooldusjuhendite ja -plaanide täiendamine. Infrastruktuurist tulenevad riskid Raudteeliikluse juhtimissüsteemi tehniline rike Infrastruktuuri valdajast tulenev põhjus Tihtiesinev Riski maandamine toimub infrastruktuuri valdaja poolt. - - Raudteerajatise tehniline rike või purunemine Infrastruktuuri valdajast tulenev põhjus (nt ebapiisav infrastruktuuri hooldus) Tihtiesinev Riski maandamine toimub infrastruktuuri valdaja poolt. Teavitamine avastatud rikkest. - - Raudtee tehniline rike või purunemine Infrastruktuuri valdajast tulenev põhjus (nt ebapiisav infrastruktuuri hooldus) Tihtiesinev Riski maandamine toimub infrastruktuuri valdaja poolt. Teavitamine avastatud rikkest. Tegevus 1 0.10.5 ning 1 0.10.6 - Kolmandatest isikutest tulenevad riskid Veoeeskirjade või kaupade laadimise ja kinnitamise tehniliste tingimuste nõuete mittejärgmine Ebapiisava kogemusega või nõudeid eirav personal. Ebapiisav koolitus. Arvestatav Kvalifitseeritud ja piisavate kogemustega personali värbamine. Täiendkoolitus vastavalt koolitusplaanile. Tegevus 1 0.10 ning 1 0.10.4 Personali värbamis- ja koolitusprotseduuri tõhustamine. Vandalism, vargus veeremi suhtes Inimese tahtlik tegutsemine Tihtiesinev Valve ja seire tõhustamine ettevõtte tegevuskohas - Valve ja seire tõhustamine ettevõtte tegevuskohas Terroriakt, sabotaaž veeremi suhtes Inimese tahtlik tegutsemine Olematu Valve ja seire tõhustamine ettevõtte tegevuskohas Tegevus 1 0.10 Valve ja seire tõhustamine ettevõtte tegevuskohas Raudteetööliste ettejäämine veeremile Ebapiisava kogemusega või nõudeid eirav personal. Ebapiisav koolitus. Raudteetöölise tahtlik tegutsemine. Harva esinev Kvalifitseeritud ja piisavate kogemustega personali värbamine. Täiendkoolitus vastavalt koolitusplaanile. Signaali andmine. Kiirpidurduse kasutamine. Tegevus 1 0.10.12 Personali koolitusprotseduuri tõhustamine Raudteetööliste töövahendite ettejäämine veeremile Ebapiisava kogemusega või nõudeid eirav personal. Ebapiisav koolitus. Tihtiesinev Kvalifitseeritud ja piisavate kogemustega personali värbamine. Täiendkoolitus vastavalt koolitusplaanile. Signaali andmine. Kiirpidurduse kasutamine. Tegevus 1 0.10 Personali koolitusprotseduuri tõhustamine Inimese ettetulek veeremile Inimese tahtlik tegutsemine Tihtiesinev Signaali andmine. Kiirpidurduse kasutamine. Tegevus 1 0.10.12 - Kõrvalised asjad raudteel Hooletus või inimese tahtlik tegutsemine Väga tõsine Signaali andmine. Kiirpidurduse kasutamine. - - Suur looma ettetulek veeremile Piirdeaedadeta teed Tihtiesinev Signaali andmine. Kiirpidurduse kasutamine. - - Liiklusvahendi ettesõit veeremile Liiklusvahendi juhi hoolimatus Tihtiesinev Signaali andmine. Kiirpidurduse kasutamine. Tegevus 1 0.10 - Lisaks arvestatakse riskide hindamise korra kohaselt järgnevate asjaoludega: Asutuse, ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade tihedusega, mida raudteeinfrastruktuuri kasutamiseks veerem läbib Ettevõttes uue veeremi kasutuselevõtt toimub vastavalt „ Raudteeseadus“ §67 nõuetele. Uue veeremi kasutuselevõtul võetakse arves s e ja teostatakse tootjatehase kasutus- ja ohutusnõuetekohane instrueerimine , samuti viiakse läbi riskianalüüs koos keskkonna mõjude hindamisega. Ettevõttes esinenud tehnoloogiate ja nõuete eiramised fikseeritakse mittevastavuste registris ning töötatakse välja korrigeerivad tegevused, mille kohaselt läbi meetmete rakendamise on eesmärk kordumise riskid välistada . Ettevõttes toimunud õnnetuste statistika t hoitakse firma ISO süsteemi juurde kuuluvas mittevastavuse registris, samas registris hoitakse ka korrigeerivate tegevuste statistikat. Ettevõttes on kasutusele võtmisel töötervishoiu ja -ohutuse juhtimise süsteem OHSAS 18001, mis sisaldab töötervishoiu ja -ohutusega seotud nõudeid ning võimaldab ettevõttel riske ohjata ja oma tegevust tõhustada. OHSAS 18001 standard käsitleb töötervishoiu ja -ohutuse juhtimist ning on aluseks ettevõtte pidevale täiustumisele selles valdkonnas. See annab huvirühmadele garantii, et ettevõte järgib oma sõnastatud töötervishoiu ja -ohutuse poliitikat . T öötervishoiu ja -ohutuse juhtimise süsteem i OHSAS 18001 kasutuselevõtuga toimub e ttevõttele ekspertarvamuste tellimine ja riskiuuringute läbiviimine. Väljaõppe ja koolituse korraldamine ettevõttes Töötajate pädevuse puhul hinnatakse töötajate pädevuse ja kvalifikatsiooni nõuetekohasust, samuti töötajate valmisolekut toimimiseks ohuolukordades ja juhtumite puhul ning toimunud ohuolukordade ja juhtumite käigus töötajate poolt tehtud tegevusi ning nende nõuetekohasust. Vedurijuhtide ja vedurijuhtide abide haridusele, töökogemusele, väljaõppele ja täiendõppele esitatavad nõuded Vedurijuht Vedurijuht peab tundma: 1) raudtee tehnokasutuseeskirja; 2) tuleohutusnõudeid ja tulekustutusvahendeid; 3) keskkonnakaitsenõudeid ja nõudeid keskkonnareostuse vältimiseks; 4) tööohutuse-, töötervishoiu- ja tervisekaitsenõudeid; 5) esmaabivõtteid; 6) vastava veduriliigi ehitust; 7) automaatpiduri ja -siduri ehitust; 8) veduri side- ja turvaseadmete kasutamist; 9) veduri rikete avastamist ja nende kõrvaldamise võtteid teeloleku ajal; 10) raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi eeskirja. Vedurijuht peab tundma oma sõidupiirkonna teeprofiili, fooride ja teiste signaalide asukohti, sõidupiirkonna jaamade tehnokorraldusakte ning sõidupiirkonnas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestatud kiiruspiiranguid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudtee omanik või valdaja, kelle raudteel vedurijuht sõidab, on kohustatud rakendama abinõusid nimetatud nõuetest kinnipidamise tagamiseks. Vastavad abinõud sätestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma tegevuseeskirja tingimustes, mille alusel raudteeinfrastruktuuri antakse kasutada raudteeveo-ettevõtjatele (vedurijuhi sõidukogemuse nõuded). Sertifikaadi saamiseks peab vedurijuhil olema: 1) Kehtiv vedurijuhiluba 2) Läbitud raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi koolitus, kelle infrastruktuuril töid teostatakse või läbitud infrastruktuuri valdaja liiklusohutuse eest vastutava juhendaja poolne koolitus. 3) Selle veduriliigi juhtimise oskus, mille juhtimiseks sertifikaati soovitakse. Kui vedurijuht taotleb täiendavalt teise veduriliigi juhtimisõigust, peab tal olema enne teise veduriliigi juhtimisõiguse taotlemist vastava veduriliigi vedurijuhiabi tööstaaži vähemalt 2 kuud ning eelnevat vedurijuhi tööstaaži vähemalt 6 kuud. Veduriliigi juhtimise oskuse koolitus tellitakse vedurijuhtide koolitusluba omavate ettevõtete kaudu. 4) Põhjalikud teadmised sellest sõidupiirkonnast, kus sõitmiseks sertifikaati soovitakse. Veduriliigi juhtimisõiguse taotleja, kes ei tööta avalikku raudteed majandava ettevõtja juures ja soovib saada sertifikaati, mis annaks juhtimisõiguse ka avalikul raudteel, peab õppe eesmärgil tegema avalikul raudteel sõitval veduril , kaasa vähemalt kümme sõitu, soovitavalt ühe kuu jooksul enne sertifikaadi taotlemist. Sõidud lepitakse kokku vedurijuhtide koolituskeskuste kaudu vastava sõidupiirkonna infrastruktuuril. 5) Raudteeliikluses toimetulekuk s vajalikul tasemel keeleoskus. Vedurijuhi abi 7.1.2.1 Töötajal on vähemalt keskharidus ja kutsealane ettevalmistus või erialane kutsekeskharidus. 7.1.2.2 Töötaja omab kehtivat kutsetunnistust vedurijuhi abi II või III, mis tõendab vastavust vedurijuhi abi kutsekvalifikatsiooni nõuetele. 7.1.2.3 Vedurijuhi abina võib töötada ka isik, kes omab Eestis välja antud kehtivat vedurijuhiluba veduri juhtimiseks või kui tema kutsekvalifikatsiooni välisriigis välja antud vedurijuhiloa puhul on tunnustatud vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. 7.1.2.4 Vedurijuhi abi tase 3 täidab lisaks vedurijuhi abi ülesannetele ka manöövrijuhi ülesandeid, tehes manöövritööd, juhtides ja juhendades seejuures manöövrimeeskonna liikmeid, tehes kommertsülevaa tust ja vagunite tehnohooldust. Vedurijuhtide ja vedurijuhtide abide tervisenõuded Vedurijuhtide ja vedurijuhtide abide tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 48 „Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli kord“. Nõuded vedurijuhtide ja vedurijuhi abi nägemisele on järgmised: korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus ei või paremini nägeva silmaga olla alla 1,0 ja halvemini nägeva silmaga alla 0,5; vaateväli peab olema normaalne; mõlema silmaga nägemine ja binokulaarne vaateväli peab olema hea; värvieristusvõime peab olema normaalne; adaptsioon pimestamisele peab olema normaalne; kontaktläätsed ja prillid on lubatud, kui on tagatud optometristi perioodiline kontroll; UV-filtriga läätsed on lubatud; värvilised kontaktläätsed ja fotokromaatilised läätsed ei ole lubatud. Nõ uded raudteetöötaja nägemisele on järgmised: korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus paremini nägeva silmaga ei või olla alla 0,8 ja halvemini nägeva silmaga alla 0,3; korrigeeritud nägemise korral on lubatud maksimaalne hüpermetroopia +5 ja müoopia –8; vaateväli ja värvusnägemine peavad olema normaalsed; kontaktläätsed on lubatud. Nõuded vedurijuhtide ja vedurijuhi abide kuulmisele on järgmised: 1) kuulmise tase peab olema piisav sidepidamiseks telefoni teel ning võimaldama kuulda ohutoone ja raadioside teateid 2) kuulmise langus ei tohi ületada 40 dB sagedustel 500 kuni 1000 Hz ja halvema kuulmisega kõrvas 45 dB sagedusel 2000 Hz Vedurijuhid ja vedurijuhtide abid peavad olema läbinud eelneva tervisekontrolli enne vastavale ametikohale tööle asumist vastavalt määruse §5. Raudteetöötaja peab läbima meditsiinilise läbivaatuse, mille käigus hinnatakse tema terviseseisundit ning antakse hinnang sise-, liikumis-, nägemis- ja kuulmiselunditele, närvisüsteemile, psüühilisele seisundile ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning alkoholi tarvitamisele. Nõutavad laboratoorsed uuringud on: 1) kliiniline vereanalüüs – eelneval ja pe rioodilisel tervisekontrollil; 2) uriini analüüs – eelneval ja pe rioodilisel tervisekontrollil; 3) veresuhkru analüüs – eelneval tervisekontrollil, edaspidi tervisekontrolli käigus ilmnenud näidustuste esinemisel. Nõutavad funktsionaaldiagnostilised uuringud on: 1) nägemiskontroll, värvusnägemise kontroll, vaatevälja uuring ning üle 40 aasta vanustel isikutel silma siserõhu kontroll eelneval ja pe rioodilisel tervisekontrollile 2) audiomeetriline kuulmise uuring (mõlemad kõrvad uuritakse eraldi) eelneval ja pe rioodilisel tervisekontrollil; 3) vedurijuhil, vedurijuhiabi l ning eriveeremi juhil elektrokardiogram m tööleasumisele eelneval tervisekontrollil ja üle 40 aasta vanuselt ka perioodilisel tervisekontrollil. Vedurijuhid ja vedurijuhtide abid peavad läbima perioodilise tervisekontrolli vastavalt järgnevale: 1) kuni 55 aasta vanuseni v ähemalt iga kolme aasta järel; 2) vanuses üle 56 aasta üks kord aastas. Tervisekontrolli tegija otsuse alusel võib konkreetse raudteetöötaja terviseseisundit arvestades perioodilist tervisekontrolli teha sagedamini. Tööandja suunab raudteetöötaja täiendavasse tervisekontrolli: 1) kui tal on kahtlus töötaja füüsilise või vaimse terviseseisundi suhtes; 2) kui tal on kahtlus, et töötaja tarvitab uimasteid, psühhotroopseid ravimeid või et töötajal esinevad sõltuvusnähud alkoholist, eriti juhul, kui selle töötaja süül on tekkinud õnn etuseoht või toimunud õnnetus; 3) kui töötaja on tervislikel põhjustel puudunud töölt rohkem kui 30 päeva. Vedurijuhi ja vedurijuhi abina ei saa töötada isikud, kellel esinevad meditsiinilised vastunäidustused vastavalt määruse §4. Absoluutsed vastunäidustused raudteetöötajate tervisele on: 1) krooniline alkoholism; 2) sõltuvus n arkootilistest ainetest; 3) sõltuv us psühhotroopsetest ainetest; 4) südame- ja vereringeelundite haiguse d dekompenseeritud staadiumis; 5) väljendunud neuroloogilised ja p sühhiaatrilised tervisehäired; 6) väljendunud hingamispuudulikkusega kulgevad kops uhaigused; 7) tüsistustega kulgevad kr oonilised seedetraktihaigused; 8) insuliinsõltuv diabeet; 9) krooniline neerupuudu likkus, mis vajab dialüüsravi; 10 ) väljendunud vereloomehäired; 11) pahaloomulised kasvajad, millega kaasneb organsüsteemi funktsio onihäire; 12) epilepsia; 13) vestibulaarelundite haigused koos tasakaaluhäiretega. Suhtelised vastunäidustused raudteetöötajate tervisele on: 1) kroonilised südame- ja vereringeelundite haigused kompenseeritud seisundi ja normaalse funktsiooni korral; 2) hingamispuudulikkusega kulge vad kroonilised kopsuhaigused; 3) bronhiaalastma; 4) perifeersete arterite, ve enide ja lümfisoonte haigused; 5) neeruhaigused komp enseeritud funktsiooni korral; 6) luu-lihaskonna ja liigeste haigused, millega ei kaasne fu nktsioonihäiret; 7) uneapnoe . Absoluutse vastunäidustuse esinemisel ei sobi isik töötama raudteetöötajana. Suhtelise vastunäidustuse esinemisel teeb otsuse isiku sobivuse kohta raudteetöötajana töötamiseks tervisekontrolli tegija pärast täiendavate uuringute läbiviimist ja eriarstiga konsulteerimist. Vedurijuhi, vedurijuhiabi ning eriveeremi juhina ei ole lubatud töötada haigusseisundite korral, millega kaasnevad vestibulaarsüsteemi häired. Vedurijuhil, vedurijuhiabil ning eriveeremi juhil ei tohi olla kroonilisi kõnehäireid ning ta ei tohi kasutada kuulmisabivahendeid, välja arvatud juhul, kui kuulmisabivahendit on lubatud kasutada eriarsti otsusel. Kui vedurijuhi, vedurijuhi abi või eriveeremi juhi arvates seab tema tervislik seisund kahtluse alla tema tööle sobivuse, teavitab ta sellest viivitamata asjakohast raudtee-ettevõtjat. Tervisekontrolli tegija nimetab Leonhard Weiss RTE AS juhatus. Tervisekontrolli läbiviimise koordineerimise eest vastutab Leonhard Weiss RTE AS personalijuht. 7.2 Vedurijuhtide ja vedurijuhi abide vastavuse hindamine haridusele, töökogemusele, väljaõppele ja täiendõppele esitatavatele nõuetele Vedurijuhi väljaõppe üldkoolituse eesmärk on anda teadmisi kõigi vedurijuhi ametiga seotud asjakohaste teemade kohta, keskendudes üldistele teadmistele ja põhimõtetele, mida rakendatakse sõltumata veeremi tüübist või raudteeinfrastruktuurist. Üldkoolitust on lubatud korraldada praktiliste ülesanneteta. Üldkoolitus ei hõlma teadmiste andmist konkreetse raudteeinfrastruktuuriga seotud töövõtete ja ohutus- ja kasutuseeskirjade ning kindlat liiki veeremi kohta. Vedurijuhtide üldkoolitus tellib ekspluatatsioonijuht vedurijuhi üldkoolituse luba omavate ettevõtete kaudu. Vedurijuhiloa eksamile lubatakse isik, kes on läbinud allolevaid teemasid hõlmava väljaõppe üldkoolituse ning vastab oma teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute poolest nendes sätestatule. Vedurijuhi raudteetranspordialase töö, töökeskkonna, rolli ja ülesannete ning vedurijuhi tööülesannetega seotud ametialaste ja isiklike nõudmiste täitmiseks peab vedurijuht: 1) üldjoontes teadma raudteetranspordis ja -ohutuses kohaldatavaid õigusakte ja eeskirju, sealhulgas vedurijuhtide sertifitseerimise, ohtlike kaupade, keskkonnakaitse, tuleohutusega seotud nõudeid ja menetlusi; 2) mõistma tööga kaasnevaid erinõudeid ning ametialaseid ja isikulisi nõudmisi, sealhulgas töötamine põhiliselt üksi, töö 24-tunnises vahetuses, isikukaitsevahendid ja ohutus, dokumentide lugemine ja ajakohastamine; 3) mõistma, milline käitumine on ohutuse seisukohalt oluliste ülesannete täitmisel sobiv ja milline on välistatud, näiteks ravimite, alkoholi, narkootikumide ja muud psühhoaktiivsete ainete tarvitamine ning töötamine stressi- ja väsimusseisundis; 4) oskama selgitada alus- ja töödokumente, sealhulgas eeskirju, teenistuslikku sõiduplaani ja vedurijuhi käsiraamatut; 5) oskama selgitada asjaomaste isikute kohustusi ja tööülesandeid; 6) mõistma, kui oluline on tööülesannete täitmise ja töömeetodite juures täpsus; 7) mõistma töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid, sealhulgas nõudeid käitumiseks rööbasteel või nende lähedal, käitumisnõudeid turvaliselt vedurile minemiseks või sellelt maha tulemiseks, ergonoomiat, personali ohutuseeskirju ja isikukaitsevahendeid; 8) teadma käitumisoskusi ja -põhimõtteid, sealhulgas stressiga toimetulekuks ja erakorralistes olukordades; 9) teadma keskkonnakaitse põhimõtteid, sealhulgas keskkonnasäästlikku sõidustiili. Raudteetehnikatest, sealhulgas tööeeskirjade ohutu spõhimõtetest, peab vedurijuht: 1) teadma raudteeohutuse põhimõtteid, norme ja sätteid; 2) oskama selgitada asjaomaste isikute kohustusi ja tööülesandeid. Raudteeinfrastruktuuri ü ldpõhimõtetest peab vedurijuht: 1) teadma raudteesüsteemi ja -struktuuri põhimõtteid ning parameetreid; 2) teadma rööbastee, jaamade ja sorteerimisjaamade üldomadusi; 3) tundma raudteerajatisi, sealhulgas sildasid, tunneleid ja pööra nguid; 4) teadma ühe-, kahe- ja enamarajalise raudtee tööviise; 5) teadma signalisatsi ooni- ja rongijuhtimissüsteeme; 6 ) tundma ohutusseadmeid, sealhulgas teljepuksi ülekuumenemise detektore id ja tunnelite suitsuandureid; 7) tundma energiaseadmeid, sealhulgas kontaktvõrku ja toiterööpaid. Teabeedastuse ü ldpõhimõtetest peab vedurijuht: 1) teadma teabeedastuse olulisust, vahendeid ja korda; 2) oskama nimetada isikuid, kellega vedurijuht peab teabeedastuseks ühendust võtma, ning selgitada nende rolli ja ülesandeid, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja personali ja teist e rongitöötajate tööülesandeid; 3) oskama nimetada olukordi ja selgitada põhjuseid, mille korral on teabeedastus vajalik; 4) mõistma teabeedastusviise. Rongidest, nende koosseisust ning vedurite, vagunite, reisivagunite ja muu veeremi tehnilistest nõuetest peab vedurijuht: 1) teadma üldisi veduriliike, sealhulgas elektri-, diisel- ja auruvedurit ning mootorrongi; 2) oskama kirjeldada raudteesõiduki ehitust, sealhulgas pöördvankrit, kere, juhikabiini, kaitsesüsteeme; 3) teadma märgistamissüsteeme ja nende sisu; 4) teadma dokumente rongi koosseisu kohta; 5) teadma pidurisüsteeme ja oskama arvutada pidurdustõhusust; 6) oskama määrata kindlaks rongi kiirust; 7) oskama määrata kindlaks haakeseadme maksimaalset koormust ja sellele mõjuvaid jõude; 8) teadma rongi juhtimissüsteemi tööpõhimõtteid ja eesmärke. Üldistest raudteetööga s eotud ohtudest peab vedurijuht: 1) mõis tma liiklusohutuse põhimõtteid; 2) teadma raudteetööga seotud riske ja nende vähendamise vahendeid; 3) teadma ohutusalaseid juhtumeid ja mõistma, milline on so biv käitumisviis ja reaktsioon; 4) teadma inimestega seotud õnnetusjuhtumite korral rakendatavaid toimimisviise, sealhulgas evakueerimist. Üldteadmistest fü üsikas peab vedurijuht: 1) mõist ma ratastele mõjuvaid jõudusid; 2) oskama selgitada kiirendamist ja pidurdamist mõjutavad tegureid, sealhulgas ilmastikku, pidurdusseadmeid, vähen enud haardumist ja liivatamist; 3) mõistma elektrienergia põhimõtteid, sealhulgas vooluahelaid, pinge mõõtmist. 7.3 Vedurijuhtide ja vedurijuhi abide väljaõppe ja täiendõppe läbiviimise põhimõtted ja perioodilisus 7.3.1 Ekspluatatsioonijuht määratleb instrueerimistel käsitletavad teemad (muudatused ettevõttevälises ja ettevõttesiseses regulatsioonis, toimunud juhtumid jms) ja korraldab ettevõtteväliste koolitajate osalemise instrueerimistel. 7.3.2 Vedurijuhtide ja vedurijuhtide abide täiendõpet planeerib, korraldab ja vastutab selle planeeritud läbiviimise eest ekspluatatsioonijuht. Vedurijuhi täiendusõpe toimub vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Täiendusõppe kavandamisel arvestatakse vedurijuhi haridust ja töökogemusi ning teadmiste ja oskuste arendamise vajadust tööülesannete jätkuvaks nõuetekohaseks täitmiseks. Vedurijuhtide täiendõpe tellib ekspluatatsioonijuht vedurijuhi üldkoolituse luba omavate ettevõtete kaudu. Perioodiline vahekontroll toimub kord kolme aasta jooksul ja selle käigus hinnatakse vedurijuhi teadmisi raudteeveeremi ja sõidupiirkonna kohta ning keeleoskust, kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuril suhtlemiseks kindlaksmääratud keel ei ole isiku emakeel. Hindamist korraldatakse mitmes osas. Sõidupiirkonna tundmist ja keeleoskust puudutav vahekontroll toimub ka siis, kui vedurijuht on olnud tööst eemal aasta või kauem ja soovib tööle naasta. Teadmiste hindamisega selgitatakse välja vedurijuhi tööalased teadmised ja oskused. Vajaduse korral määratakse vedurijuhile tema teadmiste ja oskuste täiendamiseks lisakoolitust. Eksamineerija teatab teadmiste hindamise aja, koha ja kontrollitava teema Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt kümme tööpäeva enne selle toimumist. Koolituse läbimist tõendab koolitaja ja teadmiste hindamist eksamineerija väljaantud tunnistus või tõend. 7.3.3 Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui ühel korral kvartalis korraldatakse vedurijuhtide ja vedurijuhtide abide regulaarseid instrueerimisi. 7.3.4 Ekspluatatsioonijuht jälgib muudatusi ettevõttevälises regulatsioonis, korraldab vastava ettevõttesisese regulatsiooni koostamist ja muutmist ning vastutab kogu regulatsiooni ja selle muudatuste õigeaegse tutvustamise eest vedurimeeskondade liikmetele. 7.3.5 Vedurijuhi eksami, katsesõidu ja perioodilise vahek ontrolli tulemuste vaidlustami se ks esitab eksamit , katsesõitu või perioodilist kontrolli sooritanud isik vaide oma argumentidega litsentseeritud eksamineerijale. Kui koostöös eksamineerijaga lahenduseni ei jõuta, siis esitatakse mõlema poole argumendid T ehnilise Järelevalve Ametile läbivaatamiseks. Kui vedurijuht ei ole rahul ka Tehnilise Järelevalve Ameti otsusega, siis on tal võimalus pöörduda varasemates etappides tehtud otsuste ja esitatud materjalidega halduskohtu poole. 7.3.6 Vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks vajaliku perioodilise täiendusõppe ja vahekontrolli korraldamise eest vastutab ekspluatatsioonijuht. Ekspluatatsioonijuht määrab täiendõppe ja kontrolli vajadused vastavalt „ Raudteeseaduse“ § 45 2 esitatud nõuetele Raudtee-ettevõtja on vastutav tema juures töötava vedurijuhi koolitamise eest. Vedurijuhi koolitus toimub väljaõppena uute oskuste või kutseala omandamiseks või täiendusõppena omandatud kutseala arendamiseks. Väljaõpe on vedurijuhi väljaõppe üldkoolitus ja väljaõpe sertifikaadi saamiseks ning vedurijuhi täiendusõpe on perioodiline täiendusõpe sertifikaadi kehtivuse säilitamiseks ja muud lisakoolitused. 7.3.7 Vedurijuhile sertifikaadi väljastamine ja muutmise tingimused, sertifikaadi kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine, sertifikaadi väljastamata jätmine, muutmine, kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamise vaidlustamine toimub vastavalt „ Raudteeseaduse“ § 45 1 lõikele 7, r audtee-ettevõtja peatab sertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui: 1) vedurijuht ei ilmu m õjuva põhjuseta täiendusõppele; 2) vedurijuht ei läbi käesoleva seaduse § 45 2 lõ ikes 5 nimetatud vahekontrolli; 3) vedurijuht on olnud tööst e emal kauem kui kolm kuud; 4) lõpeb vedurijuhi ja raudtee-ettevõtja vaheline tööleping või muu sarnane leping. Vedurijuhi sertifikaadi andmeid muudetakse, kui muutuvad : tööloa kehtivus sõidupiirkonnad veduri tüüp juhtimisõiguse kategoori ad Kui vedurijuht ei ole pärast sertifikaadi väljastamise, muutmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustamist rahul raudtee-ettevõtja tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda kaebusega Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Tehnilise Järelevalve Amet teeb kaebuse kohta otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Otsusega jätab Tehnilise Järelevalve Amet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks. 7.4 Vedurijuhtide ja vedurijuhi abide väljaõppeks ja täiendõppeks kasutatavate koolitajate valiku põhimõtted 7.4.1 Ettevõttevälised koolitajad valib ning vastavate lepingute sõlmimise eest vastutab ekspluatatsioonijuht. 7.4.2 Ettevõttevälised koolitajad valitakse eelkõige ettevõtjate hulgast, kellele on antud selleks tegevusluba ja kes vastab komisjoni otsuse (EL) nr 2011/765/EL vedurijuhtide koolitamisega tegelevate koolituskeskuste tunnustamise kriteeriumide, vedurijuhtide eksamineerijate tunnustamise kriteeriumide ja eksamite korraldamise kriteeriumide kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/59/EÜ (ELT L 314, 29.11.2011, lk 36–40) artiklites 3 ja 4 kehtestatud nõuetele. Vedurijuhtide üldkoolituse väljaõpe, täiendõppe, sertifikaadiõpe ja perioodiline vahekontroll tellitakse EVR Cargo AS kaudu 7.5 Vedurijuhtide ja vedurijuhi abide väljaõppeks ja täiendõppeks ressursside vajaduse hindamise ja eraldamise põhimõtted 7.5.1 Raudteeveo ohutuse alased koolitused kantakse üldisesse koolitusplaani. 7.5.2 Vedurijuhtide ja vedurijuhtide abide osalemine instrueerimistel fikseeritakse tõendusdokumentidena. Andmed töötajate viibimise kohta instrueerimistel fikseeritakse personaliandmikes ja personaliregistris. 7.5.3 Raudteeveo ohutuse alaste koolituste plaani koostab koolitusplaani koostamise raames ekspluatatsioonijuht vastavalt protseduurile QР-6.2 „Personali otsing, valik ja koolitus“. 7.6 Pikaajaliselt tööülesannete täitmisest vabastatud vedurijuhtide ja vedurijuhi abide (üle ühe kalendrikuu kestev puhkus, vanemapuhkus, pikaajaline töövõimetus jms) täiendõppe põhimõtted tööle naasmisel. Tööülesannetest eemalviibimise ajaarvestust peab ekspluatatsioonijuht vedurijuhi tööajaarvestuse tabelis. Tööle naasmisel on vedurijuht kohustatud läbima vedurijuhtinstruktori poolt läbiviidava täiendava instrueerimise, kui töölt eemalviibimine on kestnud kuni 6 kuud. Instrueerimise läbiviimine fikseeritakse koolitusprotokollis. Vedurijuhi töölt eemalviibimise korral üle 6 kuu ja kuni 12 kuud peab vedurijuht sooritama vedurijuhieksami Töölt eemalviibimise korral üle aasta peab vedurijuht sooritama vedurijuhieksami ja katsesõidu. 7.7 Tõendusdokumentatsiooni säilitamine 7.7.1 Personaliga seonduvat dokumentatsiooni (sh haridust ja kvalifikatsiooni tõendav dokumentatsioon, täiendkoolituste läbimist tõendavad dokumendid, tervisekaardid) säilitab Leonhard Weiss RTE AS personalijuht personaliandmikes ning personaliregistris. Teabe dokumenteerimine ja edastamine Ohutuse tagamist puudutava teabe ning Raudteeseaduse § 34 lg-s 5 nimetatud teabe koostamise ja õigeaegse edastamise raudtee-ettevõtjatele ja pädevatele ametiasutustele vastutab ekspluatatsioonijuht. Ekspluatatsioonijuht vastutab ka ohutuse tagamist ning toimunud juhtumite puudutava operatiivse info edastamise eest ettevõtte juhtkonnale, infrastruktuuri valdajale ja pädevatele ametiasutustele. Kogu Eesti avalikku raudteed puudutavat ohutusinfot vahetatakse AS Eesti Raudtee poolt korraldatavatel ja regulaarselt toimuvatel ohutuse-ümarlaudadel. Ettevõtte poolt osaleb ekspluatatsioonijuht ja vajadusel juhatuse liige. Aruanne raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse nõuete täitmise ja raudteeohutuse olukorra kohta esitakse ettevõtte poolt iga kalendriaasta kohta Tehnilise Järelevalve Ametile. Aruande koostamise ja esitamise eest vastutab ekspluatatsioonijuht. Vahejuhtumist teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Tehnilise Järelevalve Ametile pärast vahejuhtumi põhjuste ja muude asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates, esitades Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku ettekande. Tehnilisest juhtumist teatab raudtee-ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile kord kuus. Töötajate teavitamine ohutust puudutavatest asjaoludest toimub iganädalastel koosolekutel. Uute töötajate puhul viiakse teavitamine läbi vastavalt protseduurile QP-6.2 „Personali otsing, valik ja koolitus“. Teavitamise eest vastutab ekspluatatsioonijuht. Pädevate ametiasutuste teavitamise eest vastutavad töökohad Raudteeõnnetusest ja - juhtumist teavitamine toimub vastavalt Leonhard Weiss RTE AS-i ja raudteeinfrastruktuuri valdaja vahel sõlmitud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule. Käesolevas korras on toodud üldised põhimõtted raudteeliiklusõnnetustest teavitamiseks. Teavitamine raudteeveeremile liiklusõnnetuse või juhtumi tagajärjel tekitatud materiaalse kahju osas toimub vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele RT I, 07.08.2015, 11 „Ohutusnäitajad ja nendest teavitamise kord ning nõuded raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi, samuti raudteeohutuse nõuetele vastavuse kontrollimise ning raudteeohutuse olukorda kajastavale aruandlusele, aruannete vormid ja esitamise tähtajad 1 “ Õnnetus- ja vahejuhtumist teavitamine: Õnnetus- ja vahejuhtumist teavitab vedurijuht viivitamatult raadioside teel rongidispetšerit (raudteeinfrastruktuuri valdaja esindajat). Õnnetus- ja vahejuhtumist teavitab vedurijuht Leonhard Weiss RTE AS-i ekspluatatsioonijuhti viivitamatult telefoni või raadioside teel. Sündmus fikseeritakse Leonhard Weiss RTE AS-i raudteeõnnetuste registris. Ekspluatatsioonijuht edastab raudteeinfrastruktuuri valdajale tema nõudmisel kirjalikult täiendavat informatsiooni õnnetus- ja vahejuhtumi kohta muuhulgas vastavalt raudteeõnnetuste registrisse kantud andmetele. Leonhard Weiss RTE AS kohustub tegema igakülgset koostööd vastavate ametkondadega (Päästeamet, Politsei, Tehnilise Järelevalve Amet, jne) õnnetus- ja vahejuhtumi asjaolude väljaselgitamisel. Leonhard Weiss RTE AS kontaktisikuks on ekspluatatsioonijuht. Tegutsemisplaan õnnetuse või vahejuhtumi korral Toimunud õnnetusjuhtumite , tõsiste õnnetus juhtumite või vahejuhtumite põhjused selgitatakse ja hinnatakse juurdluse käigus. Iga juhtumi puhul fikseeritakse juhtumi menetlemise ning korrigeerivate ja/või parendustegevuste eest vastutav protsess, reaalselt tehtud tegevused, tegevuste tegijad ning juhtumi ja selle menetlemisega seonduvad tõendusdokumendid. Ettevõtte tegutsemisplaan õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi korral, mis tagab vajalikus ulatuses koostöö päästeasutuste, teiste pädevate ametiasutuste ning raudtee-ettevõtjatega kajastub protseduuris QI-7.5/01 „ Käitumine kriisiolukordades “ . Õnnetusjuhtumist ja tõsisest õnnetusjuhtumist teavitatakse viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile. Vahejuhtumist teavitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile pärast vahejuhtumi põhjuste ja muude asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul vahejuhtumi toimumisest arvates, esitades Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku ettekande. Raudteeliiklusega seotud juhtumite osas pädevate ametiasutuste teavitamise eest on vastutav ekspluatatsioonijuht, edasine tegevusplaan ja juhtkonna esindajate sündmuskohale ilmumine ning vastutused on reguleeritud vastavalt juhtumi raskusastmele. Tegutsemisplaani tä itmise eest vastutavad töötajad ja nende ülesanded kajastuvad firma korras QI-30 „Reeglid käitumiseks kriisiolukordades“ . Tegutsemisplaani täitmise eest vastutavad töötajad Vastutav Ametinimetus Ülesanded Keeleoskus Kontakt Indrek Rätsep Tehnikadirektor Vastutus OJS toimimise Eesti/Vene 37256686281 kontrolli ja pädeva vastutava [email protected] isiku olemasolu eest Valentin Kiljusik Ekspluatatsiooni- Vastutus OJS igapäevase Vene 37256480911 juht tegevuse korraldamise, [email protected] ajakohastamise, rakendamise ja aruandluse esitamise eest Vedurimeeskonna tegutsemine ja pädevate isikute teavitamine erinevate juhtumite korral on lahti kirjutatud punkti 10.10 alapunktides. Vedurimeeskonnalt või otse sündmuskohalt saadud info kohaselt pädevate ametiasutuste teavitamine toimub ekspluatatsioonijuhi vastutusel vastavalt punktile 10.1 . Vastavalt juhtumi liigitusele kutsub ekspluatatsioonijuht välja Päästeameti , kui seda ei ole tehtud juba vedurimeeskonna poolt ning otsustab AS Eesti Raudtee pääste meeskonna väljakutse vajaduse juhtumipaiga kiireks vabastamiseks. Ekspluatatsioonijuhi kontaktid on teavitatud AS Eesti Raudtee ohutusosakonnale, kus ekspluatatsioonijuht on märgitud ohutuse eest vastutavaks isikuks. Juhtumite korral tegutsemisplaanid ja raudtee omaniku teavitamine on kajastatud LEONHARD WEISS RTE AS ja AS Eesti Raudtee vahel sõlmitud lepingus “ Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping“ . Juhtumite korral peale teavitamist lepib ekspluatatsioonijuht kokku LEONHARD WEISS RTE AS ja AS Eesti Raudtee , kui infrastruktuuri omaniku esindajate sündmuskohale ilmumise vajadused, AS Eesti Raudtee päästemeeskonna vajadusel esitab ekspluatatsioonijuht tellimuse Eesti Raudtee AS turvajuhile. Juhtumi esimesena avastamise korral AS Eesti Raudtee poolt võtab AS Eesti Raudtee ohutusosakond ühendust LEONHARD WEISS RTE AS ekspluatatsioonijuhiga , kelle kontaktid on ohutusosakonnale edastatud. Ohutusosakonna töövälisel ajal pöörduvad AS Eesti Raudtee poolt juhtumi avastanud isikud läbi rongidispetšeri või teeameti dispetšeri otse LEONHARD WEISS RTE AS poolt veose tööplaane kooskõlastanud vastutava isiku ehk ekspluatatsioonijuhi poole. Juhtumite korral sündmuskoha vabastamine ja võimalike lisakahjude tekkimise piiramine toimub vastavalt juhtumi iseloomule pädevate ametiasutuste kaudu tellimuste esitamise alusel ja kooskõlas eelnevalt sõlmitud koostöölepingutega. LEONHARD WEISS RTE AS ei oma päästevõimekust juhtumite järgselt sündmuskoha vabastamiseks või keskkonnakahjude kõrvaldamiseks ning erinevate situatsioonides abi pakkumise võimalused arutatakse läbi Eesti Raudtee AS päästemeeskonna või Päästeametiga Tegutsemisplaani täideviimise, toimimise ja õppuste läbiviimise eest on ettevõttes vastutav ekspluatatsioonijuht, kelle kohustuseks on pädevate ametiasutustega õppuste läbiviimine, erinevate situatsioonide läbiarutamine ning uue tehnika lisandumisel selle tutvustamine Eesti Raudtee AS päästemeeskonnale selgitamaks välja teenuse pakkuja võimekust juhtumite lahendamise korral. Tegevusplaani õppuste läbiviimine vedurimeeskonnale korraldatakse koolitusplaanis märgitud eksamitele eelneval perioodil ja täiendav instrueerimine korraldatakse iga juhtumi järgselt. Ekspluatatsioonijuhi täiendkoolitus toimub AS Eesti Raudtee spetsialisti kaasamisel kord aastas või juhtumite järgselt. Toimunud õnnetusjuhtumite , tõsiste õnnetus juhtumite või vahejuhtumite põhjused selgitatakse ja hinnatakse sisejuurdluse käigus. Iga juhtumi puhul fikseeritakse juhtumi menetlemise ning korrigeerivate ja/või parendustegevuste eest vastutav protsess, reaalselt tehtud tegevused, tegevuste tegijad ning juhtumi ja selle menetlemisega seonduvad tõendusdokumendid. Õnnetusjuhtum, tõsine õnnetusjuhtum ja vahejuhtum Tegevus Teostaja Saanud teate või avastanud ise liiklusohtlikku olukorda tekitava vahe juhtumi, peatatakse kohe rong ja teatatakse sellest rongidispetšerile ning jaamakorraldajale. Vedurijuht (V ) V läheb ise või saadab vedurijuhi abi kontrollima rongi ja tee seisukorda. Tutvunud olukorraga ja võtnud tarvitusele abinõud rongi mistahes liikumise vältimiseks, kannab rongidispetšerile ja jaamakorraldajale olukorrast täpselt ette. Vedurijuht (V ) Tehnilise rikke korral on igasugune raudteeveeremi juhi omaalgatuslik rongi edasi -tagasi liigutamine keelatud. ER pädeva töötaja sündmuskohale saabumisel tegutseb B vastavalt temalt saadud korraldustele. Brigaad (B) Kui rongi lahtihaakumise korral seda kokku haakida ei ole võimalik ja osa rongi otsustatakse jätta jaamavahele, teavitab V sellest rongidispetšerit ja jaamakorraldajat, kinnitab mahajääva osa ettenähtud korras ning rongidispetšerilt loa saamisel sõidab katkenud rongiosaga jaama. Vedurijuht (V ) Jaama saabuvas veeremis ei saa juhtida pidureid Tegevus Teostaja Märgates pidurite rikkisolekut, kasutab V kohe kiirpidurdust koos liiva andmise ja otsepiduri sisselülitamisega. Samal ajal teatab raadio teel pidurite tõrkest rongidispetšerile, jaamavahet piiravate jaamade jaamakorraldajatele ja jaamavahel olevatele raudteeveeremijuhtidele järgmise vormi kohaselt: Tähelepanu, tähelepanu ! Kuulake kõik! Olen rongi nr … vedurijuht, mis liigub … jaamavahe … km, rongil ei saa juhtida pidureid. Rakendage meetmeid. Vedurijuht (V ) B peab olema valmis kolmeks võimalikuks lahendiks, mida jaamakorraldaja on kooskõlastatult rongidispetšeriga otsustanud: rakendatud on kõikvõimalikud vahendid (pidurkingad, raudteeveeremi kasutamine jms) rongi peatamiseks; rongile on tagatud läbilaskmine järgmisele jaamavahele, kui seal ei ole vastassuunas liikuvaid ronge; rong on suunatud püüde- või kaitsetupikusse või siis sellisele teele, kus on võimalik rong peatada või vähendada tagajärgede ulatust. Brigaad Jaamavahel või mitmerajalise teelõigu teel vastassuunas liikuva rongi veeremi juht, saades teada temale lähenevast pidurite juhitavuse kaotanud rongist, tuleb rong pidurdada, võimalusel haakida veduri koosseisust lahti, sõita sellega rongist võimalikult kaugele ning võtta kasutusele meetmed pidurite juhitavuse kaotanud rongi peatamiseks, pidades samas kinni isikliku ohutuse nõuetest. Vedurijuht (V ) Raudteeveeremi iseeneslik veeremine jaamavahele Tegevus Teostaja Saades teate raudteeveeremi iseeneslikust veeremisest tema suunas, peatatakse rong ja võetakse kasutusele meetmed selle kinnitamiseks. Vedurijuht (V ) B liige läheb kohe pärast peatumist, pidurkingad kaasas, iseeneslikult veerema hakanud raudteeveeremile vastu. Raudteeveeremi nähtavale ilmumisel paigaldab pidurikingad ja lahkub ohutusse kaugusse. Brigaad Pärast rongi kinnitamist ja veduri lahti haakimist sõidab V ise veereva veeremi suunas. Raudteeveeremi nähtavale ilmumisel peatab veduri ja lahkub vedurist. Vedurijuht (V ) Saades teate tema suunas iseeneslikult veerema hakanud raudteeveeremist, V vastavalt kas peatab rongi kiirpidurdusega või lülitab sisse pidurid. Korraldab rongi kinnitamise pidurkingade ja käsipiduritega. Vedurijuht (V ) Sundpeatumine jaamavahel ja raudteeveeremi lähtejaama iseveeremise oht Tegevus Teostaja Pidurite iseenesliku rakendumise tõttu sundpeatumisel teatab V kohe raadio teel järel sõitvatele raudteeveeremi juhtidele ja jaamavahet piiravate jaamade jaamakorraldajatele ning rongidispetšeritele. Vedurijuht (V ) B liige läheb rongi katkemise kohale, kontrollib rongi sabaosa ja kinnitab lahtihaakunud rongi osa rongilt võetud pidurkingade ja käsipiduritega, samuti selgitab võimalusel välja rongi katkemise põhjuse, kontrollides, et kõik vagunid on rööbastel. Brigaad Kui automaatsiduriseadme iseeneslik lahtihaakumine on toimunud reisirongis, peab B liige kontrollima automaatsiduriseadme mehhanismi toimimist ja selle korrasolekul haakima vagunid kokku. Kui mehhanism pole korras, tuleb automaatsiduriseade asendada sabavagunilt või vedurilt mahavõetuga. Võimaluse korral võib abi osutada sabast või kohale kutsuda lähima tehnohoolduspunkti töötaja, kes rikke kõrvaldab. Brigaad Saanud teate automaatsiduriseadme lahtihaakumisest kestustõusuga teelõigul (kui on rongi sabaosa tagasi iseveeremise oht), nõuab V kohe abi osutamist sabast. B liige peab tegema kõik temast sõltuva rongi sabaosa kinnitamiseks ning äraveeremise vältimiseks. Vedurijuht (V ) Asjaolude selgudes teatab V rongidispetšerile ja jaamakorraldajatele, kas rongiga on võimalik edasi sõita või on vaja rong jaamavahelt välja vedada abiveduriga. Vedurijuht (V ) Raudteeveeremi rööbastelt mahaminek jaamavahel Tegevus Teostaja Jaamavahel raudteeveeremi rööbastelt mahaminekul annab V sellest teada vormis: Tähelepanu! Tähelepanu ! Kuulake kõik! Olen rongi nr … vedurijuht, peatusin rongi peaosaga … jaamavahe paaris- (paaritul) rajal… km raudteeveeremi rööbastelt mahamineku tõttu. Gabariit naaberteedel on hõivatud. Olge valvsad. Teade edastatakse raadio teel jaamavahel sõitvatele raudteeveeremi juhtidele, rongidispetšeritele ja jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele kuni vastuse saamiseni. Erilise tähelepanuga tuleb jälgida järelsõitva ja naaberrajal sõitva raudteeveeremi juhi vastust. Samaaegselt lülitatakse sisse punase tulega puhvrilaternad, raudteeveeremi mahamineku koht piiratakse vastavalt raudtee signalisatsioonijuhendi nõuetele. Vedurijuht (V ) Kõik jaamavahel toimunud juhtumi piirkonnas olevad raudteeveeremi juhid peavad edastatud teate tähelepanelikult ära kuulama ja rakendama meetmed liiklusohutuse tagamiseks, st vähendama kiirust ja peatuma vähemalt ühe blokkpiirkonna kaugusel seisvast raudteeveeremist. Vedurijuht (V ) Naaberrajal liikuva vastassuunarongi nähtavale tulekul võtab seisva rongi V raadio teel ühendust selle rongi raudteeveeremi juhiga ja teatab ohust. Samal ajal annab ta prožektoriga lühisignaale, kuni näeb samasugust vastusignaali. Vastassunnarongi raudteeveeremi juht, nähes prožektorisignaale või kuuldes väljakutset raadiosidega, peatab rongi, annab prožektoriga vastusignaali ning kooskõlastab edaspidise tegutsemise seisva rongi raudteeveeremi juhiga. Vedurijuht (V ) Rööbastee rike („tõuge teelolekul“) Tegevus Teostaja Teelolekul „tõuke“ avastamisel tehakse kohe kiirpidurdus ja peatatakse rong. Vedurijuht (V ) „Tõukest“ teatab V kohe raadio teel järelsõitvate rongide raudteeveeremi juhtidele, saatejaama jaamakorraldajale ja rongidispetšerile vormis: Tähelepanu! Tähelepanu ! Kuulake kõik! Olen rongi nr … vedurijuht, avastasin … km .. piketil „tõuke“ (külgmine või vertikaalne löök) kiirusel … km/h . Vedurijuht (V ) Pärast rongi peatumist vaatab V ohtliku teeosa tähelepanelikult üle ja avastades „tõuke“ põhjuse, mis ohustab rongiliiklust, teavitab sellest rongidispetšerit ja saatejaama jaamakorraldajat vormis: … piirkonna rongidispetšer (… jaama korraldaja). Olen rongi nr … vedurijuht, avastasin … km … piketil rööpa murru. Kui raudteeveeremi juht, kui tundis „tõuget“, kuid ei avastanud pärast rongi peatumist teeriket, kannab ta sellest ette rongidispetšerile ja/või jaamavahet piiravate jaamade jaamakorraldajatele ning jätkab rongidispetšeri loal liiklust, läbides „tõuke“ koha kiirusel mitte üle 15km/h. Vedurijuht (V ) Järelsõitvate rongide raudteeveeremi juhid, saades teate „Tõukest“, peavad läbima ohtliku koha kiirusega mitte üle 15km/h erilise valvsusega ja valmisolekuga peatumiseks. Takistuste või puuduste ilmnemisel peavad nad sellest kohe raadioside teel teatama nende järel sõitvate rongide raudteeveeremi juhtidele, rongidispetšeritele ja/või jaamavahet piiravate jaamade jaamakorraldajatele. Kui tegemist on liiklust ohustava rikkega, peatatakse rong kohe. Edasisõitu võib jätkata pärast rikke kõrvaldamist ja ER pädevalt töötajalt vastava loa saamist. Vedurijuht (V ) Kui „tõuge“ avastati pimedal ajal ja tee seisundit kontrollinud töötajad riket ei tuvastanud, kehtib kiirusepiirang kuni tee kontrollimiseni valgel ajal. Automaatblokeeringuga jaamavahel blokkpiirkonna valehõivatuse avastamisel, kui selle tekke põhjus pole teada ja jaamavahele on vaja saata rong telefonsidel või rongidispetšeri käsuga Tegevus Teostaja Pärast jaamakorraldajalt või rongidispetšerilt kirjaliku hoiatuse saamist või raadio teel saadud hoiatuskorraldust jaamavahel oleva valehõivatusega blokkpiirkonna kohta, läbib V selle blokkpiirkonna näidatud kilomeetrite ja pikettide vahemik erivalvsusega ja kiirusega kuni 20km/h ning võimalusel jälgib rööpapea seisukorda rööpamurru avastamiseks. Pärast rööpamurru või muu defekti avastamist kannab V ette rongidispetšerile ja ootab teemeistrit, kes otsustab edasiliikumise tingimused. Vedurijuht (V ) Raudteeveeremi ratta või teljelaagri ülekuumenemine Tegevus Teostaja Saades jaamakorraldajalt või rongidispetšerilt teate nõudega rong peatada, rakendab V meetmed rongi peatamiseks jaamas. Vedurijuht (V ) Pärast rongi peatamist jaamas puksi või ratta kriitilise tasemeni kuumenemise tõttu kontrollib V rongil Hotbox-süsteemi poolt fikseeritud ülekuumenemise fakti vastavalt rongidispetšerilt või jaamakorraldajalt saadud infole, et määrata veeremi edaspidise rongis liikumise võimalused. Vedurijuht (V ) V kontrollib kuumenemise temperatuuri infrapunatermomeetriga ja võrdleb lähimate rattapaaride või teljelaagrite kuumenemise temperatuuriga. Infrapunatermomeetri puudumisel kontrollib ülekuumenenud puksi temperatuuri käeseljaga. Vedurijuht (V ) Pärast raudteeveeremi seisundi kontrollimist teatab V jaamakorraldajale või rongidispetšerile raadioside teel vaguni numbri, rikke tüübi ja oma otsuse vaguni edasiliikumise kohta. Vedurijuht (V ) Piduri vabastamatajätmise tõttu ratta kuumenemise avastamisel (piduri rikkisolek) kõrvaldab B võimaluse korral veeremi rikke ja võtab tarvitusele meetmed veeremi edasiliikumiseks rongis. Brigaad Veerem haagitakse rongist maha rongidispetšeri korraldusel ja jaama tehnokorraldusaktiga kehtestatud korras. Brigaad Rongi kinnitamist pidurkingadega ja nende eemaldamist pärast veeremi mahahaakimist, pidurivoolikute lahtivõtmist ja ühendamist, manöövritööd ning mahahaagitud vaguni kinnitamist pidurkingadega teeb B vastavalt jaama tehnokorraldusakti nõuetele. Brigaad Pommiähvardus Tegevus Teostaja B peatab rongi lähimas jaamas sissesõidufoori ees või ohutus kauguses ohtlikust rajatisest ning ootab päästekeskuse pädevate töötajate saabumist. Brigaad Kui B’l tekib sõidu käigus pommikahtlus või märgatakse oletatavat lõhkekeha, teatatakse kohe rongidispetšerile ja lähima jaama korraldajale ning peatatakse rong. Brigaad Rongiliiklust võib jätkata pärast seda, kui päästekeskuse töötajad ja politsei on ohtliku koha üle vaadanud ning rongidispetšer on andnud selleks loa. Brigaad Raudteeveeremi rataste lohud (veerepinna pealekeevitus) liikuvas rongis Tegevus Teostaja Saades teate või ise avastades liikuva veeremi tehnilise rikke, teavitab V sellest kohe jaamakorraldajat ja rongidispetšerit ning rongiliiklust ohustavatel juhtudel rakendab kohe meetmed veeremi peatamiseks. Vedurijuht (V ) Veeremi peatumisel jaamavahel või jaamas, kus ei ole ette nähtud tehnohooldepunkti, teeb V veeremi välise ülevaatuse, selgitab välja veeremi vigastuse liigi ja otsustab rongi edasise liikumise võimalikkuse. (Veeremi peatumisel jaamas, kus on olemas tehnohooldepunkt, selgitab veeremi vigastuse ohtlikkuse välja ja otsustab rongi edasise liikumise võimalikkuse tehnohooldepunkti töötaja). Vedurijuht (V ) Kui raudteeveeremi ülevaatusel avastatakse ratta veerepinnal 3 mm ja suurema lohu (pealekeevituse), teatab V sellest kohe rongidispetšerile, täpsustades lohu või pealekeevituse suuruse. Vedurijuht (V ) Tulekahju Tegevus Teostaja Kõigist tulekahjudest teatab B rongidispetšerile ja lähima jaama jaamakorraldajale. Brigaad Tulekahju puhul raudteeveeremil peatab B liikuva rongi. Võimalusel vältida peatumist sildadel, viaduktidel, sildade all, ülesõidukohtadel, tõusul, langusel, kergsüttivate hoonete lähedal ja kohtades, kus kustutustööd on raskendatud. Pärast rongi peatamist püüab B rongis olevate kustutusvahenditega tuld kustutada. Edasi ei tohi sõita rongiga enne, kui ollakse veendunud, et tulekolle on täielikult kustutatud. Brigaad Kui põlengut ei suudeta omal jõul likvideerida, teavitab B kohe Päästeametit (112), põlevad vagunid haagitakse rongikoosseisust lahti ja ilma vedurita jääv veerem kinnitatakse vastavalt teeprofiilile pidurkingadega või käsipiduritega. Põlevad vagunid tuleb teistest vagunitest ja rajatistest võimaluse korral vedada vähemalt 200 meetri kaugusele, teised vagunid tuleb põlevatest vagunitest (tulekoldest) võimaluse korral vedada samuti vähemalt 200 meetri kaugusele. Brigaad Päästemeeskonna sündmuskohale jõudes annab B sellele võimalikult detailset infot tulekahju kohta (kas keegi on põlevas hoones või vagunis sees, kus täpselt põleb, kas on alustatud kustutamist). Brigaad Kinnikiilunud rattapaar Tegevus Teostaja Veduri ratt apaari kinnikiilumisest teatab V rongidispetšerile Vedurijuht (V ) Kui kinnikiilunud rattaga veduriga puudub võimalus rongi äravedamiseks jaamavahelt, siis B kinnitab koosseisu nõuetekohaselt ja haagib veduri lahti. Brigaad V sõidab veduriga koosseisust 20 m kaugusele ning hakkab liikuma veorežiimis 5-10 m edasi-tagasi ja võimalusel mõõdab ära tekkinud lihkelohu sügavuse. Lihkelohu sügavust mõõdetakse šablooniga. Selle puudumisel võib lohu sügavust määrata selle pikkuse järgi. Tulemusest (s.h lihkelohu suurusest) teatab V rongidispetšerile. Vedurijuht (V ) V edasine tegevus jaamavahelt väljasõitmiseks sõltub kinnikiilunud rattapaari seisukorrast. Vedurijuht (V ) Alternatiiv 1. Kui kinnikiilunud rattapaar hakkab pöörlema ja prooviliikumisel ei ole veomootorite laagrite piirkonnas või rattapaari pukside juures müra või plõksumist kuulda, teeb V iseseisvalt otsuse edasiliikumise kohta ja teatab sellest rongidispetšerile. Saanud rongidispetšerilt loa, sõidab V kehtivate nõuete kohaselt lähimasse jaama kiirusel mitte üle 25 km/h eriti valvsalt ja ettevaatlikult, kontrollides pidevalt rattapaari olukorda. Juhul, kui rattapaar kiilub kinni teist korda, kordab V protseduuri. Edasiliikumise käigust teavitab V regulaarselt rongidispetšerit või jaamakorraldajat. Vedurijuht (V ) Alternatiiv 2. Kui katse panna kinnikiilunud rattapaar pöörlema ei andnud positiivset tulemust ning pealesõit pidurkingadele ei õnnestunud, teatab V sellest rongidispetšerile või jaamakorraldajale ja juhul, kui raudteeveerem asub lähimast jaamapiirist kaugemal kui 500 m, nõuab V raudteeveo-ettevõtja kaudu päästerongi meeskonda. Saabunud kohale, tõstab päästerongi meeskond võimaluse korral rattapaari üles ja teatab V vahendusel rongidispetšerile valmisolekust liikumiseks. Rattapaari ülestõstmisel tööde ja selle rippuvas seisundis kindla kinnitamise eest vastutab Päästerongi meeskonna juht. Saanud loa, sõidab V lähimasse jaama kiirusel kuni 10 km/h. Juhul, kui kinnikiilunud rattapaari ei ole võimalik üles riputada, asetab päästerongi meeskond selle tungraua abil pidurkingadele ja teatab V kaudu rongidispetšerile valmisolekust liikumiseks kinnikiilutud rattapaariga pidurkingadel. Raudteeveeremi ohutu liikumise eest lähimasse jaama vastutab päästerongi meeskonna juht. Saanud liikumiseks loa, sõidab V lähimasse jaama. Päästerongi meeskond saadab raudteeveeremit ja eemaldab rattapaari alt pidurkingad ülekäigukoha, ülesõidukoha ja pöörmete läbimiseks. Seejuures libiseb kinnikiilunud rattapaar mööda rööpaid. Pidurkinga või rattapaari ja rööpapea vahelise hõõrde vähendamiseks määrib raudteeveeremit saatev päästerongi meeskond pidevalt rööpaid vedela määrdeainega. Veduri edasiliikumine jaamavahel toimub kiirusel kuni 10 km/h ja pöörmetel kuni 5 km/h. V teavitab regulaarselt rongidispetšerit või jaamakorraldajat edasiliikumise käigust. Vedurijuht (V ) Alternatiiv 3. Kui katse panna kinnikiilunud rattapaar pöörlema ei andnud positiivset tulemust ning pealesõit pidurkingadele ei õnnestunud, teatab V sellest rongidispetšerile või jaamakorraldajale ja juhul, kui raudteeveerem asub lähimast jaamapiirist kaugemal kui 500 m, annab rongidispetšer V ’le loa lähimasse jaama sõitmiseks mööda rööpaid libiseva kinnikiilunud rattapaariga. Seejuures libiseb kinnikiilunud rattapaar mööda rööpaid. Pidurkinga või rattapaari ja rööpapea vahelise hõõrde vähendamiseks määrib raudteeveeremit saatev päästerongi meeskond pidevalt rööpaid vedela määrdeainega. Veeremi edasiliikumine jaamavahel toimub kiirusel kuni 10 km/h ja pöörmetel kuni 5 km/h. V teavitab regulaarselt rongidispetšerit või jaamakorraldajat edasiliikumise käigust. Vedurijuht (V ) Alternatiiv 4. Jaamavahelt äratoodud veerem jääb jaama kuni raudteeveo-ettevõtja remondi meeskonna saabumiseni ning kuni selle poolt raudteeveeremi ülevaatuse kohta akti koostamiseni ning jaamakorraldajale esitamiseni. Allkirjastatud aktis tuleb näidata kiirus ja tingimused selle raudteeveeremi transportimiseks depoosse. Jaamavahele jäetud rongikoosseis viiakse jaama abiveduriga ettenähtud korras. Vedurijuht (V ) Inimeste viibimine rööbasteel ja raudteeveeremi otsasõit inimesele Tegevus Teostaja V teavitab raadioside teel koheselt rongidispetšerit või/ja jaamakorraldajat igast juhtumist, kui: üherajalisel teelõigul ei ole inimesed vähemalt 400 m enne rongi saabumist katkestanud teetöid ja läinud 2,5 m kaugusele äärmisest rööpast; kaherajalisel teelõigul ei ole inimesed vähemalt 400 m enne rongi saabumist katkestanud teetöid ja naabertee liikluseks avatud oleku korral läinud 2,5 m kaugusele äärmisest rööpast. (Kui naabertee on liikluseks suletud, tuleb teetööd katkestada, aga inimesed võiva olla liikluseks suletud naabertee rööbasteel.); tööpiirkond on nõuetekohaselt piiramata; rongile ei ole välja antud hoiatust; töötaval töölisel ei ole seljas ohuvesti või on see oluliselt määrdunud (kaotanud helkivuse). Vedurijuht (V ) Raudteeveeremiga inimesele otsasõidu korral peatatakse rong. Inimeste vigastamisel antakse võimaluse piires esmaabi. Surmajuhtumi korral jäetakse sündmuskohta puutumata. Juhtunust teavitatakse lähima jaama jaamakorraldajat ja rongidispetšerit. Vedurijuht (V ) Politseilt saadud edasisõitu loast teavitatakse rongidispetšerit, selle korraldusel jätkatakse sõitu. Vedurijuht (V ) Ohutusjuhtimise süsteemi rakendamine, hindamine ja täiustamine Ohutusjuhtimise süsteemi kontrollimisest tuleneva täiustamise abinõud määratletakse korrigeerivate ja/või parendustegevustena. Pidev parendamine korrigeerivate ja/või parendustegevuste kaudu on ettevõtte juhtimissüsteemi lahutamatu osa. Pideva parendamise ja selle tõendamise kohustus tuleneb standardi nõuete suhtes sertifitseeritud ettevõtte staatusest. Ohutusjuhtimise süsteem vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas juhtimissüsteemi juhtkonnapoolsel ülevaatusel ning iga juhtumi toimumise järel. Vajadusel täpsustatakse plaanis toodud meetmeid või täiendatakse plaani riskianalüüsis mittekäsitletu d juhtumite ilmnemise puhul. Sisemine ohutusaudit viiakse läbi vastavalt ettevõtte juhtimissüsteemide siseauditeerimise töökorraldusele ja sise auditite plaanile. Siseauditil hinnatakse ohutusjuhtimise süsteemi nõuetele vastavust ja toimimist ettevõttes . Ohutusauditi läbiviimise eest vastutab logistik, kes on läbinud vastava koolituse ja omab siseaudiitori tunnistust . Välisaudiitorite poolt ning ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudiitorite poolt audititel, vaatlustel ja operatiivkontrollidel, samuti toimunud raudteeõnnetuste ja – juhtumite põhjuste, tagajärgede ning ettevõtte töötajate poolt tehtud tegevuste analüüside alusel fikseeritud mittevastavused ja parendusettepanekud võetakse aluseks ohutusjuhtimise süsteemi efektiivsemaks haldamiseks vajalike korrigeerivate ja/või parendustegevuste, samuti neid haldavate protsesside tegevuste ning ressursside planeerimisel ja tegevuste läbiviimisel. Kõiki avastatud mittevastavusi ning tehtud parendusettepanekuid menetletakse vastavalt ettevõtte protseduurile QP 8.3 „Mittevastavuste ja pretensioonide käsitlemise ohje“. Iga juhtumi puhul fikseeritakse juhtumi menetlemise ning korrigeerivate ja/või parendustegevuste eest vastutav protsess, reaalselt tehtud tegevused, tegevuste tegijad ning juhtumi ja selle menetlemisega seonduvad tõendusdokumendid. KÄSKKIRI Tallinn 10.03.17 nr 1-10/17-087 Ohutusjuhtimise süsteemi heakskiitmine Tulenevalt Leonhard Weiss RTE AS-i poolt 20.02.2017. a. esitatud uuenenud ohutusjuhtimise süsteemi, raudteeseaduse § 341 lõigetes 1, 2 ja 3 raudtee-ettevõtjale sätestatud kohustusest kehtestada ja rakendada raudteeohutuse tagamise eesmärgil oma ettevõttes ohutusjuhtimise süsteem, lõikes 5 sätestatud kohustusest esitada ohutusjuhtimise süsteem, samuti selle muudatused või täiendused viivitamata Tehnilise Järelevalve Ametile heakskiitmiseks; majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2008. a. määruse nr 9 „Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“ § 1 lõike 2 ning § 2 lõigete 1 ja 2 alusel: hindan Leonhard Weiss RTE AS-i 20.02.2017. a. esitatud ohutusjuhtimise süsteemi vastavaks majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2008. a. määruse nr 9 „Raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemile ja selle rakendamisele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetele, tunnistan kehtetuks Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori 21.09.2012. a. käskkirja nr 1-11/12-115 „Leonhard Weiss RTE AS-ile kaubaveoteenuse osutamiseks ohutusjuhtimise süsteemi heakskiitmine“. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on isikul õigus 30 päeva jooksul, otsuse saamise päevast arvates, esitada vaie Tehnilise Järelevalve Ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektori asetäitja – peadirektori ülesannetes Koostaja: Kristel Künnap